Embrüogeneesiks nimetatakse organismi lootelist arengut. Embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või eo moodustumisega seemnes. Embrüogeneesis võib inimesel nagu kõigil selgroogsetel organismidel eristada kolme perioodi: 1)lõigustumine, kus toimub sügoodi järkjärguline jagunemine hulkrakuliseks looteks, kusjuures loode ise ei suurene; 2) gastrulatsioon, kus kujunevad idulehed ja telgorganid; 3) histo- ja organogenees, kus toimub kudede ja definitiivsete elundite kujunemine. 36 tundi peale munaraku viljastamist hakkab munarakk poolduma. Rakkude jagunemist, mis toimub korduvalt ning mille käigus tekib hulk rakke, nimetatakse lõigustumiseks. Uued rakud,mida nimetatakse blastomeerideks muutuvad jagunedes järjest väiksemaks. Peale implanteerumist emaka limaskesta algab nende kiire kasv. Lõigustumise tulemusena moodustub kobarloode ehk moorula. Moorulat ümbritseb veel
Filme hakati tootma 1912. a Müütilis-religioossed ja ajaloolised filmid, melodraamad ja komöödiad Tänapäeva India Demokraatlik parlamentaarne riik Riiklik-tsentraalse planeerimisega-kapitalistlik majandus Elanikkond kasvab kiiremini kui majandus Üks odavaimaid riike maailmas, elu on seal Eesti omast 2-3 korda odavam Kasutatud kirjandus http://wiki.zzz.ee/index.php/India http://karavanserai.bluemoon.ee/Kultu ur/Usundid/hinduism.php http://en.wikipedia.org/wiki/India#Histo ry http://et.wikipedia.org/wiki/India Lähiajalugu. Avita, 2004.
EMBRÜOGENEES POSTEMBRÜOGENEES • Viljastumine, sügoot • Koorumine, sünd, idanemine • Lõigustumine, moorula • Areng erinevate tüüpide järgi • Blastulatsioon, blastotsüst (otsene, moondega) ja neil erinevad • Gastrulatsioon, gastrula etapid noorukieas ehk juveniilses • Histo- ja organogenees; koed ja eas organid • Suguküpsus ehk fertiilsus ehk • Koorumine, sünd, seemne generatiivne etapp küpsemine • Vananemine ehk raukumine ehk seniilsus • surm EMBRÜOGENEES • Viljastumine
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Elujärgud *Esimene järk on IMIKUIGA(organismi kiire kasvamine ja arenemine) *LAPSEIGA kestab jäävhammaste tulekuni ja sugulise küpsuse saavutamiseni. Lapseea
Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse uuritava objekti pple. Objektilt kiiratud kiirgus detekteeritakse ning mõõdetakse sensori poolt. Nt lidar ja radar 10. 3 võimalust kuda samast kohast korduspildistamist teha
Embrüogenees Viljastumine – sügoot (viljastunud Postembrüogenees emarakk) Koorumine, sünd, idanemine Lõigustumine – moorula (kobarloode) Juveniilne iga (arenemine erinevate Blastulatsioon – blastotsüst (väga täpne etappide järgi (otsene ja moondega) liikumine) Suguküpsus e fertiilsus Histo ja oranogenees Raugaiga Koorumine, sünd, seemne küpsemine Surm Lootekestad Ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. amnion e. vesikest - kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% looteveest. allantois e. kusekott - sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat. koorion e. kõld või irdkest - kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Lootevee ülesanded
Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioon gastrula 5) Histo- ja organogenees 6)sünd, koorumine, seemne küpsemine 8. Kirjeldada blastotsüsti ehitust. Blastotsüstil on kestad õõs- blastotsööl ja blastoterm (see koosneb sisemisest rakkude kihist embrüoplastist ja välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Viiruste tähtsus (Erinevaid viiruste ehitustüüpe: ikosaeedriline, spiraalne, faagikujuline)
016 0.727 0.148 3.696 0.778 0.823 0.096 2.397 1.072 0.885 0.062 1.555 7.632 22.129 9.568 ni F0 pi ni' (ni-ni')^2/n'i 8 0.2 0.2 5 1.8 Valimi Histo pm 6 0.4 0.2 5 0.2 0.35 2 0.6 0.2 5 1.8 4 0.8 0.2 5 0.2 0.3 5 1 0.2 5 0
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. Sünnijärgse arengu võimalused looduses 1. Moondega areng järglane sünnib või koorub erinevana täiskasvanud isendist. On olemas: a
Seemnetesse kogunev varuvalk- aleuroon. Ainevahetuse lõpp-produ. erinevad orgaanilised happed(nt oblik hape). Neutra. Ca ioonide abil. Rakukest- pektiinist , hemitselluloosist, ja tsellulosist, on algselt elastne. Teiste ainete ladestumine teeb kesta tugevaks(lignifitseerumine). Rakke liidab rakuvaheaine vahelamell. Kude- liht(kollenhüüm) ja liit(epiderm, floeem). Algkude ehk meristeem sellest areng on organogenees. Sellele eesneb initsiaal rakkude moodustumine- e- histogenees. Histo ja orano koos- morfogenees. Algkoe jaotus- Esmased see osa koest, mis on alati olnud ja teisesed mingist muu kude on muutunud tagasi algkoeks (lihtsustamine) Algkude koosneb initsiaal rakkudest. Rakud on väikesed ja kiire paljunemisega. Esimesed algkoed on primaarsed meristeemid. Neist võib areneda püsimeristeem nt kambium. Mitmeaastastel taimedel võib püsikoe rakkudest tekkida uus algkude ehk sekundaarnemeristeem.
Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru 3) Mesoderm ( keskmine) esineb kõrgmistel liikidel)
Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega. Kõhrkoe kasv 1
Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus).
- Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad kogumikke?Puhaskoed? Kudede heterogeensus Rakud on erinevas rakutsükli faasis: osad rakud surevad(apoptoos,nekroos) ning osad rakud paljunevad ja diferentseeruvad(kambiaalsed rakud, tüvirakud). Talituslik heterogeensus: - näärmerakkude sekretsiooni- ja puhkefaas - peaaegu kõikjale ulatuvad veresooned, närvilõpmed, lümfisooned, migreeruvad rakud. Epiteelis võime leida lümfotsüüte, eosinofiile,makofaage, närvilõpmeid
Lootelist arengut juhitakse kromosoomide abil, mida emasorganism hakkab tootma viljastumise momendist ning olulisi hormoone toodab platsenta. 3 lootekesta a. Amnon (vesikest, sisemine) (jääb püsima, sinna tekib lootevesi) b. Allantois (kusekott) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) c. Koorion (kõldkest) (kasvab kokku emaka limaskestaga moodustades platsenta) 5. Histo- ja organogenees (toimuvad muutused) 6. 3mm loode (0,5g) on oma kolmandal nädalal juba kõik alged välja arendanud. Algab intensiivne arenemine ja 12. arengunädalaks loode juba liigutab jäsemeid. 7. Loode kasvab ja täiustub, 40. arengunädalal lõpeb looteline areng sünnitusega. 2. Keskkonnaprobleemid Eestis Põlevkivi kaevandamine ning põletamine Liigne metsade raie Õhusaastumine Jäätmete teke ja nende ebaseaduslik ladustamine
5. Meil on Landsat TM ülesvõte tundmatust territooriumist. Mida ja kuidas võiksime saada teada taimestiku kohta sellel territooriumil vaid selle ülesvõtte alusel? 6. Mõõdame mingi konkreetse puistu või põllu heledusi pikselhaaaval Landsat TM ja SPOT ülesvõtetelt. Kumma paljukanalilise skanneri abil mõõdetud heledused varieeruvad pikslilt pikslile rohkem ja miks? Mida väiksem on piksel, seda suurem on varieeruvus, kuid küsimus on ka vastava kanali tundmisest. 7. Kui võrrelda HISTO abil heleduse jaotuse histogramme (näiteks Järvselja kaadrile) TM1 ja TM4 kanalis, siis kanalis TM1 on jaotuse minimaalväärtus 65 DN juures, kanalis TM4 aga 13 DN. Põhjendage, millest on selline erinevus tingitud. Atmosfäär mõjutab sinises kanalis on signaal olemas, lähisinfras on läbipaistev ja võimalik saada väiksemaid DN väärtusi. 8. Tüüpilise rohelise taimelehe peegeldumisspekter on praktiliselt konstantne lainepikkuste vahemikus 0.8-1.1 mm
tus ja talitlus. SeetSttu eristatakse vahel ka elu kudede ja organite talitlusega Sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega moodustavad organiseerituse organelli taset. Enamikul loo- koe Ka kude on elu i.iks organiseerituse tase. marakkudel on nditeks tuum, ribosoomid ja Teadusharu, mis uurib kudesid, nimetatakse histo- mitokondrid. Kui me aga need rakkrrdest eral- loogiaks lnimese siseehituses on eristatavad neli dame, ei kanna nad enam elu tunnuseid. 1.7. lnimes. pohilist koetUUpi: epiteel-, lihas-, ndrvi- ja sidekude kond koos-
Pole ka kedagi kes ei teaks mida tuleks teha, niisiis see hüpotees ei leidnud tõestust. 33 Kasutatud materjalid Kirjandus: 1.David Alderaton. Sinu kassi seletaja. Tallinn: Kirjastus Varrak, 2008. 192 lk. 2.Dr. Bruce Fogli. Kassi omaniku käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Varrak, 2005. 288 lk. Internetiallikad: 3.Purina. Kasside ajalugu. [www] http://www.purina.nestle.ee/home/all+about+cats/your+new+pet+cat/choosing+a+cat/a+short+histo ry+of+the+cat.htm (19.03.2011) /Internetis/ 4.Wikipedia. Kass [www] http://et.wikipedia.org/wiki/kass#ajalugu (19.03.2011) /Internetis/ 5.Cats history in Egypt 2011. [www] http://www.webconce.com/cats-history-in-ancient-egypt.htm (19.03.2011) /Internetis/ 6.Purina. Kassi tervise eest hoolitsemine. [www] http://www.purina.nestle.ee/home/all+about+cats/health+and+wellbeing+cat/healthy+living+cat/ke eping+cats+healthy.htm (19.03.2011) /Internetis/ 7.Loomakaitse. Hoolitse oma kassi eest
2) Lühisõrmsus- teatud sõrmelülid puudu 3) Liitsõrmsus- embrüonaalses arengus sõrmevahed ei kujune välja (mitte kokkukasvanud), eluea jooksul kasvavad sõrmed kokku (kõrvetatud käsi, nahk maas, kokku seotud sõrmed kasvavad kokku) 4) Paralleelsusnähe e. parallellism- saab mõttelise joone läbi tõmmata, kaks laiali laba 5) Totaalne moondumine- nt linnujala moodi, loidjad moodustised jne. 6) Ämbliksõrmsus- sõrmeliigesed on erakordselt liikuvad REK: Histo- ja organogeneesi ning rakkude eristumise kohta REK küsimusi pole LOOTEKESTAD Inimese näitel Ajutised organid, mis soodustavad lootelise arengu toimumist. 1) Amnion e. vesikest- vt vee funktsioonide alt. Amnioni vedelikku koos lootelt eraldunud rakkudega kasutatakse sünnieelses diagnostikas (vaja kasvatada, et uurida) 2) Allantois e. kusekott- kujuneb soole keskpiirkonna jätkest, annab aluse nabanöörile (- väädile), milles on veresooned. Allantoisi olemasolu tõestab naba
1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng
Jones, and D. Rankins. 2001. Antioxidant status ation: A physiological signal for neuronal nitric oxide. affects color stability and tenderness of calcium chlo- Nat Cell Biol 3:193–197. ride-injected beef. Journal of Animal Science Joanisse, D. R. 2004. Skeletal muscle metabolism and 79:666–677. plasticity. In Functional Metabolism, Regulation and Hegarty, P. V. 1970. Differences in fibre size of histo- Adaptation, K. B. Storey (ed.), pp. 295–318. Hoboken, logically processed pre- and postrigor mouse skeletal N.J.: Wiley-Liss. muscle. Life Sciences 9:443–449. Juncher, D., B. Ronn, E. T. Mortensen, P. Henckel, A. Hess, D. T., A. Matsumoto, S. O. Kim, H. E. Marshall, Karlsson, L. H. Skibsted, and G. Bertelsen. 2001. and J. S. Stamler. 2005. Protein s-nitrosylation: Effect of pre-slaughter physiological conditions on
annaabi.ee 
