Rööpkülik Rööpkülikuks nimetatakse nelinurka, millel on kaks paari paralleelseid vastaskülgi. Rööpküliku vastasküljed on võrdsed. Rööpküliku lähisnurkade summa on 180 kraadi. Rööpküliku vastasnurgad on võrdsed. Rööpküliku diagonaalid poolitavad teineteist. Rööpküliku erijuhud on ristkülik, romb ja ruut - esimesel juhul on nurgad võrdsed (täisnurgad), teisel küljed võrdsed ja kolmandal nii nurgad kui ka küljed võrdsed. Valemid Rööpküliku pindala: Rööpküliku ümbermõõt: Rööpkülikus kehtib veel üks seos:
Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks Termodünaamika kõige laiemas mõttes uurib energia muundumist ühest liigist teise ning neid muundumisi iseloomustavaid kvantitatiivseid seoseid. Termodünaamika I printsiip väidab: Süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteemi sisenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks Valem: ..................... Energiaringluse erijuhud Erijuhud termodünaamikas isoprotsessid · Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline · Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala · Isotermiline protsess - T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu · Isobaariline konstantseks jääb rõhk · Isohooriline konstantne on ruumala Carnot ringprotsess TD 1
ROMB Romb on nelinurkne tasapinnaline kujund, mille kõik küljed on võrdsed. Rombi teoreemid: · Kui nelinurk on romb, siis diagonaal jaotab rombi kaheks võrdseks võrdhaarseks kolmnurgaks. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaalid jaotavad rombi neljaks võrdseks täisnurkseks kolmnurgaks. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaal poolitab vastasnurgad. · Kui nelinurk on romb, siis saab tema pindala arvutada diagonaalide kaudu. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaalid on risti. · Kui nelinurk on romb, siis tema kõrgused on võrdsed. · Kui nelinurk on romb, siis tema diagonaalid on sümmeetriatelgedeks. Pindala arvutamine: kus a on rombi külg ja h sellele küljele rajatud kõrgus. kus d1 ja d2 on rombi diagonaalid. kus a on rombi külg ja rombi nurk. Ümbermõõt: P = 4a, kus a on rombi külg Erijuhud: Rombi erijuhuks on ruut (ru...
paika lõpliku arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. Näidata, et konstantne fn on integreeruv Lause . Iga lõigul konstantne funktsioon on sel Integraali keskväärtusteoreemid lõigul integreeruv, kusjuures
II Lineaarne seos y = ax + b graafikuks sirge III Pöördvõrdeline sõltuvus a y= graafikuks hüperbool x IV Ruutfunktsioon y = ax2 + bx + c ;a0 graafikuks parabool a) Avaneb kuhu b) nullkohad [ax2 + bx + c=0] c) -b haripunkt XHP= 2a VI Erijuhud Funktsioon ja funktsiooni määramispiirkond a) a lahenda a 0 1 b) a0 a c) K ui ei r j uhud puuduv ad , on l ahen di k s k ogu r eaal ar vud e hul k Funktsiooni nullkohad 0={x1;x2;x3} Positiivsus- ja negatiivsus piirkond a) Positiivsus piirkond + y(x) 0 b) Negatiivsus piirkond - y(x) 0
avalikus töös kuni 8 tundi ega kohaldata töö- töökorraldaja. Tunni- Avalikule tööle 944 päevas ja kuni 25 tundi suhteid reguleerivaid palga alammäär on suunatud nädalas. 1617-aastane töötu seadusi, va seadustest kehtiv töötasu osaleb avalikus töös kuni 7 tulenevad erijuhud alammäär tundi päevas ja kuni 25 tundi nädalas Koolitus võib kesta kuni 1 Tööturukoolitust aasta. Osa võivad võtta töötud tellitakse haridus- ja tööotsijad. Omandatakse või asutuselt, juriidiliselt Koolitusele arendatakse ameti- või muid isikult ja füüsilisest
Reede, 27.02.2015 #6 4.5. TRAPETS Joonis 1. Joonisel 𝒔||𝒕 ja 𝒖 ∦ 𝒗. Seega nelinurk ABCD on trapets. Definitsioon 1: Nelinurka, mille kaks külge on paralleelsed ja teised kaks mitte, nimetatakse trapetsiks. Näiteülesanne: 646 Trapets ja rööpkülik ei ole teineteise erijuhud. Definitsioon 2: Trapetsi paralleelseid vastaskülgi nimetatakse alusteks ja mitteparalleelseid vastaskülgi haaradeks. Alused: 𝐴𝐵 ja 𝐶𝐷 Haarad: 𝐴𝐷 ja 𝐵𝐶 Definitsioon 3: Aluste lähisnurki nimetatakse alusnurkadeks. Alusnurkade paarid: ∠𝐴 ja ∠𝐵; ∠𝐶 ja ∠𝐷 Haarade lähisnurkade paarid: ∠𝐴 ja ∠𝐷; ∠𝐵 ja ∠𝐶 Näiteülesanne: 647
Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+..+Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud: a) 2 haru(takistit) omavahel rööbiti ühendatud. 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn => R=R1*R2 : R1+R2. b) N ühesugust(pirnide/harude arv). Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2
...............................................9 3TÖÖÕIGUS JA TÖÖTASUARVESTUS...................................................................11 3.1Töösuhteid reguleeriv seadusandlik raamistik.....................................................11 3.2Töötasu arvestamine, seonduv maksuarvestus....................................................11 3.3Toimunud majandustehingute kirjendamine........................................................12 3.4Töötasu arvestamise erijuhud ja keskmise tasu arvestamine...............................12 4MAKSUD, MAKSED JA DEKLARATSIOONID....................................................15 4.1Ettevõtluse maksustamine...................................................................................15 4.2Maksud ja maksed...............................................................................................15 4.3Maksudeklaratsioonide koostamine....................................................................
4.Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Kokkuvõte:
Mis on teovõime? Mis eluaastast? 38. Mis on deliktivõime? Mis eluaastast? 39. Mis on õigusvõime? Mis eluaastast? 40. Kes on õigussubjekt? 41. Kes on politseinik? 42. Kes on füüsiline isik? 43. Kes on juriidiline isik? Kuidas õigused jagunevad? Too 1 näide? 44. Nimeta töötaja kohustused (5 tk.) 45. Mis asjaoludel on töötajal õigus keelduda tööst? (4 tk.) 46. Nimeta tööandja kohustusi (4 tk.) 47. Milline on maksimaalne tähtajalise töölepingu pikkus? 48. Millised on töötasu erijuhud? (4 tk.) 49. Mille järgi tõlgendatakse õigusaktide tähtsust? (3 tk.) 50. Nimeta mõni töölepingu, käsunduslepingu ja töövõtulepingu vahe? 1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) Rahvas, avalik võim, territoorium; sõjalaevad avamerel ja teiste riikide avalikes vetes, reisi ja kaubalaevad Eestilipu all, atmosfääris reisijatega kabiinid, saatkonnad välisriigis 2. Mitu võimu on Eestis? Millised
Energiat liigitatakse kineetiliseks (liikuva keha energia) ja potentsiaalseks (võime) energiaks. Mehaaniline koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda, Ta võib vaid muunduda ühest liigist teiste või kanduda ühelt kehalt teisele. (Füüsika põhiseadus) Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised. Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine. Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Laine on võnkumiste edasikandumine ruumis. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuv keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring.
soojushulkade vahe. Külmemad kehad annavad soojust edasi kiiremini liikuvate molekulide arvelt. Gaasi rõhk ja ruumala on jäädaval temperatuuril võrdelised. Isoprotsessiga on tegu siis, kui üks kolmest olekuparameetrist on muutumatu. Kui muutumatu on rõhk, nimetatakse protsessi isobaariliseks. Kui muutumatu on ruumala, nimetatakse protsessi isohooriliseks. Kui muutumatu on temperatuur, nimetatakse protsessi isotermiliseks. Isoprotsessid on ideaalse gaasi olekuvõrrandi rakendamise erijuhud. = m0v F = m*a = m*v/t 0 K = -273,15 °C p = C*1/V, kus T = const p = C1*T, kus V = const pV = m/M*RT (ideaalse gaasi olekuvõrrand) R = pV/T, kus m/M = 1 V = C1*T, kus p = const k võrdetegur energia ja abs. temperatuuri vahel m mass M molaarmass F jõud U siseenergia t temperatuur Celsiuse skaalal T temperatuur Kelvini skaalal t aeg impulss p rõhk (Pa, at, mmHg) V ruumala Q soojushulk (J, cal) T temperatuur m0 molekuli mass
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) Agu Vahtrik 12a Ametiühing on organisatsioon, mis tekib ainult töötajate soovil ja algatusel on organisatsioon, mille töötajad loovad selleks, et omada jõudu oma töö- ja elutingimuste parandamiseks Eesti Ametiühingute Keskliit Iseseisvate omaalgatuslike Eesti ametiühinguühenduste koostöö- ja esindusorganisatsioon. Nime võib lühendada EAKL ning tõlkida inglise keelde Estonian Trade Union Confederation. Asukoht on Tallinn. Asutatud 12. aprillil 1990.a Tegevuse aluseks on Eesti Vabariigi Põhiseadus, välislepingud ja teised dokumendid ning õigusaktid, EAKLi põhikiri ja tegevuskava Teeb koostööd mittetulundusühingute ning organisatsioonidega, kelle eesmärk on edendada riigi sotsiaal- ja majanduspoliitikat esindab Eesti töötajate huve Euroopa Liidu institutsioonides võib kuuluda rahvusvahelistesse ametiühinguorganisatsioonidesse ja teistesse ühingutesse Eesmärgid Töötajate tööalaste ja ...
arvu punktide korral, st kui D= {xk є R| k=1,2,…..n} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/n), sauti kui punkte on lõpmata palju, aga me saame nad nummerdada(loenduv hulk) , st D={ xk є R|kєN} (xk sisaldava vahemiku pikkus < ε/2 astmes k. Leidub ka muidu hulki, mille Lebesgue mõõt on null. Seega vastavalt Lebesgue’i teoreemile on integreeruv tõkestatud funktsioon, millel on lõplik või loenguv hulk esimest liiki katkevuspunkte. Tõestame järgnevas mõned erijuhud: Lause : Lõigul integreeruv funktsioon on tõkestatud sellel lõigul. 4. Algfunktsiooni definitsioon. Määramata integraali definitsioon. Määramata integraal kui tuletise ja diferentsiaali pöördoperaator. 5. Muutujavahetus 6. Ositi integreerimine. 7. Osamurdudeks jagamine. 8. Määratud integraal ülemise raja funktsioonina. Newton-Leibnizi valem. 9. Integraali keskväärtusteoreemid. 10.Taylori valemi jääkliikme intergraalkuju 11
1) KA 2) Hoiualad 3) Kaitsealused liigid 4) Püsielupaigad 5) Üksikobj. 6) KOV obj (koordi raba) Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse või tutvustatakse loodust Kaitseala (rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala) Rahvuspargid: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, matsalu Looduskaitsealad: nigula, Endla, alam-pedja, põhja-kõrvemaa Maastikukaitsealad: looduspargid, erijuhud 1) Looduspark: haanja, otepää, naissaare, osmusaare, saarjärve 2) Erijuhud: park, arboreetum, puistu Maastikukaitsealad: nõva, elva, vooremaa Hoiuala: narva jõe, madaljõe Kaitse alla võtmise eeldused: Objekti - Ohustatus - Haruldus - Tüüpilisus - Teaduslik või alajooline väärtus - Rahvusvahelistest lepetest tulenev kohustus Piiranguvöönd sihtkaitsevöönd reservaat Liigikaitse Maailmas 10 mljn liiki
läbivoolavast veest, kui selle algtemperatuur on 10 C ? Energiakadudega keskkonda mitte arvestada. Kiirusega 1000 m/s liikuv vaskkuul tabab metallseina. Kui palju kerkib kuuli temperatuur, kui kogu kineetiline energia läheb vase soojendamiseks? Vase erisoojus on 390 J/Kg k ning kuuli mass on 5 g. Termotünaamika 1 printsiip Süsteemile antud soojushulk kulutatakse süsteemi siseenergia suurendamiseks ning välisjõudude vastu tehtavaks tööks. Valem dQ=dU+dA Energiaringluse erijuhud Erijuhud TD-s isoprotsessid Isoprotsesse on 4: isotermiline, isobaariline, isohooriline, adiabaatiline Esimese 3 puhul selge, mis püsib muutumatu- vastavalt temperatuur, rõhk, ruumala 4nda puhul selgub hiljem, mis jääb konstantseks, iseloomustab soojusvahetuse puudumine väliskeskkonnaga. Isotermiline protsess (dQ=dU+ dA) Kuna T on const, siis temperatuur ja seega ka siseenergia ei muutu Kogu juurdekantav soojus muundatakse kasulikuks tööks (dQ=dA) Töö avaldub (NB ! pV= const) Valemm..
/ Koju jõudes helista. 2. Määruseline nud-, tud-lühendi puhul kasutatakse koma, olenemata peasõna asukohast. (millal?) Jõudnud koju, istus isa kohe tugitooli. / Viimaks ajalugu õpitud, hakkasin koristama. 3. Lauselühend aluse ja öeldise vahel eraldatakse kahelt poolt komaga. Maarit, hoolsasti harjutades, võib võistluse võita. 4. Iseseisev nimetav ehk verbita lauselühend on peasõnata ning eraldatakse kahelt poolt komaga. Koer, saba sorgus, lonkis mööda tänavat. 5. Erijuhud ja täpsustused, erandlik koma JA, NING, EGA, EHK, VÕI ees 1. Tule siia, võidumees, (üte) ja näita tulemusi! 2. Hr. Ilves, meie president, (lisand) ja peaminister... 3. Tuli rõõmsalt, vilistades oma viisi (lauselühend), ning kohkus mind nähes. 4. Ei ole ta noor, ei ole ta ilus, (mõttepööre) ja mina peaksin teda tahtma. 5. Tammsaare, kes oli juba kuulus kirjanik (kõrvallause), ja Ristikivi, kes tuli alles kirjandusse... 6
Geneetiline triiv(geenitriiv) *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused: toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik
Def.1 Hulka, mille elementideks on kõik m reaalarvust koosnevad järjestatud süsteemid (x1,x2,...xm) nim m-mõõtmeliseks ruumiks. Igat süsteemi (x1,x2,...xm) nim m-mõõtmelise ruumi punktiks ja tähist. P=(x1,x2,...xm) või P(x1,x2,...xm). Arbe x1,x2,...xm nim. punkti P koordinaatideks. Def.2 Sellist m-mõõtmelist ruumi, kus on määratud iga kahe punkti d(A,B) seosega d(A,B)=( i=1m(ai-bi))1/2 nim m-mõõtmeliseks eukleidiliseks ruumiks ja tähist. Rm Def.3 Kui hulgs D igale punktile P=(x1,x2,...xm) on vastavusse seatud üks kindel reaalarv w, siis öeldakse, et hulgal D on määratud w- muutuja funktsioon w=f(x1,x2,...xm), hulka D nim funi w=f(x1,x2,...xm) määramispiirkonnaks, suurusi x1,x2,...xm nim funi argumentideks (funil on m argumenti) Def.4 Punkti ARm ümbruseks nim iga lahtist kera S(a,r) (erijuhud: m=2 A ümbruseks lahtine ring S(a,r), m=1 A ümbruseks sümmeetriline vahemik) Def.5 Öeldakse, et hulk D on lahtine ruumis Rm kui iga tema punk...
Küsimused 11.a ja 11.b klassile fotosünteesist 1.Mõisted keemiline energia, auto/heterotroof, oksüdeerumine, redutseerumine Keemiline energia- keemilistes ühendites olevate sidemete moodustumisel kulutatav või lõhkumisel vabanev energia Autotroof- organism, kes ise sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid anorgaanilistest süsinikuühenditest Heterotroof- Oksüdeerumine- protsess, mille käigus aatom loovutab elektroni ning eraldub energia Redutseerumine- protsess, mille käigus elektron liitub aatomiga ning energia neeldub 2.Milliseid reaktsioone kasutatakse energia salvestamiseks, milliseid vabastamiseks? Oksüdeerumisel energia salvestub ja redutseerumisel energia vabaneb 3.Miks põhineb elu süsinikul? Moodustab pikki hargnevaid ahelaid, võib lisada teisi aineid. Moodustab palju erinevaid ühendeid 4.Millistest allikatest saavad elusorganismid energiat? Organismi esmaseks ja kõige kiiremini kasutavaks energiallikaks on sahharii...
Tallinna Kunstigümnaasium Londoni OM 2012 Referaat Reino Ostra 10k Krista Kallas Tallinn 2012 Sissejuhatus Minu referaadi teemaks oli Londoni olümpiamängud 2012. aastal. Selles referaadis saate teada Londoni olümpiamängude toimumise kohast ja ajast. Samuti saate põhjaliku ülevaate Eesti sportlaste meeskonnast, kes, mis ala esindas ja kes eestlastest said olümpiamängudel medali või medalid. Eestlaste kohta saab veel teada, kes kandis eesti lippu avatseremoonial ja kes lõputseremoonial. Kindlasti pakuvad suurt huvi ka maailma 9 paremiku medali saavutused ja tasavägine tabel annab sellele üldise ülevaate. Ma arv...
ja kinnipeetavad maksud. 8.Töö tegemise koht 9.Puhkuse kestus 10.Muud hüved , kui nendes on kokkulepitud 11.Viide töölepingu ülesütlemise, etteteatamise tähtaegade kohta 12.Tööandja peab töölepingut säilitima selle kehtivus ajal ja 10 aastat pärast töölepingu lõpetamist. Töölepingu sõlmimine alaealisega *Tööandja ei tohi töölepingut sõlmida alla 15 aastase või kooli kohustliku alaealisega väljaarvatud erijuhud : alaealine ei tohi teha järgnevaid töid : töid mis ohustavad alaealise kõlblust(playboy müümine) , töid mis on füüsiliselt üle tema võimete, ohtlikke aineid ja ohtusid sisaldavale tööle, töödele mis takistavad alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist . Alaealised võib tööle vormistada ainult tema enda nõusolekul ning tema seadusliku eestkostja nõusolekul. Tähtajaline tööleping
ja see akumuleerub tihti maagaasi reservuaarides, siis eraldatakse heeliumi tavaliselt maagaasist. 11) Millised väited on õiged reaalgaasi kohta: (a) mida väiksem on kokkusurutavustegur, seda kergem on gaasi kokku suruda (b) gaasi viriaalkoefitsiendid sõltuvad temperatuurist (c) gaasi van der Waalsi koefitsiendid ei sõltu temperatuurist (d) viriaalisoterm on ideaalgaasi isotermi erijuhud 12) Mis on difusioon ja mis efusioon? Difusioon on ühe aine järkjärguline hajumine teises aines. Lõhna levimine õhus on difusioon. Difusiooni tõttu püsib atmosfääri koostis praktiliselt muutumatuna, sest anomaalselt suur ühe gaasi kontsentratsioon hajub. Efusioon on gaasi pihkumine vaakumisse läbi väikese ava. Efusiooni seaduspärasused on gaaside kineetilise teooria paikapidavuse üheks tõestuseks.
geneetiline triiv, selle mõju evolutsioonile. GT ja neutraalne evol. Teooria *juhuslikud muutused populatsiooni geneetilises struktuuris *on juhuslik *pole kindlat suunda *alus:juhuslikkus viljastumisel, kus edasi läheb vaid osa genofondist *loodusõnnetused allesjäänud isendite struktuur on erinev eelnenud terve populatsiooni omast *toime:vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides ja suurendab geneetilisi erinevusi liigi eri populatsioonide vahel. Geneetilise triivi erijuhud: 1.Pudelikaelaefekt: *tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest *taastuval populatsioonil võrreldes lähtepopulatsiooniga teistsugune geneetiline struktuur *toimub millal? Uue ala asustamisel, looduskatastroofid *vähendab muutlikkust 2.Rajaefekt ehk asutajaefekt *uut populatsiooni rajaval isendirühmal väike arvukus *lähtepopulatsioonist vaesema genofondiga populatsiooni teke 1968. aastal[31] puhus populatsioonigeneetik Motoo Kimura uuesti lõkkele arutelud
resultantjõud. 2)punktile mõjuvate jõudude, tema massi ja algtingimuste järgi määrata liikumise seadus. Inertsjõud- vektor, mis suuruselt võrdub punkti massi ja kiirenduse korrutisega ning on suunatud vastupidiselt kiirendusele. Konstantse jõu P tööks A sirgjoonelisel nihutusel nim. Jõu suuruse, tema rakenduspunkti nihutuse pikkuse ja jõu ning nihutuse vahelise nurga koosinuse korrutist (A=Ps*cos erijuhud: =0 siis A=Ps, =90 A=0, =180 A=-Ps) Rahvusvaheline süsteem: Dzaul(J) on töö, mida teeb jõud 1N kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. Tehnilises süsteemis: 1 kilogramm-meeter (kGm) on töö mida teeb jõud 1 kG, kui tema rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra. Masspunkti mass: on keha inertsuse mõõduks (m =P/a) Masspunkti liikumisel igal antud hetkel on aktiivse jõu, reaktsioonjõu ja inertsjõu geomeetriline summa võrdne nulliga. (Pakt+R+F=0)
Icei suitsetamine kutsub esile tugeva joobe ja võib aju pika aja vältel liigselt ergutada. Selle aine uimas võib inimene sattuda suurde meeltesegadusse ja muutuda väga agressiivseks. Seepärast on icei tarvitajad ümbrusele ohtlikud. Eesti turule on metamfetamiin jõudnud alles paaril viimasel aastal ning ta on kantud narkootiliste ja psühotroopsete ainete I nimekirja, s.o ainete hulka, mille käitlemine on Eestis keelatud, v.a erijuhud. 6 Fenmetrasiin (fenmetraliin) Fenmetrasiin (endine nimetus fenmetraliin, tootenimi Preludin®) on samuti kesknärvisüsteemi stimulaator, mis suures osas sarnaneb amfetamiiniga. Joobe ja kahjulike mõjude poolest on mõlemad ained enam-vähem samaväärsed. Fenmetrasiini eripära on see, et aine kuritarvitaja võib pärast kohanemuse väljakujunemist tarbida ainet väga suurtes annustes. Keelatud
Tehted juh.s. : 1) Summa (ühend): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad väh 1 liidetavatest sündmustest, tähis U 2) korrutis (ühisosa): sisaldab kõik el.s., mis sisalduvad korraga kõigis korrutatavatessündmustes Tõenäosus: iseloomustab esinemissagedust katsetes, on sündmuse mõõduks, arv nullist üheni Omadused: 1) Normeeriusaksioom (0-1) 2)Liitmisaksioom (summa P=sündmuste P summa) 3)tinglik tõenäosus Valemid: P(tühihulk)=o, P(el.s.ruum)=1, summa ja korrutise tõenäosus, erijuhud, vastandsündmuse P. Määramisviisid: A)klassikalised (kombinatoorne, geomeetriline, statistiline) B) mitteklassikalised (subjektiivne/intersubjektiivne, kuuluvusfunkts väärtus..) Juh. Su suurus, mis järjekordse katse tulemusel omandab mingi mitteennustatava väärtuse mingist võimalikust väärtuste hulgast. Liigid: diskreetne ( võimalike väärtuste hulk lõplik/loenduv, , tingimused: mittenegatiivsus, normeeritus) ja pidev (kontiinum) Jaotusseadus- määrab täielikult juh. Su
Töö kui Töötasu. Eelduseks kokkulepe töötasus. Töötasu makstakse järjepidev protsess vähemalt töötasu alammääras, rahas ja netosummana. Eeldus, et töötasu kantakse pangakontole. Tööandjal on õigus maksta lisaks Käsundusleping | Annab juhised v.a siis kui käsundi täitmine töötasule ka muid tasusid. Töötasu maksmise erijuhud: toimub eriala teadmiste põhjal. Käsundiandja töövahendid. Tasu Ületunnitöö hüvitatakse 1,5-kordse töötasuga; Öötöö hüvitatakse lõpus või perioodiliselt. Eeldus isiklik töö. Oluline on protsess 1,25-kordse töötasuga; Riigipühal tehtav töö hüvitatakse 2- kordselt; Vaba ajaga hüvitamine kokkuleppel töötajaga. Töövõtuleping | Kokkulepe tulemuse ja aja osas. Töövõtja töövahendid
või 0,0591 aReRedd = - 0 log Oks z aOks (6) Elektroodi standardpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. Standardpotentsiaalide väärtused erinevatele elektroodireaktsioonidele on toodud käsiraamatutes. Mõned erijuhud: Vaskelektroodi, millel toimub reaktsioon Cu2+ + 2e Cu potentsiaal avaldub 298 K juures järgmiselt: 0,059 Cu 2+ ,Cu = Cu 0 2+ ,Cu + log ( aCu 2+ ) 2 1 kuna metallilise vase aktiivsus a =1
kummalegi kingiti, pärandati, on see abikaasade lahusvara Lahusvaraks on ka abielu kestel soetatud isiklikud tarbeesemed Varaliste õiguste aluseks võib olla ka abieluvaraleping (kuid ühisvaraks ei saa ikkagi lugeda vara, mis abikaasa on kinke või pärimise teel omandatud tingimusega, et see on lahusvara) Seadusega on määratletud ülalpidamiskohustused Elatis määratakse igakuise rahana in ½ kuupalga alammäärast va erijuhud Täisealiseks saanud laps on kohustatud ülal pidama oma abi vajavat töövõimetut vanemat 7.4. Laps ja perekond Sündinud laps tuleb 1 kuu jooksul perekonnaseisuasutuses registreerida Vanemad panevad lapsele kokkuleppel kuni 3 eesnime, mis ei tohi olla vastuolus heade tavadega, ei vasta soole, on üldtuntud nimi Perekonnanimi vanemate ühine või erineva nime korral vanemate kokkuleppel
muutu. Üks laps on ema moodi teine isa moodi. Mutatsiooniline: Mutandid (bakterid, UV-kiirgus jne) tekitavad geenides mutatsioone. Geenide ja kromosoomide struktuur muutub. Kasvaja. Geenivool- Kahe erineva populatsiooni ristumisel ja geeneetilise materjali vahetamisel tekivad suurema muutlikkusega isendid. Geneetilise materjali ühtlustumine. Genitriiv- juhuslik protsess, kus alleelide sagedus muutub. Mõni liik kaob, mõni liik areneb jõudsamalt. Geenitriivi erijuhud on pudelikaelaeffekt ja asutaja- ehk rajajaeffekt. Pudelikaelaeffekt- populatsiooni isendite hulk kahaneb looduskatastroofi või inimtegevuse tulemusena. Väike osa populatsioonist jääb vaid ellu. Maavärin, palju inimesi sureb, vähesed jäävad ellu. Asutaja- ehk rajajaeffekt- Mõnest suurest populatsioonist pärit väike hulk isendeid rajavad uue populatsiooni. Jõgeva linna elanikega läheme koos asustamata saarele ja rajame uue riigi.
Seaduse eesmärgiks on käibemaksu ühtlustumine Euroopa Liiduga liitumisel. Käibemaksu objekt on seaduse alusel maksustatud käive ning maksustatav käive on: 1) kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus; 2 ) kauba või teenuse omatarve; 3) kauba toimetamine teise liikmesriiki ilma võõrandamiseta oma sealse ettevõtluse tarbeks Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna, välja arvatud seadusest tulenevad erijuhud. Käibemaksukohustuslane (maksukohustuslane)on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik- õiguslik juriidiline isik, kes on kohustatud end registreerima maksukohustuslaseks vastava riigi seaduse kohaselt. Käibemaksumäär on 18% maksustatavast väärtusest, välja arvatud erijuhud, mis tuleneb käibemaksuseadusest. Käibemaksu on kohustatud maksma kõik isikud, kes on käibemaksu arvel arvestanud ja kajastanud Eestis registreeritud käibemaksukohuslase number algab tunnustähtedega EE.
Jõud- suurus, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks. Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Üldehitus ÜE-2 Germo Klaas Rehveraat MAROKO KROHV Juhendaja: Peeter Savisaar Paide 2010 Tadelakt on traditsiooniline Maroko krohvitehnika. Spetsiaalse lubi kantakse õhukese kihina pinnale ja tihendatakse kiviga. Pind jääb pärast oliiviõliseebiga katmist ja poleerimist läikiv ja väga tihe. Kõige huvitamaks küljeks on selle krohvi juures veekindlus. Marokos krohvitakse Tadelaktiga tüüpiliselt näiteks vannid, valamud, seinad, põrandad, lauapinnad ja keraamilised vaasid. Vannitoas võib ühe kihina katta näiteks nii seina, valamu, vanni ja põranda ning seda ilma ühegi vuugita. Tadelakti eriliselt kumav pind mõjub võluvana ja ligitõmbavana. Eriti mõjuv on see pinda puudutades. Tadelakt on midagi väga hoomamatut ja algupärast. Viis kuidas seda väikese kiviga tihendatakse tekitab kergelt lainelise, elusana mõjuva ja loomulikult läikiva pinna. Krohvi v...
tööleasumise aeg; tööülesannete kirjeldus; ametinimetus, kui sellega kaasnev õiguslik tagajärg; töötasu, selle arvutamise viis ja maksmise kord; palgapäev; maksud ja masked; mud hüved, milles on kokku lepitud. · Tööaeg; töö tegemise koht; puhkuse kestus; töölepingu ülesültemise etteteatamise tähtajad (viitena); tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele; viide kohaldatavale kollektiivlepingule. · Töötaja teavitamise erijuhud: seaduses sätestatud lühema katseaja kestus või katseaega ei kohaldata; · Tõhtajalise töölepingu kestus ja sõlmimise põhjuse; · Kohkurentsipiirang kokkuleppe sisu (tuleb selle eest maksta töötajale); · Saladusena määratud teabe sisu; · Kaugtöö tegemine; · Renditöö tegemine; · NB! Kui tööandja ei ole eelnimetatud andmeid kirjalikult esitanud,
Füüsika Mehhaanika Mehaanika on teadus mis käsitleb kehade paigalseisu ja liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Mehaaniline liikumine o Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes o Jäiga keha liikumist nim. Kulgliikumiseks, kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Kulgliikluse lihtsamad erijuhud on Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Ühtlane ringliikumine Lihtne harmooniline liikumine Keha mille mõõtmed võib antud liikumistingimuste korral arvestamata jätta nim. punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis nim. taustkehaks. Taustsüsteemi moodustavad taustkeha (kordinaadistik) ja aja arvestamiseks valitud alghetk.
ma = mg + Ft . Kuna kõik jõud mõjuvad ühel ja samal sirgel, võime selle asemel nende summa kirjutada moodulkujul. Jõudude suundi arvestades oleks resultantjõu moodul ma = Ft - mg , millest tõmbejõu moodul avaldub Ft = m(a + g ) . Et valemi (4.21) põhjal kaalu ja niidi tõmbejõud on moodulilt võrdsed, siis saame vertikaalsihis kiireneva keha kaalu jaoks valemi P = m( g + a ) . (4.23) Erijuhud: 1. Keha kiirendatakse ülespoole, a > 0 , P > mg . Keha kaal on suurem kui raskusjõud. 2. Keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, a = 0, P = mg . Keha kaal võrdub raskusjõuga. 3. Keha kiirendatakse allapoole, a < 0, P < mg . Keha kaal on väiksem kui raskusjõud. 4. Vaba langemine, a = -g , P = 0 . Vabalt langev keha on kaaluta olekus. Märkus. Kiirenemise suund ei tarvitse ühtida liikumise suunaga
0 log Re z aOks Oks (6) Elektroodi standardpotentsiaal võrdub elektroodi potentsiaaliga, kui reaktsioonist osavõtvate ainete aktiivsused on võrdsed ühega. Standardpotentsiaalide väärtused erinevatele elektroodi- reaktsioonidele on toodud käsiraamatutes. Mõned erijuhud: Vaskelektroodi, millel toimub reaktsioon Cu2+ + 2e– → Cu potentsiaal avaldub 298 K juures järgmiselt: 0,059 Cu 2 ,Cu Cu 0 2 ,Cu log ( aCu 2 ) 2 1
tuletis(piirväärtus argumendi muutuse lähenemisel nullile funktsiooni muudu ja argumendimuudu jagatisest). 6. Tihedusfunktsiooni omadused. Tihedusfunktsiooni omadused: f(x) ≥ 0; piirväärtused argumendi lähenemisel miinus lõpmatuseni ja lõpmatuseni on võrdsed nulliga; integraal rajades miinus lõpmatus kuni lõpmatus on 1 ja tõenäosus vahemikust on integraal tihedusfunktsioonist rajades vahemiku otspunktid. 7. Mis on juhusliku suuruse kvantiil, millised on kvantiili erijuhud? Juhusliku suuruse kvantiil on arv xα, mille korral jaotusfunktsioon omandab väärtuse α. (α- kvantiil). Kvantiili erijuhud on: punkt x on alumine kvartiil (F(x)=P(X≤x)=1/4), ülemine kvartiil (F(x)=P(X≤x)=3/4) ja k-s detsiil(F(xk)=P(X≤x)=k/10 ja k= 1,...,9) 8. Mis on täiendkvantiil, kuidas ta on seotud kvantiiliga? Täiendkvantiil on juhusliku suuruse väärtus, millest suuremaid väärtusi omandab juhuslik suurus tõenäosusega α (0 < α < 1). Ehk P(X>x α) = 1 - F(xα) = α
Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3. eoste idanemisvõime säilib kaua - kuni tuhandeid aastaid, seda tänu paksudele kestadele ja vähesele vabale veele. 4. eostel esineb pärilik muutlikkus kahel alatasandil a) mutatsioonid eostes b) geenide ümberkombineerumine spoorse meioosi käigus Suguline paljunemine Sugulise paljunemise erijuhud 1. Partenogenees - neitsisigimine - organismi areng viljastamata munarakust. Esineb taimedel (võilill, kortsleht), selgrootutel (mesilased, lehetäid) ja selgroogsetel (kalad, kahepaiksed, roomajad) ja lindudest ainult teatud kalkunitõugudel. Isend Sugu Ploidsus Viljakus (kromosoomistiku kordsus)
Rööbiti on omavahel ühendatud vooluringi hargnenud osad. Vool hargneb. Kogu voolutugevus hargnemata osas võrdub harude voolutugevuste summaga. => J=J1+J2+.. +Jn. Kui on n ühesugust haru. => J=n*Jn Kõik tarvitid saavad kätte sama elektrivälja. Sama elektrivälja korral on pinge samasugune. => U=U1=U2=..=Un. Rööpühenduse korral võrdub kogu taksituse pöördväärtus üksikute harude pöördväärtuste summaga. => 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn. Erijuhud: a) 2 haru(takistit) omavahel rööbiti ühendatud. 1/R = 1/R1 +1/R2 + .. + 1/Rn => R=R1*R2 : R1+R2. b) N ühesugust(pirnide/harude arv). Kogu takistus on ühe haru takistusest n korda väiksem. 1/R = n*1/R => R= R1/n Rööpühenduse korral on harude voolutugevused pöördvõrdelised takistustega.=> J*R=J1*R1=J2*R2 ja siis kõik valemid mis seadustega koos on ja mõõtühikuid vaja ka teada. Newtoni I seadus:
KESKKONNAKAITSE LK seaduse eesmärk – loodusvarade säästlik kasutamine, loomastiku ja taimestiku kaitse, looduslike elupaikade ja kultuuriväärtuste säilitamine. LK põhimõtted – looduslike alade säilitamine, piirates nende kasutamist. Loomastiku, taimestiku, seenestiku, mineraalide ja kivimitega tehtavate toimingute reguleerimine. Loodushariduse ja teadustöö soodustamine. Alternatiivsete lahenduste kasutamine. Kaitse alla võtmise eeldused - ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajalooline, kultuuriline, esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus. 1) Aastaarvud: *1297- keelas taani kuningas Erik Menved metsaraie Tallinna lähedastel saartel: aegna, naissaare, paljassaare. 1642-toimus sõmerpalus talupoegade ülestõus, protestiti pühajärve voolu tõkestamise vastu. *1664-laienes eesti alale Rootsi metsaseadus, esimene teadaolev jahieeskiri. ...
Esmatasandi tervishoid 2013/2014 1. Mis on esmatasandi tervishoid? Esmatasandi tervisehoid on iga inimese terviseprobleeme lahendav töö-,kooli- ja elukohajärgselt kättesaadav esmavajalike ambulatoorsete teenuste kogum. Tihedas koostöös teiste tervisehoiuteenuste ja sotsiaalhoolekande ning haridussütsteemidega. 2. Mis on esmatasandi tervishoiu peamine ülesanne? Olla esmaseks kontaktpunktiks tervisehoiusüsteemiga kõigile isikutele ninde vanusest ja soost olenemata, kus tagatakse abi enamus seisundite korral ning vajadusel eesmärgistatud edasisuunamine eriarstiabi süsteemi. Oluliseks osaks on tervise edendamine ja haiguste ennetamie, abi koordineerimine ja erinevate teenuste seostamine. 3. Nimeta esmatasandi tervishoiu põhiteenused. o Perearsti ja-õe teenused o Kodune õenduabi teenus o Füsioteraapia teenus o Ämmaemandusabi teenus o Koolitervisehoiu teenus 4. Nimet...
mõõdab põhjadevahelist kaugust; korrapärane korrapärane prisma - väär, sest põhitahud prisma: põhjad on korrapärased hulknurgad peavad olema korrapärased kujundid Leida, kas on olemas antud servade arvuga püstprismad. SELGITUS: n-nurkne prisma, servade üldarv 3n NB erijuhud: kuup, risttahukas, kolmnurkne 1)servade arv 8, antud püstprismat pole püstprisma, püströöptahukas olemas, sest servade arv ei jagu kolmega 2)servade arv 15, antud püstprisma on olemas, 5-nurkne 3)servade arv 13, antud püstprismat pole olemas
raviga.Tunnused- subjektiivne kaebus: valu, jõuetus, nõrkus jne; objektiivne leid: temperatuur, köha, hemoglobiini langus 6. Haiguste diagnoosimine (printsiibid, meetodid)- Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoosimise meetodid: Klassikaline meetod (vaatlus, küsitlus); Äratundmine; Kliinilised algoritmid; Diagnoosihüpoteeside testimine. Diagnoosimise erijuhud: Väljalülitamisdiagnoos; Raviefektil põhinev diagnoos ;Jälgimise teel tehtud diagnoos. Ravi- Tõenduspõhisusel põhinev, Kogemusel põhinev, Etiopatogeneetiline, Sümptomaatiline. Prognoos- haiguse kulu ja haige seisundi tõenäolise muutumise ennustamine 7. Skriiningud -Sõeluuringute ehk skriiningute eesmärk on haiguse varajane prekliiniline avastamine spetsiaalsete testidega: 1. Haiguseelsed seisundite uuringud/skriinigud 2. Geneetilised
Analüüs aitab: · Saada ülevaadet · Avastada ,,peidetud reserve" · Ennustada tõenäolisi arenguid Maksude arvestus Reguleerivad EV maksukorralduse seadus, EV maksuseadused, rahvusvahelised maksulepingud, EL direktiivid Maksud liigitatakse: · Otsesed · Kaudsed · Maksed Käibemaks ( VAT ) Euroopa Ühenduses maksab maksu kauba või teenuse saaja ( pöördkäibemaks ) · lisandunud väärtuse maks · seadusest tulenevad erijuhud Käibemaksukohustuslane maksustatav käive 16.000 eurot Maksumäärad: · 0 % ( eksport ) · 20 % · 9 % ( raamatud, ravimid, ohtlikud jäätmed, matusetarbed ) Maksuvaba tervishoiuteenus, sotsiaalteenus, haridus 10 Näide: Osaühing Hulgikaubandus tegi perioodi jooksul järgmised tehingud: 1. ostab kaupa kogusummas 1 2 00, sh käibemaks. Ostuga kaasa saab osaühing arve, millele on kirjutatud järgmiselt: Kaup 1000
..; xn = an + snt elimineerime parameetrilisest võrrandist t: kanooniline võrrand (x 1 - a1) / sn = ... = (xn - an) / sn (=t) Vaatame juhtu n=2. x1 = x; x2 = y; a1 = x0; a2 = y0; s1 = sx; s2 = sy parameetrilised võrrandid x = x0 + sxt; y = y0 + syt kanooniline võrrand (x - x0) / sx = (y - y0) / sy -> sy(x-x0) = sxy-sxy0 -> syx - sxy + (-syx0 + sxy0) = 0 -> sirge üldvõrrand ax + by+c=0 y - y0 = k(x - x0); k = tan = sy/sx 31. Hüpertasand, selle normaalvektor, omadusi. Hüpertasandi erijuhud. E = (V,P) - eukleidiline ruum; R = (O; 1; ...; n) - reeper Hüpertasandiks eukleidilises ruumis E nimetatakse kõigi selliste punktide P(x1; ...; xn) hulka, mille koordinaadid x1, ..., xn rahuldavad lineaarset võrrandit a1x1 + a2x2 + ... + anxn + b = 0, kus a1, ..., an ja b on fkseeritud reaalarvud ning arvude a1, ..., an seas on vähemalt üks arv nullist erinev (|a1| + ... + |an| 0 ehk a12 + ... + an2 0). = {P(x1; ...; xn) | a1x1 + ... + anxn + b = 0} v(n) = (a1; ..
Esimest järku võrrandi lahendi olemasolu teoreem ja ühesuse teoreem. Teoreem 10.1 Vaatleme võrrandit, kus (10.5) Olgu f: f(x,y) pidev ristkülikus ja olgu täidetud Lipscitzi tingimus y-muutuja suhtes. Siis eksisteerib üksainus võrrandi (10.5) lahend: , mis rahuldab algtingimust . Lipschitsi tingimusest järeldub: . Järelikult, kui eksisteerib osatuletis , siis saame, et (tõkestatud K-ga absoluutväärtus). 11. Claeraut' ja Lagrange'i võrrandid Need võrrandid on võrrandi (10.3) erijuhud. Claeraut' võrran omab kuju: (11.1) . Lagrange'i võrrandi kuju on: (11.2) . Mõlemal juhul asendame ja diferentseerimine võrduse mõlemat pool x suhtes. (11.1) saame ja . (11.3) sirgete parv Teine võimalus . Siit saame iseärase lahendi: (11.4) sirgete parve mähisjoon. Langrang'i võrrandist (11.2) saame Võttes , saame lahendi p1, p2, ........, kusjuures p'=0. Siit saame iseärase lahendi (mähissirged): (11.5) i= 1, 2, ..... Jagades võrrandi mõlemad pooled p'-ga, kus
ANALÜÜTILISE GEOMEETRIA VALEMID 1. Vektori koordinaadid a = Xi +Yj + Zk = ( X ; Y ; Z ) 2. Vektori koordinaatide seos lõpp- ja alguspunktide koordinaatidega AB = ( x B x A ; y B y A ; z B z A ) 3. Vektori pikkus a = X +Y +Z 2 2 2 X Y Z cos = ; cos = ; cos = 4. Vektori suuna koosinused a a a cos 2 + cos 2 + cos 2 = 1 5. Vektorite võrdsus a = b, ( X 1 = X 2 ; Y1 = Y2 ; Z 1 = Z 2 ) 6. Vektorite summa c = a + b, ( X 3 = X 1 + X 2 ; Y3 = Y1 + Y2 ; Z 3 = Z 1 + Z 2 ) 7. Vektori korrutamine skalaariga b = na, ( X 2 = nX 1 ; Y2 = nY1 ; Z 2 = nZ1 ) X 1 Y1 Z...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
