transkriptsioonifaktorid, nt. E2F 18. Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada- inhibeerida? · Kui signaali ei inhibeerita, on rakus toimuvad muudatused liiga ulatuslikud, rakk ei suuda normaalset talitlust jätkata · Loeng 4. Onkogeenid ja onkovalgud 9. Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF) · sis onkogeen toodab muteerunud kasvufaktorit 1. Proto-onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori PDGF , mis stimuleerib PDGF retseptoriga suppressorgeenid rakkude proliferatsiooni (selliseid rakke on palju)
* mutageensed ained aflatoksiin, bensopüreen, nitrosoamiinid * kiirgused UV-, röntgen-, gammakiirgus * teatud viirused papilloomiviirus Geenid, mille mutatsioonidest saab alguse vähi teke, jaotatakse kahte suurde klassi: Tuumor supressorgeenid Normaalsed produktid hoiavad ära rakutsükli jätkumise ilma teistelt rakkudelt tuleva signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust Aktiveeruvad ainult siis, kui tingimused raku paljunemiseks soodsad Mutantsed proto-onkogeenid on aktiivsed igal ajal ja stimuleerivad rakutsükli faaside vaheldumist pidevalt Tuumor supressorgeen p53 Geen p53 kontrollib ühte regulatoorset transkriptsioonifaktorit regulaatorvalku molekulmassiga 53 kilodaltonit: p53 proteiin 53
See tähendab, et kasvaja tekib koes, mis on eelnevalt muutunud. 1)Foonmuutused muutus, mis on soodustavaks teguriks kasvaja tekkes. Kroonilised põletikud, aeglaselt paranevad haavad, arengurikked, hormonaalsed häired. 2)Prekantseroosid otsesed protsessid, mis võivad üle minna kasvajaks. Patoloogilised hüperplastilised vohandid. Vähki põhjustavad mutantsed geenid jaotuvad kahte klassi: 1) Onkogeenid - geenid, mille mutantsed alleelid stimuleerivad rakkude jagunemist; 2) Tuumori supressorgeenid - mutantsete geenide puhul ei suudeta pärssida rakujagunemist. Ühest mutatsioonist ei piisa vähi tekkeks, meie rakkudes toimub igapäevaselt mitmeid mutatsioone, kasvaja võib tekkida aga alles siis, kui neid kuhjub väga palju ühte kohta. Pahaloomulinseks võib kasvajat lugeda siis, kui rakud on omandanud võime tungida ümbritsevatesse kudedesse
fosfolüürimine, mille tulemusena tsütoplasmas kasvab Ca2+ ioonide kontsentratsioon. Viimane omakorda seondub kalmoduliiniga tingib cGMP - nukleotiidi kontsentratsiooni, mis kiirendab cAMP hüdrolüüsi fosfodiesteraasi abil. cAMP kogus väheneb. See mehhanism töötab ka teiste agentide aktiveerimisel, mis suurendavad Ca2+ suhtes permeaablust. Nt atsetüülkoliin võib inhibeerida cAMPi. cGMP molekuli toimet inhibeerib samalaadselt fosfodiesteraas type 5. Loeng 4. Onkogeenid ja onkovalgud. Kasvajarakud 1. Proto - onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori suppressorgeenid Proto - onkogeenid – rakkude normaalset talitlust tagavad geenid, mis aga geneetilisel muutumisel mutatsioonide korral võivad esile kutsuda kasvajate tekke. Geenid, millest võivad saada onkogeenid kas mutatsiooni teel oma tavalises asukohas või asukoha vahetuse teel. Normaalselt on nende produktid olulised signaalide ülekandekaskaadides, transkr. läbiviijatena ja apoptoosi regulaatoritena
suhtes aga lihtsalt dominantsed. III rida 1. Struktuurne ja funktsionaalne allelism 3. Vähi teke protoneerimisel 5. Proto-onkogeenide aktiveerimine ja näide. Proto-onkogeenide hulka kuuluvad kasvufaktorid, kasvufaktorite retseptorid, signaali ülekandjad ja raku jagunemise ning kasvu kontrolli seisukohalt olulised tuuma transkriptsioonifaktorid, milledel on oma kindel roll raku rutiinses masinavärgis ja mis normaalsetes tingimustes vähki esile ei kutsu. Kuna proto-onkogeenid on normaalsed raku geenid, mis kodeerivad rakkude kasvus ja jagunemises olulisi valke, peab nende osalus onkogeneesis olema põhjustatud näiteks mutatsioonist. (Kas somaatiline mutatsioon, mille läbi üks või teine proto-onkogeen aktiveeritakse, on kasvaja moodustumise seisukohalt esmane või eelneb sellele teisi muutusi DNA tasemel, pole veel päris selge.) Protoonkogeenide aktivatsioon võib toimuda punktmutatsiooni, kromosoomiaberratsiooni või amplifikatsiooni läbi.
.t. 2/3 on määratud otse geneetiliste faktorite poolt, 1/3 osa tunnusest avaldub aga koostoimes ja keskkonnamõjutuste tulemused PÄRITAVUSE kõrvalekalded Sama tunnuse päritavus võib erineda erinevates gruppides ja erinevates keskkonnatingimustes. Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas Erinevad inimesed omavad erinevat reaktsiooni ulatust Erinevad inimesed reageerivad erinevalt samades keskkonnatingimustes 7. Geneetiline konsultatsioon 8. Biomeetria 9. Onkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. Onkogeenid ja onkogeenide supressorid 1. Viirusonkogeenid 2. Rakulised pro-onkogeenid 3. Onkogeenide supressorid
Imuunsüsteem alates kaladest on tekkinud imuunsüsteem. See kaitseb organismi haigusetekitajate eest. Antikehad kaitsevalk, tekib võitlemaks võõrvalkudega. Tsütotoksilised T lümfotsüüdid(teatud tüüpi valged verelibled) sellised, mis hävitavad organismis võõrvalke tootvad rakud. Papilloonviirused paljunevad epiteelkoe rakkudes; põhjustavad soolatüükaid; nende genoomis, on geenid mis kutsuvad esile rakkude vohamise ehk onkogeenid(vähitekitajad). 90% emakakaela pahaloomulise kasvajatest on põhjustatud papilloonviirustest (saab ennast tänapäeval selle vastu vaksineerida). Marutõve viirus on püssikuuli kujuline. Tal on peiteaeg (1-3 kuud kuni aasta). Esimesed nähud meenutavad külmetushaigusi. Kui on marutõves loom hammustanud, peab kohe haiglasse minema. Kui marutõve viirus on jõudnud närvisüsteemi, siis saabub surm. Viiruste kasutamine: geenitehnoloogias, geeniteraapia läbimiimises. Geeniterapeudid
Suguvõsa uuringud. Pärilike haiguste pröfülaktika. Vähkkasvajate tekkepõhjuste uurimine ja mittekirurgiliste ravimeetodite väljatöötamine. 3) Mittepärilikud haigused Sõltuvad keskkonnateguritest. Loote väärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest. Nakkushaigused on mittepärilikud. Mittepärilikud on ka organite ja organsüsteemide haigused. 4. Vähkkasvajate tekke mehhanism. Onkogeenid, onkosupressorgeenid. Kasvajad. Kasvaja tekkeks ca 6-7 mutatsiooni; Kasvajate geenid: - onkogeenid (teada ca 50); neil on oluline roll organismi paljunemisstaadiumis, hiljem ei tohiks enam avalduda. Kiirelt arenevat loodet vaadeldaksegi mõnikord kasvajana. - onkosupressorgeenid (~12), nn allasurujad: geenid, mille produktid (valgud) takistavad onkogeenide avaldumist. Onkosupressoreid nimetatakse ka
3 Etioloogia BCC ehk basalioom on kõige sagedasem pahaloomuline nahakasvaja, mis moodustab kõigist laugude epiteliaalsetest pahaloomulistest kasvajast umbes 85-95%3. Alalaug ja sisemine kantus on sagedasemad kahjustatud kohad. BCC avaldub enamasti täiskasvanutel, tähtsaimaks riskifaktoriks on krooniline ekspositsioon liigsele UVB kiirgusele, eriti kiirtele pikkusega 290-320mm, mille korral keratinotsüütides aktiveeruvad proto-onkogeenid ning inaktiveeruvad supressorgeenid4,5. Liigne UV kiirgus soodustab ka hapniku vabade radikalide suurenenud tootmist, seega kartsinogeneesi2. Kliiniline pilt Eristatakse erinevaid BCC kliinilisi vorme: sõlmeline, haavanduv, pigmenteerunud ning infiltratiivne; vähemal määral esineb ka superfitsiaalset BCC6. Tavaliselt on BCC valutu, põhjustab ripsmetekadu. Nodulaarne vorm moodustab umbes 60-80% kõigist juhtumeist ning tavaliselt haarab pea piirkonda
359. Kasvajate avaldmisahelad: pahaloomulised kasvajad- kanduvad edasi ümbritsevatesse kudedesse, mööda vere ja lümfiringet, edasi levinuid nim metastaasideks, healoomuline- jääb lokaalseks, ei anna metastaase, eelsoodumus kasvajate tekkeks on geneetiliselt olemas, 2 tüüpi: päranduvad mutantsed geenid või somaatilistes rakkuddes eluajal tekkinud mutatsioonid, ei pärandu edasi, onkogeenid ja proto-onkogeenid 360. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid: saab eristada 4 mehhanismi: 1)retroviiruse transduktsioon 2)onkogeene mittekandva retroviiruse insertsioon raku genoomi (viib rakulise onkovalgu üleekspressioonile) 3)pärsivad rakus tuumori supressorvalkude tööd, see tagab nende endi paljunemise 4) viiruseline transaktivatsioon retroviiruste puhul, lisaks viiruse geenidele aktiveerib ka enda geenid 361
120. Viirusonkogeenide aktivatsioonimehhanismid. LTR pikad otsmised kordusjärjestused. 1. Retroviiruse transduktsioon, 2. retroviiruse insertsioon, 3. DNA-viiruse ekspressioon, 4. viiruseline transaktivatsioon. 121. Rakuliste onkogeenide aktivatsioonimehhanismid. 1. Punktmutatsioonid, 2. geeni amplifikatsioon, 3. translokatsioon aktiivse promootori või enhanseri alla, 4. partneronkogeenide translokatsiooniline ühendamine. 122. Onkogeenid. Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. 123. Pro-onkogeenid. Viirusonkogeenide rakulised eellased. 124. Onkogeenide supressorgeenid. Suruvad kasvaja maha. 125. Pärilikud kasvajad. Pärilikud vähisündroomid moodustavad ligikaudu 5% kõikidest rinna-, munasarja- ja soolevähi juhtudest. Pärilike
Mutageenid 10-3-10-4 Supermutageenid 10-1-10-2 Kiirgus mutagenees Kiirgusdoos tõstab proportsionaalselt muatsioonisagedust o Mutatsioonid, aeg ja koht Somaatilised ja generatiivsed mutatsioonid Regulatoorgeenide mutatsioonid (nt. supressormutatsioonid) Otse ja pöördmutatsioonid (reversioonid) Onkogeenetika Onkogeenid, pro-onkogeenid ja supressorgeenid Kasvaja – muutus rakutsüklis, ei toimu apoptoosi Kasvajate tekkepõhjused: o Kromosoomide translokatsioon: ühe krom osa läheb teise külge Nt filadelfia kromosoom o On olemas kasvajaid põhjustav agent - kantserogeen Kõik kantserogeenid on mutageenid Pro-onkogeen saab pihta, sellega aktiveeritakse onkogeen ning hakkab arenema kasvaja
harva esineb sageli Nekroos (koekärbus) ja selle Mõju organismile: avaldab nii tagajärjed: nekroosi ei esine kohalikku kui ka üldist mõju Mõju organismile: avaldab kohalikku mõju, üldine mõju on ainult lokaliseerudes kesknärvi- ja endokriinsüsteemis 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. Onkogeenid – ühiseks omaduseks on soodustada rakkude jagunemist. Onkogeenide liigne faktor rakus võib viia kasvaja tekkeni. Need on meie
lokaalne invasiivsus: metastaseerumine Kasvajatekke etapiviisilisus Enamik vähke kannab mitmeid geneetilisi mutatsioone: 1)mitmete onkogeenide mutatsioonid; 2) kahe või enama supressorgeeni kadumine; Vähitekke molekulaarsed alused - mitteletaalne geneetiline kahjustus: mutatsioon; - osalevad normaalsed regulaatorvalgud: - kasvu indutseerivad nn. protoonkogeenid; - kasvu pidurdavad nn. kasvajate supressorgeenid; - apoptoosi regulaatorid; - DNA-reparatsiooni geenid; Onkogeenid - Onkogeenid tekivad proto-onkogeenide muteerumise tagajärjel. - Proto-onkogeenid on vajalikud raku normaalseks funktsioneerimiseks, reguleerivad raku kasvu & diferentseerumist - Tähistus: 3 tähelise lühendina, ees liide v- viraalne, c- rakuline Protoonkogeenide mutatsioonid: a) punktmutatsioonid; N. ras onkogeenis; b) translokatsioon; N. Philadelphia kromos., Burkitt´i lümfoom; c) retroviirused: v-onkogeenid integratsioon genoomi (HTLV);
Kiire paljunemine Rakutsükkel Rakutsükkel = interfaas + mitoos Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestvus erinev. Päristuumsed rakud poolduvad mitoosi teel. Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk täidab oma ülesandeid. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad, rakk paisub, DNA kahekordistub. Rakutsüklit reguleerivad Onkogeenid suunavad rakke jagunema Geen p53 peatab raku jagunemist Apoptoos kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53. Apoptoos on vajalik: a) vanade rakkude kõrvaldamiseks b) loote arengu käigus sõrmede ja varvaste tekkimiseks c) mutatsioonidega rakkude hävitamiseks Mitoos Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes ehk kahe tütarraku geneetiline identsus (2n). Interfaas faas kahe mitoosi vahel
võrdlemiseks) ning nende seost haiguse esinemisel, kasutades logistilist regressiooni. Need faktorid, millega on kõige suurem assotsiatsioon, tehakse funktsionaalne hindamine ehk siis, kuidas valk funktsionaalselt töötab ja avaldub. Märkimisväärsed SNPi alleelisageduste erinevused viitavad võimalikele uutele geenidele ja lookustele. Seejärel viiakse läbi replikatsioonitest, et teha kindlaks tulemuse õigsus. 56. Vähigeneetika: onkogeenid, proto-onkogeenid, tuumor supressorgeenid, LoH ja Knudsoni hüpotees, genoomi stabiilsus. Onkogeen on geen mis on muutnud konformatsiooni, nt DNA kahjustuse tõttu, ning muutunud pahaloomuse kasvaja tekitajaks. Protoonkogeen on nomaalne geen, mis muutub aktiivseks onkogeeniks mutatsiooni tõttu. Osalevad tavaliselt rakutsükli kontrollis, aitavad reguleerida proliferatsiooni, diferentseerumist ja apoptoosi. Onkogeeni tekkimisel on see kõik häirunud – suureneb
• Insertisoon – genoomi lisandub üksik nukleotiid või DNA-lõik • Duplikatsioon – DNA-lõigu kahekordistumine • Inversioon – kromosoomilõigu suund pöördub teistpidi • Translokatsioon – lõikude ümbervahetumine • Asendusmutatsioon – DNAs asendub üks nukleotiidipaas teisega, näiteks A-T asemele tuleb G-C b) Mis on raaminihe? • Lugemisraam muutub ja DNA hakkab kodeerima teistsuguseid aminohappeid c) Mis on onkogeenid? Mis antionkogeenid? • Onkogeenid on mutantsed geenid, mis põhjustavad kasvaja teket • Antionkogeenid on geenid, mis hoiavad rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda d) Osata kasutada sõnu mutant, mutageen, mutatsioon • Mutant - • Mutageen – mutatsioone tekitav keskkonnategur • Mutatsioon – DNAs toimunud muutus 23. Mis on eugeenika. Kuidas seda on rakendatud?
Mutatsiooniline muutlikkus Mutatsioonid DNA-s toimunud muutused, mis on organismile: - kahjulikud rikuvad geeni või selle regulatsiooni ära - kasulikud erinevate alleelide teke, looduslik valik (tugevam/ilusam/osavam saab sigida) Mutatsioonide pärandumine - järglastele päranduvad vaid sugurakkudes toimunud mutatsioonid - keharakkudes toimunud mutatsioonid järglastele ei pärandu võivad tekitada vähkkasvajaid (onkogeenid) - ONKOGEENID tekitavad vähkkasvajaid - ANTIONKOGEENID võitlevad vähkkasvajate geenide vastu Mutatsioonide tüübid Duplikatsioon DNA-lõik on kahekordistunud. ( Nt üks geenilõik võib olla kahekordistunud, kusjuures üks lõik sellest täidab esialgset ülesannet aga teine juurde tekkinud lõik omab mingi uue ülesande) Insertsioon genoomi lisandub üksik nukleotiid või DNA-lõik Deletsioon DNA lõik või üksik nukleotiid on genoomist kaduma läinud
keskkonnatingimustes - Keskkondlikud erinevused on kaugelt tähtsamad kui olemine samas keskkonnas 32.Geneetiline konsultatsioon 33.Biomeetria Kriminalistika – kohtueelses menetluses tõendite kogummine Biomeetria – matemaatiliste meetodite rakendamine biosüsteeide uurimiseks ning saadut andmete analüüsimine ja järelduste tegemine 34.Onkogeneetika Onkogeenid ja onkogeenide supressorid - Viirusonkgeenid - Rakulised pro-onkogeenid - Okogeenide supressorid - Pärilikud kasvajad - Kasvajate supressorvalgud Loeng V 1 Mälugeenid Põlvkondadevaheline epigeneetiline pärilikkus - Hirmugeenid - Mäletamine - Õppimisvõime - Molekulaarne emaarmastus 35.IQ intelligentsuskvoot Binet’-Simoni test
59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist. Kuid ta võib põhjustada ka loomarakkude kasvu täieliku peatumise või vohamise ja kasvajate teket. Tuumorsuppressorid on geen, mille produktid pidurdavad mitoosi pärssimise teel raku jagunemist. Nende inaktiveerumine põhjustab kasvajaid. 61. Miks on soolekepike ja pärmid väga head geenitehnoloogia mudelobjektid?
Lisa verevarustus hapnik, toitained Vascular Endothelial Growth Factor (VEGF-A) · Peamine pro-angiogeenne faktor stimuleerib vaskulaarse endoteeli rakkude kasvu, vohamist, elujõulisust · Oluline mediaator patoloogilises angiogeneesis vähk · VEGF-i produktsiooni stimuleerivad: hüpoksia tsütokiinid (IL-1,-6) ja hormoonid (östrogeen) kasvufaktorid (EGF) ja nende retseptorid (HER-1) onkogeenid (Ras) ja tuumor-supressor geenid (p53) · Türosiinkinaassed retseptorid: VEGFR-1 ja VEGFR-2 VEGF signaaliraja inhibeerimine potentsiaalne vähivastane teraapia 1. Märklauaks ekstratsellulaarne VEGF Anti-VEGF monoklonaalsed antikehad (MKA) Eelised: spetsiifiline inhibeerimine, ko-retseptori neurolipin vahendatud signaali inhibeerimine 2. Märklauaks intratsellulaarne VEGFR Türosiin-kinaasi inhibiitorid ja retseptori vastased antikehad
ülemäärane Wnt signaal Lgr5 – tüviraku markeriks, selle geeni produktid soodustavad rakkude jagunemist; Lgr5 valk - G-valkudega seotud transmembraanne retseptor, selle valgu ekspressioon on iseloomulik tüvirakkudele β-kateniin – rakkudes tavaliselt madalal tasemel – kui tahetakse takistaad rakkude jagunemist, suunatakse β-kateniin lagundamisele. Kasvajates on βkateniini tase suurenenud – βkateniini ei fosforüleerita, ei saa seonduda APC’ga Onkogeenid soodustavad rakkude jagunemist (kasvaja kontekstis) Tüviraku kontekstis: tüvirakud sooles ja nahas on reguleeritud Wnt signaalirajaga Karvanääpsu rakud. B kateniini aktivatsioon muudab karvanääpsu raku saatuse epiermise rakust karvarakuks. Kui B kateniin eemaldada, ei teki enam karvarakke. Ehk siis tüvirakud tekitavad ainult epidermi rakke mitte karva rakke. B kateniin nagu lüliti, mis kontrollib millised rakud epiteeli tüvirakkudest tekivad.
Kui kontrollimatult kasvavad kasvajarakud kanduvad edasi ümbritsevatesse kudedesse, kasutades liikumisteedena lümfi- ja vereringet, siis nimetatakse kasvajat pahaloomuliseks, levides teistesse kehapiirkondadesse, moodustab ta sekundaarseid kasvajaid, mida nimetatakse metastaasideks. Kui kasvajarakud aga ei levi ümbritsevatesse kudedesse, ei anna metastaase ning nende asukoht jääb lokaalseks, nimetatakse vastavaid kasvajaid healoomulsteks. 60. Mis on onkogeenid, mis on tuumorsuppressorid? Onkogeen on geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. In vivo- bioloogilise protsessi toimumine ja vaatlemine elavas organismis. Tuumorsuppressor gee on kasvaja teket maha suruv geen, kui selles tekivad mutatsioonid, siis see võib viia raku kontrollimatule jagunemisele. 61
normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome
eesnäärmevähiks. - Protoonkogeeni BCL-2 üliekspressioon põhjustab immuunsuse steroidse meessuguhormooni androgeeni suhtes Primaarse ja sekundaarse glioomi (aju närvikoekasvaja) geneetilised ahelad. Primaarsed glioblastoomid tekkivad vanematel inimestel, arenevad kiiresti ning on üldiselt fataalse lõpuga. Sekundaarsed glioblastoomid on lastel ja noorukitel, nad arenevad aeglaselt. 18. Onkogeenid ja protoonkogeenid onkogeen (ingl. Oncogene)- Geen, mis soodustab ja kontrollib rakkude jagunemist, aga võib põhjustada loomarakkude kasvu täieliku peatamise või ka vohamise (kasvajaliste rakkude kasvu e. transformatsiooni) koekultuuris ja kasvajate teket in vivo. proto-onkogeen (ingl. Proto-oncogene)- Normaalne geen genoomis, mis võib mutatsiooni tagajärjel muutuda onkogeeniks. 19. Kasvajate supressorgeenid ja valgud
normaalsetes rakkudes ning rakud muutuvad ,,surematuteks" ehk lõputult jagunevateks, mis viibki kasvaja arenguni. Lisaks toodavad kasvajarakud angiogeneetilisi faktoreid, mis indutseerivad kapillaaride teket, see omakorda tagab kasvajarakkudele pideva toitainete ja hapniku voo, mistõttu kasvajarakud saavad omakorda edasi areneda ja paljuneda ning kokkuvõttes viib see kasvaja pideva suurenemiseni. Onkogeenide ja tuumor-supressorgeenide mõiste. Onkogeenid geenid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Raku kasvu või jagunemise kontrollis osaleva normaalse geeni (protoonkogeeni) mutantne vorm. Kasvajate supressorgeenid geenid, mille inaktiveerumine põhjustab kasvajaid, nende aktiivsus on vajalik raku normaalseks elutegevuseks. 27. Vereloome. Vererakud, nende eellasrakud ning vererakkude diferentseerumine. Vereloome faktorid. Vereloome e. hematopoeesi (ka hemopoees) käigus arenevad kõigepotentsetest vereloome
jagunemises, diferentseerumises ja apoptoosis, organismi arengus, omavad ka mõju vähi tekkel jt. miRNAde ekspressioonimuster muutub vähi rakkudes ning neid saab kasutada vähi diagnoosimisel markeritena ning ka võimalike ravimisihtmärkidena. miRNAd võivad käituda nii tuumorsupressorina kui ka onkogeenina. miRNAde onkogeenne või tuumorsupressori funktsioon avaldub nende võimes reguleerida sihtmärke, mis on ise onkogeenid või tuumorsupressorid. • • miRNAd osalevad RNA interferentsis – mõjutavad geenide avaldumist. Nad seonduvad RISC kompleksiga, kus miRNA seondub mRNAga komplementaarsuse alusel. • • ceRNA hüpotees • ceRNA ehk competing endogenous RNA – seovad miRNAsid ning seega derepresseerivad kõik sihtmärkgeenid, mille ekspressiooni miRNA oleks represseerinud. ceRNA hüpoteesi alusel erinevat tüüpi
piiramatut paljunemisvõimet. Püsiliini rakud - rakud, mis on spontaanselt immortaliseerunud (eraldatud kasvajatest või spontaanselt transformeerunud) ning võimelised in vitro piiramatult paljunema. Protoonkogeenide, onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide mõisted. Protoonkogeenid - tavaliselt raku jagunemist reguleerivad normaalsed geenid, mis muteerudes võivad muutuda kasvajat tekitavateks onkogeenideks. Onkogeenid - raku kasvu või jagunemise kontrollis osalevate normaalsete geenide (protoonkogeenide) üliaktiivsed või üleekspreseerunud mutantsed vormid, mis muudavad normaalse raku kasvajarakuks. Kasvajate supressorgeenid - geenid, mille muteerumisel kaob nende õige funktsioon ning mille tulemusel arenevad kasvajad. Onkogeenide ja kasvajate supressorgeenide dominantne ja retsessiivne olek kasvaja tekkel. Dominantne mutatsioon, mis viib onkogeeni üliaktiivsusele
Koetropism sõltub viiruse tüübist. Viirus persisteerub basaalkihi rakkudes, toodab viirust lõplikult diferentseerunud keratinotsüütides. Viirused põhjustavad healoomulist rakkude kasvu tüügasteks. Teatud tüüpe seostatakse düsplaasiaga, mis võib muutuda kofaktorite toimel kantseroosseks. Teatud HPV tüüpide DNA on integreeritult tuumorirakkude kromosoomides. Vähemalt 85% emakakaela kartsinoomisdest on integreeritud HPV-DNA. E6 ja E7 HPV-16-l ja -18-l on onkogeenid: seostuvad ja inaktiveerivad raku kasvusupressorvalke, p53 ja p105. Ilma nende „piduriteta“ on rakk vastuvõtlikum mutatsioonidele, kromosoomiaberratsioonidele, kofaktorite mõjule – kasvajaks arenemisele. Infektsiooniga reageerimisel on oluline nii loomulik kui rakuline immuunsus. HPV suudab maha suruda või peituda immuunvastuse eest. On väga madal antigeeni ekspressiooni tase (v.a. lõplikult diferentseerunud naharakkudes) ja ta on suht-
saab temast vähirakk, mis on samas väga jagunemisvõimeline. Vähi tüvirakk võib tekkida samas ka juba osaliselt diferentseerunud rakust. Täiskasvanutel on haruldased lihas- ja närvikoekasvajad, sest seal enamasti lõplikult diferentseerunud rakud. 47. Mis on proto-onkogeeni funktsioon rakus ja kuidas selle muutumine onkogeeniks mõjub raku jagunemisele? eluspüsimisele? diferentseerumisele? surmale? genoomile? Proto-Onkogeenid kodeerivad valke, mis reguleerivad raku kasvu ja diferentseerumist. Onkogeeniks muutudes hakkab rakk rohkem paljunema, vältima surma ja diferentseerumist, raku genoom võib hakata suure kiirusega muteeruma. 50 48. Mis on genoom? proteoom? transkriptoom? reguloom? tselloom (cellome)? metaboloom? interaktoom? metüloom? morfoom? nukleoom? operoom? ORFeoom? translatoom? transportoom?
herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve rida geene (onkogeenid ja tuumori supressorgeenid). Kui mõnes neist geenidest on tekkinud mutatsioon, kaob raku jagunemise kontroll ja võib areneda kasvaja. Kuna kaasaegne tööstus toodab järjest uusi kemikaale, on vaja eelnevalt, kui lubada neid masstootmisesse, testida nende mutageenset ja kartsinogeenset toimet. Algselt testiti uusi kemikaale vastsündinud hiirtel, viies nende organismi kemikaale toiduga või süstides. Kuna mutatsioonisagedus on madal, on usaldusväärsete andmete
herneterad, tunnus, mida Mendel kasutas alleelide pärandumisseaduspärasuste uurimisel, on tekkinud metsiktüüpi alleelist transponeeruva elemendi insertsiooni tulemusena. Ames'i test kemikaalide mutageensuse uurimiseks Mutageenid on sageli ka kartsinogeennse toimega. See tähendab, et nad indutseerivad vähi teket. Vähirakkudele on iseloomulik kontrollimatu paljunemisvõime. Rakkude jagunemist kontrollib terve rida geene (onkogeenid ja tuumori supressorgeenid). Kui mõnes neist geenidest on tekkinud mutatsioon, kaob raku jagunemise kontroll ja võib areneda kasvaja. Kuna kaasaegne tööstus toodab järjest uusi kemikaale, on vaja eelnevalt, kui lubada neid masstootmisesse, testida nende mutageenset ja kartsinogeenset toimet. Algselt testiti uusi kemikaale vastsündinud hiirtel, viies nende organismi kemikaale toiduga või süstides. Kuna mutatsioonisagedus on madal, on usaldusväärsete andmete
annaabi.ee 
