areng. Geneetiline eelsoodumus domineerivad lihaskiud · Jõualadel valged kiired lihaskiud · Vastupidavusaladel tumedad aeglased lihaskiud Aeglased lihaskiud kontraheeruvad 2x aeglasemalt kui kiired. Aeglased lihaskiud hüpertrofeeruvad suhteliselt vähe, kiired seevastu suhteliselt hästi ja kiiresti. Kestval lihastööl omavad olulist rolli lihasraku energeetilised protsessid: · Mitokondrite arvu tõus ATP taastootmine · Lihaskiudu ümbritsevate verekapillaaride arvu tõus · Energiatootmises osalevate ensüümide aktiivsuse tõus
järelpotentsiaal ja pos järelpot). AP tekkemehhanism kui erutus on saavutanud kriitilise piiri, siis Na/K pumba töö häirub ajutiselt, tekib AP, Na konsentratsioon kasvab ja seejärel Na pump sulgub, avaneb K pump ja K konsentratsioon kasvab. AP iseärasused lävi- ja üleläviärritused kutsuvad alati esile ühesuguse max amplituudiga AP ehk vastureaktsioon toimub seaduse kõik või mitte midagi järgi. AP liigub mööda närvi ja lihaskiudu ilma dekremendita (amplituudi alanemiseta) Erutuslaine leviku seadused Kudede anatoomilise ja füsioloogilise terviklikkuse seadus: erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid nende anatoomilise terviklikkuse ja rakumembraani normaalse funktsionaalse seisundi tingimustes. Isoleeritud juhtivuse seadus: närvi- ja lihaskiudu mööda liikuv erutus ei kandu naaberkiududele. Erutuse kahepoolse leviku seadus: närvi- ja lihaskoe mingis punktis tekkinud erutus levib edasi mõlemas suunas
retiikulum Kolme tüüpi lihaste histoloogiline ehitus pikilõige Silelihaskude Skeletilihaskude Südamelihaskude ristilõige Skeletilihaskude · Struktuurseteks ühikuteks on vöötlihaskiud, mis on pikad paeljad mitmetuumalised moodustised - sümplastid · Lihast ümbritseb sidekoe kiht, epimüüsium;viimane tungib lihasesse ümbritsedes lihaskimpe perimüüsiumina; viimane omakorda ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina lihaskimp epimüüsium veresoon lihas- fastsia perimüüsium endomüüsium motoorne lõpp-plaat lihaskiud Skeletilihaskiud · Sisaldab mõnisada lamedat tuuma, mis on paigutatud sarkolemmi alla · Satelliitrakud - vähediferentseerunud rakud
mikromeetrit), mida katab sarkolemm (=plasma membraan). Iga kiud sisaldab sadu müofibrille (d = 1-2 mikrom), iga müofibrill koosneb järjestikku asetsevatest sarkomeeridest. Iga sarkomeer on otstest varustatud ristiasetseva tuubuliga (t- tuubuliga), mis on sarkolemmi (=plasmamembraani) pikendus. Sarkomeeride pind on kaetud sarkoplasmaatilise retiikulumiga. Sarkomeer on vöötlihase elementaarne kontraktsiooniühik, kus toimub peale närviimpulsi saabumist lihaskiudu aktiini- ja müosiinifilamentide libisemine ristsillakeste radikaalse liikumise tõttu. Paksud filamendid sarkomeeris koosnevad müosiinist, peened filamendid aktiini polümeeridest. F-aktiini heeliks koosneb G-aktiini monomeeridest. Aktiini filamendid on "dekodeeritud" tropomüosiini heterodimeeridega ja troponiini kompleksidega. Troponiini kopleksid koosnevad troponiin T (TnT), troponii I (TnI) ja troponiin C (TnC) vormidest.
Soolaliha tuleb enne kuumtöötlemist leotada 1-2 kg massiga tükkidena Jooksva vee all Vahetatavas vees; 1kg liha kohta 1l külma vett, mida vahetatakse Lihade eeltöötlemine Liha jaotustükid tuleb pesta, seejärel kuivatada või tahendada Lõigata välja templijäljed Jaotustükkidelt eraldada kelmed, kiled, kõõlused, liigne rasv, õhukesed ääred Liha lõigatakse vastavalt sellele, milliseid roogi sellest valmistada kavatsetakse Lõikamine - risti lihaskiudu säilitab kuju ja on kergem süüa (närida) Vasardamine kobestatakse lihaskiude, antakse pooltoodetele kuju ehk vormitakse Lihatüki vormimiseks kasutatakse lihavasara siledat poolt, paletti või noaselga, millega lihatüki ääred kujundatakse. Lihatükile antakse kuju (ovaalne jne) vastavalt sellele, mis toitu sellest valmistada soovitakse LIHA EELTÖÖTLEMINE (järg) Paneerimine kaetakse paneerimiskihiga, mis takistab lihamahla väljavoolamist Paneerimise viisid:
- positiivne järelpotentsiaal puhkepotentsiaalist suurem Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: 1)lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. 2)Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel Generaatorpotentsiaalid sensoorsete retseptorite poolt ärritusele vastusena tekkiv lokaalne potentsiaal.
moodustades neuromotoorse ühiku. Neuromotoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud kontraheeruvad korraga ja maksimaalse jõuga (kas kõik või mitte ükski). Seega sõltub lihase kontraktsioonijõud samaaegselt kontraheeruvate neuromotoorsete ühikute arvust. Neuromootoorsete ühikute tegevusse rakendamise võime sõltub palju ka treenitusest. Lihase koosseisu kuulub tihti tuhandeid neuromotoorseid ühikuid (õlavarre kakspealihas sisaldab 1-2 miljonit lihaskiudu) Lihaste varustamine verega. Lihastesse sisenevad arterid, mis jagunevad kapillaarideks, milledest saavad alguse veenulid ja need omakorda ühinevad veenideks. Töö puhul veresooned lihastes laienevad ja seega suureneb kogu lihase paksus. Lihaste talitlus Lihase alguskoht paikneb lähemale lülisambale või kerele. Kinnituskoht asetseb lihase vastasotsas. Dünaamilise kontraktsiooni puhul lihase algus- ja kinnituskoht lähenevad teineteisele, alguskoht jääb liikumatuks
hargnematud või piklikud 5. Tuumade arv Tuhandeid 1-2 1 6. Rakkude Puudub Puudub On jagunemisvõime 7. Regeneratsioon Satelliitrakkudega Pole võimeline Jagunemisvõimeline Sarnasused: kokkutõmbumisvõimelised, endomüüseum, sidekude kõigis, ümbritseb basaalmembraan 19. Lihase ehitus Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium Lihaskiud moodustavad kimpe, mida ümbritseb perimüüsium Lihaskimbud seob lihasteks sidekoeline epimüüsium 1. Luu 2. Perimüüsium 3. Veresoon 4.Lihaskiud 5. Lihaskimp 6. Endomüüsium 7. Epimüüsium 8. Kõõlus 20. Lihaskiudude tüübid Skeletilihaskiud: I tüüpi lihaskiud (punane) o Aeglased o Väsivad vähe o Palju mitokondreid o Väikese läbimõõduga
Lihaskudede puhul kasutatakse spetsiifilisi nimetusi: o Sarkolemm- plasmalemm e rakumembraan o Sarkoplasma- tsütoplasma o Sarkoplasma retiikulum- tsütoplasma võrgustik e ER o Sarkosoom- mitokonder 17. Lihaskudede tüübid, nende ehitus, esinemine organismis Skeletilihaskude- tahtelised liigutused o Vesi 70-75%, org ained- 23-28%, valgud 18-22%, lipiidid 2-3%, mineraalained 1-1,5% o Lihaskiud, endomüüsium (ümbritseb lihaskiudu), lihaskimp, perimüüsium (kimp, mis moodustub lihaskiududest), veresoon, epimüüsium (seob lihaskimbud lihasteks) Südamelihaskude o Esineb ainult südame lihases o Koosneb lihasrkkudest, hargnevad, sisaldavad 1-2 o Lihasrakud on eraldataud omavahel vahediskiga o Lihasrakkude vahel on sidekude o Kontraktsioon on rütmiline ja tahtele allumatu Silelihaskude o Esineb siseelundite seintel
kilekõõlusteks ehk aponeuroosideks. Lihase algusosa püsib kokkutõmbumisel paigal või on väga vähese liikuvusega. Lihase liikuvamat vastasotsa nimetatakse kinnituskohaks. Algus- ja kinnituskoht võivad vastavalt funktsioonile vahetuda. LIHASTE TALITLUS Lihaste kontraktsioonivõime sõltub eelkõige sellest, kui palju motoorseid üksusi on talitlemas. Nõrkade kokkutõmmete ajal aktiveeruvad vaid väikesed üksused, milles igaühes on vaid mõnikümmend lihaskiudu. Lihasjõudu mõjutavad ka liigutuse kiirus, lihaskiudude pikkus ning kiudude omadused. Lihaskiud on kas aeglased või kiired, lisaks sellel on ka alatüüpe. Lihastes leidub tavaliselt eri tüüpi lihaskiude. Punased lihased on aeglased kuid vastupidavad, sest neis on peamiselt aeglased lihaskiud (näiteks selgroosirgestaja). Neis lihaskiududes on palju mitokondreid ja müoglobiini, millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas ilmselt pikaajaliseks kontraktsiooniks
sidekirmega, mis on suur kiulise sidekoe kaitsekiht. See sidekirme, kutsutud sügavaks, hoiab lihased koos ja lahutab need funktsionaalseteks rühmadeks. See võimaldab lihastel vabalt liikuda, kaasab nendesse närvid ja veresooned ja ennekõike täidab see lihastevahelise ruumi. Sidekoe kolm kihti (epimüüsiumn, perimüüsium ja endomüüsium) ulatuvad sügavale sidekirmesse, et kaitsta ja tugevdada lihaseid; esiteks kaitseb ümbris lihast, teiseks kaitseb sidekirme 10-100 lihaskiudu ja kolmandaks läbistab iga sidekirme siseruumi ja eraldab iga lihaskiu. Need kolm kihti varustavad kollageeni kiududega sidekudesid, mis ühendavad lihaseid luuga. Lihastest väljaulatuvad osad moodustavad kõõlused. Kui vöötlihased kokku tõmbuvad, tirivad need kõõluseid ja neid ümbritsevat sidekude. Pingul olekus tõmbuvad need kokku ja tõmbavad luud, millele külge on need kinnitatud, põhjustades luu liikumist.
põimunud lihaskiu ümber/ sisenevad lihasesse. -(neuro)motoorne ühik: Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist. Samasse motoorsesse ühikusse kuuluvad lihaskiud on kõik ühte tüüpi ning kontraheeruvad alati korraga. Innerveeritavate lihaskiudude arv sõltub lihase funktsioonist: 1) suure täpsuse korral innerveeritavaid lihaskiude vähe, silmalihased: 1neuron = 15 lihaskiudu 2) skeletilihaste puhul enamasti 1neuron = 3000 lihaskiudu Lihase kontraktsioonijõud ja kiirus sõltub, milliseid motoorseid ühikuid korraga innerveeritakse. Kõige sagedamini innerveeritakse aeglastest lihaskiududest koosnevaid motoorseid ühikuid. 9. Lihastöö liigid, näited konkreetsete lihaste talitluse abil 1) Dünaamiline töö – lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, muutub lihase pikkus ja pinge
Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta pärast küpsetamist, sest see lühendab lihaskiude, tehes portsjontükid õrnemaks ja pehmemaks. Ei tohi lõigata pikikiudu, kuna siis jääb liha vintskeks ja ei ole nii maitsev. - Lõigata tuleb liha terava noaga, et mitte närustada lõikepinda. Nuga peab libisema kergelt läbi liha. Kontide tükeldamiseks on vaja luusaagi. - Ka vintskest lihast on võimalik valmistada mahlakas ja maitsev roog. Selleks peame liha
· Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiud rasva põletav lihas. Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiu liik kasutab energia saamiseks rasva ja hapnikku. Selline lihaskiud tõmbub kokku aeglaselt, kuid suudab seevastu kaua teovõimeline püsida. Vastupidavust nõudvate tegevuste juures on aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud hädavajalikud. Need suudavad väsimusele vastu panna ja on peamised, mida keha kasutab kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe. Pikamaajooksjatel ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja soonilised. Aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva energiaks. Kuid see tsükkel algab alles
Mitut. Üks närvikiud innerveerib alati paljusid lihaskiudusid. Motoorne ühik koosneb ühest närvikiust (alfa- 100. kas 1 alfa motoneuron aktiveerib ühte või mitut motoneuron) ja lihaskiududest, mida see närvikiud innerveerib (LF slaid 18) LF slaid 18-19; füsiol lk 187 lihaskiudu? 101. millistest retseptoritest tuleb lihaste liigutamise Lihaskääv (venitusretseptor), Golgi kõõluseorgan LF slaid 23; füsiol lk 188, 219 korral tagasiside? Silva - lihaskäävidest Sünaps??? 102
cardiacus * skeletilihaskude – ristivöödilisusega, tahtele alluv, väsivad – textus muscularis striatus skeletalis 4.2. Vöötlihaste struktuur. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Skeletilihased kinnituvad luudele kollageeni kimpudest moodustunud kõõluste abil. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik. Müofibrillide sees on müofilamendid:
15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada, lisada tükeldatud sibul, passeerida klaasjaseks. Lisada punane vein ja kuum vesi, et liha oleks ½ vedelikus. Liha hautada nõrgas kuumuses, suletud nõus (1,5-2 tundi). Praetud veiseliha Veiseliha, sinep, pipar Valmistamine: 1. Veiselihast lõigata 2-3mm paksused viilud. 2. Viilud tampida haamriga peenemaks. 3. Määrida sinepiga ja
Künnisärritus Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom Lihas ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. Kõik või mitte midagiseadus Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida. Inimese motoorsed
seda kõrgem on koe erutuvus. Künnisärritus- Minimaalse tugevusega ärritus, mis on vajalik erutuse esilekutsumiseks koes. Iseloomustab koe erutusläve. Närviraku erutuse laineline iseloom- Lihas- ja närvirakkudes omab erutus laine iseloomu. Seda lainet nimetatakse impulsiks. Erutus ja erutuse kulgemine on seotud energiakuluga. Erutuvate struktuuride lähteolukorra taastamiseks on vajalik energia. Selle allikaks on ainevahetus. Isoleeritud juhtivuse seadus- Närvi või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele. 1 Kõik või mitte midagi-seadus- Erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esilekutsunud ärrituse tugevusest. Koe labiilsus- maksimaalne sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi transformeerimata /muutmata/. Mida kõrgem on koe funktsionaalne liikuvus, seda suurem hulk erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida
kõigub pidevalt väikestes piirides, sõltuvalt membraani funktsionaalsest seisundist. Seetõttu on kasutusele võetud teine suhtarv, mida nim. kronaksiaks väikseim aeg, mille vältel elektrivool, võrdne kahe reobaasi tugevusega, peab mõjuma koele, et tekiks erutus. Kronaksia mõõtmiseks kasutatakse kronaksomeetreid. Mida väiksem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutus. 51. Erutuslaine levik ja sünapsi talitlus. Närvi- või lihaskiudu mööda kulgev erutus ei kandu üle naaberkiududele. Isoleeritud juhitavuse seaduse tähtsus on suur. Tänu sellele võivad erutuslained kulgeda seganärvi arvukaid kiudusid mööda üksteisest sõltumatult: iga närviimpulss jõuab kindlalt ettenähtud adressaadini. Närvi- või lihaskiu mingis punktis esilekutsutud erutus levib edasi mõlemas suunas. Seda nähtust nim. erutuse kahepoolse leviku seaduseks. Alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi
nimetatakse müofilamentideks. Viimaseid on kahte liiki – ühtedes (jämedamates) on peamiseks valguks müosiin, teistes (peenemates) aga aktiin. Lihase kokkutõmme on müofibrillide lühenemise tagajärg, mis omakorda tuleneb aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisest üksteise vahele. Lihasrakule spetsiifilised organellid on müofibrillid, millel põhineb lihaste kontraktiilsus ehk kokkutõmbevõime. Müofibrillid on niitjad valgulised moodustised, mis kulgevad piki lihaskiudu ning täidavad suurema osa rakusisesest ruumist. Sarkoplasma valgud – Lihasraku sisemust, sarkolemmiga ümbritsetud ruumi, täidab viskoosne vedelik, mida nimetatakse sarkoplasmaks. Sarkoplasma sisaldab lahustunud valkusid, mineraalaineid, glükogeeni, lipiide ja palju teisi aineid, sarkoplasmas paiknevad kõik lihasraku organellid. Membraanide valgud – Vahetult endomüüsiumi alla jääb lihasraku plasmamembraan ehk sarkolemm
o puhkeolekule iseloomuliku membraani polarisatsiooni ja ioonide jaotuse taastumise rakus ning koevedelikus. See protsess kajastu aktsioonipotentsiaali langevas kõveras. Aktsioonipotentsiaali iseloomustavad järgmised iseärasused: *Lävi- ja üleläviärrituste korral tekib alati ühesuguse (maksimaalse) amplituudiga aktsioonipotentsiaal e vastusreaktsioon ärritajale toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. *Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi- ja lihaskiudu ilma dekremendita, s.o amplituudi alanemiseta. Erutav postsünaptiline potentsiaal. kujutab endast postsünaptilise membraani lokaalse depolarisatsiooni mediaatori (N: atsetüülkoliini) toimel. Kui erutava postsünaptilise potentsiaali väärtus saavutab depolarisatsiooni kriitilise piiri taseme, siis tekib mööda rakumembraani leviv aktsioonipotentsiaal. Seejuures toimub sageli alläviste postsünaptiliste potentsiaalide ajaline või ruumiline summeerimine
maonivoolud * levib sama kiiresti kui erutus! - negatiivne elektripotentsiaal erutuspaigal KÕIK VÕI MITTE - lokaalsed elektrivoolud, põhjustatud potentsiaalide vahest erutunud ja MIDAGI printsiip mitteerutunud koe vahel - erutuspotentsiaali suurus ei sõltu teda esile kutsunud ärrituse tugevusest isoleeritud juhitavuse seadus - närvi- või lihaskiudu pidi leviv erutus ei levi edasi naaberkiududele erutuse kahepoolse leviku seadus - närvi- või lihaskiu mingis punktis es.kutsutud erutus levib mõlemas suunas * kuid alustanud liikumist ühes või teises suunas, erutus ei pöördu tagasi! * selle kindlustavad NS-i kaitsemehhanismid: aferentsed ja eferentsed kiud saavad erutuse eri sruktuuridelt:
Maitsestatud ja vormitud llihatükid asetatakse äärega ahjupannile 4-5cm vahega, pruunistatakse väheses rasvas. Pannile valatakse vedelikku 2-4 dl 1kg liha kohta ja küpsetatakse praeahjus 175-200kraadi juures. Praad valatakse iga 10-15min järel praeleemaga üle. 11. Kuidas liha pikitakse? Veise ja uluki lihast, suuritükke pooltooteid. Pikkimiseks kasutatakse seapekki, porgandit, peterselli, sellerit. Need lõigatakse umbes 4cm pikkusteks kangideks ja torgatakse noa abil piki lihaskiudu lihasse. 12. Kuidas praetakse portsjontükke lihast? Portsjontükid praetakse pliidil väheses rasvas või grillitakse. Väheses rasvas praadimiseks pannakse pooltooted kuuma rasva sisse ja praetakse mõlemalt poolt helepruuniks. Maitseained raputatakse praetud poolele. Grillitud tooted maitsestatakse peale grillimist. 13. Kuidas hautatakse suuri lihatükke? Lihatükid pruunistatakse väheses rasvas, lisatakse pruunistatud maitseköögiviljad,
Depolarisatsiooni kriitiline piir rakumembraani depolarisatsiooni minimaalne tase, mis on vajalik aktsioonipotentsiaali tekkeks. Aktsioonipotentsiaali iseärasused: - lävi ja üleläviärritused kutsuvad esile alati ühesuguse amplituudiga aktsioonipotentsiaali e. vastusreaktsioon ärritajatele toimub seaduse "kõik või mitte midagi" järgi. - Aktsioonipotentsiaal levib mööda närvi ja lihaskiudu ilma amplituudi alanemiseta. Postsünaptilised potentsiaalid tekivad närvi ja lihaskiududel rakumembraani osades, mis piirnevad sünapsitega, amplituud mõni mV ja kestus 10-15ms. - Erutav postsün. pot. postsünaptilise membraani lokaalne depolarisatsioon mediaatori toimel. - Pidurdav postsün. pot närviraku membraani hüperpolarisatsioon pidurdava mediaatoraine toimel
kui südamelihaskiud Eristatakse: Somaatiline muskulatuur: kere ja jäsemete lihased, silmamuna välislihased Erivistseraalne lihaskond: Kõri lihased, suulagi, neel, pea ja mõned kaelalihased Vöötlihaskude (skeleti lihas) Kiud on ristivöödilised. Koosnevad vahelduvalt asuvatest ja valgust erinevalt murdvaist ketastest e. Diskidest. Tumedamad kettad vahelduvad heledamate ketastega: ristivöödilisus. Lihaskiudu ümbritseb sarkolemm, mille all asuvad tuumad. Südamelihaskude · Iseloomulik samasugune ristivöödilisus kui vöötlihastel · On ühendatud anastomooskiudude (ühendus) varal võrkjaks struktuuriks · Talitlus ei allu tahtele, lihas ei väsi; tööperiood vaheldub puhkefaasiga. · Tuumad paiknevad kiudude keskosas, mida piiravad heledamad sarkoplasma alad Sarkoplasmat rohkem kui vöötlihastes Närvikude
.................... 2. Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? - Närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element - Koosneb: motoneuronist ja tema poolt innerveeritavast lihaskiudude grupist 3. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. ......peenikesed, antiinfilamendid............ (võime liikude, mille tulemusena lihas lüheneb) b. ........jämedad, müosiinfilamendid...... (võime moodustada energiat) 4. Mis on sarkolemm? Elastne rakumembraan, mis ümbritseb lihaskiudu 5. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemuses olev tsütoplasma --- • Sarkoplasmaatiline maatriks- Vedelik, milles on lahustunud valgud, glükogeeni graanulid, rasva tilgad, teised molekulid ja ioonid ning kus asuvad ka müofibrillid • Sarkoplasmaatiline retiikulum - Kotikeste ja torukeste süsteem, mis asub müofibrillide vahel paralleelselt viimastega --- 6. Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Ca- ioonid. (Ca2+) 7. Kuidas toimub lihaskontraktsioon?
Mõnikord klassifitseeritakse ka harrastuslikust, meelelahutuslikust spordist saadud vigastust kui spordivigastust. Kõige traumaohtlikumad spordialad on: jalgpall, hoki, maadlus, poks, akrobaatika. Teise raskusgruppi kuuluvad võimlemine, kergejõustik, jalgrattasport, suusatamine ja uisutamine. Ohutumad spordialad on aerutamine, sõudmine ja ujumine. Lihased tõmbuvad pingesse, kui neile langeb ülemäärane koormus. Lihaspinge haarab tavaliselt paar kolm lihaskiudu, kuid nende pinge muudab terve lihase normaalset funktsioneerimist. Lihase mõlemad otsad kinnituvad kõõluste abil luude külge. Vigastuste liigid Spordivigastusi jaotatakse mitmeti. Lihtne ja loogiline on jagada sporditraumad ägedateks ja kroonilisteks. Ägedad vigastused tekivad stressi vahetul tagajärjel. Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on:
Rakkude suurus võib väga varieeruda, igas rakus on piklik tuum. Silelihasrakud paiknevad tihedalt teineteise kõrval. Esineb seedekanali lihaskestas, veresoontes, hingamisorganites, kuseorganites, suguorganites. Ei allu looma tahtele. 23. Skeletilihaskude. Koosneb vöötlihasrakkudest, mis on pikad ja hulktuumsed. Piklikud tuumad paiknevad sarkolemmi all. Skeletilihas koosneb paljudest lihaskiududest, mis omakorda koosnevad müofibrillidest (müosiini filament + aktiini filament). Igat lihaskiudu ümbritseb endomüüsium. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mida ümbritseb perimüüsium. Kogu lihast ümbritseb epimüüsium. Skeletilihaskiude iseloomustab vöödilisus – Isotroopsed (heledad, I-vööt, sisaldab vaid aktiini) ja anisotroopsed (tumedad, A-vööt) vöödid. Lisaks võivad skeletilihaskiud olla kas aeglased (palju müoglobiini) või kiired (madal müoglobiini tase). Allub tahtele. Sarkomeer – skeletilihase morfofunktsionaalne ühik
Kiudude pikkus varieerub oluliselt, diameeter on vaid 10-100 mikromeetrit Lihaskiu pikitelje suunas väljavenitatud piklikud ovaalsed tuumad paiknevad sarkolemmi all ja nende hulk on suur Erinevaid lihaseid moodustavad lihaskiud on sidekoe varal jaotatud kimpudeks Lihast ümbritseb sidekoe kiht e epimüüsium, viimane tungib lihasesse ja ümbritseb lihaskimpe perimüüsiumina – õhuke sidekoeline perimüüsium ümbritseb igat üksikut lihaskiudu endomüüsiumina (sisaldab retikulaarkiude) Skeletilihaskiud võivad olla punased e aeglased lihaskiud (sisaldavad hulgaliselt müoglobiini) ja valged e kiired lihaskiud (nendes kiududes müoglobiini tase on madal) Skeletilihase struktuurseks ja funktsionaalseks ühikuks on müofibrillid – nendel on eristatav vöödilisus, kus on vaheldumisi heledad I-vöödid (isotroopsed) ja tumedad A-vöödid (anisotroopsed)
löögimaht 160 ml ja normaalkaalu meessõudjatel kuni 200 ml, siis maksimaalse pingutuse ajal võib süda pumbata 32 (kergekaal) ja kuni 40 (normaalkaal) liitrit verd minutis. Seega, kui vere hemoglobiinisisaldus on 15,0 g.dl-1 ja veri kannab ühes liitris 200 ml hapnikku, saab lihassüsteem ühe minuti jooksul ligi 8 liitrit hapnikku. Hapniku transpordi neljandaks komponendiks on kapillaaride tihedus töötavates lihastes. Nagu juba eespool mainitud, ümbritseb igat lihaskiudu kapillaaride võrgustik. Seega, treeningu tulemusena suureneb kapillaaride arv iga töötava lihaskiu ümber ja suurenenud vere hulga tõttu on lihastesse võimalik rohkem hapnikku transportida. 62 Treeningu tulemusena toimub palju muutusi ka lihasrakus. Oksüdatiivne fosforüülimine leiab aset ainult hapniku juuresolekul ja mitokondrites. Mitokondrite arv lihasrakus suureneb oluliselt treeningu tulemusena
annaabi.ee 
