PATOLOOGIA kokkuvõte (1)

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Patoloogia arvestus

Häiritud on lipiidide ainevahetus. On parenhümatoossed rasvdüstroofiad ja mesenhümaalsed rasvdüstroofiad. 82. Mis on süsivesikdüstroofiad ja iseloomusta seda. Süsivesikute ainevahetuse häire. Hinnatakse tavaliselt vere suhkrusisalduse järgi. On hüpoglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline) ja hüperglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline). 83. Mis on pigment düstroofiad e pigmentoosid? Iseloomusta. Pigmentainevahetuse patoloogia. Endogeensed (nt melaniin, helmi tuletised), eksogeensed (tätoveering). Melaniin on kaitsepingment. Jaguneb: üldine hüperpigmentatsioon (Addisoni tõbi), kohalik hüperpigmentatsioon (tedretähnid), üldine hüpopigmentatsioon (albinism), kohalik hüpopigmentatsioon (leukodermia) 84. Mis on mineraaldüstroofiad? Iseloomusta seda. Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetus häire. Tavaliselt avaldub kivide tekkes. 85. Mis on kivid? Mis neid tekitab? Kuidas jaotatakse?

Patoloogia

6

pdf

Patoloogia test õenduses

PATOLOOGIA TEST (õendus 2019/2020) Kokku: 69 p ? 1. Atroofia korral… 3p suureneb koe/elundi maht väheneb koe/elundi maht suureneb koe/elundi aktiivsus suureneb rakkude hulk väheneb rakkude hulk väheneb koe/elundi aktiivsus 2. Leidke sobiv vaste: 12 p elupuhune vere hüübimine veresoontes ja südameõõntes - tromboos verimuhk - hematoom verejooks - hemorraagia moodustis või võõrkeha, mis liigub koos verega ja ummistab veresooni - embol turse - ödeem liigveresus - hüpereemia vesikõht - astsiit väheveresus - hüpeemia verevoolu lakkamine väikestes veresoontes - staas koekärbus vereringehäire tagajärjel - infarkt kehvveresus - aneemia täppverevalum - petehhia 3. Järjestage haiguse kulgemise etapid: 5p 1. peiteperiood 2. prodromaalperiood 3. õitseperiood 4. tervenemine 5. rekonvalestsentsi periood 4. Nimetage pahaloomulise kasvaja tüüpilised

Biomeditsiin

14

pdf

Vereringehaired ja põletik

AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperae

Bioloogia

8

pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia ­ õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia ­ on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia ­ haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne

Biomeditsiin

3

docx

Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur ­ faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia ­ takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon ­ koedefekti paranemine 6. Tromboos ­ verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt ­ nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia ­ verejooks 9. Albinism ­ melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement ­ kivi 11. Malignisatsioon ­ healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism ­ kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv ­ kasvajal on kindla

Patoloogia

14

docx

Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ

EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne

Bioloogia

18

doc

Patoloogia

Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks.

Patoloogia

7

pdf

Vereringehaired

VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon ­ veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus ­ hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ­ ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline ­ füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline ­ angioneurootiline e. vasomotoorne ­ infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne ­ magistraalsoone kahjustusel

Meditsiin

Kommentaarid (1)