mechanically deboned meat · lihaskoe ehitus- Vöötlihaskoe strkutuurseteks elementideks on hulktuumalised pikad niitjad rakud, vöötlihaskiud. Rikkaliku sidekoe varal üksteisest eraldatud lihaskiud on silinderjad (ristlõikes ümarad); tihedalt koos paiknedes on neil prismade kuju. Lihaskiud moodustavad 57-92% kogu lihase mahust. · sidekoe ehitus- Sidekude sisaldab 57 73% vett, 9 13% valku, 1 3% rasva. Sidekoe keemiline koostis oleneb elastiin- ja kollageenkiudude vahekorrast. Kollageenirikastes sidekoe liikides on vett suuremal määral kui sellises sidekoes, kus valdab elastiin. · mis on lihakeha- verestatud loom, siseelundid eemaldatud. · liha umbumine- süvakihtides hapukas umbunud lõhn, värvus muutub kuni rohekani, pH jääb happeliseks. põhjuseks on ebapiisav soojuse- ja gaasivahetus väliskeskkonnaga autolüüsi ajal, aeglane õhu liikumine jahutamise algstaadiumis
Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele
3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes; sisaldab 18 aminohapet; nahas 2-4%; vastutab sidekoe venivuse eest, vanusega kaasneb elastiini jäigastumine Elastiinkiud sisaldavad elastiini, omadus venida ning minna tagasi oma asendisse Retikuliinkiud moodustuvad fibroplastrakkudes tekkivast tropokollageenist, sarnased kollageenkiududele, peenikesed, väikesed . ülesandeks on kaitsa naha manuseid(abielemente)
Sarvkihi pealmisest osast eraldub pidevalt väikeste liblede kaupa surnud rakke . Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlik ultraviolettkiirguse suhtes. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub. Päevitus (melaniini teke) üksi ei kaitse nahka ultraviolettkiirguse eest, eriti tänapäeval, mil osoonikihi hõrenemise tõttu on päikesevalguse ultravioletne osa muutunud intensiivsemaks ja nahavähi oht on suuremaks.
Mitmesugused haigusseisundid põhjustavad kollageeni muutusi. Skleroderma korral koguneb normaalset kollageeni nahka liiga palju. Nahk pakseneb ja muutub jäigaks. Sel juhul võib muutuda raskemaks suu avamine ja sõrmede painutamine. Vastupidiseks näiteks on glükokortikoidide põhjustatud kollageeni sünteesi pidurdus. Nahk atrofeerub ja veresoonte seinad nõrgenevad. Selle tõttu tekivad purpur ja suuremad verevalumid. Cutis laxa korral puudub elastiin nahas, mille tõttu on nahk tavalisest vanema välimusega. Valguskahjustuse korral muutub dermise ülaosa elastiin ebanormaalseks. Sellist seisundit nimetatakse valguselastoosiks (Silm 2010: 15). 6 Alusnaha ehitus ja ülesanded. Pärisnaha all paikneb alusnahk ehk subkuutis ehk hypodermis ld. tela subcutanea. Nahaaluskude on rasvkude, mis jaguneb sidekoeliste vaheseinte ehk septidega eraldatud segmentideks (Hannuksela jt 2003:15)
väiksem kui kollageensetel kiududel, kuid nad on tugevasti venitatavad; pikenevad jõu rakendamisel, selle lakkamisel aga lühenevad Elastsete kiudude ehitus · Elastiini molekulid sünteesitakse fibroblastides ja kiud `monteeritakse' väljaspool rakku · Elastsed kiud moodustuvad elastiini ja fibrilliini interaktsiooni tulemusel · EM - elastse kiu keskel paikneb amorfne aine, perifeerias mikrofibrillid; perioodilisus puudub · Elastiin esineb ka mittefibrillaarses vormis - akendunud membraanid veresoonte seinas Retikulaarkiud · Retikulaarkiud on kollageenstest kiududest peenemad ning nad on hapete, aluste ning seedeensüümide suhtes suurema resistentsusega. Valkaine on kollageen (III tüüp) · Retikulaarkiude moodustavad fibrillid on kollageensete kiududega samasuguse perioodilisusega Argürofiilsed kiud · Retikulaarkiud ilmestuvad hästi
Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk Alusnahk ehk on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvas asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. Toornaha keemiline koostis (Haines 1999): - vesi 60-64% - kollageen 25-29% - plasmavalgud (albumiin, globuliin, retikuliin) 4% - keratiin 3% - rasvad 2-5% - elastiin 1% - mineraalained 0,5% - süsivesikud 0,5% - muu 1% Nahahooldus Nahahoolduse eesmärgiks on soodustada naha loomuliku funktsioneerimist. Õige nahahooldus on vajalik sõltumata sellest, kas nahal on mingi haigus või mitte. Igas elukeskkonnas olgu siis päikselises, tuulises või külmas - on faktoreid, mis häirivad naha normaalset funktsioneerimist. Naha hooldusvahenditeks on puhastusvahend, vesi, niisutav kreem ja päikseblokaator. Puhastusvahendid
NAHK Kaitseb keha välismõjude eest Laseb läbi natuke õhku ja vett Nahk peab püsima elastne ja painduv Nahal on väga keeruline struktuur Pakseim osa on pärisnahk - 2mm Koosneb valgukimpudest: - Kollageen hästi painduv, vananedes tekivad, põikispiraalid, mistõttu naha elastsus väheneb - Elastiin valgukimpude vahel, veniv, annab elastsust - Retikulaarkiht kollageenide peal, aitab pärisnahka moodustada Pärisnahas u 60% vett Pärisnaha peal asub marrasnahk Keratiin valgud muutuvad suremisel, kõva, jäik, vees ei lahustu aga kuumas vees pundub Keratiinist koosnevad küüned ja juuksed Pärisnahka ulatuvad higi-ja rasunäärmed (seal palju veresooni ja närve) Naha kõige pealmine osa on sarvkiht (Ph5)
· Sõltuvalt loomaliigist ja vanusest on lihaskude heledama või tumedama värvusega · Lihaskude koosneb peenikestest lihaskimpudest (fibrillidest), mis sidekoe abil ühinevad lihaskimpudeks ja viimased omakorda lihasteks Mida vähem on lihastes sidekudet, seda kõrgem on liha toiteväärtus. Sidekude: · Moodustub: o kelmetest o kõõlustest o kõhredest jne... · sidekoes on ülekaalus mittetäisväärtuslikud valgud kollageen ja elastiin. · Sidekudet on rohkem vanematel loomadel ja tööloomadel · Loomakere esiotsas on sidekudet rohkem kui taguosas · Sidekude moodustab 9-14% loomaorganismist Rasvkude: · Osatähtsus 0,6-40% · Rasvasisaldus ja ladestumine loomaorganismis, samuti värvus, maitse, lõhn, sõltuvalt looma liigist, tõust, vanusest jt. teguritest · Kõige rohkem rasva leidub seaorganismis · Suurem osa rasvast ladestub naha alla, kõhuõõnde ja lihaste vahel.
võimalustega ja sobib paljude toiduainetega Liha ja lihasaaduste normiks peetakse päevas umbes 175 grammi MILLEST LIHA KOOSNEB vett 40-70%, valgud 15-25%, rasva 2-40%, vitamiinid (B- rühma), mineraalained (raud, fosforiit, Ca jne), ekstraktiivained jne liha koosneb järgmistest kudedest: 1) lihaskude 50-60%, liha värvus - kahvaturoosast kuni tumepunaseni; 2) sidekude -moodustavad kelmed ja kõõlused (9-14% sidekudet), sidekude koosneb: kollageen ja elastiin 3) rasvkude 2-40%, 4) luukude 7-30% LIHA TOITEVÄÄRTUS Liha taiosas toorelt umbes 70% vett, rasvases lihas vett vähem Liha valgud on täisväärtuslikud- sisaldab valku 20%, rasvane liha vähem kui taine Rasvasisaldus erineb liigiti 2-40% Lihas ei ole kiudaineid ja on vähe süsivesikuid (v.a siseelundid) Sisaldab B grupi vitamiine, fosforit ja rauda Liha värvus- sõltub müoglobiini sisaldusest lihas- veiseliha, sealiha, lambaliha,talleliha,vasikaliha, ulukiliha....
vasopressiin. Insuliin on loomorganismi suhkruainevahetust reguleeriv hormoon, mida produtseerib kõhunääre. Oksütotsiin ja vasopressiin on ajuripatsi tagasagaras produtseerivad hormoonid. Fribrillaarsed proteiinid Skleroproteiinid on mehaaniliselt tugevad, vees lahustumatud valgud, mis moodustavad organismi tugi- ja kattekudesid. Kollageen moodustab sidekoe põhiaine. Sisaldub kõõlustes, kõhres, luudes ja mujal. Elastiin sisaldub kõõluste elastsetes kiududes. Müosiin sisaldub lihaskiududes. Kreatiin on sarvkoes (epidernuses, juustes, villas, sulgedes, küüntes, kapjades, sarvedes ja soomustes) sisalduv valkaine. 2 Fibroiin sisaldub looduslikus siidis. Proteiidid ehk liitvalgud Liitvalgud koosnevad lihtvalgust ja sellega ühinenud mittevalgulisest komponendist ehk nn. prosteetilisest rühmast. Fosfoproteiidides on prosteetiliseks rühmaks fosforhape
omvahel ühendatud ristikanalitega. Kanalites kulgevad veresooned ja närvid. Luukoest moodustunud skelett on kehale toeks ja kaitseks. Luukude on ühtlasi mineraalainete depooks. Pilt . Luukude KOKKUVÕTE Nahk on kehaga seotud sidekoe abil. Sidekude on organismile kaitseks nakkuslike tegurite eest, ta on ka oluline haavade kinnikasvamisel , mõjutab kuumtöödeldud liha koetist (tekstuuri), maitset; kannab üle energiat lihaste liikumiseks. Sidekude koosneb põhiliselt kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiududest. Kollageenkiud on valdavalt lindikujulised , elastiinkiud aga niidikujulised . Kollageen- ja elastiinkiud moodustavad käsnataolise struktuuri, mille vahel asub koevedelik. Rakulisi elemente on sidekoes vähe. KASUTATUD KIRJANDUS Georg, L. (2007). Inmese füsioloogia ja anatoomia. Tallinn Meeli, R. (2006). Inimese anatoomia. Tallinn.
Denatureerumine b. Kalgendumine c. Desagregatsioon (valgu fibrillide lagunemine) Lihavalkude muutumine Lihaskude=lihaskiud+sidekude Lihaskiudude valgud on: a. Müogeen b. Globuliin c. Müosiin d. Aktiin Moodustavad 95% lihaskiust. Muutused algavad 3035C juures. 6065C juures on 9293,5% valkudest denatureerunud. Sidekoe valgud on: a. Kollageen 65C juures hüdrolüüsub b. Elastiin c. Retikuliin Liha pehmenemiseks 2540% lõhustunud. Kõige intensiivsem 9095C juures. Piimavalkude muutumine Kaseiin Cakaseinaadina Kuumutamisel denatureeruvad, osaliselt koaguleeruvad Kelme koosneb: a. Koaguleerunud valgud b. fosforisoolad c. Piimarasv Munavalkude muutumine 5055C juures munavalgevalk kalgendub, 80C juures on geel. Munakollasevalk 7085C
Kollageen on kõõluste peamine koostisosa, teeb naha vastupidavaks. Kollageeni fibrillid on organiseerunud vastavalt koe vajadustele. Naha sidekoes on nad punutud kokku nagu korvi moodustavad vitsad. Kollageeni fibrillide ruumilist organi- seeritust kujundavad neid sünteesivad rakud - fibroblastid. Piltlikult öeldes nad "roomavad" üle kollageeni kiudude ning avaldavad neile mehaanilist toimet, pakkides neid kokku kihiks või moodustades suuremaid kiudusid. Elastiin on valk, mis annab kudedele elastsuse. http://www.wellesley.edu/Chemistry/chem227/ structproteins/collagen.gif http://cellbio.ebc.ee/rakubio/liidus.html Lisalugemiseks Kreemides olev kollageen ei lähe rakku, sest molekul on liiga suur. Naha nooruse tagavad muud tegurid: UV-kiirguse vähesus C-vitamiin - kollageeni moodustamiseks, E-vitamiin - aitab neutraliseerida vabu radikaale,
(nt Na-pump) 29) Valkude klassifikatsioon: Füüsikaline/keemiline – vesilahustuvad, vees mittelahustuvad. Päritolu – loomsed, taimsed, bakteriaalsed, viirused. Paiknemine – membraanvalgus, tsütoplasma, mitokondrid jne. Lihtvalgud – ainult aminohappe jäägid, mida eristatakse lahustuvuse ja konformatsiooni järgi: fibillaarsed (niitjad, vesilahustumatud, vastupidavad hapetele, tugi ja kaitsefuntksioon, nt kollageen, elastiin), globulaarsed (albumiinid, globuliinid, enamus valke). Liitvalgud – sisaldavad mitmevalguslist rühma 30) Valkude funtksioonid: Metabolismi reguleerimine, vitamiinide/mineraalainete/hapniku transportimine, kudede ehitusüksused, närviimpulside edastamine (Na pump), varuained, energia, vere hüübimine. 31) Monomeer: Väikese molekulmassiga aine, esineb polümeristasioonis. 32) Polümeer:
kogunevad kehavõõrad ained); seega suht-koht samad, mis lihtlipiidide ülesanded. Kujuneb välja nii geenide kui toitumise põhjal (eriti mõjutab asja see, mida sa lapsena, kuni 3. a saamiseni sõid). Kõhrkude: Paikneb seal, kus kude peab olema sidekoest jäigem, aga luukoest elastsem, st liigesepindadel, lülivaheketastes, trahheas. Koosneb üksikutest kõhrerakkudest (kondrotsüüdid) ja rakuvaheainest (glükoproteiinid, kollageen, elastiin). Toitub ja paraneb koe pinnal oleva sidekoe (perikondri) abil. Veresooni ja närve seal seega pole. Kollageenikiud paiknevad võrgustikuna. Veri ja lümfoidkude Ainus vedelkude! Põhiosa on rakud ja plasma (ehk vedel rakuvaheaine). Rakud: erütrotsüüdid (hapniku transport), leukotsüüdid (immuunsuse tagamine) ja trombotsüüdid (e vereliistakud, mis tagavad hüübimise; neis on fibrinogeen). Siis on veel lümfotsüüdid,
Fibriallaarsed valgud on niitjad, reglina vesilahustumatud, vastupidavad hapetele/alustele,seedensüümidele ja denaturatsioonile. Nad on kaitse ja tugifunktsiooniga( kollageeid,elastiinid,müosiinid,keratiinid,fibroiinid). Globulaarsed valgud on arvukaim valkude rühm(liit ja lihtensüümid,hormoonid). Lahustavad füsioloogilises lahuses. Põhirühmad albumiinid ja globumiinid. Ensüümid( pepsiin, trüpsiin) Transportvalgud ( hemoglobiin) Struktuurvalgud ( histoonid, kollageen, elastiin) Kontraktiilsed valgud ( aktiin, müosiin) Regulaatorvalgud ( insuliin, histoonid) Aktiivkaitse valgud (immuunglobuliinid, fibronogeen) Toite ja varuvalgud (piima kaseiin) 2. Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline/katalüütiline kõik üheselt ensümaatilise funktsiooniga biomolekulid on valgud ja nende funktsioon väljendub biokeemiliste reaktsioonide katalüüsimises. Regulatoornemetabolismi regulatsioon valguliste hormoonid poolt( nt insuliin reguleerib glükoosi tase veres) See
Kollageenimolekulid on üksteisega seotud vesiniksidemete ja mõningate põiksidemete abil. Kollageenikiud on väga painuvad. Vananedes tekib kollageenimolekulide vahel järjest uusi põiksidemeid, mistõttu naha elastsus ja painduvus väheneb. Kiududes leidub ka elastiini, mis on nii elastne, et tema kiud vetruvad venitusel nagu kummipaelad. Veel on kiududes retikuliini, mis aitab moodustada pärisnaha põhiosa retikulaarkihi tugevat ruumilist struktuuri. Keemiliste omaduste poolest on elastiin ja retikuliin kollageeniga sarnased. Külmas vees ei lahustu neist ükski. Pärisnahas on palju vett (umbes 60%), mis moodustab kiukimpude vahel olevate mukoproteiinidega sültja geeli. Mukoproteiinid on liitvalgud, mis sisaldavad ka polüsahhariididetaolisi ühendeid. Geel toimib kollageenikimpude vahel määrdeainena, suurendades naha painduvust. Cutis ehk sisemine nahakiht on tihedalt seotud epidermisega, seal toimub proteiini teke tänu kollageeni ja elastikkudedele
Inimesel on nendeks karvad, küüned ja juuksed. PÄRISNAHK Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. ALUSNAHK Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. NAHA ÜLESANDED
Kosmeetikatoodete koostisained Toime- ehk mõjuained on: niisutajad mükopolüsahhariid, ternespiim, kalaproteiinid, puuviljahapped ehk AHA- happed (piimhape, õunhape, glükoolhape, sidrunhape), aga ka glütserool, sorbitool, kollageen, karbamiidja bioaktiivsed ained Naha niiskusesisalduse säilitamist peetakse kaasaegse kosmeetika võtmeküsimuseks, sest see pidurdab vananemist. Kosmeetikatoodete koostisained Bioaktiivsed ained elastiin, aminohapped, proteiinid Need ained elavdavad naha tegevust, parandavad ainevahetust ja mikrovereringet ning aitavad kaasa naha uuenemisele Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes Sünteetilised ained ei ole alati ohutud. Ohtlike ainete hulka kosmeetika koostises kuuluvad: sünteetilised lõhnaained parabeenid alkohol dioksaanid naftakeemia ehk mineraalõlid sulfaadid Kahjulikud ained kosmeetikatoodetes keemilised päikesekaitsevahendid
olekus ja sisaldab hulgaliselt polüsahharide (glükoosaminoglükaane GAG) ja valke (proteoglükaane) Kiud (valgulised) - Kollageeni kiud tugevad, painduvad, paralleelse asetusega, ei veni, organismis enamlevinud. - -Elastsed kiud (elastic fibers) hargnevad kiud, mis võimaldab venitada ja taastada kuju, väga elastsed. - -Retikulaarsed kiud Väikseimad, hargnenud kiud, mis on sarnased kollageenile Ekstratsellulaarne maatriks -Struktuursed valgud Kollageen, elastiin -Valk-Polüsahhariid kompleks -seob strukt valgud (proteoglükaan kompleks) -Liimuvad glükoproteiinid (Fibronektiin, laminiin) seovad kompleksi raku membraaniga SIDEKOE RAKUD - talletavad ja annavad edasi metaboliite -oluline roll immuun reaktsioonil -eristuvad rändavad ja statsionaarsed SR LIIKUVAD SIDEKOE RAKUD ·Lümfotsüüdid ·Neutrofiilid ·Eosinofiilid ·Basofiilid ·Monotsüüdid STATSIONAARSED SIDEKOE RAKUD · Fibroplastid(-SK arvukaim raku vorm -sünteesib enamikke EM komponente)
koos tsingiga kuulub ta antioksüdantse fermendi superoksiidi dismutaas ja vereplasmas leiduva antioksüdantse valgu Tseruloplasmiin (Cer) koostisesse ning mis on ka vase edasi kandjaks organismis. Vasel on põletikuvastased ja antiseptilised omadused. Ta reguleerib serotoniini, türosiini, melaniini ja katekolamiini ainevahetust. Vask tõstab insuliini aktiivsust ja soodustab süsivesikute täielikumat utiliseerimisprotsessi. See mikroelement osaleb sidekoe struktuurvalkude – kollageen ja elastiin – formeerumises ning millised kuuluvad luu- ja kõhrkoe, naha, kopsude ning veresoonte struktuuri. Seetõttu võib vase puudusel kergesti tekkida aordi või peaaju veresoonte aneurüsm. Vase puudus põhjustab luukoe demineralisatsiooni ja osteoporoosi. Vask osaleb närvikiude ümbritseva rakumembraani – müeliini – moodustumises ja millede degeneratsioon võib viia sclerosis multiplexi ja teiste raskete närvisüsteemi häirete tekkimiseni. JOOD (I)
(www.epl.ee); · B-grupi vitamiine - osalevad süsivesikute ja lipiidide ainevahetuses reguleerijatena. Nende vaegusel vohab tselluliit (www.epl.ee); · õunhapet - see õrn, kuid efektiivne hape koorib nahka ning soodustab rakkude uuenemist (www.sundari.ee); · oblikhapet - soodustab rasvarakkude metabolismi - "sulatab" rasvu (www.metsamoor.ee). Naha noorus sõltub kollageenist ja elastiinist. Kollageen moodustab naha struktuuri, elastiin on sidekoe koostisosa, mis tagab naha elastsuse. Vabade radikaalide kahjustuste tõttu ja vananedes hakkab nahk elastsust kaotama. Selle vastu on abi antioksüdantidest, mida roheline tee rohkelt sisaldab. ( www.toidutare.ee) Lisaks puhastab rohelise tee ekstrakt poore ja mitte ainult mehaaniliselt, vaid ka biokeemiliselt, leevendab naha kuivust, parandab mikrotsirkulatsiooni kudedes, 7
Selleks, et liha pehmeneks, peab ligi 40% kollageeni struktuurist lagunema, mille tulemusel tekib kliadiin, mis on vees lahustuv ning on liha pehmenemise näitajaks. Sealihas on rohkem sidekudet rohkem kui kalas. Selle pärast valmib kala kiiremine kui näiteks sealiha. Kalaliha denatureerub madalamal temperatuuril. Müoglobiin on see, mis määrab ära liha värvuse. Oksüdeerumisel näiteks hallikaspruun värv. Hapniku siduja lihastes Elastiin on kummilaadne, elastne, kiulise ehitusega, mis ei anna meile tarrendstruktuuri ning on küllalt raskesti seeditav. 10. Teraviljavalgud. Prolamiinid, gluteiin Nisuvalgud - nisus võib eristada gluteeni ja mitte-gluteenseid valke. Nende omadused on erinevad. Gluteen annab nisutaignas karkassi. Gluteen tagab gaasihoidmisvõime, sisu struktuuri, toote välimuse ja mahu. Mitte-gluteensed on kas vahtu moodustavad või vahtu stabiliseerivad valgud
47. Mis annab luukoele elastsuse? Orgaanilised ained valgud, näiteks kollageen 48. Mis annab luukoele tugevuse? Anorgaanilised ained nagu kaltsiumi ja fosfori soolad 49. Millises luu osas toimub Punases luuüdis vereloome? 50. Nimeta rakkudevahelise põhiaine 1. Rakkudevaheline toiteallikas ja jääkproduktide lahustaja 2. On määrdeaine, et koed ei kleepuks ehk baasvedeliku 2 ülesannet! kokku st soodustab paralleelkiudude (kollageen/elastiin kiud) libisemist 51. Seleta lahti atroofia! Elundi kõhetumine või koemahu vähenemine, millega kaasneb funktsiooni langus Mingi koe, elundi või kogu organismi toitumishäire, millega kaasneb koe väärastumine, tekivad 52. Seleta lahti düstroofia! ainevahetusproduktid, mida normaalses organismis pole või tekib normprodukte liiga palju. 53. Seleta lahti nekroos
HbCO karboksühemoglobiin (vingugaas + Hb). CO seostumine blokeerib O2 seostumise madalate kontsentratsioonide juures. MetHb methemoglobiin. Oksüdeeritud mittefunktsionaalne vorm (ei seo ega transporteeri O2), heemis on 3- valentne raud. MetHb suure koguse korral sureb org-m hapnikunälga. Kogust võivad tekitada sulfoonamiidid, anilinvärvid, nitroühendid, nitritid, endogeensed oksüdantid. MetHb teket takistavad vit C, glükoos. 4. Sidekoe valgud. Kollageen ja elastiin 4.1 Kollageenid annavad sidekoedele tugevust. Struktuur. primaarstruktuur antihelikaalsete aminohapete järjestus. (Gly, Pro, Hyp, Ala, Hyl). Iga kolmas jääk on Gly ja polüpeptiidahelad koosnevad valdavalt korduvblokist (Gly-X-Y)n, kus X Pro ja Y Hyp /Hyl. Jäägid on põhiAH-te derivaadid, tekkivad põhiAH-te ensümaatilisel reaktsioonidel. (Pro-Hyp; Lys-Hyl) Ensüümid vajavad: Cu - osaleb kollageeni ja elastiini formeerumisel koostöös vitamiin C-ga,
E=1/ .. on kasutegur. Absoluutne deformatsioon on keha pikkuse muutumine l. Suhteline deformatsioon on keha pikkuses muudu ja pikkuse suhe. l/l. 29.Millest sõltub biokoe elastsus? Võrdle elastiini ja kollageeni elastsust. Sõltub valkainest, mis tagab nende tugevuse ja paindlikkuse. Kollageen-rakuväline valk, pehmete ja kõvade loomkudede põhiaine. Leidub sidekoes. Elastsustegur on keskmine E= 6×10 9Pa, mittelineaarne sõltuvus. Elastiin-on lineaarne ja elastne. E= 6×105Pa. (Leidub soontes, kopsudes, kabjaliste turjalihastes) 30. Millisesse rühma kuulub bioloogiline aine ( kristall, amorfne aine jne?) Kuuluvad kristallide, amofsete ainete ja polümeeride klassidesse. 31.Milline ehitus on biopolümeeridel? Nimeta ained- looduspolümeerid. Biopolümeeril on ruumiline primaarstruktuur. Näiteks on biopolümeerideks valgud, nukleiinhapped. 32. Mis on isotroopsus, anisotroopsus?
Sidekude (mis on, kuidas mõjutab kuumtöötlemist?) esineb joogid, kõik on serveeritud korraga. kogu kehas ühendades teisi kudesid omavahel ning toetades Rosé pipar pohla meenutav, pruuni aromaatse sisuga vürts. elastseid kehaosi. Sidekoe valkudeks on kollageen, elastiin, ja Maheda maitsega. Maitsestatakse ja kaunistatakse liha, kala, kana, retikuliin. Selleks, et liha pehmeneks kuumtöötlemisel peab 25- magustoite ja küpsetisi. 40% kollageenist lõhustuma ning oluline on et vee juuresolek. Kui
Kogu seda protsessi nimetatakse sarvestumiseks. Kogu protsess võtab aega umbes ühe kuu. Pärisnahk koosneb tihkest kiulisest sidekoest. Siin leidub hulgaliselt erinevaid struktuure – vere- ja lümfisooned, närvilõpmed, puute- ja valutundlikud rakud, rasunäärmed ja higinäärme juhad, karvasibulad, silelihaskimbud jms. Ehituselt sisaldab dermis erinevaid läbipõimunud kollageensete, elastsete (elastiin) ja retikulaarsete (retikuliin) kiudude kimpe. Nende võrgustik annab nahale vetruvuse ja elastsuse. Alusnahk ehk subkuutis on vahelüliks naha ja nahaaluste organite vahel. Koosneb ta peamiselt kohevast sidekoest, elastiinist ja rasvarakkudest. Umbes pool keharasvast asub nahaalustes kudedes. Alusnahas asub ka rikkalikult vere- ja lümfisooni ning närvirakkude jätkeid. 14. Kuidas toimub hingamise regulatsioon? Hingamise regulatsioon toimub vere süsihappegaasisisalduse alusel
toorpiima. 9. C. jejuni virulentsusfaktorid kapsel – mikrokapsel või pindmised välised membraaniproteiinid saavutavad resistentsuse fagotsütoosile. kinnitumisfaktorid – fibronektiini siduv proteiin, lipoproteiin enterotoksiin tsütotoksiin tsütoletaalne puhetumise toksiin – põhjustab enterotsüütide apoptoosi Kui haigus on tõsine, võib C. jejuni makrofaagides ellu jääda. somaatiline antigeen – antigeen, mis on bakteri rakukestas. fibrillid – kollageen, elastiin tsütolüüs – rakk lõhkeb, sest palju vett tuleb rakku. Toimub hüpotooniliseks keskkonnas, kus vesi liigub rakku osmoosi teel (rakus konts. kõrge), membraan ei pea vastu. hemolüsiin – hemolüütiline toksiin, lüüsivad vereliblesid M. haemolytica – põhjustab veiste pneumooniat. FUR proteiin – ferric uptake regulator - rauasõltuv transkriptsiooni pidurdaja bakteritel (seondub promootorile) nn raudsõltuvad geenid. Sellega kontrollitakse
tuunikala, mille valgusisaldus on keskmiselt vastavalt 21,5%, 22,3% ja 26%. Liha valgusisaldus sõltub looma liigist ja jaotustükist. Liha keskmine valgusisaldus on piirides 15-21%. Vasika- ja veiseliha sisaldavad valku mõnevõrra rohkem kui sealiha (vastavalt 15-17% ja 18-21%), kõrge on valgusisaldus ka jänese- ja küülikulihas (~ 22%). Paremini omastatakse lihaskoe valke. Sidekoerikkad lihatooted on madalama toiteväärtusega, sest sidekoe valgud (kollageen, elastiin) on mittetäisväärtuslikud ning raskesti seeditavad. Kana- ja kalkuniliha on väärtuslik valguallikas laste toitlustamisel. Täisväärtusliku valgu allikas on ka muna, eriti munakollane. 4. Lipiidid Vastavalt ahela (s.o rasvhappe süsinikahela) pikkusele esineb toidurasvades lühiahelalisi, keskmise ahelapikkusega ja pikaahelalisi rasvhappeid. Kõikides rasvades on pikaahelalisi palmit- ja olehapet,
teatud kindla haigustekitajaga o tekivad vere valgelibledes ehk leukotsüütides, täpsemalt lümfotsüütides o seostub ainult selle antigeeniga, mille vastu ta on valmistatud o ANTIGEEN - võõras aine organismis, nt bakterite või viiruste valgud. organismi sattunud võõrained, mis kutsuvad esile antikeha tekke o Nahavalk kollageen, passiivne kaitsevalk ja annab elastsuse. o elastiin - valk, mis annab kududele elastsuse o AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (väljakujunenud HIV nakkuse lõppstaadium) o HIV - viirus, mis mõjutab lümfotsüütide tööd. selle mõjul lakkab organismis antikehade teke ning inimesel langeb immuunsus, inimene haigestub järjest enam nakkushaigustesse. o HIV-ga nakatumine: *tupe või sperma vedelike kaudu *vere kaudu
kiud on venivam? Põhjendage. Alfa heeliks, sest nad sisaldavad alfa-keratiini filamente, mis on hästi venivad ja paindlikud. Kuid erinevates kudedes võib alfa-keratiin olla erineval määral tugevdatud. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) Juuste põhikomponendiks on alfa-keratiin. Ämblikuvõru põhikomponendiks on fibroiin. Veresoonte seintes on elastiin. Imetajate kontides on kollageen. 52.Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? Valkude ruumilist struktuuri on võimalik määrata röntgenkristallograafia abil. 53. Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult valgumolekuli pinnal või sisemuses? (võivad olla erinevad aminohapped) Arginiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, asparagiin, valiin, glutamiinhape
pidurdab allergilisi reaktsioone - kaalu alandav toime: o kiirendab ainevahetust ja rasva kasutamist, o soodustab lihaste kasvu Veiselihas olev rasv sisaldab 3,1-8,5 mg CLA/g rasva kohta Keedetud , töödeldud lihas selle hulk ei vähene, pigem suureneb Kui rasvunud hiirtele söödeti CLA 0,5% energiast, siis vähenes nendel keharasva hulk 60% ja keha mass 14%. Liha = lihaskude + sidekude + kõhr + luu + rasv. väike Sidekude kollageen, elastiin, retikuliin Keskmisel 16 % liha koostisest Vähe rakke, palju rakkudevahelist ainet linnuliha < sealiha < veiseliha Vanemal loomal on sidekude tihedam kui noorel, rohkem on elastiini ja kollageenis on ristsedemete hulk suurem, kiud jämedam, laguneb raskesti, veesiduvus väike liha kõva ja tuim. Oleneb loomaliigist, seal pehmem, veisel kõvem. Sidekude muudab liha kõvaks kuid paremini seeduvaks
(glutatiooni peroksüdaas) komponendina · on koos vitamiin E-ga oluline antioksüdant, · aitab säilitada kudede elastsust, · vajalik südame normaalse tegevuse tagamiseks; · spermatogeneesiks; · kehavõõraste ühendite kahjutustamiseks ja raskemetallisoolade imendumise blokeerimiseks jt. RÄNI, TINA, ARSEEN 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 0,75-1,5 g räni. On luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. 70 kg kaaluvas inimeses 7 14 mg tinat ja 0,5-1,4 mg arseeni. Tina osaleb lipiidide metabolismis. Arseen vereloomes olles seotud hemoglobiini sünteesiga. INIMKEHA KOOSTEMOLEKULID Anorgaanilised ained Mineraalained RAKUSISELISED RAKUVÄLISES K+ KESKKONNAS Mg2+ RAKUVÄLISES ja RAKUSISELISES o
Kvalitatiivseid reaktsioone on kahte tüüpi: a) Universaalsed reaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele b) Spetsiifilised reaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid spetsiifilisi reaktsioone. 1.1.Biureedireaktsioon Teoreetilised alused Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Biureedireaktsioon on valkude üldreaktsioon. Leeliselises keskkonnas moodustavad Cu2+- ioonid valgumolekulidega sinakasvioletse, lühikese ahelaga peptiididega (valgu hüdrolüüsi produktidega) aga roosa värvusega biureetkompleksi. Kompleksi värvus on tingitud Cu2+-
Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna ainevahetus selles koes toimub suhteliselt aeglaselt. Treeninguga kõõluste verevarustus paraneb, kõõluste kaal (mass) suureneb, kõõlused muutuvad elastsemaks ja mehhaaniliselt tugevamaks. See on tingitud intensiivsemast kollageeni sünteesist fibroblastides.
· universaalsed e üldreaktsioonid (biureedireaktsioon), mis on omased kõikidele valkudele, · spetsiifilised e erireaktsioonid (tiooli-, ksantoproteiini-, Milloni reaktsioon jt), mis on iseloomulikud ainult teatud aminohappeid sisaldavatele valkudele. Kuna valdav osa valke sisaldab kõiki 20 aminohapet, siis on ka erireaktsioonid kasutatavad enamiku valkude tuvastamiseks, kuid vähesed nn mittetäisväärtuslikud valgud, nagu kollageen, elastiin jt ei anna mõningaid erireaktsioone. 1.1.1 Buireedi reaktsioon Ühendid, mis sisaldavad kaht või enamat peptiidsidet, moodustavad aluselises keskkonnas Cu2+-ioonidega violetse kompleksi. Test on oma nimetuse saanud uurea derivaadi biureedi järgi, mis annab Cu2+-ioonidega tüüpilise positiivse reaktsiooni. Kuna biureedireaktsioon on tingitud peptiidsidemete esinemisest, siis on ta valkude üldreaktsioon
geenide valikuline aktiivsus? proliferatsioon/diferentsseerumine on · Diferentseerumise käigus avalduvad omavahel seotud. samasuguse DNA pealt erinevad 9. Milliseid ECM valke te teate? geenid · Fibronektiin, laminiin, kollageen, 4. Milles seisneb lümfotsüütide elastiin diferentseerumise eripära ( lähtu genoomist)? 10. Mis on kasvajaraku omapära võrreldes · Toimuvad DNA ümberkorraldused, normaalse rakuga? osa DNAst deleteeritakse, et · Kontrollimatu proliferatsioon, võimaldada erinevate antikehade ja T heterogeensus, inhibeeritud apoptoos rakkude retseptorite tootmine. 11. Mis on healoomulise ja pahaloomulise 5
difundeerumist läbi epiteelirakkude,membraanvalkude difundeerumist. Ankurliidused nt naha epiteelis annavad epiteelkoele mehhaanilised omadused, ühendavad rakkude tsütoskelettide elemente,ühenduvad ekstratsellulaarse maatriksiga. Aukliidused-võimaldavad väikestel molekulidel vahetult liikuda ühest rakust teise. rakuväline aine (EMT)-Sünteesitakse fibroblastide poolt ja moodustab ekstratsellulaarseid membraane: Kollageen – peamine valk, kolm keerdunud ahelat :Elastiin, Fibronektiin,Laminiin 17. Rakutsükkel-on kõrgelt organiseeritud sündmuste jada, mille tulemusena toimub rakkude jagunemine ja paljunemine* tsükli käigus DNA replikeerub. Rakutsüklifaasid- * Interfaas RNA ja valkude süntees S-faas: DNA replikatsioon (sünteesi faas): iga kromosoom koosneb kahest (õde)kromatiinist, mille faasi lõpp juhatab sisse järgmise e. M-faasi* M-faas: mitoos, kromosoomide segregatsioon, rakkude lõplik jagunemine tsütokineesi faasis
väikeste doosidena ja harva. Sealjuures kasutatakse väga peeneid ja lühikesi nõelu, vajadusel kohalikke anesteetikuid. Põhipreparaatideks on vitamiinid ja oligoelemendid (Zn, Co, Mg, P, S, Se, K). Need kingivad nahale energiat ning on lahutamatuteks komponentideks protseduuri läbiviimisel. Hüaluroonhappe baasil kokteilid stimuleerivad nahas ainevahetusprotsesse, võitlevad niiskuskao vastu ning tagavad näo märgatava noorenemise. Kollageen ja elastiin muudavad naha vetruvaks ja elastseks, tugevdades näoovaali. Hämmastava nahka noorendava efekti võib saavutada taimeekstraktide ja orgaaniliste hapete abil. Mesoteraapia on tähelepanuväärne oma kompleksse mõju poolest: teineteist täiendades, siluvad kokteili komponendid kortse, tagavad näole liftingu efekti ja nahale särava väljanägemise. Näidustused mesoteraapiaks võivad olla järgnevad: · näo noorendamine; · nahastruktuuri parandmine;
Polümeeride klassifitseerimise alused 1. päritolu · looduslikud polümeerid ( biopolümeerid) a) polüsahhariidid tärklis ja tselluloos, koosnevad glükosiidse hapnikusillaga ühendatud glükoosimolekulide jääkidest - Gl - O- Gl - O- Gl- OHeige Peets - Konserveerimiskeemia 21.11.2005 Page 2 of 2 b) valgud koosnevad ühest või mitmest polüpeptiidahelast. Viimases on aminohapped omavahel seotud peptiidsidemega Nahk koosneb kolmest eritüüpi valkainest: kollageen( põhikomponent), elastiin, retikuliin. Kui kuumutada kollageeni üle 70 0C ( s. o. liimistumistemp. ) hakkab see punduma ja laguneb zelatiiniks.( zelatiini tagasi kollageeniks ei saa ) Karvad koosnevad valkainest- keratiin ( loomade karvad ) - fibroiin ( siid ) c) kautsuk = looduslik toorkummi ( natural rubber/ polüterpeenid, mis sisalduvad taimepiimmahlades e. lateksis ja osade taimedel on seal suur osa kautsukil ja gutal, mis on polüisopreensüsivesinikud.
Kuldilõhn hakkab ilmnema suguküpsuse saabudes ja tugevneb vananemisega. • Kalalõhn tekib lihale, kui tapaeelsel perioodil söödetakse kalajahu või kalajäätmeid sigadele. LIHA ÕRNUS • Liha õrnus on kompleksnäitaja, mis liha söömise korral oleneb liha lõike-, rebimis-, muljumistugevusest, liha mahlasusest jne. • Liha õrnus on otseselt seotud sidekoesisaldusega, olenedes täpsemalt öeldes - kolme valgugrupi: sidekoe- (kollageen, elastiin, retikuliin), müofibrilli- (aktiin, müosiin ja tropomüosiin) ja sarkoplasmavalkude (müoglobiin jt.) vahekorrast. LIHASKOE TUIMUS • Vastupidine näitaja õrnusele, kui liha on tuim, siis tema õrnus on madal. • Liha tuimuse iseloomustamiseks kasutatakse enamasti lõiketugevust. TEHNOLOOGILISED NÄITAJAD • Tehnoloogiline kvaliteet on kogum kompleksseid ja varieeruvaid omadusi, mis sõltuvad mitmetest
ainetest elektrolüüdid, kuna nad kõik dissotseeruvad suuremal või vähemal määral. Elektrolüüdid viivad oma funktsioone läbi ioonilises olekus, laguneb vesilahuses ioonideks. Essentsiaalsed mikrobioelemendid: Fluor/F on vajalik hammaste arenguks, kaitseb hambaemaili, suurendab organismi kiiritustaluvust, oluline vereloomes. Nikkel/Ni on mitmete ensüümide kofaktor, osaleb vereloomes. Räni/Si on luude, kõhrede, kõõluste (kollageen+elastiin kompleks) ja veresoonteseinte komponent. Kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid (millised need on enam-vähem ja mis se tähendab et on kindlapiiriliste funktsioonideta) Al, Ag, Ba, Be, Bi, Br, Cd, Li, Pb, Rb, Sr Nad osalevad paljudes vastavalt vaja minevates funktsioonides, nad on kindlapiiriliste biofunktsioonideta elemendid. Vesi elusorganismis (palju on ja milleks vaja, kas võib olla ka ülearu). Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett
TAIMSEID VALKE SISALDAVAD kummel, saialill, nõges, aaloe, nisuidud, avokaado, kiivi, tsitrusviljad, pähklid (ka kookos), porgand, seller, rabarber, mesi jt. Sageli on allergeenideks mesilasvaha, mida kasutatakse puudri ja pumatite valmistamiseks, ja kampol, mida kasutatakse ripsmetussi ning küüne- ja juukselaki valmistamisel. BIOAKTIIVSED EHK LOOMSEID VALKE SISALDAVAD:piima ja muna valgud (albumiin, kaseiin, allantoin); mitmesugused kudede valgud (kollageen, elastiin jt.), platsenta, fermendid jt. Metallide talumatuse korral võivad allergilisi reaktsioone põhjustada: nikkel - sätendavad juukselakid kroom - toonivad kreemid ja puudrid alumiinium - deodorandid Lihtsama koostisega kosmeetika korral on allergiarisk väiksem. SOOVITUSED ALLERGIAHAIGETELE JA ERITI ALLERGILISI NAHAHAIGUSI PÕDEJATELE: Kasutage igapäevaseks nahahoolduseks värvituid ja lõhnatuid vahendeid. Soovitada võib ka neutraalse reaktsiooniga apteegikosmeetikat ja lastele mõeldud
stabiliseerimisel? a) OH ··· O= b) SH ··· O= c) >NH ··· O= 50. Millise sekundaarstruktuuri elemendi poolest rikaste valkude baasil moodustunud kiud on venivam? Põhjendage. a) -heeliks b) -leht V: -voldikstruktuuris on polüpeptiidahela kovalentsed sidemed peaaegu maksimaalses võimalikus ulatuses välja venitatud olekus. 51. Milline valk on juuste põhikomponendiks? (sama küsimus ka ämblikuvõrgu, veresoonte seinte ja imetajate kontide kohta) a) fibroiin b) elastiin c) -keratiin c) kollageen ämblikuvõrk fiboriin veresooned elastiin imetajate kondid kollageen 52.Milliste meetodite abil on võimalik määrata valgu ruumilist struktuuri? a) röntgenkristallograafia b) tiitrimine c) sekveneerimine 53. Märkige iga aminohappe nimetuse juurde kas aminohape paikneb eelistatult valgumolekuli pinnal või sisemuses? (võivad olla erinevad aminohapped) Arginiin (väljas), isoleutsiin (sees), fenüülalaniin (sees), asparagiin (väljas), valiin (sees),
peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise). Rakuväline aine (ekstratsellulaarne maatriks ETM): kollageen, elastiin, fibronektiin, iaminiin. Sünteesitakse fibroblastide poolt. Spetsiifilised ühenduskompleksid (desmosoomid): ühendused rakkude vahel, molekulide vahetus, rakkude tegevuse koordineerimine. Kollageen on põhiline ETM'i valk. Enamik epiteelkudesid paiknevad tihedalt seotuna õhukesel maatriki kihil, basaalmembraaniks. Rakud kinnituvad selle külge retseptorite abil. 12. Rakutsükkel, rakutsükli faasid, rakutsükli kontroll. Speratogenees ja oogenees.
See on seestpoolt kaetud limaskestaga, mis eritab sitket vedelikku (nn liigesvõie), mille abil liiges muudetakse libisevaks. Liigest ümbritseb liigesevõiet sisaldav liigesekihn, mis takistab kulumist. o Liigesesidemed, kõõlused ja lihased hoiavad luude otsad koos ja takistavad neid paigalt nihkumast. 1. Sidemed kuuluvad sidekudede hulka ja koosnevad peamiselt kahte sorti valkudest (kollageen ja elastiin). Nad on kergesti venivad, annavad liigestele teatava elastsuse ning seega hoiavad ära nihestuse, väänamise või luksatsiooni. 2. Lihased lähevad oma otstes üle kõõluseplaatideks või kõõlusekimpudeks, mis on luudega kokku kasvanud. Kõõluste kaudu kantakse lihase liikumine üle vastavale liigesele. 2. LIHASED 1. Lihaste ehitus Luude külge kinnituvaid lihaseid nim.skeletilihasteks. Nad kinnituvad luudele sidekirmete ja
taset veres. 3. retseptoorne funktsioon (retseptorite koostis ja toime rajaneb valkudel.) • rakumembraani nägemisaistingu tekkes osaleb silma võrkkesta retseptorvalk rodopsiin. VALKUDE BIOFUNKTSIOONID (S.T. ROLL ORGANISMIS) V 4. ehituslik funktsioon. (Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks/ehituslikeks komponentideks) • biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. • Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid). 5. kontraktsiooni kindlustamine (s.t. tähendab keemilise energia muundamist vastavate valkude abil mehhaaniliseks) • lihaskoe aktiin, müosiin, mikrotorukeste ja -filamentide valgud. 6
transkortiin transpordib kortikosteroide; transferriin transpordib rauda jne. 3.2. Transportvalgud transpordivad molekule läbi biomembraanide - liigne naatriumi (Na+) kogus pumbatakse rakust välja, samaaegselt tuuakse vajalik kogus kaaliumi (K+) rakku s.o. nn. Na-pump. 4. Struktuurne funktsioon Valgud on rakkude põhilisteks struktuurseteks (ehituslikeks) komponentideks; biomembraanide (tubuliin), tsütoskeleti, kõõluste, veresoonte seinte (elastiin), küünte, karvade, juuste, sulgede (keratiinid) jne ehituskomponendid on valgud. Kõige rohkem on ehituslikest valkudest organismis kollageeni ja elastiini. Viiruste struktuurikomponent on valguline kate (kapsiid) 5. Kaitsefunktsioon a) aktiivne kaitse · haigusttekitavate mikroobide vastu produtseerib organism antikehi, mis pidurdavad mikroobide tegevust; antikehade aluseks on valgud; · vere pH ja osmootse rõhu regulatsioonis osalevad valgud;
annaabi.ee 
