ELUND KEHAOSA, MIS KOOSNEB KUDEDEST JA TÄIDAB ORGANISMIS KINDLAT FUNKTSIOONI. ELUNDKOND ÜHTSET ÜLESANNET TÄITEV ELUNDITE SÜSTEEM. KATTEELUNDKOND KAITSEB ORGANISMI EBASOODSATE KESKONNAMÕJUDE EEST. INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND
Katteelundkond Nahk,nahamoodustised(küüned, Organismi kaitsmine,kekkonna karvad,juuksed)limaskestad,nah ebasootsate mõjude a moodustavad epiteel ja eest,dermolegaratsioon,võta sidekoed,koos vabade vastu informatsiooni närvilõpmetega ja keskkonnast. retreptorrakkudega. Tugielundkond Luustik,kõõluste abil sellele Annab kehale kuju,võimaldab toetuvast liikuda,kaitseb siseelundeid skeletilihasest,kõhrkude Seedeelundkond Suõõs,milles on Lagundab toitu,tagab toitainete süljenäärmed,neel ja ülekandmise verre. söögitoru,magu,maks ja kõhunääre,mille juhad suubuvad kaksteistsõlmiksoolde,peensool, ...
· veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · südamelihaskude Närvikude Ehitus: · koosneb närvirakkudest funktsioon: · ärrituste, erutuste vastuvõtmine ja edasijuht. · Sünaps- võimalik erutuse ülekonna · Närvirakke juurde ei teki, sest küpsel närvirakul puudub pooldumisvõime ELUNDID Katteelundkond Funktsioon: * nakh katab ja kaitseb organismi *nahaalune rasvkude pehmendab lööke *nahk toodab pigmenti e melaniini, mis kaitseb UV kiirg.eest *UV toimel sünteerib nahk D-vitamiini, mis tug. Luustikku *talitleb hingamiselundkonda *termoregulatsioon Tugi ja liikumiselundkond · kehale toeks · annab kehale kuju · tagab liikumise · lihased aitavad säilitada kehatemperatuuri · lameluudes toimub vereloome · kollases luuüdis talletuvad rasvad, lihastes glükogeen
Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest. Ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismikaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk. Koosneb epiteel- ja sidekoest. (juuksed, nahk, küüned) Tugielundkond võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja kindla kehaasendi säilitamise. Inimese skelett koosneb luukoest, mille külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. (lihased, kõõlused, luud, liigesed) Seedeelundkond lagundab toitu. Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja sellesse nüresid eritavad seedenäärmed. (suuava, sõõgitoru, maks, magu, peensool, jämesool, pärak, kõhunääre) Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Kuuluvad hingamiseteed, mida mööda ähk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Erituselundkond eem...
Elundkonnad ja hormoonid Inimese tegevuse eelduseks on pidev aine-, energia- ja informatsioonivahetus elukeskkonnaga. Erinevaid kehatalitlusi tagavad elundid ja elundkonnad. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi ei suudaks. Ühise funktsiooniga elundid koonduvad elundkondadeks. Elundkonnad Ülesanne/funktsioo Kirjeldus n Katteelundkond Välisärrituste Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid vastuvõtmine elundeid (moodustab 15-25% keha kogumassist). Organismi Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos kaitsmine närvirakkudega. väliskeskkonnad Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, ebasoodsate võõrkehade sissetungimise ja veekao eest.
3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond
3) Vererineelundkond-Organite varustamine vajalike aintega, jääkainete transport erituselunditesse, kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. Inimese keha üldehitus Rakk kude Elund/Organ Organsüsteem/Elundkond 1)Epiteelkude 1)nahk 1.Katteelundkond 2)Närvikude 2)Peaaju 2.Tugielundkond 3)Lihaskude 3)südamelihas 3.Seedeelundkond 4)Sidekude 4)kops 4.hingamiselundkond 5.Ringeelundkond
Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on loomade klass keelikloomade hõimkonnast. Imetajate kehaehitus Väliselt on kõik imetajad eriilmelised. See tuleneb sellest, et imetajate elukeskkond on erakordselt mitmekesine, mis hõlmab maapinda, puude võra, pinnast, vett, õhku. Väga erinevad on ka keha mõõtmed, näiteks alates kääbus-ripskariliku 3,8 cm ja 1,5 grammi kuni sinivaalani, kes ulatub üle 30 meetri ja 150 tonnini. Katteelundkond Imetajate katteelundkond võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna negatiivse mõjude eest. Nahk koosneb imetajatel, nagu ka selgroogsetel kahest kihis, välimisest marrasnahast ja sisemisest ehk pärisnahast. Nahk on kaetud karvadega. Karvad sisaldavad pigmenti, mis määravad ära välise värvuse. Pikemad ja tugevamad pealiskarvad kaitsevad nahka ja pehmemaid aluskarvu ehk villkarvu mis kaitsevad külma ja sooja eest. Nahas on palju näärmeid: higinääre, rasunääre, mille eritis hoiab
Rakukehad asuvad pea- ja seljaajus, erilistes rakukogumikes ehk ganglionides ja ka erinevates kehas olevates retseptorites.Närviraku jätked - neuriidid ja dendriidid on tsütoplasma väljakasved, mida mööda liiguvad närviimpulsid. Dendriidid on jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehasse ja neuriidid on närviraku jätked, mida mööda närviimpulsid liiguvad rakukehast eemale. 8. Loetle inimese elundkonnad e. Organsüsteemid Katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, ringeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem, sisenõresüsteem, suguelundkond. 9. Mis on iga elundkonna ülesanne ja millistest osadest ta koosneb? Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest (nahk) Tugi- ja liikumiselundkond võimaldab liikuda (luud, lihased) Seedeelundkond lagundab toitu (suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool)
Organismi üldehitus Sarnased rakusd moodustavad kudesid.Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funktsiooni.Sarnased organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna.Organsüsteemid moodustavad kokku terviku organismi.Eristatakse järgmisis kudesid:epiteelkude,lihaskude,närvikude ja sidekude. Epiteelkude:näide:nahk Närvikude:näide:peaaju Lihaskude:näide:südamelihas Sidekude:näide:kõrvalesta toes Elundkonnad: 1.katteelundkond 2.närvisüsteem 3.vereringeelundkond 4.tugielundkond 5.seedeelundkond 6.hingamiselundkond 7.erituselundkond 8.sigimiselundkond 9.endokriitsüsteem.
Elundkond Elundid Ülesanded Katteelundkond Nahk Kaitse, tunnetamine, süntees(B- ja D vitamiin), vee ja soojuse regulaator. Tugi- ja Jäsemed, luud, lihased Toetada keha ja kaitsta liikumiselundkond organeid. Vereringeelundkond Süda, veri, veresooned Ainete transport, kõikide
ja kaitse, kõhrkude kõhredes, toes ja kaitse. Veri ainete transport, lümf ainete transport. · 3.Rasvkude-3 ülesannet--varuained sisaldavad koes,pehmendab lööke · 4.Närvikude-on närvirakkudest ehk neuronitest koosnev loomade kude. · Lihaskude kontraktsioon e müfibrillied NärviKude. sünapsid. -keemilised-mediaator. -elektrilises. Elundkonnad. 1.katteelundkond 2.tugielundkond-luud , kõõl,lihased kõhned. 3.seedeelundkond. 4.hingamiselundkond. 5.ringelundkond. veri , veresooned , süda. 6.erituselundkond. 7.närvisüsteem- kehanärvisüst( pea ja seljaaju) , piirdenärvisüst närvid. 8.sisenõresüsteem. 9.sigimiselundkond.
ELUNDKONNAD ELUNDKOND EHITUS ÜLESANNE Katteelundkond Nahk(epiteel-, 1.kaitsta ebasoodsate sidekude,retseptorid), keskkonna mõjude eest Nahamoodustised(Juuksed, 2. Osaleb keha temperatuuri karvad, küüned), reguleerimisel Higinäärmed 3. on meeleelundiks 4
närviimpuldis edasi teistesse seedekanal ja sellesse nõresid rakkudesse. eritavad seedenäärmed. · Sünapsid on kohad, kus ühe · Seedeelundkond on: suu neuroni neuriit puutub kokku söögitoru magu 12sõrmiksool järgmise neuroni dentriidia või peensool jämesool pärak. rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond Tugi- ja liikumiselundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Võimaldab liikuda. · Katteelundkonna ülesanne on · Tagab meile keha kindla asendi välisärrituste vastuvõtmine ja säilitamise. organismi kaitsmine · Selleks et lihaed saaksid oma väliskeskkonna ebasoodsate jõud rakendada ja inimesed end
erituselundkond elundkond, mis eritab kehast mittevajalikke aineid fibrillaarne sidekude sidekoeliik, mille rakuvaheaines on tihedad kollageeni kimbud; moodustab sidemed ja kõõlused gaasivahetus kudede varustamine hapnikuga ja rakuhingamisel tekkinud süsihappegaasi eemaldamine organismist hingamiselundkond elundkond, mis tagab gaasivahetuse hormoon aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele katteelundkond elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kohev sidekude sidekoeliik, mis hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk kõhrkude elastseid ja painduvaid tugistruktuure moodustav sidekude lihaskude kude, mille talitluseks on kokkutõmbumine ehk kontraktsioon
2) 2 jalal liikumine- >jäsemete proportsioonid,liigeste struk,käte,jalgade,vaagna,selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud kahel jalal liikumiseks. 3) aeglane areng;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse,korjatakse,transporditakse,varutakse,jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid, elab tavaliselt lagedal maal. Elundkonnad:1)KATTEELUNDKOND - >kaitseb keskkonnamõjude eest,naha sees toimub D-vitam süntees.2) TUGIELUNDKOND- >võimaldab liikuda.Lihased peavad luude külge kinnituma.3)SEEDEELUNDKOND (Ensüümid)- >lagundab toitu.*Suuõõnes eritavad amülaas hakkab suuõõnes lagundama süsivesikuid.*Läbib söögitoru,jõuab makku-->hakkab valkude lagundam.*põhiline seedimine on kaksiksõrmsooles.*seedenõresid toodab kõhunääre.*toodetaks amülaas-- >süsivesikuid, pepsiini(valke lagund),lipaasi(rasvasid).*sappi toodab
Seedeelundkond, mis on organismi varustamiseks toitainetega. Vereringeelundkond, mis on kõigi organismide tervikuks sidumiseks Hingamiselundkond, mis on organismi varustamiseks hapnikuga. Närvisüsteem, mis on vastu võtmiseks ning töötlemiseks väliskeskkonnast kui ka organismi enesest saadud informatsiooni ning selle põhjal juhtimiseks ning kooskõlastamiseks kõikide elundite talitlust. Katteelundkond, mis on inimese keha katmiseks. Eritusosakond, mis on organismist kahjulike jääk- ja mürkainete eelmaldamiseks. Sisenõrenäärmed, mis on hormoonide tootmiseks ja nende verre eritamiseks. Meeleelundid, mis on kuulmiseks, nägemiseks, maitsmiseks, kompimiseks, haistmiseks ja tasakaaluks. Immuunsüsteem, mis on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Suguelundkond, mis on järglaste saamiseks.
Mandunud elundid lõpusepilud, saba, ussripik Epiteelkude katab väliskeskonna või kehaõõnega ühenduses olevaid pindu, ainevahetus organismi ja väliskekskonna vahel Lihaskude kokkutõmbumine tänu müofibrillidele, 40-50% Sidekude paiknevad hajusalt, ühendab teisi kudesi, toetab elastseid kehaosi, kohev-, rasv-, fibrillaarne-, kõhr-, luu-, verikude. Närvikude võtab vastu ärritusi, töötleb neid, kannab edasi erutusi ja salvestab neid, neuronid, sünaps Katteelundkond- kaitseb keskona mõjude eest Tugielundkond võimaldab liikuda Seedeelundkond lagundab toitu Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga Ringeelundkond transpordib kehas aineid Erituselundkond eemaldab kehast nmittevajalikke aineid Närvisüsteem vahendab ja töötleb infot, kesknärvisüsteem(pea, selja), piirdenärvisüst. Sigimiselundkond järglaste saamiseks Sisenõresäärmed reguleerib organismi elutalitslusi, ajuripats(kasvuhormoon-
Vöötlihaskude Leidub-skeleti lihastes Iseloomustus-vöödilised lihaskiud,kiired tahtele alluvad kokkutõmbed Ül.-keha liikumine Südamelihaskoe rakud Leidub-südame seinas Iseloomustus-rütmilised , automaatsed , tahtele allumatud kokkutõmbed Närvikude Leidub-närvisüsteemis , meeleelundites Iseloomustus-tähtja kujuga jätketega rakud Ül.-info vastuvõtmine , saatmine , töötlemine Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete
ja mille kontraktsioon ei allu tahtele. 4) Närvikude- kude, mis suudab vastu võtta ärritusi , neid töödelda, erutust edasi kanda ja salvestada. Neuron- närvirakk, mida iseloomustavad pikad jätked. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nim dendriitideks. Pikemad jätked aksonid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Inimese erinevad elundkonnad? (9) 1) Katteelundkond- võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. 2) Tugielundkond- lihased koos toesega, võimaldab liikuda. 3) Seedeelundkond elundkond, mille ülesandeks on lagundada ja imada söödud toit. 4) Hingamiselundkond- tagab gaasivahetuse. 5) Ringeelundkond- transpordib kehas aineid; süda, vere ja lümfisooned. 6) Erituselundkond- eritab kehast mitte vajalikke aineid.
Dendriidid on lühemad jätked, mis võtavad vastu signaale. Pikemad jätked on neuriidid ehk aksonid ja nad juhivad närviimpulsse edasi teistesse rakkudesse. Kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku teise neuroni dendriidiga, nim. sünapsideks. 8) Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. Ühistalitusega elundid koonduvad elundkonnaks. Inimese puhul on nendeks katteelundkond (nt. nahk; kaitseb keskkonnamõjude eest), tugielundkond (võimaldab liikuda), seedeelundkond (lagundab toitu), hingamiselundkond (varustab organismi hapnikuga), ringeelundkond (transpordib kehas aineid), erituselundkond (eemaldab kehast mittevajalikke aineid), närvisüsteem (koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni), sisenõresüsteem (reguleerib organismi eluavaldusi) ja sigimiselundkond (vajalik järglaste saamiseks). Närvisüsteem jaguneb kaheks:
toimuv informatsiooni edasiandmine ja töötlemine. Närvirakk võib teistega ühendatud olla tuhandete sünapside kaudu. Kui neuronisse saabub rohkem erutavaid signaale, tekib seal närviimpulss, aga kui on rohkem pidurdavaid signaale, siis seda ei teki. 4. Nimeta ja iseloomusta lühidalt inimese elundkondi Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni mida ükski kude eraldivõetuna täita ei suuda. - Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest Ül: välisärritajate vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nt: nahk( moodustab 15-25% kehakaalust). Nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, veekao ja võõrkehade sissetungi eest. - Tugielundkond- võimaldab liikuda Ül: tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. Nt. luustik(ca poole inimese kehakaalust) - Seedeelundkond- lagundab toitu Seedimine: I- suuõõne(toit peenestatakse hammastega)
SIDEKUDE- elastsest kudedest koosnev võrgustik. Toetab struktuure, täidab lihastevahelist ruumi, seob nahka organite külge, trantspordib aineid, pehmendab lööke. LIHASKUDE- nende talitluseks on kokkutõmbumine neid on kaht t üüpi silelihaskude, vöötlihaskude, selektilahesed, südamelihased NÄRVIKUDE- suudavad vastuvõtta ärritusi, neid töödelda, ärritust edasi kanda ja salvestada. 5. Elundkondade talitlus ja selle regulatsioon Inimesel on 9 elundkonda: KATTEELUNDKOND-(nahk, juuksed, küüned) TUGIELUNDKOND- (kõõlused, luud, liigesed, lihased) SEEDEELUNDKOND-(maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärak) HINGAMISELUNDKOND-( ninaava, kurk, kõri, hingetoru, kopsutoru, kopsud) gaasivahetus toimub kopsudes. Gaasid sisenevad O2 , CO2 lahustunud kujul vereringesse. Väljahingavas õhus on muutunud O2 ja CO2 konserdatsioon hapnik on vähenenud ja süsihape suurenenud. Rakuhingamine on keemiline protsess rakus klükoos oksudeerub
Lühemad, mitmeharulised jäked dendriidid( võta signaale vastu retseptorilt). Pikemad jätked- neuriidid e aksonid(juhivad närviimpulsid edasi teistess rakkudesse). Sünapsid- 1 neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Keemilised. Elundkonnad. Elund on kehaosa,kooneb kudedest, täidab kindlat funktsiooni. Nt südames koos lihaskude,epiteelkude ja närvikude. Ühistalitusega elundid- elundkonnad. *Katteelundkond- kaitseb keskkonnamõjude eest.väliskatteks nahk, 15- 25%kehakaalust. Nahk koosneb epiteel ja sidekoest koos närvirakkudega.Kaitseb alumisii kudesid vigastuste,veekao eest./ *Tugielundkond-võimaldab liikuda.lihased peavad olema kinnitunud skeleti külge.skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu.me ei saa toitu süüa otse, tuleb lagundada toitu- seedimine(toimub seedeelundkonna abil)
1. Koed Elundkonnad Epiteelkude 1. hingamiselundkond Lihaskude 2. meeleelundkond Närvikude 3. sisenõrenäärmed Sidekude 4. katteelundkond 5. vereringeelundkond 6. seedeelundkond 7. erituselundkond 8. närvisüsteem 9. immuunsussüsteem 10. tugi- ja liikumiselundkond 11. suguelundkond Homöotaas siseelundkonna tasakaal närvisüsteemi ja sisenõrenäärmete
3x suurem *pikem eluiga *mitmekesisem toit 3.Inimese põhikudedeks on lihaskude, sidekude, närvikude, kattekude. Kõige rohkem esineb inimese organismis lihaskude(40%) ja sidekude. Lihaskoe põhiülesanded: *liikumine *hoiab sooja *paneb kehaorganid tööle. Sidekoe ülesanded: *annab kehale tuge *seob organismi üheks tervikuks *(siseorganite kaitse nt. kõhr- ja luukoe puhul) 4.Inimesel on 9 elundkonda. *Katteelundkond-kaitseb keskkonnamõjude eest *Tugi- ja liikumiselundkond- Toetab keha ja kaitseb organeid. *Sigimiselundkond-vajalik järglaste saamiseks *Hingamiselundkond- varustab organismi hapnikuga *Seedeelundkond-Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Lagundab toitu. *Erituselundkond- kõrvaldatakse jääkained organismist *Sisenõrenäärmed-Reguleerib organismi eluavaldusi. *Närvisüsteem & meeleelundid- Vahendab & töötleb informatsiooni. (lk.70)
kaitse. 4) Hingamiselundkond-Gaasivahetus, varustab verd hapnikuga, aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest. 5) Erituselundkond-Eemaldavad kehast gaasilised, vedelad ja tahked jääkained. 6) Sisenõrenäärmed-Toodavad hormoone 7) Suguelundkond-Sugurakkude tootmine ja uue organismi arengu kindlustamine. 8) Närvisüsteem-Kooskõlastab ja juhib kõikide elundkondade tööd. 9) Katteelundkond-Katab ja kaitseb. 3. Selgita mõisteid rakk, kude, organ e. elund, organsüsteem e. elundkond. 1) Rakk-Elusorganismide väikseim osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. 2) Kude-Sarnastest rakkudest koosnev organi osa. Kude=Rakk+rakuvaheaine 3) Organ e. Elund-Inimese osa, mis täidab kindlat ülesannet. Tugi ja liikumiselundkond 4. Milliseid ülesandeid täidab inimesel liikumis- ja tugielundkond ehk, mis ülesanded on skeletil ja lihastel.
Marrasnaha alumise osa moodustavad pidevalt uued rakud, selle tulemusena paranevad naha vigastused kiiresti. Seal toodetakse ka melaniini. Pärisnahk marrasnaha all. On veniv sitke, painduv. On rohkesti vere ja lümfisooni, asuvad higi ja rasunäärmed ning karvade juured nahaaluskude on pärisnaha all olev rasvkoekiht. Kaitseb nahaaluseid elundeidrasvkude kaitseb külma ja põrutuste eest ja annab kehale vormikuse. Ülesanded. Nahk on katteelundkond mille põhiülesanne on inimese keha katmine. Kaitseb organeid väliste vigastuste, UV-kiirguse, haigustekitajate ja liigse veekaotuse eest Aitab säilitada kehatemperatuuri On erituselundiks, mille kaudu eritub mõningaid jääkaineid näiteks vett ja soolasid Nahas sünteesitakse päikesekiirguse mõjul D-vitamiini ja melaniini Meeleelund, mille kaudu tunneme valu, sooja, külma ja puuteärritusi. 6. Lihaste ülesanded Liigutavad kehaosi
I IAIA x IBIB või IBi või IAIB(ristamisskeem genotüüpidega) ema isa II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja vereringeelundkond, hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, närvisüsteem ja meeleelundkond, endokriinsüsteem, immuunsuselundkond, suguelundkond. 44. Välisskelett- lülijalgsete väline toes, mille peaülesanne on toetada ja kaitsta organismi keha ja siseelundeid. Välisskelett moodustub hüpodermise sekreedi nõristumise tulemusena. Enamasti on välisskelett mitmekihiline ja tema struktuur on kompleksne. Välisskeletiks on limuste kojad ja
Elundiks e. organiks nim. organismi osa, mis täidab kindlat ülesannet, kuid koosneb erinevatest kudedest (nt. suguti, süda, magu, peaaju jt.) Elundkond e. organismisüsteem ühte ülesannet täitvad organid moodustavad elundkonna e. organismisüsteemi (nt. seedeelundkond, suguelundkond, hingamiselundkond, tugi- ja liikumiselundkond jt.) Tugi- ja liikumiselundkond: luustik ja lihastik annab kehale kuju, toetab ja kaitseb siseelundeid ning võimaldab liikumist. Katteelundkond: nahk ja limaskest kaitseb mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste, mikroobide sissetungi ja kuivamise eest. Seedeelundkond: suuõõs, keel, söögitoru, magu, peensool, umbsool, päravool, maks ja kõhunääre võimaldab toitu seedida, et saada energiat ning materjale keha ehitamiseks. Vereringeelundkond: süda, veresooned, veri kindlustab ainete transpordi keha eri piirkondade vahel. Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi
Segatoiduline. Toitu tdeldakse enne tarvitamist. Artikuleeritud kne. Kultuuriline kitumine. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele. Oskus valmistada triistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. 4 ja 5.)Inimese philised elundkonnad on: Vereringessteem: tagab vereringe; sda, veresooned Seedeelundkond: seedib toitu; suu, magu, sooled Endokriinssteem: tagab organismisisese kommunikatsiooni hormoonide abil Erituselundkond: krvaldab organismist jgid Immuunssteem: kaitseb haigusetekitajate eest Katteelundkond: nahk, karvad ja kned Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna.
· Erituselundkond Neerude tööd reguleeritakse. janukeskus, antidiureetiline hormoon Joonis: neer, kusejuha, kusekõis, kusiti · Ringeelundkond Joonis: süda, veresooned Regulatsioon: 1)hindamisgaasid-->hingamiskeskus 2)adrenaliin 3)jäsemete liigitamine 4) vererõhk · Tugielundkond Joonis: luud ja lihased 1) toestab keha 2)annavad kehale kuju 3)lihased toodavad soojust · Sigimiselundkond Joonis: munasarjad, munandid ÜL: järglaste saamine · Katteelundkond 1)kaitseb keskkonnamõjude eest 2)liigse päikesekiirguse eest 3)toodab melaniini 4)välisärrituste vastuvõtt 5)kaitseb alumisi kudesid vigastuste, sissetungi ning vee eest IMMUUNSÜSTEEM Toodab T-lümfotsüüte-hävitavad antigeene ehk patogeene koos nakatunud rakuga(fagotsütoos) Antigeen- haigustekitajad Antikehad- valgud, mis hävitavad neid JOONIs: põrn(all), harkelund(vasakul), lümfisõlm
insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine kimäär - erineva genotüübiga ja eri organismidest pärit rakkudest koosnev organism klamüüdia - tüüp rakusiseseid parasiitbaktereid; nende põhjustatud põletikuline haigus kloon - isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond
2.Silelihaskude pole treenitav, ei allu tahtele. Paikneb mao, soolestiku ja vereseintes. 3.Südamelihaskude e müokard ei puhka, hakkab tööle raseduse 23. päeval. 3)Närvikude koosneb neuronitest (rakud). Närvid paiknevad igal pool v.a juustes ja küüntes. 4)Sidekude seob ja ühendab organismi osi/elundeid. On nii tahke kui ka vedel. Tahke rasvkude, luukude. Keskmine kõrv, nina. Vedel veri, lümf. 6.Elundkonnad ühistalitlusega elundid. 1)Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest; välisärrituste vastuvõtmine; väliskatteks on nahk(epiteel- + sidekude + närvirakud). Nahk kaitseb alumisi kudesi vigastuste, võõrkehade sissetundi ja veekao eest. 2)Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased + tugistruktuur tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise. 3)Seedeelundkond lagundab toitu; toitu sööme ellujäämiseks. Söödud toit tuleb lagundada molekulideks, mida keharakud omastavad protsess seedimine.
4) Närvikude on moodustatud närvirakkudest e. neuronitest. Tal on lühikesed jätked e. dendriidid ja üks pikk jätke, millega juhib närviimpulsi edasi ning närvirakukeha, milles on tuum. Sünaps on koht, kus närviimpulss edasi antakse. 5. Elundkondade talitlus ja regulatsioon Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitlusega elundid moodustavad elundkonna. Inimesel on 9 elundkonda: 1) KATTEELUNDKOND (juuksed, nahk, küüned) kaitseb keskkonnamõjude eest. 2) TUGIELUNDKOND (kõõlused, liigesed, luud, lihased) võimaldab liikuda. 3) SEEDEELUNDKOND (maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak) lagundab toitu. 4) HINGAMISELUNDKOND (hingetoru, ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud) varustab organismi hapnikuga. 5) RINGEELUNDKOND (süda, veresooned) transpordib kehas aineid.
4) Neuroni joonis+ nimetused Närvirakk, kannab edasi närviimpulsse. Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. 5) Loomade elundid+ elundkonnad+ mõiste, elundite kuulumine elundkondadesse Elundkond: kudedest moodustunud organimi osa, millel on kindel ülesanne. Sama ülesandega elunditest moodustunud elundkond. Katteelundkond: nahk, rakukiht, limaskest, küüned, kabjad, sarved, soomused Tugielundkond: luud, kõhred, lihased, kõõlused + SKELETT (jäik ja hüdrostaatiline) JÄIK: sisetoes(kõhred ja luud) ja välistoes(org. a- kitiin, an. org.-lubisool, ränisool) HÜDROSTAATILINE: veest rakukõhr- ümaruss Seedeelundkond: rakusisene seedimine kehaõõnes/ kehaväline seedimine- ämblik/ seedekulgla(ümaruss)/ seedenäärmed Hingamiselundkond: vees- lõpused+ kehapind, õhus- kehapind+ trahheed+ kopsud
*Silelihaskude ja vöötlihaskude, skeletilihased, südamelihased. Närvikude: *Närvikude võtab vastu ärritusi, kannab edasi tekkinud ärritust. *Neuronid- *Dendriit- *Närviimpulss- *Üks närvirakk suudab erutuda maksimaalselt 500 korda sekundis. *Tugevam ärritus ei tekita tugevamat signaali, vaid põhjustab suurema arvu närviimpulsside genereerimise. *Närvirakud ei uuene. Sünapsid: *Koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. Elundkonnad: *Katteelundkond (nahk) kaitseb keskkonnamõjude eest. Ülesandeks on organismi kaitsmine ja välisärrituste vastuvõtmine. Katte- ja sidekude. *Liikumis- ja tugielundkonna moodustavad lihased ja luud. Ülesandeks on tagada liikumine, kaitse, termoregulatsioon, vererakkude sünteesimine. Luukude, kõhrkude. *Seedeelundkond lagundab toitu. Tagab toitainete lõhustamise ja imendumise ning jääkainetest vabanemise. Algab suuõõnega ning lõpeb pärakuga. *Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga
Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega või rakukehaga ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Olulised osa närvikoe talituses- neurogliial- rakud mis ümbritsevad neuroneid toetavad närvirakke, kaitsevad neid ebasobivate ainete eest, osalevad toitainete transpordis neuronitesse. Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühistalitusega elundi koonduvad elundkondadeks. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Väliskatteks on nahk- kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. (higinäärmed- termoregulatsioon; pigmendirakud- ultraviolettkiirguse kahjulikku toimet vähendab) Tugielundkond võimaldab liikuda
salvestada. Selle teeb võimalikuks närvirakkude ehk neuronite iseloomulik pikkade jätketega kuju. Iga neuron koosneb rakukehast ja kahesugustest jätketest. Lühemaid, mitmeharulisi jätkeid nimetatakse dentriitideks. Dentriidid võtavad närviimpulsi vastu retseptoritel või teistelt närvirakkudelt. Pikemad jätked neuriidid juhivad närviimpulsid edasi teistesse rakkudesse. 3. Sünaps- koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku. 4. Katteelundkond kaitseb organismi keskkonnamõjude eest( juuksed,nahk, küüned). Tugielundkond võimaldab liikuda( kõõlused, liigesed,luud,lihased). Seedeelundkond lagundab toitu(maks,kõhunääre,suuava,söögitoru,magu jne) . Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga(hingetoru,nina,kurk,kopsud,kopsutorud). Ringeelundkond transpordib kehas aineid (süda,veresooned). Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid (neer,kusejuha, kusepõis,kusiti)
rakkudel palju tuumi Kokkutõmbe Kiire Aeglane Rütmiline, iseloom automaatne Kokkutõmbe Jah Ei Ei alluvus inimese tahtele III. Ehitusüksused: Rakk (neuron) kude (sidekude) elund (süda) elundkond (seedeelundkond) IV. Katteelundkond (nahk, higinääre, rasunääre) Seedeelundkond (kõhunääre, magu, jämesool, peensool, suu, maks, pärasool, neel, söögitoru, 12-sõrmiksool) Hingamiselundkond (hingetoru, kopsud, kopsutoru) Erituselundkond (neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti) Vereringeelundkond (kopsuveen, kapillaarid, kopsukapillaar, süda, arterid, veenid, aort) Sigimiselundkond (munasari, seemnesari, seemnejuha, munajuha,
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub;
Lihaste kokkutõmbel nihkuvad müoflamendid üksteise vahele *Neuron närvirakk; iseloomusavad pikad jätked- koosneb rakukehast ja kahesugustest jätkedest. * Dendriit närviraku lõhemad jätked, mis võtavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse *neuriit e. akson- närviraku pikem jätke, mis saadab närviimpulsid edasi teistele rakkudele * sünaps koht, kus närviimpulss antakse ühest rakust edasi teise rakku Katteelundkond Kaitseb keskkonna mõjude eest. Koosneb: Nahk(moodustab 15-25% kehakaalust),limaskestad, juuksed, küüned. Ülessanne: välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsemine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekoest koos närvirakkudega. Kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond kõõlused, liigesed, luud, lihased tagavad liikumisvõime, toetab keha, kaitseb organeid
edasi järgmisele rakule. ELUNDKONNAD Elund - kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude eraldi täita ei suuda. nt südames on lihaskude, epiteelkude, sidekude ja närvikude. Elundkond on ühistalitusega elundid. nt kateelundkond(nahk), tugi- ja liikumiselundkond, seedeelundkond, hingamiselundkond, erituselundkond, närvisüsteem, meeleelundid, sigimiselundkond. Katteelundkond kaitseb keskkonnamõjude eest. Ül välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. nt küüned, juuksed, nahk (kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest) Tugielundkond võimaldab liikuda; lihased koos toesega. nt kõõlused, liigesed, luud, lihased Seedeelundkond lagundab toitu; ül lagundada ja imada söödud toit. nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak
9.Kus ja kuidas areneb inimloode? Millal ja miks on ta kõige enam kahjustatav? Loode areneb emakas. Sügoot hakkab mitoosi teel jagunema, umbes 67 päeva pärast viljastumist kinnitub embrüo emakaseinale. Paari esimese kuu jooksul on loode kõige enam kahjustatav, sest siis kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. 10.Millised elundid tekivad ekto, ento ja mesodermist? EKSODERM katteelundkond, närvisüsteem, meeleelundid MESODERM tugi ja liikumiselundkond, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond ENTODERM seede ja hingamiselundkond 11.Millest tekivad lootekahjustused? Lootekahjustused tekivad : ravimitest, alkoholist, narkootikumidest, olmemürgid, raseda haigestumine 12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid.
närvid (karvade närvilõpmed ja retseptorid). Higinäärmete abil reguleerime naha temperatuuri. Karv kinnitub karvatuppe. Karva kasvavasse algusossa-karvasibulasse-toovad toitaineid veresooned. Karvatupe külge kinnitub lihas (nn. karvapüstitajalihas), mis kokku tõmbudes tõstab karva püsti. Nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab vee pääsu kehasse ja väldib mitmete ainete kahjulikku mõju. Nahk on katteelundkond, kuid tal on ka väga mitmekülgne kaitsevõime ning veel mitmeid ülesandeid: temperatuuri reguleerimine, D-vitamiini valmistamine (naharakkudes leidub provitamiini D3, mis päikesevalguse toimel muutub D- vitamiiniks), liigse päikesekiirguse eest kaitsmine, bakterite, viiruste ja naha kulumise eest kaitsmine, nahas olevad rasunäärmed eritavad rasu, mis takistab
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
signaalide edastamine; sidekude, elastsetest kiududest koosnev võrk, põhimassi moodustab kollageen, sidekoe ülesandeks on ühendada teisi kudesid omavahel ja toetada elastseid kehaosi(veri, rasvkude luukude); lihaskude, ülesandeks on kokkutõmbumine e. kontraktsioon, mis toimub tänu müofibrillidele, lihaskude jaguneb kaheks: silelihaskude ja vöötlihakude: jaguneb skeletilihased ja südamelihased; epiteelkude, ülesandeks on kaitsta organismi. Elundkonnad: katteelundkond- kaitseb keskkonna mõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Inimese väliskatteks on nahk. Nahk koosneb põhiliselt epiteel-ja sidekudedest. Nahas asuvad taktiilised retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma. Inimese nahk kaitseb alumisi kudesid vigastuste, võõrkehade sissetungi ja veekao eest. Tugielundkond võimaldab liikuda: tugielundkond koosneb
kanda ja salvestada. · Närvikude on närvirakkude neuronite pikkade jätketega kuju. · Koosneb lühikestest (dentriit) ja pikkadest (neuriit) jätketest. · Info edastatakse edasi ainult ühes suunas. · Neuriidid e aksonid juhuvad närviimpuldis edasi teistesse rakkudesse. · Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dentriidia või rakkudega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Katteelundkond · Kaitseb keskkonna mõjude eest. · Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. · Inimese väliskatteks on nahk, mis on üks suurimaid elundeid, moodustades 15-25% kehakaalust. · Nahk koosneb põhiliselt epiteel- ja sidekoest koos närvirakkudega. · Nahas asuvad taktiilsed retseptorid võimaldavad tajuda puuteärritusi ning termoretseptorid kuuma ja külma.
veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne, gliiarakud kaitsevad ja toidavad neid; rakud hästi hargnevad; dendriidid jätked, mis võtavad vastu, akson ehk neuriit annab edasi) 6. Elundite kuuluvus elundkondadesse Katteelundkond nahk, karvad, küüned Tugielundkond luud, liigesed, kõõlused, lihased Seedeelundkond suuava, söögitoru, magu, maks, kõhunääre, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud, kopsud Ringeelundkond süda, veresooned Erituselundkond neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti Närvisüsteem peaaju, meeleelundid, seljaaju, närvid
ja teiste ainete transport ühest kehaosast teise ning immuunsuse tagamine. *lümf *sülg - närvikude. Koosneb neuronitest, mille kehad paiknevad peaaju ja seljaajus ning nende jätked ulatuvad kõikjale. Rakud suudavad vastu võtta ärritusi, neid töödelda, tekkinud erutust edasi kanda ja salvestada. Elundkonnad: Elund on kehaosa, mis koosneb kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni. Ühetalitlusega elundid koonduvad elundkondadeks. - katteelundkond. Kaitseb keskkonnamõjude eest. Katteelundkonna ülesanne on välisärrituste vastuvõtmine ja organismi kaitsmine väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. 1.) nahk 2.) sidekude ( rasv ja kõhrkude) 3.)närvirakud ja retseptorid ( Taktiilsed retseptor aktiivne retseptor, reageerib puudutustel; temp. muutustega seotud retseptorid. ) 4.) higinäärmed - tugielundkond. Võimaldab liikuda. Lihased koos tugistruktuuriga tagavad meile liikumisvõime ja keha kindla asendi säilitamise
annaabi.ee 
