DIABEETILINE NEUROPAATIA Diabeetiline neuropaatia -on diabeedi tagajärjel tekkinud närvikahjustus, mis võib kahjustada sensoorsed, autonoomseid ja motoorseid neuroneid Neuropaatia levimus diabeediga patsientidel varieerub eri uuringutes 28−55% Põhjuseks on ainevahetuse häired,sellised nagu suurenenud oksüdatiivne stress, närvikoe ainevahetuse ja vereverustuse häire Riskifaktorid : vanus, diabeedi kestus, kontrollimatu hüperglükeemia, hüpertensioon, hüperlipideemia, rasvumine, suitsetamine, vähene liikumine Diabeetilise neuropaatia tüübid: Perifeerne neuropaatia (distaalne sensomotoorne polüneuropaatia)
Diabeetiline autonoomne neuropaatia Jaak Timberg Tartu, 2010 Sissejuhatus · Vormid - Subkliiniline - Krooniline perifeerne sensomotoorne neuropaatia - Fokaalsed neuropaatiad - Autonoomne neuropaatia · Põhjustatud peente närvikiudude kahjustusest · Autonoomse NS düsfunktsioon · Raskemaid häireid esineb kuni 14%-l diabeediga patsientidest Riskitegurid · Korreleerub diabeedi kestuse ja glükoosi taseme kontrolliga · Riskifaktorid - kõrge KMI - suitsetamine - kardiovaskulaarhaigused - kõrgenenud TG Süda ja veresoonkond · Verevooluhäired nahakapillaarides · Kardiaalne denervatsioon, valutu müokardiinfarkt · Kuumatalumatus · Ortostaatiline hüpotensioon
.............................................................9 Diabeetiline nefropaatia ehk neerude kahjustus.............................................................10 Sümptomid.................................................................................................................10 Prognoos.................................................................................................................... 10 Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus.............................................................10 Suurte veresoonte kahjustus...........................................................................................11 SOOVITUSI SUHKRUHAIGETELE:..............................................................................12 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 13 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................
......................................................................................5 4.2Diabeedi tüsistused........................................................................................................6 4.3Diabeetiline retinopaatia................................................................................................6 4.4Diabeetiline nefropaatia.................................................................................................7 4.5Diabeetiline neuropaatia................................................................................................8 5UURIMISTÖÖ METOODIKA JA UURIMISEETIKA......................................................9 6KASUTATUD KIRJANDUS.............................................................................................10 2 2 SISSEJUHATUS. UURIMISTÖÖ TAUSTA KIRJELDUS JA TEEMA VALIKU PÕHJENDUS
vananenud osteomalaatsia arenguhäired, verejooksud langus, kiireneb südame- ja laigud, kerge nägemise välimus, täiskasvanutel, progressiivne ninast, vananemine, veresoonkonn aneemia, tursed, atroofia, follikulaarne neuropaatia, vastsündinute risk a haiguste igemed lihaskrambid hüperkeratoos lihaste hemmorraagia veresoonkonna- tekkeks ja tursunud/kahvatud ketendav düstroofia, südame arenguks, , kõhulahtisus, dermatiit
Diabeedil on kümneid erinevaid vorme I tüübi diabeet II tüübi diabeet Rasedusaegne diabeet LADA MODY Haigestumisvanus I tüübi diabeet: enamasti alla 40 II tüübi diabeet: enamasti üle 40 Kuidas diabeeti diagnoositakse? Tühja kõhu veresuhkur, suhkrukoormus- või HbA1c-test Tühja kõhu veresuhkur-12h söömata Diabeet ja kaasnevad haigused Südame- ja veresoonkonna haigused Diabeetiline nefropaatia Diabeetiline retinopaatia Neuropaatia Kasutatud kirjandus http://www.diabetes.ee/mis-on-diabeet Aitäh tähelepanu eest!
· suukuivus, maitsemuutused · paradontoos (hambajuure ümbrise põletik), gingiviit (igemepõletik) · nahasügelus, retsideeruvad lööbed · jalgade tuimus, neuropaatiline valu; · tupe seenhaigus · väsimus, unisus · kehakaalu langus 6. DIABEETILINE JALG Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja veresoonte kahjustustest. Diabeeti põdevatel inimestel on oht neuropaatia ehk närvikahjustuse ja isheemia ehk jalgade verevarustuse häirete tekkeks. Nii neuropaatia kui isheemia võivad põhjustada haavandeid ja halvasti paranevaid haavu jalgadel, mis nakatumise korral võivad viia amputatsioonini. Kõikidesse jalgade muutustesse, ka igasse väiksemasse haavandisse, peab suhtuma väga hoolikalt ja tähelepanelikult. Jalaprobleeme on võimalik ära hoida või neid vähendada õige igapäevase hoolduse ja raviga. 7.TOITUMINE DIABEEDI KORRAL
Neerufunktsiooni mõõdetakse glomerulaarfiltratsiooni ehk neerupäsmakeste puhastusvõime määramisega kreatiniini (Kreatiniin on ainevahetusprodukt, mis vabaneb lihastest ja eritub uriiniga) taseme järgi vereseerumis. Kahjustatud neerud ei puhasta verd piisavalt ning seetõttu hakkavad verre kuhjuma kreatiniin jt jääkained, vesi ja mõned soolad.Lisaks kaasneb diabeediga närvide kahjustus. Tekkiv diabeetiline neuropaatia võib põhjustada põie tühjendamise häireid, mis koos uriini kõrge suhkrusisaldusega soodustavad kuseteede põletike teket. Diabeetiline neerukahjustus ei põhjusta kaua aega mingeid sümptome. Varajasele neerukahjustusele võib viidata: · sagedane öine urineerimine · väsimus · peavalu · vererõhu tõus Diabeedi korral annab neerukahjustusest kõigepealt märku valgu (albumiini) ilmumine uriini albuminuuria
Koosta ettekanne, mis vastab järgmistele küsimustele: Kui suures koguses või protsentuaalselt inimkehas antud orgaanilist või anorgaanilist ainet leidub? Millises koguses peab inimene seda saama toiduga? Millistest toiduainetest on võimalik seda ainet saada? Milleks see aine on inimorganismis vajalik? Millised probleemid ilmnevad selle aine defitsiidi korral? 1.Vitamiin B12 on inimkehas varuks 1-8 mg (peamiselt maksas, aga ka luuüdis, neerudes, pankreases, südames, ajus). 2.Vitamiin B12 imendumine IF abil on küllastav protsess, mis tähendab et IF abil imenduv vajalik kogus on 1-3 g vitamiini toidukorra kohta. Toitumisjärgne IF koguse taastamine vajab mitut tundi. Vitamiin B12 või IF lisamanustamine ei anna märkimisväärset imendumisefekti (oraalselt manustatud vitamiin B12 imendub mittespetsiifiliselt vaid 0,1...1%). 3.Allikad: maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. 4.Vitamiin B12 vajab foolhappe metabolism, aminohap...
stenokardia, südameinfarkti, insuldi ja vahelduva lonkamise ehk klaudikatsiooni (jalgade arterite haiguse) ohtu. Nende haiguste tekkeoht suureneb oluliselt, kui suhkruhaige suitsetab, on stressis, ülekaaluline või vere kolesteroolisisaldus on tõusnud. Seetõttu on kriitilise tähtsusega hoida veresuhkur kontrolli all, hoida vererõhk kontrolli all ja elada tervislikult, süües täisväärtuslikku toitu ja olles kehaliselt aktiivne. Närvikahjustused: diabeetiline neuropaatia on kahjustus, mille puhul veresuhkur kahjustab pikapeale närve ning need ei suuda enam piisavalt tõhusalt signaale edastada. Sümptomiteks on kõrvetus- ja torkamistunne ning kahanenud vibratsiooni-, valu- ja temperatuuritundlikkus, eriti jalgades. Neuropaatia on tavaliselt jääv, sümptomeid võidakse nende ilmnemisel ravida. Jalgade kahjustused: suhkruhaigusest võivad kahjustuda ka suured veresooned, mis vastutavad vereringe eest jalgades ja labajalgades
5. Mäluaugud: seda juhtub eeskätt siis, kui lühikese aja jooksul tarbitakse suur kogus alkoholi. Inimene on küll teadvusel, ärkvel, võimeline liigutama, kõndima ja rääkima ent ei suuda hiljem osaliselt või täielikult meenutada sündmusi, mis toimusid alkoholijoobes. Neid, kellel esineb mäluauke, tabab 70% suurema tõenäosusega ka alkoholimürgistus, mis võib vajada esmaabi. (Health24, 2016) 6. Perifeerne neuropaatia (nimetatud ka alkohoolseks neuropaatiaks): see on närvikahjustuse raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad. Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1
Optiline neuriit Nägemisnärvi põletik Devic'i tõbi Immuunsüsteem ründab müeliini http://www.firstaidforfree.com/a-guide-to-multiple-sclerosis- for-first-aiders/ Näited veterinaarmeditsiinist Koerade degeneratiivne müelopaatia Müeliinkest õheneb ja kaob Krooniline põletikuline demüeliniseeriv polüneuropaati Haruldane Närvide mittefunktsioneeriminea Paljude närvide väärtalitlus Hüpomüeliniseeriv neuropaatia Väriseva kutsikasündroom Diagnoos ja ravi Lihtne diagnoosida Raske eristada Ravimatud Saab leevendada (n: kortikosteroidid) Geneetiline eelsoodumus Kasutatud allikad http://www.brainfacts.org/brain-anatomy-and-function/anatomy/2015/myelin https://www.dartmouth.edu/~dons/part_3/chapter_23.html https://www.medicalnewstoday.com/articles/318750.php https://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK27954/ https://en.wikipedia.org/wiki/Myelin Täname tähelepanu eest!
6.8.3. Infektsioonid .......................................................................................... 30 6.8.4. Hüperkaltseemia .................................................................................... 30 6.8.5. Neerupuudulikkus .................................................................................. 31 6.8.6. Seljaaju kompressioon ........................................................................... 32 6.8.7. Perifeerne neuropaatia ........................................................................... 33 6.8.8. Tromboosi profülaktika ......................................................................... 33 6.8.9. Hüperviskoossus .................................................................................... 33 6.8.10. Amüloidoos .......................................................................................... 34 7. Lisad .....................................................
Kliinilised sümptomid Süsteemsed sümptomid Varane anafülaktiline reaktsioon hüpotensioon, sünkoop, angioödeem, kõhuvalu, kõhulahtisus, oksendamine; Hilisemad, intoksikatsioonist ja hemolüüsist põhjustatud sümptomid: Hüpotensioon; Bradükardia; Spontaansed verejooksud, koagulopaatia, DIK sündroom. Hemolüüs vaba hemoglobiin vereplasmas. Trombotsüütide lagunemine. Äge neerupuudulikkus Hilisvaevused Kliinilised sümptomid Toksiline neuropaatia (tundehäire), mis võib kesta kuid; Sekundaarsed infektsioonid; Nekroos; Rästikuhammustuse mürgistuse raskusastmed q Asetada kannatanu lamavasse asendisse (salvatud koht südameliinist allapoole), hoida Esmaabi teda soojas ja liikumatuna. q Anda juua, et kiirendada mürgi eritumist. Iivelduse, oksendamise ja teadvuse häirete korral ettevaatlik! q Eemaldada pigistavad riided ja sõrmused, asetada hammustuskohale puhas ja kuiv side,
Leidub: Maks, pähklid, linnuliha, pärm, ainevahetuse tagamiseks. Dermatiidid (suunurkade avokaadod, brokoli, paprika, banaan, sea- ja Bioaktiivsete ühendite tekkeks lõhenemine, nahakahjustus veiseliha, leib, seemned, munakollane, organismis. Erütrotsüütide silmade ümber) kaunviljad. valmimise protsessiks. Tsentraalse Perifeerne neuropaatia (käte ja närvisüsteemi normaalseks jalgade krambid) funktsioneerimiseks. Soolhappe Sideroblastiline aneemia tootmiseks. B12 vitamiini ja Homotsüsteinuuria magneesiumi täielikuks imendumiseks.
Alljärgnevalt enamlevinud tüsistuste loetelu : 5 -Väikeste veresoonte kahjustus ( neerude talitluse häire e nefropaatia, silmapõhja muutused e retinopaatia - suurte veresoonte kahjustus ( südame-veresoonkonna haigused, nagu südameisheemiatõbi, ajuveresoonte ja jalaveresoonte probleemid) - närvide kahjustus e neuropaatia - diabeetiline südamelihaste kahjustus - diabeetiline jalg - muud harvemini esinevad häired, nagu nahamuutused, higistamishäired, vastuvõtlikkus infektsioonidele, impotentsus ning suu- ja hammaste haigused Diabeediga kaasnevate haiguste ehk elundimuutuste ( hiliskomplikatsioonide ) all mõistetakse kaua kestnud ja halva suhkrutasakaaluga diabeediga põhjustatud häireid mõningate elundite talitluses
Nitrofuraani derivaadid > nitrofurantoiin FD: laia toimespektriga aine, mille TM ei ole täpselt teada. Kasutamine: UTI KT: GIT häired, ülidtundlikkusreaktsioonid, hepatotoksilisus, perifeerne neuropaatia Nitrofurantoiin Spetsiifilised kemoterapeutikumid > Algloomadest põhjustatud nakkuste vastased ained >Trihhomoniaasi vastased ained, amöbiaasi vastased ained Seedeelundeisse toimivad ained > Helicobacter pylori infektsiooni ravi > Mikroobivastased ained
aneemia). Väheneb ka hemoglobiini süntees. Need häired sugenevad vastsündinutel. Enneaegsetel vastsündinutel on veres tokoferoolide hulk 2… 3mg/l(norm. 4mg/l). Ka krooniline toiduvalgu defitsiit tekitab vastsündinutel vitamiin E defitsiiti. Kestev vitmiin E defitsiit põhjustab sermatogeneesi häireid, testiste arenguhäireid, rasestumise häireid ja raua metabolismi häireid. Krooniline vitamiin E defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi(progressiivne neuropaatia, millega kaasub reflekside nõrgenemine, jalasäärte ja käsivarte tundlikkuse vähenemine jne) Kestvalt madal vitamiin E tase veres tähendab oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonnahaiguste (sh ateroskleroos), kasvajate tekkeks ja arenguks ning neurodegeneratiivseteks häireteks. Vitamiin E kestev defitsiit põhjustab lihaste düstroofiat ning soodustab maksa_ ja neerukahjustusi ning enneaegset vananemist. Östrogeenide tarbimisel langeb vitamiin E efektiivsus organismis
· rasestumise häireid · raua metabolismi häireid. · oluliselt suuremat riski katarakti, südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks · oluliselt suuremat riski kasvajate tekkeks ja arenguks · suuremat riski neurodegeneratiivsete häirete tekkeks · lihasdüstroofiat · suurmat riski maksa- ja neerukahjustuste tekkeks · enneaegset vananemist. Krooniline defitsiit tingib ka neuroloogilist sündroomi- progressiivne neuropaatia. Vitamiin E normtase veres on: · lapsed 5-8 mg/l, · noorukid 5-9 mg/l, · täiskasvanud 6-16 mg/l, · vastsündinud 4mg/l (enneaegsetel 2-3 mg/l) Manustamine RDA (soovitatav päevane kogus): · meestel 10-15mg, · naistel 9-15mg, · lastel 5-7mg · rasedatel ja imetavatel emadel 10-15 mg
● Neurotransmitterite, langus (tõuseb heemi, nukleotiidide insuliini tundlikkus) ja sfingomüeliinide ● Dermatiit süntees ● Aneemia ● Osalemine ● Perifeerne homotsüsteiini neuropaatia katabolismis ● Homotsüsteinuuria ● Osalemine vitamiin B12-e imendumises B12(KOBALAMIIN) ● aminohapete ● Neuriit (HÜDROKSÜKOBALAMII normaalseks ● Ärritatavus N) ainevahetuseks, ● Mälulüngad ● erinevate aneemiate ● Menstruaaltsüklihäir
vererõhk, soole liikumine ja kehatemperatuuri reguleerimine. Närvihaiguse tüübid: Infektsioonid, nagu meningiit, entsefaliit ja poliomüeliit. Vaskulaarsed häired (vaskulaarsed), nagu insult, TIA (mööduv isheemiline atakk) ja subarahnoidaalne verejooks. Struktuursed häired, nagu CTS (karpaalkanali sündroom), Belli palsy, Guillain- Barre sündroom ja perifeerne neuropaatia. Funktsionaalsed häired, nagu epilepsia ja trigeminaalne neuralgia. Degeneratiivsed haigused, nagu Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos, amüotroofne lateraalne skleroos (ALS) ja Alzheimeri tõbi. Neurodegeneratiivsed haigused. Neuroinfektsioonid. Neurodegeneratiivseteks haigusteks nimetatakse neuroloogilisi haigusi, mille puhul hakkavad hävinema ajus olevad närvirakud ehk neuronid. Et neuronid üldiselt ei taastu ega
Diagnoosimine Diagnoos põhineb vere suhkrusisisalduse määramisel kapillaar-(sõrmeotsa) või veeniverest. Diabeeti on alust diagnoosida juhul, kui veresuhkur on tühja kõhuga 2 korda järjest > 6,7 mmol/l või kui juhuslikult pärast sööki võetud vereanalüüsis on glükoosisisaldus >11,0 mmol/l. Teised tüüp II diabeediga seotud haigused on neerukahjustused, erektsioonihäired ja diabeetilise neuropaatia esinemine. II tüüpi diabeedi korral suurendatakse esialgu kehalist aktiivsust, vähendatakse süsivesikute tarbimist ja langetatakse kaalu. Suhkrutaseme tõusu välistav dieet on kohustuslik. Järgmine samm on vajadusel suukaudu manustatavad diabeediravimid. Ravivõimalused Dieetravi ainsa ravivõttena on edukas umbes pooltel II tüüpi suhkruhaigetel.
mõningate vähivormide ennetus, energeetilisel eesmärgil. 12. Vesilahustuvate vitamiinide B1, B2, B3, B6, C biofunktsioonid ja defitsiidist tulenevad probleemid. Vitamiin Biofunktsioon Def. tulenevad probleemid B1 Tagada NS optimaalne töö; HCl sünteesis Neuropaatia, südamepuudulikkus ja vajalik, (südame)lihaste normaalne töö. tursed, NS ja lihastöö häired. B2 Juuste, küünte, naha normaalne areng; Huulte ja suunurkade lõhenemine, nähemisprotsess. dermatiit, fotofoobia. B3 Närvikoe ja naha normaalne talitlus. Lihasnõrkus, väsimus, depressioon, ärritatavus, dermatiit, igemepõletikud.
esineb korraga kaks või rohkem tüüpi mitokondriaalset DNAd (mtDNA) 6. Millest on põhjustatud mitokondriaalsed haigused? Geneetiliselt ja kliiniliselt heterogeenne grupp haigus, mida põhjustavad mitokondriaalse hingamisahela defektid. Mutatsioonid 7. Mis on mitokondriaalsete haiguste eripära? Avalduvad eri kujul, raske diagnoosida 8. Milline on kõige enam levinud mitokondriaalne haigus? Leberi päritava optiline neuropaatia Iseseisev töö 3 (geneetika 6 loengu materjalide põhjal: kromosoomhaigused) 1. Mis on kromosoomhaigus? Patoloogia, mille põhjuseks on kromosoomide arvu või struktuuri muutus 2. Millised on kõige sagedamini diagnoositavad kromosoomhaigused? Downi sündroom, Edwardsi s., Patau s., sugukromosoomide arvu muutused. 3. Kuidas jaotatakse kromosoomhaiguseid? Autosoomsündroomid, Gonosoomsündroomid. 4
BAKTERIOSTAATILINE TOIME Fluorokinoloonid Pärsivad nukleiinhapete Seedetrakti kõrvaltoimed Urotrakti infektsioonide Vastunäidustat Tsiprofloksatsiin sünteesi (DNA / RNA) NS kõrvaltoimed Hingamisteedes ud lastel, (Ciprinol) Laia toimespektriga. Perifeerne neuropaatia Luudes ja liigestes infektsioonid raseduse ja Toimivad nii gram+ kui imetamise ajal Levofloksatsiin (Tavanic) Arütmiad Suguelundite infektsioonid ka gram- mikroobidesse
oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus. Parasiidi ainevahetuse produktid võivad indutseerida allergilist reaktsiooni ning sellele võib viidata eosinofiilia. Mõnedel juhtudel võib areneda sooletraktis rohkem kui 10 aastat asümptomaatiliselt. Tüsistuseks on penipernitsioosne aneemia seoses parasiidi poolt B12 vitamiini absorptsiooniga, millega omakorda kaassnevad neuroloogilised häired nagu perifeerne neuropaatia (nõrkus ja tundetus jäsemetes). Harvasti võib massiivne infektsioon põhjustada koletsüstiit, millega võib ilmneda kerge ikterus. Veel soolestiku obstruktsioon, kui tsestood kasvab liiga suureks. Diagnoosteerimiseks kogutakse ja uuritakse haigete väljaheidet, kus otsitakse ussi lüllid ja munad. Nad erituvad 5-6 nädalat pärast infitseerumist. Ravi ja ennetus Peamine siht dehelmintiseerimine. Antihelmintikumid miklosamiid ja prasikvanteel.
ebaregulaarsusi) · Soodustab heemi sünteesi · Kõrgem tase vähendab kasvajate riski Defitsiit: · Madal tokoferoolide tase esineb: Gaucher haigus, hemolüütiline aneemia, krooniline pankreatiit, gastroektoomia Tunnused: · Ülemäärane lipiidide peroksüdatsioon > hemolüütiline aneemia, väheneb hemoglobiini süntees · Spermatogeneesi häired, testiste arenguhäired, rasestumise häired, Fe metabolismi häired, progressiivne neuropaatia · Suurem risk: katarakt, südame- ja veresoonkonnahaigused, kasvajad, neurodegeneratiivsed häired · Lihaste düstroofia, maksa- ja neerukahjustused, enneaegne vananemine Allikad: · Nisuiduõli, päevalilleõli, päevalilleseemned, maapähkliõli, kaeratoidud, oder, majonees, porgand Kasutamine: · Inositool, Se, Mn, vit C, B1, B12, A · Ateroskleroos, stenokardia, müokardi infarkt, veresoonte tromboos, aneemia, diabeet,
närvide pitsumise tulemusena (karpaalkanali sündroom) erinevad vigastused, mille järgselt tekivad probleemid PNS haiguste sümptomiteks võivad olla: Tuimus Valu Põletustunne või surin Lihaste nõrkus Puutetundlikkus NEUROPAATIA jaguneb Neuropaatia on üldtermin, tähistamaks perifeerse närvi erinevatel põhjustel tekkinud kahjustust. Hinnatakse, kas tegemist on üksiku närvi või paljude kahjustusega (vastavalt mononeuropaatia ja polüneuropaatia) MONONEUROPAATIA On kahjustatud vaid üks närvitüvi, mis põhjustab paikse häire. NT. randmekanalisündroomi korral kahjustub keskpidine närv. PINDLUUNÄRVI NEUROPAATIA korral tekib rippuv labajalg, nii et haige varbad riivavad kõndimisel maad. Selle vältimiseks
o Peamised kasutatavad antidepressandid Tritsüklilised antidepressandid TCA o Enam ei kasutata: kõrge suremus üledoosi korral, võib põhjustada südame rütmihäireid o Teise-liini ravimid nt OCD korral – I liin SSRI fluvoksamiin, II liin TCA klomipramiin Enurees – I liin desmopressiin (DDAVP), II liin TCA imipramiin Valu häired, neuropaatia – I liin gabapentiin/pregabaliin, II liin TCA amitriptüliin o Kahjulikud mõjud: ortostaatiline hüpotensioon, konstupatsioon, kuiv suu, kuivad silmad, bradükardia (abnormaalselt madal südame rütmisagedus) Monoamiin oksüdaas infibiitorid (MAOI) o Fenelsiin o Selegiliin – kasutatakse ajus dopamiini kättesaadavuse suurendamiseks Parkinsoni haigete puhul
Nitraadid Isosorbiiddinitraat · Näidustus: stenokardia profülaktika ja ravi · Ravimvormid: tabletid, retardkapslid, pihusti, sublingvaalne tablett · Suu limaskestalt imendub kiiresti, toime avaldub 1-2 minutiga; seedetraktist 30 min, imendub täielikult, allub maksapassazhile, tekivad aktiivsed metaboliidid (mononitraadid); eritub meatboliitidena neerude kaudu. Korduval manustamisel toime väheneb (tolerantsus) · Lõõgastab veresoonte silelihaseidvasodilatatsioon (peamiselt veenid); väheneb venoosne naas ja südame eelkoormus; vähenevad vatsakeste mõõtmed ning südame hapnikutarbimine · Suurte arterite dilatatsioon vähendab ka südame järelkoormust, süsteemset ja pulmonaalset vastupanu · Lõõgastab ka bronhide, kuse- ja sapipõie ning soolte silelihaseid · Kõrvaltoimetest peavalu; iiveldus, oksendamine, õhetushood, allergia; vererõhu langus Nitraatide toimemehhanism 1) nitraadid redut...
Need põhjustavad neerude varustuse halvenemise, mille tõttu neerude talitus häirub. Uriini eritub valku, tekib nn. mikroalbuminuuria. Hiljem, kui erituva valgu hulk organismist suureneb, siis areneb valgupuudus organismis. Seoses veresoonte kahjustusega neerudes tõuseb ka vererõhk. Kui on neerukahjustus koos valgu eritusega, siis on vajalik toidus piirata valku, vererõhu tõusu aitab vältida soolavaene toit. Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired. Kaebused on jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired, kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki, urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus, impotentsus ning madala
Puuk borrelioos võib avalduda isegi aasta pärast puugi hammustust. Tolle haiguse raviks kasutatakse antibiootikume. DIFTEERIA Difteeria on piisknakkushaigus. Difteeriad jaotatakse järgmisteks: Neeludifteeria, ninaneeludifteeria, kõridifteeria ehk larüngeaaldifteeria, nahadifteeria, muu difteeria ning täpsustamata difteeria. Haigusetekitaja tungib esmalt limaskesta sisse ja paljuneb seal. Ohustatud on eelkõige neerud, süda ning närvisüsteem. Sümptomiteks on tursunud lümfisõlmed, neuropaatia, hingamisraskused, neelamisraskused, köha ning häälekaotus. Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit. DÜSENTEERIA Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Düsenteeria bakteritele on iseloomulik eriliselt suur
padal rakkude arv ning immuunsüsteem kahjustunud ulatuses, mis takistab organismil võitlust infektsiooniga. Iseloomulik on oportunistlike infektsioonide ja kasvajate teke. 19. Milliseid ravimeid kasutatakse peamiselt AR-Teraapias? Millised on peamised ja üldised kõrvaltoimed? Pöördtranskiptaasi inhibiitorid: Efavirenz; Nevirapiin (lööbed, maksafunktsiooni mõjutused KNS kõrvaltoimed); Sidovudiin; Lamivudiin; Stavudiin; Didanosiin; Abakaviir (mitokondriaalne toksilisus, perifeerne neuropaatia, luumassi kadu). Proteaasi inhibiitorid: Indinaviir; Lopinaviir; Ritonaviir; Nelfinaviir; Atasanaviir; Sakvinaviir (seedetrakti kõrvaltoimed, metaboolsed kõrvaltoimed). AR-ravi kõrvaltoimed: kõhulahtisus, iiveldus, väsimus, peavalu, nahalöövete teke, rasva ümberjaotumine 20. Mida saab teha ja milliseid soovitusi anda ravisoostumuse parandamiskeks. Miks on ravimite korrektne tarvitamine oluline ja mis juhtub, kui patsient seda ei tee?
ALKOHOLI MÕJU NÄRVISÜSTEEMILE Üheks peamiseks inimese vaimset tervist kahjustavaks teguriks on alkoholi kuritarvitamine. Alkoholist tingitud närvisüsteemi kahjustused võivad olla kaasa sündinud või omandatud. Kaasasündinud häiret tuntakse loote alkohoolse kahjustuse sündroomina. See võib väljenduda kas närvisüsteemi väärarenguna või närvisüsteemi üsasisesest kahjustusest tingitud vaimse ja füüsilise puudena.Vanemate alkoholism on sagedaseim vastsündinute vaimse alaarengu põhjus. Lootele mõjub kahjustavalt isegi alkoholi ühekordne kasutamine raseduse ajal. · Kõige ohtlikum on alkoholi tarvitamine raseduse esimestel kuudel, kui moodustub loote närvisüsteem. Loote alkohoolsed kahjustused ei ole ravitavad, kuid nad on ärahoitavad alkoholi tarbimise vältimisega enne rasedust ja raseduse ajal.Kaasasündinud alkohoolse kahjustusega laps on suureks õnnetuseks nii talle endale, perekonnale kui ka kogu ühiskonnal...
Ainult lihaste mitokondrid vigased. Mutatsioonid mtDNAs põhjustavad teatud pärilikke haigusi. MtDNA mutatsioonid põhjustavad mitmeid geneetilisi haigusi. Haiguse raskus sõltub mutatsiooniga mtDNA hulgast üldises rakutüübi mtDNAs. Eriti kahjustatud saavad selliste kudede rakud, mis vajavad palju ATPd, nii et kogu mitokondris olev genoom peaks sünteesima täisväärtuslikke ATP sünteesi valke. Leber’i optiline neuropaatia – nägemisnärvi degeneratsioon, millega kaasneb pimedaksjäämine – on põhjustatud mutatsioonist NADH-CoQ reduktaasi geenis. ! 15. Valgusünteesi initsiatsioon tsütoplasmas bakteril – kirjeldala. Miks, kus ja milleks on Shine-Delgarno järjestatud. ! a) Metioniini formüülimine. Bakteril on initsiaatorkoodoniks GUG, kodeerib samuti nagu AUG, aminohapet metioniin, kuid selle keemiliselt modifitseeritud vormi- N-formüül-metioniini.
Vitamiin Nimetus Biofunktsioon Defitsiidist probleem Vitamiin A Retionoid; retinaal on nägemisel valgust vastuvõttev molekul. A-vitamiin silmade kuivamine ohustab põletikega, mis ka peale retinaalil, osaleb 55epiteeli, sealjuures eriti silma limaskesta arengus ning paranemist võivad jätta arme ja ohustada nägemist. retineenhape immuunsüsteemi töös. epiteeli ning naharakkude arengus. võtab vitamiin osa kõhre ja luukoe (ka hammaste) arengu ning kasvu Hemeraloopia (nägemishäire pimeduses) Maks regulatsioonis. embrüo ja noore organismi rakkude normaalseks Lima tekke häirumine (kuiva silma sündroom ja Piimatooted arenguks, platsenta ja spermatosoidide arenguks, maomahla ...
kiirenemine. B9 vitamiin e VAATA FOOLHAPE B12 vitamiin e kobalamiin Leidub maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst. Defitsiit närvipõletik, ärritatavus, mälulüngad, menstruatsioonitsükli häired, halb kehalõhn, üldine nõrkus. Sügav defitsiit valulised ja pragunevad huuled, kuiv keel, megaloblastaneemia ( tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia), Pernitsioosne aneemia( pahaloomuline kehvveresus), neuropaatia. Soovitatav kogus meestel ja naistel 0,000,004mg, lastel 0,002 0,003mg, rasedad 0,004 0,005mg. C vitamiin e. L-askorbiinhape e. L-askorbaat Aitab suurendada organismi vastupanuvõimet haigustele. Vajatakse - naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Toimet halvendavad ja vajadust suurendavad antibiootikumid, stress, kortisoonid, suitsetamine, rasestumisvastased tabletid.
vahel on kindel seos. Mida halvemini on diabeet kompenseeritud (pikka aega püsiv kõrge veresuhkru tase), seda suurem on tõesäosus, et teil tekivad tüsistused. Diabeeditüsistused jagunevad kahte suurde rühma: väikesi veresooni kahjustavad (mikrovaskulaarsed) ja suuri veresooni kahjustavad (makrovaskulaarsed) tüsistused. Mikrovaskulaarseteks tüsistusteks on: retinopaatia (silma veresoonte kahjustused), nefropaatia (neeru veresoonte kahjustused) ja neuropaatia (närvide kahjustused). Makrovaskulaarseteks tüsistusteks on: südameveresoonte kahjustused (infarkt), ajuveresoonte kahjustused (insult) ja perifeersete veresoonte kahjustused (halb verevarustus, nt jalgades). 11.1 Silmakahjustused (diabeetiline retinopaatia) Et inimene näeks, peab silmapõhja võrkkestani jõudma valguskiir. Kiired moodustavad kujutise, see kandub nägemisnärvirakkude kaudu ajju. Võrkkesta keskosas asub kollatähn ehk maakula. See on
Tallinna Nõmme Gümnaasium Arvutiga töötamise mõju silmanägemisele Uurimustöö Juhendaja: Kadri Laup Koostaja: Klass: 10D Tallinn 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................3 LISAD............................................................................................................................................................15 UURINGU "ARVUTI KASUTAMISE MÕJU SILMANÄGEMISELE" TULEMUSED ................................................15 ...
eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle
alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja
Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt kord aastas. Sellega kaasnevad rasked tagajärged ning kukkumist kartuse tõttu vanaealine isik hakkab vähem liikuma ja tema iseseisev toimetulek väheneb. Kuna patsient kurdab väsimust ja nõrkust, siis tuleks kukkumisriskide preventsiooniks pöörata suurt tähelepanu. Lisaks põhihaigus võib põhjustada paresteesiaid ehk vääraistinguid kätes, võivad tekkida perifeerne neuropaatia koos sensoorse häirega, kõndimisraskused, mõtlemise aeglustumine ning mäluhäired (Lahner 2009: 5123). Kätte tundlikkuseta (Briani 2013: 4529) ilmneb võimetus hinnata esemete temperatuuri, millega ilmneb oht saada põletust ning seega kasutades termomeetri tuleks enne vanni võtmist veenduda, et vesi temperatuur oleks mitte rohkem kui 45 oC (National... 2016). Tihti kukutakse voodist tõustes või voodisse minnes, toolilt tõustes või toolile istudes, trepist
jalalaba piirkonnas. Nähud võivad väljenduda ka kõhulahtisuse, aeglustunud mao tühjenemise (gastropareesi) või pearinglusena. Diabeetilist neuropaatiat esineb 30-50 protsendil diabeetikutest. Diabeetikute jalgade ravi on oluline, samuti tuleb hoolitseda hea suuhügieeni 9 eest. Patsientidel, kellel esineb alajäsemete neuropaatia, on suurenenud oht jalahaavandi tekkeks. Kõikide diabeetikute jalgu peab kontrollima vähemalt kord aastas ning vajadusel tuleb patsient suunata ravipediküüri või jalaterapeudi vastuvõtule. Diabeetikud peavad hoolitsema oma hammaste eest ja käima regulaarselt hambaarsti juures, sest soodumus suu piirkonna infektsioonide (näiteks igemepõletik, hammaste tugikudede põletik ehk parodontiit, kaaries või suu seeninfektsiooni) tekkeks on suurenenud. Need
FARMAKOKINEETIKA Farmakokineetika on farmakoloogia osa, mis uurib ravimi saatust organismis. Selle eesmärgiks on kirjeldada - imendumisprotsesse - jaotumisprotsesse - biotransformatsiooniprotsesse - ekskretsiooniprotsesse organismis tervikuna või selle osades. Ravimi farmakokineetilised omadused määravad tema - toime saabumise kiiruse - toime tugevuse - toime iseloomu - toime kestuse Seega sõltub farmakokineetilistest parameetritest - ravimiannuse suurus - manustamise viis ja sagedus - ravikuuri kestus - intervall üksikute ravikuuride vahel Ravimite imendumine Ravim saab toimet avaldada ainult juhul, kui ta jõuab toimimiskohta, selleks peab ta läbima bioloogilisi barjääre ehk imenduma. Imendumine on oluline kõikidel juhtudel, kus ravim ei ole manustatud vahetult vereringesse. ...
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Reisikorraldus R11 Kai Mänd Unehügieen Referaat Juhendaja: Marelle Günthal-Drell Tallinn, 2012 1 UNI Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka: une ajal organism taastab ennast. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess, nagu pikka aega arvati. Une ajal muutub aktiivseks osa aju piirkondi, mis omakorda lülitavad sisse elutähtsate hormoonide tootmisprotsessid. Evolutsiooni käigus on inimesel välja kujunenud ööpäevane une ja ärkveloleku rütm. Uneaeg koosneb omakorda perioodiliselt korduvatest, kuid proportsioonilt muutuvatest unetsüklitest. Unetsükkel jaotub järgmiselt: pindmine uni, süvauni ja unenägude uni. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni ja hommikupoole ööd seevastu on ülekaalus unenägude uni. Süvauni on vajalik organismi füüsi...
Haigusi teada umbes 500 nt daltonism, hemofiilia. Haige mees saab geeni edasi anda tütardele, kuid pojad ei saa olla kandjad, kuna mehed on hemisügoodid st neil ainult üks X kromosoom. 74. Mis on mitokondriaalne pärandumine (näited)? MtDNA pärandumine nii meestele kui ka naistele. Emaliini pidi, kõigil kandjast ema lastel esineb mutatsioon. Täpsemalt tingitud mitokondri hingamisahela defektidest ja on seotud muteerunud mitokondrite arvuga. Nt MELAS, müopaatia, Leberi päritav optiline neuropaatia, Pearsoni luuüdi-pankrease sündroom. 75. Mis on multifaktoriaalne pärandumine (näited)? Haiguse avaldumist mõjutavad nii keskkond kui ka geneetilised tegurid nt intelligentsus, pikkus, kaal. Laktoositalumatus.
Esineb valgu puudus organismis. Diabeedi soovitused neerukahjustuste puhul: · kui on neerukahjustus koos valgu eritusega, siis on vajalik toidus piirata valku · vererõhu tõusu aitab vältida soolavaene toit Arstlik kontroll neerumuutuste avastamiseks: o insuliinsõltuvatel (I tüüpi) diabeetikutel alates viiendast haigestumisaastast 1 kord aastas o insuliinmittesõltuvatel (II tüüpi) diabeetikutel alates haiguse avastamisest igal aastal Diabeetiline neuropaatia ehk närvide kahjustus Neuropaatia on haigus, mille põhjuseks on verevarustuse ja ainevahetuse häired. Kaebused: o jalgade valu, puute-ja temperatuuritundlikkuse häired, "sipelgate jooksmine" tunne, jalalihaste kõhetumine, nahakuivus, higistamishäired. o Kõhulahtisus või kõhukinnisus, kõhupuhitus, iiveldus ja oksendamine pärast sööki. o Urineerimishäired - põiepidamatus ja urineerimisraskus. o Impotentsus.
Perifeerne ehk lõtv halvatus - perifeerse motoorse neuroni kahjustuse tagajärjel. Perifeerse ehk lõdva halvatuse korral on refleksid madalad või nõrgenenud, toonus langenud, patoloogilisi reflekse ei vallandu, lihasatroofia (lihaste kõhetumine) väljendunud, fastsikulatsioonid (tahtmatud lihastõmblused). Lõtv parees esineb järgnevate haiguste korral: poliomüeliit, polüradikuloneuropaatia, radikulopaatia, trauma, kompressioon - neuropaatia, müasteenia, müopaatiad. Põhjused: diski prolaps, motoneuroni haigus. Halvatused jagunevad vastavalt ulatusele: Osalist halvatust nimetatakse pareesiks, täielikku halvatust pleegiaks. Hemiparees (-pleegia) - ühe kehapoole halvatus Monoparees (-pleegia) - ühe jäseme halvatus Paraparees (-pleegia) - ala- või ülajäsemete halvatus Tetraparees (-pleegia) - kõigi nelja jäseme halvatus Ekstrapüramidaalne süsteem ja kahjustussündroomid
võimaldavad tänu mitmetele liigestele jalal sobituda põrandaga. Labajala liigesed ning hüppeliiges töötavad normaalse kõnni ajal teineteisest sõltuvalt. Kui kand puudutab põrandat, on alajäse suletud kineetilises ahelas ning kõik liigutused ja koormuspinged absorbeeruvad alajäsemesse. Kõnni ajal peab jälgima hüppeliige plantaarfleksiooni vahetult kannalöögi (initial contact) faasis. Plantaarfleksiooni vähenemine (nt. tibiaalnärvi neuropaatia korral) põhjustab ebastabiilsust keharaskuse kandmisel jala eesmisele osale, suuremat hüppeliigese dorsaalfleksiooni ning suuremat põlve fleksiooni. Lisaks väheneb vigastatud jala toeperioodi kestvus ning vastasjala sammupikkus. Sääre kolmpealihase jõu langusest tingituna, suureneb reie nelipealihase funktsioon, mis omakorda põhjustab põlve ebastabiilsust ning kõnnikiiruse langust. Sellise häire korral toimub maksimaalne hüppeliigese dorsaalfleksioon jala toefaasi
Erinevad taastusvahendid inimese turgutamiseks 1. Füüsikalised taastusmisvahendid Saun: Leilisaun, soome saun, aurusaun, infrapuna saun, roomasaun, soolasaun, suitsusaun kõik nad puhastavad ja tervendavad kuid sõltuvalt nende erinevustest on nii elamus kui ka mõju tervisele erinev. Põhiline mõjutaja on sauna õhu temperatuur, niiskus, saunasoleku aeg, õhuvahetuse tõhusus. Aroomteraapilised õlid aitavad organismil puhastuda, mõjuvad stressivastaselt ja aitavad spetsiifiliste probleemide puhul. Vihtlemine stimuleerib nahka, pindmisi kudesid, vere ja lümfiringet ning närvisüsteemi, erinevad vihad on erineva mõjuga: kadakaviht, kaseviht, eukalüptiviht jne. Soome sauna kõrge temperatuur tõstab ihutemperatuuri umbes 39°c-ni, kusjuures siseorganite temperatuur püsib 37°c lähedal. Kiireneb naha vereringlus, mis omakorda intensiivistab higistamist. Nahk ei peegelda enam soojust, vaid võtab seda vastu. Aju ja närvisüsteem r...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
