VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKOOL Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Referaat Viljandi 2010 Euroopa Liidu tervishoiupoliitika Asutamislepingu kohaselt peavad Euroopa Liidu meetmed olema suunatud rahvatervise parandamisele, inimeste haiguste ennetamisele ning inimeste tervist ohustavate tegurite kindlaksmääramisele. Selle tulemusena on Euroopa Liidu tasandil tekkinud tervishoiualane koostöö, mille eesmärk on ühendada tervishoidu käsitlevad poliitikavaldkonnad. EL täidab oma rolli Euroopas rahvatervise parandamisel tervishoiustrateegia vahendusel.
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL UNIVERSITY OF APPLIED SCIENCES Oliver Marma Töötervishoiupoliitika loomine ettvõttes - kasu ettevõtjale REFERAAT Õppeaines: Töötervishoid ja -ohutus Mehaanika teaduskond Õpperühm: TI-71 Juhendaja: Kristi Jõeorg Tallinn 2009 2 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. Töötervishoid.......................................
Tegelevad peamiselt vaesuse vähendamisega perepol. Vaesuseprobleem on klassipõhine. Põhjamaade perepoliitika valikud , sotsiaaldemokraatlik pol universaalne lapsehoid kvaliteetne. Lasteaiakohtade mõju ebavõrdsuse kumuleerumine: Eesti nt. kuidas eesti riik perepoliitikas hakkama saab. Mõõdame vanemahüvitiste poolest on hea lasteaia osalus hea ( 90% lapsi 3-6 aastat käib lasteaias). Miinuseks alla 3 aasta käib vähem lasteias kuna sõimekohti pole. Tervishoiupoliitika: Põhidilemmad mill määral tegeleb meditsiin tervise raviga ja mill määral haigusteennetamisega? Millmääral on meditsiin reviv mill määral ilukirurgiline? Tervisesektori korraldamine: Põhinäitajad Põhiväärtused ( alusratsionaalsus, kuidas mingit avalikku pol peaks üldse korraldama) Riiklik regulatsioon ( kuidas reguleerib) teenuste korraldus rahastus ( kes rahastab?) Tervishoiusüsteemis on palju segavariante: Liberaalsetes reziimides pigem riiklik
* riigieelarvest, * kohalike omavalitsuse eelarvetest, * vabatahtlikult sotsiaalhoolekandega tegelevate juriidiliste ja füüsiliste isikute vahenditest, * muudest vahenditest. Riigieelarvest kaetakse: * riiklikud sotsiaalhoolekandeprogrammid, * riiklikud sotsiaaltoetused, * rahaeraldused riiklikele eri- ja üldtüüpi hoolekandeasutustele, * muude sotsiaalhoolekande riiklike ülesannete täitmine, * riiklikud investeeringud sotsiaalhoolekandesse. Tervishoid. Tervishoiupoliitika Eesti tervishoiukorralduse olukord. Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja varanduslik kihistumine on kahjustanud rahva tervist, kasvanud on riskikäitumine. Haigusi avastatakse sageli alles lõppjärgus, kui neid on juba raske või võimatu ra- vida. Paljud inimesed ei suuda endale lubada vajalikku eriarstiabi ja ravimeid.
Tooge näiteid. | 8. Milliseid võimalusi pakub Töötukassa? | 9. Mida tähendab struktuurne tööpuudus? | 10. Mida mõõdetakse inimarengu indeksiga? millised on selle näitajad? | 11. Kas Eesti on heaoluühiskond? Põhjendage oma arvamust. | 12. Võrrelge nö. paksu ja õhukest riiki. Kummas riigis meeldib teile rohkem elada? | 13. Kas riik peaks sotsiaalkaitses eelistama sotsiaalkindlustust või sotsiaalabi? | 14. Kuivõrd edukas on Eesti sotsiaal- ja tervishoiupoliitika? | 15. Mille poolest erineb sostiaalteenus sotsiaaltoetustest? Tooge näiteid. | 16. Millised on Eestis kehtivad sotsiaaltoetused? | 17. Sotsiaalne kaasatus ja sotsiaalne tõrjutus: selle näitajad ja põhjused. | 18. Absoluutne ja suhteline vaesus. Mõistete selgitus, statistika analüüs. | 19. Mida tähendab sotsiaalne sidusus? | 20. Kas vaesus on Eestis tõsine probleem? Põhjendage oma arvamust. 1. Kas Eesti on teadmusühiskond?
indiviidide, gruppide ja kogukondade kaasamine otsustetegemisse ning koostöö arendamine erinevate sektorite vahel jpm). TERVISHOID (health care) Tervisele suunatud meditsiinipraktika, mis holmab tervise edendamist, haiguste ennetamist, ravi ja rehabilitatsiooni. TERVISHOIUPOLIITKA (health care policy or medical care policy) all mõistetakse pigem raviteenuste osutamisele ning finantseerimisele suunatud tegevust ja otsuseid. Tervishoiupoliitika on suunatud tervishoiu arendamisele, tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamisele tervishoiusüsteemi suutlikkuse arendamisele. RAHVATERVIS (Public Health) Tervise edendamise, haiguste ennetamise ja eluea pikendamise teadus ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastikule või selle teatud rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. RAHVATERVIS (Rahvatervise seaduse mõistes)
lepinguga. Euroopa Liidu koostööst rääkides öeldakse, et see põhineb nn kolmel sambal: · varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued valdkonnad - tervishoiupoliitika, kultuuri ja tarbijakaitse vallas. 3) OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon)- Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. Tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Inimõiguste seisukohast on oluline, et kuigi OSCE väljendab riikide poliitilist tahet, rõhutatakse tema dokumentides, et inimõiguste kaitset ei vaadelda riigi siseasjana.
Neli kuud : Esimesed kuud makstakse 100% ettenähtud toetuse summast Ülejäänud kaks kuud 75% ettenähtud toetuse summast Kuus kuud: Kaks kuud 100% Kaks kuud 75% Kaks kuud 50% Üheksa kuud: Kolm kuud 100% Kolm kuud 75 % Kolm kuud 50% Alates esimesest jaanuarist 2013 a Lätimaa töötud hakkavad saama töötutoetused uheksa kuud olenemata tööstazist : Esimesed kolm kuud täies ulatuses Järgmised kolm kuud 75% Ja viimased kolm kuud 50%. Läti tervishoiupoliitika Naistel on õigus saada 112 kalendri päeva rasedus- ja sünnituspuhkust ( 52+52). Lapse isal on õigus saada 10 päeva isapuhkust. Sünnitoetust on õigus saada lapse ühel vanemal (423EURi) Vanemahüvitist makstakse lapse ühele vanemale kuni lapse aastaseks saamiseni- 70% vanema eelnevast keskmisest palgast. Töövõimetuspension- Vähemalt kolm aastat tööstaai Läti resident Töövõimetus peab olema kinnitatud tervishoiuekspertide poolt
abinõude süsteemi sotsiaalsete probleemide lahendamiseks ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks. SP eesmärgiks on tagada inimestele sotsiaalne turvalisus … kollektiivse sekkumisega parandada individuaalset heaolu … vähendada klassivastuolusid …. tagada õiglus ja võrdväärsus Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on inimeste heaolu – nende vajadusterahuldatuse – tagamine Sotsiaalpoliitika kesksed osavaldkonnad on sotsiaalkaitse poliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika, eluasemepoliitika. 1. Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused. Sotisaalpoliitika on vajalik, sest ühiskonnas on palju sotisaalseid konflikte. Sotsiaalprobleem on elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna. Sotsiaalsed probleemid on probleemid, mis puudutavad ühiskonna tervikut. Näiteks vaesus, tööpuudus, inimkaubandus, madal iive,
1975) 1979 esimesed otsesed Europarlamendi valimised ja Rahandussüsteemi loomine EL, ajalugu 1986 Ühtse Euroopa Akt (jõustus 1987) "Valge raamat" 1992 Maastrichti lepe (loodi Euroopa Liit) Esimene tugisammas - Rooma lepingu parandused ja täiendused: · majandus- ja rahaliidu moodustamine ning ühtse Euroopa raha käibelevõtmine; · ühtse sotsiaalpoliitika kasutuselevõtmine, mis annab Euroopa kodanikele uued õigused; · ühtne haridus- ja tervishoiupoliitika; · Ühenduse keskkonnapoliitika, tehnoloogia, Euroopa transpordi- ja sidesüsteemide laiendamine; · Ühenduse vaesematele regioonidele mõeldud fondide suurendamine, et neid järele aidata. See hõlmab uut Ühtekuuluvusfondi Kreekale, Portugalile, Iirimaale ja Hispaaniale, eriti keskkonnakaitse ja transpordi nn infrastruktuuri investeeringuid. EL, ajalugu Teised kaks tugisammast: · Euroopa Poliitiline Liit (European Political
“tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ja enneaegse suremise tõttu 1379 miljonit eluaastat.
eesmärkide saavutamiseks, milleks on eelkõige elanikele inimväärsete võimaluste tagamine. Sotsiaalpoliitika eesmärk on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus, milleks kasutatakse eri meetmeid, näiteks arstiabi ja pensionid. Sotsiaalpoliitika on moodus, kuidas riik sekkub ühiskondlikesse suhetesse, tagamaks kodanike heaolu. Sotsiaalpoliitika tegeleb põhiliselt nelja valdkonnaga: sotsiaalkaitsepoliitika, tööturupoliitika, tervishoiupoliitika ja eluasemepoliitika. Sotsiaalpoliitika kese on sotsiaalne kaitse, mis hõlmab riiklikke toetusi, mis on saadud sotsiaalmaksust erinevate riskide leevendamiseks (vanadus, invaliidsus, toitjakaotus, haigus, töötus) ning kriitilises vaesuses olevate inimeste ja perede (eelkõige lasterikkad pered) abistamiseks. Kõige enam kulutatakse sotsiaalpoliitikas tervishoiule, vanaduspensionile, töötute kaitsele, perepoliitikale ja sotsiaalhoolekandele. Kas tehtavad
epi: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, puudumist teatud ajaperioodi jooksul · Annab ettekujutuse ravi esineb iga erinevat väärtust valimis, esinemiste arvu nimetatakse andmebaasid, registrid ·"Akuutne" epi: nakkushaigused, puhangud, efektiivsusest · Omab tähtsust haiguse kirjeldamisel prognoos · sageduseks). Valimi jaotuse all mõistetakse valimi jagunemist erinevate kontroll ·Tervishoiupoliitika epi kogutud meditsiiniliste ja Vajab arvutuseks haigestumuse ja suremuse andmeid. Tavaline ehk tunnuse väärtuste vahel, st erinevate väärtuste osakaalu valimis. sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika tegelik elulemusmäär ning Suhteline elulemusmäär Suhteline Pidevad tunnused ja nende kujutamine. Jagatakse tunnuse võimalikud
programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik katab poole aasta jooksul tudengite poolt loodud firma ettevõtlusinkubaatoris töötamise tegevuskulud; 14) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina disaini toetusprogrammi, mille eesmärgiks on Eesti disaini toetamine; 15) toetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist. Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika · Kõige olulisem on, et alkohol ja tubakas ei jõuaks noorte kätte. Siin on ka kehtivate seaduste jõustamisel veel palju ära teha. Alkoholireklaam televisioonis peaks olema keelatud enne kella 21.00, samuti toetame öise alkoholimüügi piiramist. · Hambaravi rahastamise suurendamine vähemalt 100 miljoni krooni võrra, et tagada selle parem kättesaadavus · Ligipääsu parendamine, eeskätt ravijärjekordade lühendamine
pressiteateid ja kõnesid jne. Haldus Haldusosakond tegeleb saatkonnasisese töö organiseerimisega. Osakonna päevuses on personali- ja finantsküsimused ning kinnistu- ja varahaldus. Kaitseatashee Kaitseatashee tegeleb kaitsepoliitika ja kaitsetehnikaga seotud küsimustega. Töö- ja sotsiaalnõunik Töö- ja sotsiaalnõuniku ülesandeks on tegelda järgmiste valdkondadega: tööhõive, tööõigus, sotsiaal- ja tervishoiupoliitika, võrdõiguslikkus ja perepoliitika. Selleks arendatakse koostööd Eesti vastavate ametkondadega, aga ka valitsusväliste organisatsioonidega. Õigus- ja konsulaarteenused Saatkonna õigus- ja konsulaarosakond osutab Saksa kodanikele juriidilist ja praktilist abi, juhindudes oma tegevuses Saksa ja Eesti õigusaktidest. Reisi- ja asenduspasside väljaadmine, mentaalne tõestamine, perekonnaseisu muudatuste küsimused või abivajavate Saksa kodanike nõustamine
keelustamist. Tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse arendamine 1. Toetame huvialategevust ja huvikoole. 2. Peame vajalikuks huvihariduse süsteemi olulist täiendamist, lähtudes individuaalse lähenemise ja eakohasuse printsiibist. Eriti oluline on lünga täitmine 1017-aastaste poiste huvihariduse korraldamisel, mis eeldab tehnika- ja infotehnoloogiaringide osakaalu tõstmist. 3. Toetame kolmanda sektori organisatsioone noortealgatuste realiseerimisel ning töös noortega. TERVISHOIUPOLIITIKA Eesti tervishoiukorralduse olukord Eesti elanikkonna tervislik seisund on murettekitav. Kahjuks on tervist seni sageli käsitletud vaid üksikisiku, mitte aga kogu ühiskonna probleemina. Vaesus ja varanduslik kihistumine on kahjustanud rahva tervist, kasvanud on riskikäitumine. Haigusi avastatakse sageli alles lõppjärgus, kui neid on juba raske või võimatu ravida. Paljud inimesed ei suuda endale lubada vajalikku eriarstiabi ja ravimeid.
Eeldab üksteise tugevuste ärakasutamist, et tekiks sünergia, mida konkurents ei pruugi võimaldada Avaliku poliitika uued suunad: LOENG 13 lk.3 Valdkonnapoliitikad: Tööturu ja hõivepoliitika peamised mõisted ja statistikud, poliitilise paradigma muutus hõivepoliitikas ja Eesti suutlikkus sellega kohaneda (mis hästi, kus on arenguruumi). LOENG NR.5 Eesti majanduspoliitika peamised hoovad ning tehtud valikute plussid ja miinused (Katteli artikkel). Loeng6 lk.4 Tervishoiupoliitika peamised väljakutsed, kaks peamist mudelit tervishoiukorralduses, Eesti tervishoiumudeli peamised karakteristikud ja edukus. Eratoimijate roll Eesti tervishoius. Riikliku tervishoiu peamised õigustused? · Tervishoiuteenuste väljakutsed avaliku kauba teooria: tervishoiuteenus kui erakaup. Kui avalik sektor pakub erakaupa ,siis tekib maj-lt ebaefektiivne ületarbimine LOENG NR.7 LK 2 · 2 peamist mudelit tervishoiu korralduses Riiklik süsteem ja
Julgeolekupoliitika eesmärk ja põhimõtted loovad raamistiku julgeolekukeskkonna hindamiseks ning julgeoleku tagamiseks vajalike tegevussuundade määramiseks. Julgeolekupoliitikaga hõlmatava ulatus on ajas muutuv. Tuginedes avarale julgeolekukäsitlusele keskendub JPA 2010 riigi tegevuse valdkondadele, mis otseselt kindlustavad julgeolekut. Julgeolekupoliitika loob eeldused ühiskonna järjepidevaks arenguks ning rahva heaoluks. Teisi valdkondi (nt majandus-, sotsiaal-, rahvastiku- ja tervishoiupoliitika), millel on kokkupuude julgeolekupoliitikaga, ei käsitata tervikuna julgeolekupoliitika osana. Julgeolekupoliitika põhimõtted JPA 2010 üks olulisemaid põhimõtteid on avar julgeolekukäsitlus, mille kohaselt julgeolekupoliitika arvestab kõiki riigi julgeolekut mõjutavaid tegureid, olenemata nende tekkeallikast või -kohast, ning julgeolekupoliitika teostamine hõlmab kõiki julgeoleku tagamiseks olulisi valdkondi. Seetõttu käsitleb JPA 2010 ka nende valdkondade
Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. Epidemioloogia liigid. Rutiinne e igapäevane: demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid. ,,Akuutne" epidemioloogia: nakkushaigused, puhangud. Tervishoiupoliitika epidemioloogia: kugutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet. Akadeemiline epidemioloogia: teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine. Epidemioloogia harud. Vaatuslik: kirjeldav ja analüütiline. Kirjeldav: (kes, kus, millal) kogub, kontrollib ja analüüsib haigestumisega seotud näitajaid rahvastikus
1. Tööhõivepoliitika - aktiviseerimisprogrammid ja meetmed 2. Töötu sotsiaalne kaitse töötuskindlustushüvitis, töötu abiraha 3. Tööturuteenused · töövahendus · tööturukoolitus · toetus tööandjale · toetus töötule · kutsenõustamine Eesti sotsiaalpoliitika süsteem III. SOTSIAALNE TURVALISUS 1. Sotsiaalkindlustus ja - hoolekanne · laste- ja peretoetused · pensionid · sotsiaaltoetused · rehabilitatsiooniteenused puuetega inimestele IV. TERVISHOIUPOLIITIKA - rahvatervise kaitse ja ravikindlustus V. ELUASEMEPOLIITIKA SP kujundamise mehhanismid SP eesmärk: Iga vähekindlustatud inimene peaks saama nii palju abi, et tal oleks võimalik püsida minimaalsel heaolunivool. Heaolutase sõltub ühiskonna majanduslikest võimalustest ja valitsevast ideoloogiast. On kaht tüüpi SP kujundavaid mehhanisme: · parlamentaarsed valitavad kogud (Riigikogu, KOV: linna-, vallavolikogu) · korporatiivsed - sotsiaalsed partnerid (valitsus,
haigestunute hulgas oli rohkem mehi kui naisi (p=0,01) MIKS VAJALIK? · Teadmised haigestumuse ja haiguste levimuse kohta rahvastikus, ajatrendid ja geograafilised erinevused. · Paljude haiguste riskitegurid epidemioloogiliste uuringute põhjal nt suitsetamine ja kopsuvähk. · Sobivaimad ravimid ja ravimeetodid, samuti preventiivsed meetodid kliiniliste katsete põhjal. · Optimaalne tervishoiupoliitika 1. · Pidev tunnus väärtuste arv on lõpmatu ja iga kahe väärtuse vahel on lõpmatult palju võimalikke väärtusi. Väärtuse üleskirjutamisel tuleb kasutada teatud täpsust (vanus täisaastates vms). Suurte täpsustega andmeid saab grupeerida nt. · Diskreetsed tunnused väärtused saavad olla vaid täisarvulised. Enamasti tekib sellise tunnuse väärtus loendamise teel (nt. Haigete hammaste arv). Diskreetse tunnusega on võimalik teha
kodupaiga heakorrastamisel, tegelemisel lasterühmadega jms. 3.Peame väga oluliseks noorte HIV ja narkoalast preventsioonitööd ning tervise alaseid üritusi, eeskätt noorte süsteemset sporditegevust ning muude tervist edenda vate ürituste süsteemset arendamist ja riiklikku rahastamist. 4.Tõhustame alkoholi kuritarvitamise ja narkootikumidevastast võitlust. Oleme narkootikumide legaliseerimise vastu ja taotleme alkoholi ning tubakareklaami täielikku keelustamist. TERVISHOIUPOLIITIKA EESMÄRK JA ARENGUSUUNAD 1.Peame prioriteetseks alkoholi ja narkootikumidega seotud kahjustuste nagu traumad, vägivaldne surm, tööõnnetused, HIV, enesetapud jne vähendamist. Selleks on vaja muuta alkoholi müügipoliitikat, reguleerida seda nii aktsiisi kui müügi kohtade ja -aja piirangute kaudu. Taotleme alkoholi tarbimise, suitsetamise ja seksiteenuste reklaami keelustamist. 2.Koolitervishoius viime kvalitatiivselt uuele tasemele laste tervise süstemaatilise profülaktilise
mis näitab allergialiidu teatel perearstide suhteliselt nõrka tööd teadlikkuse tõstmiseks (perearstide ja pereõdede osakaal allergia-alase info allikana 17%). Kõige sagedasemate infokanalitena järgnesid tuttavad ja sõbrad, erialaarst ning internet. Allergialiidu juhataja, nahaarst dr Maie Jürisson ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et allergoloogidele on probleemne olukord juba mõnda aega teada, ent küsimus on eelkõige riigi tervishoiupoliitika lünkades. "Allergolooge jääb Eestis üha vähemaks ja juurdekasvu ei ole riigi poolt ette nähtud, seetõttu on ka spetsiifiliste allergia-alaste küsimuste lahendamine, sh ennetustöö ja ravivõimaluste kättesaadavuse temaatika tõusmas järjest teravamalt päevakorda," märkis Jürisson. Allergialiidu volikogu liige ja allergoloog dr Maie Laaniste lausus, et allergiaga on Eestis seotud küllaltki palju inimesi, aga nende teadlikkus on väga madal
· varasemad koostöö vormid Euroopa ühendustest pluss majandus- ja rahaliidu reeglid; · ühine välis- ja julgeolekupoliitika; · koostöö sise- ja õigusküsimustes. Teise ja kolmanda samba puhul säilivad liikmesriikidel suveräänse otsustamise õigused, otsused võetakse vastu ühehäälsuse alusel. Maastrichti lepinguga võeti juurde ka mõned uued valdkonnad - tervishoiupoliitika, kultuuri ja tarbijakaitse vallas. 7.4 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE=CSCE) Eesti ühines OSCE-ga 17. septembril 1991. 15 Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE, kuni 1995. aastani Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverents - CSCE) tegevuse põhivaldkonnaks on julgeolekualane koostöö riikide vahel. OSCE sai alguse diplomaatilise konverentsina 1975
tegurid, millised mõjutavad tervist. Tervisega seotud sündmused: haigestumine, surma põhjused, preventsiooni tõhusus, tervishoiu teenuse efektiivsus, selle kättesaadavus jne. Epidemioloogia liigid · Rutiinne e. Igapäevane - demograafiliste ja meditsiiniliste andmete kogumine, registrid (Näit: Eesti vähiregister) · "Akuutne" epidemioloogia - nakkushaigused, puhangud · Tervishoiupoliitika epidemioloogia - kogutud meditsiiniliste ja sotsiaaldemograafiliste andmete kasutamine tervishoiupoliitika kavandamisel, ravikvaliteet · Akadeemiline epidemioloogia - Teadusuuringud meditsiinis, haigete riskifaktorite otsimine Kliiniline epidemioloogia · Kliiniline epidemioloogia rakendab epidemioloogia meetodeid küsimuste lahendamiseks, mis on otseselt seotud praktilise meditsiiniga.
suitsetamine, alkohol ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: ülekaalulisus ja rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhu saastatus. 4. Tervise edendamine kui ideoloogia ja tegevus.Tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise kujundamine ning tervist toetava elukeskkonna sihipärane arendamine. Tervise edendamine kui ideoloogia, mis hakkab omandama üha suuremat kaalu tervishoiupoliitika kujundamisel. See on tegevus, mis innustab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle. Tervise edendamine, 1 kui protsess, mis võimaldab inimesi saavutama senisest suuremat kontrolli oma tervise üle ning parandada seda. Tervist edendatakse inimestega ja inimeste poolt.Tervise edendamise protsess toimub kolmel tasandil: üksikisiku, kogukondade ja riigi tasandil
õigus võtta vastu otsuseid, mis on siduvad liikmesriikidele. Euroopa Liidu kolm sammast. Esimene sammas on suunatud edasisele arengule ning veelgi tihedamale integratsioonile hõlmates järgnevaid põhimõtteid ja koostöövaldkondi: Majandus- ja rahaliidu loomine Tööturu- ja sotsiaalpoliitika Regionaalpoliitika väljaarendamine Keskkonnapoliitika Lisaks täiendavad koostöövaldkonnad: transport, elekterside, energiapoliitika, tarbijakaitse, haridus ja kutseharidus, tervishoiupoliitika, tööstuspoliitika ning arengukoostöö. Euroopa Liidu kolm sammast. Teise samba raames toimub koostöö välis- ja julgeolekupoliitika vallas. See valdkond hõlmab kõiki liidu julgeolekuga seotud küsimusi, eelkõige humanitaar- ja päästeülesandeid, rahuvalvet ja lahinguüksuste ülesandeid kriiside ohjeldamisel ning rahusobitamist. Vastavalt ELi lepingule on ühise välis- ja julgeolekupoliitika perspektiiviks ühise kaitsepoliitika järk-järguline kujundamine,
töökeskkonda, mis toob kaasa kinnipeetavate ja vangla teenistujate tervise paranemise ning pikemas perspektiivis ka tervishoiu kulutuste vähenemise tubakaga seotud haigustele.189 Teisalt on suitsetamine sõltuvushaigus, millest vabanemine on positiivseks ilminguks isiku taasühiskonnastamisel ja üldisel arengul. Justiitsministri 30.11.2000. a määruse nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri" (edaspidi VSkE) § 8 2 ei vasta enam piisavalt riigi tervishoiupoliitika põhimõtetele ja eesmärkidele, mida kehtiva tubakaseadusega saavutada soovitakse. Tubakavaba keskkonna loomine vangla kontekstis tähendab seda, et kinnipeetav võib suitsetada ainult selleks ettenähtud ja märgistatud kohtades, mis vastavad tubakaseaduse (edaspidi TubS) § 30 lõigetele 3 ja 4.190 Suitsetamine on võimalik ainult ajal, mil kinnipeetaval on ette nähtud vaba aeg viibida nendes kohtades. Eeltoodu tähendab, et kambrites suitsetamine hakkab olema välistatud.
Tervis on täielik kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte pelgalt haiguse ja kehalise kahjustuse puudumine. 2. Tervisepsühholooga (mis see on ja millega see tegeleb) TP on psühholoogia haru, mis rakendab psühholoogia põhimõtteid ja uurimistulemusi tervise parandamiseks ning haiguste ennemiseks ja raviks. TP eesmärgid on nt tervise edendamine, haiguste ennetamine ja ravi; käitumslike ja sotsiaalsete tegurite osatähtsuse uurimine haiguste puhul; tervishoiupoliitika arendamine. Tervisepsühholoogia (TP) tegeleb tervise ja haiguse kõikide aspektidega läbi kogu inimese eluaja. Keskendub ka sellele, kuidas kujundada lastel häid terviseharjumusi, kuidas inimeste seas regulaarset trennitegemist populariseerida jne. TP tegeleb ka haiguste tekkepõhjustega (etioloogia) ning nende seostega tervise, haiguse ja düsfunktsiooniga. 3. Tervisekäitumise definitsioon 68
annaabi.ee 
