.............................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad
pellucidasse ja roomab läbi selle välja. Implantatsioonil seostub kestast koorunud blastotsüst emaka endomeetriumi ekstratsellulaarse maatriksiga. Identsete kaksikute tekeks jaguneb üks embrüo kaheks. Mida varasemas embrüoeas jagunemine toimub, seda ohutum (väiksem risk Siiami kaksikute tekkeks). 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Ektoderm moodustab embrüo välimise kihi. Sellest tekib naha epidermis ja tsentraalne närvisüsteem (aju, närvid). Mesoderm on embrüo keskmine kiht, asub ektodermi ja endodermi vahel. Sellest arenevad veri, süda, neerud, gonaadid, luud, lihased ja ühendavad koed. Endoderm on kõige sisemine kiht. Sellest arenevad seedeelundkonna epiteel ja ta osaleb ka organite moodustamises (sh kopsud). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon,
Anatoomia närvi- ja lihaskude testi küsimused vastustega
Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid
· Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Trofoblast tekib blastotsüsti staadiumiks, asub blastotsööli 'ülaosas'. Trofoblasti rakud aitavad embrüol emakaseinale kinnituda- lõhustavad emaka kudesid ja poevad emakaseina sisse. Trofoblastist areneb koorion. ICM tekib ka blastotsüsti ajaks. Need on pluripotentsed- võivad areneda kõigiks rakkudeks, v.a. trofoblastideks. Neist saab hiljem: epiblast embrüonaalne epiblast (embr endoderm, ektoderm ja mesoderm) · Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke (moorula järgus jaguneb embrüo kaheks) +vih 5. Gastrulatsioon Kirjelda linnu gastrulatsiooni · Hüpoblasti formeerumine (primaarne ja sekundaarne hüpoblast, hüpoblasti funktsioon). Primaarne hüpoblast saab alguse rakkude delaminasiooniga epiblastist. Subgerminaalsesse vaheruumi tekivad rakkude kogumikud/ saarekesed.
tulevane kardiogeenne ala embrüonaalne ürgvagu ektoderm intra- notokordi jätke embrüonaalne ektoderm mesoderm embrüo lõike- mesoderm tasand endoderm ürgvagu embrüonaalne trilaminaarne endoderm embrüoketas Embrüoketta dorsaalvaade Ristilõige läbi embrüoketta (lõiketasand näidatud) Umbes 16. päev Neuraalrenn Ektoderm Korda alge Mesoderm Entoderm Sulguv neuraalrenn
implantatsioonikoha emaka klge. Nd areneb kujuneva platsenta kljes implantatsioonikoha lhedal vere- ja veresoonte ssteem. Paunake blastotssti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Jrgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabavt. Seejrel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille kigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepie ja mitmete nrmete vlimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lmfikude ning kopsude, sdame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka prn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, kned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja vliskrva vlimised osad, nina, siinused, suu, prak, hambad, ajuripats, piimanrmed, silmad ja kogu
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus
tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende nimetused ja funktsioonid omandasin alles seminaris. Nendeks on ektoderm, endoderm ja mesoderm ning kõigil on oma elutähtsad ülesanded. Olin teadlik platsenta olemasolust ning sellest, et see on mõeldud lapse kaitseks ning vahendiks, mille abil toitained looteni jõuavad ning loote jääkained väljutatakse. Seminaris sain teada, et see kõik toimub platsenta küljes oleva nabaväädi kaudu, mis sisaldab endas veeni, mille kaudu hapnikurikas veri lootele kandub ning 2 arterit, mille kaudu CO2 ja jääkproduktid emale kanduvad.
ning metskitsele. Mitmetel loomadel esineb ka embrüonaalne diapaus. See on puhkeperiood, mil blastotsüst küll enamasti väljub ZP-st, kuid ei implanteeru. 27 5.Gastrulatsioon 53. Mis protsess on gastrulatsioon ja mis selle käigus toimub? Gastrulatsiooni käigus paigutuvad lõigustumisel tekkinud rakud ümber oma õigetele kohtadele ja pannakse paika mitmekihilise organismi kehaplaan Moodustuvad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm 54. Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm – põhimõtteliselt oleks hea kui kohe mõtleksid nende derivaatide peale ehk siis millised struktuurid vastavatest lootelehtedest arenevad). Ektodermist areneb närvisüsteem ja nahk. Mesodermil on eri alaliigid, millest tekivad vereringe, eritus-, suguelundkond, luustik, süda, lihased, veri jne. Endoderm vooderdab seedesüsteemi, tekivad kopsud ja maks. 55. Kehateljed
polnud pidevalt saada - tööriistad võimaldasid purustada luid ja kätte saada toitva luudi - energia ümber jaotumine ja aju arengu suunamine, siseelundkond on võrreldes ajuga oma mahult vähenenud tööriistade kasutamine - suurenes instrumentaalne mõtlemine - võimaldas rikastada toidust - arenes käeline oskus Ontogeneetilise arengu erinevad etapid Embrüol 3 lootelehte: endoderm => siseorganid mesoderm skelett ja lihased ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat => neuraaltoru tekib selgroog 7. nädalat => sarnaned miniatuurse inimesega 100 päeva => loote aju inimesele eriomane Aju areng toimub läbi rea fikseeritud sammude: 1. rakkude teke (neuro- ja gliogenees) 2. rakkude migreerumine Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme 3. rakkude diferentseerumine 4
Osa balstotsüsti rakkudest moodustavad uue inimindiviidi, keda selle staadiumis nimetatakse embrüoks (idulane). Umbes 7 päeva pärast viljastumist on embrüol varakult eristatavad kolm kihti. Väliskihist (ektoderm) moodustuvad naha epiteel ja selle sarvkihilised struktuurid (küüned, karvad), mõned näärmed ning närvisüsteem. Keskmisest kihist (mesoderm) moodustuvad eritüüpi tugikoed, lihased, veri, vereringeelundid ning enamuse kuse- ja suguelundeist. Sisemisest kihist (endoderm) tekib seedekanali ja hingamiselundite epiteel. (Georg Loogna, 2009) Esimesel nädalal laguneb lootemuna kattev kest ja lootemuna kinnitub kohevas emaka limaskestas. Seda nimetatakse pesastumiseks, nüüdsest saab lootemuna kõik vajaliku emakalt. Juba pesastumise ajal eristuvad rakukihid ja paljunemise käigus tekivad erinevate ülesannetega rakurühmad, mis on organite alged. Rakkude massist tekib üsna kiiresti äratuntavalt inimese moodi olend. (ajakiri Pere ja Kodu, 2011)
blastotsüstis Vesikest- ehk amnion, kaitseb loodet mehaaniliste mõjutuste eest ja loode ei kuiva ära Kusekott- ehk allantois, jääkainete kogumine ja gaasivahetus, selles moodustub nabaväät Kõldkest- ehk koorion, raseduse ajal ema ja loodet ümbritsev lootepõie väliskest Kõik kolm kujunevad välja platsentas Ektoderm- välimine looteleht, selles arenevad välja närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised Mesoderm- keskmine looteleht, luud ja lihased, vereringe, sugu Endoderm- sisemine looteleht, seede- ja hingamiselundkond Biogeneetiline reegel- isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise arengu etapid Platsenta- kujuneb välja koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisest, platsenta kaudu liiguvad toitained jms lootele ja jääkained lootest välja. Platsenta toodab naissuguhormoone, mis ei lase uutel munarakkudel küpseda IV Mittesuguline paljunemine Vegetatiivse paljunemise liigid Otsepooldumine bakteritel Mitoos ainuraksetel
implantatsioonikoha emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja
Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm). Ektodermist moodustuvad närvisüsteem, silmad, nahk ja karvad mesodermist veri, süda, kõik vereringega seonduv, lihased ja luustik ning endodermist seedeelundkond, kopsud ja ka kõrvaosad. Lootekestaks (ladina membrana fetalis) nimetatakse vesikestaliste (Amniota) loomade embrüoväliste elundite kesti. Kõldkestaks[1] ehk koorioniks ehk serooskihiks (ladina chorion) nimetatakse roomajatel, lindudel ja imetajatel embrüot ümbritsevat lootepõie väliskesta.
Embrüonaalne areng jaguneb sünnieelseks (prenataalseks) ja sünnijärgseks (postnataalseks) arengufaasiks. Munaraku areng jagatakse kolme arengustaadiumiks: paljunemise-, kasvu- ja küpsemise staadiumiks. Raseduse kestvus on 9 kuud, on jaotatud kolmeks trimestriks ja kümneks unaarkuuks. Suurim raseduse katkemise oht on esimesel kolmel kuul. Loode saab kõik eluks vajaliku (toit, hapnik) emalt. Gastrulatsioonil tekivad 3 lootelehte ektoderm, endoderm ja mesoderm, see kõik toimub 7-15 päeva peale viljastumist. Nabaväädis on 2 arterit ja 1 nabaveen, mis ühendavad loodet emaga. Veenist liigub arteriaalne veri, kust saab loode omale hapnikku. Arteritest läheb tagasi süsihappegaas ja jääkained emale. Kõik spermatosoidid ei jõua munarakuni, alati viljastab munaraku vaid üks meessugurakk. Fertilisatsioon e. Viljastumine ning toimub toimub munajuhas. Munarakk on kõige suurem rakk, igal kuul valmib naise organismis 1 munarakk
Temperatuuri mõju nendele erinevatele protsessidele kajastub organismi terves elutsüklis ja tema võimes jätta endast järglasi. Niisiis, ektodermi puhul on olemas optimaalne keskkonna temperatuud, millel on alumine ja ülemine letaalne piir ja mis võib etendada eriti tähtsat osa organimsi teatud arengufaasis. Temperatuur, mis jääb optimaalsest ükskõik kas alla- või ülespoole, ohustab organimsi pikaajalist eksisteerimist. Endoderm - ise suudab oma kehatemperatuuri reguleerida.ektoderm - keha temperatuur muutub vastavalt keskkonna temperatuurile.Termoneutraalses tsoonis on energia kulutused kõige väiksemad. Mida suurem on kõrvalekalle sellest tsoonist, seda rohkem vajavad endotermid lisaenergiat. Temperatuuri määravad variatsiooni võiks jagada 7 gruppi:Laiuselised variatsioonid
Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Õistaimede paljunemine ja areng Õistaimede paljunemine sugulisel ja mittesugulisel teel Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Eoseid neil ei moodustu. Erinevatel taimeliikidel toimub vegetatiivne paljunemine juure, varre, lehe, võsu või nende muudendite abil. Vegetatiivne paljunemine esineb sporofüüdil (2n). Põhiosa õistaimest ongi sporofaasis. Gametofüüt (1n)
ning üheiduleheliste taimede maa-alused varred ehk risoomid. Nende siseehitusele on iseloomulik tüseda esikoore põhikoe kihi esinemine, hästiarenenud endoderm ja peritsükkel. Väliselt eristab risoomi juurest soomusjate leherudimentide olemasolu. 3.3. Varre teiskasv Varre teiskasv (joonis) seisneb uute kudede
vanus viimaste hinnangute järgi 335000 236 000 a tagasi. peamisi tegureid, mis on suunanud aju ja intelligentsuse arengut evolutsioonis Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Ontogeneetiline areng Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm siseorganid (2) Mesoderm skelett ja lihased (3) Ektoderm närvisüsteem ja nahk 3 nädalat pärast viljastamist neuraalplaat neuraaltoru 7. nädalaks sarnaneb embrüo miniatuurse inimesega. Umbes 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele eriomasena. neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuronite teke Esmalt sümmeetriline jagunemine tüvirakkude hulga mitmekordistamine (iga rakk jaguneb kaheks sarnaseks progenitorrakuks).
Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest
uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt
emaka külge. Nüüd areneb kujuneva platsenta küljes implantatsioonikoha lähedal vere- ja veresoonte süsteem. Paunake blastotsüsti sees hakkab produtseerima punaliblesid. Järgmise 24 tunni jooksul tekib kujuneva platsenta ja areneva loote vahele sidekude. Hiljem areneb sellest nabaväät. Rakkude diferentseerumine Seejärel tekib loote pinnale kitsas rakkude riba. Lootes toimub gastrulatsioon, mille käigus arenevad kolm lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm. Kitsast rakkude ribast hakkavad arenema endoderm ja mesoderm. Kolmest lootelehest tekivad kõik organismi koed. Endodermist tekib hiljem keele, seedetrakti, kopsude, kusepõie ja mitmete näärmete välimised osad. Mesodermist tekivad lihaskude, luukude ja lümfikude ning kopsude, südame, suguelundite ja erituselundkonna sisemised osad. Sellest tekib ka põrn ja seda kasutatakse vereloomes. Ektodermist tekivad nahk, küüned, karvad, silmade sarvkestad, sise- ja
(lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human physique: An introduction to constitutional psychology. New York: Harper & Brothers · Sheldon, William H. (1942) The varieties of temperament: A psychology of constitutional differences New York: Harper & Row Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad
eusteeli erijuht, siin on kollateraalsete juhtkimpude asemel bikollateraalsed. Esikasv- kõik koed mis saavad alguse kasvukuhikust(mitm. a. taimedel valdav osa esimesel aastal tekkinud kude). Teiskasv- suureneb juhtkimpude maht, vars jämeneb kuid ei pikene, algab 2. eluaastal. Varre esikasv- epidermi all põhikude: esikoor(klorenhüüm või aerenhüüm) võib talitleda säilituskoena. Epidermi all võib esineda kollenhüüm. Sisemine rakkude kiht on pisemad ja neljakandilised- endoderm. Varre teiskasv: iseloomulik paljasseemne taimedele ja puitunud kaheidulehelistele harvem rohtsetele kaheidulehelistele taimedele. Üheidul.idel puudub üldjuhul. Kõik koed mida kambium toodab väljapoole moodustavad teiskoore, sissepoole aga teispuidu. Aastaringid: kevadel toodab kambium enamasti suuri trahheesid ja trahheiide, suvel ja sügisel aga väikeseid trahheiide ja rohkem puidukiude ja põhikudet.
(lima) · William Herbert Sheldon (1898-1977) · Sheldon, William H. (1940) The varieties of human physique: An introduction to constitutional psychology. New York: Harper & Brothers · Sheldon, William H. (1942) The varieties of temperament: A psychology of constitutional differences New York: Harper & Row Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad
toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest. Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett, lihassüsteem, neerud, veresooned ja süda. Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar. Kui meenutada pilte bioloogia õpikutest, siis selles
Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm, endoderm ja mesoderm) rakkudeks (embrüonaalsed tüvirakkud). Multipotentsed rakudarenevd paljudeks piiratud rakutüüpideks. Oligopotented rakud arneevad mõneks rakutüübiks (eellasrakud). Terminaalselt diferentseerunud rakud on täiskasvanud spetsialiseerunud rakud ei arene enam edasi. Täiskasvanud rakkudes ja kudedes on multipotentsed tüvirakkud mis osalevad kudede uuenemises ja regeneratsioonis. Igal arengu etappil on rakk piiratud valikute ees. Rakk võib
etendada eriti tähtsat osa organismi teatud arengufaasis. Temp, mis jääb optimaalsest ükskõik kas alla- või ülespoole ohustab organismi pikemaajalist eksisteerimist. 05/10/10 Täna räägime endodermidest. Endodermid on enam-vähem võimelised oma kehatempi kontrollima, kuid mitte lõputult. Teatud temperatuuri vahemikus, mida me nim termoneutraalseks tsooniks tarbib endoderm energiat minimaalselt. Kui temp on temale absoluutselt sobiv, ka siis kasutab endoderm energiat alati rohkem (kui ektoderm), et temp'i säilitada. Endodermide soojustootmist kontrollib ajus olev keskus. Endotermide kehatemperatuuri püsivahemik jääb tavaliselt 35-40 o juurde. Selleks et mitte energiat ümbritsevasse keskkonda ära anda on kõikidel endotermidel insulatsiooni kiht (rasvakiht, karvkattel aluskarv, nahaalune vereringe).
Selle pinnal moodustuvad juurekarvad. Kattekoe all paikneb koore parenhüüm. See kaitseb juure sisemuses paiknevat kesksilindrit ehk steeli. Kesksilindris asuvad juhtkoed, milles toimub ainete transport. Vesi ja selles lahustunud mineraalained liiguvad mööda puiduosa juhtkudet taime maapealsetesse organitesse ja fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained transporditakse niineosa kaudu erinevatesse taimeosadesse. Kesksilindri ja koore parenhüümi vahel paikneb endoderm, mis reguleerib vee liikumist pinnasest kesksilindrisse. Juured moodustavad JUURESTIKU: sammasjuurestik selge peajuurega (sammasjuurestik kujuneb idujuurest)(iseloomulik paljudele rohttaimedele, põõsastele ja puudele); narmasjuurestik paljudest võrdväärseist juurtest (kujuneb lisajuurtest, lisajuured tekivad varrel) (iseloomulik kõrrelistel ja üheidulehelistel). (õp. versioon) Juurte MUUDENDID: säilitusjuured (daalia, angerpist, kuradikäpp jt,
viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm Igast lootelehes arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, küüned, karvad, hammaste vaap. Mesoderm moodustab tugi, liikumiseldundkonna (luud, lihased) vereringe, eritus ja sigimiselundkonna, Entotermist seede ja hingamiselundkond. 23. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?
Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris 1)Epidermaalne tüüp- iseloomulik rakkude kihistunud paigutus ja nende anisomorfsus eri kihtides. Säilivad ka patoloogilistes tingimustes ja koekultuuris. 2)Enterodermaalne koetüüp – iseloomulik ühekihiline epiteel. 3)Nefrodermaalne koetüüp – iseloomulik ebaühtlase kõrgusega rakud, see omadus säilib ka
Ksüleemipõhikoe rakud võivad puituda ning seetõttu väliselt sarnaneda sklerenhüümile, mis raskendab nende eristamist tugikoe rakkudest. 2.3. Kattekoed Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, transpiratsiooni ja gaasivahetuse regulatsioon) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Kasvukuhikust tekkinud kattekoed on esmased ehk primaarsed, sekundaarsetest meristeemidest tekkinud kattekoed aga teisesed ehk sekundaarsed. Primaarsetest kattekudedest on kõige sagedam epiderm, mis esikasvu (primaarse kasvu) staadiumis katab kogu taime keha. Juure epidermi nimetatakse epibleemiks ehk risodermiks. Samuti on esmasteks
Südamelihaskude, c) Vere- ja lümfisoonte seinad → Silelihaskude, d) Õõneselundite seinad → Silelihaskude, e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased → Vöötlihaskude 54.Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja? Astrotsüüdid 55.Millisest lootelehest on välja arenenud järgmised koed? a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm 56."Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse
Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10. Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11. Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. 12. Õhulõhe ehitus, ülesanded, paiknemine. Need tekivad meristemoidse õhulõhe emaraku korduval jagunemisel
Ei allu tahtele. 4. Närvikude tuvastab kehasiseseid ja väliseid muutusi ning reageerib neile tegevuspotentsiaalidega, käivitades lihaste ja näärmete tööd. Funktsiooniks on stimulatsiooni tõlkimine närviimpulsside keelde, juhtides neid mööda teisi neuroneid lihaskoe või näärmeteni. Kõik koed arenevad kolmest esmasest lootelehest, mis on inimlootes formeerunud 16 päeva pärast viljastumist välimine looteleht ehk ektoderm, sisemine looteleht ehk endoderm ja kesmine looteleht ehk mesoderm. Epiteelkude saab oma osa kõigist kolmest. Side- ja lihaskoed tekivad mesodermist. Närvikude tekib ektodermist. Rakud õmmeldakse kudedeks plasmamembraanide ühenduste varal: · Tihe ühendus epiteelkoe rakkude vahel rajaneb membraane läbivalt kulgevatel valkudel, takistab seedenõrede tee kudedesse. · Lisapaksendiga liitühendus membraanide ja glükoproteiinide vahel vöötab ja tugevdab koeliidetena seedekulgla kontraktiilseid seinu.
Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis, lahustunud suhkrud, varuvalk või -rasv (tilkadena) 10.Kattekoe ehitus, ülesanded, paiknemine. Eristatakse välimisi kattekudesid, mille funktsiooniks on katta taime välispinda (kaitse kahjulike välismõjude eest, ülekuumenemise, jahtumise transpiratsiooni, mehaaniliste vigastuse ja mikroorganismide eest.) ning sisemisi kattekudesid, nagu epiteel vaigukanalite seintel või juure kesksilindrit ümbritsev endoderm. Sisemised kattekoed reguleerivad ainete liikumist taime sees. Epiderm- katab kõiki noori taimi, tav ühekihiline, rakuvahetuumi pole, klorofülli väga vähe, õhulõhed ja karvad. 11.Kutiikula, vahad, trihhoomid, emergentsid. Kutiikula struktuuritu, värvitu, vett mitteläbilaskev kile. Vahakiht-katab osasid taimi, annab hallika välimuse, kaitseb. Emergentsid epidermi väljakasved, mille moodustamisest võtavad osa ka epidermialuse koe rakud (nt. roosi okkad, hobukastani viljade ogad)
Kõrgematel loomorganismidel on totipotentne rakk viljastatud munarakk ning väga varajase embrüo(moorula) rakud. Blastula: moorula rakud paigutuvad ümber ja moodustab blastotsüst, see vorm vastab blastulale. Blastotsüst on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukuhist. Selle ühel poolusel on rakukobar(embrüoblast), millest areneb loode. Gastrula e. karikloode : (järgneb blastotsüsti staadiumile) eristub 2 rakukihti (lootelehed) a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm Igast lootelehes arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, küüned, karvad, hammaste vaap. Mesoderm moodustab tugi, liikumiseldundkonna (luud, lihased) vereringe, eritus ja sigimiselundkonna, Entotermist seede ja hingamiselundkond. 23. Mis on alleel, homosügootsus, heterosügootsus?
Seda nimetatakse ka imavaks vöötmeks · Külgjuurtevööde Juure primaarne ehitus (EKSAMIL) Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium.
Blatula e. põisloode : NB! lootest ei saa blastula puhul veel rääkida! 1. Blastoderm(kattekoe rakukiht) 2. Blastotsööl. täidetud vedeliku või rebuga. - blastula kujuneb inimestel välja 7-9 arengupäevaks. Blastotsüst pesastub emaka limaskesta. (kui blastotsüst ei pesastu, siis ta hukkub,või tekib emakaväline rasedus.) Gastrula e. karikloode : eristub 2 rakukihti a) väline e. ektoderm b) sisemine e endoderm - need muutused toimuvad varases gastrula staadiumis. - hiljem eristub ka kolmas e. c)mesoderm a+b+c = lootelehed. nendest kujunevad areneva organismi elundid ja elundkonnad. 1. ektoderm - närvisüsteem, naha pindmine kiht(marrasknahk), nahamoodustised(näärmed, küüned, juuksed) 2. mesoderm - areneb massilt põhiosa inimese organitest(luustik, lihastik, vereringeelundkond, sidekoed[rasvkude], kuse-suguelundkond ja naha alumised kihid) 3
Tekib lootevesikest ja lootevesi loote ümber, võimalus lootevette irduvate loote rakkude uuringuks e amniotsenteesiks. Tekib rebukott, millest areneb arenguliselt ekstraembrüonaalne keskmine looteleht e mesoderm tulevaste vererakkude, sugurakkude, seedetrakti ja side- ja lihaskoe rakkude alge. Kolmandal arengunädalal eristub loote pea ning gastrulatsiooni käigus formeeruvad kolm primaarset lootelehte: ektoderm, mesoderm ja endoderm, millest saavad alguse kõik keha koed ja organid. 4 arengunädalal toimub organite ja organsüsteemide teke. Pea- ja seljaaju arenevad ektodermist. Sünapsite areng algab 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. ERITUSELUNDKOND Erituselundkond reguleerib vere ja teiste kehavedelike koostist, happelisust, ruumala ja rõhku; säilitab vere osmolaarsust, väljutab kehale võõraid aineid ja jääkaineid ning eritab hormoone.
emaka suunas. Raku kiire jagunemine kestab 10-12 päeva, kuni moodustub õõnes rakkude kera blastula, mis kinnitub emaka seinale implantatsiooni tulemusena. 2. Embrüonaalne periood:2 nädalat kuni 2 kuud. Selle jooksul kujunevad embrüo struktuurid ja koed. Embrüo areneb amniootilises (vee) kotikeses, saades hapnikku ja toitaineid läbi platsenta. Embrüo koosneb 3 rakukihist: ektoderm- moodustub nahk ja NS mesoderm- kujunevad lihased, veri endoderm- seedesüsteem, kopsud, näärmed STRUKTUURID AEG ARENG Toitumis- 1.-4. nädal Kujuneb nabaväät struktuurid Rakulised strukt. 1.-4. Nädal Ektoderm, mesoderm, endoterm Süda ja NS 3.-4. Nädal Hakkavad kujunema ja toimima Pea 3.-4
kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel · Nekroos ehk kärbus - Mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid 4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4
Ei saa välja tuua ühte konkreetset põhjust, mis seletaks aju mahu suurenemist ja intelligentsuse arengut hominiididel, erinevad tegurid mõjutasid teineteist: - muutused elutingimustes (kliima kuivenes, püstine kehaasend, liikumine kahel jala, sotsiaalne areng, enesekaitsmine, toidu varumine, käed olid vabad) - sotsiaalne ja keeleline areng - muutused toitumises - tööriistade kasutamine Ontogeneetilise arengu erinevaid etappe Embrüol 3 lootelehte: (1) Endoderm → siseorganid (2) Mesoderm → skelett ja lihased (3) Ektoderm → närvisüsteem ja nahk Neuronite ja gliiarakkude tekkimise ja migreerumise mehhanisme Neuraaltorus on tüvirakud, mis pidevalt jagunevad. Türirakkudest → progenitorrakud →neuroblastid ja glioblastid → neuronid ja gliia Neuronite kujunemisel võivad esmalt progenitorrakkudest kujuneda mistahes tüüpi neuronid, arengu käigus
· Vähese rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad täielikult, suure rebu hulgaga sügoodid lõigustuvad osaliselt. Rebumass jääb lõigustamata. · Taastatakse tuuma tsütoplasma suhe · Taastatakse hulkraksus Tulemus: · Tekib moorula ehk rakukobar. · Tekib blastula, millel on järgmised osad(joonis, ei teinud): · Kastrula, millel on 3 etappi: a) Varajane eritub 2 rakukihti: välimine-ektoderm ja sisene-endoderm b) Keskmine 1 kiht tuleb juurde, mida nim. Mesoderm c) Hiline- 3kihti on selgelt eristunud. Rakukihtidest kujunevad organid ja organsüsteemide alged. Ektodermist areneb: 1. närvisüsteem 2. naha pindmine kiht 3. naha tekised( karvad, küüned) Endodermist arenevad: 1. seedenäärmed, maks, kõhunäärmed 2. kopsud, hingetoru Mesotermist arenevad: 1. organid mis annavad keahale massi: luustik lihastik, sidekoed, kusesuguelundid, naha alumised kihid
grupiemotsioonid; sotsiaalsed grupid = keele teke) - Muutused toitumises (sülg aitab toitaineid kätte saada, segatoit – energiarikkam; tööriistad aitavad parema kvaliteediga toitu; toitev toit aitab energiat jaotada ja suunata aju arengut) - Tööriistade kasutamine (instrumentaalne mõtlemine – võimeline uuesti valmistada; rikkalikum toit; käeline oskus areneb) Ontogeneetilise (loote) arengu erinevaid etappe 1. Embrüol on kolm lootelehte: endoderm (siseorganid), mesoderm (skelett ja lihased), ektoderm (närvisüsteem ja nahk) - 100 päevase imiku aju on inimese aju sarnane, ilma struktuurideta 2. KNS kujunemine - Neuraaltoru – neuraalplaat paendub kokku ja sulgub ajutüve kohal, tagumine osa pikeneb millest kujuneb välja selgroog; vahele jäävad närvijuhteteede kanalid - 27. päevaks on süsteem sulgunud.; 28. päeval on KNS 3 põiekest - 3 põiekest > 5 põiekese staadium > peamised ajuosad
Kollane sapp. Melanhoolik (masendus) – melancholic. Must sapp. Sangviinik (optimism) – sanguine. Veri. Flegmaatik (rahu) – phlegmatic. Lima. WILLIAM HERBERT SHELDON (1898-1977): Põhja-Ameerika lennuki sõjavägi panna kokku inimestest, kes oskavad lennukit juhtida. Testide ja vaatluse põhjal. Ehk eksiteerib seos kehatüübi ja käitumise vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf
e. Stoolon 19. Taime juur. Primaarne juur ja selle kudede kujunemine algkoest. Juure teiskasv. Milleks? Vee ja mineraalide hankimiseks; kinnihoidmiseks Juure esikasv 1 Kasvukuhik a. Differentseerumine nagu varre tipus: jagunemisvööde; lisaks: b. Kalüptrogeen juurekübar c. Pikenemis- e kasvuvööde d. Imamis- e differentseerumisvööde e. Juhtimisvööde 2 Epibleem: talitleb imikoena 3 Endoderm: läbilaskerakud, Caspary jooned 4 Radiaalne juhtkimp: aktinosteel Juure teiskasv: 1 Floeemi ja ksüleemi vahele tekib kambium 2 Peritsükkel fellogeen 20. Juure muudendid 1 Säilitusjuur (ksüleem, floeem, kambiumirõngad) 2 Juuremügarad 3 Mükoriisa a. Vesikulaar-arbuskulaarne (endo-) b. Ektotroofne (mükoderm) 4 Haustorid 5 Õhujuured (mitmekihiline juurenahk=risoderm) 21. Leht
kiht ehk ektoderm ja sisemine kiht en(d/t)oderm. Hilisgastrulas kujuneb välja ka vahemine ehk mesoderm. Inimesel kujuneb välja 3/4 arengunädala lõpuks. Arengu käigus paigutuvad oragnite alged erinevatesse piirkondadesse ja määratakse ära rohkemal või vähemal määral rakkude kujunemisteed. Ektodermist areneb naha pindkiht, nahamoodustised (küüned, karvad, higi, rasu ja piima näärmed, närvisüsteem, piirdenärvisüsteem ja meeleelundite mitmed osad, osa sisenõrenäärmeid). Endoderm osa hingamiselundkonnast, osa seedeelundkonnast, seedenäärmed, maks, kõhunääre, osa sisenõrenäärmetest). Mesoderm- arenevad need organid/organsüsteemid, mis annavad kehale massi luustik, lihastik, sidekoed, veresooned, süda, naha alumised kihid, suur osa eritus ja suguelundkonnast ning osa sisenõrenäärmeid. Gastrula tasemel tuleks rääkida 2 aspektist, gastrulas lõplikult paika pandud rakkude eristumine sügooditasand ja hulkraksuse tasand
longitudinalis - pikutine • bioloogiliselt pole inimene viimase 50 000 a. jooksul edasi arenenud (v.a.karvakasvu↓) – inimaju kasvab pärast sündi (loote pea kasv aeglustub pärast 30.n.-ahvil mitte) medialis – keskmine (mediaalne) Embrüol 3 lootelehte: • Endoderm: siseorganid posterior – tagumine (posterioorne) • Mesoderm: skelett ja lihased • Ektoderm: närvisüsteem ja nahk profundus – süva 3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru 7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega.
annaabi.ee 
