Mänguasjad Kassid Kodusel teel valmistatud kondiitritooted Hotellides töötavad inimesed 4. Rinnaga toitmisel tekib Aktiivne kunstlik immuunsus Passiivne kunstlik immuunsus Aktiivne loomlik immuunsus Passiivne loomulik immuunsus 5. Milliseid järgmistest meetmetest võib kastada profülaktikaks nakkuse ülekande teede suhtes Haige isoleerimist Palati tuulutamist Repellentide kasutamist Vaksineerimist 6. Endeemia on: Ühisest allikast ja levikuteede kaudu nakkushaiguse massiline levik Ühisest allikast ja levikuteede kadu nakkushaiguse väga massiline levik Nakkushaigse esinemine teatud piirkonnas, kuna seal on sobivad tingimused Nakkushaiguste üksikjuhtumid. 7. Milline järgnev fakt on õige vaktsineerimisel saadakse aktiivne immuunsus, mis püsib ca 2 nädalat vaktsineerimisel saadav immuunsus on püsiv ja seetõttu kasutatakse seda raviks
Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- parainfluenza Adenoviirus- RS infektsioon (respiratoor
6. Keskkonna mõiste epidemioloogias Keskkond peremeest ümbritsev füüsikaline, bioloogiline ja sotsiaalne keskkond. 7. Populatsiooni-haiguse fenomen Haiguste jaotumine (levik) populatsioonis ei ole juhuslik, vaid see toimub teatud seaduspära kohaselt sõltuvalt haigust põhjustavate tegurite (determinantide) iseloomust. Kuna haiguse levik populatsioonis ei ole juhuslik, siis on võimalik välja tuua haiguse leviku profiilid: ,,epideemia" ja ,,endeemia" iseloomustavad haigusjuhtude tekkimist aja kulgedes. Epideemia korral suureneb haigusjuhtude arv teatud ajaperioodil vältel selliselt, et haigusjuhtude arv järgneval ajaperioodil ületab olulisel määral eelmise perioodi juhtude arvu. Endeemia korral püsib uute haigusjuhtude arv pikema aja vältel stabiilne. Lisaks on kolmandaks haiguse esinemise profiiliks ,,sporaadilisus", mis tähendab üksikute haigusjuhtude esinemist pikemate ajavahemike järel. 8
düsenteeria). Tegemist kindla tekitajaga ja sellele vastava iseloomuliku nakkava haigusega 2) oportunistlikud infektsioonid. Põhjustatud erinevatest mikroorganismidest, tekkinud infektsiooni puhul puudub kindlale tekitajale iseloomulik sümptomatoloogia. Nakkushaiguste levik. Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena. Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega. Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil. Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil. Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente. Tekitajate seisukohalt infektsioonide jaotus: Monoinfektsioon, Segainfektsioon, Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga, Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga, Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil.
Mikroorganismide osa eluslooduses Üliväikestele mõõtudule vaatamata mängivad mikroorganismid keskkonnas väga suurt rolli. Neid leidub igal pool õhus, meres, jõgedes ja järvedes, mullas, teiste organismide sees ja peal. Mikroobid on põhilised lülid süsiniku, lämmastiku, väävli ja fosfori aineringetes. Nakkushaiguste levik Sporaadiline: nakkus üksikjuhtudena Puhang: nakkus esineb arvukatejuhtudena, mis seotud ühise nakkusallika või levikuteega Endeemia: nakkuse pikaajaline esinemine teatud territooriumil Epideemia: nakkushaiguse puhang suuremal territooriumil Pandeemia:epideemia, mis haarab kontinente Tekitajate seisukohalt infektsioonde jaotus: · Monoinfektsioon · Segainfektsioon · Sekundaarne infektsioon: uus nakkus teise tekitajaga · Reinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga · Superinfektsioon: uus nakkus sama tekitajaga haiguse ajal · Retsidiiv: nakkuse taasägenemine paranemiseperioodil
Levik: Viirusele on vastuvõtlikud igas eas linnud kõik tõud. Enam vastuvõtlikud on broilerid ja pruunkanad. Endeemilist EDS esineb paljudes piirkondade. Viirus levib vertikaalsel ja horisontaalselt, peamiselt kontamineerunud munade kogumisrennide ja munaladude kaudu. Harva võib sporaadilist EDS tuvastada isoleeritud karajdes. Sel juhul levib viirus kontaktil kodulindudega, kuid sagedamini vee vahendusel, mis on saastunud viirust sisaldava sõnnikuga. Tekib endeemia risk. Peamiselt horisontaaaalne levik toimub kontamineerunud munade ja sõnnikuga. Lisaks ka inimese vahendusel ja vaktsineerims- ja verevõtunõeltega. Patogenees: Organismi sattunud viirus paljuneb esmalt ülemiste hingamisteede mukoosas ja võib põhjustada respiratoorprobleeme. Järgneb vireemia, viiruse paljunemine lümfoidkoes ning massiline replikatsioon toimub ~8 päeva jooksul munajuhas. Muutused munakoores tekivad samaaegselt. Munad sisaldavad pindmiselt ja sees viirust 8-18 päeva
antibiootikumravita. Esineb epideemiliselt, aastaringselt. • Leegionäride haigus (legionelloos). Tõsisem, arvestatava suremusega (15…20%). Inkubatsioon 2…10 päeva, süsteemsed ägeda haiguse nähud tekivad äkki (palavik, külmavärinad, kuiv rögata köha, peavalu). Multiorganhaigus on sage: GI, KNS, maks, neerud. Esimene väljendus on pneumoonia. Suremus rakulise immuunsuse kahjustusel suurem. Esineb epideemiatena, sporaadiliselt. Epideemilised juhud hilissuvel-sügisel, endeemia aastaringselt. Diagnostika. Mikroskoopia tundlik ei ole. Külv söe-pärmi-ekstraktiga puhversöötmele on valikdiagnostika. Antigeeni määramine on tundlik ainult serogrupi 1 jaoks. Positiivne seroloogia võib kesta kuid, serokonversioon alles 6 kuuga. Nukleiinhapetel põhinevad testid on usaldusväärsed. Ravi ja profülaktika. Valikravimiteks on uuemad makroliidid (asitromütsiin, klaritromütsiin) või fluorokinoloonid (tsipro- või levofloksatsiin).
annaabi.ee 
