Kõige välimine lootekest, mis osaleb lootepoolse platsenta kujunemises. Platsenta ülesanded: · Ühendab emasorganismi areneva lootega · Ainevahetuslik. · Platsentaarbarjäär. · Loote varustamine antikehadega. · Toodab naissuguhormoone. Lootevee ülesanded : kaitse põrutuste eest, kaitse veekaotuse eest, vähendab raskusjõu mõju, kaitse temeratuurimuutuste eest, tagab stabiilse sisekeskkonna, on joogi ja urineerimiskeskkond. Lootelehed: Sisemine looteleht ehk entoderm: Seedenäärmed - maks, soole ja maonäärmed, kõhunääre, kilpnääre; hingamisteede epiteel ja kopsud; Välimine looteleht ehk ektoderm: Kesknärvisüsteem ja meeleelundid Epidermis - marrasnahk, küüned, piimanäärmed, juuksed, karvad Keskmine looteleht ehk mesoderm: Skelett; Lihased; Kõik sidekoetüübid; Kuse- ja suguelundid; Ringeelundkond Postembrüonaalse arengu etapid: Postembrüonaalne areng algab väljumisega munakestadest ja emakast.
Lk 122- Organismide looteline areng 1. Mida nimetatakse embrüogeneesiks? Organismi lootelist arengut 2. Kuidas kulgeb taimede embrüogenees? Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega. 3. Millega lõppeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünniga või munast koorumisega. 4. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobaloode? Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootel...
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustu...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Kaaluta olek urineerimiskeskkonnaks. · Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus - Bioloogilised pärilikud haigused, punetised, leetrid - Keemilised ravimid, alkohol, narkootikumid 22. Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed? Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid 23. Vaegmoone, täismoone, otsene areng. Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone (rohutirts, kiil) Valmik -> muna -> vastne -> nukk ->> Täismoone (liblikad, kärbsed) Otsene areng imetajad, linnud, roomajad. (järglane on kohe samasugune nagu ema) 24. Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem? · Kesknärvisüsteem Peaaju : Suuraju nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine.
Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud folliikul Koorion kõldkest Lootekestad ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu Lootelehed lootelise arengu karikloote staadiumis moodustuv rakukiht Lõigustumine mitoosi teel kiiresti jagunemine Meioos rakujagunemine, kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda Menopaus ovulatsiooni lakkamine naisel Menstruatsioon viljastamata munaraku ja emaka limaskestade eraldumine naise kehast Mesoderm keskmine looteleht Mitoos päristuumse raku jagunemine, kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes Moondeline areng järglased ei sarnane täiskasvanuga
10. Iseeneselik ja esilekutsutud abort. Kunstlik viljastamine. Iseeneselik abort – Põhjuseks vead loote geenides, kasvajad , äratõukereaktsioonid. Toimub enamasti esimese kuu jooksul. Esilekutsutud abort- Rasedus katkestatakse ravimite või kirurgilise protseduuri abiga. Kunstlik viljastamine- Munarakk viljastatakse kehaväliselt ning viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. 11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem
Karikloode gastrula, enamiku loomade ( inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamate loomade) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Kobarloode moorula, sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Põisloode blastula, enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest (moorula). Lootekestad loote ümbris, selgroogsetel loomadel (inimestel) eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entodrem) ja keskmine (mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti 28 päevase vahega ( esineb ka 21-35 päevaseid). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse
sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega ja lõpeb surmaga Moorula sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Blastotsüst imetajate lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgrootute põislootele Gastrula enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist Lootelehed rakukihid, millest arenevad organismi erinevad elundkonnad Platsenta nimetatakse ka emakook, on vahendusorgan ema ja loote vahel, kõrvuti on ema ja loote veresooned aga vereringed ühenduses ei ole Lootekest loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Fülogenees organismirühma evolutsiooniliste arengu tee Biogeneetiline reegel organismi individuaalse arengu alguses läbib liik oma ajaloolise
Karikloode Enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis arenem blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Selgrootsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta. Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus
8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14
Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid. Eristatakse kolme: välimine(ektoderm) närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude, küüned, karvad ja hammaste vaap; sisemine(entoderm) seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine(mesoderm) tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond. Embrüo loode, embrüogeneesi algus. Postembrüogenees lootejärgne areng
Moorula ehk kobarloode Moodustub viljasatunud munaraku(sügoot) jagunemise tagajärjel emakas. Embrüogeneesi teine aste Blastula ehk põisloode Embrüogeneesi kolmas aste. Koosneb ühest rakukihist. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook Gastrula ehk karikloode Embrüogeneesi neljas aste. Koosneb rakukihtidest, mida nimetatakse lootelehtedeks. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond LOOTEJÄRGNE ARENG Algab emaüsast väljumisega. Moondega vastsündinu erineb vanematest oluliselt ja muutub nende sarnaseks alles vaheetappide käigus. Täismoondeline Kolm staadiumit: vastne, nukk, valmik Vaegmoondeline Kaks staadiumit: vastne ja valmik
Pärast viljastumist algab loote areng;rakk hakkab jagunema;rekib kobarloode-paikneb munajuhas)blastosüst(embrüoplast-tihedam rakkude kobar)blastosüst siseneb emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale. Platsenta roll(sisaldab palju veresooni)filtreerib mõningaid aineid, et kaitsta loodet; loode saab toitu, hapniku;toimub loote aine-ja verevarustus;toodab hormoone, mis ei lase uuesti samal ajal rasestuda; gastrula(arenevad lootelehed;kootelehtedest arenevad elundid. Väline looteleht(tekib närvisüsteem,meeleelundid, nahk,suuepiteelkude, hambavaap);keskmine looteleht(arenevad lihased, luud, erituselundkond, neerud, sigimiselundkond);sisemine looteleht(arenevad hingamiselundid, seedeelundid). Loode areneb vesikeskkonnas. 9 kuu jooksul loode kasvab ja elundkonnad täiustuvad. 6.Sünnitamine algab õigel ajal- tulevad ära looteveed, laps sünnib tundide kuni paari päeva jooksul. Emakakael avaneb järk järgult
Kehasisene viljastamine Kehaväline viljastamine Emase organismi Enamasti vees suguteedes Sugurakkude arv väiksem Sugurakke palju Viljastumine juhuslik ja selle tõenäosus väiksem Viljastumine- 4-5päeva emajuhas-pesastub- rakud jagunevad- kobarloode- 3. Nädal süda blastotsüsti staadium [rakk on pesastutunud (loomadel blastula)]- gastrula [karkloode, tekivad lootelehed (ektoderm, eutoderm ja mesoderm), võivad tekkida väärarengud (3-4 arengunädal]- ektoderm (välis)- närvisüsteem, marrasnahk, meeleelundid; entoderm (sise)- seede- ja hingamiselundkond; mesoderm (kesk) tugi ja liikumiselundkond, vereringe, eritus ja sigimiselundkond. Teratogeenid: 1. Biloogilised (haigustekitajad nt punetised, süüfilis; alglomad toksoplasmas, vaegused; toksiinid; tamede alkoholaadid; 2
sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine: naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu
· Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap
Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. · Karikloode- enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. · Kobarloode- moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. · Lootekestad- loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta · Lootelehed- selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine, sisemine ja keskmine. · Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel. · Menustruaaltsükkel- periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani · Menustruatsioon- tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus
6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad
6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude
kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e
olmemürgid, raseda haigestumine Esimestel elukuudel kujunevad välja kõigi elundkondade alged – oluline on tervislik eluviis! KÜSIMUSED! Mis on sügoot? Viljastunud sugurakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ühinemisel Kuidas lõppeb katteseemnetaimede embrüoaalne areng? Idu moodustumisega seemnes Millised on varajse embrüogeneesi osad? (4) Sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode Millised lootelehed on embrüol ja mis neist moodustub? Välimine, sisemine ja keskmine looteleht – neist moodustuvad kindlad elundid ja elundkonnad Kaua kestab normaalne rasedus, kuna on laps enneaegne? Normaalne rasedus on kuni 40 nädalat, enneaegne laps on sündinud varem kui 36.nädalal Kuna on laps kõige vastuvõtlikum halbadele teguritele, mis soodustavad väärarengu tekkeid. Millised halbu tegureid oskate nimetada? Esimsetel arengukuudel kõige vastuvõtlikum
§ Blastoderm koosneb välisest rakkude kigist trofoblastist ja sisemisest rakkude kogumikust embrüoblastist § Toimub munajuhas (loode jõuab emakasse blastotsüstina) § Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis) • Gastrualtsioon o Väga täpne rakkude liitumine, et tekivad lootekestad ja lootelehed, tulemuseks gastrula § Lootekestad kolm rakkude kihti trofoblastist § Lootelehed ainuõõssetel ja käsnadel 2, kõrgematel loomadel 3 o Lootelehtede teke 2-s staadiumis § Varane – kujunevad endo- ja ektoderm § Hiline – kujuneb mesoderm o Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma kohale)
ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode;
Lootekestad on ajutised organid, mis 21.Lootevee ja platsenta ülesanded Lootevesi: kaitsta veekaotuse eest, uv kiirguse eest, põrkumise eest,külma eest Platsenta: ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel, 22.Tertogeenid Loodet kahjustavad tegurid a)bioloogilised bakterid, viirused emalt pärinevad vaegused keemilised: alkohool, narkootikumid, nikotiin, olme, keskonna mürgitused 23.Lootelehed, millal ja miks? 24.Vaegmoone, täismoone, otsene areng selgitus +näide Vaegmoone: vastne, muna, valmik, vastne Ritsikas, kiil Täismoone: vastne, muna, valmik, nukk, vastne Liblikas mardikas Täis: imetajad, loomad, lonnud 25.Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem 26.Mis on sünaps? Mis seal toimub ja mille abil Sünaps on koht kus toimub impulsside kandumine ühe närvirakud nendriidilt teise närviraku dendriidile, medriaanide abil 27
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15
naissuguhormooni progesterooni, mille toimel valmistatakse naise organismi ette raseduseks. Foliikul Munarakk asub vedelikuga täidetud põiekese ehk folliikuli sees Moorula lõigustumise tulemusena moodustub kõigepealt kobarloode ehk moorula Blastotsüst moodustub kobarloote ümber, selle sein koosneb ühest rakukihist. Gastrula (karikloode) blastulast arenev loode. Lootelehed on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Platsenta on loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. Ontogenees ehk isendiarenemine ehk individuaalne areng ehk indiviidiareng on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab kolmanda lootelehe- mesodermi. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Kirjeldage inimese lootelist arengut
selgroogsete põislootele. Põisloode-enamiku loomade lootelise arengu varajane staadium, mis areneb kobarlootest. Embüroblast-blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Eritab naissuguhormoone östrogeeni ja progesterooni -Platsenta-imetaja loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga. Karikloode-järgneb blastotsüstile, areneb embrüoblastist, koosneb kahest rakukihist- lootelehed(välimine ja sisemine)-arenevad elundid ja elundkonnad. Ürgjutt-välimise lootelehe rakkudest embüro välispinnale moodustunud vagu. Muutub servaaladelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea-ja seljaaju. Embrüonaalne induktsioon-lootelise arengu käigus esinev protsess, mille korral ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk
Karikloode(gastrula) enamiku loomade(inimestel) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast või blastotsüstist. Kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises. Kobarloode(moorula) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Lootekestad loote ümbris. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Välimine(ektoderm), sisemine(entoderm), keskmine(mesoderm). Menopaus ovulatsiooni lakkamine. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. 28 päeva(21ja35ka). Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeristus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munrakk ja osa emaka limaskestast. Kuupuhastumine.
diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms. KÜSIMUS Paljunemine 5. Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G). Taastatakse diploidsus ... Taastatakse hulkraksus ... Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid ... Isas- ja emasgenoomide ühinemine ... Määratakse sugu ... Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ... Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe ... Arenevad lootelehed ... Kommentaar Paljunemine 5. Taastatakse diploidsus V Taastatakse hulkraksus L Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid L Isas- ja emasgenoomide ühinemine V Määratakse sugu V Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid V Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe L Arenevad lootelehed G KÜSIMUS Paljunemine. 6. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 6.1
Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded
Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid) • Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased) … areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/ Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Heleväli, tumeväli, blastoderm, epiblast, subgerminaalne õõs, marginaaltsoon 4) Kirjelda lõigustumist inimesel/hiirel (sh. selgita, millise lõigustumistüübiga on tegu) Kompakteerumine, moorula, blastotsüst, blastotsööl. Totipotentsus, pluripotentsus. Trofoblasti ja ICM-sisemine rakumassi teke ja mis neist saab. Blastotsüsti koorumine ja implantatsioon. Identsete kaksikute teke. 5. Gastrulatsioon Lootelehed ja nende derivaadid (ektoderm, mesoderm, endoderm). Morfogeneetilised liikumised gastrulatsioonis (involutsioon, ingressioon, delaminatsioon, epiboolia, invaginatsioon) - osata tuua ka vastavate liikumiste näiteid erinevate mudelorganismide arengust Täpsemalt: 1) Kirjelda konna gastrulatsiooni Hall sirp/marginaaltsoon, pudelrakud/invaginatsioon, vegetaalne rotatsioon/IMZ (involueeruv marginaaltsoon), blastopoori (üla, ala, külghuul)- millised struktuurid
postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees
konkreetse mehe või doonori seemnerakkudega; 3) Rasestamine võõrast munarakust pärineva embrüoga. Sügoot-viljastunud munarakk Embrüogenees-loote areng Looteline areng e. embrüogenees Etapid inimesel: Ø moorula e. kobarloode(loote arengu varajaseim staadium) Ø blastotsiit e. põisloode(kobarlootest järgmine staadium, kus rakukobara sisse on kujunenud öös) Ø gartreela e. kariloode(kus loote alges on eristunud lootelehed) Eksodermis kujunevad: Ø närvisüsteem Ø meeleelundid Ø nahk Ø küüned, karvad, hammaste vaap Entodermis kujunevad: Ø seede- ja hingamiselundkond Mesodermis kujunevad: Ø luud ja lihased Ø vereringeelundkond Ø eritus ja sigimiselundkond Looteleht on loomade (välja arvatud käsnade) lootelise arengu karikloote ehk gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine (ektoderm), sisemine (entoderm või endoderm) ja keskmine (mesoderm).
korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost Eutanaasia – halastussurm 8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental? Lootelehed – loote rakukihid, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Lootekestad – loodet ümbritsevad kestad, mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut Platsenta – loote varustamine eluks vajalikuga 9.Kuidas saab vältida : a) rasedust. Kirjelda 3 meetodit Meeste kondoom – seemnepurske järel jääb sperma kondoomi sisse ja viljastumist ei saa toimuda Pillid – sisaldavad väikeses koguses kahte naissuguhormooni, mille mõjul ei küpse
päevani. Kui munarakk ei ole viljastatud, siis ta ei kinnitu emaka seinal, sellele järgneb menstruatsioon. Munarakk viljastatakse munajuhas esimesena kohale jõudnud spermi poolt. Munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad, tekib viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine
Rasestumise vältimiseks on tänapäeval võimalik kasutada mehhaanilisi, keemilisi, emakasiseseid, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Moorula e kobarloode enne emaka külge kinnitamist jagunenud munarakk, on täpselt sama suur kui esimene munarakk. 36 h pärast viljastumist. Kõik rakud jagunevad korraga. Seda nim täielikuks lõivustumiseks. Munajuhas 4-5 päeva. Emakas toimub pesastumine. Blastotsüsti staadium (loomade puhul blastula). Gastrula stadium ehk karikloode. 3-4 nädal. Lootelehed: ektoderm, entoderm, mesoderm. ektoderm-paneb aluse närvisüsteemile; naha pindmine kiht(marrasnahk) tekib ektodermist; meeleelunditele paneb alguse. Entoderm-tekivad seede ja hingamiselundkond Mesoderm- temast areneb tugi ja liikumis elundkond; eritus- ja sigimiselundkond Teratogenees-looduslik väärareng, seda põhjustavad teratogeenid. Teratogeenid: 1)bioloogilised- haigustekitajad(punetised,seened,vaegused-toitainete vaegused),toksiinid
kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju
areneb blastulast või blastotsüstist Kliiniline surm - inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdumises Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Menopaus - ovulatsiooni lakkamine. Esineb 44.-55. aastastel naistel Menstruatsioon - tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastamata munarakk ja osa emaka limaskestast. Rahvakeeles kuupuhastus Menstruaaltsükkel-ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni
küpsemist. Menstruatsioon on menstruaaltsükli osa ja toimub tsükli esimestel päevadel. Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo Gastrulast (kariklootest) arenevad välja lootelehed (millest hiljem arenevad): 1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi.
· Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru
KO BARLO O D E P Õ IS L O O D E K A R IK L O O D E ( b la s tu la - a la m a te l s e lg r o o g s e te l) TRO FO PLA ST LO O TEK ESTAD LOOTELEHED ( to ite k u d e ) k o o rio n e . k u s e k o tt e . a m n io n e . e k to d e rm e n to d e rm m eso derm k õ ld k e s t a lla n to is v e s ik e s t
kaitse temeratuurimuutuste eest platsentaarbarjäär tagab stabiilse sisekeskkonna loote varustamine antikehadega joogi ja urineerimiskeskkond toodab hormoone Gastrulatsioon Kujuneb karikloode ehk gastrula Esmalt kujunevad kaks rakukihti: ektoderm ja entoderm, hiljem mesoderm Neid rakukihte nimetatakse lootelehtedeks, hiljem kujunevad neist elundid ja elundkonnad Lootelehed Sisemine e. entoderm Keskmine e. mesoderm Välimine e. entoderm Seedenäärmed - maks, soole ja Skelett Kesknärvisüsteem ja maonäärmed, kõhunääre, Lihased meeleelundid kilpnääre Kõik sidekoetüübid Epidermis - marrasnahk, hingamisteede epiteel ja kopsud Kuse- ja suguelundid küüned, piimanäärmed,
toitainete abil. Karikloote mood in embrüogeneesis algselt koosneb karikloode kahest rakukihist, neid nim lootelehtedeks. Varases staadiumis on eristatavad väline ja sisemine looteleht. Peagi mood. välimise lootelehe rakkudest embrüo pinnale vagu (ürgjutt),mis muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning mood. keskmise lootelehe. Lootelehed: Välimine-paneb aluse närvisüs, meeleelunditele, naha ja suu epiteelkoele, kujunevad küüned, karvad, hammaste vaap. Keskmine-mood tugi-ja liikumiselundkonna (luud, lihased), vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkonna. Sisemine-rakkudest kujun seede-ja hingamiselundkond. Kõigil loomaliikidel mood samadest lootelehtedest samad elundid ja elundkonnad. Biogeneetiline reegel-lootearengu etapid meenutavad kunagi toimunud evolutsiooni. Loomarühmad sarnanevad loote arengu algetapis.
Kuulub plastiidide hulka, sisaldab tihti varuaineid. Varutärklist sisaldavat leukoplasti nimetatakse amüloplastiks Lipiid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid) Loodusseadus - teaduslike faktide üldistus, mis võimaldab selgitada mitmeid loodusnähtusi. Loodusnähtuste püsiv korduvus Lootekestad - loote ümbris. Selgroogsetel loomadel eristatakse kõldkesta, kusekotti ja vesikesta Lootelehed - selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte: välimine(ektodern), sisemine(entoderm) ja keskmine(mesoderm) Lüsosoom - ühekordse membraaniga ümbritsetud põieke, milles lagundatakse mitmesugulised makromolekule, oma otstarbe kaotanud rakustruktuure või fagotsüteeritud aineosakesi Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda
uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks)
annaabi.ee 
