Rakutsükkel Rakuteooria põhiseisukohad. · Kõik organismid koosnevad rakkudest. · Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. · Uued rakud saavad alguse olemasolevate rakkude jagunemise tulemusena. Rakkude jagunemise viisid · Mitoos - Päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes - Keharakkude e. somaatiliste rakkude jagunemise viis - Tekib kaks geneetiliselt identset tütarrakku · Meioos - Kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda - Sugurakkude e. Gameetide jagunemise viis - Tekib neli geneetiliselt erinevat tütarrakku · Mitoosi eesmärk - Organismi kasv ja areng - Sugulisel sigimisel uue organismi areng - Hukkunud rakkude uuenemine, vigastuste paranemine - Inimesel tekib u.25milj. rakku sekundis Rakutsükkel: · Interfaas - kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood · Mitoos - Karüokinees e. tuuma jagunemine 1.Profaas ...
Lk 122- Organismide looteline areng 1. Mida nimetatakse embrüogeneesiks? Organismi lootelist arengut 2. Kuidas kulgeb taimede embrüogenees? Algab munaraku viljastumisega ja lõppeb idu moodustumisega. 3. Millega lõppeb erinevate loomorganismide embrüogenees? Sünniga või munast koorumisega. 4. Millises naise suguelundkonna osas moodustub kobaloode? Munajuhas 5. Kirjeldage karikloote moodustumist inimese embrüogeneesis. Viljastanud munaraku jagunemine mitoosi teel lõigustumine->Moodustub rakukobar moorula e. Kobarloode->Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või blastotsüst->Moodustubad eootekestad->Kõldkest kasvab kokku emakaseinaga, moodustub platsenta->Platsenta ülesanded 1. varustavad embrüot hapniku ja toitainetega 2. juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootel...
Kordamisküsimused 11 - V 1. mida nimetatakse ontogenees? Isendi individuaalne areng sünnist kuni surmani. Mittesugulisel paljunemisel, vanemorganismist eraldumisest kuni surmani. 2. millised on viljastumise vormid? Kehasisene ja kehaväline viljastumine. 3. mille poolest erinevad kehasisene ja kehaväline viljastumine? Millised on nende kahe strateegia põhimõttelised erinevused? KEHASISENE KEHAVÄLINE Imetajad,linnud, roomajad, putukad Kahepaiksed, ainuõõssed,kalad Enamasti maismaal, võib ka vees Paljunemine peab toimuma vees Vähe gameete Suur gameetide arv Järglased suured Järglased väga väikesed Järglaste hukkumise arv väiksem Järglaste hukkumise arv suur 4. kirjelda lühidalt loote arengu esimest 3 etappi ning iseloomusta neid Moorula e. Kobarloode moodustu...
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
Kaaluta olek urineerimiskeskkonnaks. · Platsenta tagab ainevahetuse, toodab hormoone, varustab antikehadega. 21. Teratogeenid .. on loodet kahjustavad geenid. - Füüsikalised ultrakiirgus - Bioloogilised pärilikud haigused, punetised, leetrid - Keemilised ravimid, alkohol, narkootikumid 22. Millise lootelise arengu etapil tekivad lootelehed? Karikloote etapil arenevad välja lootelehed -> püsivad organid 23. Vaegmoone, täismoone, otsene areng. Valmik -> muna -> vastne ->> Vaegmoone (rohutirts, kiil) Valmik -> muna -> vastne -> nukk ->> Täismoone (liblikad, kärbsed) Otsene areng imetajad, linnud, roomajad. (järglane on kohe samasugune nagu ema) 24. Kuidas jaguneb inimese närvisüsteem? · Kesknärvisüsteem Peaaju : Suuraju nägemine, kuulmine, mõtlemine, haistmine.
Agoonia surmale eelnev seisund, elundkondade talitlus jätkub, teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab Allantois kusekott Amnion vesikest Bioloogiline surm organismi elutegevuse lakkamine: ajurakud hävivad, keha jahtub, lihased kangestuvad, veri ei ringle Blastotsüst põisloode, areneb moorulast, seest õõnes, üherakukihiline Blastula põisloode, alamatel selgroogsetel Ektoderm väline looteleht Embrüo loode Embrüogenees looteline areng Embrüoplast tihe rakukobar Endoderm sisemine looteleht Folliikul munarakku ümbritsev toitvate rakkude kiht Fülogenees organismide evolutsioonilise arengi tee Gastrula karikloode Generatiivne areng Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk Idand idaneb seeme Interfaas kahe mitoosi vaheline periood Juveniilne staadium noorjärk, algab sünniga, lõpeb sigimisvõime saabumisega Karüokinees rakutuuma jagunemine Kliiniline surm järgneb agoonias olevale inimesele, lakkab hingamine, südametegevus Kollakeha rebenenud fol...
10. Iseeneselik ja esilekutsutud abort. Kunstlik viljastamine. Iseeneselik abort – Põhjuseks vead loote geenides, kasvajad , äratõukereaktsioonid. Toimub enamasti esimese kuu jooksul. Esilekutsutud abort- Rasedus katkestatakse ravimite või kirurgilise protseduuri abiga. Kunstlik viljastamine- Munarakk viljastatakse kehaväliselt ning viiakse embrüo tagasi emakasse, kus areneb laps. 11. Inimese varane embrüogenees. Lootelehed, mis neist kujuneb? Varane embrüogenees. Viljastumisega algab uus inimorganismi areng, kestab 38 nädalat, kuid loetakse 40 nädalat. Viljastunud munarakk e. Sügoot, hakkab kiiresti mitoosiliselt jagunema moodustades kobarloote. Kobarloote rakud hakkavad ümber paigutuma ja tekib põisloode, seejärel jaguneb embrüo kihtidesse. Kariklooteks ning tekib loode. Lootelehed: karikloote staadiumis tekib kolm kihti. Välimine- nahk ja närvisüsteem
Bioloogia paljunemine. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste (kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene) paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y. Tähistatakse 2n= (inimesel) 46. Haploidne kromosoomistik meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugukromosoomides (munarakk, seemnerakk). Tähistatakse n= 23 (inimesel). Eoseline paljunemine mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste (spooride) abil. Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (rist...
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
8. Ontogenees (= isendi areng) ja fülogenees (= vastava liigi evolutsiooniline areng). Ontogeneesi etapid j(5) a nende bioloogiline tähtsus. Embrüogenees, postembrüogenees ehk lootejärgne areng. 9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
MÕISTED Sügoot Viljastatud munarakk Embrüogenees - Organismi looteline areng Ontogenees Organismi areng viljastamisest surmani Partenogenees Viljastumata munaraku areng Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse spermini. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Teratogenees väärareng Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud ...
1.viljastumine-munaraku ja seemneraku ühinemine.Jaguneb: kehasisene viljastumine ja kehaväline viljastumine.Ontogenees- isendi individuaalne areng.jaguneb looteliseks arenguks e. embrüogeneesiks(viljastumine kuni sündimine) ja postembrüogeneesiks(sünnist surmani). partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine. Esineb naistel (45-55 a.)menstruatsioon- viljastamata jäänud munaraku, limaskesta väljumine koos verega.embrüo-organismi lootelise arengu staadium.sügoot- viljastatud munarakk.embruogenees-organismi looteline areng (viljastumine kuni sündimine).fülogenees- organismirühma evolutsioonilise arengu tee. 2.kehasisene(viljastumise tõenäosus suhteliselt suur, loode on kaitstud) ja kehaväline(viljastumise tõenäosus suhteliselt väike, suur võimalus, et loode süüakse ära) 3.Inimese viljastumine on kehasisene. Toimub munajuhas. Munasarjades tekivad munarakud. Loode areneb emakas. Naine on viljast...
Paljunemine Mittesugulisel paljunemine on kiire ja arvuka järglaskonna ja saadakse samade tunnustega järglane. Õis on sugulisel paljunemise organ. Sugulise paljunemise tulemusena tekib suur varieeruvus ja see jääb evolutsioonis paremini ellu. Rakkude jagunemine Sek 25 miljonit tekib (kaob) rakku inimorganismis. Eukorioodsetel rakkudel on kaks või enam DNA molekuli. Eristatakse kahte etapp: karüokinees (tuumasise info jaotamine), tsütokinees (tsütoplasma ära jaotamine). Joonis 2.1.1 (5.6) Mitoos- eükoroodsete rakkude jagunemise vorm, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes tagatakse muutumatus . Mitoos toimub vaid keharakkudega (somaatilisteks rakkudeks). 23+23 = 46 kromosoome on inimesel. Mitoosi teel tagatakse, et hävinenud rakkude asemel tekivad uued, kus on ikka 46. Kahe mitoosi ajavahemikku nimetatakse interfaasiks. G1 staadiumi läbimisel diferentseerub vastava koe rakuks ja edasi enam ei jagune. G2 hakkab valmistuma uueks jag...
sünni vältimine. 6. Kunstlik viljastamine: naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toimingud, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine 2) Sisemine 3) Keskmine 9.Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois . 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned , mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 11. Lootelise arengu
· Vesikest selles areneb loode 8. Lootevee tähtsus: · Kaitseb põrutuste eest · Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad
6. Kunstlik viljastamine kujutab endast naise rasestamise eesmärgil kehasiseselt või kehaväliselt sooritatavaid toiminguid, mille käigus kunstlikult kutsutakse esile mehe seemneraku tungimine naise munarakku, sisestatakse mehe seemnerakk kunstlikult naise munarakku või kantakse naisele üle kehaväliselt viljastatud munarakk. 7. Loote arengu varajased etapid: 1) Kobarloode , 2) Põisloode , 3) Karikloode , 4) Loode 8. Lootelehed: 1) Välimine (ektodern) , 2) Sisemine (entoderm) , 3) Keskmine (mesoderm) 9. Lootekestad: 1) Vesikest ehk amnion , 2) Kõldkest ehk koorion , 3) Kusekott ehk allantois. 10. Platsenta ülesanded ühendab emasorganismi areneva lootega. Platsentat läbivad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid. Eritab naissuguhormoone. Need hormoonid takistavad uute munarakkude
kusekott ehk allantois ja vesikest ehk amnion. 6-7 päeva pärast kinnitub embrüo emakaseinale. Kldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku moodustavad platsenta. 15. Lootekestad: 1. Kõldkest väline lootekest 2. Kusekott sisemine lootekest 3. Vesikest sisemine lootekest, seal asub arenev loode 4. Platsenta - emakook 17. Platsenta - loote kest, mille kaudu ema ja arenev organism on omavahel seotud, loodet ühendab platsentaga nabanöör. 18. Lootelehed: 1. Välimine tekivad närvisüsteem, meelelundid, nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e
olmemürgid, raseda haigestumine Esimestel elukuudel kujunevad välja kõigi elundkondade alged – oluline on tervislik eluviis! KÜSIMUSED! Mis on sügoot? Viljastunud sugurakk, mis on tekkinud emas- ja isassuguraku ühinemisel Kuidas lõppeb katteseemnetaimede embrüoaalne areng? Idu moodustumisega seemnes Millised on varajse embrüogeneesi osad? (4) Sügoot, kobarloode, blastotsüst, karikloode Millised lootelehed on embrüol ja mis neist moodustub? Välimine, sisemine ja keskmine looteleht – neist moodustuvad kindlad elundid ja elundkonnad Kaua kestab normaalne rasedus, kuna on laps enneaegne? Normaalne rasedus on kuni 40 nädalat, enneaegne laps on sündinud varem kui 36.nädalal Kuna on laps kõige vastuvõtlikum halbadele teguritele, mis soodustavad väärarengu tekkeid. Millised halbu tegureid oskate nimetada? Esimsetel arengukuudel kõige vastuvõtlikum
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
ühendab emaorganismi areneva lootega; ainevahetuslik; platsentabarjäär; toodab naissuguhormoone; loote varustamine antikehadega; amnion ehk vesikest: kõige lootepoolsem kest, mis koosneb 99% veest; allantois ehk kusekott: sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat; Gastrula ehk karikloode; lootelehed: ektoderm välimine looteleht, milles areneb närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, suuepiteel. entoderm sisemine looteleht, milles areneb seede- ja hingamiselundkond. mesoderm vahepealne looteleht, milles areneb tugi- ja liikumis, vereringe, eritus- ja sigimiselundkond. viljastumine seemne- ja munaraku tuumade ühinemine; sügoot viljastunud munarakk, millest areneb loode;
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik loomriik Hõimkond- keelikloomad Klass- imetajad Selts primaadid Sugukond- inimlased Perekond- inimlased Liik- tarkinimene ehk homosapiens 2. Inimese põhilised tunnused: · Artikulaarne kõne · Kahel jalal püstine kõnd · Oskus valmistada tööriistu · Usk · Sotsiaalne eluviis · Suur aju · segatoit 3. Inimese koed ja alamkoed (ül ka): · Lihaskude- sile- ei kontrolli, ei kinnitu luudele, aeglased ja ei väsi Vööt- kiired, väsivad kiiresti, kinnituvad luudele, kontrollitav Südamelihaskude-kiired, ei väsi. Ül: liikumist võimaldav funktsioon · Sidekude veri -rasvkude -luu ja kõhrkude Ül: annab kuju, kaitseb, liikumist võimaldab · Närvikude- koosneb närvirakkudest, ühesuunaline liiklus Ül: info edasikandmine ja summutamine närvi impulsside abil, seob organi...
Menstruaaltsükkel- tsükliliselt korduvad füsioloogilised muutused viljastusvõimelises naise kehas. Kestab keskmiselt 28p. Algab teismeeas ja kestavad 45-55a. Ovulatsioon-u 14p pärast tsükli algust irdub munarakk munasarjast Mittesuguline paljunemine- eoseline(seened,sõnajalgtaimed) ja vegetatiivne paljunemine ehk pooldumine(bakterid,amööb), pungumine(pärmseen,käsnad), taimede vegetatiivne paljunemine- risoomi(maikelluke),mugulate(kartul),sibula(tulp),varre(roos) kaudu. Toimub organismi kasvuorganite abil;paljunemine kiire ja palju järglasi;kasutatakse sorditunnuste säilitamiseks;järglaskond geneetiliselt ühtne Partenogeneetiline paljunemine- võib esineda emastel organismidel, mille puhul uus isend areneb viljastamata munarakust. Tekib teatud keskkonnatingimuste korral või isase puudumisel( herilased, scorpion) imetajatel puudub. Suguline ja mittesuguline sigimine- suguline keerulisem, sest leida tuleb sigimispartner, sugurakud peavad...
Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
Kirjeldage blastotsüsti ja gastrula moodustumist inimese embrüogeneesis. Blastotsüst moodustub moorula rakkude ümberpaidutumisel. B on seest õõnes põisloode, mille sein koosneb ühest rakukihist. Selle ühel poolusel on tihedam rakukobar- embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem välise lootekesta- koorioni. Hiljem kujuneb veel kaks sisemist lootkesta: allantois ja amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab kolmanda lootelehe- mesodermi. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Kirjeldage inimese lootelist arengut.
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6. Munarakk viljastub munajuhas (viljastamise võimeline 36h) 7. Viljastamisel ühineb munara...
diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms. KÜSIMUS Paljunemine 5. Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G). Taastatakse diploidsus ... Taastatakse hulkraksus ... Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid ... Isas- ja emasgenoomide ühinemine ... Määratakse sugu ... Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ... Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe ... Arenevad lootelehed ... Kommentaar Paljunemine 5. Taastatakse diploidsus V Taastatakse hulkraksus L Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid L Isas- ja emasgenoomide ühinemine V Määratakse sugu V Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid V Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe L Arenevad lootelehed G KÜSIMUS Paljunemine. 6. Leidke sobivaim vastusevariant! Seejärel põhjendage, miks sellele eelnev või järgnev variant (omal valikul) on ebasobiv või väär! 6.1
Embrüogeneesi 3 varast etappi on: Moorula ehk kobarloode Blastotsüst -> arenevad lootekestad Õõs (blastoderm) embrüoplast(tihedam rakukobar) kattev rakkude kiht Gastrula ehk karikloode -> arenevad lootelehed 5. 3 lootelehte arenevad embrüoblastist välimine looteleht ehk ektoderm närvisüsteem, meeleelundid, nahk & nahatekised keskmine looteleht ehk mesoderm tugi- & liikumiselundkond(luustik,lihastik), kuse- & suguelundkond sisemine looteleht ehk entoderm seede- & hingamiselundkond 6. embrüogeneesis kujunevad lootekestad ja nende ülesanded
Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus. Blastotsööl ehk õõs – täidetud vedelikuga (või rebuga) Blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht Gastrula ehk karikloode Eristuvad teatud rakukihid, lootelehed, millest arenevad kindlad elundkonnad • Välimine looteleht ehk ektoderm (sellest arenevad nt nahk ja meeleelundid) • Sisemine looteleht ehk entoderm (nt seede- ja hingamiselundid) • Keskmine looteleht ehk mesoderm (nt vereringe, luustik, lihased) … areneb neist kõige hiljem. https://opentextbc.ca/conceptsofbiology1stcanadianedition/chapter/13-2-development-and-organogenesis/ Lootekestad …on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu.
Kordamisküsimused: 1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine, transformatsioon. Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Spermi ehitus. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon). 2. Oogenees Imetajate oogeneesi etapid - paljunemine, kasvamine, küpsemine. Kus, millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Mis on oogoonid, ootsüüdid? Munaraku erinevus keharakkudest. Munaraku kestad, nende päritolu. Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe (primaarne-, sekundaarne- ja tertsiaalne ehk Graafi folliikul). Oogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, östrogeen, progesteroon). 3. Viljastumine Kehaväline viljastumine (merisiilik). Spermi atraktsioon, munaraku kestade läbimine, rakumembraanide sulandumine (kemotaksis, Ca-ka...
postembrüogenees) Moorula kobarloode; sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar; lootelise arengu esimene staadium; tekib munajuhas Blastotsüst embrüorakkude ümberpaigutamisel tekkiv varajane loote staadium; põisloode 2 kihiline Gastrula karikloodem koosneb lootelehtedest, millest hakkavad moodustuma elundkonnad; 3kihiline Biogeneetiline reegel lootelises arengus teeb isend kiiresti läbi terve liigi ajaloolise arengu Lootelehed gastrula staadiumis moodustuv rakukiht, kus eristatakse kolme lootelehte (välimine, keskmine, sisemine) igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees looteline areng; algab munaraku viljastumisega ning lõppeb sünnimomendil Postembrüogenees organismi lootejärgne areng Ovotogenees Spermatogenees
Lk36 Rakutsükkel- raku eluring ühest jagunemisest teiseni Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, mille tulemuseks on kaks eellasrakuga identse geneetilise materjaliga tütarrakku Interfaas-rakutsüklis kahe jagunemise vahel jääv elufaas, kus toimub ettevalmistumine jagunemiseks Replikatsioon- interfaasi ajal toimuv DNA kahekordistumine Tsentromeer on kromosoomi unikaalne järjestuselement. Pärmseentel näit. 200 bp, primaatidel aga mitu milj. bp, mis koosneb tandeemselt korduvatest järjestusetest (170 bp). Tsentromeerse DNA-ga seostuvad teatud kindlad valgud, neid tuntakse 15-20 (tuntumad vaqlgud CENP-A, CENP-B). Osa valke on seotud tsentromeeriga kogu aeg, osa seondub mitoosi teatud faasides. CENP-A on 17 kDa; tema teatud piirkonnad on homoloogsed H3-ga. Tsentromeeri ülesanne on hoida koos tütarkromatiide kuni mitoosi anafaasini (või meioosi II jagunemise anafaasini). Tsentriool on loomaraku silindrikujuline organell, mis koosneb üheksa...
korduses Diploidne kromosoomistik – kromosoomistik, kus kõik kromosoomid esinevad kahes korduses Menstruatsioon – emakaseina paksenenud limaskesta ja vere irdumine Hermafrodiit - organism, kellel on olemas nii emas-kui isassugurakke tootvad organid Transeksuaal – inimene, kelle sooidentiteet erineb tema bioloogilisest soost Eutanaasia – halastussurm 8.Mis ülesanne on lootelehtedel, lootekestadel, platsental? Lootelehed – loote rakukihid, millest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad Lootekestad – loodet ümbritsevad kestad, mis kaitsevad loodet ja toetavad tema arengut Platsenta – loote varustamine eluks vajalikuga 9.Kuidas saab vältida : a) rasedust. Kirjelda 3 meetodit Meeste kondoom – seemnepurske järel jääb sperma kondoomi sisse ja viljastumist ei saa toimuda Pillid – sisaldavad väikeses koguses kahte naissuguhormooni, mille mõjul ei küpse
päevani. Kui munarakk ei ole viljastatud, siis ta ei kinnitu emaka seinal, sellele järgneb menstruatsioon. Munarakk viljastatakse munajuhas esimesena kohale jõudnud spermi poolt. Munaraku ja seemneraku tuumad ühinevad, tekib viljastatud munarakk ehk sügoot. Sügoot hakkab liikuma mõõda munajuha emakasse. Jõudes emakasse kinnitub emaka seinale, hakkab arenema loode(embrüo ehk kobarloode). Embrügeneesi areng Embrüoblastist arenevad lootelehed: 1) ektoderm 2) entoderm 3) mesoderm Trofoblast Trofoblastis arenevad lootekestad: 1) vesikest ehk amnion 2) kusekott ehk allantois 3) kõldkest ehk koorion Koorioni ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta. Organismide viljastumine
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2. Tsütokinees tsütoplasma ära jaotamine. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nimetatakse rakutsükliks. Mitoos mitoosiks nimetatakse eukarüootsete rakkude jagunemise vormi, mille käigus tagatakse kromosoomide arvude muutumatus tütarrakkudes. Mitoos toimub keharakk...
kahest rakukihist e lootelehtedest 9. Platsenta Lootekest ja emaka limaskest kasvavad kokku ja moodustavad platsenta, mis ühendab emasorganismi lootega. Platsentat ümbritsevad veresooned, mis varustavad embrüot hapniku ja toitainetega ning juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid, lisaks sellele eritab platsenta naissuguhormoone, mis takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse norm. arengu. 10. Lootelehed Blatotsüsti staadiumile järgneb karikloote moodustumine, algselt koosneb karikloode kahest rakukihist e lootelehtedest. Varase karikloote staadiumis on eristatavad välimine ja sisemine looteleht. Välimise lootelehe rakkudest moodustub embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Selle eesmises otsas paikneb nn ürgsõlm. Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaju
Lk 127-128-Viljastumine-Organismide lootejärgne areng Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Otsese arengu korral on järglane oma ehituse üldplaanilt vanemate sarnane. Tõene 2. Moondelise arengu etapid on muna, vastne, nukk ja valmik Tõene 3. Menstruaaltsükkel on enamasti 32-päevane. Väär Menstruaaltsükkel on enamasti 28-päevane 4. Inimese rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Tõene 5. Taime looteline areng kulgeb seemnes. Väär Taime looteline areng algab munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on aju...
küpsemist. Menstruatsioon on menstruaaltsükli osa ja toimub tsükli esimestel päevadel. Sugurakkude ühinemine toimub munajuhas, kus toimub ka loote esmane areng. Ovotsüüdis on 23 kromosoomi aga ovogoonis 46. sügoot - viljastatud ovotsüüt moorula - kobarloode, paljude tüvirakkudega blastotsüst - rakkude kindla ül võtmine (diferentseerumine) gastrula - karikloode, emaka külge kinnitunud embrüo Gastrulast (kariklootest) arenevad välja lootelehed (millest hiljem arenevad): 1) Ektoderm (välimine): närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja nahatekised. 2) Endoterm (sisemine): seede- ja hingamiselundid. 3) Mesoderm (keskmine): luud ja lihased, vereringe, sugu. ..ja lootekestad 1) Amnion (vesikest): vedelik, mis kaitseb loodet kuivamise ja mehaaniliste muutuste eest. 2) Allantois (kusekest): jääkainete kogumine ja gaasivahetus, moodustab nabaväädi.
· Ei tule palju sugurakke toota 5. Looteline areng ehk embrüogenees Viljastunud munarakk sügoot 1) lõigustumine hulkraksuse tagamine, munajuhas, tsütokinees ja DNA replikatsioon, tulemuseks moorula, (kobar moodustunud) 2) blastuatsioon munajuhas/emakas, rakud kahte kihti embrüoplast ( sisemine), trofoblast ( välimine) blastotsüst (kokku) 3) gastrulatsioon trofoblastist kujunevad lootekestad ja embrüoblastist lootelehed, loote kinnitumine, pesastumine gastrula 4) histo- ja organogenees organite kujunemine, 20. nädalaks lootekestad (tulid trofoblastist) seest väljapoole: 1) vesikest ehk amnion, kaitse sünnini, täitub looteveega 2) kusekott ehk allantois, kasvavad kokku emaka limaskestaga ja kujuneb platsenta 3) kõldkest ehk koorion, -,,- (sama) lootelehed 1) ektoderm (välimine) 2) Entoderm (sisemine), moodustub ürgjutist, närvitoru
KO BARLO O D E P Õ IS L O O D E K A R IK L O O D E ( b la s tu la - a la m a te l s e lg r o o g s e te l) TRO FO PLA ST LO O TEK ESTAD LOOTELEHED ( to ite k u d e ) k o o rio n e . k u s e k o tt e . a m n io n e . e k to d e rm e n to d e rm m eso derm k õ ld k e s t a lla n to is v e s ik e s t
ORGANISMIDE PALJUNEMINE Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Partenogees Eoseline Viljastunud munarakust Mittesuguline Uus organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu Vegetatiivne Ostepooldumine rakkudel Pungumine Võsund Sigikeha Õistaimed o Lehe, varre, juure või varre muudandite abil (sibul, mugul, risoom) Eeoseline paljunemine Seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel Järglased on geneetiliselt identsed Paljunemine on kiire Korraga palju järglasi Paljunemiseks on vaja 1 organismi Suguline paljunemine Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust Uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest Esineb iseviljastumist: sugurakud pärinevad ühelt vanemalt (herm...
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
ATP - adenosiintrifosfaat on kõigis rakkudes esinev makroergiline ühen, mis osaleb raku aine- ja energiavahetuses energia universaalse talletaja ja ülekandjana Autosoom - kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Bakteriofaag - viirus, mille peremeesrakuks on bakter Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe Bioloogia - teadus, mis uurib elu kõiki ilminguid Bioloogiline surm - organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Biosfäär - kogu Maad ümbritsev, elu sisaldav kiht Biotehnoloogia - rakendusbioloogia haru, ...
uurimisega Histomorfoloogia histoloogia osa mis keskendub ehitusele Histoloogiline tehnika meetodid ja võtted, millega valmistatakse materjale histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
