docstxt/1301943869135550.txt
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastiku mõiste (jagunemine): kui geokompleks, kui taksonoomiline üksus, kui peizaas. loodusmaastik kultuurmaastik Mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv); kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis; maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku
9. 10.Mootoribensiini kvaliteedinäitajad: 1) Tihedus 2)Oktaan(i)arv 3) (Üldine) väävlisisaldus 4) Pliisisaldus 5) Benseenisisaldus 6) olefiinide e. alkeenide sisaldus 7) Aromaatsete süsivesinike sisaldus 8) Hapnikusisaldus 9) Hapnikuühendite sisaldus 10) Fraktsioonkoostis 11) Küllastunud aururõhk 12) Auruluku indeks 13) Oksüdatsioonistabiilsus 14) Solvent- uhutud vaikude sisaldus 15) Korrosiivsus vaskplaadikatsel 16) Vesi ja tahked osised 17) Välimus 11. Mootoribensiinide tootmine: Kvaliteetsete nüüdismootoribensiinide tootmiseks rakendatakse kolme liiki protsesse 1. Nafta jagamist osisteks keemistemperatuuride järgi 2. Nafta osiste töötlemist, andes neile sobiva molekuli suuruse ja molekuli keemilise efekti. Protsesside saadused on mootoribensiinide komponentideks 3. Komponentide kokkusegamist valmistooteks- Reeglina tehakse see tootmistehastes,
metsaga kaetud moreenkyngas ja soomassiiv). 2.kindla mahuga yksus geokomplekside taksonoomilises systeemis; maastikurajoonimise p6hiyksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat kui ka k6rgemat j2rku yksustest. Iga maastik on m6ne temast suurema ja keerulisema taksonoomilise yksuse (nt. maastikurajooni, maastikuprovintsi, fyysilisgeograafilise maa, maastikusoondi jt.) koostisosa. 3.looduslik-majanduslik territoriaalne systeem, milles on vastastikuses seoses puhtlooduslikud osised ja mitmesugused inimtegevuse tulemused (k6lvikud, asulad, teed jne.) 4.peisaaz, mingi ala v2lisilme, v2rvide ja vormide laas vaatev2lja piires (kasut. kunstis ja igap2evases k6nepruugis). Eristatakse loodusmaastikke, poollooduslike maastikke, kultuurmaastikke, tehismaastikke. Inimtegevusest m6jutatud on p6llumajandusmaastikud, toostusmaastikud, puhkemaastikud jne. Eesti peamised looduslikud maastikutyybid (E.Varepi j2rgi, 1970) 1.paelavamaastik 2.pae-ja moreentasandike maastik 3
osakesed. 3.2 Liivade kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses. Liiva kasutatakse tänapäeval ehituses väga palju. Kasutatakse neid näiteks puiste- ja täitematerjalina, lisandina tsemendi-, klaasi- ja keraamikatööstuses ning mörtide valmistamiseks, betoonide täiteks ja silikaattoodete valmistamiseks. 4. LABORITÖÖ KÄIK JA ARVUTUSED Liiva katsetamiseks peab olema liiv kuivatatud 105-110 ° C juures. 4.1 Puistetihedus Sõelumise teel eraldatakse liiva osised, mis on väiksemad kui 5 mm. Need osised pannakse 1-liitrilisse silindrikujulisse nõusse 10 cm kõrguselt ning kaalutakse ära. Puistetiheduse valem on 3 m 1-m 0 L= 1000 [kg/m3] V Antud valemis m anuma mass(g), m1-liiva ja anuma mass(g) ning V- anuma ruumala, cm3.
Loodusvarade kasutamine Loodusvarad Loodusvarad on need looduse osised, mida kasutatakse majanduses. v Kivimid v Mineraalid v Vedelikud v Gaasid v Looduslik mets jne Jagunevad: v Ammendamatud v Ammenduvad (taastuvad ja taastumatud) Loodusvarade kasutamine Loodusvarade kasutamine sõltub rahvastiku hulgast ja koosseisust tavadest ja majanduslikest teguritest tööriistadest ja teadmiste tasemest
läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid EV äriseadustik, raamatupidamisseadus (Raamatupidamise Toimkonna juhendmaterjalid), võlaõigusseadus, maksuseadused, audiitortegevuse seadus jt. õigusaktid. Rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IAS, IFRS). 3. Raamatupidaja kutse-eetika 4. Raamatupidamise põhimõisted Bilanss ja kasumiaruanne
Kasuta täistera leiba, pruuni riisi, ja hoidu küpsistest, kookidest, pontsikutest, majoneesist, võist, margariinist, kartulikrõpsudest ja kõiksugustest magusatest kreemidest. Kui sööd putru,siis saad tugevaks Immuunsüsteem Immuunsüsteem ehk immuunsussüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Võõrvalgud võivad olla pärit: 1)väljaspoolt organismi näiteks mikroobid, viirused 2)organismi seest hukkunud rakkude osised Immuunsüsteem töötab kolmel erineval moel: 1)Humoraalne immuunsus 2)Rakuline immuunsus 3)Lümfokiinide sekretsioon Immuunsus tugineb immuunsüsteemile, mille peamised elundid on tüümus, luuüdi, lümfi sõlmed, põrn, kurgumandlid ja limaskestadega seotud lümfoidne kude Inimese immuunsüsteemi normaalse toimimise eelduseks on adekvaatne toitumine. Esmatähtis on tagada organismi küllaldane varustatus toiduvalkudega, vitamiinidega A, E, B6, B12, C, foolhappe, raua ja tsingiga.
heitvee ja sadevee tarbeks) koguse ja ohtlike jäätmete minimiseerim *Jäätm käitlem B) Heitvee koostis ja omadused *Ohutu hoiustam taaskasutamiseks 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis Jäätmete tekke vältimine ja vähendamine. *Üks füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad keskkonna põhiprintsiipe keskkonnale on ohutum alljärgnevatesse rühmadesse: *Lahustumatud osised jäätmeid mitte toota, kui neid töödelda ja käidelda pärast *Kolloidsed osised *Lahustunud osised nende tekkimist *Üldist jäätmete kogust tuleb vähendada 2. Looduslikult pärit.-lt jag heitvees olevad ained: (tekkeallikad) *Reostusallikad kasvavad kiiresti ja juba *Mineraalseks (liiv, savi) *Orgaaniliseks (taimne ja väikesed kogused mürgiseid jäätmeid, mis vast lub
huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Liiva terade tiheduse määramine.
Rakud ja koed Biomolekulid BIOKEEMIA, Rakk TSÜTOLOOGIA, Kude HISTOLOOGIA, Elund- ANATOOMIA, Elundsüsteem ANATOOMIA, Organism ANATOOMIA Rakuõpetus Elu (elusraku) tundemärgid: liikumisvõime, ärrituvus, ainevahetus ja Paljunemisvõime KASV JA ARENG Rakk koosneb: 4/5 vesi, kuivkaalust 80% proteiinid ja 10% lipiidid, lisaks süsivesikud ja nukleiinhapped Raku osised e organellid: Endoplasmaatiline võrgustik Rakumembraan, Tsütoplasma, Rakuskelett, Golgi aparaat, Lüsosoomid, Mitokondrid, Rakutuum Organismis toimub pidevalt rakkude hukkumine ja uute rakkude tekke: Soole epiteelrakud eluiga 5 päeva Maksarakud eluiga umbes 1 kuu Närvirakud ja lihasrakud arvatavasti uusi rakke elu jooksul ei tekki EPITEELKUDE: LAMEEPITEEL-KUUPEPITEEL-SILINDEREPITEEL -ÜLEMINEKUEPITEEL NEUROEPITEEL- NÄÄRMEEPITEEL
KOONDLAUSE on lihtlause, kus ühele küsimusele vastab rohkem kui üks sõna, korduvad lauseliikmed eraldatakse komadega: Eesti keel, kirjandus ja ajalugu on mu lemmikained. KOOLON pannakse koondlausesse, kui kokkuvõtvale sõnale järgneb loetelu. Nt Need on mu lemmikained: ajalugu, eesti keel ja kirjandus. MÕTTEKRIIPS pannakse koondlausesse, kui loetelu eelneb kokkuvõtvale sõnale, nt Ajalugu, eesti keel ja kirjandus need on minu lemmikained. LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas
Tsiviili ühiskond ja võimu institutsioonid Gustav Kutsar 2010 ÜHISKOND · Teema eesmärk: et mõista demokraatliku riigi toimimist · Aine sisaldab ülevaadet tsiviilühiskonnast · Aine õpetamise tulemus: et paremini mõista võimujaotust ÜHISKONNAS = ÜHISKOND · ÜHISKOND on - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - Institutsioonid struktureerivad meie igapäevast maailma ja vähendavad määramatust Arutelu: · kirjeldage ühiskonda formeerivaid struktuure (institutsioone) ja nende rolle 3 = riik · Riik on ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib teatud ühiskondlikest vajadustest (näiteks ühise kaitse organiseerimine) ja protseduurireeglitest (kes valvab; kes kogub ressursse/makse jne) ning omab selgel...
Loodete energia See on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Looded tekivad Kuu gravitatsiooni ja Maa pöörlemise tsentrifugaaljõu koosmõjul. Maa keskpunktis on need jõud omavahel tasakaalus, kuid Maa Kuu-poolsel küljel saab Kuu gravitatsioonijõud ülekaalu ja tõmbab veemasse enda poole, st põhjustab tõusu, samal ajal Maa vastasküljel ületab tsentrifugaaljõud Kuu külgtõmbejõu ja surub veemassid tsentrist eemale e kalda poole, mis samuti põhjustab tõusu. Kuu külgetõmbejõu erinevus Maa vastaskülgedel küünib 6,5%ni. Loodeid põhjustab ka Päike, kuid 2,5 korda väiksemaid kui Kuu. Päikese toime liitub Kuu omaga täiskuu ja kuuloomise aegadel, mil looded saavutavad oma maksimumi, Kuu esimese ja viimase veerandi aegu Päikesest tingitud looded vähendavad Kuu omasid. Loodeline veeliikumisega seotud tõusu perioodiks on 12 tundi 25 minutit (ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna) ja tõusu kõrgus või...
Laeva kaotus või vigastus toob laevaomanikule kaasa nii remondikulud, kui ka sissetuleku kaotuse lühemaks või pikemaks remondiajaks, mis ilma korraliku kindlustuskaitseta võib saada laevaomaniku ärile hukatuslikuks. b) Keda (millist ettevõtet) nimetatakse merekindlustuse pioneeriks (teerajaja, algataja)? c) Merekindlustusleping definitsioon, osapooled ja tähtsamad osised Merekindlustuse leping on selline leping, millega kindlustaja võtab endale kohustuse hüvitada kindlustatule kokkulepitud viisil ja ulatuses merendustegevusega seotud kahjud. Osapooled on kindlustaja ja kindlustatud isik või vara. d) Selgitage mõistet Marine Adventure (võib ka vene keeles) Maritime adventure on selline reis, kus iga vara mis on kindlustatud (laev, kaup või last), on avatud (exposed, ) riskidele merel.
Vastuvõtt F - - K - - B Mikroorganismide paljunemine toidus Toidu kontroll vastuvõtul, ebaõigel temperatuuril/ tingimustel , mittenõuetekohast toitu vastu ei purunenud pakendi tõttu võeta Ladustamine F Ehted, juuksekarvad töötajatelt, osised Töötajate hügieeniteadmiste seadmetelt järgmine, seadmete korrasolek K - - B Mikroorganismide paljunemine toidu Toidu ladustamine õigetele säilitamisel ebaõigel temperatuuril temperatuuri režiimile koheselt Säilitamine F - -
Seejärel kirjelda igale ohule ennetavad tegevused19 * F-füüsikaline; K-keemiline; B-bioloogiline **- vajalik välja töötada reziim (aeg, temperatuur jne) Tehnoloogiline etapp Ohu liik* Võimalike ohtude kirjeldus Ennetav tegevus Vastuvõtt F - - K-- B Mikroorganismide paljunemine toidus ebaõigel temperatuuril/ tingimustel , purunenud pakendi tõttu Toidu kontroll vastuvõtul, mittenõuetekohast toitu vastu ei võeta Ladustamine F Ehted, juuksekarvad töötajatelt, osised seadmetelt Töötajate hügieeniteadmiste järgmine, seadmete korrasolek K-- B Mikroorganismide paljunemine toidu säilitamisel ebaõigel temperatuuril Toidu ladustamine õigetele temperatuuri reziimile koheselt Säilitamine F - - K-- B Mikroorganismide paljunemine toidu säilitamisel ebaõigel temperatuuril või ristsaastumise teel Külmaahela katkematuse tagamine, ristsaastumise vältimine (toitude õige paigutus, vajadusel katmine jne) Sulatamine F Ehted, juuksekarvad töötajatelt, osised
- pantvangide küsimus: võeti palju, aga saadeti mingi aeg tagasi - poliitiline ettekujutus: Konfutsius (Kong-Fuzi) – Hiina väikeriikide ajastu, ühendamist pooldav Lao-Zi – iga küla võib olla riik, ei pea ühendama 2. India väikeriikide ajastu ~ 1000–300 eKr slaid: India, 600 eKr nn „16 suure maa süsteem“ – 16 riiki 1) Piirid – Makedoonia Aleksander teadis, et on India, Hiina ei teadnud 2) Osised ja valitsemisvormid: erinevalt Hiinast, puudus keskosa, kirevam pilt enamik riikidest olid monarhiad, aga ka oligarhilised vabariigid ja demokraatlikud ühendused (a la Kreeka demokraatlikud polised) 3) Struktuur – põhimõtteline võrdõiguslikkus, ei tehtud vahet eri vormidel, hierarhiline üleolek puudus Mandala süsteem: ümber on vaenlased, kelle ümber nende vaenlased, kes on keskmise jaoks sõbrad. 4) Reeglid:
Kvalitatiivne, kvantitatiivne ja integraalne metodoloogia. Teadus- ja loometöö metodoloogia kursuse loengukonspekt (2009) Lembit Õunapuu, PhD Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teadus- ja kunstiloome osakond _______________________________________________________ Kvantitatiivne, kvalitatiivne ja integraalne metodoloogia Nimetame seda teadust, mis hõlmab kvalitatiivsete nähtuste (fenomenide) uurimisel ka kvantitatiivse teaduse võimalused tulemuste vormistamise eesmärgil integraalseks teaduseks. Integraalses vaates on teadus heuristiline tunnetus ja vormilahenduse otsingu protsess, milles tegelikkuse tunnetamisel saadud kogemused vormistatakse teadmiste tervikuks. Integraalses teadukäsitluses ühendatakse kvalitatiivse ja kvantitatiivse teadustöö põhimõtted üheks tervikuks, olles seega holistiline kvalitatiivkvantitatiivne teaduskäsitlus. Vastavalt eristatakse ka kvalitatiivset ja kvantitat...
geobotaanika jt. ning teisest küljest mitmesuguste inimtegevust uurivate teadusharude ühend. Maastikuteaduse põhinõudeks on uurida: ·ümbritsevat loodust kui tervikut ·maastikukomponentide omavahelisi seoseid ·maastike kujunemisel toiminud inimmõju Maastik on: mis tahes suuruse ja keerukusega looduslikterritoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maaala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima, muld, taimkate jt.) moodustavad maastikes toimuva aine ja energiavahetuse tõttu harmoonilise terviku ja mõjutavad üksteist (näiteks: metsaga kaetud moreenküngas, soomassiiv) kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis maastikurajoneerimise põhiüksus, mis erineb nii tema suhtes madalamat (maastiku morfoloogilised osad) kui ka kõrgemat (maastikurajoon) järku üksustest
tõlgendamine info kasutajatele. SISETARBIJAD-omanikud,juhtkond,teised otsuste tegijad. VÄLSITARBIJAD:töötajad,laenuandjad,investeerijad,tarnijad,ostjad, maksu ja tolliamet, valitsus,statistikaamet. Arvestus on oskus majandustehinguid ja sündmusi ülesse tähendada,rühmitada,kokku võtta rahalses väärtuses kindlaks määratud viisil->finants.tõlgendada. Arvestusprotsessid: 1.identifitseerimine,mõõtmine,registreerimine,edastamine. Maj.arvestuse osised: finants,maksu,kuluarvestus, finantsaruannete analüüs,sisekontroll,juhtimisarvestus,eelarvestamine,audiitorkontroll. Finants-ehk raamatupidamisarvestus vastab praktiksd mõistele raamatupidamine voi finantsraamatupidamine. Finantsaruannete analüüs annab hinnangu ettevõtte finantsolukorrale ja on aluseks juhtimisotsuste vastuvotmisel. Maj.arvestust tuleb vaadelda kui süsteemi,mille koostisosadeks on finantsarvestus,maksuarvestus,kuluarvestus,finantsaruannete
Kokkuvõtteks: töötades suurte projektidega peaks omama parimat riistvara. 4 faktorit, mis on arvutil olulised: protsessor, füüsiline mälu, kõvaketas, graafikakaart. Kõik need on tähtsad. NÕUDED TARKVARALE Klassikalise lahenduse puhul peaks tarkvara võimaldama: modelleerimist dokumenteerimist visualiseerimist Terviklahenduse puhul peaks tarvara võimaldama: kasutada spetsiaalseid applikatsioone, mida koordineeritakse BIM tarkvaraga mingisugused osised luuakse väljaspool modelleerimistarkvara keskkonda 3D modelleerimise tehnikad Polügonaalne e. Tahkude modelleerimine. Pind tekitatakse kinnstest ristkülikutest või muudest hulknurkadest. Tahkude eelis on see, et see on kiirem kui teised võimalikud lahendused. Kurviliste pindade lahendamiseks kasutatakse polügone liiga palju. See omakorda muudab mudeli suurekeks mahult. RAM Tahkude abil 3D kujutise tekitamine on kõige levinuim CAD programmides. Seda mudelit
Puhkaval anisotroopsel ja premesofaasilisel pigil on pigem naftaline iseloom, mis on tingitud vesiniku lisamisest. Protsessi, mis ei hõlma vesiniku lisamist, kuid millega kaasab naftaleeni polümerisatsiooni, kasutatakse optiliselt anisotroopse pigi tootmises. Mesofaasilise pigi valmistamine isotroopsest pigist toimub termilisel töötlemisel 350-450°C juures. Kuumutamise ajal lisatakse pigisse inertgaasi (lämmastik), et õhutada vedelikku ja eemaldada madala molekulaarmassiga osised. Selleks, et tagada madal lahustumatu hinoliini sisaldus ja sulamistemperatuur, tuleb siiski säilitada osad sellised komponendid. Selleks kasutatakse eelnevat kuumutamist tagasivoolu või mõõduka surve juures. Isotroopsest pigist mesofaasilise pigi töötlemine on aeganõudev protsess, mis võib kesta kuni 44 tundi. Et kiirendada seda muundumist, lisatakse inertgaasile oksüdatiivne komponent (hapnik). Pigi, millest tehakse süsinikkiude, peaks
püütakse kõrvaldada põhjus ja koedefekt. PROLIFERATSIOON põletiku puhul Algul väikesed veresooned ahenevad, siis tekib reaktsioon sidekoe poolt laienevad ja kujunevad kaks põletikutunnust: lõppeesmärgiks on täita koevigastus. punetus ja temperatuuri tõus See toimub algul granulatsioonikoega, Vere vedelad osised väljuvad veresoonest tekib turse mis hiljem asendub sidekoega ja Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad kootudes tekib arm. põletikukoldesse Turse surub närvilõpmetele valu ja funktsiooni häire Põletik inflammatio Põletiku tunnused 1. Punetus rubor 2
määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse ning kaalutakse. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1). Tihedus määratakse kaks korda, erinevus kahe katse vahel ei tohi olla > 20 kg/m3. Suurema erinevuse korral viiakse läbi veel kolmas katse. Valem 1. 0L = [ (m1 - m) / V] * 1000 [kg/m3] 0L liiva puistetihedus [kg/m3], m anuma mass [g], m1 liiva ja anuma mass [g], V anuma maht [cm3] 4
4. Kanalisatsioonisüsteem on kogu linna haarav keeruline insenerehitis, mis koosneb alljärgnevatest osadest: Majaühendused Tänava torustikud Magistraaltorustikud Tunnelkollektorid Pumbajaamad Puhastusseadmed Süsteem puhastatud vee juhtimiseks veekogusse B) Heitvee koostis ja omadused 1. Heitvesi sisaldab inimtegevuse jääkprodukte, mis füüsikaliste omaduste põhjal kuuluvad alljärgnevatesse rühmadesse: Lahustumatud osised Kolloidsed osised Lahustunud osised 2. Looduslikult pärit.-lt jag. heitvees olevad ained: Mineraalseks (liiv, savi) Orgaaniliseks (taimne ja loomne) 3. Ühe elaniku poolt ööpäevas eritatav reostuse kogus oleks: BHT 0,055 kg SS 0,080 kg N-TOT 0,012 kg P-TOT 0,002 kg 4. Majandusheitvete keskm. reostuskontsentrats.: BHT 150-350 mg/l SS 150-350 mg/l N-TOT 35-50 mg/l
2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate erinevuste korral viiakse läbi veel kolmas määramine ja arvutatakse keskmine aritmeetiline kahest lähimast tulemusest. Liiva puistetihedus leitakse valemist (1)
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder EESTI KEEL RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Astra Avarand TALLINN 2013 RETSENSIOONID SISUKORD 1. LAEVAKÜTUSED....................................................................... 2. 1.1. Kütuste margid ja kategooriad .......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ...................................
Valk, mis lammutab raku pilbasteks Kui saapad ühel päeval käigu pealt pooleks läksid, oli Ann päris rõõmus: viimaks ometi saab midagi pista prügikonteinerisse! Kokkuhoidliku ja kasina perenaisena on Ann selle täitmisega alatasa püstihädas ja suurema osa aastast passibki 80liitrine kastike värava kõrval tühja kõhuga. Anne majas lihtsalt ei teki palju prügi, ja naabrite käest laenama ta seda ka ei hakka. Tegelikult kükitaks üleaedsetegi konteinerid sisutult, kui nood jaksaks samamoodi prügiga jännata kui Ann. Jah, kui hambapastatuubist enam ussikest välja ei meelita, tuleb see taara päris minema visata. Ja vahel pole tõesti mõtet hakata lihaverist kilekotti puhtaks küürima. Selle pressib Ann vürfliks ja pistab kasutu pastatuubi kõrvale. Sääraseid jäätmeid koguneb Anne elamises kuu jooksul nii palju, et need mahuvad lahedasti vanasse tühja kohvipakki. Ülejäänud kraam kaob kõik kas taaraautomaati, pakendikirstu, ahju või kompostihunnikus...
Kodutolmulestad Kodutolmulestad on peaaegu läbipaistvad 0,2 0,3 mm pikkused silmaga nähtamatud ämblikulaadsed pisiolendid. Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 kraadi ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratstitolmu võib sisaldada 15 000 lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutada tugevaks allergiiniks, põhjustades allergiahaigusi: - allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Alleriganähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad alleriganähud öösel või varahommikul. Õietolmud Õietolmu allergia põhjustab astmahooge või nende ägenemist eriti kevadel ja varasuvel. Iseloomulik on
toimub materjali osakeste jaotamine klassidesse nende massi ja kõvaduse alusel. Need seadmed on kasutatavad killustike klassifitseerimisel kui see on vajalik. 2. Õhk-klassifitseerimine – toimub osakeste jaotamine nende tera mõõtmete ja massi järgi liikuva õhuvoolu abil. Kasutatavad on need seadmed peamiselt väga peeneteraliste ja pulbriliste materjalide puhul. 3. Hüdrauliline rikastamine e pesemine - eraldatakse materjalist liigne tolmjas osis, savi ja savimineraalide osised ja huumus. Selleks kasut pesureid.. 4. Magnetsepareerimine- peamine eesmärk on mineraalsetest materjalidest igasuguseid raua ühendeid sisaldavate osakeste eraldamine Kasut selleks võimaste elektromagnetitega varustatud elektromagnetseparaatoreid, milles separeeritav materjal lastakse läbi magnetvälja mis eraldab raua ühendeid sisaldavad terad mineraalsetest.
asendist). Vokaale saab kirjeldada kolme artikulatoorse mõõtmega (keele ja huulte asendiga): 1. keele kõrgus 2. keele ees-tagapoolsus 3. huulte ümardatus 9. Mis on diftong, millised vokaalid võivad olla diftongi esikomponendiks, millised järelkomponendiks? · Diftong e kaksiktäishäälik on ühte silpikuuluva kahe kvaliteedilt erineva vokaalfoneemi järjend nt lau-lud, mäed, õu-nad, päev, prae-gu · Hääldamisel on oluline diftongi mõlemad osised välja hääldada nt köetakse, öeldakse, päevitama · Diftongi esikomponendiks võivad olla kõik vokaalid (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü) nt sai, pea, kiunuma, koer, kuiv, sõel,käima, köis, süit · Diftongi järelkomponendiks võivad olla ainult i, e, a, o, u nt lai, soe, vead, teod, au · Eesti kirjakeele omasõnades, kodunenud laensõnades esineb 26 diftongi: ei, äi, öi, üi, õi, ai, oi, ui, äe, öe, õe, ae, oe, ea, öa, õa, oa, eo, äo, õo, ao, iu, äu, õu, au, ou
pakkumise suurenemise. Töökohad, kaubandus, teenindus ja kultuuriasutused koonduvad keskustesse, elukohad paiknevad aga suurel määral väljaspool keskusi. See toob kaasa üha suurema vajaduse liikuda, millega kaasneb transpordile tehtavate kulutuste osakaalu tõus keskmise leibkonna kulutuste kogusummas ja ühiskonnas tervikuna. Eesti transpordisektor globaliseeruvas maailmas Transpordisektori omapära peitub selles, et kõik selle osised toimivad tihedas koostöös, kusjuures transpordi tegevus avaldab suurt mõju praktiliselt kõigile ülejäänud majandusharudele ja teenindussektorile. Reisijate veondus toob Eestisse miljoneid turiste, kes toovad raha kaubandusele, teenindusele, hotellindusele jne. Ühistranspordita ei pääseks inimesed tööle ega kooli, suuremates linnades seiskuks kogu liiklus. Samuti on erinevad transpordisektorid
sisemise pingega ja ilmekas Julius Teise hauamonument.ja Mooses selle üks osa Sixtuse kabeli laemaalingud a. 1508-1512 on Michelangelo peateoseks. Ta maalis laele 9 freskot (5 väiksemat, 4 suuremat) · Maailmaloomisne ja Noa lugu. · Peastseene ümbritsevad prohvetid ja sibüllid ning alasti noormeeste figuurid; · Kolmnurksetes võlvisiiludes akende kohal on Kristuse eelkäijad. · Võlvinurkades on 4 maali iisraeli rahva ajaloost. · Kogu lage liigendavad maalitud arhitektuursed osised. Teos sisaldab kokku 350 üksikfiguuri. Kogu kompositsiooni maalis Micelangelo üksi. · Sixtuse kabeli idaseina ,,Viimne kohtupäev" 1536-1541. · Üks mõjuvamaid selleteemalisi teoseid kunstiajaloos kujutatud on kogu kosmos · Keskel Kristus tõstab parema käega headuse üles ja ajab vasaku käega kurjuse minema · Kristusest allpool püha Bartholomeus omaenda nahaga ( M. autoportree)
sõelkõveravälja piirides. Asfaltsegu koostis peab olema püsiv ning vahetuse jooksul kasutatud sideaine ja filleri kogused ei tohi olla väiksemad toodetud seguhulga kohta summaarselt ettenähtust. Vana asfaldit on võimalik ka taaskasutada, kuid seda võib ladustada kuni 3 aastat ning kindlasti tuleb see ära kasutada selle aja jooksul. 1.1. Asfaltsegude liigitus Asfaltbetoon Asfaltsegu, milles täitematerjali osised on vastavalt pideva või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri. Leiavad kasutust aluskihtides (kandevkihtides), teekatendite kulumiskihtides. Killustikmastiksasfalt Katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga. Kasutatakse peamiselt kulumiskihtides.
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
tsemendi-, keraamika- ja klaasitddstuses. 6. Kasutatud liiva liik ja pflritolu Katsetatud liiv oli piirit Kiiu karjriirist ning tegemist oli ehitusliivaga. 7. Katsemetoodikad 7.1. Puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse liiva, killustiku, tsemendi ja teiste sdmermatedalide tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jii?ivad tiihikud. Puistetiheduse miiiiramiseks sdelumise teel eraldatud osised, mis on vliksemad kui 5 mm, puistatakse l-liitrilisse silindrilisse ndusse l0 cm kdrguselt (materjali tihendamiseks). N6u tflidetakse kuhjaga, iilehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus miiiiratakse 2 korda, kusjuures iga kord v6etakse uue kogus liiva. Erinevus kahe miiiiramise vahel ei tohi olla suurem kui 20 $.
5-lööviline, Neitsi Maarja kabel apsiidi lõpus, kõige tähtsam. White Tower- DONJONI'i tüüpi elutorn, kindlus, nelinurkse põhiplaaniga. BERGFRIED tüüpi vahitorn, kontrolliv vahitorn teatud vahemaa tagant. Kirikud rajatakse looduslikult raskesse kohta nt jõe koolmekohta. 2. Gootika- gooti katedraali põhitunnused (vertikaalsus) ja abt Suger valguse kontseptsioon; gooti katedraali lääneportaali osised: roosaken, portaal, kuningate galerii, läänetornid, fiaalid Keskaja ehituskunstis oli kõige tähtsamaks tööks kirikute püstitamine, kusjuures raskusi valmistas tollal just kirikute katmine tugeva ja tulekindla laega. Romaaniaegsed silinder- ja ristvõlvid nõudsid oma raskuse tõttu liiga massiivseid ja umbseid välismüüre nendesse ei saanud teha suuri aknaid ja kirik jäi nii alati hämaraks.
kohe käte antiseptika. · Patsiendi vedu võimalusel kõik protseduurid palatis. Patsienti transportides vajalik talle suu-ninamask. · Külastamine külastaja teavitab õde ja õde selgitab külastajale külastamise nõudeid. · Koristamine igapäevane koristus tavaline. Patsiendi lahkudes põhjalik niiske koristus + desinfektsioon. ÕHKLEVINAKKUS Piiskade aurumisel tekivad tahked osised, mis jäävad pikemat aega õhku hõljuma. Vajalik spetsiaalne õhu käitlemine ja ventilatsioon. Tuberkuloos, leetrid, tuulerõuged. · patsiendi paigutamine ühevoodilisse palatisse. Uks kinni ja patsient peab viibima ainult palatis. · Käed, kindad, kaitseriietus · Maskid mask eemaldatakse pärast palatist lahkumist · Pesu kõikide tegevuste juures kanda maski. Pesu isesulavasse pesukotti masinasse. · Patsiendi vedu püütakse vältida
Suurema kulutuse korral on ostjad väga hinnatundlikud. Mida rohkem ostja tootele kulutab, seda suuremat efekti annab hinna alandamine. Kuigi tarbijad ostavad odavaid kaupu sageli impulsi mõjul, hindu hoolikamalt võrdlemata, võivad mõned ostjad olla ka nende suhtes väga hinnatundlikud. (Hinnakujundus turunduses). 2. HINNAKUJUNDUSE PÕHIMEETODID Hind on turundusmeetmestiku üks koostisosi. Kuid ta on ainuke osis, millel on otsene mõju firma kasumile. Muud osised toode, turustus ja toetus eeldavad kõigepealt kulusid, mis alles hiljem võivad realiseeruda tuludena. Toote hind ei tohi olla liiga madal ega ka üleliia kõrge. Hinnakujundajal tuleb hind valida kuludest tuleneva alampiiri ja tarbijate hinnatajust johtuva ülempiiri vahel, arvestades loomulikult nii konkurentsihindu kui muidki sise- ja välistegureid. (Vihalem A. 1996) Hinnakujunduses tuleb arvestada mitmete mõjuteguritega. (Vt. Joonis 1) Joonis . Hinnaväli 2
Milles seisneb keelemärgi arbitaarsus: Saussure. Tinglikkus. Vormil ja sisul ei ole olemuslikku seost. Peirce märk: Kolm osapoolt: Mis need on ja mida tähendavad: Objekt, interpretant, märk kui tervik ja märgikandja. Interpretant- tõlgendav. Tähistaja ja tähistatav. Saussure Märgisüsteem ka: Märgi tähendus tuleneb märgisüsteemist. Märgi miniaalne tähendus on see, mille poolest märk erineb millestki muust oma süsteemis.(foneem) Semioosi kolm mõõdet: süntaktka-kuidas lause osised omavahel koos seisavad. Asjade omavaheline suhestatus süsteemis, pragmaatika-elementide kasutamisega. ja semantika- elementide ja tähenduse vahelised suhted. Keel ja kõne: mis on saussure jaoks keel ja kõne. (Langue-keel, parole-kõne) Paradigmaatika/süntagmaatika: Paradigmaatika põhineb valikuprintsiibil ja Sügmaatika ühendumisprintsiibiga(kombinatsiooniga) Selektsioon/kombinatsioon: NT: Süntagmaatika EMA TOIDAB KASSI. (üksteisesuhtes järjekorras ja seoses)
Küsimused asfaltsegude kohta. 1. Mis on asfaltbetoon, killustikmastiksasfalt, valuasfalt, dreenasfalt, mustsegu ? Asfaltbetoon – pideva või katkeva terastikulise koostisega asfaltsegu, mille täitematerjali osised moodustavad kandva struktuuri Killustikmaastiksasfalt – suure jämetäitesisaldusega asfaltsegu, mille killustikust skelett on kokku liidetud peentäitematerjalist ning bituumenist moodustatud mastiksiga. Valuasfalt – poorideta asfaltsegu, mis sisaldab sideainena bituumenit ja mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse. Dreenasfalt – asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mis on koostatud nii, et sellel oleks
- Elektrolüütide lahused, vajalikud tugeva dehüdratatsiooni, oksendamise ja kõhulahtisuse, korral elektrolüütide asendamiseks (Ringeri lahused) - Tugeva ja pikaajalise dehüdratatsiooni korral on vaja manustada K, mis on vajalik südame ja skelitilihaste talitluseks - Verejooksu korral manustada kolloidlahuseid, plasmaasendajaid (dekstraanid). Need on suure molekulaarmassiga osised, imenduvad soonkonnast aeglaselt, taastavad kiiresti vere voluumeni. Iga gramm manustatud dekstraani on võimeline seondada kuni 18ml vett. - Kriitilise dehüdratatsiooniga patsient: kriitiline dehüdratatsioon 10-12%. Sellisel patsiendil tuleb vedeliku manustada esmalt veeni. Subkutaanselt, intraperitoniaalselt ja suukaudselt manustatuna vedelik tugevalt dehüdreerunud patsiendil ei imendu. Vere voluumen on vähenenud, veri
nim ise ise oma omad om enda e.enese endi e.eneste oma omade os end e. ennast endid e. eneseid oma omi e omasid sis. endasse e.enesesse endisse e.enestesse omasse omadesse e omisse sees. endas e eneses endis e enestes omas omades e omis *määratlevad asesõnad: kõik,iga,igaüks,emb-kumb,kumki,mõlemad IGAÜKS-käändub ainult viimane osis: igaüks-igaüht(igaühte)-igaühesse jne EMB-KUMB- mõlemad osised: emb-kumb,emma-kumma,emba-kumba,emmasse-kum.. *Sõnas KUMBKI liitub -ki alati käändelõpule! (nt.kumbagi,kummalegi,kummastki) sama reegel ka keegi,miski ja ükski(ühelegi), erand on mingi.(mingi-mingit-mingile) *See ja too on näitavad asesõnad; see tähistab lähedal, too kaugemal asuvaid objekte. A M nim too nood om tolle nonde os toda noid sis. tollesse nondesse e.noisse sees. tolles nondes e nois 11.Arvsõnade käänamine
4. SOOVIMATU KODULOOM - KODUTOLMULEST Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10 - 30° ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmes mööblis, sisustustekstiilides ning pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus. 1 gramm madratsitolmu võib sisaldada 15 tuhat lesta. Allergikule võivad lestade eritised ja surnud lestade osised osutuda tugevaks allergeeniks, põhjustades allergiahaigusi: allergilist nohu, astmat, silmapõletikku või atoopilise nahapõletiku ägenemist. Allergianähud võivad olla ajutised või pidevad, olles vahel seotud niiske aastaajaga, tolmuse tegevuse või kindla kohaga. Sageli ägenevad allergianähud öösel või varahommikul. 4.1. ABINÕUD LESTADE VÄLTIMISEKS Lestad ei talu kuivamist. Seepärast peakski hoidma pideva ventilatsiooni ja kütmisega toaõhu suhteline niiskus alla 45%.
wetfix, kiudained); Asfaltsegusid toodetakse üle miljoni tonni aastas. On kindla terakoostisega täitematerjalidest (~95%) ja bituumensideainest (~5%) koosnev segu Teekatte ja aluste ehitamiseks mitmesugustes ilmastiku- ja liiklustingimustes. Valmistatakse asfalditehastes kuumutatud kivimaterjali segamise teel. Valmistatakse portsjonite kaupa vastavalt retseptile. Lisandite kasutamine. Asfaltbetoon - asfaltsegu, milles täitematerjali osised on pideva terakoostisega või katkeva terakoostisega moodustamaks kandvat struktuuri AC Killustikmastiksasfalt - katkeva terakoostisega asfaltsegu, mille sideaineks on bituumen ja mille jämedateralisest purustatud täitematerjalist skelett on kokku liidetud mastiksiga SMA Valuasfalt- MA --poorideta asfaltsegu, --sisaldab sideainena bituumenit ja --mille kuumas segus sideaine ning filleri ühismaht (mastiksi maht) ületab täitematerjalide segu skeletipoorsuse
lahendamise valitsusele.") Samuti langeb haldusekandja kokku haldusorgani staatusega näiteks sellise eraõigusliku haldusekandja puhul nagu seda on notar, kes peab oma ametit enda nimel ja vastutusel vaba elukutsena. Käesolev õpiobjekt vaatleb haldusorganeid niisiis haldusorganisatsioonilisest aspektist lähtuvalt, nende institutsionaalse tunnuse järgi - haldusorganid kui organisatsiooniliselt iseseisvad haldusekandja osised. Haldusorgani liigid Eelmise peatüki riigi ja KOV üksuste haldusorganite loetelus kohtasid juba haldusorganite erinevaid liike: valitsusasutus, riigi ametiasutus, KOV üksuse ametiasutus, põhiseadusorgan, KOV ametiasutuse hallatav asutus jne. Haldusorganeid liigitatakse lähtudes erinevatest liigitusalustest. Olenevalt sellest, milline on nende õiguslik staatus, kas nad on avaliku võimu pädevusega või mitte, millise haldusekandja organiks nad on, milline on nende asend
See on tingitud kaseiini pinnal olevate hüdrofiilsete k-kaseiini molekulide lõhustamist laabi ensüümide poolt. Ebastab. kaseiinimitsellid liituvad Ca-ioonide toimel tihedaks geelitaoliseks massiks. Kalgendi tekke faas - kaseiinimitsellid liituvad omavahel Ca- ioonsete sidemete abil. Mood võrkjas struktuur, mille tihedus on määratud juustupiimas leiduvate Ca-ioonide kogusega. Kalgendisse jäävad mikroobid, rasvakuulikesed ja muud suuremad osised. Vesi, soolad ja laktoos on võimelised sellest koos vadakuga väljuma. 6. Temperatuuri ja aja mõju kalgendi tekkele. Kalgendi tekkib kõige kiiremini 40-41C juures Kõrgema temp-ri korral saadakse tihedam kalgend, madalamal temp.-ril aga õrnem kalgend, millest vadak eraldub aeglasemalt. Kõrgemaid temp.-re kasutatakse kõvade ja poolkõvade juustude puhul (32- 35C). Kõvade ja poolkõvade laabijuustude kalgend peab tekkima kiiresti 20- 35 min. Madalamaid temp
........................................9 A.2.7 Infotehnoloogiliste investeeringute järelvalve ja hindamise vajadus. Monitoring and Evaluation...................9 A.2.7.1 Määratleda kogu omamise kulu (TCO - total cost of ownership). Define Total Cost of Ownership (TCO)..........................................................................................................................................................................9 A.2.7.2 Loetleda TCO kuuluvad osised. List the items included in TCO.............................................................10 A.2.7.3 Vajadus projekti plaanimise järele. Describe the need for project planning............................................ 10 1 A.2.7.4 Vajadus projekti kulukalkulatsiooni järele. Describe the need for project costing.................................. 10 A
välja panna need teatud päevadel, kus siis tuli vastav inimene ja need jäätmed õigesse kohta viis. 1875a. kohustati elanikke prügi koguma (esimene märge prügikasti kohta) ja teatud päeval tühjendamiseks õue tõstmise kohustus, et prügivedaja saaks selle tühjendada. Kuhu siis pandi prügi ja mis sellega tehti? Vahel prügi lihtsalt hajutati kuhu juhtus ja kus juba midagi ees ei olnud. Väga sageli uputati veekogudesse, sest kui pole näha, siis pole ka probleemi. Raskemad osised vajuvad põhja ja jõgedesse uputades kergemad osad liiguvad koos veevooluga minema. Kui prügihunnikud olid piisavalt suured siis leidus ka neid kes jäätmeid põletasid. Tihti põles koos linnas tekkinud prügiga maha ka linn ise. Tihti veeti jäätmed lihtsalt linnamüüridest väljapoole, kaugemale endast ja enda elukohast. Linna ja üldse jäätmetega reostunud kohti pidid puhastama tavaliselt orjad, vangid ja ajateenijad. Jäätmehulk kasvas hüppeliselt 18 saj. tööstusrevolutsiooniga
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
