Stress Stress is a necessary part of nature. It´s the organism´s defence mechanism for changes in the surrounding enviorment. Without it we could not survive. Stress has many effects on the body that are necessary for a reaction to the stressor. When an animal senses danger, it automatically triggers a fight or flight response. In case of a lifethreatening situation, stress is an invaluable ally. It can even motivate us to prepeare for upcoming challenges. But as we move further and further from our natural habitat, stress becomes more of nuisance than a lifesaver. Things that cause stress to the modern man are nothing compared to the problems that troubled our ancestors. Few hundred years ago the average european was still worrying
(hõlmavad teatud teatud arvulisi näitajaid); Kvantitatiivsed (suures osas arvutuslikud). 7. Hargmikmeetodid, ristlipsuanalüüs – *Sündmus => perspektiivne ehk edasivaatav loogika => Tagajärjed. *Sündmus => retrospektiivne ehk tagasivaatav loogika => Põhjused. Põhjused => Vältimismeetmed => Sündmus => Leevendus ja parandusmeetmed => Tagajärjed. 8. Riskimaatriks – Mida suurem on tõenäosus, seda suuremad on tagajärjed. 9. Mõjuahel, selle komponendid - Stressor (agent); Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub; Levikutee, mille kaudu stressor levib; Eksponeeritus – stressori jõudmine sihtmärgini; Sihtmärk (target) – objekt, mida mõjutatakse; Mõju (impact, effect) – muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 10. Reasoni “šveitsi juustu” mudel – OHUD => KAITSEKIHT (kontrollahela osa) => MÕJUAHEL => ÕNNETUS 11. Õiguslikud nõuded riskianalüüsi teostamiseks - *Tööstuslike
Riskianalüüs ·Protsess riski iseloomu väljaselgitamiseks ja riskitaseme määramiseks. ·Hädaolukorra riskianalüüs (edaspidi riskianalüüs) on dokument, milles hinnatakse hädaolukorra tekkimise tõenäosust ja hädaolukorra tagajärgi ning esitatakse ettepanekud hädaolukorra ennetamiseks.. · Riskianalüüs on riskihalduse (riskijuhtimise) osa · Riskihaldus (riskijuhtimine): kooskõlastatud tegevused organisatsiooni suunamiseks ja juhtimiseks riski suhtes Mõjuahel 1. Stressor (agent) 2. Mõju allikas (riskiallikas, oht) - kust stressor vallandub 3. Levikutee, mille kaudu stressor levib 4. Eksponeeritus - stressori jõudmine sihtmärgini 5. Sihtmärk objekt, mida mõjutatakse 6. Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele Riskianalüüsi metoodika etapid · Riskituvastus · Riskide analüüsimine tagajärgede hindamine tõenäosuse hindamine kontrollmehhanismide hindamine riskitaseme määratlemine
Stress What is stress? Physiologists define stress as how the body reacts to a stressor, real or imagined, a stimulus (erguti) that causes stress. Acute (terav) stressors affect an organism in the short term; chronic stressors over the longer term. The term stress was first employed in a biological context by the endocrinologist Hans Selye in the 1930s The effects of stress: Alarm is the first stage. When the threat or stressor is identified or realized, the body's stress response is a state of alarm. During this stage adrenaline will be produced in order to bring about the fight-or-flight response (võitle või põgene) Resistance is the second stage. If the stressor persists (püsib), it becomes necessary to attempt some means of coping (toimetulemisega) with the stress. Although the body begins to try to adapt (kohanduma) to the strains (pinge) or demands (nõudmistega) of the environment, the
1. Spetsiifilised reaktsioonid- iseloomustavad konkreetset haigust 2. mittespetsiifilised reaktsioonid- kõikidele haigustele. stressi kulgemise faasid 1. Alarm e. häire->kokkupuutel stressoriga, inimene võib võidelda/põgeneda(N. ülehomme on bioloogia töö. Vererõhk ja veresuhkur alanevad- > ärevus, faasi lõpul neerupealise koore tugevus aktiveerub-> algab kaitse organiseerimine. 2. Vastupanu > stressorile( N. jõuate kontrolltöö tehtud->olete läbi. ent rahul. Kui stressor püsib kaua-> faas krooniliseks ja jõutakse järgmisse faasi. 3. Kurnatus-> võib olla kurnatud, kuid hakkama saada/kuid võidakse ka loobuda stressoriga võitlemisest-> kehal. haigused...surm PEAMISED STRESSORID · Katastroofid- postraumaatiline stressihäire · Ebasoodsad elusündmused Stressi talutakse paremini kui: 1) usk, et olukorda suudetakse kontrollida 2) teadmine, et ebasoodne olukord mingil ajal lõpeb. ISIKSUS JA STRESS 1
Tagajärgi saab liigitada; Katastroofilised- surnud, täielik töövõimetus, suured kahjud Suured- osaline töövõimetus, märkimisväärsed kahjud Väiksed- väiksemad vigastused, mõningad kahjud Tähtsusetu- tähtsusetud vigastused/kahjud Risk=tõenäosus*tagajärjed 3. Mõjuahel ja selle komponendid. Mõjuahel näitab milliste omavahel seotud sammude jadaga jõutakse sekkumisest mõjuni. Komponendid: Stressor (agent) Mõju allikas (riskiallikas, oht)- kust stressor vallandub Levikutee- mille kaudu stressor levib Eksponeeritus- stressori jüudmine sihtmärgini Sihtmärk- objekt, mida mõjutatakse Mõju- muutused, mida stressori toime põhjustab sihtmärkidele 4. Õiguslikud nõuded riskianalüüside teostamiseks. Seadus sätestab vaid põhinõuded ja iga ettevõte saab leida talle sobivaimad lahendused. Seaduse kohaselt on viis põhinõuet järgmised:
Kontseptuaalne mudel kirjeldab võimalikku seost riski tekitava mõjuri (stressori) ja sihtobjektide vahel. Kontseptuaalne mudel koosneb kahest osast: - sõnalisest riskihüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seosed stressori ja sihtobjekti vahel ning nende valiku põhjendust - riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Riskihüpotees võtab kokku teabe riskiallika ning mõjuri (stressori) omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor sihtobjektis eeldatavasti tekitab. Ohuallikad Esmane ohuallikas või -allikad tehakse kindlaks juba siis, kui oht määratletakse (probleem formuleeritakse) ning riski hindamist algatatakse ja kavandatakse. Ohuallikad võib jagada kahte rühma: - esmased ohuallikad, millest vallandunud mõjur liigub otse veekogusse, nt heitvett veekogusse juhtivad ettevõtted või veesõidukid - ohuallikana käsitletavad keskkonnakomponendid, milles mõjurid paiknevad,
osas räägin täpsemalt stressi erinevatest faasidest, põhjustest, tagajärgedest ning toimetuleku võimalustest. Millisteks faasideks jaguneb stress? Stress jaguneb kolmeks erinevaks faasiks: häire faas, vastupanu faas, kurnatuse faas. Häire faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. Vastupanu faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus aga kahjustab organismi. Mis põhjustab stressi? Peamisteks põhjusteks on erinevad katastroofid, elusündmused ning töö. Väga tugevat stressi tekitavad mitmesugused ulatuslikud hädaohuga seonduvad ja tihti ka ettenägematud sündmused: loodusõnnetused, lennu ja autoõnnetused, kuritegude
STRESS Mis on stress? Stressi termini võttis 1926. aastal kasutusele Kanada teadlane Hans Selye. Tema teadusliku teooria järgi on stress keha ja meelte vastus organismile esitatud kõrgendatud nõudmistele, valmisolek tekkinud ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Lihtsustatuna öeldes on stress ärritav närvipinge, mis pikema aja jooksul mõjub kurnavalt ning põhjustab kehalisi vaevusi. Stressi põhjustajaks on stressor. Stressor on mistahes nähtus/asi, mis nõuab organismilt kohanemist. Tavaliselt on stressoriks suur psüühiline pinge, raske kehaline koormus või raske trauma. Organismi kohanemisviisi stressorile nimetatakse stressireaktsiooniks. Erinevad inimesed reageerivad erinevatele olukordadele erinevalt. Stress võib olla nii positiivne kui ka negatiivne. See sõltub sellest, kuidas inimesed stressi hindavad, kuidas sellesse emotsionaalselt suhtuvad
alternatiiv kavandatud tegevusest erinev viis sama vajaduse rahuldamiseks arendaja isik, kes kavandab tegevust ning soovib seda ellu viia bioakumulatsioon kahjulike ainete kogunemine organismi bioakumulatsioonitegur organismi ja keskkonna kemikaalisisalduse erinevust kirjeldav suhtarv ekspert või eksperdigrupp isik või isikute grupp, kellel on teatava keskkonnamõju hindamiseks vajalik kvalifikatsioon. Eestis peab keskkonnamõju hindamise ekspert tegutsemisõguse saamiseks taotlema keskkonnaministrilt tegevuslitsentsi. Ekspertgruppi võvad kuuluda ka litsentsita isikud, kes nõstavad eksperte mingis spetsiifilises valdkonnas eksponeeritus mõjuri ja sihtobjekti kokkupuude või sihtobjekti avatus mõjuri tekitatud kaudsele toimele eksponeerituse hindamine kontseptuaalse mudeli stsenaariumidel tuginev, võimalust mööda kvantitatiivne analüüs eksponeerituse iseloomustamiseks, mis lõpeb eksponeerituse koondkirjelduse koostamisega ekspo...
Select one: a. biokeemilised ja kognitiivsed b. biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud c. kognitiivsed ja käitumuslikud d. biokeemilised ja käitumuslikud Feedback The correct answer is: biokeemilised, füsioloogilised, kognitiivsed ja käitumuslikud. Küsimus 5 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495953&qub 0 Question text 3 Stressi põhjused on alati ainult välised tegurid. Stressor ei tulene mitte kunagi inimesest endast. Select one: Õige Väär Feedback The correct answer is 'False'. Küsimus 6 Õige 1 punkti 1-st 0 qaid=495960&qub 0 Question text 3 Tervist kahjustavaid käitumisi iseloomustab: Select one: a. kõrge tõenäosus käitumise algamiseks teismelise eas b. paljud tervist kahjustavad käitumised on inimese jaoks kogemuslikult ebameeldivad c. esinevad sagedamini madalamas sotsiaalses klassis
emotsionaalse koormuse mõjul. Psühholoog eksperdina saab tuvastada, kas isikul kaasnes tugeva emotsionaalse reaktsiooniga selliseid muutusi psüühilises seisundis, mis piirasid tema võimet ümbritsevast aru saada ja oma käitumist juhtida. Diagnostilised kategooriad psüühiliste seisundite kohta, mis võivad tekkida väärkohastumusliku reaktsioonina tugevale või kestvale stressile: 1. Äge stressireaktsioon-vahetu reakts, stressor võib olla ülitugev psühhotraumeeriv kogemus; ebatavaliselt järsk sotsiaalse positsiooni muutus; järsk isikliku suhtesüsteemi kadu. 2.Posttraumaatiline stressihäire- pikaajaline reaktsioon, hilinenud reacts hirmutavale või raskete tagajärgedega sündmusele, mis põhjust märgatava emotsion pinge. Sümptomid on nt trauma korduv läbielamine kujutlustes, eraldumine teistest. 3.Kohanemishäire- oluline muutus elus, mis toob kaasa püsivad ebameeldivad tingimused. 6
töötajale individuaalse kuulmiskaitsevahendi kasutamist. Kui müraga kokkupuute tase on 85 dB(A) või ületab selle, on kuulmiskaitsevahendi kasutamine nõutud. Kuulmiskaitsevahendid tuleb valida sellised, mis kõrvaldavad kuulmist ohustava müra mõju või vähendavad selle. Müra võib tekitada mitmeid kuulmiskahjustusi (välis-, kesk- ja sisekõrva kahjustused). Kahjustav toime pole aga seotud ainult kõrvaga. Müra, olenevalt oma iseloomust ja tugevusest, võib olla väga suure mõjuga stressor. Tervisekontrolliga on võimalik varakult diagnoosida töötaja mürast tingitud kuulmiskahjustust. Vibratsioon Vibratsioon tekib keha edasi-tagasi võnkumisel sisemiste ja väliste jõudude toimel. Kohtvibratsiooni tekitab tööriista käepideme või töödeldava detaili äge vibreerimine, mis kandub edasi käelabasse ja käsivarde. Üldvibratsiooniks nimetatakse töötaja kehale edasi kanduvat vibratsiooni.
närvisüsteemi a sisenõristusnäärmete dünaamiline tasakaal. Läbipõlemine on psühhofüsioloogiline seisund, mis tekib inimesel tema jaoks oluliste stressorite või situatsioonide toimel ja on määratud inimese fenotüübi ja genotüübi individuaalsete omaduste poolt. M. Frankenhauser tuli uurimuste käigus järeldusele, et emotsionaalse reaktsiooni intensiivsuse näitajad on organismi bioloogiliste vedelike katehhoolamiinisisalduse muutused. Inimesed, kellel emotsionaalne stressor kutsub esile adrenaliini suurenenud erituse on kartlikud, hirmunud. Aga need, kellel stressor kutsub esile noradrenaliini suurenenud eritumise, mobiliseerivad kiiresti oma jõud enesekaitseks- muutuvad agressiivseks.Läbipõlemisel häirub erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaal, tänu millele võib välja kujuneda neuroos. Tervise halvenedes tekkivad muutused ainevahetuses. Märku hakkavad andma valud südame piirkonnas ja kõhus, sagenevad peavalud. Muutub pulsisagedus ja vererõhk.
ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Kirjutaksin lähemalt ühest tuttavast, kellel minu arvates on väga tugev tööstress, mis mõjutab juba ka pere omavahelisi suhteid, kahjuks on nii, et stressis inimene ei pruugi sellest ise aru saada, et midagi on valesti või ta vajab kõrvalist abi, et sellest üle saada. Tegemist on meesterahvaga, kes töötab vahetustega öösiti. Töö oli talle esialgu meelepärane, paraku on siiski sellest kujunenud välja suur stressor, mis mõjutab kõrvalt vaadates tema elukvaliteeti. Seda võimendab veel: muutuvad tööülesanded, tagakiusamised ning muud töösuhetest tulenevad pinged, suurenenud töökoormus, keerulised katsumused ja vastutus. Seega päeva sisustab ta lahja alkohliga, sellest on saanud tema jaoks juba suur prbleem, kahjuks ise ta sellest aru ei saa. Tal on tekkinud unehäired ning perekonnasuhted on samuti halvenenud. Kodus on kasvamas pisike 2 aastane tütar. Isa ärritavad kodus
Kontseptuaalne mudel-ökoloogilise riski hindamise probleemi formuleerimisel koostatav ökoloogiliste seoste kirjeldus ning joonis mis näitab kuidas mõjuri toime jõuab sihtob-ni Koosneb 2 osast: Sõnalisest hüpoteesist, mis kirjeldab eeldatavaid seoseid stressori ja SO vahel ning nende valiku põhjendust.Riskihüpoteesi illustreerivast joonisest. Hüpotees võtab kokku teabe riskiallika ja mõjuri omaduste kohta ning annab eksponeerituse võimaliku skeemi ja mõjuliigi, mida stressor SO eeldatavasti tekitab. Hõpoteesi koostamisel tuginetakse teaele mis võib olla teaduslikest faktidest kuni subjektiivse hinnanguni. Hüpoteesi vormistamine aitab esile tuua andmevajaduse ja võimalikud andmelüngad. Võib esineda vasturääkivusi. KM tuleb tutvustada riskiohjajale, saavutamaks ühist arusaamist. KM võib muuta, seda tuleb järgnevates etappides kontrollida. Määramatus tuleneb teadlikest lihtsustustest ja vähesest infost. Lisaks tuleneb määramatus ka
· Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi) · Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove Äge stressreaktsioon · ..areneb isikul ilma ühegi muu eelneva märgatava psüühikahäireta vastusena erakordselt tugevale füüsilisele ja/või psüühilisele stressile ja mis tavaliselt vaibub tundide või päevade vältel. · Stressor võib olla rabavalt tugev psühhotraumeeriv kogemus, mis kujutab suurt ohtu isiku või tema lähedaste inimeste elule või kehalisele tervisele või ebatavaliselt järsk ja hirmutav sotsiaalse positsiooni ja/või indiviidi suhetesüsteemi muutus. Patoloogiline lakoholintoksikatsioon e. Patoloogiline alkoholjoove · Intoksikatsiooni üldised kriteeriumid, v.a. see, et (joove) tekib pärast ebapiisava alkoholiannuse kasutamist.
haigusnähud, mõnel juhul ka looma surm. Stressi kulgemine: Stressi kulgemise eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga 1. Häire faas inimene tajub ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda või loobuda võitlemast. 2. Vastupanu faas vastuseis stressorile. 3. Kurnatuse faas - sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. In. võib loobuda stressoriga võitlemast. Stressiga toimetulekuvõimalused. 3 peamist lähenemist stressiga toimetulekuks: 1. Tegevusel- põhinev: stressi põhjustavad probleemid, mida saame lahendada tehes muutusi keskkonnas või situatsioonis. 2. Emotsioonidel- põhinev: meie võimuses pole olukorda muuta, kuid stressiga toimetulekuks võime muuta oma tõlgendust olukorrale ja õppida toime tulema tunnetega. 3
Stress on bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure. Elus me kohtume paljudega erinevatedega stressoritega. Füüsilised ja füsioloogilised: · Kestev füüsiline pingutus · Trauma või haigus · Madal või kõrge temperatuur · Ere või tuhm valgus · Saastunud õhk · Müra · Organismi koormavad kemikaalid Nende stressoritega meie kohtume peaaegu iga päev enda elus. Stressor millega ma kohtun peaaegu iga päev on ere valgus mille pärast minu silmad hakkavad valutama. Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem
Mis see on, millega toime tullakse? 1. Probleemid e tunnetatud erinevus soovitava ja tegeliku vahel. Probleem on alati subjektiivne e ühel osapoolel on suur probleem, aga teisel pole midagi viga. a. Lahendus: tavaliselt suunatud ratsionaalsele tegevusele, see on protsess, mis toimub läbi erinevate astmete 2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on
TTT tabel Erika Meister R14 KÕ1 Teadsin Sain teada Tahan veel teada Tööstress Stressi kutsub esile stressor. Stressi dünaamika on kas Millest koosneb edukas toimetulek stressiga, mis stressikogemus ja Stressi tagajärjel võivad tagab edu või mitteedukas kuidas võib stress olla tekkida füüsilised või vaimsed toiumetulek stressiga ning stress kasulik? haigused on jätkuv. Hea ja halb stress.
elusituatsioonid kui ka haigus iseenesest. Kroonilise haigusega toimetuleku puhul on oluline pingevabam elustiil. Samuti avaldab märgatavat mõju ümbritsevate inimeste suhtumine. Näiteks vähendab õiglane kohtlemine tööl südame isheemiatõve riski. (Südamehaigused 2010: 214) Juba südameprobleemide alla kannatavatel inimeste võib osutuda väga raskeks stressi vähendamine. Võimalik, et nad elasidki enne stressirohkemat elu ja nüüd on lihtsalt üks stressor elus juures. Lähedaste inimeste suhtumine võib avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju haiguse kulgemisele. Ümbritsevate inimeste toetav ja mõistev suhtumine aitab haigel oluliselt paremini olukorraga kohaneda ja parandada oma elukvaliteeti. Mittetoetav suhtumine võib omakorda osutuda stressi soodustavaks teguriks. Omaette probleemiks on naiivne suhtumine kroonilistesse südamehaigustesse (ja ka üleüldiselt terviseprobleemidesse)
uurimisel. Stress e kohanemissündroom on organismi mittespetsiifiline vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Stressi kulgemise 3 faasi : (Kõik algab esimesest kokkupuutest stressoriga s stressi tekitavad olukorraga) · Häire faas Inimene tajub ärevust, ta peab otsustama kas võidelda stressori vastu või põgenedaja loobuda. · Vastupanu faas Vastuseis stressori mõjule. · Kurnatuse faas Selleni jõutakse kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene loobub stressoriga võitlemast. Positiivne pinge ehk eustress Mõjub inimeselestimuleerivalt ja hõlbustab kohanemist. (ametikõrgendus, abielu,tunnustused jne). Negatiivne pinge ehk distress Põhjustajad: ebasoodsad sündmused; tugevad ärritajad, mis kurnavad kohanemismehhanisme. Selle tulemusel tekivad organismi elutegevuses häired ja kohanemisvõime alaneb. Distress on see, mida inimesed tavaliselt stressi all silmas peavad. STRESSI PÕHJUSED
kirjandi ja retsentsiooni ilusti ära kasvõi unearvelt ja ohtra kohvi joomisega. Vastupanu faas on siis, kui kõik raske töö tehtud. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Õpilane sai kõik õpitud ja trennis käidud, tunneb ennast küll väsinuna kui lõpuks õhtul voodisse jõuab, kuid saab rahus magama minna, et kõik sai siiski tehtud ja midagi ei pidanud ohverdama selle nimel. Kurnatuse faasi jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega, inimene võib loobuda stressoriga võitlemast. Õpilane loobus ja jäi siiski pärast rasket trenni laua taga kontrolltööks õppides tukkuma, oleks üks variant, või teine oleks, kui ta siiski tegi unearvelt töö edasi ja kurnas ennast ja sellega kahjustab enda organismi. 1.3. Stressiga toimetulek Esimene samm sellel teekonnal on tunnistada, et organism on stressiseisundis ja tuleb leida endale sobiv harjutus, kuidas toime tulla sellega
Esimene neist aitab kohaneda, areneda ja muutuda, teine viib halvimal juhul haigestumiseni. Öeldust tulenevalt võiks stressiga toimetuleku tarkuse kokku võtta järgmises: - esiteks - tasuks õppida distressi vältima; - teiseks - omandada sulle sobivad "argistressi" leevendamise võtted; - kolmandaks - "karastada" end stressi vastu ehk tõsta stressitaluvust. AKUUTNE STRESS -lühiajaline, stressi reaktsioon kaob, kui stressor lakkab. KROONILINE STRESS- tähistab jätkuvat olukorda, jätkuvat ohtu ja pidevaid reageeringuid sellele. Kroonilise stressi tunnus on pealetükkivad mõtted. Stressi tekkepõhjused : 1. Sotsiaalsed-majanduslikud stressitegurid. Nt: rahapuudus. Kui küsida eestlastelt, mis on nende peamine stressi tekke põhjus, siis mainivad paljud rahapuudust. Raha on asjade ja teenuste ostmise asendamatu vahend.
laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus. Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta PIIMAJÕUDLUS 1L Piima seedimiseks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd Kui udarale toimib meeldiv ärritus, vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja osa piima jääb udarasse. *Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%. Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal. Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni. Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema.
olulised motiveerituse ja rahulolu jaoks. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Seetõttu hakkas ta töölt varem ära minema või hilines, jättis palju ülesandeid lõpetamata ja oli tööl halvas tujus. Eelnevalt oli naine kõigiga rõõmsalt ja avameelselt suhelnud, kuid tööstress pani teda endasse sulguma. Ehkki töötaja koormus langes, jäi tal palk endiseks. See kõik tekitas kontoris sisepingeid ja atmosfäär muutus vaenulikuks. Ebameeldiv töökeskkond on tõsine stressor, sest personalisisene koostöö ja suhtlemine on organisatsiooni edu nimel väga olulised. Pärast juhtunud kadus aga grupi ühtekuuluvustunne. Maslow kuuluvuse astet arvestades on see aga kogu kollektiivi motiveerituseks tähtis. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Usume, et tööd alustades oli mainitud naise vajadused Maslow püramiidi arvestades täidetud. Protsessi käigus langes ta aga järjest madalamatele astmetele, kaotades motivatsiooni ja sattudes tööstressi ohvriks.
puudumist. Turvatunne tööl oleneb seaduse poolt reguleeritavatest asjaoludest nagu tööleping (pidev, ajutine või lepinguline töö), kollektiivleping, tööseadusandluse, majandusseisundist - ettevõtte ja üldisem majanduslik olukord jms, samuti mõjutavad seda inimese omadused: vanus, sugu, haridus, kvalifikatsioon, tervislik seisund, eelnev töötuse kogemus, majanduslik seisund jms. Turvatunde puudumine, ebakindlus töö jätkuvuses, hirm töö kaotada on töötajale väga suur stressor. 10 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid KOKKUVÕTE Töökeskond ning töötaja elu ja tervis üldiselt olenbki juhtimise kvaliteedist ehk kõik on juhi teha. Kui juht laseb töötajatel töötada halvas töökeskonnas, töötajatel käivad tööalased nõudmised üle jõu ning kui töö on liiga monotoomne või hoopis ei saa töötaja töö
Stress mõjutab maomahla eritumist, mao ja kaksteistsõrmiksoole spasme ja vereringehäireid, mille tagajärjel kujuneb sündroom, mida nimetatakse "maoneuroosiks", s.t. magu on tundlik toitudele, valutab sageli, tekib söömisjärgne ebamugavustunne jne. Maosekretsiooni muutus ärritab mao limaskesta ning aja jooksul kujuneb välja haavand. Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandi ravi korral on väga oluline reguleerida töö-, puhke- ning toitumisreziimi, võimalusel kõrvaldada stressor või omandada head toimetulekuvõtted. 6.9 Haigestumine Vähe on neid, kellel on raudne tervis. Kergemaid või raskemaid tervisehäireid tuleb ikka aeg-ajalt elus ette. Tervisehäired on seotud muutustega füüsilises enesetundes ja emotsionaalses seisundis, väheneb töövõime. Kroonilise haigusega kaasnevad lisaprobleemid - tavaliselt on vaja teha ravireziimist lähtuvaid ümberkorraldusi oma elus. Seoses kroonilise haiguse diagnoosiga võib muutuda nii inimese minapilt kui
kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel
Viimase kahe aastakümne jooksul on selgunud, et kaasaegses organisatsioonis ei taha töötaja enam olla käsualune. Töötajad on oskustega inimesed, kel vajadus oma kompetentsi piires ise otsustada ja vastutada ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle. Enam kui tuhandet erasektori tippjuhti ja kõrget riigiametnikku hõlmanud uuringus, mille korraldas Tehnikaülikool, selgus, et stressorid on mõlemas valdkonnas enam-vähem samad. Näiteks olid suhted tööl kõige suurem stressor mõlema juhigrupi puhul. Erasektori juhid kaebasid teisena kõrge töötempo üle, riigiametis oli teisel kohal vastutus. Osa ei saa vastutada, teistel on jälle liiga suur vastutus. Erasektori juhtidel olid sassis ka töö-kodu suhted, kannatajaks pooleks olid suhted väljaspool tööd. Mõlemad grupid kaebasid tunnustuse vähesuse üle. Stressi allikad organisatsioonis 8 Töö sisu
Seda toimetulekuviisi kasutatakse, kui ei näha reaalseid võimalusi pingeallika vältimiseks või kõrvaldamiseks. - Uurimused on aga näidanud, et eluraskuste traumade ja pingega toimetulek on märksa mitmetahulisem protsess. Carver, Scheier ja Weintraub (1989) kirjeldavad erinevatele uurimustele viidates erinevaid toimetulekustrateegiaid, viise, kuidas pingetega toime tulla. Autorite üheks põhimõisteks on stressor - normaalset elutegevust pärssiv pingeallikas, milleks võivad olla sündmused, suhted, elamused ja protsessid kõige laiemas tähenduses. - Hingetraumadega toimetulekuks võivad inimesed kasutada mõnda või mitut alljärgnevatest strateegiatest. - Aktiivne toimetulek tähendab konkreetsete sammude astumist selleks, et pinge allikat või selle toimet kõrvaldada. Planeerimine tähendab selle üle mõtlemist, kuidas pinge allikast vabaneda
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Inimeste stressitaluvus on erinev. Tööstressi põhjustavad organisatsioonilised stressorid: · ülekoormus ehk ajapuudus; · vähene asjatundlikus; · autonoomia puudumine; · töövahendite puudus; · halvasti organiseeritud töökoht; · juhtkond ja juhtimisstiil; · suhted kolleegidega, organisatsioonikliima; · ületunnid; · ebaselged tööülesanded (Nurmoja 2003: 14). Ajapuudus on üks põhiline organisatsiooniline stressor. Autor aga arvab, et tegelik tööstressor on hoopis inimese oskamatus aega planeerida. Mare Teichmann oma artiklis ,,Tööstress kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis" (2002: 6) toob välja veel olulisi stressoreid, mille põhjuseks on töökeskkond: · liiga palju või liiga vähe tööd; · tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine; · palju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada; · töö tulemuse mittetunnustamine;
Tervise psühholoogia 2014-08 Terrvise mõiste Tervis- (health, well- being) Tervis etähendus ning olemus. Kuidas mõõta tervist ? Tähtis on kuidas, millal ja kuidas mõõdame. Objektilised standardid: Subjektiivne- kuidas inimene ise hindab oma tervist. Psühholoogiline (vaimne) Tervis Füüsiline tervis Sotsiaalne tervis Haiguse (disease, ilness) tähendus. Tervis- erinevate komponentide kooskõla. Vanast Kreekast: Inimene peab mõtisklema, kirjutama ja kehalist liikumist harrastama. Mida ei saa üksteisest lahutada. Haigus on vastatandatud tervisega. Tervis kui täielik füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund ja mitte pelgalt haiguse või puude puudumine. (WHO, 1946). Toodi sisse, et haigust ei saa vastandada tervisega. Tervis kui universaalne väärtus ja inimese põhiõigus (WHO 1999). Tervis kui Personaalne väärtus - Kui palju panustad oma tervisesse - Miks on vaja tervisesse panust...
reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luua paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas. Adekvaatsete
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
ainevahetuse ressursid,et saaksid tekkida stressori mõju korvavad eriomased kohanemismuutused, see tähendab eluks vajalikke tingimusi tagavad reaktsioonid. Puuduliku adaptatsiooni korral võib tekkida haiguslik seisund (adaptatsioonihaigus). Stressori kordudes kujuneb kestusadaptatsioon: rakustruktuuride ja ensüümimolekulide arvu suurenemise kaudu suureneb vastupanuvõime ning mõjuriga kohandutakse ilma stressi seisundita. Stressor on sise- või väliskeskkonna tegur, mis võib põhjustada organismis ebameeldivaid pingeid. Eristatakse füüsilisi ja füsioloogilisi (raske, pikaajaline kehaline pingutus, trauma, müra, ere valgus, kõrge või madala temperatuuri, kemikaalide või haiguste mõju) ning psüühilisi ja sotsiaalseid stressoreid (kontrollimatu sündmus, hirm, äng, üksindus, suhtlemis- ja kohanemisraskused, tõrjutus, tiheliolek, halvad elamistingimused vms.)
Liiga palju, et toime tulla. Ka eustress võib muutuda hüperstressiks, nt ka armumine. · Hüpostress: Ebapiisav hulk stressi. Vajalik on mingi hulk stressi, et terveks jääda. Hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaalne telg KK stiimul: mõju ajukoorele Hüpotalamus Hüpofüüs Neerupealiskoor Neerupealissäsi Ja siin jooksis juhe nii kokku, et ma ei saa ühestki sõnast enam aru. Sorri, Piret! Üldise adapatatsioonisündroomi kolm astet: Tekib stressor tekib häire tekib vastupanu tekib kurnatus. Häire juures aktiveerub sümpaaitline, on mingeseisund, kõik keha ressursid tuleb mobiliseerida, vallanduvad hormoonid. Nende mõjul keha vastupanuvõime suureneb, südamelöögisagedus tõuseb, seedesüsteem aeglustub, lihaspinge tõuseb, higistamine tekib (sest energiat kulub rohkem), verehüübivus tõuseb. Tekib vastupanu: keha üritab kuidagi kohaneda. Oluline on see, et stressori mõju peab jätkuma, muidu on katkestatud
reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas.
sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib olla interpersonaalne (tekkida inimeses) või intrapersonaalne (tekkida väljaspool inimest). Keskkond võib millal iganes klienti mõjutada. See võib olla seesmine või välimine. Indiviid on pidevalt keskkonnaga vastastikuse mõjutamise suhtes ja igaüks on jatkuvalt teisest mõjutatud. Neumanni süsteemide mudel on kasutusel õenduse hariduses ja praktikas paljudes maades kogu maailmas. See teooria on kasutatav
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
reaktsioonide juhtimine; suhtlemis- ja probleemilahendusoskuste treening). Ei ole selge, millised psühholoogilised mehhanismid siiski vahendavad seda soodsat mõju. Edaspidistes uurimustes on vaja luu paremini kontrollitavad tingimused nii sekkumis- kui kontrollimeetodite osas. Viimase aastakümnete jooksul on psühholoogiliste uurimuste teemaks saanud ka vanglakeskkonna enda negatiivne mõju karistusekandjatele. Vanglakeskkond on tervikuna tugev stressor (ruumiline kitsikus; tegevusetus; privaatsuse puudumine; hirm kaasvangide ees; puudulik psühholoogiline ja psühhiaatriline abi; vajadus maha suruda oma emotsionaalsete reaktsioonide väliseid avaldusi), millega kohanemise käigus kujuneb sageli välja pikaajaline neurootiline reaktsioon (posstraumaatiline stressihäire), mis jääb püsima ka vanglast vabanemise järgselt, raskendades isiku sotsiaalset adapteerumist tavakeskkonnas.
osapoole vajadusi. Sõnastada probleem eesmärgina ja määratleda ka takistused. · Alternatiivsete lahenduste pakkumine. · Alternatiivide hulgast konkreetse lahenduse leidmine. Stress · Stress on iga muutus, millega peab kohanema. Stress organismi vastureaktsioon kõrgendatud nõudmistele, valmisolek ohu ning suure koormuse tingimustes tegutsemiseks. Stressireaktsioon aitab koondada energiat kas võitluseks või põgenemiseks. · Stressor - mistahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist. Eustress ja distress · Mõõdukas stress, mis annab jõudu ja julgust, parandab tegevuse tulemuslikkust, on "eustress". N: ``eksamipalavik´´ · Liiga tugev stress, mõjub halvasti vaimsele ja füüsilisele heaolutundele, tekitab negatiivseid emotsioone ning mõjub sooritusele halvasti on ``distress´´. Üldine adaptatsioonimudel H. Selye · sõltumata stressi konkreetsetest
organismis mittespetsiifilised muutused, mida ühendab stress ehk kohanemissündroomi mõiste. Stressi kulgemises eristas Selye kolme faasi. Kõik algab esimesest kokkupuutest stressori ehk stressi tekitava olukorraga. Häire faas. Selles faasis tajub inimene ärevust, ta peab otsustama, kas võidelda stressori vastu või põgeneda ja loobuda võitlemast. Vastupanu faas. Seda faasi iseloomustab inimese vastuseis stressori mõjule. Kurnatuse faas. Sellesse jõutakse siis, kui stressor mõjub pikemat aega. Inimene võib loobuda stressoriga võitlemast, kuid ta võib ka täiesti kurnatuna siiski vastupanu lõpule viia. Kaua kestev kurnatus kahjustab organismi. Selye teooria kirjeldab stressiga seoses ka kaht liiki pinget. Soodsad tingimused ja optimaalse intensiivsusega toimivad tegurid kutsuvad esile positiivse pinge ehkeustressi. See mõjub inimesele stimuleerivalt ja hõlbustab tema kohanemist. Niisugune toime võib olla abiellumisel. Ebasoodsad
8mm minutis, reaktsiooniaeg alla minuti Fotonast – tingitud öö-päeva vahetusest. Õied avanevad valguse käes. Termonast –? Õied avanenud öösel, päeval suletud. Nt jäneskapsas. Osaliselt turgor- või kasvuliikumised. Epinast – kiire kasvamine, Termonast – temperatuurile mõju. Avanevad soojas. IV TAIM VAENULIKUS KESKKONNAS Stressi toimed taimedele. Elastne ja plastiline vastureaktsioon. Stress on iga faktor, mis vähendab taime kasvu ja reproduktsioonivõimet. Stressor – stressi põhjustaja. Stressi vastureaktsioonid on elastne (pöörduv) ja plastiline (püsiv). Nt elastne on puudel osa vett läheb tsütoplasmast välja – nt stress igas aasta parasvöötme puudel, taim valmistab selleks enne. Plastiline ehk püsiv – tekivad püsikahjustused. Abiootilised – temp, vesi,kliima, toiduainete küllus/puudus, saasteained, valgus jne. Biootilised – herbivooria, patogeenid, tihedus. Veestress. Liigvesi
- Sageli eitavad neil esinevaid probleeme ja raskusi - Omaks võetakse neid probleeme mida tegelikult on võimalik pidada dissotsiatiivsete sümptomite tagajärjeks Orgaanilisel alusel tekkivad Dissotsiatiivsed häireid kutsutakse orgaanilisteks dissotsiatiivseteks häireteks, Kindla diagnoosi korral peaksid esinema: - Dissotsiatiivsele häirele iseloomulikud tunnused - Kehalise haiguse tunnuste pudumine - Tõendid mis kinnitavad häire psühhogeenset päritolu nt stressor Emotsionaalne stress - Abiellumine - Pantvangis olek - Kooli algus - Ebaturvaline keskkond - Jne Emotsionaalne stress ja psüühikahäired Valdavalt psühhogeense etioloogiaga kuid emotsionaalse stressoriga vahetult mitteseotud ärevushäired - Foobiad - Ärevus - Jne - Dissotsiatiivne amneesia Peamine iseärasus on mäluhäire. Tavaliselt seotud traumeerivate sündmustega. Enamasti osaline ja selektiivne. Kaasuda võivad mitmesugused emotsionaalsed häired
Teiseks strateegiaks võib olla konflikti lõplik lahendamine. Lõpuks tuleb leida meetodid konflikti leevendamiseks. Kiiret otsusekindlat tegevust on vaja tähtsate probleemide puhul, mis nõuavad ebameeldivaid meetmeid, mil teised pole koostööks motiveeritud, kui ettevõtte jätkamisega seonduvalt on juht veendunud, et tal on õigus ja teised on ebapädevad. 39. Stress Stress on emotsionaalne seisund, mis väljendub pingena ja tekib välis-või sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stressor võib olla mis tahes nähtus, mis nõuab organismilt kohanemist, nt psüühiline pinge, raske kehaline pingutus, trauma. Eristatakse füsioloogilist ja psühholoogilist stressi. Füs. toimub automaatselt, me ei teadvusta seda, psüh. aluseks on meie hinnangud olukorrale ja emotsioonid. Stressi sümptomeid saab jagada füüsilisteks, emotsionaalseteks, käitumisse puutuvateks. Stressi põhjused org-s: ülesande-(kriitilised, kiired otsused),
Religioonipsühholoogia kordamisküsimused 2018 sügis 1. Religioonipsühholoogia seos psühholoogiateadusega. Psühholoogia uurib inimeste hingeelu ja religioonipsühholoogia uurib seda, kuidas religioon mõjutab inimese hingeelu (ja seost käitumisega) 2. Vaimsus ja usklikkus Vaimsus raske hoomata Usklikkus põhimõtete ja seisukohtade süsteem (piibel, koraan), kuuluvus (riik on usklik ja vanemad on usklikud siis on ka laps usklik), regulaarne kollektiivne praktika. 3. Religioonipsühholoogia kaks suurt organisatsiooni: APA ja IAPR. APA Ameerika psühholoogide assotsiatsioon. Religioonipsühholoogia on 36 divisjon. Sinna kuuluvad psühholoogid, kes tunnustavad religiooni olulisust inimese elus ja psühholoogia distsipliinina. JARP Rahvusvaheline religioonipsühholoogia assotsiatsioon. 4. Usulise kogemuse uurimisprobleemid. 1) Usuline kogemus on spontaanne nähtus, mis võib tekkida mis tahes eluhetkel....
10-20ppm krooniline mürgistus loomal, 150ppm surmav 8-48 tunniga. Tekib pikemat aega hoidlas seisnud vedela sõnniku anaeroobsel lagunemisel. CO (vingugaas) seob vere Hb püsivaks ühendiks karboksühemoglobiin. Anokseemia (hapniku puudus veres ja kudedes). Ei oksüdeeru organismis, vaid eritub aeglaselt. Müra aperioodiline heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrguse ja tugevusega lihtsatest toonidest. Tugev stressor. Kahjulikum on kõrgsageduslik impulsiivne müra. Rahulikus keskkonnas rohtu söövate lehmade poolt tekitatav müra on 35dp-A. Tolm loomapidamisruumides üle 50% tolmust orgaaniline. Tolm soodustab õhuniiskuse kondenseerumist, sadestub aknaklaasidele, mõjutab ventilatsioonisüsteemi tööd. Mikroobid soodsad tegurid farmis: puudub otsene päikesekiirgus, niiskus kõrgem kui välisõhus, mis väldib kuivamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
