Meditsiiniline rakubioloogia (1)

Q: Mis toimub rakkude seoses vananaemisega?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Mis on atroofia hüpertroofia hüperplaasia?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Millest sõltuvad rakukahjustused?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Mis on krüoprotektorite toimemehhanism?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Milles seisneb CO kahjulik toime?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Mis on immuunotoksiin ja tema toime?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Mis on virion ja kapsiid?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Milline on HI viiruse HIV elutsükkel?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Q: Milline on viiruste toime peremeesrakku?

Vastus leiad õppematerjalist: Meditsiiniline rakubioloogia

Tartu Ülikool - Meditsiin - Arstiteadus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis toimub rakkude seoses vananaemisega?
Mis on atroofia hüpertroofia hüperplaasia?
Millest sõltuvad rakukahjustused?
Mis on krüoprotektorite toimemehhanism?
Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega?
Milles seisneb CO kahjulik toime?
Mis on immuunotoksiin ja tema toime?
Mis on virion ja kapsiid?
Milline on HI viiruse HIV elutsükkel?
Milline on viiruste toime peremeesrakku?
Mis funktsioon on pöördtranskriptaasil?
Millised rakud neile reageerivad?
Mis on ligand agonist antagonist?
Millised ained on signaalideks rakkudele?
Mis on cAMP ja cGMP?
Mis 16 Kuidas rakk reageerib signaalidele?
Kuidas on geeniekspressioon mõjutatud?
Kuid valkudega?
Milliseid ECM valke te teate?
Millised on tähtsamad transkriptsiooni kasvaja erisusesed?
Mis aitab metastaseerumine?
Mis seda tõendavad?

Loeng 1. Rakud meditsiinis . Rakupatoloogia.

Milleks uuritakse ja kasutatakse rakke meditsiinis?

Kõik patoloogiad lähtuvad rakupatoloogiatest
Rakud omavad teraapilist tähtsust, seetõttu võib nende tundmine anda olulise teadmise ravi edukuseks.
Rakud omavad tähtsust enamiku meditsiini fundamentaalprobleemide lahendamiseks
Ravimite testimiseks
Bioloogiliselt aktiivsete ainete tootmiseks

Mis on Homeostaas ja mis on haigus /patoloogiline seisund/?

Homeostaas on dünaamiline tasakaaluseisunnd, selle korral on organismi sisekeskkond suhteliselt konstantne – stabiilse sisekeskkonna säilitamine.
Haigus on kõrvalekalle homeostaasist, põhineb patoloogilistel muutustel rakkudes

Homeostaasi näited.

Temperatuuri homeostaas
Ioonide h.
Kolesterooli h.
Valgusünteesi h.
Tüvirakkude h.

Mis on peamised haigusteni viivad kõrvalekalded või defektid rakkudes?

Geeniekspressioonidefektid
Häired signaalteedes
Jääkainete kogunemine rakkudesse
Ainete sünteesi vähenemine

Millised on rakkude proliferatsioonhäiretset ja migratsioonist tingitud patoloogilised muutused?

Põletik, kasvajad, immuunreaktsioonid, rakusurma suurenemine

Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaas. Nende ioonide kontsentratsiooni erinevus raku see ja rakust väljas.

Na-K oluline rakkude normaalseks eluks, K on 35x rohkem rakus, Na 12x rohkem veres
Ca veres 18000x rohkem, depoo on ER-is, kontrollib valgusünteesi, liigne Ca hulk võib vallandada apoptoosi

Mis tagab Na+,K+, Ca 2+ ioonide homeostaasid?

Na-K ATPaas – ioonpump , rakumembraanis , töötab ATP lagundamisel saadava energiaga
Ca-ATPaas – ioonpump ERis ja rakumembraanis, transpordib ioone kas ERi kanalitesse või rakust välja, hoiab Ca taseme raku sees madalana. Ca transport ERist tsütosooli on signaalefektiga

Mis toimub rakkude seoses vananaemisega?

Tuumas nukleiinhapete sünteesi langus, telomeeride lühenemine
Metabolismis valgusünteesi langus, retseptorite hulga vähenemine, vabade radikaalide taseme tõus, oksüdatiivsete reaktsioonide langus mitokondrites
Väheneb prolifereeruvate rakkude hulk, suureneb muteerunud DNAga rakkude hulk

Mis on adaptatsioon, pöörduv kahjustus, pöördumatu kahjustus ?

Adaptsioon – muutus rakkudes, mis on tingitud pöörduvast kahjustusest
Pöörduv kahjustus taastub , ei põhjusta pöördumatut kahjustust ja rakusurma

Mis on atroofia , hüpertroofia, hüperplaasia?

Adaptiivsed muutused
Atroofia – raku suuruse vähenemine
Hüpertroofia – raku suurenemine
Hüperplaasia – rakkude arvu suurenemine

Loetlege rakukahjustuste faktorid

Isheemia /hüpoksia
Füüsikalised faktorid: temp, rõhk jne.
Keemilised faktorid: vabad radikaalid, toksiinid, oksüdeerijad jne
Infektsiooni põhjustajad: viirused , bakterid, seened jne
Geneetilised mutatsioonid
Immunaktiivsed rakud ja valgud
Toidu tasakaalutus

Millest sõltuvad rakukahjustused?

Rakkude radiotundlikkusest, asukohast, konkreetsest mõjutusest.

Mis on isheemia ja hüpoksia ja miks nad kahjustavad rakke?

Hüpoksia: hapniku defitsiitsus, mitteküllaldane hulk rakkudele, kõige tavalisem rakukahjustuse põhjus
Isheemia: vähenenud või mitteküllaldane verega varustamine

Mis on Hüpoksia induktorfaktor (HIF) ja tema roll kasvajate elus?

Kasvaja rakud, mis on jäänud hüpoksiasse, toodavad hüpoksia induktorfaktorit (Hypoxiainducible factor -HIF)
Seejärel hüpoksia induktorfaktor indutseerib omakorda vaskulaarse endoteeli kasvufaktori (VEGF) sünteesi, mis kutsub esile veresoonte arengu kasvaja sisse ja hüpoksia ületamise

Kuidas rakud kannatavad välja külmutamist ja mis on krüoprotektorite toimemehhanism?

Kannatavad koos krüoprotektoritega, mis takistavad rakkudes jääkristallide teket

Mis on radioaktiivse kiirguse otsene märklaud ja miks me ütleme et radioaktiivne kiirgus on genotoksiline agens?

DNA, see põhjustab rakkude surma, mutageneesi ja kasvajalist rakkude transformeerumist

Millised on kaitsemehhanismiks rakus radioaktiivse kahjustuse vastu ?

DNA reparatsioon , selles osalevad ensüümid

Millised rakud on kõrge radiotundlikkusega?

Mitoosis olevad, diferentseerumata ja primitiivsed rakud
Lümfotsüüdid, erütroblastid, spermatotsüütide eellasrakud, ovaariumi rakud, vereloome tüvirakud, soole epiteelirakud, naha basaalkihi rakud.

Milles seisneb CO kahjulik toime?

Asendab verega seostudes hapniku, kuna on palju parem seostuja

Mis on reaktiivse hapniku ühendid ehk vabad radikaalid ja milles seisneb nende kahjustav toime?

Ühe või mitme väliskihil oleva paardumata elektroniga ühendid, ülimalt reaktsioonivõimelised, lõhuvad seetõttu rakkude vajalikke struktuure ja aineid: lõhuvad membraani, DNAd, vähendavad ATP hulka, häirivad ensüümide ja ioonpumpade tööd

Millised rakuvälised molekulid aitavad kaasa bakterirakkude fagotsüteerimisel?

Komplement ja immuunglobuliinid

Kuidas bakterirakud kahjustavad eukarüootseid rakke?

Toodavad toksiine , kahjustavad seega rakke ja nende funktsioone

Mis on immuunotoksiin ja tema toime?

Antikeha ja toksiini ühend, mis mõjutab valikuliselt haigeid rakke, seega saab seda ravimiseks kasutada

Mis on virion ja kapsiid ?

Virion – täielik infektsioosne viiruspartikkel
Kapsiid – viiruse nukleiinhappe valguline kate

Milles seisneb DNA ja RNA viiruste elutsükli erinevus?

RNA viiruse puhul toimub teistpidine transkriptsioon , et sünteesida viiruse RNA põhjal peremeesrakku uut DNAd, mis kinnitub peremeesraku DNA külge ja mille põhjal toimub uute viirusosakeste süntees.

Milline on HI viiruse ( HIV) elutsükkel?

RNA viiruse oma: kinnitumine - (RNA) sissetungimine – teispidine transkriptsioon – DNA integratsioon – viirusevalkude süntees – viirusosakese koostamine, pungumine ja eemaldumine

Milline on viiruste toime peremeesrakku?

Raku degeneratsioon , rakkude lüüs, rakkude liitumine, rakkude proliferatsiooni induktsioon , kasvajaliseks muutumine, latentne infektsioon .

Mis funktsioon on pöördtranskriptaasil?

Tekitada RNAst uus DNA (mis muudab raku normaalset elutegevust)

Miks translokatsioon Burkiti lümfoomi puhul põhjustab rakkude liigse proliferatsiooni?

See 8-14 translokatsioon aktiveerib jäädavalt onkogeeni c-myc, mis indutseerib rakkude proliferatsiooni.

Miks alfa 1 antitrüpsiin ehk alfa 1 proteinaasi inhibiitor põhjustab kopsu alveoolide laienemise ehk emfüseemia?

Siis tekib liigselt elastaasi, mis lagundab kopsude ECMi , eriti elastiini , mille puudus põhjustab alveoolide laienemise.

Loeng 2. Rakkude proliferatsioon , rakutsükkel ja selle regulatsioon
1.Rakutsükkel ja rakutsükli faasid

Rakutsükkel on rakkude jagunemise tsükkel, mis koosneb jagunemisesks ettevalmistumisest (G1, S ja G2 faasid) ja mitoosist ( M faas).

2. Rakkude jaotus proliferatsiooni järgi: Mitteuuenevad rakud, Potensiaalselt uuenevad rakud, Pidevalt uuenevad rakud.Näited

Mitteuuenevad rakud - neuronid , kardiomüotsüüdid
- Koes ei oma mingit proliferatiivset aktiivsust, ei jagune enam, ei asendu koes, on pikk eluiga ja nad on kaitstud mitmeti (on leitud erandeid )
Potensiaalselt uuenevad rakud - hepatotsüüdid
- Normaalselt ei jagune, on G0 faasis, võivad minna uuesti aktiivsesse rakutsüklisse, proliferatsiooni induktoriks maksas on maksa kasvufaktor , seega maksa regeneratsioon võib toimuda olemasolevate rakkude arvel
Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud
- Neis kudedes on olemas tüvirakud, mis pidevalt uuendavad kudet, tüvirakud ei ole diferentseerunud, neil on piiramatu paljunemisvõime kui nende arv hoitakse koes konstantsena , kuna pärast jagunemist üks tütarrakk diferentseerub teine säilitab tüviraku staatuse

3. Rakutsüklit kontrollivad järgmised faktorid:tsükliinid /Cyclins/ ja tsükliinidest sõltuvad kinaasid /Cyclin dependent kinases (Cdk’s). Nende funktsioonid rakutsüklis.

Tsükliinid on valgud, mis reguleerivad rakutsüklit ensüümide kinaaside aktivatsiooni kaudu. Kompleksis tsükliin-tsükliinist sõltuv kinaas on tsükliin on regulatoorne valk, tsükliinist sõltuv kinaas on katalüütiline osa.
Kinaasid on ensüümid, mis fosforüülivad valke – kannavad energeetiliselt kõrge energiaga molekulidelt / ATP, GTP/ fosforhappe jäägi teistele molekulidele- näiteks valkudele. Nad on aktiivsed kui nad on seotunud tsükliinidega, nende jaoks on ka rida vajalikke inhibiitoreid. Kinaasne aktiivsus ja valkude fosforüülimine on vajalikud rakutsükli jätkumiseks – üleminekuks ühest tsükli faasist teise.

4. Tsükliinid ja tsükliinist sõltuvate kinaaside komplekside muutus rakutsüklis.

Tsükliinide hulk ja koosseis varieerub rakus tsükliliselt
Tsükliinidest sõltuvad kinaasid on püsivad ühendid rakutsüklis, nende aktiivsus muutub vastavalt tsükliinide regulatsioonile.

5. p21 kui universaalne inhibiitorvalgu kompleks . Tema sünteesi regulatsioon.

Koosneb kahest valgust, p21 ekspressiooni rakus kontrollitakse transkriptsioonifaktori - onkogeeni valgu p53 kaudu, mis mõjutab p21 promootorit

6. Tuumori supressorvalk p53 ja tema funktsioon rakutsüklis

p53 on tuumori-supressorgeen, selle mutatsioonide korral ei toimu rakutsükli pidurdust, ta reguleerib p21 inhibiitorvalgu ekpressiooni

7. Retinoblastoomi valk pRb ja tema funktsioon rakutsüklis

Seostununa valgu E2F-ga blokeerib transkriptsiooni ja seega rakkude proliferatsiooni, roll rakkude jagunemisel seisneb tema fosforüülimisel ja transkriptsioonifaktori E2F vabastamisel

8. Transkriptsioonifaktor E2F ja tema funktsioon rakutsüklis

Universaalne transkriptsioonifaktor, mis aktiveerib S faasis proliferatsiooniks vajalikud geenid

9. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja millised rakud neile reageerivad?

FGF – Fibroblast Growth Factor - toodavad monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud, aktiveerib tüvirakke, fibroblaste, endoteeli, keratinotsüüte
EGF – Epidermal Growth Factor – toodavad monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib endoteeli ja epiteelirakke
PDGF – Platelet-Derived Growth Factor – toodavad monotsüüdid ja makrofaagid, aktiveerib endoteeli ja epiteelirakke
EPO – Erütropoetiin – toodavad neerurakud, aktiveerib erütropoeesi
HGF – Hepatocyte Growth Factor – toodavad hüpofüüsirakud, aktiveerib hepatotsüüte, luurakke , fibroblaste
GM-CSF – Granulocyte-Macrophage Colony Stimulating Factor – toodavad makrofaagid, fibroblastid , endoteeli rakud, aktiveerib vereloomerakke

10. Milliste katsetega tehti kindlaks tsükliinide ja tsükliinist sõltuvate kinaaside toime rakkudele?

Eksperimentidega konna viljastatud munarakkudega - jagunevad rakud sisaldavad tsütoplasmas faktoreid, mis indutseerivad rakkude proliferatsiooni
Katsed pärmidega - Kui viia väljapuhastatud tsükliin-kinaas kompleksid rakkudesse, siis lüheneb rakutsükkel
Kui rakkudesse viia tsükliin-kinaas komplekside vastaseid antikehi, siis rakkude jagunemine pidurdub

Loeng 3. Rakkude signalisatsioon .Signaaliülekanne

Rakkude kommunikatsiooni viisid: endokriinne, parakriinne-autokriinne, neuraalne , kontaktne

Endokriinne: Signaaliks on hormoonid, mis toodetakse ja väljutatakse verre endokriinsetest ehk sisesekretsiooninäärmetest. Hormoonid transporditakse vere kaudu. Tegemist on kaugsignalisatsiooniga, kuna märkrakud asuvadtavaliselt kaugel, nt kilpnäärmehormoonid sünteesitakse kilpnäärmes, märkrakkudeks on enamuse kudede rakud, eriti maksarakud, neerukoe rakud, soolerakud, südame ja skeletilihaskoerakud.
Parakriinne: Signaalmolekul toimib lokaalselt, signaal mõjub lähisrakkudele. Näited: Glukagooni toime insuliini produktsioonile pankrease Langerhansi saarte beetarakkudes, vererakkude poolt toodetud ainete mõju teistele verarakkudele põletiku- ja immuunreaktsioonides
Kontaktne kommunikatsioon: Esineb rakkude vahel kudedes, eriti tähtis arengus
Neuraalne kommunikatsioon: rakkudevahelise kontaktse suhtluse üks kõige tuntumaid vorme, toimub neuronite ja märkrakkude vahel (teised neuronid, gliia, lihasrakud jne.) Signaaliks on neurotransmitterid, mis toodetakse ja väljutatakse neuronitest sünapsites.

Kas rakud reageerivad ühele ja samale signaalile ühtmoodi või erinevalt. Näited.

Rakud võivad reageerida signaalidele erinevalt, nt. neurotransmitter atsetüülkoliini toime erinevatele rakkudele. Retseptorid tunnevad ära unikaalse signaali, retseptori valgud võivad pärast seostumist signaaliga põhjustada erinevaid muutusi rakus.

Rakkudevahelise signalisatsiooni etapid:

Signaaalmolekulide süntees signaalrakkudes
Signaalmolekulide väljutamine ja ringlusse saatmine
Signaalide transport märkrakuni
Signaalide äratundmine märkraku retseptori poolt
Märkrakkude metabolismi, funktsiooni , arengu muutused signaalide toimel
Signaalide kõrvaldamine , mis tavaliselt ka lõpetab raku reaktsiooni signaalile

Mis on ligand, agonist , antagonist?

Ligand – rakule loomulik ja spetsiifiline stiimul, mis mõjutab retseptorit, nt. hormoon
Agonist – stiimul, mis ei ole rakule omane signaal,kuid indutseerib samuti rakureaktsiooni
Antagonist – ühend, mis seostudes blokeerib küll retseptori, kuid ei kutsu esile rakureaktsiooni

Milles seisneb steroidsete ja peptiidsete hormoonide erinev toimemehhanism?

Steroidne hormoon seostub rakusisese retseptoriga ja kompleks seostub DNAga, aktiveerides geene
Valguline hormoon seostub rakupinna retseptoriga, mis seejärel aktiveerib järjestikku rea signaali edasikandemolekule

Millised ained on signaalideks rakkudele?

Hormoonid, kasvufaktorid, prostaglandiinid, lahustunud gaasid

Signaalmolekulide näited

Valgud – kasvufaktorid, tsütokiinid
Peptiidid – signaalid immuunsüsteemis
Aminohapped – hormoonid T3, T4
Nukleotiidid – cAMP
Steroidid – hormoonid
Rasvhapped ja derivaadid – prostaglandiinid
Lahustunud gaasid – NO

NO kui signaal silelihasrakkudele. Toimemehhanism

NO kui väike molekul tungib ülikiirelt veresooni ümbritsevatesse lihasrakkudesse, põhjustades nende lõõgastumise (seostub otseselt rakusiseseensüümi guanolüültsüklaasiga, mis tagab cGMP tekke GTP-st, mis toimib vasodilaatorina-veresoonte laiendajana)

Kasvufaktorid. Näited

vt. loeng 2 küsimusi

Signaalretseptorite tüübid

Ioonkanalite retseptor : Signaalmolekul seostub retseptoriga ja ioonkanal avaneb . Ioonid tungivad rakku sisse ja muutub rakumembraani elektriline potentsiaal kuna ioonide kontsentratsioon raku seesja väljas on erinev. Elektrilise potentsiaali muutus antakse edasi ja see toimib näiteks närvirakudes erutusena või lihasrakkudes kontraktsioonina.
G-valgu retseptor: Rakupinnal on retseptor, mis pärast signaali vastuvõtmist seostub rakus oleva G-valguga. GDPga seoses olev G-valk on inaktiivne. G-valk, mis koosneb 3-st peptiidist, aktiveeritakse GDP fosforüülimistega, kusjuures 3st osast koosnev G-valk jaguneb osadeks , millest igaüks on aktiivne ensüüm.
Ensüümretseptorid: Ligand aktiveerib retseptori, näiteks kahe retseptori ahela seostamise kaudu. Pärast signaaliga seostumist aktiveerub rakusisene domään, mis muutub aktiivseks türosiinkinaasiks (ensüümiks, mis fosforüülib valgus türosiini). Türosiinkinaasse osa aktiveerumise lihtsaim viis ongi kahe retseptori polüpeptiidahela liitumine - dimerisatsioon

Millal on G valk aktiivne ja millal inaktiivne?

Aktiivne – Seotud GTPga (GDP fosforüülimine)
Inaktiivne – Seotud GDPga

Mis on cAMP ja cGMP?

cAMP – tsükliline AMP, sekundaarne signaali ülekandemolekul, aktiveerib ensüüme
cGMP – GMP tsükliline aktiivne vorm, mis toimib veresoone laiendajana, sekundaarne signaali ülekandemolekul

Mis on erinevat ja ühist kõigil ensüümretseptoritel?

Ühine: Ensüümretseptoritel aktiveerub pärast signaaliga seostumist rakusisene domään, mis muutub aktiivseks türosiinkinaasiks (ensüümiks, mis fosforüülib valgus türosiini)
Erinev: aktiveerivad ensüümid

Mis tähendab ensüümretseptori aktivatsioon ?

Ensüümretseptori dimerisatsioon ja rakusisese domääni fosforüülimine – retseptori aktivatsioon

Milles seisneb rakusisene signaaliülekanne ja mis tähendab signaali amplifitseerumine?

Erinevate ensüümide aktiveerimises, kokkuvõttes geeniekpressiooni mõjutamises, amplifitseerumine tähendab et retseptoriga seostunud üks molekul mõjutab tuhandete ja miljonite molekulide modifitseerimist ja sünteesi.

Kuidas rakk reageerib signaalidele? Millise mehhanismi kaudu?

Retseptor – ülekanne(transdusktsioon) – regulatsiooniprotsesside muutus

Kuidas on geeniekspressioon mõjutatud?

Geeniaktiivsust reguleerivad DNAga seostuvad valgud – transkriptsioonifaktorid, nt. E2F

Miks on vajalik signaal kiirelt kõrvaldada- inhibeerida?

Kui signaali ei inhibeerita, on rakus toimuvad muudatused liiga ulatuslikud , rakk ei suuda normaalset talitlust jätkata

Loeng 4. Onkogeenid ja onkovalgud

Proto -onkogeenid, Onkogeenid, Tuumori suppressorgeenid

Proto-onkogeenid: rakkude normaalset talitlust tagavad geenid , mis mutatsiooni korral võivad põhjustada kasvajaid. Normaalsed geenid enne muteerumist, evoloutsioonis väga püsivad.
Onkogeenid: Muteerunud normaalsed geenid (nt. proto-onkogeenid) või retroviiruste geenid, mida viirused on rakkudesse toonud , põhjustavad rakkude muutumise kasvajarakkudeks. Nende geenide produkt domineerib proto-onkogeenide produkti üle.
Tuumori supressorgeenid: kasvaja arengut takistavad geenid, mis muutumisel indutseerivad kasvaja teket.

Onkoviirused ja retroviiruste onkogeenid ( v-onc)

RNA viirused: leukeemia viirus , lindude, hiirte ja kasside sarkoomiviirused
DNA viirused: Herpesviirus, papilloome põhjustavad papovaviirused, hingamisteede haigusi põhjustavad adenoviirused .
Retroviiruste onkogeenid (v-onc): DNA fragmendid , millel on rakke kasvajaliseks muutev omadus ja mis on millalgi rakust kaasa võetus retroviiruse poolt.

DNA viiruste onkovalgud ja nende seostumine rakuvalkudega inimese papilloomiviiruse valkude E6 ja E7 näitel

E6 inaktiveerib p53 – p53 degradatsioon , E7 inaktiveerib pRB, transkriptsioonifaktor E2F vabaneb ja hakkab valke tootma .

Onkogeenide funktsioonid

Soodustavad proliferatsiooni, takistavad diferentseerumist, inhibeerivad apoptoosi
Nende pealt toodetakse onkovalke, mis seostuvad rakuvalkudega ja mõjutavad raku normaalset toimimist – normaalsed rakud muutuvad kasvajarakkudeks.

Tuumori supressorgenide funktsioonid

Takistavad proliferatsiooni, soodustavad diferentseerumist, stimuleerivad apoptoosi (nt p53 ja pRB)

Miks tekivad kasvajarakkudes rakkude proliferatsiooni kontrolli häired.

Proliferatsiooni reguleerivate valkude aktiivsus kaob või on pärsitud.

Onkogeenid kui dominantsed geenid

Kahest alleelist ühe muutus on piisav aktiivsuse muutmiseks, mutatsioonid tekivad somaatilistes rakkudes, ei pärandu, teatud kudede rakkudel on muteerumiseks eelisvõime.

Tuumori supressorgeenid kui retsessiivsed geenid

Aktiivsuse muutumiseks peab mutatsioon toimuma mõlemas alleelis, mutatsioonid tekivad nii somaatilistes kui sugurakkude eellasrakkudes, esineb oluline koeeelistus.

Onkogeenid kui kasvufaktorid ( sis onkogeen ja PDGF)

sis onkogeen toodab muteerunud kasvufaktorit PDGF β, mis stimuleerib PDGF retseptoriga rakkude proliferatsiooni (selliseid rakke on palju)

Onkogeenid kui kasvufaktorite retseptorid (onkogeen erb ja EGFR )

Onkogeen erb b on EGF retseptori geeni mutantne vorm, selle perekonnas on veel erinevaid geene, muteerunud retseptor indutseerib proliferatsiooni ilma kasvufaktorita.

Onkogeenid kui signaaliülekande valgud ( ras onkogeen ja G valk)

Onkogeen ras on G-valgu muteerunud vorm, mis on rakus püsivalt seotud (ras)GTPga, mis on aktiivne ja seetõttu aktiveerib pidevalt teisi ensüüme signaaltees, kokkuvõttes aktiveerides transkriptsioonifaktoreid.(kõige sagedasem onkogeen)

Onkogeenid kui transkriptsioonifaktorid ( myc onkogeen ja myc valk , E2F kui transkroptsioonifaktor

myc ja E2F mõjutavad otseselt geeniekspressiooni, olles seega transkriptsioonifaktorid. Onkogeenid indutseerivad rakuproliferatsiooni.

Onkogeenide ja tuumori suppressorgeenide aktivatsiooniteed- mehhanismid :

Aktivatsioon mutatsioonide kaudu – protoonkogeen ras aktiveerub punktmutatsiooni tõttu
Aktivatsioon kromosaamide translokatsiooni kaudu – onkogeen aktiveeritakse kromosoomides toimunud translokatsiooni tõttu
Aktivatsioon geenide amplifikatsiooni kaudu – tekib mingi geeni üleekspressioon, nt. HER2 üleekspressioon
Retroviiruste induktsioon – viiruse valgud seostuvad rakutsüklit reguleerivate valkudega

Burkitti lümfoom, translokatsioon ja c –myc geeni aktivatsioon

On põhjustatud translokatsioonist 8-14 kromosoomides, mis aktiveerib jäädavalt c-myc onkogeeni, kaasneb pidev rakkude proliferatsioon.

Krooniline lümfoidne leukeemia CML (chronic Myeloid Leukemia )Translokatsoioon ja liitgeeni ning liitvalgu ( uudisvalgu) teke. Cleevec kui spetsiifiline liitvalgu bcr-abl aktiivsuse inhibiitor

On põhjustatud translokatsioonist 9-22 kromosoomides, tekib uus liitgeen bcr-abl, mis põhjustab rakkude piiramatut paljunemist. Selle valgule mõjub inhibiitor Gleevec, mis seostub valguga ja blokeerib ära ATPga seostuva koha, ei teki kinaasset aktiivsust.

Loeng 5. Rakkude diferentseerumine

Mis on rakkude diferentseerumine ja kuidas ta on seotud arenguga?

Rakkude eristumisprotsess, mille käigus omandavad rakud kindlale rakutüübile iseloomulikud tunnused. See tagab meie keha terviklikkuse, võimaldab organismi lõpliku struktuuri ja funktsionide väljakujunemise.

Kuidas on diferentseerumine seotud rakkude proliferatsiooniga ja apoptoosiga?

Proliferatsioon ja diferentseerumine on küll kaks vastandlikku protsessi, kuid kulgevad sageli paralleelselt. Koos diferentseerumisega toimub alati ka apoptoos .

Milles seisneb väide, et diferentseerumine on geenide valikuline aktiivsus?

Diferentseerumise käigus avalduvad samasuguse DNA pealt erinevad geenid

Milles seisneb lümfotsüütide diferentseerumise eripära ( lähtu genoomist)?

Toimuvad DNA ümberkorraldused, osa DNAst deleteeritakse, et võimaldada erinevate antikehade ja T rakkude retseptorite tootmine.

Millised on tähtsamad transkriptsiooni kontrolli mehhanismid mis võimaldavad geenide valikulist aktivatsiooni?

Kontroll transkriptsioonifaktoritega, mis seostuvad nukleosoomidega ja destabiliseerivad genoomi
Histoonide atsetüleerimine , mis samuti lagundab nukleosoomset struktuuri ja aktiveerib genoomi
DNA tsütosiini metülatsioon , mis aitab säilitada nukleosoomset struktuuri ja inaktiveerib genoomi

Mis roll on kasvufaktoritel rakkude diferentseerumisel?

Indutseerivad diferentseerumist, soodustavad liikumist, kasvu ja proliferatsiooni

Millised struktuursed ja funktsionaalsed muutused toimuvad rakkudega diferentseerumisel- too mõned näited?

Toimuvad muutused rakusisestes struktuurides, vastavalt raku tulevasele funktsioonile, nt. närvirakud moodustavad diferentseerumise käigus sünapseid, erütrotsüüt kaotab oma tuuma, lihasrakk arendab välja iseloomuliku tsütoskeleti.

Kuidas on rakkude diferentseerumine seotud ekstratsellulaarse maatriksi (ECM) valkudega?

ECM valgud, nt. glükoproteiinid, reguleerivad rakkude proliferatsiooni ja diferentseerumist, ECM valkude süntees ja proliferatsioon/diferentsseerumine on omavahel seotud.

Milliseid ECM valke te teate?

Fibronektiin, laminiin , kollageen , elastiin

Mis on kasvajaraku omapära võrreldes normaalse rakuga?

Kontrollimatu proliferatsioon, heterogeensus, inhibeeritud apoptoos

Mis on healoomulise ja pahaloomulise kasvaja erisusesed?

Healoomulised: Aeglaselt kasvavad, kapselduvad, mitteinvasiivsed, ei metastaseeru, hästi diferentseerunud
Pahaloomulised : kiiresti kasvavad, mittekapselduvad, invasiivsed, metastaseeruvad, vähediferentseerunud

Mis on kasvajarakkude invasioon ja metastaseerumine?

Invasioon: kehasiseste piiride (nt. basaalmembraani) lõhkumine ja levik neist kaugemale
Metastaseerumine: kasvajarakkude eemaldumine algsest kasvajast ja levik mujale vere- ja lümfisoonte kaudu

Mis tähendab kasvaja klonaalne päritolu ja mis seda tõendavad?

Kasvaja areneb välja ühest muteerunud rakust, seda tõendab algsete kasvajarakkude geneetiline sarnasus ja kasvaja olemus – sarnaselt muteerunud rakkude kobar .

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 109 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

109 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

pliisi Õppematerjali autor

Vastused töö küsimustele.

rakk bioloogia arst meditsiin arstiteadus rakud

Sarnased õppematerjalid

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond-I kursus 2017 2018

106

pdf

Bioloogia Eksam TÜ arstiteaduskond, I kursus 2017/2018

Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud

Bioloogia

docx

Rakubioloogia II

”Rakubioloogia II” aineprogramm. DNA struktuur ja funktsioonid. Nukleotiidide koostisosad (lämmastikalused, suhkur, fosfaatgrupp). Lämmastikalused puriinid:adeniin,guaniin 2-tsüklilised Lämmastikalused pürimidiinid:uratsiil, tümiin, tsütosiin- ühetsüklilised Suhkur:pentoos-riboos või desoksüriboos Nukleosiid: alus + suhkur (dAMP,dGMP) Nukleotiid: alus 1´ + suhkur + fosfaatgrupp 5´ Keemilised sidemed DNA kaksikheeliksis. Nukleiinhappe teke: fosfodiester sidemetega ühendatud 5´algus 3´ lõpp süsinikega. Uus nukleotiid lisatakse 3´otsa. Nukleotiidide vahel on vesinikside DNA polünukleotiidisete üksikahelate keemiline polaarsus. DNA kaksikahelas olevate polünukleotiidide vastassuunalisus e. Antiparalleelsus- kaksikahel, üks kulgeb 5´3´ ja teine 3´5´ Nukleotiidide komplementaarsuse printsiip- lämmastikaluste võime omavahel seonduda jamoodustada paar A=T(U), G=C DNA kaksikheeliksi suur ja väike vagu- suur vagu 3,4nm, sisaldab 10 nukleotiidi ning vahem

Rakubioloogia

docx

Rakubioloogia II kordamisküsimused

RB II – KORDAMISKÜSIMUSED 1 – 7. LOENG 1. Tuum 1. Tuumaümbris: tuumalähedane ruum, tuuma laamina (koostis, funktsioonid), karüoplasma, tuuma maatriks (kirjeldus, funktsioonid). Tuumaümbris koosneb kahest membraanist – sisemine, välimine tuumamembraan. Tuumalähedane ruum (perinuclear space) – see on ala, mis jääb kahe tuumamembraani vahele. Sisemises membraanis asuvad lamiinid, mis seovad endaga kromatiini ja tuuma valke. Tuuma laamina – valkude võrgustik, mis annab tuumaümbrisele toese. 1) Reguleerib genoomi organiseeritust ja kromatiini struktuuri a. interakteerudes otseselt kromatiiniga ja seostudes kaudselt kromatiini modifitseerivate ja reguleerivate valkudega 2) Reguleerib geeniekspressiooni a. Eraldab transkriptsioonifaktorid tuumaümbrisesse – piirab nende kättesaadavust nukleoplasmas 3) Vahendab tuuma ja tsütoskeletivahelisi struktuurseid sidemeid LINC

Rakubioloogia

docx

Nimetu

Kordamisküsimused MOLEKULAAR- JA RAKUBIOLOOGIA EKSAM 2011 KEEMILINE SIDE 1. Keemilise sideme tüübid (kovalentne, mitte-kovalentne vesinik-, ioon-, van der Waalsi ja hüdrofoobne side). Keemilise sideme omadused. Sideme energia, pikkus, küllastatavus, suund. 2. Miks vesi on hea lahusti (solvent)? Sest moodustuvad vesiniksidemed. 3. Termodünaamika II seadus. Isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. 4. Mis on kiraalsus ja kuidas seda kasutab loodus? Üks asümmeetriline aatom on kovalentselt seotud nelja erineva aatomi või rühmaga; enamik suhkruid on D isomeerid, aminohapped L isomeerid, ka ensüümid on kiraalsed. ravimitööstus? Sünteesitakse ravimühendte enantiomeere, mida ensüümid seoksid ning millel oleks vajalik toime. Tihti omab bioloogilist aktiivsust vaid üks isomeer ning ravimitööstuses kasutatakse seda bioloogiliselt aktiivsemate ainete saamiseks, looduses mitmekesisuse tõstmiseks. Valkude D- isomeersed vo

Kategoriseerimata

docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

Kordamisküsimused Immunoloogia I 1. Mis on immuunsus? Kirjelda organismi kaitsemehhanisme inimese näitel! Immuunsus on organismi võime muuta kahjutuks mitmesuguseid haigustekitajaid, nende mürke ja kõrvaldada surnud rakke enne, kui need haigust põhjustavad. Samuti reageerida siirdatud kudedele ja muundunud rakkudele (kasvajatele). Immuunsüsteem ei ole meie arenguks hädavajalik, kuid ilma selleta jääksime ellu vaid steriilsetes tingimustes. Kaitsemehhanismid: Barjäärid- nahk ja limaskestad, ensüümid, antibakteriaalsed peptiidid, konkurents Nahk: mehhaaniline tõke ja happeline keskkond (pH 3-5), RNAsid, sebum (sebum- triglütseriidide, vaha ja õli segu mis teeb nii naha kui juuksed veekindlamaks) Limaskestad: Sealne normaalne mikrofloora on patogeenidele kinnitumiskoha ja toitainete konkurent. Enamus patogeene pole vôimelised tervet limaskesta läbima. Ripsepiteel väljutab mikroobe. Lima koosneb põhiliselt mutsiinidest, mis on klass tugevalt glükos

Geenitehnoloogia

docx

BIOMEDITSIIN

Immuun- ja põletikuprotsessid Proliferatsiooni - ja diferentseerumisprotsessid Sümptom ehk haiguse tunnus (Ka subjektiivsed kaebused: valu, temperatuur, köha) Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust.

Biomeditsiin

127

docx

Kordamisküsimused immunoloogia

(allergia / atoopia; autoimmuunsus ja  COVID-19 immunoloogia! autoimmuunhaigused; kasvajad;  haiguste vältimine immuniseerimise transplantatsioon) abil Immunoloogia rakendamine teistes o allergiad, AI teadusharudes: (autoimmuun)haigused, ● baasimmunoloogia (immunokeemia) kasvajad ● meditsiiniline immunoloogia  uute nn. bioloogiliste raviainete (immunogeneetika) rakendamine jm. ● kliiniline immunoloogia immunobiotehnoloogia (immunoteraapia, transplantatsiooni  geeni-, tüvirakkude jm. uusimate immunoloogia, ravimeetoditega seostuvate immunodermatoloogia, allergoloogia, probleemide lahendamine

immunoloogia

doc

Molekulaarbioloogia praksi kontrolltöö vastused

Kordamisküsimused 1.prax: · Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest erinevad? Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapp

Molekulaar - ja rakubioloogia loengud

Rohkem sarnaseid