Mis on nahavähk? Nahavähk on kõige sagedamini esinev pahaloomuline haigus valgenahalistel inimestel. Nahavähi all mõistetakse mittemelanoomseid pahaloomulisi nahakasvajad. Neist sagedasemad on basaalrakk-kartsinoom ja lamerakk- kartsinoom.Kõikide nahavähi vormide oluliseks riskiteguriks on liigne ultraviolettkiirgus nii looduslikest allikatest kui ka solaariumitest. Nahavähk kuulub nende vähiliikide hulka,mida on võimalik peaaegu täielikult välja ravida, kui oskate end jälgida ja tulete arsti juurde õigel ajal. Samuti on oluline mõista, mis vähki tekitab, sest siis oskate end kaitsta. Ohtlikem nahavähi vorm on melanoom, mis tekib naha
naaberorganitesse või emakakeha suunas) · levik lümfiteede kaudu (lümfogeenne levik) · levik vere kaudu (hematogeenne levik). 3.2 Haiguse olemus 12 Emakakaelavähk on haigus, mille puhul vähirakud tekivad ja hakkavad paljunema emakakaelal. Emakal eristatakse kaks osa: emakakeha ja emakakael. Neis esinev kartsinoom (vähk) on erineva kliinilise pildiga ja nõuab erinevat ravi. Emakakael on pealt kaetud nn lamerakkepiteeliga. Just sellest areneb emakakaela vähk. Emakakaela vähki haigestumine näitab noorenemistendentsi, esinedes sageli 20-40-aastastel naistel. Kaugele arenenud emakakaela vähkide arv suureneb üle 45-aastaste naiste hulgas. 3.3 Haiguse tekkimise riskitegurid Emakakaela vähktõve teket põhjustavad mitmed faktorid
Kopsuvähk Referaat Tallinn 2007 Sissejuhatus Kopsuvähk on üks sagedasemaid pahaloomulisi kasvajaid kogu maailmas. Igal aastal haigestub maailmas kopsuvähki ligi 1 miljon inimest- ¾ neist mehed ning ¼ neist naised. Kopsuvähk on kasvajarakkude kontrollimatu kasvamine ühes või mõlemas kopsus, mis on pahaloomuline. Vähk tekib mitme aasta või isegi aastakümnete jooksul rakkudes toimuvate paljude muutuste tõttu. 2 Riskifaktorid Üks suurimaid ja põhilisi tegureid on suitsetamine. 90% juhtudest on tekkepõhjuseks suitsetamine. Tubakasuitsus on tuhandeid kemikaale, on leitud üle 200 otsese või kaudse toimega kantserogeense ehk vähki tekitava aine. Tuntuimad tubakas leiduvad kahjulikud ained on tõrv, ving ja sõltuvust tekitav nikotiin. Tubakasuitsus leiduv tõrv hävitab tasapisi kopsu seintel olevad karvakesed, virvekarvad, mis kaitsevad kopse tolmu ja...
Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti
· Posthepaatiline - Budd-Chiari sündrom - Alumise õõnesveeni võrgustikud - Kardiaalsed põhjused Restriktiivne kardiomüopaatia Konstriktiivne perikardiit Parema südamepoole puudulikus Portaalhüpertensiooni tüsistused · Gastroösofageaalsed vaariksid · Splenomegaalia · Astsiit · Hepaatiline entsefalopaatia · Spontaanne bakteriaalne peritoniit · Hepatorenaalne sündroom · Hepatotsellulaarne kartsinoom Splenomegaalia ja hüpersplenism · Splenomegaalia: suurenenud põrn >12 cm · Hüpersplenism suurenenud erütrotsüütide destruktsioon põrnas · Trombotsütopeenia, leukopeenia, aneemia · Vasaku ülemise kvadrandi valulikkus · Enamasti ei vaja ravi · Splenektoomia · Hüperplenism ja sellest tekkinud trombotsütopeenia on sage protaalhüpertensiooni esimene tunnus Astsiit · Astsiit vedeliku kogunemine peritoneaalõõnde.
TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundwater AND ecosystem (cancer OR carcinoma OR toxicology) OTSING
KÄÄRSOOLEKASVAJA METASTAASID http://doctorstock.photoshelter.com/image/I0000ewE0_WUsY7s METASTASEERUMINE V Implantatsioon- ehk istutusmetastaasid · Rakud või väikesed kasvajalise koe tükid eemalduvad algkoldest ja istutuvad mujal. · Iseloomulik õõneselundite valendikes ja serooskelmete õõntes paiknevatele kasvajatele: nt söögitorust irduvad kasvajarakud istutuvad makku. KASVAJA ARENGUSTAADIUMID 0 kartsinoom in situ; I regionaalseid metastaase ei ole; II üksikud regionaalsed metastaasid; III palju regionaalseid metastaase; IV kasvaja levik naaberorganisse, kaugmetastaasid. LUUMETASTAASID I · Tekkivad pahaloomulise kasvaja lõppjärgus. · Enamasti rinna-, eesnäärme- ja kopsuvähi, müeloomi puhul. · Põhjustavad ülemäärast luukoe lagundamist ja luu ainevahetuse häireid. · Kõige sagedamini roietes, lülisambas, koljus, vaagnas,
Nahavähk Nahavähk on üks levinumaid vähivorme,kuid tänu varasele avastamisele on seda võimalik ravida.Oluline on põõrduda arsti juurde siis,kui kahtlane muutus nahal püsib üle kahe nädala. Nahamuutused Muutused,millele tuleks tähelepanu põõrata: · laigud,sõlmed või ketendavad piirkonnad,mis veritsevad või millele tekib koorik; · haavand,mis ei parane; · suurenev sünnimäk,millele tekib koorik ning mis kasvab,sõgeleb,hakkab veritsema,mille värvus muutub ebaühtlaseks või mis kaotab selged piirid. (Peter Abrahams.2005."Pere tervise entsüklopeedia".Tea,Tallinn) Naistel on haigestumus suurem kui meestel.Naispatsiendid moodustavad 60% nahavähihaigetest.(Labotkin,R.2004."Vähk on avastatav ja ravitav".Tartu Ülikooli Kirjastus,Tartu.) Nahavähi tüübid · Basaalrakuline vähk ehk basalioom tekib nahas paiknevate ümarrakkudest.Enamjaolt tekib se...
Wörter 1. Die Gentechnik, -en - geenitehnoloogia 2. der Aminosauer, -äure- aminohape 3. die Biosynthese, -n - biosüntees 4. der Bakteriophag, -en - bakteriofaag 5. der Genexpression, -en - geeniekspressioon, -väljendumine 6. das Bronchialkarzinom, -e kopsuvähk 7. der Krebs, -e - vähk 8. die Epidemologie, -n -epidemoloogia 9. der Lungentumor, -en - kopsukasvaja 10. die Kanzerogene, -en - kantserogeen ( vähki põhjustav geen) 11. der Prävention, -en - ennetamine 12. der Antikörper- antikeha 13. der Biotransformation, -en - biotransformatsioon 14. die Enzyme, -en - ensüüm 15. ensymatisch- ensümaatiline 16. der Hämoglobin, -e - hemoglobiin 17. der Gerinnungsfaktor, -en - hüübimisfaktor 18. klonen- kloonima 19. die Genkartierung- geeni kaardistus 20. der Mikroorganismus- mikroorganism 21. die Zelle- rakk 22. der Allel- alleel 23. anaerob- anaeroobne 24. das Antigen, -e - antigeen 25. der Startcodon- star...
Kasvajavorme sadu: * erinevad paiknemise kohad * erinev edasikandumise ulatus * erinevad tekkemehhanismid Healoomuline kasvaja rakud ei levi ümbritsevatesse kudedesse * polüüp epiteelkoes * adenoom näärmekoes * müoom emaka lihaskoes Pahaloomuline kasvaja ehk vähk rakud levivad ümbritsevatesse kudedesse uued kolded * kartsinoom epiteelkoes * sarkoom näärmekoes Healoomuline kasvaja võib üle minna pahaloomuliseks vähk Vähktõbedel üks ühine tunnus rakkude kontrollimatu kasv Muutusteni geenide ekspressioonis võib organism jõuda erinevalt: * parandamata jäänud replikatsiooni vead * mutatsioon päritud vanematelt * mutatsioon indutseeritud kantserogeenide poolt Kui muutunud raku jagunemist reguleerivate geenide avaldumine tekib kasvajarakk
Veresuhkru langemine alla normi. Tekib näiteks tugevate, harjumatute kehaliste koormuste või katastroofi korral. Esineb rohkem neil, kes on vähetreenitud ja keha ei oska oma rasvavarasid kasutada. Tekib ka noorukitel suurte alkoholikoguste joomisel, kuna alkoholi ümbertöötlemiseks on vaja energiat (süsivesikuid) ja mittesöömisel langeb noore inimese kehas veresuhkur alla normi. Hüpoglükeemia põhjused Orgaanilised põhjused Insulaarrakkudest lähtunud adenoom, kartsinoom Funktsionaalsed põhjused Hüpofüüsi vaegtalitlusseisund Malabsorptsioon toitainete imendumine soolest laktoositalumatus Neerupealiste Renaalne glükosüüria esineb rasedatel vaegtalitlusseisund Vaegtoitumus Hüpotüreoos kilpnäärme Lihastöö vaegtalitlus Laktatsioon piima eritamine piimanäärmest
Ainult väga harvadel juhtudel ei ole lümfoomi puhul lümfisõlmed suurenenud. Biopsia ehk koe proovitüki võtmine on kõige olulisem diagnostiline protseduur, kus koetükk eemaldatakse kahtlustatavast vähipiirkonnast mikroskoopilise uuringu tarvis. Koeproovist saadav informatsioon on väga oluline lümfoomi diagnoosimise ja ravi seisukohalt. 9. NEERUVÄHK Neeruvähk on neerukoest lähtunud pahaloomuline kasvaja. Kõige sagedasem neeruvähi vorm on neerurakuline kartsinoom. Tavaliselt moodustab neeruvähk ühtse kasvajalise massi. Aeg-ajalt esineb neeruvähk mõlemas neerus korraga. Sageli avastakse neeruvähk alles siis kui ta on väga suureks kasvanud, kuna varases staadiumis neeruvähk tavaliselt vaevuseid ei põhjusta. 9.1 Riskifaktorid ja ennetamine Täpselt ei teata, mis põhjustab neeruvähki. Uuringutes on siiski selgunud mõningad tekkeriski lisavad faktorid ning osad neist (nt. suitsetamine) on kontrollitavad.
· kontakti kaudu seksuaalse vahekorra ajal · puutekontaktil: suguelundilt suguelundile, käelt või suu limaskestalt suguelundile ja vastupidi · mitteseksuaalsetest ülekandeteedest emalt lapsele · teoreetiliselt on võimalik ülekanne ka aluspesult ja kirurgilistelt kinnastelt 4.EMAKAELAVÄHK Emakakael on 4-5 cm pikkune torujas elund emaka alaosas, ühendades emakakaelakanali kaudu väliskeskkonna emakaõõnega (Slassarenko 2009). Emakakaelavähk ehk kartsinoom, mida põhjustab inimese papilloomviirus, on naistel esinevatest pahaloomulistest kasvajatest rinnavähi järel esinemissageduselt teisel kohal maailmas. Emakakaelavähi tõttu sureb umbes 250 000 naist aastas (Padrik 2007). Emakakaelavähk võib tekkida alles 10-15 aastat pärast nakatumist. Enne vähi teket ilmuvad emakakaelale muutused, mis varase avastamise korral on edukalt ravitavad. Emakakaelavähk
ACTINOBACTERIA (AKTINOMÜTSEEDID) · Grampositiivsed bakterid · Eristatakse 2 hõimkonda: 1) Firmicutes (madal GC sisaldus DNA-s) 2) Actinobacteria (kõrge GC sisaldus DNA-s) 3) Piiriks GC sisaldus 55% · Grampositiivsed bakterid ei eristu evolutsiooniliselt vanima rühmana 16S rRNA puul. Küll aga eristuvad nad vanimate rühmadena valgujärjestuste analüüsi põhjal tehtud puudel (Gupta koolkond). · Gupta järgi on arhed lähedased grampositiivsete bakteritega ja evolutsioneerunud ühisest eellasest (mõlematel ka ühekihiline rakukest rühm Monodermata. Gramnegatiivsed bakterid on keerulisema kahekihilise rakukestaga ja evolutsiooniliselt nooremad rühm Didermata Hõimkond Actinobacteria (aktinomütseetide rühm). Suur ca 130 perekonda · Morfoloogiliselt on siin rühmas 1. ebakorrapärased pulgad ja mikrokokid, 2. bakterid, kelle elutsüklis on pulk-kokk-pulk tsükkel j...
Halvaloomulised levivad, levivad erinevatesse organitesse: siirded e. metastaasid Pahaloomuliste kasvajate nimetused väljendavad kasvaja histogeneetilist päritolu; Mesenhümaalsed = sarkoomid; nimetus = koeliik + -sarkoom; N. liposarkoom, osteosarkoom, fibrosarkoom, kondrosarkoom; Epiteliaalsed = kartsinoomid; Nimetus = elund + epiteeli tüüp (adeno- või skvamoosne e. lamerakuline) + kartsinoom; N.: jämesoole adenokartsinoom; kopsu lamerakuline kartsinoom Vanus ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Lastel: neuroblastoom, nefroblastoom (Wilms ´i tuumor), retinoblastoom, medulloblastoom; Noorukitel: pehmete kudede sarkoomid, testisevähk, lümfoblastsed lümfoomid; Vanemas eas: kartsinoomid, krooniline lümfoidne leukeemia Sugu ja maliigsete kasvajate esinemissagedus Meestel enam: kopsuvähki, söögitoruvähki; Naistel enam: rinnavähki, suguelundite vähke, sapipõievähki; Elukutse kasvajate esinemissagedus:
Leukoplaakia korral tekivad suus maitsmishäired, põletustunne ning keele ja huulte valulikkus. Seda soodustavad suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liiga kuum või külm toit, suu limaskesta põletikud, proteesid, sobimatud hambatäidised, mis võivad limaskesta pidevalt ärritada. Atüüpiliste rakkude leidmisel, tuleb muutust ravida kirurgiliselt või vedela lämmastikuga külmutades. (Bogovski jt 1989.) Boweni tõbi on intraepidermaalne kartsinoom. See meenutab kiirguskeratoosi, mis välimuselt meenutab ketendavat psoriaasilaiku ning püsib ühel kohal aastaid, ega parane lokaalse raviga, näiteks kortikoidsalvidega. Laik võib areneda invasiivseks ogarakuliseks vähiks, mille raviks on kas operatsioon või külmutamine. (Bogovski jt 1989.) Pahaloomulised epidermaalsed kasvajad Ogarakuline vähk on keratinotsüütide pahaloomuline kasvaja, mis kasvab läbi basaalmembraani allolevatesse kudedesse ja võib metastaseeruda
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
tahtmist. Samas saavad lähedased ja kolleegid abivajajat aidata probleemi märgata ning toetada ja innustada teda spetsialisti abi otsima. Laboratoorsed võimalused alkoholikasutushäire diagnoosimisel a. GGT (gammaglutamüüli transferaas)- näitab alkoholi tarvitamine kahe viimase kuu jooksul, sensitiiivsus 50 - 70% , spetsiifilisus 75% - 85%. Valepositiivsust annavad: hepatiit, tsirroos, kolestaatiline ikterus, metastaatiline kartsinoom, ravi simvastatiiniga ja rasvumus b. MCV (Mean cell volume, erütrotsüüdi keskmine maht) sensitivsus 25 -50% ja spetsiifilisus 85- 95% alkoholi kuritarvitamises. MCV võib püsida kõrgena veel 3 kuud peale abstinentsi algust. Valepositiivsust annavad: vitamin B12 ja folaadi defitsiit, pernitsioosne anaemia, rasedus jaa fenütoiin . c
Emakakaela basaalrakkudeni pääsemiseks peab olema koekahjustus, et sisse pääseda. Kogu viiruse elutsükkel on rakkude tsüklist sõltuv. Healoomuliste HPVde puhul tekivad tüükad. Nakatund rakkude ümber on näha suur valge halo, mida on mikroskoobis hästi näha. Integreerunud viiruse jaoks on tegu surnud teega, sest viirus ei saa paljuneda, aga nakatunul on ka kehvasti, sest suure tõenäosusega rakud hakkavad paljunema ja metastaase andma. HeLa emakakaela kartsinoom. HPV puhul immuunvastust ei teki, sest ta vere kaudu ei levi; kapsiidivalkude ekspressioon on väga madal, v.a viimases etapis; nakatund rakud ei puhune ja proinflammatoorseid tsütokiine ei vabane; E6 ja E7 blokeerivad immuunsüsteemi. 21. Mis on hospitaalinfektsioonid? Kuidas neid diagnoosida? Molekulaardiagnostika on täiesti asendamatu hospitaalinfektsioonide puhul. Neid on 2 tüüpi: need, mis on pidevalt haiglas olemas ja need, mis tuuakse sinna teiste inimestega sisse.
Papillaarne T1-tuumor võib piirduda lobektoomiaga Lümfadenektoomia lümfisõlmede haaratuse korral. Tentraalne profülaktiline lümfadenektoomia (LS haaratus ei ole diagnoositud): medullaarne alati, papillaarne T3/T4, follikulaarne pole vaja (hematogeenne levik). 47. Kõrvalkilpnäärme kirurgilised haigused. Diagnostika ja ravi. Kirurgilisele lahendamisele kõrvalkilpnäärme haigustest kuuluvad adenoom, hüperplaasia, kartsinoom. Need haigused on enamasti asümptomaatilised ja avastatakse juhuslikult hüperkaltseemia tõttu. Vereproovis ongi tõusnud parathormooni tase, seerumi Ca, ALP, seerumi P on langenud. Haiguse väljendusteks võivad olla neerukivid, KNS häired (psühhoosini välja), kõhukinnisus, peptiline haavand, äge pankreatiit, luuvalu osteitis fibrosa cystica (intensiivne luukoe resorptsioon, luukoe asendumine fibrooskoega, tsüstilised moodustised).
alarühma (A, B, C, D, E, J) · Erütroblastoos - erütrotsüütide antikehade põhjustatud hemolüütiline haigus, mida iseloomustab ebaküpsete tuumadega punaliblevormide esinemine veres ja kõrge bilirubiinisialdus · Müeloblastoos - müeloblastide rohkus veres ja /või muudes kudedes (leukeemia korral) · Sarkoom - mesenhümaalkasvaja, tugikoekasvaja (luu, kõhr, sidekude, rasvkude, veresooned, lihaskude) pahaloomuline kasvaja · Kartsinoom - pahaloomuline epiteelkoe kasvaja · Hemangioom veresoonkasvaja/ kapillaaride laienemisest ja nende suurenemisest tekkinud punane kasvaja nahas Suukaudselt või respiratoorselt linnu organismi sattunud viirus tungib vereringesse ja kandub verega lümforetikulaarelementide poolest rikastesse organitesse (maks, põrn, luuüdi ja tonsillid). · Viirus võib persisteeruda organismis pikka aega proviirusena, ilma et leukemogeneesiprotsess käivituks.
Raske S. pyogenese tonsilliidist eristada. Ampitsilliini manustamisel lööve. • Krooniline haigus. Tsükliliselt taasilmnev haigus – krooniline väsimus, madal palavik, peavalud, kurguvalu. • EBV-indutseeritud lümfoproliferatiivsed haigused. Transplantatsioonijärgne lümfoproliferatiivne haigus. Aafrika Burkitti lümfoom (3-14-aastastel, malaaria on kofaktor). Paljud Hodgkini lümfoomid. Aasias endeemiliselt nasofarüngeaalne kartsinoom. • Oraalne leukoplaakia AIDSipatsientidel. • Krooniline interstitsiaalne pneumoniit AIDSipuhuselt. Diagnostika. Sümptomid (kerge peavalu, väsimus, palavik, see triaad jt) + verevalem (hüperplaasia ja Downey rakud) + (mööduvad) heterofiilsed antikehad (v.a. alla viiestel) + EBV-antigeeni-spetsiifilised antikehad. EBV infektsiooni kinnitab üks järgnevaist: IgM kapsiidiantigeeni vastu, VCA antikeha ja EBNA antikeha, VCA tiitri tõus ja varane antigeen. Ravi ja profülaktika.
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
Beeta-kateniini kontsentratsiooni tõus (mutatsioon, Wnt ligandide rohkus, inhibiitorite kadumine jne) 121. Mitme-etapiline kasvajateke käärsoole kasvaja näitel. 1) vt tüviräkud sooled – tüviraku nišš, toimub muutus DNAs (nt metülatsioon), Tuumor- supressorgeen muteerub 2) Muteerunud tüvirakk liigub hattude suunas – tekib polüüp 3) Adenoom – mutatsioone tekib juurde, nt onkogeen aktiveerib; angiogenees 4) Kartsinoom – pahaloomuline, kasvab suuremaks 5) Metastaasid? 122. Millised faktorid ja protsessid soodustavad kasvaja teket, arengut ja kasvu? Vähenenud apoptoos, suurenenud jagunemine, telomeraasi sünteesimine (et vältida raku vananemist), et vähendada replikatiivset vananemist (kuna jagunevad väga kiirelt). Tuumori rakkudes pikendatakse kromosoome homoloogilise rekombinatsiooni teel. Kasvaja mikrokeskkond (teda ümbritsev) peab olema toetav, et kasvaja saaks areneda.
Ebaühtlane kõnnak, jalad laiali, ataksia. Vaarumine külgedele, ette ja taha. Sensoorne kõnnak Käimine on trampiv, ataktiline, vanur vaatab jalalabasid. Põhjuseks võib olla B 12-vitamiini defitsiit või kaelalülide degeneratiivsed muutused. Antud kõnnak võib olla märgiks perifeerse närvisüsteemi muutustest: diabeet, alkoholism, ureemia, kilpnäärmehaigused, maksahaigused, para- ja düstrodeineemia, amüloidoos, sidekoehaigused, sakroidoos, alatoitumus, toitainete defitsiit, kartsinoom, viirusinfektsioonid, toksilised faktorid, kaasasündinud neuropaatiad. Tabel Kõnnakuhäirete põhjusi · Lihaste nõrkus · Liigesehaigused · Seniilne kõnnak · Neuroloogilised põhjused Tsentraalse halvatusega patsiendi kõnnakuhäired Frontaalne kõnnakuhäire Väikeaju kahjustusest põhjustatud kõnnakuhäire Sensoorne kõnnakuhäire Parkinsonismiga patsiendi kõnnakuhäire Toksilise või metaboolse entsefalopaatia poolt põhjustatud kõnnakuhäire
mõõtmist. Üldiselt tõuseb lastel palavik kõrgemale kui täiskasvanutel. Kindlat diagnoosi ega prognoosi ei saa panna ei kõrgele kehatemperatuurile ega ka palaviku kulule. Peale selle on praktika näidanud, et patsientidel, kelle organism ei suuda infektsioonile piisava kehatemperatuuri tõusuga reageerida, on tavaliselt pigem halb prognoos. Palaviku võimalikud põhjused: infektsioonid (viirused, bakterid, parasiidid); süsteemsed haigused (reuma, kollagenoos jne); kartsinoom, lümfoom, leukeemia; südameinfarkt, ajuinfarkt, ajuverejooks, kopsuemboolia, põletikulised soolehaigused, kilpnäärme ületalitlus, verejooksud, kudede vigastused, eksikoos jmt; reaktsioon ravimitele või vaktsiinidele, pahaloomuline neurolepsia sündroom; teeseldud palavik (Münchhauseni sündroom); eelnevast eraldi tuleb välja tuua väline kuumuse mõju (kuumarabandus) ja organismi