*Fofolipiidi molekulide vahel paiknevad korrapäratult erinevaid ülesandeid täitvad valgud. *Süsivesikud (oligosahhariidid) membraani välispinnal Rakumembraani funkstioonid *Ümbritseb, piiristab rakku => Säilitab raku kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise *Kaitseb rakku välismutuste eest. *Välispinnal olevad retseptorid (valgud või oligosahhariidid) seovad väliskeskkonnast hormoone, tõvestavaid baktereid, viirusi. *Liikumisfunktsioon amööb kulenditega *Tagab kudedes rakkudevahelised ühendused kurdude ja sopistuste abil. *Fago- ja pinotsütoos membraan sopistub sisse ja ümbritseb tahked või vedelad aineosakesed. Moodustub põieke. Iseloomulik amööbidele, leukotsüütidele. *Tagab raku ja väliskeskkonnavahelise aine- ning energiavahetuse Difusioon- Gaasiliste aineosakeste liikumine läbi membraani kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kuni kontsentratsioonide võrdustumiseni. Energiat pole vaja. Difundeeruvad CO2 ja O2 läbi õhulõhede ja kopsualveoolide.
Veel võib põhjustada küünte kehva seisukorda probleemid kilpnäärmega või hormonaalne tasakaalutus. Kuid enamasti siiski on haprad küüned tingitud keskkonna mõjust. Pilt 3 ja 4: näited hapratest küüntest. ERINEVAD TEKKEPÕHJUSED. Kuidas tihe küünte kokkupuude veega põhjustab nende murdumist ja lõhenemist? Vette kastmisel küünerakud paisuvad. Seejärel, küüne kuivamisel, tõmbuvad rakud taas kokku. Nende protsesside käigus purunevad sarvkihi rakkudevahelised sillakesed, küüneplaat muutub õrnaks ja hapraks ning küünekihid välimises servas eralduvad. Vananemisega seoses väheneb rasu ja niiskuse hulk nahas, mis hoiab küüneplaadi kihte koos ning nõrgenevad küüneplaadi rakkudevahelised sillakesed. Vanematel inimestel muutuvad küüned sageli tuhmiks, läbipaistmatuks ja väheneb painduvus. Loomuliku vananemisega võib seostada pikipidiseid jooni küüntel, kuigi mitte alati. Aeglasem küünekasv võimaldab pikemat
Ribosoomid, tsentrosoom, tsentrioolid, tsütoskelett: mikrofilamendid ja mikrotuubulid. 11.Joonista rakumembraani ehitus ja iseloomusta seda? 12.Mis on glükokaalüks? Tema funktsioonid? Glükaalüks on suhkrurikas raku välispinna osa. Osaleb rakkudevahelistes kontaktides. Tagab raku struktuurse ühtsuse. Kontrollib ainete rakku ja välja liikumist. Tekitab ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Tagab rakkudevahelised kontaktid ja koostöö. Retseptorite abil tunneb ära võõrad antigeenid, rakud, muundunud rakud. Informatsiooni vahedaja tsütoplasma ja rakuväliskeskkonna vahel. Aitab tagada raku liikumist. Sisaldab ensümaatilisi valke, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone 13.Tsentrosoomi ehitus ja ülesanded? Funktsioonid: mikrotuubulite organiseerimise tsentriks rakus. Viburite või ripsmetega varustatud rakus moodustavad basaalkeha, kust viburid või
KOKKUVÕTE Sidekude esineb kogu kehas, ühendab teisi kudesid omavahel ning toetab elastseid kehaosi. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel on palju rakuvaheeinet, mis kujutab endast tavaliselt elastsetest kiududest koosnevat võrku (kõige iseloomulikumaks sidekoe elastseid kiude moodustatavaks valguks on kollageen, mis esineb ainult loomadel). See on suur ja mitmekesine rühm kudedes, kus rakud on piisavalt kaugel üksteisest. Hästi arenenud rakkudevahelised ruumid, täis rakkudevahelist ainet, mida toodetakse rakkude endi poolt. Rakkudevahelisel ainel võib olla erinev struktuur (vedelad ja tahked), eri kiududest (kollageensed, elastsed). Rakkudevahelise aine iseloom- selle keemiline koostis, struktuur ja füüsilised omadused määratlevad nende funktsioone, mis täidab konkreetset sidekoe tüüpi. KASUTATUD KIRJANDUS Abramov, M. Garon, S. Lucas, J. Huenermann, P. (1997-2012). . http://www.krugosvet.ru/enc/medicina/SOEDINITELNAYA_TKAN.html
kaitsemehhanism, rakusisene seedimine, Mitokondrid- moodustab APTd, Tuum-ainevahetus, kromosoomid- hoiustavad geene, geenid-pärilikkusetegur hoiustab infot 13. Rakumembraan-määrab raku piirid ja säilitab erinevuse sise- ja väliskeskkonna vahel, koosned lipiididest, proteiinist, glükoproteiinist eraldab tsütoplasmat ja koevedelikku, funktsioonid-struktuurne, kaitse, transport,rakkudevahelised interaktsioonid ja kommunikatsioon Membraanvalgud- 50%membraani massist, 1) ainete transport läbi membraani 2) ioongradientide tekitamine 3) signaalide vastuvõtmine 4) vahendavad tsütoskeleti kinnitumist membraanidele 5) kontaktid teiste rakkudega 14. Passiivne ja aktiivne transport läbi rakumembraani-1. Primaarne akt transport:Ensüümne transpordisüsteem teostab ATP hüdrolüüsi ja rakendab selle energia transpordiks vajalikeks muutusteks:
Gastrulastaadiumis lootel on rakkude eristumine kudedeks alles alanud, osad loote rakud alles "ootavad" arengut suunavat signaali. Embrüonaalsed induktorid on üks võimalus rakkude diferentseerumise selgitamisel, veel tulevad kõne alla munaraku tsütoplasma, hormoonid jms. KÜSIMUS Paljunemine 5. Otsustage, kas tegu on viljastumise (V), lõigustumise (L) või gastrulatsiooniga (G). Taastatakse diploidsus ... Taastatakse hulkraksus ... Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid ... Isas- ja emasgenoomide ühinemine ... Määratakse sugu ... Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid ... Taastatakse normaalne tuuma/tsütoplasma suhe ... Arenevad lootelehed ... Kommentaar Paljunemine 5. Taastatakse diploidsus V Taastatakse hulkraksus L Moodustuvad rakkudevahelised kontaktid L Isas- ja emasgenoomide ühinemine V Määratakse sugu V Tagatakse kombinatiivse muutlikkuse üks alatasandeid V
tavalised osakesed. Schmid-Shönbein kirjeldas oma katses uurides erütrotsüüte mikroskoopiliselt viskomeetris, et need rakud omavad kahte tähtsad omadust, mis on otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja 4 ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid
o Lümf o Veri o Retikulaarne sidekude o Kohev sidekude o Rasvkude Tugifunktsiooniga o Tihe sidekude o Kõhrkude o Luukude 13. Tugikudede tüüpide ehituse iseärasused, ülesanded, esinemine Mesenhüüm - koosneb harulistest rakkudest ja geeljast rakuvaheainest, sellest arenevad kõik tugikoe rakud, esineb lootel Retikulaarne sidekude - seal retikulaarrakud, retikulaarsed kiud, rakkudevahelised ruumid täidetud vedelikuga. Leidub luuüdis, neerus, maksas jne Kohev sidekude - pehme, painduv, venitatav, palju põhiainet milles paiknevad kollageensed, elastsed ja retikulaarsed kiud. Leidub naha all, seedetraktis, hingamisteedes jne. Ül ühendada omavahel kudesid ja elundeid, kaitse. Tihe sidekude - kooseb samast millest kohev sidekude, kuid rohkem kiude ja vähem põhiainet. Nahas, arteri seinas.
VEESISALDUS Puidu veesisaldus on puidus sisalduva vee kaalu ja puidu kuivkaalu suhe, mis mõjutab oluliselt tema füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. w – puidu kaaluline veesisaldus, %, mw on puidust proovikeha mass enne kuivatamist, m0- puidu proovikeha mass peale püsiva kaaluni kuivatamist. EHITUSMATERJALID 5 VESI ESINEB PUIDUS KOLMEL KUJUL: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi – ainete koostises. Kapillaar- ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel. Kuiva puidu niiskumisel imbub vesi esmalt raku seina. Selle nn. hügroskoopse vee hulk kasvab, kuni raku sein on küllastunud. Puidu edasisel niiskumisel hakkab vesi kogunema juba raku õõntesse. Seda
leiduva veeauru sorbtsiooni teel. Tasakaaluline niiskus- puitu ümbritseva õhu suhteline niiskus Õige niiskus puidus on oluline, kuna niiskus tingib puidu kahanemise ja paisumise, edasisel töötlemisel on õige niiskus oluline, samuti viimistlemisel, niiskusega muutuvad tugevusnäitajad, niiskus kutsub esile bioloogilisi kahjustusi. Niiskust puidus määratakse: soojuslikult, elektromagnetiliselt, elektritakistusega 8. Vaba vesi puidus Kapillaarvesi- täidab rakud ja rakkudevahelised tühimikud. Puidu kuivamisel eraldub kergesti rakkudes ja rakkudevahelistes tühimikes. 9. Seotud vesi puidus Seotud vesi ehk hügroskoopne vesi-imendub raku seintesse. Rakkude seintest seotud vee eraldumisega kaasneb puidu mahu kahanemine. 10. Mis on säsi? Puidu keskosa, kust algavad aastarõngad. Tavaliselt tumedam. 11. Mis on säsikiired? Ei pruugi kõik ulatuda kuni säsini, kuid ulatuvad kõik kuni korbani. Ristlõikes moodustavad pikemaid või lühemaid radiaalseid jooni või ribasid
Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). o Aromaatset tuuma sisaldavad o Steroidsed o Peptiidid ja valgud Hormoonide süntees organismis endokriinsed näärmed, kus veel hormoone toodetakse (kus tehakse, mis edasi saab)? o Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. o Rakkudevahelised signalisatsioonid o Parakriinne- toimuvad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele o Endrokriinne- signaalid satuvada verre ning sealt levivad üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele o Neurokriinne- toimuvad läbi närvilõpnetes olevate mediaatorite või transmitterite Kuidas on hormoonide toime organismis reguleeritud? o 9. Inimorganismi ainevahetus. Glükolüüs. Ainevahetus e. Metabolism
• Histogenees o Diferentseerumine § Rakkude eristumine, rakkude spetsialiseerumine kindlate ülesannete täitmiseks § Saavutatakse erinevate geenide avaldumisega erinevates rakkudes § Mõjutavad faktorid • Sügoodis rakusisene mõju – tsütoplasma eriliste omadustega (eri raku osades erineva omadusega) • Hulkraksuse tasandil rakkudevahelised kontaktid hormoonide näol • Rakkude elutalitluse vaheühendid (metaboliidid) • Diferentseerumine on histo- ja organogeneesi aluseks o Histogenees § Kudede kujunemine § Mittespetsiifiline ehk üldine etapp, kus avaldub veel 90-95% geenidest. Sel ajal rakud jagunevad, kasvavad, toimub aine- ja energiavahetus ning nende paigutus on ühelaadne. Rakkude
füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi ainete koostises. Kapillaar- ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel. Maksimaalse hügroskoopse vee (seotud vesi) hulk rakkude seintes, olenemata puidu liigist, on 20 oC juures keskmiselt 30%, seda seisundit nimetatakse kiudude küllastusastmeks ja see ei sõltu puidu liigist
Kui aastarõnga kevadosas asuvad suure läbimõõduga sooned, nimetatakse neid lehtpuid rõngassoonelisteks (tamm, jalakas, saar jt). Kui puutüve ristlõikes saab vahet teha tüve sisemise (tumedama) ja välimise (heledama) osa vahel, nimetatakse sellise puiduga puuliike lülipuidulisteks. Lülipuit on tüve sisemine, kõvem, tumedam ja väiksema niiskusesisaldusega surnud rakkudega osa ning ta ei võta enam osa tõusva voolu juhtimisest. Lülipuidus on rakkudevahelised poorid täiesti sulgunud ja kõik rakuseinad on läbi imbunud puiduparenhüümi rakkude poolt toodetud parkainetega, mis annavad lülipuidule tumedama värvuse. Mida tumedam on lülipuit, seda väärtuslikum on puuliik. Eebenipuudel on see peaaegu must, tammel hallikaspruun jne. Lülipuidulised puuperekonnad on tamm, saar, mänd, lehis, jalakas, remmelgas, pihlakas, õunapuu, kadakas, jugapuu jt. Maltspuit on tüve välimine heledam osa, mille välises osas liiguvad vesi ja mineraalained
füüsikalisi ja mehaanilisi omadusi. Niiskust väljendatakse veehulgaga protsentides puidu kuivkaalust. Puidu suur niiskussisaldus avaldab puidu omadustele negatiivset mõju, mis tuleb esile puidu töötlemisel, liimimisel ja värvimisel, aga samuti vähendab puidu mehaanilisi omadusi (tugevus- ja jäikusparameetreid). Vesi esineb puidus kolmel kujul: 1. kapillaarvesi (ehk vaba vesi) - täidab rakud ja rakkudevahelised tühemikud; 2. hügroskoopne vesi (e seotud vesi)- imendub raku seintesse; 3. keemiliselt seotud vesi ainete koostises. Kapillaar- ja hügroskoopne vesi eemaldatakse kuivatamise teel. Keemiliselt seotud vett saab eraldada keemilisel töötlemisel. Maksimaalse hügroskoopse vee (seotud vesi) hulk rakkude seintes, olenemata puidu liigist, on 20 oC juures keskmiselt 30%, seda seisundit nimetatakse kiudude küllastusastmeks ja see ei sõltu puidu liigist
toimub ühe molekuli libisemine või sammumine teise suhtes. Suunatud liikumise tekkeks peavad mootorvalgud pöörduvalt assotiseeruma/dissotsieeruma valgu (polümeeri), pinna või rakuorganelliga. Molekulaarmootorid on lineaarsed või roteeruvad. Lineaarsed - libisevad/roomavad mööda polümeeri; roteeruvad - töötavad rootor - staator põhimõttel. Mootorvalgud on nt. müosiin, düneiin, kinesiin. Müosiin koosneb 2 raskest ja 4 kergest ahelast 18 Rakkudevahelised ühendused e. liidused: tõkestavad ühendused, edastavad ühendused. Rakk-maatriks ühendused: hemidesmosoomid, fokaalsed ühendused. Rakkudevahelised ühendused ja Rakk-maatriks ühendused Kudedes olevad rakud on kontaktis kompleksse, sekreteeritud makromolekulide võrguga, mida nimetatakse ekstratsellulaarseks maatriksiks. Paljud rakud on osades kudedes ka otseses kontaktis üksteisega spetsiaalsete struktuuride - intertsellulaarsete ühenduste e. liiduste abil
Monosahhariidid : glükoos, fruktoos. Oligosahhariidid: maltoos, sahharoos. Polüsahhariidid tärklis, glükogeen. Bioloogilised funktsioonid: 1. Energeetiline organismile kõige kiiremini kasutatav energiavaru. 2. Stuktuurne taime rakkudes olevad süsivesikud(põhiliselt tselluloos); seenerakkude kestades kitiinil ja lühijalgsete heteroskeleti kitiinil; rakupinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad rakkudevahelised kontaktid ja on ka retseptoriteks. 3. Varuaine taimedes tärklis (seemnetes, viljades, mugulates, tüves); seentes ja loomades glükogeen. 4. Transport taimeses toimub sahharoosi baasil, sest see on keemiliselt vähe aktiivne; seentes glükoos ja tema teisendid; loomades glükoos. 5. Ligimeelitav putuktolmlejate taimede nektar. (fruktoos, glükoos, sahharoos) 6. Biosünteetiline pentoosid on nukleiinhappe ehituskompleksiks; Süsivesikute ainevahetuse
??? 10. Rakk, raku struktuurid; membraanne transport: aktiivne, passiivne; Lahused: isotooniline, hüpertooniline, hüpotooniline. Hüpertooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on kõrgem vereplasma omast. Hüpotooniline lahus on lahus, mille osmootne kontsentratsioon on madalam vereplasma omast. Isotooniline lahus on sama osmootse kontsentratsiooniga kui vereplasma. 11. Rakkude ainevahetus, rakkude vahelised liidused, rakuväline aine. Rakkudevahelised liidused. Intertsellulaarsed liidused: A. Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude. Takistab membraanvalkude difundeerumist. B. Ankurliidused (anchoring junctions) ühendab rakkude tsütoskelettide elemente; ühendab raku ETM-ga; annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude). C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise).
Suurem eristumine bioevolutsioonis toimib kõikidel tasanditel: o genoomitasandil unikaalne ja korduv o rakutasandil tsütoplasma ja rakustruktuurid o organismitasand eristuvad koed ja organid o liigitasand eristuvad populatsioonid o ökosüsteemitasand eristuvad erinevad kooslused Suurem eristumine annab võimaluse spetsialiseruda! Suurem seostatus: o rakkudevahelised kontaktid hulkraksete puhul o närvide suurem seostatus o homroonide vahendusel o ringelundkonna kaudu Suurem seostatus tagab paremad seosed ja organiseerituse! Keskkonna mõjutus Organismide elutegevus muudab keskkonda: o Taim muudab gaaside sisaldust o Taim muudab mulla koostist o Taim muudab kliimat (niiskussisaldus) Keskkonna muutmine loob uusi elupaiku uutele liikidele!
Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk-järgult. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: Rakkude jagunemine (vt eelmine küsimus) Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine (vt eelmine küsimus) Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad järgmiselt: otsene (jukstakriinne), lühikese vahemaaga (parakriinne) nt neurontransmitterid, pikk vahemaa (endokriinsed) nt hormoonid, insuliin 22. Geenitehnoloogia mudelorganismid Mudelorganism on organism, mida kasutatakse bioloogiliste protsesside uurimisel. Mudelorganismid kasvavad kiiresti, nendega on lihtne ja odav töötada ning nad on laialdaselt kättesaadavad. Bakterid – E.coli (soolekepike), teiste bakterite viirused (oluline replikatsiooni,
Ontogeneesorganismi kogu eluiga hõlmav protsess. Embrüogeneesi põhietappid.Viljastamine, blastulatsioon (kiire jagunemine, moodustub blastuda), neurulatsioon (närvitoru moodustumine, keha põhitelgede moodustumine), organogenees (organite kujunemine). Arengu rakulised põhiprotsessid. Rakkude jagunemine, proliferatsioon ja kasv. Rakkude spetsialiseerumine (determinatsioon - rakkude arengupotentside järk-järguline ahenemine; diferentseerumine - erinevuste tekkimine rakkude vahel). Rakkudevahelised interaktsioonid, rakkude liikumine ja migratsioon, rakkude programeeritud surm. Kigi nende protsesside koosmõjul: morfogenees (kudede, organite, kehaosade kuju ja vormi moodustamine) ja pattern formation (rakkude saatuste komplekse organiseerituse loomine ruumis ja ajas). Rakkude arengupotentside ahenemine. Totipotentsed rakud võivad areneda organismi kõikides rakutüüpideks (sügoot ja moorula). Pluripotentsed rakud võivad areneda kõikides kolme lootelehe (ektoderm,
2. Ankurliidustest on laiemalt levinud desmosoomid. Need on rakkusid ankurdavad ühendused, kus rakkusid seovad kadheriinid. Hemidesmosoomid on asümmeetrilised struktuurid, mis seovad epiteelirakkude basaalosad basaalmembraani basaalplaadile ja suurendavad epiteelide stabiilsust. 3. Auk- ehk sideliidused on moodustunud membraani integraalvalkudest, mida nimetatakse konneksiinideks. Aukliiduse puhul moodustuvad rakkudevahelised kanalid, kuna vastastikku paiknevates membraanides on mulgud. 4. Rakusisaldised ja nende funktsioon Rakusisaldisteks (inklusioonideks) nimetatakse raku tsütoplasmas esinevaid aineid, millised ei ole tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3
Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) – otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne – signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid)
Tüviraku potentsus (võime diferetseeruda eri rakutüüpideks) väheneb diferentseerumise käigus järk- järgult. Näitena luuüdi tüvirakk. 21. Rakkudevaheline signaliseerimine Rakud kasutavad selleks, et omavahel signaale vahetada ning infot edasi anda, seda on vaja nende protsesside kontrollimisel: - Rakkude jagunemine - Rakkude spetsialiseerumine/diferentseerumine - Rakkude interaktsioonid(ehk rakk-rakk interaktsioonid) - rakkude liikumine Rakkudevahelised signaalid jaotuvad: - vahemaa järgi, mille tagant nad toimivad: - Jukstakriinsed (juxtacrine) otsene, st signaali andev ja vastuvõttev rakk kõrvuti, nii ligandmolekul signaali andvas rakus kui retseptormolekul signaali vastuvõtvas rakus on transmemmbraansed (st asuvad rakumembraanis) - Parakriinne signaali edastamine lühikese vahemaa taha (nt neurotransmitterid ehk sünapsites toimivad signaalmolekulid)
2. Piiristamine. - Rakumembraan ei lase tsütoplasmal välja valguda. - Annab loomarakule kuju. 3. Sopistumine. a) sissesopistumine. Toiduosakeste haaramine(haarata võib toiduosakesi - fagotsütoos, ja tilku - pinotsütoos.) b)Väljasopistumine jääkainete eritamiseks. 4. Liikumine (amöboidne liikumine) - virvituskile = viburile antakse suurem kinnituspind. - Purianaloogina. 5. Rakumembraan tekitab ja edastab laengut. (laengulises vormis antakse edasi närvisignaale. 6. Rakkudevahelised membraanid kindlustavad õiged rakkudevahelised kontaktid. (vajalik arengu kägus ja biosignaalide edastamisel) Raku sisemembraanistik : - sinna kuuluvad : 1. tuumaümbris. 2. siledapinnaline endoplasmaatiline võrgustik(EPV) e. endoplasmaatiline retiikulum.(ER) 3. Karedapinnaline EPV. 4. Golgi kompleks. 5. Endosoomid ja lüsosoomid. Tuumaümbris : *Koosneb 2 membraanist. *Memraanide vahele jääb tühimik. *Tuumaümbrises on poorid.
· Hõlbustatud difusioon Kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale kandjavalkude abil b) Vajab energiat: Aktiivtransport Ainete ülekanne madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale valguliste ülekannete teel 2) Membraani sopistumine. Võimaldab: a) Haarata rakul tahkeid ja vedelaid osakesi b) Võimaldab liikuda 3) Laengud ja impulsside edastamine 4) Membraanid tahavad õiged rakkudevahelised seosed 5) Membraanides on ensüümkompleksid. Toimub aine transport ja samaaegne muundamine 6) Membraanides paiknevad pigmendid Sisemembraanistik - Sileda- ja karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - Endo- ja lüsosoomid Siledapinnaline: - Membraansed torud, plaadid ja põied, mis omavahel ühendatud. Ülesanded: o Süsivesikute ja lipiidide süntees o Lihasrakkudes kaltsiummahuti
see katalüüsib mitmete sihtvalkude fosforüleerimist. G-valkudega seotud retseptorid vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Käskjalgmolekulid mõjutavad rakus toimuvaid protsesse just oma kontsentratsioonide erinevustega. 20. Rakkudevahelised ühendused e. liidused. Tiheliidused seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Need liidused peavad tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär (näit. peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit
fosforüleerimist. G-valkudega seotud retseptorid vahendavad raku vastust väga erinevatele signaalmolekulidele: hormoonid, neurotransmitterid, lokaalsed mediaatorid. Neile retseptoritele on iseloomulik 7 transmembraanse domääni olemasolu, s.t. et polüpeptiidahel käib 7 korda edasi-tagasi läbi plasmamembraani. Käskjalgmolekulid mõjutavad rakus toimuvaid protsesse just oma kontsentratsioonide erinevustega. 20. Rakkudevahelised ühendused e. liidused. Tiheliidused seovad epiteelrakud omavahel kokku nii, et isegi väikesed molekulid ei saa läbi. Need liidused peavad tagama selle, et epiteelkude oleks selektiivne barjäär (näit. peensoole epiteel - soole epiteel peab hoidma sooles olevaid toitaineid soole valendikus, samal ajal peavad nad pidevalt pumpama kindlaid toitaineid läbi epiteelrakkude kihi teisele poole, kus nad lähevad veresoontesse). Ankurliidused võimaldavad rakkudel (näit
pirnjas, haraline). Asetsevad KNS hallaines ja perifeerse närvisüsteemi sõlmedes e. Ganglionides Jätkete arvu järgi eristatakse uni-, bi-, multipolaarsed. (Enamus multipolaarsed) Dendriidid: multipolaarsete rakkude rakukeha läheduses okstekujuliselt hargnevad lühikesed jätked. Juhivad närviimpulsi rakukeha suunas Neuriit e. akson: ühte rakukehast kaugele ulatuv jätke. Juhib närviimpulsi rakukehast eemal RAKKUDE KOMMUNIKATSIOON JA SIGNAALIÜLEKANNE Rakkudevahelised liidused Intertsellulaarsed liidused A.Tiheliidused (tight junction) (näit. peensoole epiteel) · takistab vees lahustunud molekulide difundeerumist läbi epiteelirakkude · Takistab membraanvalkude difundeerumist B. Ankurliidused (anchoring junctions) Annab epiteelkoele mehhaanilised omadused (näit naha epiteelkude) C. Aukliidused (gap-junction) Võimaldavad väikestel molekulidel otse minna ühest rakust teise) Rakkude adhesioon
Osad kasvajad sekreteerivad ise kasvufaktoreid mis stimuleerivad angiogeneesi, teised kasvajad panevad normaalseid rakke tootma ja sekreteerima neid kasvufaktoreid. 115. Epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek (ingl.k. epithelial - mesenchymal transition, EMT). Epiteeliaalsete rakkude üleminek mesenhümaalsete rakkude sarnaseks – leiab aset organismi arengus, haava paranemisel – on aluseks ka kartsinoomide tekkel. EMT on protsess, mille käigus epiteelirakud kaotavad polaarsuse, rakkudevahelised adhesioonid, omandavad amööbse liikumise ja invasiivsuse võime. EMT rakkudel on surenenud jagunemisvõime ja apoptoosi resistentsus. EMT põhiline tunnus on rakkude adhesiivsuse vähenemine ning see, et nad hakkavad tungima ümbritsevatesse kudedesse. Vähi metastaaside teke on seotud EMT-ga: kartsinoomi rakud kaotavad E- kadheriini ekspressiooni, murravad läbi basaalmembraani, sisenevad vereringesse, moodustavad distaalseid mikrometastaase läbides EMT-le
neuroendokriinsüsteemis retseptorid tsütokiinidele 42. Stressi mõju immuunsüsteemi funktsioonile. Füüsilise koormuse mõju immuunsüsteemile. Immuunsüsteemi ja neuroendokriinsüsteemi interaktsioonid. Vt eelmine 43. Allergilise e. anafülaktilise koekahjustuse (ülitundlikkuse) tekkemehhanism. Osalevad rakud, rakumembraanil paiknevad retseptorid, rakkudevahelised mediaatorid ja antikehad. Tsütokiinide tähtsus. Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid ja nende bioloogiline toime. Nuumrakkude aktiveerumisel sünteesitavad mediaatorid ja nende bioloogiline toime. Meditsiinilisi näited allergilistest reaktsioonidest. Allergia tekkepõhjuseks on ülemäärane Ig E vastus välisantigeenidele. Antigeen (allergeen) siseneb organismi Ag esitletakse antigeeni esitlevate rakkude poolt Th0- le, mis
Vajalike ensüümide, hapniku ja glükoosi abil suudavad nad toota energiat, et varustada rakus toimuvaid protsesse Rakuskelett Raku toestusvahend, üles ehitatud mikrotorukestest ja mikro- (tsütoskelett) kiududest Mikrotorukesed – torukujulised proteiinstruktuurid Mikrokiud – niitmolekulid Ioonid – elektrilaenguga molekulid 21 Rakusisesed ja rakkudevahelised transpordiprotsessid Ainevahetuse käigushoidmiseks peab iga rakk pidevalt ainet vastu võtma. Seda protsessi nimetatakse endotsütoosiks. Selle ülesande täitmiseks on raku käsutuses aktiivsed ja passiivsed võimalused, s.t nii energia tarbimisega kui ka ilma selleta. Passiivsed transpordiprotsessid Difusioon – molekulide ja ioonide jaotumine mingis keskkonnas (nt vesi, õhk) piki kontsentratsioonikallakut. Keskkonnas lahustunud ained liiguvad kõrgeima kontsentratsiooni
annaabi.ee 
