ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud elamutolm (lestad) bakterid õietolmud (puud, taimed) viirused karvad, juuksed, kõõm seened toiduained keemilised ained, ravimid Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni.
haigusnähte. Üheks nendest ainetest on histamiin. Histamiini vastased ehk antihistamiinsed ravimid annavad seetõttu allergiliste kaebuste korral enamasti tõhusat abi. Antihistamiinseid ravimeid kasutatakse peamiselt nina ja silmade allergiliste nähtude, aga samuti ka nahal tekkiva nõgeslööbe korral. Päritolu põhjal jagunevad allergiinid: - väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid - organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud: elamutolm (lestad), õietolmud (puud, taimed), karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened. Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. tolmel.
häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allegeenid jagunevad päritolu põhjal kaheks: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ja organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased
haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeene on väga palju: · Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm.
Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. 1.2. PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVAD ALLERGEENID ¤ Väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; ¤ Organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades
3. Mis on allergia - mõiste? Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele immunoloogilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. 4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste? Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6. Millised allergeenid on sagedasemad lapseeas? Õietolm, elamutolm, loomsed allergeenid (loomade karvad ja nahaosakesed), toiduained, ravimid, putukahammustused, seeneeosed. 7. Millised on sagedasemad allergia avaldumisvormid lapseeas? Anafülaksia- kiire allergiline üldreaktsioon, ilmneb mõni minut pärast kokkupuudet allergeeniga
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale tegurile (ainele). Allergia eeldus: sensibilisatsioon. Kujunemist mõjutavad: a) eksogeensed faktorid: väliskeskkonnamõjud; antigeeni iseloom; antigeeni sissepääsuvärat; b) endogeensed: geneetilised faktorid, HLA-tüüp; hormonaalne staatus. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Eksoallergeend jagunevad omakorda: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid. Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened 23. Autoimmuunhaigused. Autoimmuunhaigused: Patogeneetiliseks mehhanismiks on immuunreaktsioon organismi enda kudede vastu. Esinemissagedus: 1- 2% populatsioonist
väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Ka väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: Mittenakkuslikud elamutolm (Iestad) õietolmud (puud, taimed) karvad, juuksed, kõõm, toiduained, keemilised ained, ravimid Nakkuslikud: bakterid, viirused, seened Eksoallergeenid pääsevad organismi hingamiselundite, seede-elundite, naha või limaskestade kaudu, ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi
Tavapäraselt tegeleb immuunsüsteem bakterite, viiruste ning toksiinide kahjutuks tegemisega ehk omab kaitsvat ülesannet. Aineid, mille suhtes organism on ülitundlikuks muutunud, nimetatakse allergeenideks. Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. VORMID väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. RAVI/SOOVITUS Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine. KAS NAKKAB? Allergia ei ole nakkav. Furunkul (koeranael) - Furunculus
annaabi.ee 
