Kogunevad hapniku vabad radikaalid, mis osalevad paljudes patoloogilistes protsessides. Näiteks tekib valkude modifitseerumine, mis põhjustab ensüümidekahjustust. 4 Rakumembraani lipiididega reageerides tekib lipiidperoksiid ja membraanikahjustus. Samuti tekitavad DNA-ga reageerides mutatsioonid. Näideks atrofeeruvates rakkudes lüsosomaalsed ensüümid ei seedi enam lipiide ja nende näol kuhjub lipofustsiin, mis on seedimatu materjal. Näide kaks: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud lüsosomaalsed ladestushaigused, nagu müopaatia, mille puhul akumuleerub lüsosoomides liiga palju glükogeeni ja fosfolipiide. Näide kolm: Pärilikud lüsosomaalsed ladestushaigused e. tesaurismoosid, mille põhjus võib olla geenidefektis ja sealt edasi mingi lüsosomaalse ensüümi puuduses. Näide kolm: Omandatud kemikaalidest ja ravimitest põhjustatud (iatrogeensed)
· Neurofibrillid on nähtavad valgusmikroskoobis rakkude impregneerimisel hõbedaga ja nad paiknevad perikaarüonis ja jätketes, nii aksonis kui ka dendriitides · Elektronmikroskoobis on nad nähtavad mikrofilamentide, neurofilamentide ja mikrotuubulitena Inklusioonid närvirakus · Lipiiditilgad - metaboolne reserv · Glükogeen - küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes · Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) · Lipofustsiin - kollakas-pruunid sõmerad, nende hulk suureneb vananedes Neuronite jaotus sõltuvalt jätkete arvust · Vastavalt jätkete arvule jaotatakse närvirakud unipolaarseteks, bipolaarseteks, pseudounipolaarseteks ja multipolaarseteks neuroniteks. Pseudo- unipolaarne Multipolaarne Unipolaarne Bipolaarne Erinevat tüüpi multipolaarsed
Tuum Substraat taandatakse katalaasi jt ensüümide toimel. Tekib toksiline OH. INKLUSIOONID Etanoolist, formaldehüüdist, fenoolist vabanemine varuained rakus (glükogeen, lipiidid), sekretoorsed (näärmerakkudes), ekskretoorsed (väljutamisele Maksa ja neeru kuuluvad), pigmentinklusioonid (melaniin, lipofustsiin, rakkudes peamiselt hemosideriin) (ka veri, luuüdi naha fibroplastides) *Tsütoskelett Säilitab raku väliskuju, tagab organellide paigutuse ja liikumise *Mikrotuubul, ripse rakusisene transport, ripsmete ja viburite liikumine, kromosoomide kinnitumine tsentrosoomile ja liikumine mitoosi/meioosi ajal, raku kuju muutus ja liikumine, raku kuju säilitamine, asümmeetria tagamine.
imendunud lipiidid enterotsüütides või pikaajalisel adipotsüütides). Vajlikud on nad energia tootmiseks. 2. Sekretoorsed inklusioonid Näärmerakkudes. Põiekestega ümbritsetud. Väljutatakse rakust, vaja läheb neid ühendeid rakust väljaspool. 3. Ekskretoorsed inklusioonid rakule mitte vajalikud, väljutamisele kuuluvad ained. 4. Pigmentinklusioonid melaniin epidermises(mis on vajalik naaberrakkude tuumade kaitseks), lipofustsiin (kollakaspruun värvaine makrofaagides; skeleti-, südamelihases, neuronites, maksarakkudes raku vananemisel, sis lipiide, metalle, orgaanilisi molekule näitab märke rakustressist). Hemosideriin (hemoglobiini lammutamisel tekkinud rauda talletav kompleks põrnas, alveolaarmakrofaagides (peale väikesi verevalumeid alveoolidesse). Melaniini sõmerad - närvirakkudes aju teatud osades (näit. substantia nigra) mustainena. 39
Neuroni ehitus Raku keha: elu tugi ja informatsiooni integratsioon struktuuridesse -tuum,ribosoomid, kare ja siledapinnaline retiikulum, mitokondrid, lüsosoomid, mikrofilamendid ja mikrotuubulid -valkude süntees(ka neurotransmitterite tootmine) - spetsiifilised struktuurid – nissli substants,neurofibrillid ja pigment. Inklusioonid närvirakud Lipiiditilgad – metaboolne reserv Glükogeen – küpses närvikoes nähtav gliiarakkudes Melaniini sõmerad – närvirakkudes aju teatud osades Lipofustsiin – kollakas-pruunid sõmerad,nende hulk suureneb vananedes Närvirakkude klassifikatsioon Sõltub dendriitide arvust: 1)Unipolaarsed -üheainsa jätkega rakud. Jätkel on nii dendriidi kui ka aksoni funktsioon(silma võrkkestas). 2)Pseudounipolaarsed – spinaalganglionis; dendriit ja akson ühise kattega ja ei ole eristatavad valgusmikroskoobis. 3)Bipolaarsed(silma võrkkestas ja sisekõrvas) -ühe dendriidi ja aksoniga
endoplasmaatiline retiikulum, j) Tsisternidest koosnev organell, milles toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, sortimine ja pakkimine rakusiseseks või rakuväliseks transpordiks → Golgi kompleks, k) Sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme ning lagundab rakku jõudnud aineosakesi ja otstarbe kaotanud rakustruktuure → Lüsosoom, l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA ja RNA süntees → Rakutuum 22.Millist tüüpi inklusioonid on melaniin, lipofustsiin ja hemosideriin? Pigmentinklusioonid 23."Mitoosi tulemuseks on kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Nii tagab mitoos organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed." TÕENE 24."Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas
määratud" ja seotud organismi üldise elueaga. · Klonaalne jagunemine on seotud kromosoomide otstes asetsevate "telomeeridega" · Vastavalt eelseisvate rakupooldumiste arvu vähenemisele kahaneb telomeeride pikkus (nn. Molekulaarne kell). Enneaegne vananemine e. progeeria Vanadusatroofia e. raukusatroofia (atrophia senilis): vananedes väheneb rakkude maht ja langeb rakkude hulk pea kõigis kudedes. * süda ja maks; koguneb "vanaduspigment" ehk lipofustsiin (atrophia fusca cordis) * peaaju (algab neuronite hulga langusega frontaalsagarate dorsomediaalpiirkonnas atrofeeruvad ka muud aju osad); Luud: seniilne osteoporoos - osteoblastide hulga ja anorgaanilise substantsi vähenemine (osteopeenia); naistel - suguhormoonide produktsiooni langemisest menopausi järgselt postmenopausaalne osteoporoos; · Osteoporoos on skeleti süsteemne haigusseisund, millele on iseloomulik luude
annaabi.ee 
