SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................ 2 SUITSIID............................................................................................................................3 0.1 Suitsiidi riski ära tundmine........................................................................................ 3 0.1.1 Riskifaktorid....................................................................................................... 4 0.1.2 Riski suurus.........................................................................................................6 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 8 KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................9 SISSEJUHATUS Suitsiide esineb nii meeste ...
inimesed *suured erinevused ilmnevad meeste ja naiste tervises, eestlaste ja venelaste tervises ning linna-ja maaelanike tervises. 5.Iseloomustage tervet inimest on iseloomulik globaalne orientatsioon, mis väljendub ta kindludtundes, et: 1. sisemised ja välised muutused ta elu jooksul on ootuspärased 2. ressursid nende muutustega hakkama saamiseks on olemas 3. nende muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist 6.Alkohol kui riskifaktor elanike tervisele Alkoholil on inimese tervist kahjustav otsene toime. Püsiva tarbimise tagajärjel areneb tolerantsus ning psüühiline ja kehaline ehk füüsiline sõltuvus alkoholist. pidev joomine tõstab ärevuse taset stress-situatsioonides, soodustades sõltuvuse kujunemist. Suurtes annustes alkoholi tarbimisega kaasnevad südameveresoonkonna funktsiooni häired ja haigestumine. tekib südamelihase nõrkus ( võib tekkida äkksurm ). Alkohoolsete jookide liigtarbimine põhjustab
immuunsussüsteem võitleb tavaliselt ohutuks peetud toiduvalkudega, näiteks piima või kanamunavalgu vastu. Toiduallergia avaldumine Toiduallergia avaldub enamasti põletikena. Lastel avaldub sageli nahalööbena või kõhuhädadega. Tekkimise tõenäosus Kui kummalgi vanemal pole allergilisi haigusi on tõenäosus 1030% Kui ühel vanemal on allergiline haigus, on tõenäosus 50% Kui mõlemal vanemal on allergiline haigus on tõenäosus 80% Emapoolne allergia on tugevam riskifaktor kui isapoolne. Seda esineb Toiduallergiat esineb peamiselt väikelastel piimale, munale ja nisule Vanematel lastel ka kalale ja pähklitele Ka toored puu ja aedviljad põhjustavad toiduallergiat Näiteks: porgand, maasikas, õun, mustsõstar, viinamari Toidutalumatus Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes. Toidutalumatus ei ole allergia, laktoositalumatus ega tsöliaakia. Toidutalumatuse avaldumine Toidutalumatus avaldub näiteks diabeedina,
Esimene põhimõte on liigutada ennast teha sporti Inimese keha on loodud liikumiseks, mitte pikutamiseks või istumiseks. Kehaline koormus on hea tervise püsimiseks hädavajalik. Teiseks peame kindlasti jälgima oma toitumist Kõige olulisem on süüa mitmekesiselt, valides oma menüüsse toitaineterikkad ja samas vähese kalorisisaldusega toidud. Kolmandaks on hea teada oma vererõhku, sest kõrge vererõhk on kõige suurem südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Neljas põhimõte on "kehakaal hoida normis"! Ülekaalus inimesed riskivad paljude tervisehäiretega, näiteks diabeet, kõrge vererõhk, mitmesugused liigestehädad jne. Ülekaal on suur lisakoormus kogu organismile. Ka veresuhkru tase on tähtis Enamus toidust mida sööme, muutub ainevahetuse käigus glükoosiks, mida organism kasutab energiaallikana. Kui insuliini ei jätku, siis suhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb.
Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga: SO2+H2O ->H2SO3 SO3+H2O->H2SO4 2NO+H2O->HNO3+HNO2 · Tagajärg: happesademed Vihm Lumi Detsember 2005 5 Gaaside päritolu Detsember 2005 6 Happesademete riskifaktor Euroopas Detsember 2005 7 Hapestumine Euroopas · Esimesena täheldasid hapestumise märke rootslased oma maa lõunapiirkonnas · Tänaseks on Rootsis ligi 4000 järve, milles happesus on 10-100 korda kõrgem normaalsest · Rootslased peavad hapestumist üheks oma tõsisemaks keskkonnaprobleemiks Detsember 2005 8 Hapestumine Eestis · Eesti metsade elu on päästnud happesust tasakaalustav paene aluskivim
nafta pakkumises. Tõusu taga ei ole ainult geopoliitilised riskid, vaid ka paranenud majandusaktiivsus ja tarbijate ostuvõime kosumine peaasjalikult USAs ja Aasias. Toornafta kallinemine on tinginud ka märkimisväärse tõusu mootorikütuste hindades. Usun ka, et potentsiaalne naftahinna sokk mõjutaks tarbijaid ja ettevõtteid märgatavalt negatiivsemalt kui enamik turuosalejatest hetkel prognoosib. On selge, et toornafta hind on suur riskifaktor maailmamajanduse ja finantsturgude jaoks ning arvatavasti niipea pole oodata olukorra pöördumist. Nafta kallinemine tõstab hinda ka paljudel olulistel sünteesitud ravimitel. Ülikõrge hind võib muuta rohu vähem kättesaadavamaks. Naftasaadused on olulised mitmetes allergia, depressiooni ja suhkruhaiguse ravimites ning antiseptikutes. Päevas toodetakse maailmas 80 miljonit barrelit toornaftat päevas. Aasta peale teeb see kokku 29 miljardit
ehituses ja talituses. Mida lühemalainelisem on UV-kiirgus ja midasuurem doos, seda tugevam on selle mõju. Mõju ja kahju tervisele Enim tuntuid UV-kiirguse kahjulik toime on päikesepõletus, mille korral tekib nahas põletik koos rakkude kärbumisega. Päikesepõletusele tekivad nahapunetus ja villid. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud kahjustused ja põletik põhjustavad naha vananemise. Marrasnaha rohke paljunemine soodustab nahavähi teket. Riskifaktor ka silmakasvaja tekkeks. Pärsib immuunsüsteemi seda osa, mis kaitseb kasvajate ja viiruste eest. Mitmed infektsioonid, nagu herpes, tuberkuloos jt võivad ägeneda ja sageneda. UV-tundlikkus ja nahatüübid Pigmentatsioon takistab UV-kiirguse tungimist sügavamatesse nahakihtidesse. Mida tugevam on päevitus,seda paremini kaitseb see päikesepõletuse ja DNA muutuse eest, ning vähesel määral takistab immuunsüsteemi pärssumist.
Pildi peal on ka näidatud, et kõige rohkem peame sööma puu- ja juurvilju. Teise suurema osa moodustab kartul, pasta, riis ning teraviljatooted. Suuruselt kolmanda alla kuuluvad piimatooted, millele järgneb selline osa, kus on liha, kala, oad jms. Ning kõige vähem peaksime sööma igasugu snäkke ja jooke. Kui tahame elada tervisliku eluviisi järgi, peame teadma oma vererõhku. Kõrge vererõhk on kõige suurem südameveresoonkonna haiguste riskifaktor, mille teguriks on vanus ja sugu, sest mida eakam inimene, seda suurem on risk. Põhjustada võivad ka pärilikud tegurid ehk kelle suguvõsas on esinenud kõrgvererõhutõbe, seda suurem on risk ka haigestuda. Lisaks võivad põhjustada vererõhku ka vale toitumine, liigne kehakaal ning stress. Pildil on näidatud, et normaalne vererõhk on 120/82-le. Kehakaal peab samuti korras olema, see sõltub enamasti sellest, mida me sööme ning kui palju me liigume
AT on 20. sajandi algusest tuntud progresseeruv haigus, mille kestus esimestest sümptomitest surmani on keskmiselt 10 aastat. Alzheimeri tõbi on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Dementsust iseloomustab raske kognitiivsete funktsioonide (mälu, intellekt) kahjustus ilma teadvuse häireteta, mis märgatavalt häirib inimese igapäevast toimetulekut. Mõningatel juhtudel on täheldatud AT pärilikkust ning haiguse sagedasemat esinemist naistel. Kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Haiguse levimus on üle 65-aastaste seas 6-8 % ja AT moodustab üle poole kõigist dementsussündroomidest. Tervistavat või profülaktilist ravi Alzheimeri tõve vastu pole. Tekkepõhjused ja mehhanismid Kõige olulisem riskifaktor on vanus, kuid üheks olulisemaks riskifaktoriks peetakse ka geneetilisi põhjusi. Esimese astme sugulastel on east sõltuv risk haigestuda Alzheimeri tõppe kuni 38 % ning mõningatel andmetel võib see protsent olla veelgi kõrgem.
kõrge kolesteroolitase veres, suitsetamine, alkoholiliigtarvitamine, suhkru tarvitamine, perekonna ajalugu, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus, psühholoogilised tegurid, diabeet, õhusaaste. Mõned nimetatud riskiteguritest, nagu näiteks vanus, sugu ja perekonna ajalugu, on muutmatud, kuid paljud kardiovaskulaarse riski faktorid on muudetavad elustiili muutuse, ravimikuuri või sotsiaalse muutusega Vanus Vanus on ülekaalukalt kõige olulisem riskifaktor südame- ja veresoonkonnahaiguste kujunemisel On teada, et 87% inimestest, kes surevad südame koronaartõve tagajärjel, on 60-aastased või vanemad.Uuringutest on selgunud, et insuldirisk kahekordistub iga kümne aasta järel pärast 55. eluaastat. Teadlased on pakkunud välja palju seletusi, miks vanus suurendab kardiovaskulaarsete haiguste riski. Üks neist on seotud kolesteroolitasemega veres. Enamikul indiviididel tõuseb üldkolesterooli tase veres vanuse kasvades.
UV- kiirgus kutsub organismis esile muutusi rakkude ehituses ja talitluses. Mida lühemalainelisem on UV- kiirgus ja mida suurem doos, seda tugevam on selle mõju. Samas sõltub erinevate bioloogiliste toimete tugevus lainepikkusest. Ultraviolettkiirguse toimel tekkinud naha kahjustused ja põletik põhjustavad omakorda naha vananemist. Kuigi tegemist on peamiselt kosmeetilise probleemiga, võib marrasknaha rakkude paljunemine soodustada nahavähi teket. UV-kiirgus on riskifaktor ka silmakasvajate tekkes. Viimase aastakümne uuringud on tõestanud elektromagnetkiirguse mittesoojusliku mõju olemasolu elusorganismidele kiirguse juures, mis on kordades nõrgem kehtivatest piirnormidest. Nõrga kiirguse esilekutsutud muutused raku struktuuri kuuluvate molekulide liikumises võivad mõjutada selle elutegevust. Kõrgsageduslikumal osal raadiokiirgusest, mikrolainel, on kvandi energia suurem ja seepärast ka suurem võimalik mõju
geneetiliseks ning peamiselt on see juhusliku levikuga, esinedes üks kord perekonnas. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul. Uurijad ei ole avastanud konkreetseid geene, mis seda mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13. Teatud ravimite manustamine raseduse algstaadiumis ning narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi Ambulatoorne Möbiuse sündroomi ravimine käib sümptomite järgi, enamasti on ravi toetav. Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi (kuiva silma sündroom) ja konjunktiviidi (silma sidekesta põletik), sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks
1) Kui tähtis on liikumine ja millised ohud kaasnevad liikumisvaegusega? 2) Kas on piisavalt kohti ja rajatisi aktiivseks eluviisiks? 3) Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalu alla võtta? KUI TÄHTIS ON LIIKUMINE Uuringud on tõestanud, et tänapäeva lapsed liiguvad vähe. Ja lastel on sellepärast väga palju haigusi ning paljud lapsed on ülekaalus. Teatakse, et rasvumine lapseeas on tervisele ohtlik kolmel põhjusel: rasvumine on peamine riskifaktor diabeedi, kõrgvererõhktõve, vähi, sapipõiehaiguste ja ateroskleroosi arenguks; rasvumine kipub edasi kanduma täiskasvanuikka; lapsena rasvumise all kannatanud täiskasvanute suremus ja haigestumine on kõrgem, olenemat nende hilisemast kehakaalust. Keha on vaja treenida, kasvõi sellepärast, et saavutada head enesetunnet. Lisaks on keha treenimine vajalik hea füüsise hoidmiseks ning hea füüsise puudumisel selle saavutamiseks. Treenitud lihased on ka tugevamad ja lihaste
tulevikueesmärgid käest ostma?“ suunatud? Kirjelda läheme võitlusse? asukoht, geograafiline oma klienti(kliente) lähedus, unikaalsus? Riskianalüüs: Võimalikud riskifaktorid ja nende mõju hinnang: Riskifaktor Mõju Tegevused riskide maandamiseks Ilmastiku mõju ettevõtte majandustegevusele Kõrge Hooajalisus Kõrge Klientide huvi puudus Madal Klientide maksevõime muutus Keskmine Ettevõtte tundmatus ja raskused läbilöömiseks Keskmine
Uuringud Möbiuse sündroomi tekkepõhjuste kohta ei ole veenvad. Möbiuse sündroomi põhjuseid ei teata, kuigi see tekib tõenäoliselt nii keskkonna kui ka geneetiliste faktorite koosmõjul. Uurijad ei ole avastanud konkreetseid geene, mis seda mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13. Teatud ravimite manustamine raseduse algstaadiumis ning narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi - Ambulatoorne Möbiuse sündroomi ravimine käib sümptomite järgi, enamasti on ravi toetav. Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi ja konjuktiviidi, sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni
Immuunsüsteem: urtikaaria, Quincke ödeem, anafülaksia Veri: Luuüdi kahjustusest trombotsütopeenia, neutropeenia, aplastiline aneemia NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide kasutajate risk saada seedetrakti tüsistus või surra on 3-10 korda suurem kui üldpopulatsioonis Tüsistuste tekkeks piisab vahel ühest doosist NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDid ja seedetrakti tüsistused Seedetrakti tüsistuste riskifaktorid Kindel riskifaktor Võimalik riskifaktor Kõrge vanus H. Pylori infektsioon? Varasem haavand anamneesis Suitsetamine Aspiriin madalas doosis Alkoholi tarvitamine Krooniline NSAID ravi NSAID kõrge doos Kaasuv glükokortikoidravi Kaasuv varfariinravi Tõsine süsteemne haigus NSAIDid ja seedetrakti tüsistused NSAIDide tarvitamisel vähemalt 2 kuu kestel Ühel 5-st patsiendist kujuneb endoskoopiline haavand
........................................................ 9 2 Tänapäeva probleemid ja lahendused Inimesed ei ole enam kehaliselt nii aktiivsed, kui peaksid. Seda on põhjustanud tehnika areng ja uute mugavuste tekkimine. Näiteks kõndimise asemel sõidetakse autoga ja vaba aega sisustatakse teleka vaatamisega. Kehaline passiivsus on neljas suremuse riskifaktor maailmas. Paljud terviseprobleemid on tingitud vähesest kehalisest aktiivsusest ja oluliselt langenud kehalisest võimekusest. Põhilised probleemid on: · Ülekaalulisus · Südame- ja veresoonkonna haigused · Kõrge vererõhk · Valud liigestes ja alaseljas · Stress · Depressioon ja ärevus · II tüübi diabeet · Luude hõrenemine · Mõned vähiliigid Kahjuks ei tunnistata kehalist passiivsust piisavalt suureks probleemiks. Seda
IHRM keerukus seisneb kuues peamises faktoris: 1) Laiem väljavaade rahvusvahelised juhid puutuvad kokku probleemidega, mis on seotud erinevate kultuuriliste erinevustega 2) Suurem seotus personaliga - välismaised töötajad vajavad rohkem tähelepanu elatuspinna küsimustes, tervisekaitses, turvalisuses, koduigatsustasudes ning kohanemises võõras kollektiivis. 3) Kõrgem riskifaktor inimlikud ja majanduslikud tagajärejed on rahvusvahelises ettevõttes tõsisemad kui kohalikus väikefirmas. 4) Tööjõu rõhu erinevus välis- ja kohalike töötajate vahel välismaalaste vahetuse tõttu peab muutuma ka töö struktuur. 5) Kohanemine välistööjõu juhtimispõhitõdedega arvestamine seadustega, majandusolukorraga. 6) Laiem tööjaotus välistöötajatega peab tegelema sellistel aladel, millega
Veel peaks tarbima rohkesti kaltsiumirikkaid ja väherasvaseid piimatooteid. Kindlasti peaks tarbima ka palju puu- ja juurvilju. Sport on kindlasti oluline osa tervislikust eluviisist, lisaks peaks külastama regulaarselt arsti, et ennast kontrollida. Seitse meelespead vähi ära hoidmiseks: 1. Hoia oma kopsud puhtad! Suitsetamine põhjustab 80-90% kõigist kopsuvähi surmadest ning kolmandiku kõigist vähisurmadest. Lisaks kopsuvähile on suitsetamine riskifaktor ka suu-, kõri-, neelu-, nina- ja maovähi tekkeks. Lisaks suitsetamisele tuleks loobuda ka huule- või närimistubakast. Vähist ei ole aga ohustatud vaid suitsetajad ise, aga ka tema lähedased, eriti lapsed. Suitsuses ruumis viibimine ehk passiivne suitsetamine põhjustab igal aastal 600 000 enneaegset surma ning kolmandik neist on lapsed. 2. Ole alkoholi tarvitamisel mõõdukas Alkoholi tarvitamine suurendab riski haigestuda suu-, neelu-, kõri-, söögitoru-, rinna-, soole- ja maksavähki
erinevatel messidel oma teenust reklaamimas. Promotsiooni põhipunktid: Meie turundustegevused jagunevad reklaam, üritused ning sotsiaalne meedia. Ettevõtte avamiskampaania raames teeme nädalase eripakkumise. Reklaami teeme internetis ning kord kuus päevalehes. Sotsiaalne meedia tähendab FB lehte ja selle pidevat haldamist ning suhtlemist meie klientidega. Vt Lisa 1. Turundusplaan järgnevaks poolaastaks . 10. RISKIANALÜÜS Riskifaktor Mõju Tegevused riskide maandamiseks Klientuur väheneb või puudub Kõrge Investeerida turundusse Uued konkurendid Kõrge Pakkuda soodustusi / langetada hinda
Kolesterooli liia vältimiseks peaks mõõdukust pidama vorstide, süldi, kotlettide ja pihvide, maksa ja maksapasteetide ning munakollase söömisel. Südame ja veresoonkonna normaalse töö tagamiseks ei soovitata tarbida küllastunud rasvhappeid üle 10% päevasest toiduenergiast. Sellega väheneb ka kolesterooli tarbimine. Küllastunud rasvhapped ja kolesterool tõstavad seerumi LDL-kolesteroolitaset, mis on südame-veresoonkonna haiguste riskifaktor. Polüküllastumata rasvhapped alandavad seerumi LDL-kolesteroolitaset. Siiski ei soovitata neid tarbida üle 10%, kuna nad oksüdeeruvad kiiresti. Rasvhapete oksüdatsioonil tekivad inimesele kahjulikud ühendid. Monoküllastumata rasvhapped oksüdeeruvad aeglasemalt kui polüküllatumata rasvhapped, kuid nende seerumi LDL-sisaldust alandav toime on peaaegu sama suur. Seepärast soovitatakse tarbida monoküllastumata rasvhapete rikkaid taimeõlisid. Kuna kalarasv sisaldab
See seos on tingitud kohvi omadusest tõsta homotsüsteiini taset veres või mittefiltreeritud kohvi puhul kolesterooli. Kõrge kolesterool Keedetud või prantsuse presskannukohvi joomine tõstab kolesterooli taset veres. Paberfilter püüab kinni kemikaalid kohvis, mis seda tekitavad, hoides neid tassi sattumast. Seega filtrikohvi tarbimine ei tõsta kolesterooli taset, kuid on uurimusi, et homotsüsteiini taset küll, mis on järjekordne südamehaiguste riskifaktor. Kofeiinivaba kohvi mõju üle kolesterooli tasemele veel diskuteeritakse. Kõrge homotsüsteiin Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor. Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega. Kõrged triglütseriidid Rohkelt kofeiini tarbivatel inimestel (keskmiselt 560 mg päevas või rohkem) vähendab kõigist kofeiini sisaldavatest toodetest
epidemioloogia kohta, sest tõsiste haiguste kõrge levik on Down'i sündroomi põdevate indiviidide hulgas oluliseks probleemiks. Down'i sündroomi tekke tõenäosust ja levikut võivad mõjutada mitmed tegurid, nagu elanikkonna keskmine emaks saamise vanuse trend, diagnoosi täpsus, valikuline raseduse katkestamiste ulatus ja paljud veel leidmata geneetilised ja keskkondlikud tegurid. Kõige laieldasemalt tuntud ja uuritud riskifaktor Downi sündroomiga lapse saamisel on ema vanus. Risk saada Down'i sündroomiga elussündinud laps 45-aastastel või vanematel naistel on 1:29. Ema vanuse Down'i sündroomi haigestumuse seos on välja toodud tabelis 1. Vanus Haigestumus Downi sündroomi Alla 30 Vähem kui 1: 1,000 30 1 : 900 35 1 : 400 36 1 : 300 37 1 : 230
inimesed on tavaliselt endast väljas oma kompulsiivse söömise pärast ja võivad muutuda rusutuks. Nad tunnevad end tavaliselt halvasti ja puuduvad töölt või koolist ja ei võta osa sotsiaalsest tegevusest. Kompulsiivse söömishäire tulemusena tekkivateks komplikatsioonideks võivad olla lihaste- ja liigestevalud, seedehäired, peavalu. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tihti ülekaalulised või rasvunud, mis omakorda onjärgmiste eluviisihaiguste riskifaktor: II tüüpi diabeet, kõrgvererõhktõbi, kõrge kolesterooli tase veres, südamehaigused, pahaloomulised kasvajad. Paljud inimesed, kes kannatavad selle söömishäire all, olgu nad siis rasvunud, ülekaalulised või normaalse kehakaaluga, tunnevad häbi ja üritavad peita enda probleeme. Tihti nad teevad seda nii edukalt, et isegi lähedastel sõpradel ja pereliikmetel on raske aru saada, et nad kannatavad kompulsiivse söömishäire all.
endast väljas oma kompulsiivse söömise pärast ja võivad muutuda rusutuks. Nad tunnevad end tavaliselt halvasti ja puuduvad töölt või koolist ja ei võta osa sotsiaalsest tegevusest. Kompulsiivse söömishäire tulemusena tekkivateks komplikatsioonideks võivad olla lihaste- ja liigestevalud, seedehäired, peavalu. Kompulsiivse söömishäirega inimesed on tihti ülekaalulised või rasvunud, mis omakorda on järgmiste eluviisihaiguste riskifaktor: · II tüüpi diabeet · kõrgvererõhktõbi · kõrge kolesterooli tase veres · südamehaigused · pahaloomulised kasvajad Paljud inimesed, kes kannatavad selle söömishäire all, olgu nad siis rasvunud, ülekaalulised või normaalse kehakaaluga, tunnevad häbi ja üritavad peita enda probleeme. Tihti nad teevad seda nii edukalt, et isegi lähedastel sõpradel ja pereliikmetel on raske aru saada, et nad kannatavad kompulsiivse söömishäire all. Ravi
30-40 minutit korraga. Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd, sörkjooks, treppidest käimine, tennis, võrkpall, aeroobika, tai chi, tantsimine, jõusaalitreening. Teised elustiilifaktorid, mis on olulised osteoporoosi ennetuses: Suitsetamine suitsetajad kaotavad luukude kiiremini kui mittesuitsetajad Normaalne kehakaal alakaalulisus on osteoporoosi riskifaktor. Eriti ohtlikuks peetakse noorte naiste kõhnumisega lõppevaid dieete ja söömishäireid nagu näiteks anorexia nervosa. Tuleb säilitada tervislik kehakaal. Mõõdukas regulaarne kehaline koormus on luude tervisele hea, liigne kehaline koormus ja vähene toidu kaloraab suurendavad osteoporoosi riski. Menopausieas osteopeeniaga naistele, kellel on nn. üleminekuea vaevused seoses naissuguhormoonide järsu vähenemisega, sobib hormoonasendusravi nii osteoporoosi
olemas ka uurimus, mis leidis, et kohvijoojatel on väiksem risk haigestuda sapikividesse kui neil, kes jooki ei tarbi. Tavaline kohv võib tekitada unetust, maohaavu, paanika atakke ja teisi seisundeid, seetõttu inimesed, kel risk sapikividele ja kes selle vähendamiseks kavatsevad rohkelt kohvi tarbima hakata, peaksid enne konsulteerima oma arstiga. Kõrge homotsüsteiin Kohvi tarbimine tõstab homotsüsteiini taset veres, mis on südamehaiguste riskifaktor. Need leiud on kooskõlas uurimustega, mis on seostanud kohvi tarbimist kardiovaskulaarsete haigusega. Kõrgevererõhutõbi Kohe pärast kofeiini tarbimist tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks. Pikaajalise kofeiini vältimise (mida saab kohvist, teest, sokolaadist, kokast ja mõnedest ravimitest) mõju vererõhule jääb ebaselgeks, siiski soovitavad paljud arstid selle haigusega inimestel kofeiini vältida. Unetus Kofeiini mõju, mis on tugev stimulant võib kesta isegi kuni 20 tundi, nii et
Krambihood, luud haprad jne. X-liitelised retsessiivsed - sagedamini meestel 1. daltonism - värvipimedus 2. hemofiilia ehk veritsustõbi Y-liitelised - päranduvalt ainult meesliini pidi, alati avalduvad 1. edasikanduv - kõrvalestade liigkarvasus 2. munandite arengupeetus - sperme ei teki, järglasi ei saa 4. Multifaktoriaalsed haigused Peavad olema pärilik eelsoodumus ja keskkondlik mõju. 1. hüpertoonia - riskifaktor - liigsoolase toidu pidev söömine 2. ateroskleroos - riskifaktorid: kolesteroolirikas toit, suitsetamine 3. rasvumine - riskifaktor - kaloriterikka toidu söömine, vähene kehaline aktiivsus 4. skisofreenia - tugev vaimne stress, ülepinge, täitumatud ootused 5. reuma - pidev viibimine niiskes, külmas kliimas 6. II tüüpi diabeet - ülekaal, rasvumine, liigselt kaloriterikas toit. Ökogeneetika
kahepoolse osteoartroosi tõttu. Patsient käib lühikeste sammudega, aeglaselt, et mitte kukkuda. Esinevad liigesevalud, mille korral patsient manustab Iboprofeeni 600 mg ja määrib põlve alkoholiga. Vahel esineb ka peavalu, mille puhul aitab samuti valuvaigisti. Osteoartroosi riskifaktorid on vanus, ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus ning pärilikus. Kahte riskifaktorit neist saab mõjutada. Ülekaalulisus on peamine osteoartroosi riskifaktor, ohustab kõige enam just põlveliigeseid. Teine oluline riskifaktor, mida võib mõjutada,on vähene füüsiline aktiivsus. Paljud ülekaalulised eakad ei taha tõsta füüsilist aktiivsust ega taha teha füüsilist harjutusi, kuna liikumine põhjustab valu ja usutakse ekslikult, et liigesed kuluvad veelgi rohkem ja sümptomid süvenevad kui tõsta füüsilist aktiivsust. Uuringud aga tõestavad, et füüsiline aktiivsus aitab leevendada haiguse sümptomeid
käituvad -nide -nide biomembraanides (nt glütserofosfolipiidid) koostises koostises nagu küllastunud . tagab . erineb rasvhapped (südame- membraanide kolesteroolist ja veresoonkonna läbitavuse ja C-17 haiguste riskifaktor, liikuvuse/vool asendusrühm sest raskesti -vuse a ehituse metaboliseeritavad) . sellest poolest (nt linool- ja -linoleenhape e toodetakse nn asendamatud rasvhapped) sapphappeid, steroidhor-
KOK on enam levinud meeste ning linnaelanike seas. Levimus kasvab koos eaga, esinedes 40- 50-aastastel 2-3% ning üle 70-aastastel rohkem kui ühel viiendikul rahvastikust. Epidemioloogilised uuringud KOK levimuse kohta Eestis puuduvad. (KOK 1997) USA-s on KOK surma põhjustavatest haigustest nii vanuse kui soo poolest neljandal kohal meeste- ja viiendal kohal naiste seas. (Textbook of... 2004) 1.3. Riskitegurid Peamine KOK riskifaktor on suitsetamine. Suitsetajate hulgas on kroonilisse bronhiiti kui ka emfüseemi haigestunuid ja surnuid rohkem kui mittesuitsetajate hulgas. Suitsetajatel langevad kopsude funktsionaalsed näitajad kiiremini, haigusnähte esineb rohkem. KOK-suremusega on põhjalikus seoses iga, millal suitsetamist alustati, suitsetamise kestus ja intensiivsus. Suitsetamine varajases nooruses võib olla oluliseks teguriks, millest sõltub hingamisteede obstruktsiooni raskus vanemas eas
psühhoteraapia. Parem oleks aga probleemi ennetada. Selleks tuleks viia arstide seas läbi meeskonnatöö koolitusi, samuti tuleks õpetada, kuidas käituda töös tekkinud vigade korral. Kindlasti peaks korraldama erialaseid koolitusi, et arstid oleksid oma töökohustuste tasemel ja oleks võimalik pidevalt edasi areneda. Hea oleks võimaldada arstidele vajadusel vabamad töögraafikud. Öötöö ja vahetustega töö Vahetustega töö on terviseprobleemide riskifaktor ja võib mõjutada arstide ohutust ja heaolu. Vahetustega töö meditsiinis on oluline, et tagada ööpäevaringne patsientide ravi ja hooldus. Enamike arstide töö juurde kuulub ka öövalvete tegemine. See põhjustab häireid tsirkadiaanses rütmis, kuid kurnatus ja unisus päeval, põhjustatuna pikkadest töötundidest, kahjustab ka üldist arstide efektiivsust. Öötöö terviseriskid (Hobson, 2004)
5. KOKKUVÕTTE 5.1 Toitude mitmekülgselt Organismi kogu toitainete vajaduse tagab vaid mitmekülgne ja tasakaalustatud toit. Toiduvalik peab haarama puu ja köögivilju, täisteratooteid, taistliha, kana ja piimatooteid. Eelistama peab naturaalseid toiduaineid, võimaluse piires vältima lisaaineid ja toidulisandeid. 5.2 Sööge toitu õiges koguses, et hoida optimaalset kehakaalu Ülekaal on riskifaktor paljudele haigustele nagu südamehaigused, kõrgvererõhutõbi ja suhkrutõbi. Kehaline aktiivsus on terve keha säilitamiseks oluline. 5.3 Sööge rohkem puu-ja köögivilja; piima ja piimatooteid; rukkileiba ja teraviljatooteid; kala ja linnuliha Enamus köögivilju sisaldab väga vähe toiduenergiat. Vähemalt pool puu-ja köögiviljade kogusest on soovitav süüa värskelt. Kuumtöötlemata puu ja köögiviljades säilivad paremini nii vitamiinid kui ka mineraalid.
Leetritaoline lööve klassikaline ravimlööve ehk eksanteem 1-3 nädalat pärast ravimi manustamist Erythema fixum pärast konkreetse ravimi manustamist Karbituraadid võivad põhjustada Luupuse sarnane sündroom Stevens Johnsoni sündroom Erythema multiforme Lyelli sündroom Riskifaktorid: 1) immunoloogilised naissugu, astma, HIV infektsioon, SLE (Systemic lupus erythematosus) 2) mitteimmunoloogilised naissugu, raske haigus, HIV infektsioon, luupus Atoopia pole riskifaktor!!! Ravimi keemilised omadused: 1) molekulkaal a) väikesed hapteenid, b) suuremad immunogeensed Manustamisviis Risk raskemaks reaktsiooniks ravimi korduvekspositsioonil Diagnostilised testid Penitsilliini allergia 2% ravimit saanutest Anafülaktiline reaktsioon 1/10 000 Pole püsiv Leetritaoline eksanteem Sageli diagnoosimisvead, anamestiline teave väheusaldatav - valediagnoos antibiootikumi allergia asemel ,,viiruseksanteem" Hapteen immunogeenseks siis kui seostub koe valkudega
Alkohol On hästi teada, et alkohol tõstab seksuaalset aktiivsust, kuid samas vähendab võimekust. Alkohol langetab testosterooni ja tõstab östrogeenide taset veres ning pikaaegsel tarvitamisel põhjustab närviregulatsiooni häireid. Alkohol põhjustab ka maksa funktsiooni häireid ja seeläbi jääkainete kuhjumist organismis. (15) Uuringute alusel on kindlaks tehtud, et mõõdukas alkoholi tarbimine ei ole erektsioonihäire oluline riskifaktor. (9) Suitsetamine Tubaka toime avaldub peenise veresoonte verevarustuse häirete kaudu. On ka leitud, et tubaka toimel avalduvad kergemini ravimite kõrvaltoimed, s.h. erektsioonihäire. Uuringute alusel on kindlaks tehtud, et tubakas võib iseseisva faktorina põhjustada erektsioonihäiret. (10,11) Tubaka toimel kitsenevad veresoni halvendades vere liikumis, mis halvendab peenise erekteerumist. (12) 6 Traumad
Noormestel on üldiselt suurem risk vägivaldsuse ohtu sattuda, kui neiudel, välja arvatud vägistamine. Suitsiidi kaitsvad riskifaktorid on sarnased riskifaktoritega ka teistes vanusegruppides: relvade kättesaadavus, alkohol ja uimastid, isolatsiooni tunne, sotsiaalse toetuse puudus, madal enesehinnang. Gei, või biseksuaalina olemine samuti surendab suitsiidi riski noormestel (Remafedi, French, Story, Resnik&Bloom, 1998). Relvade kättesadavus on ka mõrvade riskifaktor noorte inimeste seas. Mõned avalikustatud koolis tulistamised tõstsid kerget relvade kättesadavust noortele, kuid eksisteeris kooli vägivaldsus probleemina juba aastaid tagasi peksmised ja kaklused ka ilma relvata. Täiskasvanuiga Samad sotsiaalsed ja majanduslikud faktorid mis mõjutavad noorte vägivaldust, jätkavad oma mõju avaldamist ka täiskasvanu eas. Koduvägivald on peamine surma ja vigastuste põhjus, mis täiskasvanuid mõjutab. Koduvägivalla
19.Homotsüsteiin ja hüperhomotsüsteineemia Hcy on AH, mis tekib metioniinist. Kuna Met on asendamatu AH, konverteerib inimkeha umbes pool Hcy tagasi Met-ks. Hcy liigtaseme vältimiseks, ei tohi kudedes tekkida foolhappe, vitamiinide B12 ja B6 defitsiiti. Neid vajavad Met süntaas ja Hcy metabolism Cys-ks. Ravimid, mis mõjutavad vitamiin b& või foolhappe taset, võivad põhjustada Hcy taseme tõusu veres. Hüperhomotsüsteineemia on KVH ja neurodegeneratsiooni riskifaktor. Ilmneb tihti neerupuudulikkuse, suitsetamise, menopausi, vananemise puhul. Levinum on 5,10- metüleenTHF reduktaasi teatud defitsiit. Võib esineda ka teiste ensüümide defitsiiti. Tsüstatiooni süntaasi defektsus häirib Hcy konversiooni tsüstatiooniks, Hcy kuhjub ning muundub osaliselt homotsüstiiniks. Tsüstatiooni süntaasi häirete kliinilisteks sümptomiteks on tromboosid, lapsepõlves avalduv osteoporoos, skeletihäired, hõredad ja
Mitmed uurimused on näidanud, et koduvägivalla tunnistajaks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna seda nii ohvri kui toimepanijana. Lapsepõlves vanematevahelist vägivalda näinud inimesed kannatavad täiskasvanuna teistest tõenäolisemalt alkoholisõltuvuse, depressiooni ja muude vaimse tervise hädade käes. Koduvägivalla ohvriks või tunnistajaks olemine on lapse jaoks riskifaktor, mille mõju võib kesta kogu elu. Perevägivald ja alkohol Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Kuid sellegipoolest on alkohol seotud umbes 65-80% vägivallajuhtumitega. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad, vaid alkohol. Millistest inimestest saab kergelt ohver?
kolesterool-kolesteriidid) transport vere kaudu kudedesse - Chol toomine söömisjärgselt maksarakkudesse (kus see kasutab sapphapete sünteesil, salvestatakse kolesteriididena) - Rasvlahustuvaid vitamiine maksarakkudesse (vit E-tokoferool, vit A retinoid, vit D -kaltsiferool ) - TOITUMISVAHEAJAD!!! vajalikud et vältida söömisjärgse ägeda ja kestva düslipideemia ilmnemist üks väga oluline ateroskleroosi riskifaktor!! - VLDL ringluse (metabolismi) ülesanded - Kehaomaste TG transport maksast perifeersetesse kudedesse (rohkesti rasvkoesse ja piimanäärmesse), kus vabastatavad rasvhapped ja glütserool läheb kehaomaste TG sünteesiks - Rasvlahustuvate vitamiinide transport perifeersetesse kudedesse (nimelt VLDL partiklitest tekkinud IDL partiklite üks osa muundub LDL partikliteks ning viimased viivad ka rasvlahust.vitamiine perifeersetesse kudedesse)
Asendusravina levodopa muutub KNS-s dopamiiniks. Haigus on ambulatoorse raviga, harva on vajalik haiglaravi. Osad patsiendid vajavad ka eriarstide abi (psühiaater, uroloog). Alzheimer ja dementsus? ALZHEIMER: on aeglaselt süvenev, nõdrameelsust põhjustav närvisüsteemi haigus, mis tavaliselt algab vanemas eas. Alzheimer on kõige sagedasem dementsuse ehk nõdrameelsuse vorm. Mõningatel juhtudel on täheldatud pärilikkust. Sageli esineb naistel rohkem, kõige olulisem haiguse riskifaktor on vanus. Levimus on üle 65-a seas 6-8%. Moodustab üle 50% kõigist dementsussündroomidest. Etioloogia:muutused peaajus, millega kaasneb närvisüsteemi taandarengu kiirenemine ja närvirakkude surm. Närviülekandeid edastavate kontaktide ja virgatsainete hulga vähenemine. Dementsuse raskusaste on sõltuvuses kahjustusalade tihedusest ajukoes. Sümptomid: mälu, kõne, käitumis ja psüühilised häired. Raskused planeeritud tegevuse sooritamisel. Võimetus
kopsuhaigustest ning 20% südamevereringe haigustest (ka südamerabandus) on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigar mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket nja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt
e4 alleeliga), CALHM1 (seotud kaltsiumi homeostaasiga ja omab ainult ühte nukleotiidi polümorfismi, mida seostatakse Alzheimeriga), TOMM40, ``Clusterin``, CR1 ja PICALM. Peale geenide uuritakse ka kromosoomide lookusi. Sporaadiline Alzheimeri tõbi Samas on suurem osa Alzheimeri tõve juhte olnud juhuslikud, mis tähendab, et nad ei ole geneetiliselt määratletud, kuigi mõned geenid võivad osutuda riskifaktoriteks. Kõige tuntum geneetiline riskifaktor on päritav apolipoproteiin E 4 alleel. Apolipoproteiin E (ApoE) on 299-aminohapest koosnev valk, mida kodeerib ApoE geen. ApoE peamine roll on normaalse triglütseriidide rikka lipoproteiinide komponentide katabolismi tagamine, kuid tal on ka teisi rolle bioloogilistes protsessides. ApoE on polümorfne ning kolm levinumat isovormi on 2, 3, and 4 , mida tõlgendatakse ka kui ApoE geeni kolme alleelina. Antud alleelid määravad ära ühe aminohape vahetuse ApoE proteiinis
- tugev nõrkus äkki ühel kehapoolel - äkiline seletamatu teadvuse kadu, pearinglus või tasakaaluhäired - fokaalne epilepsia - valulik turse jalas - valu rindkeres (pleuriitiline valu) - hingamisraskus, köha koos vereseguse rögaga - äkiline äge kõhuvalu - immobilisatsioon peale traumat või suuremat operatsiooni - äkilise kollasuse teke - RR tõus üle 160/95 mmHg korduvalt - äge nahalööve (erythema multiforme) - on leitud uus riskifaktor (diabeet, erütematoosne luupus, rinnavähk jt.) 4. Emakasisene vahend (ESV) e. "spiraal" Emakasisene vahend on tavaliselt plastikust ning T-kujuline, tema korpusele ja/või haarmetele on lisatud vask. Vahendi küljes on eemaldamisniidikesed ning ESV on röntgenkontrastne s.t. nähtav röntgenoloogilisel ülesvõttel. Emakasisene vahend viiakse emakasse reeglina menstruatsiooni ajal, kuna siis on emakakaela kanal avatum ning ühlasi on kindel, et naine ei ole sel ajal rase
Ebaadekvaatne uni-une vilets kvaliteet või kvantiteet. Uinumisraskused; liigvarajane ärkamine; fragmenteeritud uni; une säilitamisraskused. Põhjused: välisärritajad (müra, t), somaatilised (med), füsioloogilised (ajavööndivahetus), psühholoogilised(stress, elumuutus), psühhiaatrilised (ärevud, depressioon), medikamendid. Insomnia tüüpilised eelneb teistele psühhiaatrilistele sümptomitele ning vb olla sõltumatu riskifaktor depressiooni tekkele. Unetus seotud hüpotaalamuse-ajuripatsi-neerupealise telje aktiivsuse tõusuga (adrenokortikotroopse hormooni ja kortisooli tõus). Tsirkadiaanse rütmiga seotud unehäired 1. Ajavööndivahetus – melatoniini võtmine enne soovitud uneaega 2. Öötöö-muutuva ajagraafikuga töö 3. Hilinenud une sündroom (DSPS)- raskused magamajäämisega enne kl 2-4 öösel, puhkepäevadel on
a. oli ca 44% töötutest pikaajaliselt töötud). Töötute arvu vähenemine toimub esmajärjekorras lühemaajaliselt tööta inimeste rakenduse suurenemise arvel, 2005-2008 majandusbuumi ajal nii pikaajaliselt töötute kui ka mitteaktiivsete arvel. --- Kolm kaasageset töötururežiimi: USA – mittesotsiaalsete isikuteenuste sektori arengu mudel Saksamaa – tööstuslike teenuste arengu mudel Rootsi – sotsiaalteenuste arengu mudel --- Töötuse riskid: Sugu (Eestis ei ole sugu riskifaktor (vähemalt ei saa nii väita) Päritolu (kohalikud<-> immigrandid, on riskifaktor, rohkem seotud keele kui päritoluga) Haridustase (madal haridus on olulisim riskifaktor kõikjal, ka Eestis). Abielu(perekonna)seis (kesealised vallalised mehed on suurema töötuse riskiga, kui samaealised vallalised naised või abielus mehed/naised) --- Passiivne tööturupoliitika: Sissetuleku kindlustamine töötule ja tema perekonnale töö otsimise (töö kaotuse)
Homer-Dixon: sellised konfliktid hajutatud; piirduvad riigi regiooniga Otsest seost ei saa esile tuua, lisaks avaldavad mõju paljud majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed faktorid. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik globaalne) Ressursied kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib tuua nafta. Järelduseks, et 1990ndate konfliktidel puudub seos keskkonnakaitsega. Keskkonnakaitse on potensiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise ja piirkondade säimise Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele Koostöö riikide vahel (Infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne.) Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule: Julgeolekukeskne lähenemine: Kuidas vältida konflikte? Selget seost keskkonna ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest Keskkonna poliitika keskne lähenemine:
on seotud suitsetamisega. Risk on väga individuaalne ning pole võimalik ennustada, milline tubaka kogus võib vallandada mingi haiguse või millise aja jooksul haigus tekib. Kuna isegi paar sigaretti päevas võib põhjustada kahjustusi kopsukoes, siis on selge, et sigareti mõiste on ohtlik müüt, mis teenib tubakaäri huve. (ibid.) Suitsetamine on liigse kehakaalu järel meie kooliõpilaste seas tähtsuselt teine riskifaktor tervisele. Suitsetamine soodustab väga paljude haiguste teket ja raskendab nende kulgu. Tubakasuitsu mõju meie tervisele oleneb väga mitmetest asjaoludest. Teaduslike uuringute põhjal arvatakse, et suitsetamine ei kahjusta mitte ainult südant vaid ka mõtlemisvõimet. Koos nikotiiniga tõmbab sigaretisuitsetaja kopsu ka hulgaliselt teisi suitsus leiduvaid toksilisi ja kantserogeenseid (pahaloomulisi kasvajaid põhjustavaid) ühendeid (vingugaasi, radioaktiivset polooniumi, jt
süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17 etanool 7 -29 Kuna erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, siis tuleb esitatud toitumissoovitusi võtta kui orientiire ja läheneda neile individuaalselt. Toidu ja jookidega saadav energia peab olema vastavuses kulutustega. Toiduenergia pideva liia tagajärjeks on ülekaal ja rasvumine, mis on paljude haiguste riskifaktor. Ülekaal soodustab südame-veresoonkonna haiguste, sealhulgas südameinfarkti, ajuinsuldi, kõrgvererõhutõve, aga ka diabeedi, podagra, sapikivitõve ja mõningate vähivormide teket. Kehakaalu normaliseerimise parim ja füsioloogiliseim viis on vähendada toidu ja joogiga saadavat energiat ning suurendada kehalist koormust. Kehakaal võib suureneda ka päriliku eelsoodumuse ja/või perekonna halbade toitumistavade tõttu.
2. afektiregulatsiooni mudel; liigsöömishood halva meeleolu leevendamiseks, ülesöömine on kutsutud esile negatiivse afekti poolt, sellega hoitakse käitumist alal ehk ülesöömine on õpitud käitumine 3. emotisooniregulatsiooni raskused; negatiivsed emotsioonid → söömishoog Negatiivne impulsiivsus - tendents käituda impulsiivselt negatiivseid emotsioone kogedes, raske taluda tugevaid neg. emotsioone; tugevate negatiivsete emotsioonide olemasolu riskifaktor liigsöömishoogude väljakujunemiseks. Positiivne impulsiivsus - lisaks negatiivsele impulsiivsusele on hakatud uurima ka positiivset impulsiivsust. Kalduvus käituda impulsiivselt positiivseid emotsioone kogedes. Seostatud riskikäitumisega → alkoholi tarvitamine, hasartmängurlus, ülesöömine. Ka positiivsed emotsioonid võivad viia ülesöömiseni (positiivse filmiklipi vaatamisel ajal tarbisid emotsionaalsed sööjad rohkem jäätisekokteili kui negatiivse filmiklipi vaatamise
, sots faktorid. Vee-sõjad? Vt http://www.worldwater.org/conflict.html. Poliitökonoomia ja ressursside (jaotus kohalik- globaalne) Ressursside kättesaadavus paranenud vähem põhjuseid konfliktideks. Erandiks võib kujuneda nafta. Järeldus 1990ndate lõpuks: ei ole otsest seost KK ja konfliktide vahel. Samas: 1990ndatel sõjad lõunas ressursside kontrolli üle. Nt konflikti- e. vereteemandid http://www.globalwitness.org/. KK kui potentsiaalne riskifaktor, mis seab ohtu riikide valitsemise, piirkondade säilimise. Muud küsimused: Linna tarbimise mõju maapiirkondadele . Koostöö riikide vahel (infrastruktuur, looduskaitse, vesi jne). Kaks lähenemist keskkonnajulgeolekule : Julgeolekukeskne lähenemine. Kuidas konflikte vältida, neid lahendada? Selget seost KK ja julgeoleku vahel ei ole suudetud tõestada. Samas juurdepääs ressurssidele üha olulisem osa konfliktidest. Keskkonnapoliitikakeskne lähenemine. Inimeste ellujäämise tagamine
annaabi.ee 
