KEEMIAS: OSAKOND, TÖÖ TEOSTAJA: Kalli Vinnal KURSUS KK2 Töö teostatud: Töö esitatud: Töö vastatud: Töö arvestatud: 20.03.18 27.03.18 28.03.18 ÜLESANNE: Määrata biokeemiline hapnikutarve vees ehk kui palju kulub 1l vees oleva org. aine aeroobseks lagunemiseks hapnikku mikroorganismide abil. Inkubatsiooni vältel lagundavad mikroorganismid vees sisalduvat org. ainet, tarvitades selleks vees lahustunud hapnikku ning hapniku hulk vees väheneb. Hapniku vähenemine on proportsionaalne lagundatava orgaanilise aine hulgaga. ANDMED ANALÜÜSITAVA PROOVI KOHTA: Iseärasused proovi võtmisel antud parameetri määramisel: 1) Taara materjal: plastpudel 2) Taara täidetus: 2/3 3) Proovi konserveerimine: ei tohi konserveerida, max säilitusaeg 24h, külmikus 4 C juures
Tekitaja Staphylococcus Clostridum Clostridium Shigella aureus perfringes botulinum. dysenteriae Staphylococcus Proteus vulgaris Shigella flexneri albus Pseudomonas Shigella boydii aeruginosa Shigella sonnei Streptococcus faecalis Inkubatsiooni 2-5 tundi 3-24 tundi 12-36 tundi 1-7 periood päeva(keskmiselt 2-3 päeva) Nakkusallikas Inimene, kellel on Looma või Loomad ja kalad Haige inimene mädapõletikuli...
Üldosa test Üliõpilase nimi Rühm OP-1 Kuupäev 08.02.17 1. Haige on nakatunud leetritesse, kuid ühtki haiguse sümptomit veel ei ole, see on haiguse peiteperiood ehk inkubatsiooni periood (2). 2. Õpetus, mis uurib haiguse põhjuseid on etioloogia (1). 3. Õpetus, mis uurib kahjustuste tekkega seotud probleeme on lesiogenees (1). 4. Kahjustusi, mille järel haige võib tervistuda, nimetatakse pöörduvateks kahjustusteks (1). 5. Missugused füüsikalised tegurid võivad patoloogiaid põhjustada? (3). elekter, rõhk, radiatsioon. 6. Missugused bioloogilised faktorid võivad haigusi põhjustada? (2). mikroobid, viirused. 7
ohtlik on villide eritus Hästi lenduv viirus Väga nakkusohtlik viirus Süljes säilib väljaspool inimorganismi 10-15 minutit Otsese päikesevalguse käes hävib koheselt Haige inimene on nakkusohtlik 1-2 päeva inkubatsiooniperioodi lõpust kuni koorikute äralangemiseni Nakkusallikaks võivad olla ka vöötohatise haiged Nakkusohtlikkus algab 2-3 päeva enne lööbe ilmnemist ja kestab 4-5 päeva pärast lööbe avaldumist Inkubatsiooni aeg on 10-28 ööpäeva Katarraalne periood Temperatuuri tõus Makulopapuloosne lööve, millest tekivad villid (1-6 ööpäeva) Korraga võib olla erinevas staadiumis ville ( Lööve levib tavaliselt juustega kaetud peanahalt, kaelalt ja näolt asümmeetriliselt üle kogu keha Lööve on sügelev sekundaarne bakteriaalne infektsioon kopsupõletik (pneumonia) entsefaliit hemorraagilised tuulerõuged Tüsistuste poolt on ohustatud rasedad,
lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma metsloomade suukaudse vaktsineerimise programm 2009. aastal registreeriti kolm marutaudi juhtu loomadel ( kolm rebast) 2009 aastal registreeriti 2332 loomahammustust 2008. aastal vajas kaitssüste 577 inimest, kolm neist said lisaks immunoglobuliini 1986. aastal suri 10aastane tüdruk Kliinik 1. Inkubatsiooni periood 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat) 2. Prodromaalne periood 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva - peavalu - palavik - nõrkus - väsimus - iiveldus - oksendamine - hüperrefleksia - suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga - agressiivsus - valud hammustuse kohal 3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium - Entsefaliitiline marutõbi 80% - Paralüütiline marutõbi 20% Entsefaliitiline: 1-7 päeva Segasus
protseduuriline mälu. Õppimine - on kogemusel põhinev, suhteliselt püsiv käitumise muutus. Mehhanismid - harjumine; õppimine harjumise teel. Tingimatu refleks - sünnipärane. Tingitud - õpitud. Operantne tingimus - vältida halba, saavutada head. Mõtlemine - vaimne aktiivsus, mis seostub informatsiooni töötlemise, mõistmise ja suhtluses kasutamisega. Ülesannete lahendamine. Liigid - konvergentne , divergentne, konkreetne, abstraktne. Protsessid - ettevalmistav etapp, inkubatsiooni etapp ehk "haudeaeg", illuminatsiooni etapp ehk ilmutus, lahenduse kontrollimine.
Kudemise algul peab veetemperatuur olema 12...13 °C, aga massilise kudemise ajal on see 15...17 °C, mis on suhteliselt soe. Eelnevalt hõivab iga isane oma ala (tavaliselt vaatevälja suurune), mida kaitseb rivaalide eest. Kudemine toimub madalas kaldaäärses vees olevatele taimedele, millele mari kleepub. Kehakaaluga võrreldes on latika marjaterade arv väike: 5...400 tuhat. Koetud marjatera suurus on 1,6...1,8 mm. Koevad sageli mitmes rühmas vastavalt isendite suurusele. Inkubatsiooni aeg 10 päeva. Koorunud vastse pikkus on 5 mm. Suguküpsus saabub ~6 aasta vanuselt. Kõrgeim teadaolev eluiga on ulatunud 32 aastani. VAENLASED Sagedasemad vaenlased latikale on luts, koha ja haug Kuna latikas on eelkõige põhjakala, siis röövlinnud talle olulisteks vaenlasteks ei ole. Latikas on üks tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete kalu. Tal on maitsev valge liha, kuid palju luid. Parim on ta hautatud või ahjukalana koorekastmes ja kuum- või külmsuitsukalana
Latikas Liiginimi ladina keeles Abramis brama (L.) Rahvapäraseid nimesid Latik, preeks, preks, prõks, lasn, lahn Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Latikas on silmatorkavalt kõrge ja külgedelt tugevasti lamendunud kehaga, noorte kalade keha on tunduvalt madalam, kui suurematel. Seljauim paikneb selja keskel on kitsas ja kõrge, kõik uimed on hallid. Suuremate kalade selg on rohekaspruun, küljed pronksikarva, noored valkjashallid või hõbedased. Ta on suur ja pikaealine. Täiskasvanud latika pikkus 20...30 cm, maksimaalselt 50 cm. Rekordsuurused on: kaal 5,5 kg, vanus 32 aastat ja pikkus 82 cm. Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Mõnikord võib teda näha ka vähesoolases merelahes. Latikad elavad peaaegu kogu Euroopas - ainult päris Lõuna-Euroopas pole neid leitud. On peamiselt järvede ja aeglasevooluliste (0,3 m/s) jõgede kala, harvem leidub ka magestunud merelahtedes. Noorel...
Anaplasma phagocytophilum, kes põhjustab inimestel, hobustel, mäletsejatel ja koertel granulotsütaarset anaplasmoosmi . (Fuente et al., 2016) See haigus on küll zoonootiline, aga ei levi siiski otsese või kaudse kontakti teel haige lemmikloomaga, vaid ainult läbi nakkust kandvate puukide. (Ward, 2012) Loom nakatub haigusega 24-48h jooksul peale nakkust kandva puugi hammustust. See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse. Seal patogeen jaguneb binaarse lõhustumise teel, moodustades morulae (ing k.). See lõhub fagosoomi ja nakkus liigub edasi järgmistesse neutrofiilidesse. Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A
põhjustada raske infektsiooni. E coli on Gram-negatiivne ja mitte-eosline ning varraste kujuline. 1- 2mm lai ja 3-30mm pikk. Bacillus cereus- Gram-positiivne ja varraste kujuline endeemiline bakter. Moodustab endospoore. B.cereus põhjustab kahte liiki haigust. Esimene on iiveldus, oksendamine ja kõhukrambid,mis kestab 1-6 tundi. Teine on põhimõtteliselt kõhukrambid ja kõhulahtisus,mis kestab umbes 8-16 tundi. Lühiajaliste inkubatsiooni vorm on enamasti seotud riisi road, mida on keedetud ja seejärel hoitakse sooja temperatuuri mitu tundi See on sageli seotud mehhiko ja hiina restoranid, kuid ühes teatasid taudipunktis, makaronid ja juust on valmistatud piimapulber osutus allikaks bakter. Pikaajalised toidumürgituse on sageli seotud liha või köögivilja sisaldavate toitude pärast küpsetamist. Bakter on eraldatud 50% kuivatatud oad ning teravilja ja 25% kuivatatud toiduained, nagu vürtsid, maitseainete segud ja kartul.
Liigmälu on selle vastand. Mõtlemist võib defineerida kui ülesannete lahendamist. Taastav ehk reproduktiivne mõtlemine on siis kui lahenduse otsimisel meenutatakse ja kasutatakse eelnevaid kogemusi.Kui aga üritatakse leida uusi teid siis loova ehk produktiivse mõtlemisega. Hästidefineeritud probleem- kui probleemile on kindlat lahendust kerge leida. Kuid vahest võib lahendusvariante olla palju ja nende hulgas ühtki head, siis on tegu halvastidefineeritud probleem. Inkubatsiooni etapp e. haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine.Teine etapp on illuminatsiooni etapp, inimestel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige vastus käes. Viimasel etapil toimub lahenduse kontrollimine ehk vertifikatsioon. Loovus väljendab eelkõige loova mõtlemise võimet luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas. Loovuse jaoks vajalikud tingimused. *Loovust soodustab selline atmosfäär, mills inimene tajub teatud pinget.
Marutõve peiteaeg on keskmiselt 70-90 päeva või koguni terve aasta. Väljaande "Infektsioonihaigused" andmetel on lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg 4 päeva, pikim aga 19 aastat. Marutaudi eest pole kaitstud ükski lihasööja kodu-ja metsloom, kes omakorda annavad tõveviiruse hammustuste kaudu edasi inimestele. Haigustunnused Esimesi haigustunnusi võib märgata tavaliselt hammustuse kohas see hakkab sügelema ja valutama. Haigus jaotatakse kolme staadiumi: - Inkubatsiooni periood ehk melanhoolne periood. See kestab umbes 1-2 päeva. Hammustuskoht hakkab valutama. Tekib ka hirmu- ja kurbusetunne. Ette võib tulla ka paanikahoogusid ning haigel on unehäired. - Erutusstaadium e prodroom. Kestab umbes 2-3 päeva. Eelnevatele tunnustele lisanduvad veel peavalu, üldine nõrkus ja palavik kuni isegi 40 C. Söögiisu väheneb veelgi ja suus on kuivustunne. Seetõttu kutsutakse marutõbe veel ka hüdrofoobiaks,
Mälu protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine. Meelespidamine ehk säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine tähendab talletatud informatsiooni uuesti esiletoomist, ning võib toimuda äratundmise, meenumise või meenutamise kaudu. Meeldejätmine on informatsiooni omandamine, meeldejätmine jaguneb tahtlikuks ja tahtmatuks. Sensoorsesse mällu salvestatakse automaatselt meeleelundite kaudu tulev informatsioon, mis vähem kui 1 sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks. Unustamine toimub info kustumise tõttu. Primaarses ehk lühiajalises mälus toimub sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine ajalises järjestuses. Unustamine toimub uue info tõttu. Sekundaarses ehk pikaajalises mälus säilib materjal kaua, kasvõi aastakümneid. Selle mälu maht on suur, kuid info kätte saamine aeglasem, kui primaarse mälu puhul. Unustamine toimub interferents...
Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid - kõige laiemalt ja arvukamalt levinud piisknakkused inimestel 1. Gripiviirus2. rinoviirus3. koroona-,paragripp-, RS-, adenoviirused Süsteemsed nähud: palavik. Nõrkus, pea-ja lihasvalu Respiratoorsed nähud: kõha, hingeldus, kurgupõletik, nohu Puhang- elanike rühma lühiajaline haigestumise tõus Epideemia- ühisest allikast või ühiste levikuteede kaudu massiliselt levinud haiguspuhang Pandeemia- väga laialdase levikuga. Kuulutab välja WHO Endeemia- looduslikest/sanitaarsetest tingimustest põhjustatud, mingi nakkushaiguse pikaajaline esinemine ühes teatud piirkonnas( Eesti-puukentsefaliit) Gripile on iseloomulik- üldintoksikatsiooninähud, kõrge palavik, väga halb enesetunne Viirus Gripp-influenza Paragripp- p...
puhverdatud peptoonvees, või söötmetesse kaitsvate komponentide lisamist, mil- leks on näiteks püruvaadid ja munarebu. Rikastussöötmed on vajalikud juhtudel, kus määratakse patogeenseid mikroorga- nisme, mida on suhteliselt vähe võrreldes teiste proovis sisalduvate bakteritega. Rikastussöötmetes sisalduvad toitained on aga otseselt kättesaadavad konkurents- mikrofloora esindajatele. Konkurentsmikrofloorat pärsitakse keemiliste inhibiitori- tega, nt naatriumseleniidiga, mis lubab inkubatsiooni ajal eelistatavalt salmonel- 32 ladel paljuneda. Psührofiilsete mikroorganismide, nt Listeria monocytogenes'e ja Yersinia enterocolitica puhul on teiseks võimaluseks inkubeerimine madalatel temperatuuridel. Selle meetodi puuduseks on sihtmärk-organismide aeglane kasv. Toidus madalal arvukusel esinevate patogeenide korral rakendatakse teise etapina selektiivsetele tahketele söötmetele külvamist. 3.2. PROOVIDE VÕTMINE
Armastuse müsteerium omandab mõnevõrra selgemad piirjooned, kui teada, millised ained ajus põhjustavad iha, mis panevad romantiliselt armuma ja mis tekitavad kiindumust. Seda tehakse kindlaks lihtsalt: sa lebad skanneris, mis kujutab endast plastmassist toru ning ulatub su taljest pisut üle pea. Torus on hämar, sul on veidi vaba ruumi ja su silmade ees on kaldus peegel. Sealt näed sa pilte ja numbreid. Pildil on TEMA su armsam, kellesse oled meeletult, lootusetult ja sõgedalt armunud. Sa näed teda 30 sekundi jooksul ja samal ajal salvestab skanner vere liikumise erinevates ajupiirkondades. Siis rahustatakse sind maha, näidates mõnd mõttetult suurt arvu ja paludes sellest seitse numbrit tagasi lugeda. Ja nii mitu korda järjest. Pärast sind tehakse seda järgmistega ka nemad on meeletult armunud. Selliseid aju-uuringuid eri tüüpi ja eri sugu õnnelikult armunud inimestega on teinud teiste seas USA antropoloog Helen Fisher. Ta on ka a...
Kasutamise ja kasvatmise järgi jagunevad: emajuuretis, vahejuuretis, tarbejuuretis. Bakterikultuuride kasvatamise põhimõte: Kasvukeskkonna koostamine (piim, lõss, vadak või spetsiaalne keskkond) Kasvukeskkonna pastöriseerimine (9095 ºC, 30 min.) Kasvukeskkonna jahutamine kultuuri inkubatsiooni temperatuurile Kasvatatav kultuur Kultuuri kasvatamine (inkubatsioon) (kultuurile optimaalne temperatuur ja aeg) Kultuuri kiire jahutamine temperatuurile 512 ºC Kultuuri kasutamine
programmi ulatus haarab kõiki poliitika valdkondi üks valdkond või probleem teavitamise/propaganda objekt valijaskond e. elektoraat võimueliit põhistrateegia publicity lobbism, guluaarides Liikumised: (kollektiivne käitumine, kus on tegemist erinevate mastaapidega). Gustav Le Bon (1841-1931)-,,Hulkade psühholoogia``, kirjeldab massikäitumist, eliittsükli 3 etappi: 1. Eelkriis, inkubatsiooni etapp (käärimine, nurin). 2. Kriis ise-toimub aktiivne tegevus, olemas eesmärgid, liidrid. 3. Järelkriis, adoptatsiooni etapp-on saavutatud tulemus, aktiivset tegevust ei ole, liidrid on läinud ametnike struktuuridesse. · Patsifism (patsifistlik liikumine)-kõige vanem liikumine, 19 saj. I poolel, hiljem muutub rahuliikumiseks, olid igasuguse sõja vastu. · Notivism (põlisrahvaste liikumine)-oma kultuuri säilimise nimel (nt
Harvad oportunistlike infektsioonide põhjused. Bakterid mõmm :) 05/06 Bordetella pertussis, Bordetella parapertussis Üldist. Väga väiksed ranged aeroobid. G- kokobatsillid. 7 liiki, 3 neist inimpatogeensed. Liike eristatakse kasvuomaduste, biokeemiliste omaduste, antigeense struktuuri alusel. Ei fermenteeri, kasutab aminohapete oksüdatsiooni energiaallikana. in vitro kasvatamine nõuab pikka inkubatsiooni söe, tärklise, vere või albumiiniga rikastatud söötmel. Epidemioloogia. B. pertussis Inimene on reservuaarperemees. Levik ülemaailmne. Infektsiooni risk on suurem alla aastastel lastel, levimus kasvab vanemate laste ja täiskasvanute seas. Suurim risk haigestuda on mittevaktsineeritutel. Levik inimeselt inimesel infektsioossete aerosoolidega. Virulentsusfaktorid. B. pertussis
1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni. ID50 infektsioosne doos – 50% loomadest tekib haigus. nt 2 virioni. Viirustel on koe ja peremeesspets...
(8) Samal ajal valmista 1 x TBE 0,8% agaroosgeel DNA analüüsiks (grupi peale). Selleks on vaja 80 ml TBE puhvrit ja ... g agaroosi. Keeta mikrolaineahjus kuni agaroos on lahustunud. Jahutada vesivannis ja lisada DNA nähtavaks tegemiseks 1 l EtBr (5 g/l). Valada geel vormi, kuhu on varem valmis pandud nn ,,kamm" või ,,hambad". ~30 min pärast on geel tardunud. 8 (9) Peale 30 min inkubatsiooni teosta DNA-le fenooltöötlus. See on vajalik RNaasi eemaldamiseks. Selleks: - lisa RNaasA-ga töödeldud DNA-le võrdses koguses fenooli (100 l) (tõmbe all!!!) - tsentrifuugi 1-2 min - kanna vesikiht uude tuubi (~100 l). Vesikihis on DNA ning valgud (RNaas) jäävad fenoolkihti ja vahekihti - DNA sadestamiseks lisa vesikihile 1/20 osa (5 l) NaOAc ja 3 mahtu (300 l) 95% etanooli - sega korralikult läbi - tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 8-10 min - eemalda supernatant
Mikroobide virulentsusfaktorid: (1) Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale; (2) Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides; (3) Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime (4) Antifagotsütootiline toime (5) Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus (6) Antibiootikumresistentsuse kujunemine. Infektsioonhaiguse dünaamika. Mikroobi sissetungimine; Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema); Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused); Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt); Paranemise periood. Antibiootikumid on elusorganismide (bakterite, seente) poolt produtseeritavad ained, mis surmavad mikroorganisme ja mis pole terapeutilistes doosides organismile kahjulikud. Antibiootikumprofülaktika
minutit. Inkubeeri saadud lahust 37 oC juures ~30 min. Vt lisaülesanne 3.2. (8) Samal ajal valmista 1 x TBE 0,8% agaroosgeel DNA analüüsiks (grupi peale). Selleks on vaja 80 ml TBE puhvrit ja ... g agaroosi. Keeta mikrolaineahjus kuni agaroos on lahustunud. Jahutada vesivannis ja lisada DNA nähtavaks tegemiseks 1 l EtBr (5 g/l). Valada geel vormi, kuhu on varem valmis pandud nn ,,kamm" või ,,hambad". ~30 min pärast on geel tardunud. Punkt 9 jääb vahele. (9) Peale 30 min inkubatsiooni teosta DNA-le fenooltöötlus. See on vajalik RNaasi eemaldamiseks. Selleks: - lisa RNaasA-ga töödeldud DNA-le võrdses koguses fenooli (100 l) (tõmbe all!!!) - tsentrifuugi 1-2 min - kanna vesikiht uude tuubi (~100 l). Vesikihis on DNA ning valgud (RNaas) jäävad fenoolkihti ja vahekihti - DNA sadestamiseks lisa vesikihile 1/20 osa (5 l) NaOAc ja 3 mahtu (300 l) 95% etanooli - sega korralikult läbi - tsentrifuugi maksimaalsel kiirusel 8-10 min - eemalda supernatant
Patoloogia Termin patoloogia on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest pathos (haigus) ja logos (õpetus). Seega siis õpetus haigustest. Patoloogia on bioloogia ulatuslik osa, mis uurib eluprotsesside kulgu muutunud või häiritud organismis. Patoloogiline anatoomia kui üks patoloogia alajaotustest uurib haiguslikult muutunud organismi ehitust, patoloogiline füsioloogia aga talitlust. Tänapäeval kattuvad omavahel terminid patoloogia ja üldine patoloogia. Eripatoloogia aga käsitleb erinevate elundkondade ja elundsüsteemide või oma iseloomult erinevate haiguste patoloogiat. Käesolevas loengukonspektis eripatoloogia käsitlemist ei leia. Patoloogia on seega vahedistsipliin meditsiinis, mis seob üldbioloogilisi distsipliine nagu anatoomia, füsioloogia ja biokeemia kliinilistiga. Ta on vajalik haiguste ja haiguslike protsesside olemuse mõistmiseks. Patoloogia on põhiliselt...
Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad
nakkus viiruskandjate loomade transpordiga erinevate farmide ja piirkondade vahel Kliinilised tunnused: Haigusel on äge ja krooniline kulg. Virulentsus on varieeruv. Suremust põhjustavast kõrge virulentsusega kuni madala virulentsusega subkliinilise (surnult sünnid, muumiad, elujõutud põrsad ja viirusekandjad!!!) raskesti diagnoositava haigestumuseni. Haigus võib avalduda karjas ainult sigimisprobleemina või siis vastsündinutel kaasasündinud treemorina. Äge kulg. inkubatsiooni aeg 5-7 päeva, palavik, isutus, depressioon, kõrvade, kärsa, kaela ja kõhupiirkond tsüanoos, loomad hingeldavad, köhivad, kõhukinnisus vaheldub diarröaga, palavik üle 42 C püsib ja langeb subnormaalseks 10. päevaks enne looma surma, laiaulatuslik vaskuliit, jäsemete, kärsa ja kõrvade hüpereemia ja tsüanoos, KNS vaskuliit põhjustab koordinatsioonihäireid ja isegi halvatust Alaäge ja krooniline kulg. Haigustunnused on vähem ilmekad. Sekundaarsed bakteriaalsed põletikud
Paljuneb raku Põhjustaja: Caliciviridae Vesivirus tsütoplasmas' Kasside kalitsiviirus Ümbriseta · Haigust iseloomustab konjunktiviit, riniit, trahheiit, pneumoonia, villid ja haavandid suulimaskestas, palavik, anoreksia, letargia, kange kõnnak, nõrevool ninast ja silmadest · Inkubatsiooni periood kuni 2 nädalat, haiguse kestus samuti kuni 2 nädalat. Haigestumus on kõrge, letaalsus kuni 30%, eriti kassipoegade seas, paranemine vältab pikka aega · Kasside kalitsiviirustel on mitmed serovariandid, mis põhjustavad erinevaid kliinilisi muutusi (üks viirusetüvi põhjustab haavandeid käppadel) · Viirus kahjustab kurku, neelu, harvem kopse, sooltrakti, neere. Võib esineda liigeste ja lihasvalu ja haavandeid käppadel,
· Loova e produktiivse mõtlemise korral üritatakse leida uusi teid Probleemi lahendamises eristatakse teatavaid etappe või järke: · Ettevalmistaval etapil õpitakse probleemi tundma. Vahel on probleem väga selge ja kindlat lahendust kerge leida. Sellisel juhul on tegemist hästidefineeritud probleemiga. Kuid halvastidefineeritud probleemide korral tehakse valik kõige realistlikuma variandi kasuks. · Inkubatsiooni etapp algab siis kui probleemi olemus on selge, n-ö haudeaeg, mil alateadvuses leiab aset ideede küpsemine. See võib toimuda ka füüsilise tegevuse ja magamise ajal. · Illuminatsiooni etapp- inimesel tekib korraga sisetunne, et nüüd on tal õige lahendus käes. See on niisugune lahenduse leidmine, millega kaasneb ahaaelamus. Ja seda võivad tingida mingid juhuslikud asjaolud. · Verifikatsioon e lahenduse kontrollimine
hüpo- blasti koos selles olevate esmaste sugurakkudega iduketta helevälja eesmisele piirile, kus moodustuv volt on tuntud germinatiivsirbi nime all. Epiblasti ja endodermi vahel moodustab mesoderm (pea- ja kordo- mesoderm) Henseni sõlmest ettepoole tihenenud rakkude väädi, mis pungitab epiblasti üles peajätkeks. Endodermi moodustumine lõpeb kodukana embrüos 22-tunnise inkubatsiooni järel, kuid mesodermi ingressioon kestab kauem. Epiblasti jäänud rakud annavad pärast sise- ja kesklehe eraldumist ektodermi. 3) imetaja gastrulatsiooni (hiir ja inimene) Inimene: epiblasti/hüpoblasti formeerumine (tuleta meelde imetaja lõigustumise lõppresultaati ehk blastotsüsti, kus oli selgelt eristatav trofoblast ja sisemine rakkude mass ICM e embrüoblast; ICM-st
· Lokalisatsiooni järgi (Seedetrakti, hingamisteeede, kuse- ja suguteede) · Ülekande alusel 1. Fekaal-oraalne 2. Piisk, tolmnakkus 3. Otsene kontakst 4. Iatrogeene · Reservuaar · Infektsiooni tekitajate ja tekke järgi -Mono ja segainfektsioonid -Sekundaarne reinfektsioon · Leviku intensiivsus -Sporaadiline, epideemia Infektsioonhaiguse dünaamika · Mikroobi sissetungimine · Inkubatsiooni periood (Mikroobid hakkavad paljunema) · Prodromaalperiood (Mittespetsiifilised tervisehäired ja kaebused) · Kliiniline periood (Tekitajale vastav kliiniline pilt) · Paranemise periood Inimese normaalne mikrofloora Inimese nahk, enamik limaskesti on asustatud erinevate aeroobsete ja anaeroobsete mikroobide poolt. Normaalne mikrofloora: oluline liigi säilimisel. Inimene & mikroorganism: pidev vastastikune suhe. Mikroorganismide hulk on 10x suurem kui keharakkude hulk.
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
Heuristika probleemi lahendamine teatud rusikareeglite või üldistatud strateegiliste võtete abil tingimustes, kus lõpplahendus ei ole üheselt antud. Insait tabamine, äratundmine. Andes pärdikule kasti ja kepi, kasutab ta neid varasemate kogemusteta laes rippuva banaani kätte saamiseks. Inkubatsioon Probleemilahendamise teine etapp. Väline aktiivsus puudub, alateadvuses leiab aset ideede küpsemine, uute tunnetusühikute kombineerimine. Inkubatsiooni võivad soodustada uni, muu tegevus, füüsiline aktiivsus. Illuminatsioon selginemine, valgustus. Lahenduse järsule ilmnemisele kaasub sisetunne, et õige lahendus on käes. Sarnane insaidile. 23 Verifikatsioon kontroll. Lahendust kontrollitakse. Funktsionaalne fikseeritus Liigsest vilumusest tulenev. Tühjas toas üksik laud ja näpitstangid ning kaks laest alla rippuvat nööri. Ülesanne saada kätte mõlemad nöörid ja
DNA viirused Herpesviridae – ümbrisega Herpesviridae -> Alamsugukond – Alphaherpesvirinae -> Perekond - Mareki haiguse tekitaja laadsed viirused Tüüpliik - lindude herpesviirus-2 -> Liigid – lindude herpesviirus-2 (Mareki haiguse viirus-1), lindude herpesviirus-3 (Mareki haiguse viirus-2) -> Mareki haigus Viirus põhjustab kodulindudel lümfomatoosi, neuropaatiat. Viirusel eristatakse kolm serotüüpi: 1. väga virulentne onkogeenseid muutusi põhjustav tüvi, 2. kalkunitelt ja kanatibudelt kaks mitteonkogeenset tüve. Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virion...
on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks. Kogu lööve ühel ajahetkel. Viimane loomulikul teel saadud rõugete juht 1977. • Vaccinia. Kasutati rõugete vaktsiinina. Oli tõsiseid kõrvalnähte: entsefaliit, vaccinia necrosum. • Orf, lehmarõuged, ahvirõuged. Kontaktikohale tavaliselt 1 sõlmeline kolle – tavaliselt sõrmedel, käele, käsivarrele, on
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptil...
sünteetilisi molekule. Selle tagab antikeha hüpervariaabelset regiooni moodustavate lingude aminohapete võimalike järjestuste kombinatsioonivariantide hiigelsuur arv. Erakordne spetsiifilisus substantsi suhtes, millega antikehad reageerivad. See võimaldab detekteerida väga sarnaseid aineid. Antigeen ja antikeha seondumise tugevus e afiinsus. Antikeha ja antigeen seonduvad mittekovalentselt. Siiski piisavalt tugevalt, et side säiluks inkubatsiooni ja signaali tekkimise etappides. Immuunmeetodites kasutatakse antikehi, et detekteerida analüüdi molekule. Kasutatakse polüklonaalseid või monoklonaalseid antikehi. Polüklonaalsed antikehad toodetakse katselooma korduval immuniseerimisega puhastatud antigeenidega. Katseloomal areneb tugev immuunvastus, mis annab kõrge afiinsusega ja ja spetsiifilisusega antikehad. Need antikehad on erinevate parameetritega, tunnevad ära erinevaid epitoope samal antigeenil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
