SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid. Hattude sisse ulatuvad verekapillaarid, närvid, tsentraalne lümfisoon, ka kohev sidekude tungib epiteeli vahele; limaskesta lihaskiht (silelihased). Toitainete imendumine: toimub 12-sõrmikus ja tühisooles. Süsivesikud imenduvad läbi harjasääris rakkude glükoosi või muu ühendina. Lipiidid imenduvad lümfijuhasse, sealt verre.Valgud imenduvad aminohapetena. Imenduva veel rasvaslahustuvad vitamiinid ( ADEK) Toitainete lagundamine:
ulatuda ka proopriasse siia suubub sekreet seedetrakti seinavälistelt näärmetelt (maks, pankreas) Jejunum põhiline imendumispiirkond, kõige tugevamalt väljakujunenud limaskest kurrud ja hatud Ileum enim arenenud GALT lümfoidkoe agregaadid, mis ulatuvad proopriast submukoosassse Jämesoole iseärasused Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e. näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli) Pankreas Pankreas koosneb sise- ja välissekretoorsest osast Sisesekretoorse (endokriinse) osa moodustavad Langerhansi saared Pankrease välissekretoorne osa on näärmeline organ, mis viimasüsteemi abil väljutab oma sekreedi duodeenumi valendikku Pankrease aatsinused
Raku tuum, mesoteeli rakupiirid ÜHEKIHILINE KUUPEPITEEL KOGUMISTORUKESTES Rakutuum, neerutoruke pikilõikes (õõs) ÜHEKIHILINE PRISMAATILINE EPITEEL PENSOOLE SISEPINNALT Tuum (pruun), karikraku apikaalne osa (roosa), äärisraku apikaalne osa (vabakoht roosade vahel) MITMEREALINE RIPSEPITEEL TRAHHEAST Ripsrakud (sinised), karikrakud (valged rakud sisniste vahel), kiilrakud, basaalrakud SARVESTUMATA MITMEKIHILINE LAMEEPITEEL SÖÖGITORUST Basaalkihi rakid, ogakihi rakud, pindmise kihi rakud EPIDERMIS SÕRMENAHAST Läikekiht, sarvkiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalrakud, basaalkiht TRANSITOORNE EPITEEL KUSEJUHAST Krusta, pindmine kiht, intermediaal kiht, basaalkiht, sidekude SUBLINGVAALNÄÄRE
toimub tselluloosi ja teiste taimsete kest- ja kiudainete bakteriaalne nõre väljub basaalsuunas) lõhustumine - Ainuraksed näärmed jääkainete väljutamine päraku kaudu katteepiteelis teiste rakkude vahel soole karikrakud produtseerivad limaskesta katvat ja kaitsvat lima - koosneb enamasti seesmisest ringkihist ja välimisest pikikihist mucus - põhiülesandeks sisaldise transport, mis algab suuõõnes tahtliku mao/soolte endokriinrakud bioaktiivseid aineid , mis mõjutavad teiste lihasetööga ja lähen neelamisel üle tahtele allumatuks
3. prismaatiline epiteel – epithelium simplex columnare - prismaatilised rakud. Võivad esineda erinevad rakud (karikrakud, äärisrakud) Äärisraku vaba pinda katab ääris. Karikraku apikaalses osas on limatilk. Peen- ja jämesooles. 4. mitmerealine epiteel - epithelium pseudostratificatum - kõik rakud algavad basaalmembraanilt, kuid ei ulatu epiteeli vabale pinnale. Rakutuumad jäävad erinevatele kõrgustele. Esinevad ripsrakud (vaba pind kaetud ripsmetega), karikrakud (täidab limatilk), kiilrakud, basaalrakud. Trahhea ja bronhi epiteel. Mitmekihiline – koosneb mitmest rakukihist, ainult basaalkihi rakud on ühenduses basaalmembraaniga. Epithelium stratificatum squamosum cornificatum/noncornifikatum: 1. sarvestunud lameepiteel –eristatakse 5 kihti: sarvkiht, läikekiht, sõmerkiht, ogakiht, basaalkiht. Nahapinda kattev epidermis, varbapadjandid. 2. sarvestumata lameepiteel – eristatakse: pindmine kiht, ogakiht, basaalkiht. Esineb söögitorus,
- Meatus nasi communis – ühinevad selleks - Nina-neelukäik – meatus nasopharyngeus -> karbikutest tagapool -> avaneb frontaaltasapinnas choana kaudu ülaneeluõõnde Regioonid - Regio cutanea – karvad (võõrkehad), higi- ja rasunäärmed - Regio olfactoria – haistmisregioon -> ülemise ninakarbiku alumine osa -> limaskestal seroosnäärmed -> haismtmiselund -> haistmisrakud + tugirakud + basaalrakud - Regio respiratoria – mitmerealine ripsepiteel + karikrakud + seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED
õõntesse/naha pinnale sekretsioon Kuupepiteelirakud. neerutorukesed bronhioolid näärmejuhad maksarakud 3 Ühekihiline silinderepiteel. Osaleb ainete imendumises ja sekretsioonis. Silinderepiteeli rakud. Magu Peen- ja jämesool Sapipõis Munajuha Emakas 4 Mitmerealine epiteel. Imendumine, sekretsioon kanaleid läbiva sekreedi edasi juhtimine. Ripsrakud, karikrakud, kiilrakud, basaalrakud. Hingetorus Bronhiaalpuus seemnejuhas munandimanusejuhas * Transitoorne epiteel e. siirde ehk üleminekuepiteel ei ole läbitav veele ja sooladele, on väljavenitatav Kuseteedes, kusepõies All väiksemad, ülal suuremad<-katavad ja kaitsevad uriini eest. *Mitmekihiline lameepiteel kaitse ja barjäär Silma sarvkest, suuõõs, pärak, söögitoru, tupp
Üleminukepiteel rakud kuupjad, välimises kihis ümarad. Venimisvõime o Kuseteedes Väldib uriini tagasiimendumist Mitmekihiline kuupepiteel kaks rakurida o Higinäärmete juhades Absorptsioon, sekretsioon Mitmekihiline silinderepiteel o Isaskusitis, suuremates näärmejuhades Sekretsioon, absorptsioon, kaitse Mitmerealine ripsepiteel ripsrakud, karikrakud, basaalrakud, vaherakud o Hingamisteedes peamiselt Lima eritamine, tolmu eemaldamine, imendumine 6. Nimetatud katteepiteelid tunda ära pildil ja osata näidata koe elemente: Ühekihiline silinderepiteel peensooles Mitmekihiline sarvestunud lameepiteel sõrmenahas Mitmerealine ripsepiteel trahheas 7. Näärmeepiteel: karikraku ehitus, esinemine organismis, ülesanded, tunda ära pildil Karikrakk
Seedetraktis, emakas, munajuhas Mitmerealine ripseepiteel Epiteeli nimetus tuleneb tuumade paiknemisest, mis moodustavad mitu erineval kõrgusel paiknevat rida – kõik rakud ei ulatu epiteeli vabale pinnale, kuid kõik kinnituvad basaalmembraanile Ripsrakud – raku apikaalne pind on kaetud ripsmetega, nende rakkude tuumad moodustavad kõrgeima rakutuumade rea Karikrakud – raku apikaalne pind osa sisaldab limatilka, kolmnurksed tuumad paiknevad allpool ripsrakkude tuumadest Kiilrakud – paiknevad ripsrakkude vahel, keskel laiemad, otstses kitsamad rakud, ei ulatu epiteeli vabale pinnale Basaalrakud – madalad rakud, ümarad tuumad moodustavad alumise tuumade rea Endokriinrakud – rakud ei ole valgusmikroskoobis eristatavad Hingamisorganites MITMEKIHILISED EPITEELID Mitmekihiline sarvestumata lameepiteel
ÜLDHISTOLOOGIA Histoloogia – õpetus kudede struktuuriks. Teadus rakkude,kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Histoloogia jaotus: Õpetamise järgi: - Üldhistoloogia- kudede ehituse üldised seaduspärasused - Erihistoloogia(mikroskoopiline anatoomia, organite histoloogia) – konkreetsete organite mikroskoopiline struktuur. Uurimisviis ja -suund: - võrdlev(evolutsiooniline) histoloogia – klassikaliselt zooloogia osa - Patoloogiline histoloogia – vaatleb rakkude, kudede ja organite haiguslikke muutusi. (põletikud,kasvajad, äärmuslikud düstroofia ja atroofia juhud jne.) Meditsiini osa. - Funktsionaalne histoloogia(histofüsioloogia) – histoloogiat seostatakse füsioloogia,biokeemia, molekulaarbioloogiaga. Kude- Rakud ja nende poolt produtseeritud rakkudevaheline substants moodustavad ühise tekke,struktuuri ja talitluse alusel kudedeks(histo) nimetatavaid kogumeid. Miks nad moodustavad k...
Histoloogia ja embrüoloogia Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal. Mitmekihilistel on ainult alumine k...
23. Jämesool lad. k. INTESTINUM CRASSUM Umbsool CAECUM, mille juurde kuulub ka ussripik APPENDIX VERMIFORMIS Ülenev käärsool COLON ASCENDENS Ristikkäärsool COLON TRANSVERSUM Alanev käärsool COLON DESCENDENS Sigmasool COLON SIGMOIDEUM Pärasool RECTUM Pikkus 1,5M Funktsioon Imendumine (roe jääb poolpehmeks), eliminatsioon 24. Jämesoole seina ehitus Limaskest Puuduvad soolehatud, karikrakud produtseerivad lima, üksikud lümfifolliikulid, pärasoolel pigmenteerunud limaskestaalune kiht Lihaskest Umb- ja käärsoolel on omapärane pikilihaskiht, mis moodustab kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad 25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked
limaskest (tunica mucosa), milles on limaskesta lihaskiht (lamina muscularis mucosae). Piki- ja tsirkulaarlihaskihi vahel paikneb plexus myentericus ja ringlihaskihi ning submukoosa vahel paikneb plexus submucosus. Limaskesta pinda suurendavad mukoos- ja submukoosvoldid, hatud ja mikrohatud. Viimased moodustavad enterotsüütide valendikupoolsel välispinnal harjasäärise. Peensoole limaskestas esinevad äärisrakud, mis on kõige arvukamad hattudel ja funktsioneerivad absorbeerivate rakkudena; karikrakud, mis on krüptide ülaosas, raku ülaosas on limatilk; Panethi rakud krüptide põhjas; Endokriinrakud peamiselt krüptide alumises kolmandikus, aga ka hattudel. Endokriinrakkude retseptorid on valendiku pool, oma peptiidhormoonid (sekretiin, CCK, motiliin, 13 GIP, serotoniin jt) vabastavad nad verre, samas CCK toimib ka uitnärvi CCK-A retseptorile ning esineb ka lokaalseid toimeid. Peensool jagatakse kolme ossa: duodenum (20...30 cm), jejunum (1,5..
Eristatakse kahte tüüpi tsementi – rakuline ja rakuvaba vorm. Veresooned puuduvad. Tsemendi toitumine toimub difusiooni teel periodonti veresoonte kaudu. Inimese elu jooksul toimub hambas pidevalt uue tsemendi moodustumine ning tsement omab minimaalset regeneratsiooni võimet. 12. Jämesoole limaskesta ehitus Jämesoole pind on sile - hatud puuduvad. Proopria sisaldab sirgeid tubulaarseid krüpte e näärmeid, mis ulatuvad limaskesta lihaskihini. Epiteeli rakkudeks on karikrakud, äärisrakud, ääriseta rakud ja endokriinrakud. Lihaskest koosneb sisemisest tsirkulaarsest ja välimisest pikihihist. Viimane ei ole pidev, vaid moodustab kolm paela (taenia coli). 13. Maksasagarik Maksasagarikus (lobulus hepaticus) paiknevad radiaalselt paigutunud maksarakkudest moodustunud maksaplaadid (laminae hepaticae). Maksarakud e. hepatotsüüdid on suured, ühte, harvemini kahte kuni kolme tuuma sisaldavad rakud, milliste tsütoplasmas esineb hulgaliselt sõmeraid
Peensoole liigutused-rütmiline segmentatsioon(nagu kaks peegeldunud siinust), peristaltilised lained ja hattude pumpavad liigutused 60.Jämesool Ehitus-jämesool, umbsool, ülenev käärsoo, ristikäärsool, sigmakäärsool ja pärasool. Üleminek peensoolelt-umbsoole e ussjätke juurest, mis on ka peensoole viimane osa, algab jämesool umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde Mikroorganismid-nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne soole mikrofloora, kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne. Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad
Hattu siseneb 1-2 arteriooli, väljub veenula ja 1 suur tsentraalselt paiknev lümfikapillaar. Arteriool ühendub hatu tipul veenulaga kas otseselt (anastomoosi abil) või kapillaaristiku kaudu. Seedimise ajal läbib veri kapillaaristikku, seedimise vaheaegadel aga liigub otse arterioolist veenulasse. Soolenäärmed, (glandulae intestinales) paiknevad hattude vahel, produtseerivad soolenõret e. enteropeptidaasi. Katteepiteelis ja näärmetes esinevad rakkude vahel lima eritavad karikrakud. Lümfotsütaarne aparaat a. üksikfolliikulid (15000), väikesed b. koondlümfifolliikulid (Peyeri naastud), paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12 cm, koguarv 20-40). Elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv.Lümfifolliikulid produtseerivad lümfotsüüte, sellega tagab epiteel kaitsebarjääri mikroobide vastu. Tüüfuse korral naastud haavanduvad ja tekib sooleseina perforatsiooni oht.
Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust.
Sooleepiteel. Ühekihiline kõrgprismaline epiteel. · Enterotsüüdid: Pinnal mikrohatud harjasäärisena. Toodavad peptidaase, mis lõhustavad di- ja oligopeptiidid aminohapeteks, ja disahharidaase. Osalevad toitainete imendumises. · Endokrinotsüüdid: on soolnäärmetes paiknevad üherakulised hormoone tootvad rakud, mis eritavad peptiidhormoone vereringesse: sekretiin, koletsüstokiniin, VIP, GIP. · Karikrakud. · Panethi rakud. Peensoole kaitse: Panethi rakud sekreteerivad soolevalendikku antimikroobseid peptiide, põletiku signaalmolekule. Vähediferentseerunud soolekrüpti enerotsüüdid sekreterivad IgA-sid. Erinevad soolepiteeli rakud toodavad - ja -defensiine. Kaksteistsõrmiksoole limaskestas on lisaks soolekrüptidele kaksteistsõrmiksoole näärmed, millede rohke aluseline nõre aitab neutraliseerida maost tulevat happelist küümust.
Soolenäärmed GLANDULA INTESTINALES asuvad hattude vahel, 16 - NTEROPEPTIDAASI produtseerivad soolenõrete E ● Limaskestale on niudesoolesiseloomulikud ka katteepiteelis ja näärmetes esinevad lima tootvad karikrakud, lümfoidse koe kogumikud e Peyeri naastud - lümfotsüütne aparaat kooneb väikestest üksikfolliikulitest (15 tuhat) ja koond-lümfifolliikulitest ehk Peyeri naastudest - peensoole lümfisooni, mida mööda liigub piimjas rasvaemulsioon, nimetatakse ka küüluse ehk piimandijuhadeks - paiknevad niudesoole kinnisti vastas olevas sooleseinas (pikkus 2-12cm, kogurv 20-40) - elu jooksul väheneb sooles lümfifolliikulite arv
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - ...
Kahedimensionaalse geelelektroforeesi põhimõte. Proteiini segu isoelektriline fokuseerimine, esimene geel teise peale ja SDS elektroforees Erinevad koetüübid. Naha ehitus. Naha epidermise rakkude uuenemine. Alusnahk, pärisnahk, marrasknahk, sarvkiht, karvad(karvanääps, karvasibul) Pärisnaha tüvirakud differentseeruvad Peensoole epiteeli ehitus ning selle uuenemine. Silinderepiteel, krüptid, all kohevsidekude, mikrohatud, soolehatud, karikrakud Tüvirakud krüptis- aeglane jagunemine (24h), kiire jagunemine (11h), differentseerunud rakud Maksakoe ehitus. Hepatotsüüdid, Kupfferi rakud (makrofaagid), endoteelirakud, Ito rakud (ladestavadlipiide ja vitamiine). Hepatotsüüdid moodustavad sagarikus maksaplaate, mis on suunatud veeni suunas,plaatide vahel maksasiinused,mis suubuvad tsentraalveeni. Sapikanal, sapijuhad Neuronite ehitus. Rakukeha e perikaarüon ja jätked: dendriidid ja akson.Akson algabaksoni koonusega ja lõpeb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
