allergeeniks. Allegeenid jagunevad päritolu põhjal kaheks: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ja organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud
Allergia ehk ülitundlikkuse all mõistetakse organismi ebatavalist reageerimist kas mingile välisele või organismis olevale ainele. (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm) Allergiat põhjustavad allergeenid, mis on organismile võõrad ained, mis satuvad organismi keskkonnast (nagu näiteks õietolm) või organismist endast (kehavalgud). Kui allergeen satub organismi esimesel korral, tekib sinna antikeha. Kui allergeen satub organismi korduvalt, siis nuumraku kest, millel antikeha asetseb, puruneb ning eralduvad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained, mis põhjustavad allergianähtusi. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370) Sümptomid Allergia sümptomiteks on vesine nohu, aevastamine, köha, hingamisraskused, pisarad, naha punetus, sügelemine. Toiduallergia põhjustab aga iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust. (,,Tea Entsüklopeedia 1. köide", ,,Tea kirjastus", Tallinn 2008, lk 370)
Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. 1.2. PÄRITOLU PÕHJAL JAGUNEVAD ALLERGEENID ¤ Väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; ¤ Organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha, mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). 1.3. ALLERGIKU ELUSTIIL Allergiku elustiil on niisugune elukorraldus, mis võimaldab allergiahaigele normaalse elukvaliteedi. Eesmärgiks on vältida või vähendada kokkupuudet allergeenide ning allergiat soodustavate teguritega
Eristatakse kiiret ja aeglast tüüpi allergiat. Kiiret tüüpi allergiat nimetatakse atoopiaks. Organismis on see reaktsioon seotud immuunglobuliin E-ga (IgE). Kiiret tüüpi allergia on päriliku eelsoodumusega. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog). Selline reaktsioon on kiiret tüüpi spetsiifiline allergiline reaktsioon. Mittespetsiifilist reaktsiooni põhjustavad mitmesugused tegurid, nagu saastunud õhk, tubakasuits, teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised
sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised loomad tundlikumaks allergeenile (Nutall jt., 2013). Histamiin on üks mediaatoritest, mis vabaneb nuumraku degranulatsiooni tulemusena. Kui histamiin seondub oma retseptorile, mida leidub silelihastes ja endoteelis, siis kapillaaride läbilaskvus suureneb valgetele vererakkudele, et pääseda nakatunud koe juurde. Varasemalt leiti, et histamiin on atoopilise dermatiidi võtmemediaator. Siiski, katsed on näidanud, et tervete ja haigete koerte histamiini kontsentratsiooni tase plasmas on samasugune (Marsella jt., 2012)
Võivad mõjuda parakriinselt, autokriinselt, juktakriinselt, endokriiselt ja intrakriinselt Parakriinne- tsütokiin mõjub sekreteeriva raku vahetusläheduses. Autokriinne- tsütokiin mõjub sekreteerivale rakule. Endokriinne- suur mõju kogu organismile, levib igale poole. Juktakriinne- mõjub lähikontaktis. Intrakriinne- mõjub raku sees. 3. Pleiotroopia ja redantsus Pleiotroopia- Üks tsütokiin mõjutab mitut erinevat bioloogilist funktsiooni (IL-4 B-raku aktivatsioon ja proliferatsioon, nuumraku proliferatsioon). Redantsus- tsütokiinide funktsioon kattub (IL-2, IL-4 ja IL-5 indutseerivad B- rakkude proliferatsiooni.) 4. « In vivo » toimivad tsütokiinid alati koostöös teiste tsütokiinide, hormoonide ja neurotrofiinidega 5. Mõjuvad madalates kontsentratsioonis 10-8 kuni 10-10 M-1. Juba üksikute molekulide sektretsioonil võib olla suur efekt. Funktsioonid: 1. Reguleerivad immuunvastuse algatamist, intensiivsust ja kestvust 2
· 2) lokaalsed reaktsioonid: Nahanähud; allergiline riniit, konjunktiviit; heinapalavik, astma, allergiline gastroenteriit; Faasid: I faas: kohene vasodilatatsioon, veresoonte läbilaskvuse tõus, silelihaste spasm, näärmete sekretsioon;5-30 min.; II faas: hiline faas kudede infiltratsioon eosinofiilide, basofiilide, monotsüütide ja CD4+ T-lümfotsüütide poolt kudede destruksioon, limaskesta epiteeli kahjustus; 2-24 tundi; Äge reaktsioon Nuumraku-juhitud reaktsioon, vabanevad histamiin; PGD2; trüptaas; LTC4 IgE-antikehad; nuumrakkude degranulatsioon histamiini vabanemine Toime: veresoonte laienemine e. dilatatsioon, läbilaskvuse tõus, mis viib turse tekkele Süsteemne anafülaksia - anafülaktiline sokk: nahalööve, sügelus, vaskulaarne sokk, üldised tursed, kõriturse, oksendamine, diarröa, bronhioolide kontraktsioon, kõri obstruktsioon, surm; Lokaalne ülitundlikkusreaktsioon;
mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus) PGD2, PGE2, PGI2 – bronhilihaste kontraktsioon ja lõtvumine, vasodilatatsioon, trombotsüütide agregatsioon PAF(trombotsüüte aktiveeriv faktor)- trombotsüütide agregatsioon , vasoamiinide produktsioon Tsütokiinide tähtsus: nuumrakud ja basofiilid toodavad allergia hilises faasis, mis algab 6-24h peale Ag
annaabi.ee 
