Valkude lammutamise ja sünteesi tasakaalustatus määrab kehassisalduvate valkude hulga Inimese vananedes, valkude käive aeglustub, mis eelkõige peegeldub valgu sünteesi kiiruse alanemises Millised muutused toimuvad vananedes hormoonide tasemes? Kasvuhormooni vähenemine Testosterooni vähenemine Insuliinitaolise kasvufaktori (hormoon) kontsentratsiooni vähenemine Mis rolli mängivad kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor? Kasvuhormoon ja insuliinitaoline kasvufaktor mängivad valguainevahtuse regulatsioonis juhtivat Rollikasvuhormoon ja testosteroon on vajalikud positiivse lämmastiktasakaalu säilitamiseks Insuliinitaoline kasvufaktor on positiivses korrelatsioonis valgusünteesi kiirusega, konkreetsemalt müofibrillaarvalkude ja müosiini raskete ahelate sünteesiga Elustiilist tulenevad faktorid Kehaline inaktiivsus kiirendab sarkopeeniat
1.2 RAKU- JA EMBRÜOTEHNOLOOGIAD Taimede meristeempaljundus, hübridoomitehnoloogia ja monoklooonsed antikehade mõisted Koonimine DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine Kloon isendi,raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond Meristeempaljundus taimede vegetatiivne paljundamine Meristeem taimede algkuge Kallus taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke Kasvufaktor rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; taime hormoon Totipotents rakkude arenguline täisvõimelisus Sööde- vedel või pooltahke toitainete ja kasvufaktorite segu rakkude, embrüote organialgete kasvatamiseks väljaspool organismi Hübridoomitehnoloogia rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks Hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks
spetsialiseerunud kude. Eristatakse 3 tüüpi lihaskudet:vöötlihas, südamelihas, ja silelihaskude. Epiteelkude tihedalt kõrvuti paiknevatest rakkudest moodustunud kude. Eristatakse katte ja näärmeepiteeli. Närvikude närvirakkudest ja tugirakkudest koosnev kude. Sidekude Rohke rakuvaheainega kude. Homöostaas organismi sisesekonna püsivus Hormoon sisenõrenäärmete eritavad keemilised signaalained, mis koos närvisüsteemiga reguleerivad organismi talitlust Kasvufaktor rakkude tsütoplastmast erituvad signaalained, mis kiirendava või pidurdavad rakkude jagunemist Dendriit nõrvirakku jätke, mille kaudu liigub erutus närvirakku. Närvisüsteem Piirdenärvisüsteem närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi teiste keha piirkondadega Kesknärvisüsteem peaja seljaaju Hallaine hallaine moodustuvad närvirakkude rakku kehad ja müeliiintupeta dendriidid. Valgeaine koosneb müeliintupega ümbritsetud aksonkimpudest
4. Valkude primaarstruktuur Primaarstruktuuri määrab amiinohappejääkide järjestus polüpeptiidahelas. Rida algab vaba aminorühma sisaldava aminohappejäägiga ja lõpeb vaba karboksüülrühma isaldava aminohappejäägiga. Ala-Glu-Ser-Lys-Cys. 5. Milles seisneb mutarotatsioon. Tuua konkreetne näide Rida kaks (II) Tähtsamad B-rühma vitamiinid(Vees lahustavate vitamiinide rühm) B1-vitamin. B2-vitamiin: Noororganismi kasvufaktor, lihasnõrkus, silmanägemisehäired, karvakasvu häired. Puudusel pidurdub ainete oksüdatsioon organismides. B3-vitamiin: Puudusel areneb dermatiit, depigmentatsioon, karvade väljalangemine, endokriinnäärmete funktsioonide häired. B4-vitamiin: Rasvade ainevahetuse katalüsaator. Puudusel ainevahetushäired, kasvu aeglustumine, siseorganite ja närvitalituse häired, maksa ja neerude degenereerumine. Aminoalkohol. Atsetüülkoliin osaleb elektriliste potentsiaalide genereerimisel
Hüperpitutarism ühe või enama ajuripatsi hormooni rohkusel Ajuripatsi pahaloomuline kasvaja Ajuripatsi healoomuline kasvaja Kilpnääre Kilpnääre asub kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste hingetoru kõhrede kohal ning kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme talitlust reguleerivad hüpotalamus ja ajuripats. Kilpnäärme hormoonid sisaldavad joodi ja need on kaltsioon, trijoodtrüoniin ja türoksiin. Kilpnääre sünteesib ka närvirakkude kasvufaktor. Tuntumad kilpnäärme haigused Hüpotüreoos ehk kilpnäärme alatalitus Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitus Kilpnäärme kasvaja Kõrvalkilpnäärmed Inimesel paikneb harikult neli herneterasuurust kõrvalkilpnääret kilpnäärme tagaküljel, vahel harva ka kilpnäärme sees. Iga nääre kaalub 0,1 grammi. Kõrvalkilpnäärmed eritavad hormooni nimega parathomoon, mis mõjutab neere ja luid. Lisaks tõstavad nad vere kaltsiumi taset. Kõrvalkilpnäärme haigused
Põhjus: ensüümide lagundav toime (ensüümaatiline seedimine + valkude denaturatsioon)* seedimine auto või hemolüütiline, denaturatsioon koagulatiivne nekroos Alati põletikuga, DNA diffuselt laguneb, kiiremini kui apoptoos Apoptoos geneetiliselt programmeeritud Iseärasused: raku kortsumine, kromatiini kondensatsioon, mitokondrite kondenseerumine, apoptootiliste kehakeste teke + nende fagotsütoos Meh-m: apoptoosi ajendavad TNF2, glükokortikoidid, kasvufaktor, taandumine Suurenenud apoptoos viivad mediaatorid, nende retseptorite ekspressioon Põhjus: isheemia, mürgid, kiirgus, põletikud Tagajärjed: funktsioonalselt oluliste rakkude surm (Alzheimer, 1 tüüp diabeet) Vähenenud apoptoos viib kahjustatud rakkude Põhjus: sisenõõrenäärmete viga, geneetiline defekt, viirusinfektsioon Tagajärjed: püsiv infektsioon. Kasvajarakud, autoimmuunhaigused, funkts. Hälbed, ebanormaalne embrüonaalne areng.
Varsemalt koguti hormooni teiste loomadest, kuid nakkusohu tõttu see keelati. Kasvamist ja organismi üldist arengut reguleerib sisenõristussüsteem, eeskätt ajuripats ehk hüpofüüs, mille eessagara piirkonnas valmib somatotropiin. Põhiline kogus produtseeritakse hüpofüüsi eessagaras uneaja esimese 1,5 tunni jooksul. Eritumist hüpofüüsist stimuleerivad somatokriniin ja greliin, inhibeerivad somatostatiin ja tagasiside printsiibil ka insuliinisarnane kasvufaktor 1 (IGF-1). Hüpofüüsist liigub kasvuhormoon mööda vereteid maksa, kus ergutab maksa ja teisi kudesid tootma insuliinisarnast kasvufaktorit IGF-1 (insulin-like growth factor) ehk somatomediin C. IGF-1 vahendusel realiseerub kasvuhormooni toime kudedes. IGF-1 tase vereringes on stabiilsem kui STH-l. IGF-1 mõjutab peaaegu, et iga rakku organismis, eelkõige aga lihaseid, kõhreid, närvirakke, luid ja vereloomet. Kõige kõrgem IGF-1 tase on puberteedieas teismelistel kiire kasvu kõrgpunktis
lihaskrambid, peavalu, iiveldus. Peptiidhormoonid ja nende analoogid Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ...ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin( EPO ) 7. Insuliin Insuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks Keelatud meetodid: Hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub meditsiiniline näidustus.
immuunsüsteem - kaitsemehhanism organismi sattunud patogeenide vastu innatsükkel e. östraaltsükkel - emasimetaja suguelundite talitluse ja looma käitumise korduv muutuste jada. insektitsiid - kahjurputukate hävitamiseks kasutatav putukamürk insenergeneetika - vt. geenitehnoloogia intelligentsuskoefitsient - vaimsete võimete hindamiseks välja töötatud suhteline mõõdik kallus - taime vigastatud kohal arenev haavakude, sisaldab meristeemirakke kasvufaktor - rakkude jagunemist ja differentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained kateeter - õõnessond, kas metallist või elastsest materjalist lisaseadmetega toru, mida juhitakse keha õõnsustesse proovi võtmiseks või ravimite manustamiseks katteelundkond - elundkond, mis võtab vastu välisärritusi ja kaitseb organismi väliskeskonna ebasoodsate mõjude eest. kesknärvisüsteem - pea- ja seljaaju, kus toimub informatsiooni töötlemine
, 2012). Lisaks produtseerivad Th2 rakud interleukiin-10, mis on antiinflammatoorse toimega (Berger, 2000). Th1 tüüpi lümfotsüüdid toodavad proinflammatoorseid tsütokiine nagu inteferoon-gamma (IFN-γ) (Berger, 2000; Nutall jt., 2013). Atoopilise dermatiidi korral tegemist T rakkude regulatoorse häirega ning muuhulgas on muutunud on IL-10 funktsioon (Nutall jt., 2013). Lisaks on leitud, et atoopilistel koertel on antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta (TGF-β) madal mRNA transkriptsioonitase. Atoopilistel koertel on kaitsev nahabarjäär kahjustunud ja puudulik. Nahk on erinevatele allergeenidele vastuvõtlikum ja epidermisesse suudavad tungida allergeenid, mille tunnevad ära Langerhansi rakud. Nahal esineb kõrgendatud tundlikkus erinevatele võõrproteiinidele, sest antiinflammatoorse tsütokiini kasvufaktor-beeta tootmine on puudulik. Langerhansi rakud esitlevad antigeeni T
märkimaks suuraju piirkonda. See takistus korreleerub zona limitansiga. See on ka Sonic hedgehogi allikaks valgu, mis takistab gastrulatsiooni ja jäsemete kujunemist. Üks kriitiline osa keskaju arengus on tagaaju/keskaju piir, millest tavaliselt tekib isthumus. Kui kesk kuni eesmine mesencephalonkude istutada vaheaju või rhombencephaloni, ajendab see ümbritsevaid rakke moodustama keskaju või väikeaju rakke. Mes/met indutseerimine kontrollitakse fibroblasti kasvufaktor ((FGF8) kaudu. Leiti, et isthumustmoodustava kude eritas FGF8t. Kui FGF8 sisaldavad piisad istutati vaheajju või rhombencephalonisse, omandasin need duplikeeritud keskaju struktuurid. Kontrollpiisad, mida immutati soolaga, sellist tulemust ei andnud. FGF8 piisad indutseerisid kolme ümbritsevas koes oleva geeni ekspressiooni WNT1, Engrailed-2, ja FGF8. Need kolm geeni avalduvad tavaliselt isthumus piirkonnas. WNT1 ja Engrailed mängivad tähtsat rolli väikeaju kujunemises
radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni.
radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses ning on paremini kättesaadav loomsest toidust. Tsingivaegus viib aju biokeemilise tasakaalu häireteni
mis on spordis lülitatud dopinguainete nimekirja seoses laialdase kasutamisega vastupidavusaladel nagu näiteks tennis või suusatamine. Üldiselt on aga kõik beeta- 2 agonistid on keelatud. Erandiks on formoterooli, salmeterooli ja terbutaliini ravimid, mille kasutamiseks on vajalik taotleda meditsiiniline eriluba. Peptiidhormoonid ja muud sarnased ained. Erütropoetiin (EPO); kasvuhormoon (hGH), kortikotropiinid (ACHT, teracosactide); insuliinitaoline kasvufaktor (IGF-); mehaanilised kasvufaktorid; gonadotropiinid (LH), on keelatud ainult meestel;kooriongonadotropiin (hCG); insuliin ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid. Antud nimekirjast võib insuliini kasutada ainult insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Erütropoietiin on viimastel aastatel enam probleeme tekitanud dopinguaine, mida kasutatakse eeskätt vastupidavusaladel punaliblede massi suurendamiseks. Selle
Vesilahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust (eriti C, B1, B2, B6, B12). B-rühma vitamiinid ja vitamiin C. Lahustuvad vees, ei kuhju organismis (väljub uriiniga), tuleb saada pidevalt, saadakse nii loomsest kui taimsest. Tiamiin, B1 osaleb süsivesikute lagundamisel, soodustab organismi kasvu jne; pärmis, hernes, kaerahelbes jne. Riboflaviin, B2 leidub peaaegu igas toiduaines, rohkem maksas, pärmis; kaitseb nahahaiguste eest, kasvufaktor jne. Niatsiin,PP toiduainetes seotud valkudega; tähtsaim koensüüm; kiirendab toitainete imendumist; pärmis, maksas, kana- veiselihas jne. Püridoksiin,B6 - osaleb valkude ainevahtuses, mõjutab kõiki teisi ainevahetusi, osaleb vereloomes jne; pärmis, maksas, sojaoad. Folatsiin, foolhape, B10,B11 stimuleerib maos soolhappe tekkimist, koensüümina ensüümides; maksas, spinatis, sojaubades jne.
Artiaalsed natriureetilised peptiidid – toodetakse südame arteris, põhjustab natriureesi (naatriumi raiskamist) ja diureesi (vere raiskamine) ja seega vähendavad vere mahtu. Vasopressiin ja tsirkuleerivad katehhoolamiinid võivad põhjustada süsteemset vasokonstriktsiooni ja suurendada vere rõhku. Vasokonstriktorid mõjutavad ka mesangiarakke kontraheeruma (glomeeruli sees) ja seega vähendada pinda filtratsiooniks. GFRi suurendavad ka insuliini sarnane kasvufaktor ja kõrgproteiiniga dieet. Insuliini sarnane kasvufaktor suurendab GFRi tavalistes ja isheemilistes neerudes. Üksik kõrgproteiiniline lõuna põhjustab mööduvat tõusu neerude verevoolus ja GFRis. Krooniline kõrgproteiiniline dieet põhjustab püsivat neerude verevoolu tõusu ja GFRi. Võib kujuneda krooniline neerude puudulikkus ja neerude kahjustus. Kuigi alguses tundub, et on oluline tõsta GFRi mistahes viisil kroonilise
Meestel XY (alla saja geeni) SRY-geen- Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning selle kaudu loote arenemist maheks. Suguliiteline pärandumine-pärandumine on suguliselt erinev 3.6 Pärilikkuse ja keskkonnategurite mõju tervisele Autosoomid- mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil inimestel, sõltumata soost. Metastaasid- vähkkasvaja siirdd uutesse kudedesse Kasvufaktor- aine, mis stimuleerib rakkude jagunemist. Kortisool- inimese stressireaktsiooni reguleeriv hormoon
Koes ei oma mingit proliferatiivset aktiivsust, ei jagune enam. Asenduvad koes väga aeglaselt ja seda tüvirakkude arvel. Neil on pikk eluiga ja nad on kaitstud mitmeti, nt hematoentsefaalbarjäär ajus. Neis tekib vananemisega seotud muutuseid. (Neuroneid ei teki pärast sündi). Potentsiaalselt uuenevad rakud – hepatotsüüdid. Normaalselt ei jagune, on G0 faasis. Võivad minna uuesti aktiivsesse rakutsüklisse. Proliferatsiooni induktoriks maksas on maksa kasvufaktor HGF. Maksa regeneratsioon võib toimuda olemasolevate rakkude arvel. NÄIDE: Maksa kahjustusel Kupfferi rakud aktiveeruvad ja hakkavad produtseerima tumori nekroosifaktorit TNF ja interleukin 6. Lisaks mõjuvad ka insuliin, epidermaalne kasvufaktor EGF, norepinefriin, T3, HGF poolt toodetud ained. Nende faktorit e koostoime viib hepatotsüüdidtagasi G0 - st G1 - te. Pidevalt uuenevad rakud – epidermis, vererakud. Neis kudedes on olemas lokaalsed tüvirakud, mis pidevalt uuendavad kudet
PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL. Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111). Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16) Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon. Peamine regulaator on insuliini laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv. Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2) Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine
*Keelatud manustada intravenoosselt E. PEPTIIDHORMOONID JA NENDE ANALOOGID Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ... ja kõik vastavad " vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin( EPO ) 7. Insuliin Lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks. Endokrinoloogi või võistkonna arsti kirjalik teatis on vajalik , mis kinnitab insuliin-sõltuva diabeedi diagnoosi. Kui võistleja uriinis on ebatavalises kontsentratsioonis endogeenset hormooni, või selle diagnostilist
E. Peptiidhormoonid ja nende analoogid Kahjulikud kõrvaltoimed: Raske on väita, kui palju kahju võivad need ained organismile tekitada, aineid leidub loomulikul kujul ka organismis. Puuduvad vastavad pikaajalised uuringud. 1. Kooriongonadotropiin( hCG ) 2. Hüpofüüsi ja sünteetilised gonadotrophins ( LH ) 3. Kortikotropiinid ( ACHT , teracosactide ) 4. Kasvuhormoon ( hGH ) 5. Insuliini-sarnane kasvufaktor ( IGF-) ...ja kõik vastavad "vabastajad faktorid" (liberiinid) ja nende analoogid 6. Erütropoietiin (EPO) 7. Insuliin (isuliini on lubatud kasutada vaid insuliini-sõltuva diabeedi raviks) Keelatud meetodid: Hapniku transpordi parandamine ja veredoping. Veredopinguks nimetatakse vere, vere punaliblede, kunstlike hapnikukandjate ja nendega sarnaste veretoodete manustamist sportlasele, kui selleks puudub
· Kobalamiini puudus erütrotsüütide arvu langus · Foolhappe puudus erütrotsüütide arvu langus · Cu defitsiit põhjustab aneemia ka piisava hulga raua olemasolul, raua kasutuselevõtuks on vaja Cu-seoselist ensüümi tseruloplasmiini Fe2Fe3 · Organismis on Fe varu mitmeks aastaks, aneemia võib kujuneda alles pikaaegse rauavaeguse korral Tsink Organismis kokku 1,4-2,4 grammi Oluline kasvufaktor, rinnapiimas rohkem kui lehmapiimas Ensüümide akt.: · Alkoholi dehüdrogenaas · palju spermatosoididespaljunemine · NH av. valgu süntees · vitam av. · vereloome Vajadus 7-15 mg ööpäevas Imendub loomsest toidust paremini kui taimsest (fütiinhape, seob ka Ca, Mg, Fe ) Vask Cu osaleb: · Hb sünteesis · hingamisahela ens. · fosfolipiidide sünteesis · vabade radikaalide toime reguleerija, antioksüdant Allikad:
erinevad alleelid homosügoot organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni identsed alleelid I insertsioon DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või DNA-lõike intermediaarsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad homosügootide vahepealsed tunnused K kaksikute meetod ( uurimismeetod, milles ühemunakaksikuid uurides püütakse eristada geenide ja keskkonna mõju tunnustele kasvufaktor organismis loomulikult esinev aine, mis stimuleerib rakkude jagunemist kodominantsus pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema alleeli määratud tunnused kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud M miinusahelaline viiruse genoom RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA-molekulid monogeensed tunnused ühe geeni määratud tunnused
· Potensiaalselt uuenevad rakud - hepatotsüüdid rakutsüklis o Normaalselt ei jagune, on G0 faasis, · Universaalne transkriptsioonifaktor, mis aktiveerib võivad minna uuesti aktiivsesse S faasis proliferatsiooniks vajalikud geenid rakutsüklisse, proliferatsiooni induktoriks 9. Kasvufaktorid FGF, EGF, PDGF, EPO, HGF, GM- maksas on maksa kasvufaktor, seega CSF. Nende nimed, millised rakud neid toodavad ja maksa regeneratsioon võib toimuda millised rakud neile reageerivad? olemasolevate rakkude arvel · FGF Fibroblast Growth Factor - toodavad · Pidevalt uuenevad rakud - epidermis, vererakud monotsüüdid, makrofaagid, endoteeli rakud,
Mitootilised tsükliinid seostuvad CDK-dega G2 faasis, on vajalikud M-faasi käivitamiseks G1- tsükliinid (seostuvad CDK.dega G1 faasis, vajalikud S-faasi käivitumiseks) Proliferatsiooni reguleerivad geenid ja kasvufaktorid · Kasvufaktorid (tsütokiinid) rakusisesed ja rakkude vahelised signaalmolekulid, mis reguleerivad rakkude kasvu ja proliferatsiooni · Retseptorite poolt vahendatud toime - (neuraalne kasvufaktor, epidermaalne kasvufaktor, insuliini-sarnane kasvufaktor jne) Mitoos (kromosoomide jagunemine ühesugusteks tütarkromosoomideks ja selle järgnev tuumajagunemine) Mitoosi faasid: A. Varane profaas B. Hiline profaas C. Metafaas D. Anafaas E. Telofaas Telofaasile järgneb tsütokinees (tsütoplasma jagunemine) Rakkudevaheline kommunikatsioon ja signaali ülekande rajad · Valgu kanalid · Retseptorid · Signaalmolekulid hormoonid, neuraalsed hormoonid Signaaali toojad: A
domeenide juures (glükoproteiinhormoonid) või N-terminusepoolsele (glutamaat, Ca). N: Trombiini retseptor, 5-AH, ligand. Trombiin lõikab N-terminaalset osa, mis segab ligandi sidumist aktiivtsentriga. Seejärel saab ligand aktiveerida retseptorit. Kinaasiga seotud retseptorid - 1-TM 1-TM Inaktiivsetele EGF retseptori monomeeridele seondub EGF (bivalentne epidermaalne kasvufaktor), tekib dimeerne retseptor ja kumbki retseptori türosiin-kinaas aktiveeritakse ning nad fosforüülivad teineteist. Mõlematele seotuakse kolm fosfaatrühma. Insuliini retseptor. Heterotetrameerne kompleks. Samamoodi. Intratsellulaarsed retseptorid Signaali ülekanne ioonikanaliga seotud retseptori kaudu ? Signaali ülekanne G-valguga seotud retseptori kaudu Neurotransmitter seondub retseptorile, mille tagajärjel toimub konformatsioonimuutus;
vajalik eesnäärme talitluseks. Tsink osaleb vabade radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja -maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. (Tsink) 3.2.4 Raud Raud on vajalik paljude ensüümide ja valkude ehituses ja talitluses (hemoglobiin, müoglobiin, hingamisahela ensüümid)
Kaltsiumi on palju ka kuivatatud ubades, broccolis. Oksalaadirikastest toiduainetest (spinat) saadav kaltsium on tavaliselt halvasti omastatav. TSINK: B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmis-retseprorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad 14 (pirn, õun, ploom) ning pärm. Tsink osaleb valkude, hormoonide ja vitamiinide ainevahetuses
Soovitav kogus: 50-150 gm/L keskmise mõrudusega õlled 150-350 gm/L mõrude õllesortide jaoks Nitraadid ja mikroelemendid Mõistlik konts. Alla 50 mg/L Redutseeritakse pärmide ja bakterite poolt nitrititeks, mis võivad reageerida virde amiinidega ja moodustada nitrosoamiine Osaliselt redutseeritakse NO2'ks Võib olla mürgine pärmile Raud, mangaan, vask, tsink Kasutatakse ära pärmi poolt konts. alla 1 ppm Zn oluline pärmi kasvufaktor Kõrgemad kontsentratsioonid võivad põhjustada kolloidset hägu ja metalset kõrvalmaitset (Raud) Suured raskete metallide kontsentratsioonid võivad olla pärmile mürgised Vee pH Ioonide kontsentratsioon iseenesest ei ole oluline nii kaua kui teravili ei ole veega kokkusegatud (meskimine) Meski pH mõjutab meski fermentide aktiivsust ja taniinide välja eraldamist tera kestast Meski pH peab olema 5,1-5,5 meskimistemperatuuri juures (50°C) ja 5,4-5,8 toatemperatuuril
(Kobalamiin) os kasvufaktorina valgusünteesis, oluline RNA ja DNA biosünteesis, C (askorbiinhape) os süsiv, valkude ja rasvade ainev. H (biotiin) on vajalik AH ainev *2. Rasvaslahust, omavad individuaalseid mittekoensüümseid ül, A, D, E, K, Q ja F. Ladestuvad ülehulgas tarbimise korral maksas, kust organism saab neid vajadusel kasutada. A (retinool) reguleerib epteelrakkude ainevahetust, aktiveerib valgusünteesi, oluline kasvufaktor D (kaltsiferool) reguleerib Ca ja P ainev, sood nende omastamist - E (tokoferool) mõjut valkude, rasvade ja süsiv ainev, sood valgusüteesi rakutuumades, K (naftokinoonid) regul verehüübimisfaktorite mood maksas, osaleb oksüdatiivsel fosforüülimisel.*Avitaminoos vit puudusest tekkiv haigus. *Hüpovitaminoos vit väiksem või suurem vaegus. *Hüpervitaminoos tekib mõne vit liigtarvitamisest (eriti rasvaslahustuvaist vitamiinidest).
teiselepoole. V: ühele poole läheb 46 ühekromatiidilist ja teiselepoole 46 ühekromatiidilist. TABEL: Mitoosi regulatsioon: Eesmärgiks on see, et organism kontrollib rakkude jagunemist. 1) ööpäevase rütmiga öise aktiivsusega organismidel on mitoosi max päeval ja vastupidi. 2) neurohumoraalne regulatsioon närviimpulssi hormoonid kas stimuleerivad või pidurdavad mitoose. 3) erinevad valgulised faktorid stimuleerivad või pidurdavad mitoose. Nt. kasvufaktor kiirendab mitoose. Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1) mitoosi käigus suureneb rakkude arv, organism kasvab. 2) Tekivad sama ploidsusega geneetiliselt identsed rakud. Säilitatakse organismi stabiilsus. 3) Tagab surnud või hukkunud rakkude asendumise. Haavade paranemine. Organismi vananedes mitoosid aeglustuvad noorel organismil paranevad haavad kiiremini! 4) Mõlematel moodustunud tütarrakkudel on tavaliselt sama bioloogiline roll. Erandiks
omandatud immuunvastuse reguleerimises, stimuleerib MHCI ja II klassi molekulide ekspressiooni APC-del, soodustab fagotsütoosi võimendavate IgG- alaklasside tootmist, aktiveerib neutrofiile. Anti-inflammatoorsed: IL10, transforming growth factor (TGF), IL1 retseptori antagonist (IL1Ra) IL10- enamasti immunosupressiivne (pidurdab teiste rakkude funktsioone), inhibeerib pro- inflammatoorseid tsütokiine (TNFa, IL1, IL6, IL12, IFN), inhibeerib MHCII ekspressiooni. TGF- fibroblastide kasvufaktor, armkoe tekitaja, inhibeerib B- rakkude proliferatsiooni, inhibeerib aktiveeritud makrofaage, blokeerib rakutsükli G1 faasi. (IL-1Ra) ei lase intensiivsel põletikulisel vastusel lisakahju tekitada, inhibeerides pro-inflammatoorsete tsütokiinide produktsiooni ning põletikku soodustavaid signaale. Perekonnad: interleukiin 1, hematopoietiinid, interferoonid, TNF-id, interleukiin 17, kemokiinid. 13. Kemokiinid, retseptorid, üldine iseloomustus, funktsioon ja nende
Kusejuhapung sekreteerib kasvufaktoreid FGF2 ja BMP7, mis inhibeerivad apoptoosi ja võimendavad mesenhüümi rakkude koondumist ja agregeerumist ümber kusejuhapunga. Kusejuhapunga harude otstes paiknevad metanefrilise mesenhüümi rakud teevad läbi mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni (MET), muutudes epiteliaalseteks neeruvesiikuliteks, mis säilitavad kontakti kusejuhapungaga. Kriitilise tähtsusega regulaatoriks kusejuhapunga väljakasvamiseks ja edasiseks harunemiseks on kasvufaktor GDNF (ingl Glial derived growth factor) ja RA Kusejuhapunga väljakasvamisel, harunemisel (algne kusejuha harunemine on dihhotoomne - järjestikku kaheks hargnev) ja n-ö “ureeter-puu“ moodustumisel on olulised lisaks GDNF-le ka teised signaalmolekulid Metanefrilise mesenhüümi poolt sekreteeritud retinoolhape ja GDNF aktiveerivad signaalide kaskaadi, mis reguleerib üles RET-retseptori ekspressiooni Wolffi juha rakkudes, millest saavad kusejuhapunga
imetajatel). Karnivoor (kiskja) - loomtoiduline loom Karotinoid - taimeraku kromoplastides esinev pigment, mis annab taime vastavatele osadele kollase või punase värvuse. Karüogramm - organismi ühe raku kromosoomide piltkujutis, mis on saanud nende rühmitamise teel mitoosi mikrofotost. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi või meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Karüoplasma - rakutuuma poolvedel sisu. Kasvav populatsioon - populatsioon, milles sündimus ületab suremuse. Kasvufaktor - rakkude jagunemist ja diferentseerumist ning kudede ja organite kasvu reguleerivad ained; selles õpikus: taimehormoon (nt. auksiin, giberelliin, tsütokiniin, etüleen). Kasvuhooneefekt - Maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt (nn. kasvuhoonegaasidelt) Kasvuhoonegaasid - kasvuhooneefekti põhjustavad atmosfääri koostises olevad gaasid: veeaur, süsinikdioksiid(CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O) jt.
(kaseiini hüdrolüüsil saadud aminohapete segu) või trüptooni. Kõige parem kasvufaktorite allikas on pärmiekstrakt. Mõned mikroorganismid nagu piimhappebakterid on väga nõudlikud söötme suhtes, sest ei suuda enamikku kasvufaktoreid sünteesida. Kasvavad hästi piimas, piimavadakul, veresöötmel. Veresöötmel on hea jälgida ka mikroobi erütrotsüütide lagundamise võimet ehk hemolüüsi. Kasvufaktor Roll metabolismis 5 p-aminobensoehape Tetrahüdrofoolhappe eellane. Metüülimisreaktsioonid Biotiin Karboksülaaside prosteetiline rühm Co M Koensüüm. Osaleb metaani tekkes Hemiin Tsütokroomide eellane
GEF (Sos), mis on guaniini nukleotiidi vahetav faktor. Ras-REF aktiveerib inaktiivse Ras valgu (GDP fosforüülitakse),aktiivne Ras aktiveerib MAP kinaas, kinaas, kinnas, ATP toimel tekib MAP kinaas, kinaas ning sellest omakorda MAP kinaas, mis mõjutab valgu aktiivsus või geeni ekspressiooni. TGFβ superperekonna signaalvalkude toimimise põhimõte retseptor-seriin/treoniin kinaaside ja Smad’ide kaudu. TGFβ – transformeeriva kasvufaktor β superperekonna valgud on dimeersed ja neid sekreteeritakse rakust välja. Siia kuuluvad 2 alamperekonda: TGFβ/aktiviin perekond ja luu morfogeenne valk (ingl.k. bone morphogenic protein, BMP). TGFβ tüüp-II retseptori seriin/treoiin kinaas fosforüülib tüüp-I retseptori, mille tulemusena kinnituvad transkriptsioni regulaatorid (Smad2 või Smad3), neile liitub (Smad4). Smadid liiguvad cis regulatoorsele järjestusele moodustades seal transkriptsiooni rgulatsiooni
radikaalide taseme regulatsioonis, täites antioksüdantset rolli. Tsingita ei avaldu insuliini toime, teda vajab nukleiinhapete süntees. Zn soodustab B-kompleksi vitamiinide imendumist/omastamist ja tagab maitsmisretseptorite normaalse arengu. Alkoholi dehüdrogenaasi komponendina on ta seotud alkoholi metabolismiga. Tsink on inimorganismis vajalik nii luude moodustumiseks kui ka normaalseks kasvuks. Nii on rinnapiimas tsinki rohkem võrreldes lehmapiimaga, sest tsink on areneva lapse üks kasvufaktor. Peamised Zn sisaldavad toiduained on molluskid, krabid, loomaliha ja -maks, kala, muna, piim ja piimatooted (juust, jogurt), kaunviljad (erinevad hernesordid), idandid, täisteraviljatooted, (rukis, tatar, kaer), tomat, sibul, salat, vetikad, kõrvitsaseemned, puuviljad (pirn, õun, ploom) ning pärm. Mangaan Mangaan on vajalik mitmete ensüümide tööks. Mangaani on vaja rinnapiima normaalseks eritumiseks, karbamiidi, kilpnäärme hormoonide, rasvhapete ja kolesterooli sünteesiks.
Nüüd esineb üksikjuhte Brasiilias, Indias, Indoneesias, Filipiinidel. Viimane puhang endises NLiidus oli 90ndate keskel, kui haigestus 150000, suremus oli 3…23%. Epideemiale eelnes toksigeensete tüvede kandlus. Virulentsus. • Difteeria toksiin on A/B toksiin. Tox geeni toimetab rakku lüsogeenne beetafaag. Toksiinil on kolm funktsionaalset regiooni: katalüütiline A-ühik, retseptoriga seonduv regioon ja translokatsiooniregioon. Retseptoriks hepariini siduv epidermaalne kasvufaktor NS ja südamelihasrakkudel. Difteeriahaiged surevad südamelihase toksilise kahjustuse tõttu. Toime valgusünteesile elongatsioonifaktor 2 pärssimise kaudu. Pidurdab proteiinisünteesi, põhjustab raku surma ja pseudomembraani teket epiteelil. • Ilmselt on ka teisi virulentsusfaktoreid, kuid neid ei teata. Haigused. • Hingamisteede difteeria. Ägeda algusega eksudatiivne farüngiit, kurguvalu, madal palavik. Siis tekib
staadiumis. Selle sarnasuse molekulaarne alus võib olla seotud Hox geenide avaldumise mustris. Need geenid vaatamata sellele, et imetajal on palju rohkem geene, on nende Hox-geenide järjestus genoomis mõlemal väga sarnane ja nende avaldumise muster on ka väga sarnane, mis viib ühesuguse tulemuseni. Geeni puu (FGF) - organismide keerulisemaks muutudes geenid duplitseeruvad, neid saab rohkem 95 - FGF – fibroblast growth factor- fibroplastide kasvufaktor – geenid, mis määravad kehaplaani, toimivad võrdlemisi varajases arengus ja täiskasvanul avalduvad sama komplekt geene, pole geneetilist erinevust - punane → meritupel olev FGF-d, tal on 6 FGF geeni. - inimesel ja hiirel on 22 FGF geeni. - näiteks on erinevad saba segmentide kaupa represseerumisel, kellel on repressor 8 lülis ja kellel mitte. Saba tekib 8-st lülist, on selle derivaat. Kui repressor represseerib, siis ei teki. Globiini geenid on tekkinud duplikatsioonide tagajärjel