Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha
naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3.2 Haiguse olemus 12 Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakal eristatakse kaks osa: emakakeha ja emakakael. Neis esinev kartsinoom (vähk) on erineva kliinilise pildiga ja nõuab erinevat ravi. Emakakael on pealt kaetud nn lamerakkepiteeliga. Just sellest areneb emakakaela vähk. Emakakaela vähki haigestumine näitab noorenemistendentsi, esinedes sageli 20-40-aastastel naistel. Kaugele arenenud emakakaela vähkide arv suureneb üle 45-aastaste naiste hulgas. 3.3 Haiguse tekkimise riskitegurid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad mitmed faktorid
primaarne ravimeetod on kirurgiline eemaldamine. Ka see jaguneb alaliikideks: Adenokartsinoom- see on kõige tavalisem mitte-väikeserakuline kopsuvähi liik, hõlmates umbes 50-60%. Mittesuitsetajatel avastatud kopsuvähk on tavaliselt selles vormis. Seda tüüpi vähk annab juba varases faasis siirdeid ning levib kergesti teistesse elunditesse. Lamerakk-kartsinoom- see hõlmab 20-25% mitte-väikserakuline kopsuvähi juhtumitest ja see esineb enamasti suitsetajatel. Võib kasvada kopsukoes või suurte kopsutorude lähedal. Annab ka siirdeid kuid hilisemas staadiumis kui adenokartsinoom. Suurrakk-kartsinoom- sellel puhul kasvab kasvaja kiiresti ja ta kasvab kopsu inna läheduses. Annab siirdeid juba varases staadiumis.
Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti
· Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm · Hüpersplenism suurenenud erütrotsüütide destruktsioon põrnas · Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia · Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit · Astsiit vedeliku kogunemine peritoneaalõõnde.
TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR carcinoma OR toxicology) OTSING
KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas,
Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib see nahavähi tüüp näole,kus algab pärlitaolise sõlmekesena,mille järel hakkavad kolde ääred haigusele iseloomulikult kerkima ja keskosa vajub sisse.Basaalrakuline vähk kasvab aeglaselt ja väga harva kandub mujale kehale. · Lamerakuline vähk ehk lamerakk-kartsinoom tekib enamasti kõige sagedamini päiksesle avatud kehaosadel,eriti seal kus päike on põletanud.Osa lamerakulisi vähke arenevad patsientidel,kes on eelnevalt kokku puutunud arseeni või kiiritusega või kellel on kroonilisi nahahaavandeid või põletusarme.Kolded on algselt kaetud paksu ketuga,hiljem võivad need haavanduda ning veritseda.Areneb kiiremini kui basaalrakuline vähk ja võib isegi levida.
80. die Keimzelle, -en - idurakk 81. der Population- populatsioon 82. die Pleiotropie- pleiotroopia 83. der Taubstumm, -e -kurttumm 84. homozygot- homosügootne 85. die Wahrscheinlichkeit- tõenäosus 86. diagnostizieren, -te, ge.. diagnostima 87. immunisieren- immuniseerima 88. das Abstammung- sugupuu 89. der Genpool, -e - geenilomp 90. die Membrane, -en -membraan 91. die Cytoskelette, -en - tsütoskelett 92. die Metastase, -en - metastaas 93. die Karzinome, -en -kartsinoom, kasvaja 94. die Hormontherapie, -en -hormoonravi 95. der Kodex- koodeks 96. die Krebserkrankung, -en -vähkhaigus 97. der Medikament, -e -ravim 98. das Abwehrsystem, -e - immuunsüsteem 99. die DNA-fessel, -e - DNA ahel 100. der Entwicklung, -en -avastus 101. der Respirationstrakt, -**e - hingamisteed 102. endoskopisch- endoskoopiline 103. die Diagnose, -en -diagnoos 104. peripher- perifeerne 105. kleinzellig- väikerakuline 106. die Beschwerden- kaebused
Kasvajavorme sadu: * erinevad paiknemise kohad * erinev edasikandumise ulatus * erinevad tekkemehhanismid Healoomuline kasvaja rakud ei levi ümbritsevatesse kudedesse * polüüp epiteelkoes * adenoom näärmekoes * müoom emaka lihaskoes Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt Kui muutunud raku jagunemist reguleerivate geenide avaldumine tekib kasvajarakk
Veresuhkru langemine alla normi. Tekib näiteks tugevate, harjumatute kehaliste koormuste või katastroofi korral. Esineb rohkem neil, kes on vähetreenitud ja keha ei oska oma rasvavarasid kasutada. Tekib ka noorukitel suurte alkoholikoguste joomisel, kuna alkoholi ümbertöötlemiseks on vaja energiat (süsivesikuid) ja mittesöömisel langeb noore inimese kehas veresuhkur alla normi. Hüpoglükeemia põhjused Orgaanilised põhjused Insulaarrakkudest lähtunud adenoom, kartsinoom Funktsionaalsed põhjused Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund Malabsorptsioon toitainete imendumine soolest laktoositalumatus Neerupealiste Renaalne glükosüüria esineb rasedatel vaegtalitlusseisund Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest
olulisest, mis on seotud vähktõvega. Kuna minu lähitutvusringkonnas on üks lõppstaadiumis vähihaige, on see teema praegu minu jaoks väga aktuaalne ja raske. VÄHIPAIKMED Levinuimad vähktõve liigid on pea ja kaela pahaloomulised kasvajad, seedetrakti pahaloomulised kasvajad, uroloogilised ja meessuguorganite pahaloomulised kasvajad ja günekoloogilised pahaloomulised kasvajad. Väga haruldased on näiteks südamevähk ja merkelirakk-kartsinoom jt. 1. EESNÄÄRMEVÄHK Eesnäärme pahaloomuline kasvaja (eesnäärmevähk) on eesti meestel kopsuvähi järel teiseks kõige sagedasemaks kasvajaks ja sellesse kasvaja vormi haigestumine kasvab kiires tempos. Paljudes arenenud maades on eesnäärmevähk kujunenud juba kõige sagedasemaks diagnoositud vähi vormiks. Eesnäärmevähi risk suureneb mehe vananedes küllaltki kiiresti. Asjaolu, et haiguse kulg võib olla vägagi erinev, põhjustab vastuolulist suhtumist
· kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal · puutekontaktil: suguelundilt suguelundile, käelt või suu limaskestalt suguelundile ja vastupidi · mitteseksuaalsetest ülekandeteedest emalt lapsele · teoreetiliselt on võimalik ülekanne ka aluspesult ja kirurgilistelt kinnastelt 4.EMAKAELAVÄHK Emakakael on 4-5 cm pikkune torujas elund emaka alaosas, ühendades emakakaelakanali kaudu väliskeskkonna emakaõõnega (Slassarenko 2009). Emakakaelavähk ehk kartsinoom, mida põhjustab inimese papilloomviirus, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest rinnavähi järel esinemissageduselt teisel kohal maailmas. Emakakaelavähi tõttu sureb umbes 250 000 naist aastas (Padrik 2007). Emakakaelavähk võib tekkida alles 10-15 aastat pärast nakatumist. Enne vähi teket ilmuvad emakakaelale muutused, mis varase avastamise korral on edukalt ravitavad. Emakakaelavähk
Morfoloogia: · Esineb vaid substraadimütseel. Koloonia on pinnalt kurruline, spoorid paiknevad üksikult mütseelil. Elupaik looduses: · neid leidub mullas ja vees. Kodudes õhu saastajad, elavad ka konditsioneerides. · Lagundavad biopolümeere (tselluloosi, ksülaani, kitiini). Biotehnoloogiline rakendus: · mitmed Micromonospora toodetud antibiootikumid on kasvajavastased (pürrolosporiin - leukeemia, korkomitsiin leukeemia ja kopsu kartsinoom). AB gentamütsiini kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Perekond Salinispora (lähedane Micromonosporaga) Morfoloogia: · Substraadimütseel, sellel sileda pinnaga üksikud või kobarates spoorid (koniidid). Oranzhikalt pigmenteerunud. Elupaik looduses: · merebakterid. Osa liike elab käsnadega koos. Biotehnoloogiline rakendus: · toodavad kasvajavastaseid antibiootilisi aineid. Salinispora tropica sekveneerimine lõpetati 2007 aastal
Epigeneetika: seotud geenide ekspressiooni tasemega. Epigeneetilised häired: geenide ekpressiooni taseme muutused, mis ületavad normi piiri. Otseset või kaudselt on epigeneetilised häired seotud DNA muutustega. Kasvajate üldine jaotus: 1. Healoomulised e. Beniigsed - reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom 2. Pahaloomulised e. maliigsed Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom; Healoomuline versus pahaloomuline kasvaja 3 kriteeriumit: 1. Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest, halvaloomulised vähe diferentseerunud või diferentseerumata rakkudest. 2. Kasvukiirus: mida vähem diferentseerunud, seda kiirem kasv. Pahaloomulised > healoomulised 3. Lokaalne invasioon või metastaseerumine: healoomulised jäävad tekkekoha juurde.
Leukoplaakia korral tekivad suus maitsmishäired, põletustunne ning keele ja huulte valulikkus. Seda soodustavad suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liiga kuum või külm toit, suu limaskesta põletikud, proteesid, sobimatud hambatäidised, mis võivad limaskesta pidevalt ärritada. Atüüpiliste rakkude leidmisel, tuleb muutust ravida kirurgiliselt või vedela lämmastikuga külmutades. (Bogovski jt 1989.) Boweni tõbi on intraepidermaalne kartsinoom. See meenutab kiirguskeratoosi, mis välimuselt meenutab ketendavat psoriaasilaiku ning püsib ühel kohal aastaid, ega parane lokaalse raviga, näiteks kortikoidsalvidega. Laik võib areneda invasiivseks ogarakuliseks vähiks, mille raviks on kas operatsioon või külmutamine. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised epidermaalsed kasvajad Ogarakuline vähk on keratinotsüütide pahaloomuline kasvaja, mis kasvab läbi basaalmembraani allolevatesse kudedesse ja võib metastaseeruda
(prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest tingitud eksogeensetest faktoritest; - 60%-l juhtudest sattub kantserogeen organismi toitumisel; - 30%-l juhtudest tubakasuitsuga. Iatrogeenne kantserogenees: Diagnostika ja ravivõtetest tingitud vähiteke; Ioniseeriv kiirgus: kiiritusravi mittekasvajaliste
tahtmist. Samas saavad lähedased ja kolleegid abivajajat aidata probleemi märgata ning toetada ja innustada teda spetsialisti abi otsima. Laboratoorsed võimalused alkoholikasutushäire diagnoosimisel a. GGT (gammaglutamüüli transferaas)- näitab alkoholi tarvitamine kahe viimase kuu jooksul, sensitiiivsus 50 - 70% , spetsiifilisus 75% - 85%. Valepositiivsust annavad: hepatiit, tsirroos, kolestaatiline ikterus, metastaatiline kartsinoom, ravi simvastatiiniga ja rasvumus b. MCV (Mean cell volume, erütrotsüüdi keskmine maht) sensitivsus 25 -50% ja spetsiifilisus 85- 95% alkoholi kuritarvitamises. MCV võib püsida kõrgena veel 3 kuud peale abstinentsi algust. Valepositiivsust annavad: vitamin B12 ja folaadi defitsiit, pernitsioosne anaemia, rasedus jaa fenütoiin . c
Emakakaela basaalrakkudeni pääsemiseks peab olema koekahjustus, et sisse pääseda. Kogu viiruse elutsükkel on rakkude tsüklist sõltuv. Healoomuliste HPVde puhul tekivad tüükad. Nakatund rakkude ümber on näha suur valge halo, mida on mikroskoobis hästi näha. Integreerunud viiruse jaoks on tegu surnud teega, sest viirus ei saa paljuneda, aga nakatunul on ka kehvasti, sest suure tõenäosusega rakud hakkavad paljunema ja metastaase andma. HeLa emakakaela kartsinoom. HPV puhul immuunvastust ei teki, sest ta vere kaudu ei levi; kapsiidivalkude ekspressioon on väga madal, v.a viimases etapis; nakatund rakud ei puhune ja proinflammatoorseid tsütokiine ei vabane; E6 ja E7 blokeerivad immuunsüsteemi. 21. Mis on hospitaalinfektsioonid? Kuidas neid diagnoosida? Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul. Neid on 2 tüüpi: need, mis on pidevalt haiglas olemas ja need, mis tuuakse sinna teiste inimestega sisse.
Lümfogeenne metastaseerumine. 2) Follikulaarne 10-15% juhtudest. Prognoos hea, 5a elulemus üle 80%. Tsütoloogiliselt identne normaalse kilpnäärmekoega. Diagnoos ainult histoloogiline. Hematogeenne metastaseerumine (eeskätt maksasse). 3) Medullaarne 5-10% juhtudest. Sporaadiline või geneetiline (MEN2 sündroom, perekondlik medullaarne kartsinoom). Areneb kaltsitoniini tootvatest parafollikulaarrakkudest. Prognoos keskmine, 5a elulemus 50%. 4) Anaplasne 1-5% juhtudest. Äärmiselt halb prognoos, 5a elulemus nullilähedane. Diagnoosi hetkel 99% juhtudest metastaatiline. Esineb vanemaealistel inimestel. Kilpnäärmevähi diagnostika: Sümptomid: kompressioon (trahhea düspnoe, söögitoru düsfaagia), n.laryngeus recurrens-i
alarühma (A, B, C, D, E, J) · Erütroblastoos - erütrotsüütide antikehade põhjustatud hemolüütiline haigus, mida iseloomustab ebaküpsete tuumadega punaliblevormide esinemine veres ja kõrge bilirubiinisialdus · Müeloblastoos - müeloblastide rohkus veres ja /või muudes kudedes (leukeemia korral) · Sarkoom - mesenhümaalkasvaja, tugikoekasvaja (luu, kõhr, sidekude, rasvkude, veresooned, lihaskude) pahaloomuline kasvaja · Kartsinoom - pahaloomuline epiteelkoe kasvaja · Hemangioom veresoonkasvaja/ kapillaaride laienemisest ja nende suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks.
Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu. • EBV-indutseeritud lümfoproliferatiivsed haigused. Transplantatsioonijärgne lümfoproliferatiivne haigus. Aafrika Burkitti lümfoom (3-14-aastastel, malaaria on kofaktor). Paljud Hodgkini lümfoomid. Aasias endeemiliselt nasofarüngeaalne kartsinoom. • Oraalne leukoplaakia AIDSipatsientidel. • Krooniline interstitsiaalne pneumoniit AIDSipuhuselt. Diagnostika. Sümptomid (kerge peavalu, väsimus, palavik, see triaad jt) + verevalem (hüperplaasia ja Downey rakud) + (mööduvad) heterofiilsed antikehad (v.a. alla viiestel) + EBV-antigeeni-spetsiifilised antikehad. EBV infektsiooni kinnitab üks järgnevaist: IgM kapsiidiantigeeni vastu, VCA antikeha ja EBNA antikeha, VCA tiitri tõus ja varane antigeen. Ravi ja profülaktika.
SDF-1, katab kemokiine miks? AIDSi haigetel salmonella võib olla surmav ja toksikoos kahjsutada aju. Ravimid, mis kontrolli all hoiavad viiruse hulka Rohkem T-lümfotsüüte alles kauem. Integraasi inhibiitorid. Proteaasi inhibiitorid. Pöördtranskriptaasi inhibiitorid. 10. loeng KASVAJAD JA IMMUUNVASTUS VÄHK (PAHALOOMULINE KASVAJA)--RAKUD, MIS ENAM EI DIFERENTSEERU JA POOLDU TAVAPÄRASELT EGA ALLU TUUMORSUPRESSOR NING PROTOONKOGEENIDE KONTROLLILE. KARTSINOOM - EPITELIAALNE SARKOOM - MESENHÜMAALNE LÜMFOOM - LÜMFOIDNE LEUKEEMIA - HEMATOPOEETILINE MELANOOM- NEUROEKTODERMAALNE SEMINOOM - TÜVIRAKULINE GLIOOM- GLIIA RAKKUDE KASVAJA Lisaks SEGATÜÜPI Kõikidel kasvajatel on KLONAALNE PÄRITOLU, HETEROGEENSUSE (EBASTABIILSUSE) TEKE 5X10 KAHEKSANDAS ASTMES RAKKU- 1 GRAMM KASVAJAT 2-20 AASTAT 1st MUUTUNUD RAKUST 1grammine KASVAJA Kahekordistumine: 50-100 PÄEVA
Beeta-kateniini kontsentratsiooni tõus (mutatsioon, Wnt ligandide rohkus, inhibiitorite kadumine jne) 121. Mitme-etapiline kasvajateke käärsoole kasvaja näitel. 1) vt tüviräkud sooled – tüviraku nišš, toimub muutus DNAs (nt metülatsioon), Tuumor- supressorgeen muteerub 2) Muteerunud tüvirakk liigub hattude suunas – tekib polüüp 3) Adenoom – mutatsioone tekib juurde, nt onkogeen aktiveerib; angiogenees 4) Kartsinoom – pahaloomuline, kasvab suuremaks 5) Metastaasid? 122. Millised faktorid ja protsessid soodustavad kasvaja teket, arengut ja kasvu? Vähenenud apoptoos, suurenenud jagunemine, telomeraasi sünteesimine (et vältida raku vananemist), et vähendada replikatiivset vananemist (kuna jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel. Kasvaja mikrokeskkond (teda ümbritsev) peab olema toetav, et kasvaja saaks areneda.
Ebaühtlane kõnnak, jalad laiali, ataksia. Vaarumine külgedele, ette ja taha. Sensoorne kõnnak Käimine on trampiv, ataktiline, vanur vaatab jalalabasid. Põhjuseks võib olla B 12-vitamiini defitsiit või kaelalülide degeneratiivsed muutused. Antud kõnnak võib olla märgiks perifeerse närvisüsteemi muutustest: diabeet, alkoholism, ureemia, kilpnäärmehaigused, maksahaigused, para- ja düstrodeineemia, amüloidoos, sidekoehaigused, sakroidoos, alatoitumus, toitainete defitsiit, kartsinoom, viirusinfektsioonid, toksilised faktorid, kaasasündinud neuropaatiad. Tabel Kõnnakuhäirete põhjusi · Lihaste nõrkus · Liigesehaigused · Seniilne kõnnak · Neuroloogilised põhjused Tsentraalse halvatusega patsiendi kõnnakuhäired Frontaalne kõnnakuhäire Väikeaju kahjustusest põhjustatud kõnnakuhäire Sensoorne kõnnakuhäire Parkinsonismiga patsiendi kõnnakuhäire Toksilise või metaboolse entsefalopaatia poolt põhjustatud kõnnakuhäire
mõõtmist. Üldiselt tõuseb lastel palavik kõrgemale kui täiskasvanutel. Kindlat diagnoosi ega prognoosi ei saa panna ei kõrgele kehatemperatuurile ega ka palaviku kulule. Peale selle on praktika näidanud, et patsientidel, kelle organism ei suuda infektsioonile piisava kehatemperatuuri tõusuga reageerida, on tavaliselt pigem halb prognoos. Palaviku võimalikud põhjused: infektsioonid (viirused, bakterid, parasiidid); süsteemsed haigused (reuma, kollagenoos jne); kartsinoom, lümfoom, leukeemia; südameinfarkt, ajuinfarkt, ajuverejooks, kopsuemboolia, põletikulised soolehaigused, kilpnäärme ületalitlus, verejooksud, kudede vigastused, eksikoos jmt; reaktsioon ravimitele või vaktsiinidele, pahaloomuline neurolepsia sündroom; teeseldud palavik (Münchhauseni sündroom); eelnevast eraldi tuleb välja tuua väline kuumuse mõju (kuumarabandus) ja organismi
annaabi.ee 
