Patoloogia arvestus (1)

Q: Milleks on vaja patoloogiat?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Millised tunnused tulevad välja peale surma?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Millised on etioloogilised tegurid?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Kuidas klassifitseeritakse haigusi?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Millised on haiguse kulgemise faasid?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Kuidas jaotatakse surma?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Mis on kompensatsioon?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Q: Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb?

Vastus leiad õppematerjalist: Patoloogia arvestus

Tartu Tervishoiu Kõrgkool - Meditsiin - Patoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Milleks on vaja patoloogiat?
Millised tunnused tulevad välja peale surma?
Millised on etioloogilised tegurid?
Kuidas klassifitseeritakse haigusi?
Millised on haiguse kulgemise faasid?
Kuidas jaotatakse surma?
Mis on kompensatsioon?
Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid?
Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine?
Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb?
Mis on atroofia?
Millised on atroofia morfoloogilised tunnused?
Millised on atroofia vormid?
Millised on kahheksia alavormid?
Millest sõltub rakumuutuste iseloom?
Mis on regeneratsioon?
Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni?
Mis on hüperegeneratsioon mis on hüperregeneratsioon?
Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni?
Mis tagavad normaalse vereringe?
Mis on hüpereemia?
Millised on hüpereemia põhjused?
Mis ja milline on venoosne hüpereemia?
Millised on venoosse hüpereemia tagajärjed?
Mis ja milline on arteriaalne hüpereemia?
Mille järgi ja kuidas jaotatakse arteriaalset hüpereemiat?
Mis on staas Milline see on?
Kuidas jaotatakse väheveresust?
Millised need on?
Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed?
Mis on tromboos?
Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed?
Mis on emboolia?
Milliseid embooliad on?
Mis on infarkt ja mis seda põhjustab?
Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse?
Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed?
Mis on hemotooraks?
Mis on hemoperikard?
Mis on hemoperitoneum?
Mis on patehhia?
Mis on hematoom?
Mis on hematuuria?
Mis on metrorrhagia?
Mis on menorrhagia?
Mis on transudaat?
Mis on eksudaat?
Mis on dehüdratsioon?
Mis on hüdropsia?
Mis on anasarka?
Mis on eksikoos?
Mis on põletik?
Millega on seotud?
Mis põhjustab põletiku?
Mis on alteratsioon?
Mis on eksudatsioon?
Mis on proliferatsioon?
Millised on põletiku tunnused?
Millised on põletikulise reaktsiooni vormid?
Kuidas jaotatakse põletiku kulgemise järgi?
Mis on empüeem?
Mis on furunkel?
Mis on flegmoon?
Mis on abstsess?
Millised on morfoloogilised vormid?
Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid?
Kuidas kasvajad levivad?
Kuidas jaotatakse nekroosi?
Millised on nekroosi vormid?
Kuidas nekroos lõppeb?
Milline on selle tähendus organismile?
Mis on düstroofia?
Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid?
Mis on pigment düstroofiad e pigmentoosid?
Mis on mineraaldüstroofiad?
Mis on kivid Mis neid tekitab?
Kuidas jaotatakse?
Mis on sapikivid?
Mis on kusekivid?
Mis on atüpism?
Mis on prekantsiroos?

Milleks on vaja patoloogiat?
Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine , ravi hindamine, teadustöö.

Millised tunnused tulevad välja peale surma?
Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus.

Millised on etioloogilised tegurid?
Eksogeensed (välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed
Endogeensed (sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon.
     4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi?
Organsüsteemide alusel, elundite alusel, etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi.
     5. Millised on haiguse kulgemise faasid ?
Varjatud e latendi e peiteperiood , prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood.
     6. Kuidas jaotatakse surma?
Kliiniline ja bioloogiline. Kliinilisest surmast on võimalik välja tulla.
     7. Mis on kompensatsioon ?
Haiguse puhul tekkinud struktuursete ja funktsionaalsete kahjustuste hüvitamine kompensatoorsete protsesside abil.
      8. Kuidas jaotatakse kompensatoorsed faasid?
Jaotatakse kujunemis järguks (muutuste käivitamine), kinnitusjärguks (võib kesta aastaid, aastakümneid), kurnatusjärk
     9. Kuidas lõppeb adaptatsioonivõime piiride ületamine?
Kudede füsioloogilise kohanemise e adaptatsioonivõime piiride ületamine viib esmalt pöörduvate rakukahjustuste tekkele, sealt edasi aga järgnevad rakus pöördumatud muutused ja rakusurm .
    10. Mis on hüpertroofia ja kuidas see jaguneb?
Hüpertroofia on elundi või koe mahu suurenemine. See võib toimuda rakkude suurenemise teel või rakkude arvu suurenemise teel. Kui suurenevad tööd tegevad rakud on tegemist tõelise hüpertroofiaga. Kui aga mittefunktsionaalsed rakud (strooma) siis ebahüpertroofia.
    11. Millised on hüpertroofia morfoloogilised tunnused ja millised on hüpertroofia vormid?
Morfoloogilised tunnused: elundi mahu ja massi suurenemine, rakkude mahu suurenemine, rakkude arvu suurenemine. Hüpertroofia vormid: füsioloogiline (tööhüpertroofia, neuroendokriinne hüpertroofia) ja patoloogiline (kompensatoorne e hüvituslik hüpertroofia, neuroendokriinne.

12. Mis on atroofia ?
Atroofia toimub eelnevalt normaalselt välja arenenud elundi või koe mahu vähenemine funktsionaalselt aktiivsete elementide mahu ja arvu vähenemise teel. Atroofia on taaspöörduv, kui protsess pole piisavalt kaugele arenenud.
13. Millised on atroofia morfoloogilised tunnused?
Elundi mahu ja massi vähenemine, rakkude mahu vähenemine, rakkude hulga langus, mõnikord ka pigmendi teke.
14. Millised on atroofia vormid?
Füsioloogiline atroofia: involutsioon, vanadusatroofia e rakusatroofia
Patoloogiline atroofia: üldine atroofia e kurtmus e kahheksia, kohalik atroofia- piirdub ühe elundiga
15. Millised on kahheksia alavormid ?
Alimentaarne, vähkkahheksia,tserebraalne,hüpofüsaarne, kahheksia krooniliste nakkushaiguste korral.
16. Millest sõltub rakumuutuste iseloom?
Kahjustava faktori tüübist, tugevus astmest, kestusest. Ja raku tüübist, funktsionaalsest seisundis, adaptatsioonivõimest.
17. Mis on regeneratsioon ?
Regeneratsioon ehk koedefekti paranemine on elundi või koe kudede hävinud struktuursete elementide taastekkimine.
18. Kuidas klassifitseeritakse regeneratsiooni ?
Klassifitseeritakse füsioloogiliseks, paranduslikuks e reparatiivseks (täielik, mittetäielik) ja patoloogiliseks (hüperegeneratsioon, hüperregeneratsioon)
19. Mis on hüperegeneratsioon, mis on hüperregeneratsioon?
Hüperegeneratsioon on, kui haav ei parane täielikult ning tekib arm. Hüperregeneratsioon on kui haav täitub sidekoega, tekib liigliha, haav paraneb ja täitub mitmekihilise lameepiteeliga.
20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni?
Regeneratsiooni mõjutavad vanus, toitumus, elundi verevoolus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastumisvõime, innervatsioon , lisategurite olemasolu organismis (põletik).
21. Mis tagavad normaalse vereringe ?
Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon .
22. Mis on hüpereemia?
Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes.
23. Millised on hüpereemia põhjused?
Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu.

24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia?
Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess. Tavaliselt kutsub esile kudedes haiguslike muutusi. Elund suureneb, on sinakat tooni ja jahe. Võib olla nii üldine kui ka lokaalne .
25. Millised on venoosse hüpereemia tagajärjed?
Tagajärgedeks on tursed , verevalumid, atroofia, rasvdüstroofia, sidekoestumine.
26. Mis ja milline on arteriaalne hüpereemia?
Arteriaalne hüpereemia on tavaliselt lühiaegne. Põhjustatud arteriaalse vere juurde voolu suurenemisest, kusjuures venoosne äravool on normaalne. Elund või kude suureneb mahult, on helepunane, temp tõuseb.
27. Mille järgi ja kuidas jaotatakse arteriaalset hüpereemiat?
Arteriaalset hüpereemiat jaotatakse tekkepõhjuse järgi: vasomotoorseks, kollateraalseks, dekompressiooniks e postaneemiliseks, vakaatseks, põletikuliseks.
28. Mis on staas ? Milline see on?
Staas on verevoolu lakkamine kapillaarides. See võib olla ajutine või püsiv. Toob kaasa erütrotsüütide kokku kleepumise, vere vedela osa väljumine veresoonest, tursete teke. Võib põhjustada pöördumatuid muutusi kudedes.
29. Kuidas jaotatakse väheveresust? Millised need on?
Väheveresus jaotatakse üldiseks ja kohalikuks. Üldine on vere üldhulga langus-digeemia, erütrotsüütide hulga langus- aneemia . Kohalik on isheemia ning on tingitud arteriaalse vere juurdevoolu vähenemisest elundisse.
30. Mis on väheveresuse põhjused ja millised on tagajärjed?
Põhjused: angiopasm- veresoone ahenemine , veresoone kompressioon , veresoone ummistumine, vereringe ümberjaotamise korral. Tagajärjeks võib olla atroofia, nekroos (rakkude hukkumine).
31. Mis on tromboos ?
Tromboos on elupuhune vere hüübimine veresoontes või südameõõnes. Tromb on alati kinnitunud.
32. Mis on tromboosi põhjused ja tagajärjed?
Tromboosi võivad põhjustada verevoolu aeglustumine, põletikulised protsessid, veresoone seina kahjustused, vere hüübivustõus. Võib põhjustada surma või nekroosi.
33. Mis on emboolia? Milline see on?
Emboolia on veresoonte ummistus mingi verega kaasa liikuva kehaga . See tekkib patoloogilistest tingimustest, liigub verevooluga ühest kohast teise, ummistab veresoone valendikku .
34. Milliseid embooliad on?
Eristatakse trombembooliat, rasvembooliat, õhkembooliat, gaasembooliat, kude- ja rakkembooliat, bakterembooliat ja võõrkehaembooliat.

35. Mis on infarkt ja mis seda põhjustab?
Infarkt on koekärbuse e nekroosi kolle , mis tekib elundis või koes verevarustuse lakkamise tagajärjel. Tekkis oluline kollateraalide puudumine, madal vererõhk või elundi funktsiooni tõus. Infarktikolde kuju sõltub veresoonte paigutusest. Põhjuseks veresoone spasm , tromb, embol .
36. Mis on verejooks ja kuidas seda jaotatakse?
Verejooks ehk vere väljumine veresoontest. Jaotatakse väliseks, sisemiseks, verevalumiks ja arteriaalseks, venoosseks, kapillaarseks.
37. Mis võivad olla verejooksu põhjused ja tagajärjed?
Põhjusteks võivad olla veresoonte seina rebend, mingi protsessi poolt aeglaselt purustatud veresoon, veresoone seina läbilaskvuse tõus. Tagajärgedeks võib veri imenduda täielikult, võib tekkida tsüst, kapselduda, organiseeruda, võivad tekkida liited .
38. Mis on hemotooraks ?
Verirind
39. Mis on hemoperikard?
Veri südamepaun
40. Mis on hemoperitoneum?
Verikõht
41. Mis on patehhia?
Täppverevalum
42. Mis on hematoom ?
Verimuhk
43. Mis on meleena?
Veriroe
44. Mis on hematuuria ?
Verikusisus
45. Mis on metrorrhagia?
Emakaverejooks
46. Mis on menorrhagia?
Rohke menstruatsioon
47. Mis on transudaat?
Transudaat e normaalne koevedelik
48. Mis on eksudaat?
Eksudaat e patoloogiline koevedelik
49. Mis on turse ?
Suurema hulga vedeliku kogunemist kudedesse nimetatakse turseks.
50. Mis on dehüdratsioon?
Koevedeliku hulga vähenemist nimetatakse eksikoosiks e dehüdratsiooniks.
51. Mis on hüdropsia?
Vesitõbi
52. Mis on anasarka?
Nahaturse.
53.Mis on odeem?
Naha turse
54. Mis on astsiit ?
Vesikõht
55. Mis on eksikoos ?
Dehüdratsioon
56. Mis on põletik? Millega on seotud?
Põletik on organismi tüüpiline kaitsekohastumuslik reaktsioon , mille ülesandeks on lokaliseerida ja likvideerida etioloogilise faktori kahjustav toime. On seotud kolme protsessiga: kudede kahjustus, mikrotsirkulatsiooni muutus, rakkude vohamine .
57. Mis põhjustab põletiku?
Bioloogilised tegurid ( parasiidid , seened, bakterid ), füüsikalised tegurid ( trauma , temp,surve), keemilised tegurid (eksogeensed- happed,alused; endogeensed- lõpp produkt )
58. Mis on alteratsioon?
Alteratsioon on koekahjustus. Igasugune põletik algab alternatiivsete muutustega (nekroos, düstroofia). Hukkunud rakkudest vabanevad bioaktiivsed ained, mis omakorda käivitavad järgnevad protsessid.
59. Mis on eksudatsioon ?
Eksudatsiooni puhul püütakse kõrvaldada põhjus ja koedefekt. Alguses väikesed veresooned ahenevad , siis laienevad ja kujundavad kaks põletiku tunnust: punetus ja temp tõus. Vere vedelad osad väljuvad veresoontest ja tekib turse. Ka kaitsekehad ja leukotsüüdid väljuvad põletikukoldesse. Turse surub närvilõpmetele tekitades valu ja funktsiooni häire.
60. Mis on proliferatsioon ?
Proliferatsioon on põletiku puhul tekkiv reaktsioon sidekoe poolt, eesmärgiks täita koevigastus.
61. Millised on põletiku tunnused?
Punetus RUBOR, temp tõus CALOR, valu DOLOR, turse TUMOR, funk häire FUNCTIO LAESA.
62. Millised on põletikulise reaktsiooni vormid?
Adekvaatne e normergiline reaktsioon, mitteadekvaatne, hüperergiline/allergiline reaktsioon, hüperrgiline, anergiline reaktsioon, väärastunud e vale reaktsioon.
63. Kuidas jaotatakse põletiku kulgemise järgi?
Äge e akuutne põletik, alaäge e subakuutne põletik, krooniline põletik.
64. Mis on empüeem?
Õõneselundite mädapõletik
65. Mis on furunkel ?
Rasunäärmete mädapõletik

66. Mis on flegmoon?
Kudede laialdane mädapõletik.
67. Mis on abstsess ?
Piirdunud mäda sisaldav õõs.
68. Millised on morfoloogilised vormid?
Alternatiivne põletik-ülekaalus koekahjustus, eksudatiivne põletik-ülekaalus eksudatsioon, proliferatiivne põletik-ülekaalus sidekoe reaktsioon.
69. Mis on kasvaja ?
Kasvaja on rakulis-koeline moodustis , mis tekib omapärase patoloogilise vohangu tagajärjel.
70. Kuidas jagunevad kasvajate kasvamis viisid?
Ekspansiivne - kompaktse kogumina, infiltratiivne-koerakkude vahele, endofüütne- koe/elundi sügavusse, eksofüütne-valendiku suunas.
71. Kuidas kasvajad levivad?
Pidev levimine e invasioon , metastaseerumine-levik algkoest kaugemale (lümfogeenne, hematogeenne, implantatsioon e isutusmetataasid)
72. Healoomuliste tunnused?
Nõrk atüpism, aeglane kasv, ekspansiivne kasv, ei levi, ei anna retsidiive, ei esine nekroosi, mõju organismile kohalik.
73. Pahaloomuliste tunnused?
Tugev atüpism, kiire kasv, infiltreeruv kasv, levib, annab retsidiive, esineb nekroosi, mõju organismile tugev.
74. Mis on nekroos?
Nekroos e kärbus on kohalik surm e rakkude mittefüsioloogiline hukkumine elavas organismis.
75. Kuidas jaotatakse nekroosi?
Nekroosi jaotatakse tekkepõhjuste järgi: tsirkulatoorne, traumaatiline, toksiline , tsütopatogeenne, allergiline, ensümaatiline, trofoneurootiline.
76. Millised on nekroosi vormid?
Koagulatsioonnekroos e kuiv nekroos, kollikvatsioonnekroos e märg nekroos ja erivorm e gangreen .
77. Kuidas nekroos lõppeb? Milline on selle tähendus organismile?
Nekroosi lõppemine: piirituspõletik-sidekude-armkude, kapseldumine, tihkestumine, veeldumine- tsüst, kaverni teke, irdumine, mutilatsioon, haavandumine. Tähendus organismile oleneb hukkunud koe hulgast ja paiknemisest. Mürgitus või surm.
78. Mis on düstroofia?
Düstroofia on ehituslik muutus rakkudes ja kudedes, mis tekib ainevahetus häirete korral. Muutused võivad olla kas kvantitatiivsed või kvalitatiivsed.
79. Kuidas klassifitseeritakse düstroofiaid?
Häirunud ainevahetuse liigi järgi ( valkdüstrrofiad, rasvdüsdroofiad, süsivesikdüstroofiad, pigment düstroofiad, mineraaldüstroofiad), muutunud lokalisatsiooni alusel (parenhüümi rakkudes, stroomas, muutused mõlemas), muutused ulatuse alusel (üksik, enamik elundeid, süsteemne), geneetilise faktori järgi (pärilikud, omandatud).
80. Mis on valkdüstroofiad ja iseloomusta neid.
Tegemist on valkude ainevahetus häirega. On rakusisesed e parenhümatoossed, rakuvälised e mesenhümaalsed ja segavalkdüstroofiad.
81. Mis on rasvdüstroofiad ja iseloomusta seda.
Häiritud on lipiidide ainevahetus. On parenhümatoossed rasvdüstroofiad ja mesenhümaalsed rasvdüstroofiad.
82. Mis on süsivesikdüstroofiad ja iseloomusta seda.
Süsivesikute ainevahetuse häire. Hinnatakse tavaliselt vere suhkrusisalduse järgi. On hüpoglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline) ja hüperglükeemia (füsioloogiline, patoloogiline).
83. Mis on pigment düstroofiad e pigmentoosid? Iseloomusta.
Pigmentainevahetuse patoloogia. Endogeensed (nt melaniin , helmi tuletised), eksogeensed (tätoveering). Melaniin on kaitsepingment. Jaguneb: üldine hüperpigmentatsioon (Addisoni tõbi), kohalik hüperpigmentatsioon (tedretähnid), üldine hüpopigmentatsioon ( albinism ), kohalik hüpopigmentatsioon (leukodermia)
84. Mis on mineraaldüstroofiad? Iseloomusta seda.
Ca, K, Cu, Fe jne ainevahetus häire. Tavaliselt avaldub kivide tekkes.
85. Mis on kivid ? Mis neid tekitab? Kuidas jaotatakse?
Kivid e konkremendid on kõva konsistensiga moodustised, mis tekivad õõneselundites ja näärmete viimajuhades soolade väljaladestumise tõttu. Tekkepõhjused: ainevahetus häiritud, põletik. Jaotus: kristalloidsed kivid, kolloidsed kivid, kombineeritud kivid.
86. Mis on sapikivid ?Mis on kusekivid? Nende tunnused
Kolesteroolkivid, pigmentkivid, lubikivid, segakivid. Morfoloogilised tunnused: sapipõie põletik, maksakoolika, haavandumine ja perfotmatsioon, sapipõies ja ikterus , liited, ümbritsevate kudede põletikperikolesitiit.
Uraatkivid, oksalaatkivid, fosfaatkivid, leibkivid. Morfoloogilised tunnused: neeruvaagna põletik, neerukoolika, neeruvaagna laienemine, vesikottneet, mädakottneer.
87. Mis on atüpism?
Atüpism on kõrvalekalle normist.
     88. Mis on prekantsiroos?
Vâhieelne seisund

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 157 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

157 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Martina98 Õppematerjali autor

Patoloogia arvestus esimesel aastal

Sarnased õppematerjalid

docx

PATOLOOGIA kokkuvõte

PATOLOOGIA TEGEVUSVALDKONNAD Patoloogia on teadus, mis uurib inimorganismi haiguste korral. Haiguse põhjus - etioloogia tekke- ja arengumehanismid - patogenees sümptomid, kulg ja lõppemine PATOLOOGIA TÄHTSUS Oluliseks ülesandeks on välja selgitada muutuste põhjused ja milliste mehhanismide kaudu need toimuvad. Oluline diagnoosimiseks, muutuste ja nende ulatuse määramiseks, prognoosimiseks, ravihindamiseks, teadustööks, on kliinilise meditsiini teoreetiliseks aluseks. TERVIS Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. HAIGUSE MÕISTE JA OLEMUS Haigus on normist(tervisest) kõrvalekaldumine. Haigus= kahjustus + reaktsioon Kogu organismi tabanud kahjustav protsess, uus seisund, mis väljendub organismi ja väliskeskkonna vaheliste kohanemisreaktsioonide ning töövõime languses. Haigust iseloomustavad haigustunnused ehk sümptomid. Objektiivsed sümptomid- reaalselt nähtavad või neid on võimalik määratleda uurimismeetotitega. Subjektiiv

Patoloogia

pdf

Vereringehaired ja põletik

AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemia 1 Hyperae

Bioloogia

doc

Kordamiskusimused "vereringehäired&quo t;

Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt pigistava es

Meditsiin

pdf

Patoloogia test õenduses

PATOLOOGIA TEST (õendus 2019/2020) Kokku: 69 p ? 1. Atroofia korral… 3p suureneb koe/elundi maht väheneb koe/elundi maht suureneb koe/elundi aktiivsus suureneb rakkude hulk väheneb rakkude hulk väheneb koe/elundi aktiivsus 2. Leidke sobiv vaste: 12 p elupuhune vere hüübimine veresoontes ja südameõõntes - tromboos verimuhk - hematoom verejooks - hemorraagia moodustis või võõrkeha, mis liigub koos verega ja ummistab veresooni - embol turse - ödeem liigveresus - hüpereemia vesikõht - astsiit väheveresus - hüpeemia verevoolu lakkamine väikestes veresoontes - staas koekärbus vereringehäire tagajärjel - infarkt kehvveresus - aneemia täppverevalum - petehhia 3. Järjestage haiguse kulgemise etapid: 5p 1. peiteperiood 2. prodromaalperiood 3. õitseperiood 4. tervenemine 5. rekonvalestsentsi periood 4. Nimetage pahaloomulise kasvaja tüüpilised

Biomeditsiin

pdf

Vereringehaired

VERERINGEHÄIRED HÜPEREEMIA · Arteriaalne hüpreemia arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Kliiniliselt: nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud Kongestsioon veretulv elundisse (nt sugulise erutuse korral sugutis/kõdistis) Arteriaalse hüpereemia eeldus hea südametegevus, veresoonte laienemine. - üldine ringleva vere mahu e. vere voluumeni suurenemise tagajärjel (näit. sportimisel, palaviku puhul) - kohalik (näit. punastamine) 1. füsioloogiline füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline angioneurootiline e. vasomotoorne infektsioonide korral, veresoont laiendavate närvide erutuse korral (punastamine, soojas) kollateraalne magistraalsoone kahjustusel

Meditsiin

docx

Üldpatoloogia-kliinilise keemia test

Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kasv kasvajal on kindla

Patoloogia

docx

Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ

EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne

Bioloogia

pdf

Biomeditsiini kordamisküsimuste vastused

BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne

Biomeditsiin

Rohkem sarnaseid