Luud: Luude hõrenemine Erinevad tüvirakud Lõigustusrakud Embrüonaalsed tüvirakud Nabaväädivere tüvirakud Täiskasvanu tüvirakud Caden Ledbetter Üks esimesi patsiente maailmas, kellele siirati tema enda nabaväädivere tüvirakke. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tüvirakud Mis need on? Tüvirakud on diferentseerumata jagunemisvõimelised algrakud. Neist on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organeid. Keda aitavad tüvirakud? Aju: tüvirakkude kasutamine peaks aitama Alzheimeri ning Parkinsoni tõve põdejaid. Edukaid katseid on läbi viidud hiirtega. Nahk: tüvirakkudest loodud nahka kasutatakse inimestel, kellel on suured põletushaavad. Silmad: loodetakse, et tüvirakud aitavad pimedatel taastada vähemalt osaline nägemine. Luud: tüvirakkudest oodatakse abi luude hõrenemise ravis
Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme *Lõigutusrakud-koige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud, mis tekivad sügoodi esimestel jagunemistel *Embrüonaalsed tüvirakud -veidi vaiksema arengupotentsiaaliga, mis saadakse blastitsüsti sisemisest rakumassist *Täiskasvanu tüvirakud- diferentseerumata rakud, mis leiduvad mingi koe diferentseerunud rakkude hulgas ning on enamasti multipotentsed. Neid kasutatakse juba üle saja haiguse ravis GMO
tootmine), meditsiin(antibiootikumid, alkaloidid), põllumajandus(biotõrje), tööstus(bioplast, biogaas), olmetööstus(pesuvahendid) Bioonika-bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modelleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Näited:Kiil on eeskujuks helikopteri ehitamisele, lenniki tiib-linnu tiib meristeempaljundus-uuem meetod:Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. totipotentne-''kõikvõimeline'' tüvirakk-hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. rakuteraapia-tüvirakke kasut.kahjustunud kudede taastamisel, GMO-geene viiakse ühest organismist teise või muudetakse muul viisil. tuumkloonimine-keharaku tiima viimisel munarakku on saadud uus organism , terapeutiline kloonimine-inimese kloonembrüote tekitamine tüvirakkude hankimise
sündimist. 2) võtta looma emakast blastotsüsdid, eralda neist tüvirakud ja lisada neile plasmiid DNA´d. Kui plasmiid DNA integreerub tüvirakkude kromosoomidesse, viia need tagasi blastotsüsti ja blastostüst viia aesendusema emakksse.Oodata laste sündi.Sellisel juhul sündivad nn kimäärsed loomad, milleosa rakkudest on transgeensed ja osa rakkudest on ,,normaalsed". Mis on embrüonaalsed tüvirakud? Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Embrüonaalsed tüvirakud on kultuurina kasvatatavad rakud, mis on saadud blastotsüsti ehk lootepõiekese sisemassi rakkudest. Nende uurimine on alles alusuuringute faasis. Inimlootelt saadud embrüonaalsete tüvirakkude uurimine on eetilises mõttes vaieldav, sest tüvirakkude tüve saamiseks tuleb lõhkuda blastotsüst (loode, milles ei ole veel üle 150 raku), mida võidakse pidada inimeseks. 57
Reproduktiivsel kloonimisel saadakse tervikorganism. kasutatakse selle rakke raviotstarbel. 3.On kloonitud katseloomi( hiiri, küülikuid, kasse) ja põllumajandusloomi( lambaid, kitsi, sigu, veiseid, hobuseid, muulasid). 4. 5.Tüvirakk on hulkrakse looma jagunemisvõimeline rakk,mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud lõigustusrakud totipotentsed. Embrüonaalsed rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks, kuid need ei saa arendeda tervikorganismiks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks ja paljudeks rakutüüpideks. (säilitatakse külmutatuna vedelas lämmastikus). Täiskasvanu tüvirakud on ammu on tuntud vereloometüvirakud.
Biogeograafia teadusharu, mis käsitleb liikide levikut ja sellest kaasbevaid protsessse. Bioonika bioloogia ja tehnika piiriteadus, mis uurib ja modeleerib bioloogilisi struktuure ja protsesse eesmärgiga leida uusi ja paremaid tehnoloogilisi lahendusi. Uurib elusolendeid eesmärgiga rakendada neid uue tehnika loomisel. Rakuteraapia rakumeetod, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisena Tüvirakkud - diferentseerumata algrakk, milest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja org. · Lõigastus ( totipotentne) saab areneda ükskõik mis raku tüübiks · Embrüonaalsed ( pluripotentne) ei saa areneda terik org. ning totipotentseks tagasi. Võivad areneda ükskõik mis rakudeks · Nabaväädivere ( multipotentne) stimuleerides võib muutuda ükskõik, mis rakuks. Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org
Histoloogia ja embrüoloogia 6. loeng Sidekoe rakud Sidekude kitsamas mõttes · Kiudsidekude Kohev sidekude Tihe sidekude · Vormitu · Vormunud · Eriomadustega sidekoed Sültjas sidekude Retikulaarne sidekude Rasvkude · NB! Vt. Praktikumid ja õpik Mesoteeli rakud Diferentseerumata mesenhüümi rakud Endoteeli rakud Fibroblast Osteotsüüt Osteoblastid Adipotsüüt Kondrotsüüdid Kondroblast (rasvarakk) Fibroblastid · Diferon (diferentseeruvate rakkude rida) · Fibroblastid on noored lamedad rakud, mis osalevad sidekoekiudude (kollageensed, elastsed,
Bakterid toodavad puuvilla. Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad Teatud antigeen viiakse hiiresse. Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad Blümfotsüüdid. B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega need on hübridoomid. Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest.
kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne Katatoonne Diferentseerumata Skisofreenia järeldepressioon Residuaalne skisofreenia Lihtne skisofreenia Paranoidne skisofreenia tagakiusamis-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus- või kiivusluulu mõtted; kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi, või mitteverbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, nagu viled, suminad või naer; lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelepetted ning harva nägemishallutsinatsioonid.
B. toodavad ämblikuniiti – ülitugev materjal Bakterid toodavad puuvilla. Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed – “kõikvõimelised”. Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad • Teatud antigeen viiakse hiiresse. • Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B-lümfotsüüdid. • B-lümfotsüüdid viiakse kokku kasvajarak- kudega – need on hübridoomid. • Selektiivsöötmel jäävad ellu ja paljunevad ainult hübridoomid. • Nüüd on puhaskultuur ühte tüüpi antikehi tootvatest, hästi paljunevatest rakkudest
6)Sünnib. 10.Kas inimest on vaja kloonida? Põhjenda. Ei ole, sest : 1) Inimene ei tohi mängida jumalat! 2)Organismide kloonimine on ebaloomulik ja seega ebaeetiline. 3)Kloonindiviidide identiteet- nende individuaalsus ja eneseteadvus-võib olla puudulik. 4)Võidakse luua mõrvarlike diktaatorite koopiaid (Hitler, Stalin). Ning võidakse massiliselt paljundada kuulekaid sõjardeid, tööorje või muid inimroboteid. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud: Diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks , kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotus : 1)Totipotentsed 2) Pluripotentsed 3) Multipotentsed Kasutatakse: 1)Organismi arenguks. 2)Eneseuuendamiseks (nahk, suuõõs). 3)Regeneratsiooniks (vigastuse parandamine). 4) Raviks (rakuteraapia).
C Kasv ja areng Defineerige antiklinaalne ja periklinaalne rakujagunemine antiklinaalsed jagunemised suurendavad raku pinda, rakuvahesein tekib välispinnaga risti periklinaalsed jagunemised suurendavad raku mahtu, vahesein tekib välispinnaga paralleelselt Defineerige primaarne ja sekundaarne meristeem Meristeem ehk algkude on diferentseerumata, pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest kooosnev kude. Primaarseks meristeemiks on tipu- ehk apikaalsed meristeemid, mille arvel toimub taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja
Tihti eredalt värvunud ja sarnanevad seetõttu õiekattelehtedega. *abilehti - harilikult paarilised väikesed lehed sõlmekohtades leherootsu alusel. Mõnedel taimedel on varisevad nad varakult, teistel on suured ja säilivad kogu elu. Abilehed võivad olla muundunud asteldeks, näärmeteks või köitraagudeks. *idulehed- õistaimedel esimesed üks või kaks lehte, mis seemne idanedes maapinnale tulevad, harvem jäävad seemnesse peitu. Tekib diferentseerumata idukoest, mitte kasvukuhikust nagu kõik teised lehed.Võivad olla ühtlasi varuainete säilitamise paigaks . *Esilehed-pärast idulehti arenevad taimel esilehed . Need on kujult lihtsamad ja harilikult ka väiksemad , kui hiljem arenevad järglehed. Veenõudluse alusel liigitatakse soontaimed neljaks: *mesofüüdid, taimed, kes on kohastunud kasvama humiidsetel aladel, kus temperatuur on mõõdukas ja mullaniiskus piisav, aga mitte liiga suur. Enamik Eesti taimeliike on mesofüüdid;
Kloonimise positiised küljed:1)pole midagi üleloomulikku, 2)ei looda identseid isikuid, 3)pole midagi amoraalset, 4)ndividuaalsus Kloonimise negatiivsed küljed:1)ebaloomulik ja ebaeetiline, 2)geneetiliste puuetega kloonindiviidid, 3)enneaegne vananemine ja lühem eluiga, 4)inimene ei tohi mängida jumalat Hädad imetajate kloonimisel:1)hiired täiskasvades lähevad paksuks, 2)süda ja kopsud liiga suured või töötavad halvasti, 3)immuunsüsteem puudulik Tüvirakud- diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme Tüvirakkude kasutamine: 1)haiguste raviks, 2)kudede parandamiseks, 3)elundite kasvatamiseks Tüvirakkude eristamine: 1)arenguvõime järgi, 2)päritolu järgi 1)totipotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse organismi arelgule, 2)pluripotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks, 3)multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks
edasi. Seda tehakse sest: tõuloomade aretamine, väljasuremisohus populatsioonide taastamine, 10.Kas inimest on vaja kloonida?põhjenda? Arvan, et inimest ei ole vaja kloonida, sest looduslikke protsessidega pole mõtet vastuollu sattuda. Kui kõik klooniksid inimesi, siis tekitaks seda globaalprobleeme, nt ülerahvastumist ning sealt tulevad juba muud hädad. 11.Mis on tüvirakud, kuidas neid jaotatakse ja kasutatakse? Tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimselised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Jaotatakse: lõigustusrakud (blastomeerid)- kõige suurema arengupotentsiaaliga; embrüonaalsed tüvirakud; nabaväädivere tüvirakud- kasutatakse luuhaiguse ja leukeemia ravis; täiskasvanud tüvirakud; neuraalsed tüvirakud- loodetakse jõuda raskete ajuhaiguste tavimin, nt Alzheimer ja Parkinsoni tõbi.
B. toodavad ämblikuniiti ülitugev materjal Bakterid toodavad puuvilla. Bakterid puhastavad maaki. Bakterid puhastavad reovett (aktiivmuda). Pesuvahendites Ensüümid saadakse bakteritest ja seentest. Intelligentsed pesupulbrid lagundavad lipiide, valke, polüsahhariide jne. RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIA Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, Ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod: Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed "kõikvõimelised". Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse (steriilselt). Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Saadakse viirusvabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. http://oregonstate.edu/potatoes/CSS322WebNotes.html Hübridoomitehnoloogia ja monoklonaalsed antikehad · Teatud antigeen viiakse hiiresse. · Hiires tekivad vastavaid antikehi tootvad B- lümfotsüüdid.
Esineb sugurakkudel ja eoste moodustumisel 12. Haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb sugurakkudes ja eostes 13. Diploidne kromosoomistik- enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena 14. Spermatogoon- algseemnerakk, mis on enamiku suguliselt sigivate isaste organismi spermatogeneesi rea diferentseerumata tüvirakk. Arenevad munandites 15. Ovogoon- munaraku eellased, millest suguküpsuse saabudes valmivad munarakud 16. Polotsüüt- munaraku arengu käigus moodustuv arengu- ja viljastumisvõimetu rakk. Munaraku eellase meioosil moodustuv üks tütarrakkudest KÜSIMUSED: 1. Sugulise ja mittesugulise paljunemise erinevused: Mittesugulise paljunemise on järglased vanemaga identsed, muutlikkus on väiksem
Epiteelkoe erivormid. Lihasepiteel . Epiteel eritab keha pinnale kaitsvaid moodustisi(karvad, soomused, suled). · Side- e. tugikude ühendavad erinevaid organeid üheks organismiks. Moodustab ka struktuuri, mis aitab loomal liikuda. Jagatakse kahte rühma: vedelikud ja rakutüüpi. Sidekoe tüüpi eriline kude(paremvöö?) selle koe rakust võib areneda uus organism, rakud on diferentseerumata. DIGENEA Nimetus tueb sellest, kas need loomaliigid kasutavad oma elu jooksul ühte või mitut peremeest.Monogeensed on enamasti kalade ja kahepaiksete parasiidid(väikesed). Digenea ussid, ühike ja lapik keha. Mõõtmed on tagasihoidlikud,meeeeundeid pole. Siirdeelundid on hästi arenenud, ees on iminapp. Sooltoru jaguneb 2 osaks. Aureri kanal ainuke loomaliik, kellel see esineb, juhitakse eritised kehast välja.
tahenemine ja soojenemine kevadel. Säästlik kasutamine: - vältida raskeid masinaid ülavee perioodil (kevad, sügis) - heintaimede perioodiline kasvatamine mulla orgaanilise aine varude taastamiseks - lubjata perioodiliselt - teha sügavkobestamist - gleistunud variantidel vajalik drenaazkuivendus Leetjas gleimuld (GI) sl. Profiil AT-E-Btg-CG või AT-CG ehk AT-G1-G2. Pealt kaetud AT kuni 10cm T-ga. Profiilis eluviaalne (E) ja saviakumulatiivne (Bt) horisont, diferentseerumata mullaprofiili puhul pH 4,6-5,6, keemine C ülemises osas >60cm, alaliselt (keskmiselt) liigniisked ehk märjad mullad, allosas tugevasti gleistunud. Mullaliigid: GI-kui on eluvio-akumulatiivne profiil, G(I)-muld on küllastumata. Looduslikus taimkattes leetumisele viitavad taimekooslused puuduvad või esinevad üksikute liikidena koos lubjalembelistega. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu.
taimede vees püstipüsimise. Koetüübid on seotud üksteiseks üleminekutega, enamasti täidavad koed samaaegselt mitut ülesannet. Sageli muutuvad kudede funktsioonid taime ontogeneesi käigus. Algkoed ehk meristeemid Tipmine meristeem Külgmine meristeem e kambium Vahemeristeem Haavameristeem e kallus Algkude koosneb pidevalt jagunevatest, piiramatu jagunemisvõimega initsiaalrakkudest Histogenees - initsiaalrakkudest püsikudede moodustumine Organogenees - uute organite teke diferentseerumata algkoest ehk meristeemist Osad pooldunud algkoe rakud jäävad meristeemi, osad diferentseeruvad teisteks kudedeks Rakud on väikesed ja õhukese kestaga, asuvad tihedasti üksteise kõrval · Tipmine meristeem pungades, varte ja juurte tipus, paiknevad kasvukuhikutena, mille ümber on lehealged (pikkuskasv) · Külgmine meristeem e kambium varte ja juurte jämenemine, ühes suunas moodustuvad puidu, teises suunas niine rakud, nn teiskasv (aastarõngaste teke)
organismi kaitsemehhanismi. 11. Pastöriseermine protsess, mida kasutatakse eesmärgiga minimeerida mikroorganismidest tingitud võimalikku ohtu tervisele. 1.2 Raku- ja embrütehnoloogia Kloonimine on geneetiliselt identsete järglaste saamine, ka vegetatiivne paljunemine on kloonimine. Meristeempaljundus on uuem meetod - meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvuga vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeemrakud on diferentseerumata ja paljunemisvõimelised. Nad on totipotentsed ,,kõikvõimelised". Mersiteem on taimne algkude. Kasvukuhikust võetakse mõned rakud, pannakse söötmesse. Ühest meristeemist võib saada sadu võrseid. Eelised: Saadakse viirusevabasid taimi: kartul, maasikas, nelk, krüsanteem. Nad on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumalt saaki. Hübridoomitehnoloogia ja monokloonsed antikehad Hübridoom rakkude hübriidid. Kasvajarakud
Embrüonaalsete tüvirakkude Võib sündida kloonlaps eraldamine ja nende kasvatamine kultuuris patsiendi raviks Tüvirakud ja rakuteraapia Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja regeneratsiooni. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Kõige suurema arengupotensiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad
Reproduktiivne kloonimine-indiviidide vegetatiivne paljundamine järglaste saamiseks. Paljundamine tuumkloonimisega. Terapeutiline kloonimine-rakutuum siirdatakse tuumata munarakku, embrüo areneb kuni blastotsüsti staadiumini, tüvirakud eemaldatakse ja kasvatatakse kultuuris patsiendi raviks. Täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas. Vajalikud koerakud siirdatakse patsiendile. Tüvirakud ja rakuteraapia Tüvirakud-diferentseerumata (eri tüüpi rakkudeks eristumata) algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Nad on jagunemisvõimelised, võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, tagavad organismi arengu (kudede eneseuuendamine ja regulatsioon) Rakuteraapia-ravimeetod, mille puhul organismi hävinud rakud või organite kahjustunud funktsioonid taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Tüvirakke on mitmesuguseid (eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi)
Sarnasused: Mõlemas on vajalik munaraku ja tuumadoonorit, pärast mida koeraku tuum siiratakse tuumata munarakku ning embrüo hakkab in vitro arenema. 3/36) kulles 1952 karpkala 1963 hiired 1986 lammas 1996 inimene 1998, embrüo keelati siirata emakasse eetilisuse tõttu. reesusahv (Macaca mulatta) 2000 gaur (India metsveis) 2001 veised 2001 ja Brasiilias 2005 kass 2001 ja 2004 muul 2003 hobune 2003 5/36) Tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakke saab kasutada haiguste ja traumade ravis. Organismis hävinenud rakkude või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. 8/36) Mina olen kloonimise vastu kuna inimestel võib tekkida tulevikus soov muuta inimesed kõik ühetaoliseteks.Samas mind häirib mõte, et see kloonitud
religioosselt emotsionaalsed või teadmatusest tingitud ning järelikult pareeritavad. Tõsisem eetiline vastunäidustus põhineb teaduslikel argumentidel. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapias. Sel juhul tekitatakse kloonembrüo, mida kultiveeritakse 5-6 päeva (blastotsüsti staadiumini) ja seejärel lõhutakse - eraldatakse tüvirakud. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud rakud. Rakuteraapia tüvirakke kasutatakse kahjustunud kudede taastamisel. Parimad on sügoodi esimestel jagunemistel tekkinud rakud totipotentsed. Embrüoplasti rakud võivad ainete toimel areneda igaks koeks. Nabaväädi tüvirakud saavad ka erinevateks kudedeks. (säilitatakse sügavkülmas) Täiskasvanu tüvirakud: Ammu on tuntud vereloometüvirakud. Viimased uurimused näitavad, et kõikides kudedes on omad tüvirakud, ka närvikoes.
In vitro viljastamine väljaspool organismi munaraku viljastamine. Dolly meetod kloonimisel udararaku doonori rakutuum ja eemaldatud tuumaga munarakk liidetakse elektriimpulsiga, vegetatiivne rakk areneb kultuuris, embrüo siirdatakse surrogaadile ja saadakse tuumadoonoriga geneetiliselt identne isend Terapeutiline kloonimine tekitatakse kloonembrüo, eraldatakse tüvirakud ja neist kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Rakuteraapia ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Blastomeer totipotentne tüvirakk Embrüonaalsed tüvirakud kõik rakutüübid, aga ei tule tervikorganismi Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks
pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud(blastomeerid). Need on totipotentsed.
organismist. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. Sugulise paljunemise vormid: kehaväline (näiteks kaladel ja kahepeaiksetel) ja kehasisene viljastumine (imetajatel, roomajatel, lindudel). Mittesuguline paljunemine jaguneb: vegetatiivne (pooldumine bakteritel, pungumine pärmseentel jm) ja eoseline paljunemine (vetikatel, sõnajalgtaimedel). 14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine. Tüvirakk - diferentseerumata algrakk, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Rakkude diferentseerumine- on organismide arengus (ontogeneesis) protsess, mille käigus rakk kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees. Raku diferentseerumine on pöördumatu: vererakust ei saa arendada lihasrakku jne. 15.Lootelise arengu etapid. Rasedusnädal Keskmised mõõtmed Areng
pandi nimeks Dolly. Nad olid elektrilise impulsiga sundinud 6-aastase ute udararaku ühinema munarakuga, millest eelnevalt oli eemaldatud tuum. See impulss käivitas ka tekkinud ,, vegetatiivse’’ sügoodi embrüonaalse arengu. Reproduktiivne kloonimine tähendab indiviidide vegetatiivset paljundamist. Terapeutilise kloonimise idee tekkis pärast seda, kui avastati, et embrüonaalseid tüvirakke saab kasutada rakuteraapia. Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad endasuguseid. Ravimeetodeid, mille puhul organismi hävinuid rakke või organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega, nimetatakse rakuteraapiaks. Kõige suurema arengupotentsiaaliga tüvirakud on sügoodi esimestel jagunemistel tekkivad lõigustusrakud(blastomeerid). Need on totipotentsed.
Mulla profiilid jaotatakse 2-st aspektis:**mulla mineraalse osa paigutusest lähtudes.Akumulatiivne profiil-võrreldes lähtekivimiga on toimunud ülemise osa rikastumine Eluvioakumulatiivne porfiil.min ainete sisaldus Eluviaalne profiil-tugev väljauhe. Diferentseerumata profiil. Kahekihilisel lähtekivimil e näivleetunud profiil. **org ane akumulatsioonihorisontide järgi. Mull e.pehmehuumuslik-iseloom on õhuke metsakõduhorisont ja tüse huumushorisont. Moder e. keskmine huumuslikkus-iseloom.on tüse metsakõdu ja tunduvalt õhem huumushorisont. Moor e.toorhuumuslik-kogu orgaaniline aine on koondunud mulla pinnale (mustika kasvukoht). Turvas (eutrofoorne, mesotroofne v. oligotroofne). Proto- e algstaadiumis olev (näit protomull). Düs- e rikutud
eesmärk ongi kaitsta organismi välismaailma patogeenide, viiruste, bakterite ja parasiitide eest. 13.Sugulise ja mittesugulise paljunemise vormid. - Suguline paljunemine: · iseviljastumine üks vanem · ristviljastumine kaks vanemat - Mittesuguline paljunemine: · eoseline - eoste ehk spooride abil · vegetatiivne - pooldumise, pungumise, rakise tükikeste, risoomi, mugulate, sibulate, varre või lehetükikeste abil 14.Tüviraku mõiste. Rakkude diferentseerumine. - Tüvirakk - diferentseerumata koe rakk, millel on võime end taastoota ning diferentseeruda teisteks rakutüüpideks. 2011 PTG - Rakkude diferentseerumine - on organismide arengu protsess (ontogeneesis), mille käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See
seostab erinevaid, kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi. Refleksid: lapse esimesed skeemid. Operatsioonid: kõrgema taseme skeemid. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis esimese tegevuse nullib (nt lahutamine liitmisele). Operatsioonid on pööratavad. Areng toimub kahe protsessi assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Algselt on need protsessid diferentseerumata, kuid eristuvad esimese kahe eluaasta jooksul. Assimilatsioon tähendab väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri (nt imemine, mäng keskkonda muudetakse enda huvide järgi). Akommodatsioon on kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks (nt matkimine laps muudab end maailma järgi). Arengus on tähtis tasakaalu saavutamine tuleb saada lahti süsteemisisestest vastuoludest ja ebakõladest
tekkida tõsine alimentaarne ülekaalulisus. Patogeneetilisest seisukohast ülikaalulisus tekib kroonilise erengeetilise disbalanssi tõttu. Energobalanssi peale mõjuvad bioloogilised faktorid, selles hulgas ka geneetiline ja käitumisfaktorid. ( .., .) 1 adipotsüüt (< lad adeps 'rasv' + kr kytos 'õõs; anum'), rasvakoe rakk, millesse ladestub rasv ja mis seetõttu toimib organismi energiareservina. Adipotsüüdid tekivad diferentseerumata fibroblastidest. (biomedicum.ut.ee) Esmase ülekaalulisuse patogeneesis mängivad rolli hormonaalsed kõrvalekaldumised: tolerantsuse rikkumine glükoosi vastu, dislipidemia, vee ja soola vahetuse rikkumine. Endokriinsetel häirimistel on üldiselt adaptatsiooniline iseloom. ( .., ..) Võib tekkida neerupealiste disfunktsioon koos nende aktiivsuse ümberpaigutamise ning suurenenud androgeenide fraktsiooni sünteesiga, mis kiirendab hüpotalamuse küpsemist.
Keemine neis puudub, kuid põhjavee mõjul on ka mulla pindmised horisondid küllastunud kaltsiumiga. Sellepärast on kogu profiili ulatuses mulla reaktsioon neutraalne või selle lähedane. (Kitse, E., Piho, A. jt. 1962). Küllastunud gleimullad on oma taimekasvatuslike omaduste poolest sarnased leostunud gleimuldadega, kuid nende mullagenees on erinev. Mullaprofiil on diferentseerumata ja koosneb vaid toorhuumuslikule horisondile järgnevast glei- või tugevasti gleistunud lähtekivimi horisondist.Sisseuhte- ja eluviaalsed horisondid selles mullaprofiilis puuduvad.On tekkinud karbonaadivaesetel settelistel lähtekivimitel kõrgele ulatuva lubjarikka põhjavee mõjul. Küllastumine toimub kapillaarse mullavee alt ülessse liikumise abil.Keemine puudub, kuid laboratoorne pH on üle 5,6, mis on ka piiriks küllastunud ja küllastumata gleimuldade vahel. (Kõlli, R. ja Lemetti, I
K0g G0 kihisemine 30...60 cm sügavusel;/ diferentseerumata K0p K0 -- G 01
Kloonimist kasutatakse mudelhiirte loomiseks, et leida ravimeid inimeste haigustele. Sel viisil saab kloonida täpselt sellise mudelhiire nagu teatud olukorras vaja. Kloonimist kasutatakse ka hävimisohus liikide säilitamiseks. Sel viisil saab säilitada liikide mitmekesisut ja päästa liiki väljasuremisest. Kloonimist kasutatakse ka transgeensete organismide saamiseks. Sel võimalusel saab tõsta organismide produktiivsust. Aitab arendada põllumajandust. 14.Tüvirakud on diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid, elundeid ja organisme. Arstiteadlaste arvates on neid põhimõtteliselt võimalik kasutada paljude haiguste raviks, parandades kudesid ja kasvatades elundeid. 15.Somatiline geeniteraapia ehk ravikloonimine Ravimiseks siirdatakse tüvirakke otse haigesse koesse, kus nad muunduvad vastava koe rakkudeks asendades kahjustatud rakke. Sugurakkude mõjutamine teostatakse kahel viisil. Esimesel juhul viiakse geneetiline materjal pre-
Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon Kulu tüübid: *püsikululine *Episoodiline süveneva defektiga *episoodiline stabiilse defektiga *Episoodiline remiteeruv *Osaline remissioon *Täielik remissioon *Jälgimisperiood vähem kui aasta Alavormid: paranoidne, hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia Paranoidne skisofreenia paranoilised luulumõtted, hallukad(eriti kuulmis), kõne-, tunde-, tahteeluhäired ja katatoonsed ähud on väheväljendunud ; kontrolli-, mõjustus-, hõivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kõrge päritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ; kiivusluul ; ähvardavad või käskivad hääled, mitteverbaalsed kuulmishäired ; lõhna või maitsehäired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted.
Kserofüütidele on iseloomulik juhtkimbust kahele poole ulatuv sklerenhüümsammas. Okkad on tugevasti muundunud, kseromorfse ehitusega lehed. Läbilõikes on need kaarjad, rombjad või lamedad. Epidermirakkude paksenenud kestad on väljaspoolt kutiniseerunud. Epidermi all asub sklerenhüümist või põhikoelistest rakkudest koosnev hüpoderm, mis vähendab kutikulaarset transpiratsiooni. Õhulõhed paiknevad kaasrakkudest moodustunud süvendites. Mesofüll on harilikult sammas- ja kobekoeks diferentseerumata. Selles esinevad vaigukäigud, mille arv ja pikkus erinevad perekonniti. Okka keskel asuv steel on ümbritsetud paksukestalise endodermiga. Selle rakkudesse koguneb mõnikord tärklist ning kestades esineb Caspary jooni. Juhtkimpude naabruses paiknevad sklerenhüümirakud. Ülejäänud osa okka steelist on täidetud ülekande- ehk transfusioonkoega, mis koosneb koobaspooridega varustatud surnud ning üksikutest elusatest rakkudest
17. Millised on kaitsemehhanismiks rakus radioaktiivse kahjustuse vastu ? · DNA reparatsioon, selles osalevad ensüümid 18. Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega? · Mitoosis olevad, diferentseerumata ja primitiivsed rakud · Lümfotsüüdid, erütroblastid, spermatotsüütide eellasrakud, ovaariumi rakud, vereloome tüvirakud, soole epiteelirakud, naha basaalkihi rakud
· Membraan · Rakukest · Limakapsel · Viburid ja/või karvakesed · Tsütoplasma · Pärilikkusaine (rõngaskromosoom) tuumapiirkond · Ribosoomid · Plasmiid kromosoomi väline DNA, regulaartorgeenid RAKKUDE VÕRDLUS 1. Taimne-, loomne- ja seene rakk 2. Eukarüoodid ja prokarüoodid ALGKUDE 1. algkoed on väikesed 2. ühesuguse ehitusega (diferentseerumata) 3. jagunemisvõimega meristeem; kambium PÜSIKUDE · põhikude (parenhüüm) täidab taime a) assimilatsioonikude (sünteesikude) fotosüntees glükoos b) säilituskoed arenhüüm · kattekude rakud on väga tihedalt üksteise kõrval; ei sisalda kloroplaste; asuvad välispinnal · juhtkude pikad torujad rakud (prosenhüümsed); trahheed, trahheiidid (sõnajalgtaimedes); puiduosa
korras, kas eelnev faas on lõppenud 40. Rakkude populatsioonid täiskasvanud organismis : staatiline rakkude populatsioon, stabiilne rakkude populatsioon, uuenev raku populatsioon. 41. Rakkude diferentseerumine : Diferentseerumine on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal, õiges hulgas. Diferentseerumine tähendab geenide valikulist avaldumist. 42. Tüvirakud, nende ülesanded, uuenemine tüvirakkude abil : Diferentseerumata rakud, nendest tekivad rakud, mis ise ei pooldu. 43. Asendamatud rakud: need on rakud, mis on tekkinud embrüonaalses eas. nt. närvirakud, silmaläätserakud, kõrvakuulmisretseptorid, südamelihasrakud. 44. Jagunemisvõimelised diferentseerunud rakud: rakud, mis on diferentseerunud, aga on säilitanud oma jagunemisvõimelisuse, nt. maksarakud. 45. Jagunemisvõimetud diferentseerunud rakud: diferent. rakk, mis ei jagune 46. Apotoos- raku enda poolt käivitatud surm, kontrollitud raku surm 47
Osal juhtudel toimub mutantse geeni avaldumise vaigistamine Sarnaneb transgeenidega -siirdatakse sama liigi (inimese) geene -neid geene siirdatakse üksnes somaatilistesse rakkudesse ning ei pärandata järglastele ·Geeniteraapia võimalused sõltuvad puude olemusest ja ulatusest ·Kuigi esimene geeniteraapiline operatsioon tehti USA s 1990 a. pole oodatud läbimurret ja edu veel saavutatud TÜVIRAKUD JA RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud -on diferentseerumata jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid -tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise ja kahjustuste parandamise Rakuteraapia on -ravimeetod, milles organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega Tüvirakud: lõigustusrakud tekkinud sügoodi esimestel jagunemistel ( on totipotentsed)
Heterokromatiin – mõiste, mis seostub inaktiivse DNAga 22. Raku elutsükli osad, neis toimuvad protsessid, raku talitlus elutsükli jooksul, kontrollpunktid. Rakkude diferentseerumine ja spetsialiseerumine, näiteid. Diferentseerumine- (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm
tulevane organism peitub miniatuurselt, juba valmis kujul, sugurakus. Edasine areng on vaid kasvamine. Niisuguse mõtteviisi erivormid väitsid, et tulevane organism peitub kas munarakus või siis seemnerakus. Nendes peituva organismi sugurakus on siis omakorda sugurakud, milles taas nn järgmise põlvkonna esindaja miniatuurne moodustis jne. Epigenees absolutiseeris arenemise väideti, et organism tekib sügoodist pideva muutumise, arengu teel - algmaterjaliks on diferentseerumata (eristumata) rakud, midagi pole enne valmis. Organism ja tema elundid tekivad ontogeneesi vältel uuesti ja omandavad aeglaselt oma lõpliku kuju. Niisuguse õpetuse rajajaks oli umbes 350 a. e.m.a. Aristoteles. Leidke tänapäevastele teadmistele tuginedes, mis oli preformismi ning epigeneesi toetajate arvamustes väära. Kritiseerige neid vaadete süsteeme. Seejärel püüdke leida, millised tollased seisukohad leiavad toetust ka tänapäeval. Kommentaar Paljunemine 18.
on identse DNA, raku või järglaskonna saamine. DNA kloonimine on teatud DNA lõigust koopiate tekitamine, mida on võimalik teostada katseklaasis. Organismide kloonimine on DNA kloonimisest tunduvalt raskem, sest kloonimise käigus tuleb munaraku tuum eemaldada ja rakk võib saada kahjustada, embrüo siirdamine pole sageli edukas. Lootel võivad tekkida sünnidefektid ja nad surevad sageli varajases eas. 56. Millised rakud on totipotentsed, millised pluriptentsed? Totipotentsed rakud on diferentseerumata embrüorakud, mis on võimelised aluse andma kõigile areneva organismi rakkudele. Pluripotentsed rakud diferentseeruvad aga kindlateks rakutüüpideks. Vastandina totipotentsele tüvirakule ei saa nad muutuda ükskõik milliseks rakuks, näiteks vereloome pluripotentne tüvirakk annab alguse vaid vereloome rakkudele, kuid ta pole suuteline muutuma kõigiks sidekoe eellasrakkudeks. 57. Geeniteraapia. Geeniteraapia seisneb normaalselt talitleva transgeense geeni
lõigatakse. 2) Uuenemine tüvirakkude abil Enamik diferentseerunud rakkudest ei jagune kuid nad pole ka asendamatud. Paljudes kudedes osa rakke pidevalt vananeb ja hävib ning need asendatakse uutega. Kuigi väga paljud diferentseerunud rakud pole küll ise enam jagunemisvõimelised, on siiski võimalik neid juurde tekitada tüvirakkude abil. Tüvirakku vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). 69. Tüvirakkudele iseloomulikud omadused (3). 1) Tüvirakud ei ole ise terminaalselt diferentseerunud 2) Nad võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) 3) Säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada. 70
segust (polükloonsetest antikehadest) väga kitsaste spetsiifiliste omaduste poolest. Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. Saadud hübridoomikloon on säilitatav kui kaua tahes (vajaduse korral vahepeal külmutatuna vedelas lämmastikus -196°C juures) ja ta võib seda antikeha toota piiramatus koguses. 4 TÜVIRAKUD, RAKUTERAAPIA Selgroogsete tüvirakud on diferentseerumata või vähediferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Tüvirakud tagavad organismi arengu, kudede eneseuuendamise regeneratsiooni (s.o. kahjustuste paranemise). Loomade ja inimeste tüvirakud on mõnes mõttes võrreldavad taimede meristeemirakkudega. 1980.-1990. Aastatel algas inimese tüvirakkude põhjalikum uurimine eesmärgiga leida
täiskasvanud embrüo (seemnes olemas väike taim) 6. Kuidas toimub katteseemnetaimedes kahekordne viljastumine ja millised struktuurid selle tulemusel moodustuvad Tolmuteras tekib 2 spermiumi, millest 1 viljastab kindlasti munaraku tekib dipolidne embrüo ehk loode; 2. spermium ühineb teistuumaga ehk sulab kokku lootekoti osaga ehk lootekoti tsentraalrakuga (2 tuuma) triploidne rakk endosperm 7. Mis on kallus? Kallus diferentseerumata rakkude mass. Võetakse mingi taime osa (nt juure tükk või tolmukas) ja kasvatatakse seda agaril rakkude jagunemine diferentseerumata rakkude mass. Muutes kasvuainete hulka ja omavahelisi proportsioone agaris saab indutseerida kallusest pealmaaosade, samuti juurte tekke ja moodustub terviktaim kõikide taime jaoks tüüpiliste organite ja kudedega. Samuti on võimalik taimerakke `veenda' selles, et nad on viljastatud munarakud. 8. Mis on kalloos?
kilpnäärme folliikulites ja võrkkesta pigmentepiteel Ühekihiline prismaatiline epiteel - rakutuumad on ovaalsed, võivad esineda mikrohatud ja ripsmed, võib koosneda eri rakkudes(ääris- ja karikrakud). Tüüpiline seedetraktiepiteel, ka munajuhas. Mitmerealine epiteel kõik rakud algavad basaalmembraanilt, aga kõik ei ulatu vabale pinnale välja, mistõttu jäävad rakutuumad erinevatele kõrgustele. Esineb hingamisteedes ninaõõnes, trahheas ja bronhides. Koosneb karik- , diferentseerumata basaal- ja ripsetega rakkudest Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel koonseb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud kontakteeruvad basaalmembraaniga. Lähenedes epiteeli vabale pinnale, rakud lamenevad. Näited: suuõõnes, söögitorus, tupes. Eristatakse 3e kihti: basaal- oga- ja pindmine kiht. Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel eristatakse kuni viit: basaal-, oga-, sõmer-, läike- ja sarvkihti. Peamine keha pinda kattev kiht.
Tüviraku all mõistetakse selliseid rakke mis: ei ole ise terminaalselt diferentseerunud võivad piiramatult jaguneda (vähemalt organismi eluea jooksul) säilitavad ise oma populatsiooni, s.t. jagunemisel tekkinud tütarrakkudest osa jääb edasi tüvirakkudeks, osa aga alustab lõplikule diferentseerumisele viivat rada.Tüvirakku vajatakse seal, kus on pidev tarvidus diferentseerunud rakkude järele, mis ise ei ole jagunemisvõimelised. Kuigi tüvirakk on lõplikult diferentseerumata, on ta siiski determineeritud - ta saab diferentseeruda ainult teatud kindlates suundades (tema arengupotentsiaalid on piiratud). Neid tüvirakke, mis annavad ainult üht tüüpi diferentseerunud rakke, nimetatakse unipotentseteks (epidermise tüvirakud, skeletilihase satelliitrakud e. müoblastid, spermatogoonid). Kui üks tüvirakk annab alguse mitmetele rakutüüpidele, nimetatakse teda pluripotentseks. Tüüpiline pluripotentse tüviraku näide on vereloome tüvirakk.
annaabi.ee 
