VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel.
Töökeskkond, kus me viibime, mängib suurt rolli nii rahulolu saavutamise, eneseteostuse kui ka ootuste täitumise suhtes, mis kahtlemata mõjutab meie tegutsemist vabal ajal, suhtlemist sõprade ja pereliikmetega ja aktiivse eluhoiaku kujunemist. Kas me pöörame piisavalt tähelepanu tingimustele, milles töötame? Kas me oleme rahul nende tingimustega? Kas meie tervis ja ohutus on tööd tehes kaitstud? On ilmselge, et hästi ülesehitatud tervishoiupoliitika annab ettevõttele tugeva eelise tema rahuloleva personali näol. Terve töötaja teeb parimat tööd ja on ka üheks äri edu pandiks. Järgneva töö eesmärgiks ongi leida vastus küsimusele, kas tööandjad on teadlikud ohtudest, mis võivad tekkida just siis, kui töökeskkonnale tähelepanu ei pöörata ning ning mida saavad ettevõtjad teha selleks, et luua turvaline ja ohutu töötajasõbralik töökeskkond.
Heaoluriigi mudelid loeng 27.11.2015 Perepoliitika: Liberaalne teenusekeskne lähenemine erepoliiitkas. Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes ...
Geograafia. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Referaat Sotsiaalhoolekanne. Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi , kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekanne on toimingute süsteem, mille eesmärgiks on inimestele erinevate vajaduste kindlustamine ning inimressursi arendamise kaudu majanduse arendamiseks paremate võimaluste loomine. Samal ajal suurendatakse sotsiaalset kaasatust , ennetatakse ja leevendatakse laiaulatuslikumalt ning tõhusamalt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. Sotsiaalhoolekande ülesanded on pandud peamiselt omavalitsusele , sest linnas ja vallas on kergem abivajajaid selgeks teha ja nende vajadusi rahuldada. Sotsiaalhoolekanne sisaldab endas: · sotsiaalteenuste · sotsiaaltoetuste · vältimatu sotsiaalabi · ja muu abi osutamist SOTSIAALHOOLEKANDE KORRALDAMINE Põhiseaduse järgi on Eesti kodanikul õigus riigi abi...
Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond?
indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). TERVISHOID (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis holmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. TERVISHOIUPOLIITKA (health care policy or medical care policy) all mõistetakse pigem raviteenuste osutamisele ning finantseerimisele suunatud tegevust ja otsuseid. Tervishoiupoliitika on suunatud tervishoiu arendamisele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele tervishoiusüsteemi suutlikkuse arendamisele. RAHVATERVIS (Public Health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. RAHVATERVIS (Rahvatervise seaduse mõistes)
lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued valdkonnad - tervishoiupoliitika, kultuuri ja tarbijakaitse vallas. 3) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon)- Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Inimõiguste seisukohast on oluline, et kuigi OSCE väljendab riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.
Neli kuud : Esimesed kuud makstakse 100% ettenähtud toetuse summast Ülejäänud kaks kuud 75% ettenähtud toetuse summast Kuus kuud: Kaks kuud 100% Kaks kuud 75% Kaks kuud 50% Üheksa kuud: Kolm kuud 100% Kolm kuud 75 % Kolm kuud 50% Alates esimesest jaanuarist 2013 a Lätimaa töötud hakkavad saama töötutoetused uheksa kuud olenemata tööstazist : Esimesed kolm kuud täies ulatuses Järgmised kolm kuud 75% Ja viimased kolm kuud 50%. Läti tervishoiupoliitika Naistel on õigus saada 112 kalendri päeva rasedus- ja sünnituspuhkust ( 52+52). Lapse isal on õigus saada 10 päeva isapuhkust. Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal (423EURi) Vanemahüvitist makstakse lapse ühele vanemale kuni lapse aastaseks saamiseni- 70% vanema eelnevast keskmisest palgast. Töövõimetuspension- Vähemalt kolm aastat tööstaai Läti resident Töövõimetus peab olema kinnitatud tervishoiuekspertide poolt
abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive,
EL ja keskkonnapoliitika Eduard Sizov, MSc 2007 EL, ajalugu · 1947 Marshall´i plaan · 1948 - Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsiooni (OEEC) kuulusid 16 riiki · 1949 - Euroopa Nõukogu (moodustasid 10 riiki) · 1950 Schumani plaan · 1952 - Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ECSC) · 1958 Rooma kokkulepe (ühisturg) EL, ajalugu Rooma kokkulepe: - Uued suunad koostöös - Euroopa Aatomienergiaühendus - Euroopa Majandusühendus - Institutsioonid - Euroopa Assamblee - Euroopa Kohus - Euroopa Investitsioonipank - Majandus- ja Sotsiaalkomitee EL, ajalugu Euroopa Majandusühendus - kaubavahetuspiirangute kaotamine - ühine poliitika välisriikidega kauplemiseks - transpordi-, põllumajandus- ja majanduspoliitika koordineerimine - tööjõu ja kapitali vabaliikumine EL, ajalugu Lepingu § 2: "Liikmesriikide lülitumisel Ühisturgu (the Comm...
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad
Valimi jaotuse all mõistetakse valimi jagunemist erinevate kontroll ·Tervishoiupoliitika epi kogutud meditsiiniliste ja Vajab arvutuseks haigestumuse ja suremuse andmeid. Tavaline ehk tunnuse väärtuste vahel, st erinevate väärtuste osakaalu valimis. sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika tegelik elulemusmäär ning Suhteline elulemusmäär Suhteline Pidevad tunnused ja nende kujutamine. Jagatakse tunnuse võimalikud kavandamisel/analüüsimisel, kvaliteet tervishoius ·Akadeemiline epi: elulemus (SE=TE/EE) tegelik elulemusmäär/eeldatava elulemusega. väärtused intervallidesse ja sagedustabel näitab, mitu väärtust valimis
programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud; 14) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina disaini toetusprogrammi, mille eesmärgiks on Eesti disaini toetamine; 15) toetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika · Kõige olulisem on, et alkohol ja tubakas ei jõuaks noorte kätte. Siin on ka kehtivate seaduste jõustamisel veel palju ära teha. Alkoholireklaam televisioonis peaks olema keelatud enne kella 21.00, samuti toetame öise alkoholimüügi piiramist. · Hambaravi rahastamise suurendamine vähemalt 100 miljoni krooni võrra, et tagada selle parem kättesaadavus · Ligipääsu parendamine, eeskätt ravijärjekordade lühendamine
pressiteateid ja kõnesid jne. Haldus Haldusosakond tegeleb saatkonnasisese töö organiseerimisega. Osakonna päevuses on personali- ja finantsküsimused ning kinnistu- ja varahaldus. Kaitseatashee Kaitseatashee tegeleb kaitsepoliitika ja kaitsetehnikaga seotud küsimustega. Töö- ja sotsiaalnõunik Töö- ja sotsiaalnõuniku ülesandeks on tegelda järgmiste valdkondadega: tööhõive, tööõigus, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, võrdõiguslikkus ja perepoliitika. Selleks arendatakse koostööd Eesti vastavate ametkondadega, aga ka valitsusväliste organisatsioonidega. Õigus- ja konsulaarteenused Saatkonna õigus- ja konsulaarosakond osutab Saksa kodanikele juriidilist ja praktilist abi, juhindudes oma tegevuses Saksa ja Eesti õigusaktidest. Reisi- ja asenduspasside väljaadmine, mentaalne tõestamine, perekonnaseisu muudatuste küsimused või abivajavate Saksa kodanike nõustamine
põhimõttest, mis tagab arstiabi kättesaadavuse sõltumata isiku rahalistest võimalustest ja on tervishoiusüsteemi finantseerimise põhialuseks. Terved inimesed on Eesti ühiskonna ja riigi tähtsaim vara ning rahva püsimajäämise alus. Rahva tervise tuntavaks parandamiseks on vaja eelkõige paremaks muuta elukeskkonda. Riikliku tervishoiusüsteemi eesmärk on inimeste tervise parandamine, mitte kasumi teenimine. Tervishoiupoliitika peab põhinema laiapõhjalisel ühiskondlikul kokkuleppel ja mitte sõltuma päevapoliitikast. Peame oluliseks ravikindlustuse süsteemi edasiarendamist, tagamaks rahva tervise paranemine, võrdne kättesaadavus ning vastavus ühiskonna ootustele. Oleme avatud innovaatilistele ja tõhusatele lahendustele, mis aitavad suunata inimeste mõtteviisi tervislikule käitumisele, parandada rahva tervist ja muuta efektiivsemaks raha kasutamist.
tööandja/töövõtja jagatud koorem; Haigekassa kui lepingusõlmija; Õigus tasuta arstiabile vastavalt kindlustuskaitsele; Mandri-Euroopa , Eesti. *Indikaatorid oodatav eluea pikkus; tervena elatud aastad; statistilise haigestumise näitajad ja püsiva töövõime puudumise näitajad; teenuse kasutamise näitajad; rahastamine ja korraldus. Loeng 7 lk.2 *Riikliku tervishoiu olulisus loeng nr 7 lk. 2-3 ?? *Eesti tervishoiupoliitika tugisambad ja peamised suundumused - on 3 tugisammast: *sotsiaalkindlustusel tuginev tervishoiu rahastamine; *perearstidele rajatud esmatasandi tervishoiusüsteem, *teenuseosutajate (haiglate) autonoomsus.; Suundumused tervishoiusüsteemid on suunatud parandavale ravile ja mitte haigustest hoidmisele; Eestis oli nõukogudeaegseks pärandiks ebatõhus ja ülepaisutatud haiglavõrk....... Jne loeng nr.7 lk.9 9. Eesti hariduskulutused.Hariduse sotsiaalne ja majanduslik tähendus
Euroopa Liit ja Eesti julgeolekupoliitika Julgeoleku katus ja vundament Jüri Luik (endine kaitse- ja välisminister) toob näite: "Julgeolek koosneb paljudest osadest, nagu maja koosneb vundamendist, seintest ja katusest. Ainult tankidest ei piisa selleks, et kodanikud tunneksid ennast turvaliselt." Luige sõnul on tankid viimane, kõige raskem võimalus oma kodumaa kaitsmiseks. Piltlikult öeldes on NATO nagu meie julgeoleku katus, Euroopa Liit on meie julgeoleku vundament. NATOga liitumine laiendab USA sõjalise kaitse ka Eestile. Ent liitlased NATOst eeldavad, et me kasutame ära ka kõik mittesõjalised võimalused oma julgeoleku tugevdamiseks. "Ausalt öeldes meie NATO-liitlased ei taha liitlast, kes arvab, et tema julgeoleku kaitseks peaksid teised NATO liikmed kohe oma poiste elud mängu panema," toonitab Luik. Seepärast peetakse NATOs õigeks, et Eesti liitus oma julgeolekuriskide vähendamiseks ka Euroopa Liiduga. Riigikaitse alusdokumendid ...
Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. Epidemioloogia liigid. Rutiinne e igapäevane: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid. ,,Akuutne" epidemioloogia: nakkushaigused, puhangud. Tervishoiupoliitika epidemioloogia: kugutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet. Akadeemiline epidemioloogia: teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine. Epidemioloogia harud. Vaatuslik: kirjeldav ja analüütiline. Kirjeldav: (kes, kus, millal) kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus
1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid ja meetmed 2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule · kutsenõustamine Eesti sotsiaalpoliitika süsteem III. SOTSIAALNE TURVALISUS 1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne · laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus,
haigestunute hulgas oli rohkem mehi kui naisi (p=0,01) MIKS VAJALIK? · Teadmised haigestumuse ja haiguste levimuse kohta rahvastikus, ajatrendid ja geograafilised erinevused. · Paljude haiguste riskitegurid epidemioloogiliste uuringute põhjal nt suitsetamine ja kopsuvähk. · Sobivaimad ravimid ja ravimeetodid, samuti preventiivsed meetodid kliiniliste katsete põhjal. · Optimaalne tervishoiupoliitika 1. · Pidev tunnus väärtuste arv on lõpmatu ja iga kahe väärtuse vahel on lõpmatult palju võimalikke väärtusi. Väärtuse üleskirjutamisel tuleb kasutada teatud täpsust (vanus täisaastates vms). Suurte täpsustega andmeid saab grupeerida nt. · Diskreetsed tunnused väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise tunnuse väärtus loendamise teel (nt. Haigete hammaste arv). Diskreetse tunnusega on võimalik teha
tulemuslikkust. 3.Tagame võrdse arstiabi kättesaadavuse sõltumata elukohast. Viime haiglavõrgu arengukava vastavusse inimeste tegelike ravivajadustega. Keskerakond peab tervis hoiukorralduse arendamisel ülimalt tähtsaks täpselt määratleda maakonnahaiglate volituste ja vastutuse piirid nii esmase arstiabi (perearstiabi) kui ka haiglaravi korraldamisel. 4.Haigekassa on ravikindlustuse rahastamist tagav asutus, mitte tervishoiupoliitika väljatöötaja ja kujundaja. Haigekassa ja tervishoiuasutuste juhti misel kaasame seni sest enam professionaale ning tegeleme süsteemselt juhtide koolitusega. 5.Peame hädavajalikuks riigi vahendite (ravi, raviasutused, inimressursid) planeeri mist HIV- nakkuse edasise leviku piiramiseks ning lähiaastatel plahvatuslikult sageneva aidsi adekvaatseks raviks. Riigi valmisolek HIV-epideemiaga toimetulekuks näitab meie hoolivust, sallivust ja jätkusuutlikkust. 6
1. Mis on allergia? Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organismis sisekeskkonna ühtsust. Selleks toimuvad organismis keerukad kaitsereaktsioonid, milles osalevad nahk ja limaskestad, paljude elundite ja kudede rakud, veri, närvi- ja sisenõristussüsteem. Nende reaktsioonide tulemusena töötatakse organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Mõnel inimesel on selline loomulik reageerimismehhanism häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsloonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus ...
Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued valdkonnad - tervishoiupoliitika, kultuuri ja tarbijakaitse vallas. 7.4 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE) Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 15 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975
tegurid, millised mõjutavad tervist. Tervisega seotud sündmused: haigestumine, surma põhjused, preventsiooni tõhusus, tervishoiu teenuse efektiivsus, selle kättesaadavus jne. Epidemioloogia liigid · Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister) · "Akuutne" epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud · Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet · Akadeemiline epidemioloogia - Teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine Kliiniline epidemioloogia · Kliiniline epidemioloogia rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks, mis on otseselt seotud praktilise meditsiiniga.
suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle. Tervise edendamine, 1 kui protsess, mis võimaldab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle ning parandada seda. Tervist edendatakse inimestega ja inimeste poolt.Tervise edendamise protsess toimub kolmel tasandil: üksikisiku, kogukondade ja riigi tasandil
õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine,
töökeskkonda, mis toob kaasa kinnipeetavate ja vangla teenistujate tervise paranemise ning pikemas perspektiivis ka tervishoiu kulutuste vähenemise tubakaga seotud haigustele.189 Teisalt on suitsetamine sõltuvushaigus, millest vabanemine on positiivseks ilminguks isiku taasühiskonnastamisel ja üldisel arengul. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSkE) § 8 2 ei vasta enam piisavalt riigi tervishoiupoliitika põhimõtetele ja eesmärkidele, mida kehtiva tubakaseadusega saavutada soovitakse. Tubakavaba keskkonna loomine vangla kontekstis tähendab seda, et kinnipeetav võib suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades, mis vastavad tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 30 lõigetele 3 ja 4.190 Suitsetamine on võimalik ainult ajal, mil kinnipeetaval on ette nähtud vaba aeg viibida nendes kohtades. Eeltoodu tähendab, et kambrites suitsetamine hakkab olema välistatud.
Tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguse ja kehalise kahjustuse puudumine. 2. Tervisepsühholooga (mis see on ja millega see tegeleb) TP on psühholoogia haru, mis rakendab psühholoogia põhimõtteid ja uurimistulemusi tervise parandamiseks ning haiguste ennemiseks ja raviks. TP eesmärgid on nt tervise edendamine, haiguste ennetamine ja ravi; käitumslike ja sotsiaalsete tegurite osatähtsuse uurimine haiguste puhul; tervishoiupoliitika arendamine. Tervisepsühholoogia (TP) tegeleb tervise ja haiguse kõikide aspektidega läbi kogu inimese eluaja. Keskendub ka sellele, kuidas kujundada lastel häid terviseharjumusi, kuidas inimeste seas regulaarset trennitegemist populariseerida jne. TP tegeleb ka haiguste tekkepõhjustega (etioloogia) ning nende seostega tervise, haiguse ja düsfunktsiooniga. 3. Tervisekäitumise definitsioon 68
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
