PATOLOOGIA kokkuvõte (1)

PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD
Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral.
Haiguse põhjus - etioloogia
tekke- ja arengumehanismid - patogenees
sümptomid, kulg ja lõppemine
PATOLOOGIA TÄHTSUS
Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad.
Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks , prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks.
TERVIS
Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund.
HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS
Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine.
Haigus= kahjustus + reaktsioon
Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses.
Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid.
Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega.
Subjektiivsed sümptomid- need, mida patsient tunneb.
HAIGUSE ETIOLOOGILISED TEGURID (ehk tekke põhjused)
Haiguse etioloogilised faktorid jaotatakse vastavalt sellele, kas nad pärinevad väliskeskkonnast või on tekkinud organismis eneses .
Eksogeensed etioloogilised tegurid
Pärinevad väliskeskkonnast : füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühhogeensed, sotsiaalsed

• füüsikalised= vigastused, kaaluta oled, temperatuur, kiirgus ja elektrivool , rõhu muutused, müra , trauma , löök, koer
  
• keemilised= ravimid , mürgid, aurud , alused ja happed , ala- ja ületoitumine
  
• bioloogilised= patogeensed mikroorganismid : seened, bakterid , algloomad , parasiidid
  
• psühhogeensed= stress , kriis
  
• sotsiaalsed= üksildus, majanduslik, elukeskkond, mitte tervislikud olme- ja töötingimused
  

Endogeensed etioloogilised tegurid
Tekkinud organismis eneses: pärilikkus , haigussoodumus ehk diatees , konstitutsioon, vananemine , sugu
HAIGUSE KULGEMISE ETAPID
Eriti iseloomulikud on need etapid nakkushaigustele

Varjatud ehk latents- ehk peiteperiood
Algab etioloogiliste faktorite mõjuma hakkamisest ja lõpeb esimeste haigusnähtude ilmnemisel

Prodromaal ehk eelnähtude periood
Sümptomid on teiste haiguste sarnased. Algab esimeste üldiste haigusnähtude ilmnemisest ja kestab kuni haigusele iseloomulike nähtude ilmnemiseni.

Õitse- ehk põdemis ehk manifestne periood
Siin esinevad üldised sümptomid

Paranemis periood või tüsistuste tekkimine ja surm

Taastumine ehk rekonvalestenstperiood
Haigus võib kulgeda
üliägedalt acutissimus
ägedalt acutus
alaägedalt subacutus
krooniliselt chronicus
SURM lad k mors , exitus letalis
Üldine surm on organismi kui terviku elutegevuse lakkumine.
SURMA ETIOLOOGILISED FAKTORID
Loomulik surm- loomulikku surma on harva, esineb kõrges vanuses
Patoloogiline surm= vägivaldne surm, surm haiguste tagajärjel
SURMA ETAPID
Surma saabumine pole ühemomentne:

Kliiniline surm- sellele eelneb agoonia ehk surmaheitlus, kus organism mobiliseerib oma viimased jõud. hingamise ja vereringe lakkamine . 5-6 minuti jooksul on võimalik elustada.

Bioloogiline surm- pöördumatu. Tekib alguses ajus ja seejärel muudes elundites, sp ongi ajusurm, teeb võimalikuks elundite siirdamise.
KOOLNU MUUTUSED
Peale bioloogilise surma saabumist ilmnevad:

Koolnu külmus ALGOR MORTIS
võtab keskkonnaga sama temperatuuri, kuna puudub termoregulatsioon.

Koolnukangestus RIGOR MORTIS
Lihased kangestuvad, algab paar tundi peale surma näolihastest ja levib ülevalt alla. Esimese ööpäeva lõpuks on kõik lihased kangestunud. Kolmandaks -neljandaks päevaks kangestus kaob. Kangestuse põhjuseks on glükogeeni muutumine piimhappeks ja lihaste elastsuse kadumine ATP toimel. Enneagsetel vastsündinutel ei teki kangestust.

Koolnulaigud LIVORES MORTIS
Vere allseiskus et hüpostaas.

Pealesurmne verehüübimine
Veri hüübib. Hüübed tekivad peamiselt südames ja suurte veenide valendikes.

Silma sarvkesta hägustumine
Vedelik aurustub ja sarvkest muutub kuivaks.

Koolnulaotus: autolüüs ja roiskumine
KOMPENSATOORSED, KOHUSTUMUSLIKUD JA REGENERATIIVASE PROTSESSID
Haiguse korral püüab organismsäilitada oma homöostaasi. Selleks lülitatakse sisse kompensatoorsed mehhanismid : hüpertoofia, atroofia , regeneratsioon .
Kompensatsioon= haiguste puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil.
HÜPERTROOFIA hypertrophia
Koe või elundi mahu suurenemine põhikoe (elundi põhifunktsioonist osavõtvate ehk parenhüümi) rakkude arvel. Elundi funktsioon intensiivistub. See on taaspöörduv protsess.
morfoloogia :

makroskoopilisel: elundi mõõtmete , mahu, kaalu suurenemine. õõneselundites pakseneb sein.

mikroskoopiliselt:

rakkude mahu suurenemine

rakkude arvu suurenemine
vormid:

füsiloogiline

töö hüpertroofia: näiteks sportlastel

neuroendokriinne : rasedus

patoloogiline

asendav ehk vikateeriv: paariselunditel

neuroendokriinne
ATROOFIA
Elundi mahu ja mõõtmete vähenemine põhikoe rakkude mahu või arvu vähenemise teel. Aluseks või tagajärjeks funktsiooni langus. Atroofia on taaspöörduv, kui muutused pole liialt suured.
morfoloogilised tunnused:

• elundi mahu ja ka massi vähenemine
  
• rakkude mahu vähenemine
  
• rakkude hulga langus
  
• mõnikord ka pigmendi teke
  

atroofia vormid:

Füsioloogiline atroofia: rakkude ja elundite taandareng normaalses arenguprotsessis, kui antud elundi funktsioon ei ole enam vajalik. Nt: nabaarter, taandareneb tüümus , elatunud inimesel taandarenevad sugunäärmed

Patoloogiline atroofia: jaguneb üldiseks ja kohalikuks vormiks.

Üldine patololoogiline ehk kahheksia

alimentaarne nälgus.tekib toitainete vähesuse või puuduse tõttu

vähkkahheksia

pikaajalised rasked nakkushaigused

hormonaalsed

Kohalik patololoogiline atroofia: piirduvad muutused ühe elundi või kehaosaga

tegevusetusatroofia: nt kips

närvikahjustusel tekkiv

verevarustuse puudulikkuse tekkel

rõhkatroofia
KOEDEFEKTIDE PARANEMINE EHK REGENERATSIOON
Regeneratsioon on elundite või kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine.
Rakumuutuste iseloom sõltub: kahjustavast faktorist ja rakust

• Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest
  
• Raku tüübist, funktsionaalsest seisundist, adaptatsioonivõimest
  

Tüübid:

Füsioloogiline: normaalsetes tingimustes rakud kuluvad ja hävivad ning need asendatakse uutega.

Paranduslik ehk reparatiivne regeneratsioon: taas teke peale kahjustust. võib olla täielik ja mitte täielik.

Patoloogiline

hüporegeneratioon: liiga vähe või aeglaselt. hüperregeneratsioon: liiga kiiresti ja palju

metaplaasia - tekib oopis muu kude.
Mõjutavad tegurid:
vanus, toitumus , elundi verevarustus , vereloome olukord, kudede bioloogiline taastekkevõime, innervatsioon , põletikukolde olemasolu
VERERINGE HÄIRED
Veresoontega seonduvad patoloogilised seisundid ja ka lümfiringehäired.
Normaalse vereringe tagavad:
KNS normaalne seisund
Vereringe normaalne neuruohumoraalne regulatsioon
1) HÜPEREEMIA EHK LIIGVERESUS
Vere hulga tõus elundis või keha osas. Veresoonte laienemine ja nende valendikus leiduva verehulga suurenemine.
Põhjused:
suurenenud arteriaalne juurdevool elundisse või takistatud venoosne äravool elundist

• Arteriaalne hüperaneemia- arteriaalne juurdevoolu suurenemine, ära vool on norm. Ei kutsu esile patoloogilisi muutuseid. Elund suureneb, erepunane ja temperatuur tõuseb.
  
• Venoosne hüperaneemia- venoosne veri kuhjub kudedesse. Tavaliselt krooniline protsess ja tekitab tõsist patoloogiat. Elund suureneb, on sinakas . Tagajärjed: turse , verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, sidekoestumine(mittepöörduv)
  

2) STAAS
Verevoolu lakkamine kapillaarides, võib olla ajutine ja ka püsiv. Erütrotsüütide kokkukeepimine, vedela osa väljumine veresoontest, turseteke.
3)VÄHEVERESUS EHK HÜPEEMIA. HYPAEMIA
Üldine väheverersus: vere üldhulga või koostisosa vähenemine
oligeemia- vere üldhulga vaesus
aneemia - erütrotsüütide üldhulga/hb langus
Kohalik väheveresus ehk isheemia : vähe voolab arteriaalset verd juurde. elund väheneb mõõtmetelt, temp langeb, värvuselt kahvatu.
4)TROMBOOS THROMBOSIS
Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõntes, mille tagajärjel tekivad trombid.
Veri jääb kinni. Tromb on alati kinnitunud.
Põhjused: verevoolu aeglustumine, põletikused protsessid, veresoone seina kahjustus, vere hüübivuse tõus.
Tagajärg: surm, nekroos, emboli teke, võib lubjastuda
5)EMBOOLIA: liigub ja kinnistub
Veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga .
Tekib patoloogilistes tingimustes.
Eristatakse: trombemboolia, rasvemboolia, õhkemboolia, gaasemboolia, kude-ja rakkemboolia, amnionivedeliku emboolia, bakteremboolia
Tagajärg: surm v õhk, gaas , rasv on imendunud
6) INFARKT
Nekroosi kolle, mis tekib elndis verevarustuse lakkamisest arteri sulguse tagajärjel või ka venoosse äravoolu takistusest.
Võib tekitada: tromb, embol , veresoonte tugeb kitsenemine, kestev arteri spasm ,
Infarkti tekkimist soodustavad:
kollateraalide puudumine elundis, madal vererõhk , elundi fn tõus
7)VEREJOOKS EHK HEMORRAAGIA . HAEMORRHAGIA
Veri tuleb veresoontest välja.
Jaotatakse:

• välimine- veri voolab väliskeskkonda
  
• sisemine- veri voolab kehaõõntesse või õõneselunditesse
  
• verevalum - veri voolab kudedesse
  

Põhjused:

• veresoone seina reband
  
• mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon
  
• veresoone seina läbilasvkuse tõus
  

Tagajärjed:
sõltuvad verehulgast, vere jooksu kiirusest ja kohast.
Kiire verekaotuse korral on üks liiter surmab.
Väiksed, kuid korduvad põhjustavad aneemiat.
Verevalum:
võib imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapeldub, asendub kiudsidekoeha, tekivad liited
Mõisted
hemotooraks - verirind, verekogum pleuraõõnes
hemoperikard- verisüdamepaun, verekogum südamepaunas
hemoperitoneum- verikõht, verekogum kõhuõõnes
petehhia- täppverevalum, väike punktikujuline verevalum
hematoom- verimuhk,suur piirdunud verekogum kudedes
meleena- veriroe, vere sisaldus rojas
hematuuria - verikusesus, vere sisaldumine uriinis
metrorraagia- emakaverejooks
memorraagia- vererohke mensturatsioon
KUDEDE VEESISALDUSE TÕUS JA LANGUS
Transudaat- normaalne koevedelik
Eksudaat- patoloogiline
turse- suurema hulga vedeliku kogunemine kudedesse
Eksikoos ehk dehüdratsioon - koevedeliku hulga vähenemine
PALAVIK FEBRIS
Organismis tekib soojus oksüdatsiooniprotsessidel. Soojuse äraandmine toimub põhiliselt nahapinna kaudu. Termoregulatsioonikeskus asub hüpotaalamuse eesosas .
Keha temp aktiivne tõus ja säilitamine uuel kõrgel tasemel. Palavik on kaitsereaktsioon .
Tekkepõhjused :
Infektsioon , põletikulised reaktsioonid, võõrvalgud, keemilised ained, neurogeenne palavik.
Palaviku tekke aluseks on pürogeenid, mille ülesandeks on soojusregulatsiooni ümber kujundada nii, et kehatemp tõuseks. Pürogeenid on nt bakterid, viirused ja nende laguproduktid. Peamiseks tekkepõhjuseks on leukotsüütide vabanev bioaine- endogeennepürogeen.
Palaviku kulgemine :
Tekke aluseks on pürogeenid. Need mõjuvad spetsiaalsetesse närvilõpmetesse ja sealt lähtuvad impulsid korrigeerivad termoregulatsiooni keskuse ümber töötamaks uutel tasemel.Keskus hakkab pidama kõrgeid temperatuure normiks. Vere temp on madalam keskuse tasemest ja nüüd tekib külmatunne, hakkab värisemine. Paranemise käigus kui leukotsüüte enam ei hävi ja seetõttu enam EP ei mõju keskustele, hakkab tööle endisel tasemel, keha jahtub normaalsele temperatuurile.
Palaviku tagajärjed
Palaviku positiivsed jooned:

Suureneb rakkude töö- ja kaitsevõime.

Maksarakkude fni intensiivistumine, suureneb toksiliste ainete kahjutuks muutumine.

Mikroorganismide jaoks on temp liiga kõrge.

Rakud produtseerivad kõrgemal temperatuuril viirustevastast ainet.
Ei tohi võidelda palaviku vaid palaviku tekkepõhjuste vastu!
Palaviku negatiivsed jooned:

Võib kahjustada närvirakke.

Tugevamad erutusprotsessid

Hüperventilatsioon->alkaloos-> krambid

Soolade kadu
NEKROOS EHK KÄRBUS
Nekroos on kohalik surm ehk rakkude/kudede mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis.
Nekroosi protsessid
Nekroosi põhjused

tsirkulatoorne- vereringe häire ehk infarkt

traumaatiline- mehaaniline , füüsikaline, keemiline

toksiline - mikroobide poolt toodetavad mürgid

tsütopatogeenne- viirused

allergiline- immuunpatoloogia

ensümaatiline-

trofoneurootiline- neuroendokriinsed häired, vananemine, toitmus ja ainevahetusäirid, tagajärgjeks lamatised , troofilised haavandid või kasvavad
Nekroosi vormid:

• Kuiv nektoor
  
• Kollikvatsiooninekroos ehk märgnekroos
  
• Nekroosi erivorm gangreen, tekib juhul kui kärbunud koeosad puutuvad kokku väliskeskkonna faktoriteha. Koed mutuvad mustaks.
  
  • Märg
    
  • Kuiv
    

Nekroosi tagajärg/ lõpe

• piiristuspõletik. Sidekude-> armkude. Proovib panna piiri nekrootilisele protsessile. Hakkab arenema noor sidekude ja see järel armkude.
  
• Kapseldumine. Kahjustatud ala piiratakse tihke sidekoega.
  
• Kudede tihkestumine- näiteks kaltsiumsoolade ladestumine kärbunud kudedesse.
  
• Kudede veeldumine- ajukoe pehmestumine ja tsüstide teke.
  
• Kavernide teke
  
• Sekveratsioon mutilatsioon
  
• Haavandumine
  

Millest sõltub nekroosi tähendus organismile?

…

Paiknemisest

Kohe hulgast

mürgistus

surm
DÜSTROOFIA
Morfoloogilised muutused kudedes ja rakkudes, mis tekivad ainevahetushäiree korral.
Muutused võivad olla kvantitatiivsed või kvalitatiivsed .
Kvantitatiivsed- suurenemine või vähenemine selliste produktide sas, mis normaalselt on olemas.
Kvalitatiivsed- ilmnevad sellised ühendid, mida normaalselt ei esine.
Düstroofia klassifikatsioon

Häirunud ainevahetuse liigijärgi

valkdüstroofiad

rasvdüstroofiad

süsivesikdüstroofiad

pigmentdüstroofiad

mineraaldüstroofiad

Muutuste lokalisatsiooni lusel

parenhüümirakkudes- rakusisesed düstroofiad

stroomas - rakuvälised düstroofiad

muutused mõlemal pool- segadüstroofia

Muutuste ulatuse alusel

Üksik elund või kude- kohalikud

enamik elundeid- üldine

üks koesüsteem tervikuna - süsteemne

Geneetiliste tegurite järgi

kaasasündinud

omandatud
Valkdüstroofia
Liht- ja liitvalkudeainevahetushäiretega.
Võivad olla : parenhümatoosset, mesenhümaalset või segatüüpi.
Parenhümatoossed düsproteinoosid:

sõmerjas

hüaliintilganilne

vakuoolne

Sarvdüstroofia: sarvaine liigne moodustamine, sellistesse kohtadesse kus seda normaalselt pole

on muutunud rakkude omadus

kvalitatiivne

ihtüoos- sarvaine liigne moodustamine

hüperkeratoos- liigsarvestumine. (nt töö tegemisel)

leukoplaakia ehk valgelaiksus- sarvestumine limaskestadel. Nt valged laigud suu limaskestadel.

Väärsarvestus ehk parakeratoos - esineb nahahaiguste puhul.
Mesenhüaalsed- Ei pea teadma peast .
Rasvdüstroofia - häiritud lipiidede ainevahetus .
Põhjustatud hapnikupuudusest, nakkushaigustest, mürgitustest, toitumishäiretest.
Parenhümatoossed - ravataoliste ainete ladestumine neeru, maksas , südamelihastes
Mesenhümaalsed- lipiidid ladestuvad rasvadepoona, veresoonte seintes, sidekoes
Üldine rasvumus ehk rasvtõbi :
Võib olla primaarne kui ka sekundaarne .
Lipomatoos- rasvhulga kohalik rohkenemine.
Rasvavähenemine- kahheksia ehk kõhetus.
Süsivesikdüstroofia
hinnatakse vere suhkrusisalduse järgi. Norm on 3,3-5,5mmol/l.

Hüpoglükeemia

füsioloogiline

tavaliselt ei esine

intensiivne füüsiline töö- lihased kasutavad glükoosi ära

patoloogiline

maksakahjustus. Peab olema 80% kahjustatud, maks on süsivesikute jaoks depoo-organ ja siin toimub gklükoneogenees.

hormonaalsete häirete tagajärg

Hüperglükeemia

Füsioloogiline

Patoloogiline- diabeet
Pigmentdüstroofia ehk pigmentoosid
endogeesed : melaniin
eksogeensed: tätoveering.
Melaniin on kaitsepigment
Mineraaldüstroofia
Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetushäired
Kivid ehk konkremendid on kõva konsistentsiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmetes viimajuhades oolade välja ladestumise tõttu.
Olulisem nendest on Ca sisalduse muutus kaltsiumsoolade langus.
Kivide tekkepõhjused:

• ainevahetuse häired
  
• sekreedi pais
  
• põletik
  

Kivide jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud
Kivide hulk, suurus ja kuju võib suuresti varieeuda
KASVAJAD
Onkoloogia tegeleb kasvajaliste protsessidega.
Kasvaja on rakulis-koeline moodustis , mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel. KAsvaja kasb on eesmägitu ja piiramatu. Kahjustabtihti organismi rakke ja võib osutadaeluohtlikuks.
Etiloogia ehk tekkepõhjused:

• füüsikalis-:keemiline teooria: kiirgus, suitsetamine
  
• viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk
  
• Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees)
  
• polüetioloogiline teooria
  

Morfogenees ehk kuidas tekib:

• etioloogilise teguri toimel omandab rakk või rakurühm võime kasvaliseks vohamiseks
  
• kasvaja alge on mikroskoopiline
  

Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid

• kudede paranemishäired
  
• healoomulised kasvajad
  
• suguelundite düshormonaalsed häired
  

Ehitus:

• kuju väga erinev
  
• mõõtmed varieeruvad
  
• konsistent sõltub lähtekoest
  
• mikroskoopiliselt- sisaldab parenhüümi ja stroomat.
  

Kasvajate hea ja pahaloomulisus
Atüpism - kõrvalekalle normist. Eristatakse koelist ja rakulist atüpismi.
Koeline- kasvaja kude ei moosuta lähtekoele omapäraseid korrapäraseid strukture.
Rakuline . rakkude kuju ja suuruse muutus.
Hea loomulised:

• nõrk atüpism
  
• aeglane kasvn
  
• ekspansiine levik- kasvab kompaktse kogumine, rakud ei tungi naaberkudedesse. Palpeerimisel on naaberkuduede suhtes liigutav, operatsioonil kergesti eemaldatav.
  
• ei levi
  
• ei kanna retsidiive
  
• ei esine nekroosi
  
• mõju organismile on kohalik
  

Pahaloomulised :

• tugev atüpism
  
• kiire kasv
  
• infiltreeritud kasv
  
• annab retsidiive
  
• esineb nekroose, verejookse
  
• mõju orgnismile on tugev
  

PÕLETIK INFLAMMATIO
On organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon, mille ülesandekso n lokaliseerida ja likvideerida erioloogilise faktori kahjustav tpime .
Kaasneb peaaegu kõikide haiguslike seisunditega va teetanus ja marutõbi.
On seotud kolme protsessiga:

• kudede kahjustus
  
• mikrotsirkulatsooni muutused ehk eksudatsioon
  
• rakkude vohamine
  

Põhjused:

• Bioloogilised protsessid
  
  • parasiidid, seened, bakterid, biirused
    
• Füüsikalised tegurid: radiatsioon , temp, trauma, surve jne
  
• Keemilised:
  
  • Eksogeensed- tugevad happed, alused, mürgid
    
  • Endogeensed- a/b lõpp- produktid
    

Põhilised morfoloogilised muutused:

• Alteratsioon- koekahjustus.
  
• Eksudatsioon- reaktsioon vereringe poolt, läheb punaseks ja soojaks . Püütakse kõrvaldada
  

Põletiku tunnused:

punetus rubor

temperatuuri tõus calor

valu dolor

turse tumor

fn. häire functio laesa
Põletku kulgemine:
äge ehk akuutne põletik
alaäge ehk subakuutne põletik
kroonilin epõletik
Põletiku lõppemine:
ennistus- tugevmine, paranemine
tüsistuste teke- lisanduvad faktorid
üleminek patoloogiliseks seisundiks