Esimesed kaks neist võivad nakatada genitaaltrakti kui ka ülemisi hingamisteid, suuõõnt, silmasidekesta. Kõrge riskiga genotüüpid - HPV 16, 18, 31, 33, 35, 39, 45, 51, 52, 56, 58, 59. HPV erinevad kõrge riskiga tüübid põhjustavad vähemalt 97% emakakaela kasvajatest. Arvatavalt kõrge riskiga genotüübid - HPV 26, 53, 55, 66, 68, 73, 82, 83. Teadmata riskiga genotüübid - HPV 30, 32, 34, 57, 62, 64, 69, 71LVX160. 3.1.2. Healoomulised ja halvaloomulised genotüübid Kõigi HPV viiruste genotüübid on Dr.Remm (1998) jaganud järgnevalt: Healoomulised nahapapilloomid (soolatüükad) - HPV1 Halvaloomulised nahapapilloomid - HPV5, HPV8, HPV47 Healoomulised limaskesta papilloomid (genitaalidel) - HPV6, HPV11 Healoomulised limaskesta papilloomid (kondüloomid) - HPV13, HPV42 Pahaloomulised genitaalide papiloomid, arenevad vähiks - HPV16, HPV18 Pahaloomulised limaskesta papilloomid- HPV31, HPV33
Lamedapinnalised papilloomid, mis võivad asjatundmatule silmale olla raskelt avastatavad Paapulid Nakatumine: Nakatutakse otsese kontakti teel Viirus võib jääda rakkudesse pikaks ajaks, kuni tekivad haiguse arenguks soodsad tingimused Enamasti tabab papilloomviirus suguelundeid, aga ka suuõõnt, kõri ning nahka kätel ja jalgadel Tagajärjed: Eriti oluline osa on inimese immuunsüsteemi muutusel Tavaliselt on papilloomviiruste mõjul tekkinud koemuutused healoomulised Teatud papilloomviiruse tüübid suurendavad riski pahaloomuliste kasvajate tekkeks Kondüloomid Näsataolised või käsnjad moodustised Kondüloomid võivad põhjustada kihelust ja valu Kondüloome on võimalik diagnoosida juba läbivaatuse käigus Kondüloome suguelundeil saab ravida paiksete ravimitega Turvaseksi järgimine on üks kindlamaid võimalusi mistahes sugulisel teel levivast haigusest hoidumisel. Kasutatud kirjandus www.emakas.ee www.med24.ee www.kliinik
suur oht, et nad edasi loovad pahaloomulised moodustused. MELANOOM Naha või limaskestade pigmentrakkudest tekkinud pahaloomuline kasvaja, mis võib anda metastaase e. siirdeid mistahes organisse. Melanoom võib tekkida sünnimärgi ehk neevuse muutumisest või eelnevalt täiesti normaalsele kohale nahal. Peamiseks kasvaja teket soodustavaks põhjuseks peetakse ultraviolettkiirgust. PAPILLOOM ehk näsakasvaja Healoomulised epiteliaalsed kasvajad arenevad karvafolliiklitevahelise ala pealisnahast, karvafolliikli epiteelist või higinäärmete epiteelist. Papilloomid lokaliseeruvad näole, kaelale, käte sirutuspindadele ja mujale kehale. Algfaasis on kolle teravalt piiritletud, väike “ liha” värvi või tuhmkollane pehme sõlmeke, mis kasvab nahapinnast väljapoole. Keratiniseerunud kolded võivad olla kuni 1 cm. Tavaliselt
Sellest tulenevalt luuakse uusi seadusi ja piiranguid, mis piiravad või keelavad teatuid tegevusi. Muidugi tuleks igasuguste piirangute kehtestamisel arutleda, kas millegi ära keelamine on antud olukorras just parim võimalus. Kas keelamine aitab saavutada vajalikku eesmärki? Milliseid muutusi toob keeld teistes eluvaldkondades ja lõpuks kumb on siis ikkagi suurem- kas kasu või kahju? Täiuslikus maailmas pole vaja seadusi ega piiranguid, inimesed on healoomulised ning õilsad. Nad hoiduvad teistele inimestele nii vaimsete kui ka füüsiliste kahjustuste tekitamisest. Kahjuks või õnneks on selline idülliline maailm olemas vaid raamatus nimega ''Gulliveri reisid'' 4. osas, mille autoriks on Jonathan Swift. Autor on kirjutanud selles teoses mitmetest erinevatest maailmadest: liliputtide maa kui väikluse ja kitsarinnalisuse maa, hiiglaste maa kui tarkuse ja arukuse maa, Laputa saar kui teaduse maa ning lõpuks hiihnhmide maa kui
Inimene tõhustab organismis antikehade hulka vaktsineerimisega. Viirushaigused 1. Herpesviirused- DNA viirused, sisenevad epiteel- ehk kattekoerakkudesse. Ohatised, tuulerõuged, marutaud, suu limaskesta põletik (Epstein-Barri viirus). 2. Papilloomviirused- onkogeensed (kasvajaid tekitavad viirused), enamik haigusi on healoomulised- konnasilm, soolatüügas; emakakaela kasvaja. 3. Hingamisteede kahjustused- gripiviirus, adenoviirus, rinoviirused (nina ja kurgu piirkond), paragripiviirus, enteroviirused (seedekanaliviirused). 4. Retroviirused- tõsised organismi talitlushäirete põhjustajad (HIV- immuunsuspuudulikkust põhjustav viirus, kuna ta siseneb lümfotsüütidesse ja takistab antikehade tootmist), leukeemiat põhjustav viirus.
nägemishäire, põie- ja seedetegevuse häired. Alzheimer- pöördumatu ajuhaigus. Peaajus iseloomulikud koelised muutused, 5 staadiumit. Dementsus- on aeglane või järkjärguline vaimse võimekuse kaotus. Sümptomiteks on mälu(lühi) ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate oskuste kahanemine, käitumishäired, isiksuse muutus. Pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimer, ajuverevarustuse häired, Parkinson, AIDS. Pöörduvate põhjuste hulka kuuluvad ajutraumad, healoomulised asjukasvajad, teiste elundite kahjustused, mürgitused, vaegtoitumine. Suhtlemisel räägi aeglaselt, vajadusel korda, jäta vastamiseks aega, näita ette, sõnasta lihtsalt, kui ärritub vaheta teemat. Parkinson- kns haigus, mis põhjustab liikumishäiret. Krooniline neuroloogiline haigus, avaldub kesk- ja vanemaseas. Sümptomid- jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
Kahjustatud rakk on vähi tekke eelduseks. Melanoom võib levida organismis kiiresti ning seetõttu on oluline avastada ja ravida haigust varases staadiumis, sest varases staadiumis on haigus ravitav. (Niin 2009.) Mida tuleb sünnimärkide juures jälgida? 1. Ebakorrapärane kuju ehk asümmeetria. 2. Serva ebakorrapärasus. 3. Erinevad värvused ühes sünnimärgis. 4. Üle 5 mm läbimõõt. 5. Muutused sünnimärgi mõõtmetes. (Niin 2009.) Epidermaalsed kasvajd Healoomulised epidermaalsed kasvajad Naevus verrucosus on kaasasündinud või varases lapseeas tekkiv sünnimärk, mis on epidermise liigse kasvu tulemus. Välimuselt on see kareda pinnaga, käsnataoline, pruun, mis harilikult paikneb kaelal, ülakehal ja jäsemetel. (Bogovski jt 1989.) 14 Seborröakeratoos või vanaduskeratoos on vanuse suurenemisega sagenev kasvaja, mida esineb
kuni ägedate mitut liigest haaravate põletikkudeni. Need sümtomid võivad esineda aastaid enne, kui tulevad esile järgmised haigusilmingud. Nahamuutus on samuti luupusele tüüpiline. Esineda võivad: liblikakujuline nahapunetus näol; ringikujulised nahamuutused; punetav täpiline nahk nii näol kui ka kaelal, rindkere ülaosas ja küünarnukkidel. Ligi 40%-l patsientidest esineb valguskartus ehk päikesevalgus ja ultravioletvalgus on tugevalt ärritava toimega. Neerumuutused võivad olla healoomulised ja mitte anda sümptoome. Neerukahjustus (kui ta juba tekkinud on) on luupuse korral süvenev ning sageli viib neerupuudulikkuse ning surmlõppeni. Ligi pooltel luupushaigetest neerukahjustust aga ei tekigi. Lisaks võivad esineda peavalud, isiksuse muutused, epilepsia ning psühhoosid. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Varajane SLE on raskesti eristatav teistest sidekoehaigustest, näiteks reumatoidartriidist juhul, kui haiguspildis domineerivad liigeskaebused
Ümbriseta viirustel võib viirusosake siseneda rakku kas otse läbi rakumembraani või toimub see endotsütoosi (pino- või fogotsütoosi) teel. Haigused 1) Herpesviirushaigused paljunevad epiteelkoe raku tsütoplasmas ja hiljem lokaliseeruvad närvirakkudesse. Tuulerõugete läbipõdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust. 2) Papilloomviirused paljunevad epiteelkoerakutuumades ja põhjustavad kudede vabanemist, tekitavad nn. healoomulised kasvajad (soolatüükad, konnasilmad). Suguelunditel esinevad kondüloomid, mis naistel võivad üle minna pahaloomuliseks kasvajaks. 3) Rinoviirused põhjustavad ülemiste hingamisteede põletikke, paljunevad hästi 33-34 kraadi juures. Haigus allub hästi ravile. 4) Marutõveviirus ohustab kõiki soojaverelisi loomi. Peiteaeg on 1 nädal kuni 1 kuu. Alguses sarnanevad haigusnähud lihtsale külmetusele. Haiguse süvenedes tekivad
PEAAJU METASTAASID II · 15%-l peaaju metastaaside juhtudest jääb kasvaja algkolle selgitamata. · Ajumetastaaside ravivõtted sõltuvad haige üldseisundist, metastaatiliste kollete arvust ja metastaasi suurusest. · Ravi: kortikoidhormoonid, kirurgiline eemaldamine. RETSIDIVEERUMINE I · Kasvaja taasteke endisel kohal pärast ravi. · Taastekke põhjustab kasvajarakkude säilimine algkoldes. · Pahaloomulised kasvajad retsidiveeruvad sagedamini kui healoomulised. · Retsidiiv on tavaliselt kliiniliselt pahaloomulisem kui esialgne kasvaja. RETSIDIVEERUMINE II · Mida varem kasvaja retsidiiv avastatakse, seda suuremad on haigusprotsessi peatamise võimalused. · Vajalik on patsiendi pikaajaline ja regulaarne järelkontroll. · Retsidiivid võivad tekkida juba mõne nädala möödudes või alles aastate pärast. · Retsidiivide alusel hinnatakse kasvaja ravi tulemusi (nt 5a haigusevaba elulemus).
aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores] fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem] ad – jaoks usus, m – kasutamine medicinalis, III – meditsiiniline 10. canaliculi lacrimales – pisarakanalikeed [kanaliikuli lakrimaales] canaliculus, II kääne, m – sg gen, pl nom – kanalikese, kanalikesed lacrimalis, e – pisar 4
Nakkuslik mononukleoos Suu limaskesta epiteelkoes ja Kandub üle süljega süljenäärmetes Enteroviirused Soolepõletikud, kõhulahtisus Paljunevad soolestikurakkudes. Kontaktnakkus Palavik. Ülemiste hingamisteede põletik. Papilloomviirused Healoomulised kasvajad, Rakkude vohamine, võib muutuda Kontaktnakkused. Suguelundite soolatüükad,konnasilmad pahaloomuliseks. epiteelkoes Rinoviirused (RNA-genoomiga) ja adenoviirused (DNA-genoomiga) Hingamisteede põletikud Nina- ja kurguepiteeli põletik Piisknakkus Retroviirused
7) ainevahetus autotroofne heterotroofne heterotroofne 8) toitumisviis osmootne (osmoosi osmootne osmoos; fago- ja pino- rakutasandil teel) tsütoos 9) paljunemine kunst.- piiramatu piiramatu Piiratud (v.a. tingimustes healoomulised kasvajad) Valgemädanik saprotroofne; lagundav tavaliselt lehtpuupuitu; lagundavad ligmiini; tekivad (valged) kiud Pruunmädanik saprotroofne; lagundab okaspuupuitu; lagundab tselluloosi; tekivad kuubikud Ektomükoriisaseened seenerakud lähevad taimerakkude vahele (mitte sisse) Seente tähtsus: · lagundavad surnud organisme · toiduainetööstuses (seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna ja värvi parandamiseks; nt
tarsus`est ning laugude sidekestast ehk konjunktiivist1. Laugude verevarustus on rikkalik ja pärineb a.ophthalmica harudest. 5% nahavähkidest lokaliseeruvad laugude piirkonda2. Nagu teiste kasvajate puhulgi, saab laugude kasvajaid klassifitseerida nende algkoe ning healoomulisuse/pahaloomulisuse alusel. Enamik laugude tuumoreid on kutaanse päritoluga, need jagunevad epiteliaalseteks ja melantosüütilisteks tuumoriteks. Healoomulised epiteliaalsed lesioonid, basaalrakulised kartsinoomid (basal cell carcinoma, BCC), tsüstid ja melanotsüütilised lesioonid moodustavad umbes 85% kõigist laugude tuumoritest. Kutaansed lamerakuline kartsinoom (squamous cell carcinoma, SCC) ja melanoom esinevad suhteliselt harva. Stromaalsed tuumorid esinevad veelgi harvemini. Esineb veel laugude lümfoome, hamartoome ja koristoome. 3 Etioloogia
Viirused teostavad ka geenide ülekannet, olles nii üheks päriliku muutlikkuse allikaks. Paljude looma- ja inimestehaiguste põhjustajaks on viirused. Eristatakse kolme tüüpi nakkusi: ägedadad, peidetud ja kroonilised. Mõningad haigused Herpesviirused: tuulerõuged ohatis genitaalherpes nakkuslik mononukleoos Enteroviirused: soolepõletikud, kõhulahtisus Papilloomviirused: healoomulised kasvajad soolatüükad konnasilmad 9 Kasutatud kirjandus 1. Internetiportaal www.et.wikipedia.org otsingusõna: "mikroorganismid". 2. "Bioloogia lühikursus gümnaasiumile" Koostaja: Helle Järvalt Kirjastaja: Avita 2003 10
piirkonnas, mis on välja kutsutud minimaalsete verejooksudega. Paranemine toimub ka loomuliku teel. Silma sidekesta põletik ehk konjuktiivi põletik, mis tekib peamiselt mitte viirusliku või bakteriaalse infektsiooni tagajärjel, vaid silma laua ääre ärritusest, tihti nõrgal kujul sügelusega ja kipitamisega, tihti lühiaegselt (1 päev). Konjunktiviidi raviks kasutatakse allergiavastaseid silmatilku (antihistamiinsed ravimid, kortikosteroidid jt). Kelloid armid- healoomulised sidekoed, mis tekkivad sügava naha kahjustusest ( liiga sügavalt nõela sisse viimine, eriti huulte injektsioonanesteesias). See on lame, paisunud,kumera kujuga naha vohang kahvatu roosa või alebaster värvi. Normaalse struktuuri taastamine peaaegu ei toimi. Allergia - spontaanne lühiajaline reaktsioon, sügelus, ärritus, kublade ilmumine (nõgestõbi) mis on organiismi kaitse reaktsioon. Patsiendile/kliendile on vaja osutada esmaabi: panna tasasele pinnale,
kaudu valgustatakse emaka limaskesta ja muudetakse nähtavaks seal olevad pinnamuutused. Hüsteroskoopiast on kasu mitmete probleemide ja haiguste diagnoosimisel, näiteks saab täpsustada vererohkete menstruatsioonide, menopausijärgsete veritsuste, korduvate varasraseduste katkemiste ja viljatuse võimalikke põhjusi. Hüsteroskoopia käigus saab teostada emakasiseseid operatsioone: 1. eemaldada emakaõõne polüüpe (healoomulised emaka limaskesta kasvajalised vohandid); 2. eemaldada väiksemaid emakaõõnde ulatuvaid emakamüoome (healoomulised emakalihakoest lähtunud kasvajad) ; 3. eemaldada emakaõõne siseseid liiteid ; 4. korrigeerida emaka väärarendeid (emaka vahesein) ; 5. eemaldada võõrkeha emakaõõnest (nt spiraali osa) (Harvard Health Publications 2011). SUGUELUNDITE VAATLUS JA PALPATSIOON Günekoloogiline uuring
toidulisand) · Toidupaksendajate tootmisel (kreemid, majonees, sulatatud juust) · Ensüümide tootmisel (pesupulber) · Orgaaniliste hapete ja etanooli tootmisel (äädikahape, piiritus) · Mügarbaktereid kasutatakse bakterväetisena · Heitvete puhastamisel (www.wikipedia.ee) Kokkuvõte. Bakterid on kõige väiksemad mikroskoobilised organismid ja neid on inimese nahal ja seedekulglas umbes 400 erinevat liiki. On olemas halva- ja healoomulised bakterid. Inimesed kasutavad baktereid erinevate asjade valmistamisel kui ka ravimite tegemisel. Liigne käte pesu tekitab inimesele rohkem baktereid juurde. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Joonis 1 Bakterid Kasutatud kirjandus · www.ateena.ee/artikkel.php?id=11911 28.01.2010 · http://forte.delfi.ee/news/teadus/ara-seebiga-liialda-bakterid-kaitsevad-nahatove- eest.d?id=27124263 28.01.2010 · http://www.para-web.org/viewthread.php
Papilloomiviirused on väikesed ja väga salakavalad DNA viirused, mis ei anna esialgseid sümptomeid. Inimesel on neid teada üle 100 tüübi. Enamik neist tekitavad healoomulisi käsnjaid moodustisi, mis on madala riski HPV-d. Halvaloomulisi kasvajaid tekitavad kõrge riski ehk onkogeensed HPV-d. Referaadis tuleb käsitlusele papilloomviiruste üldine iseloom - nakatamine, paljunemine, hiaguse teke, levik; madala riski HPV-de poolt põhjustatud healoomulised kasvajad - soolatüükad ja kondüloomid ning sellised onkogeensed HPV haigused nagu nahavähk ja emakakaelavähk. Iga haiguse puhul on inimese jaoks oluline teada, kuidas sellest hoiduda ja millised võimalused on raviks, kui ollakse juba haigestunud. 4 1. PAPILLOOMIVIIRUS Papilloomiviirused on väikesed DNA viirused, mis nakatavad epiteelirakke. Inimese
kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Oleme olukorras, kus GMOd lastakse keskkonda vastutustundetult, tagajärgi absoluutselt teadmata. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles
kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil.
uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks). Sellega on võimalik avastada isegi 1 mm läbimõõduga koldeid, mis pole veel käega tuntavad. Rinnavähk Rinnavähi riskitegurid: vanus (risk kasvab vanuse suurenedes), menstruatsioonide varajane algus (enne 13. eluaastat), esimene sünnitus hilises eas (pärast 30. eluaastat), mitte ühtegi sünnitust, eelnev rinnavähi diagnoos, mõned healoomulised rinnahaigused, rinnavähk emal või õel, rindade või rindkere elundite kiiritusravi, hormoonide (nt östrogeeni ja progesterooni) tarvitamine, ülekaalulisus, alkohoolsete jookide tarvitamine. Rinnavähi kõige sagedasem vorm saab alguse piimajuha limaskesta rakkudest ja seda nimetatakse duktaalseks ehk juhatekkeliseks rinnavähiks. Valdav osa rinnavähkidest on juhatekkelised (75%). Näärmesagarikes esinevat vähivormi nimetatakse lobulaarseks. Sellel
toitumisel suureks abiks, eriti esimestel elupäevadel ja -nädalatel. 4. HÜPOFÜÜSI HAIGUSED Enim levinud on hüpofüüsi ehk ajuripatsi kasvaja, , mis võib võib toota liigselt hormoone. See võib kasvades suruda teistele ajuosadele (näiteks nägemisnärvile) või põhjustada hüpofüüsi alatalitlust (kasvades hävitab tuumor hormoone tootvad rakud). Hüpofüüsi kasvajad moodustavad ajukasvajatest 10%. Enamik ajuripatsi kasvajatest on healoomulised - adenoomid ehk näärmekasvajad. Eesaagara liigtalitlusel tekkivad seisundid: · hüpofüsaarne gigantism e hiidkasv - kasvuhormooni liigproduktsioon enne pikkusea lõppemist · hüpofüsaarne nanism e kääbuskasv - kasvuhormooni vaegus (täiskasvanu alla 1,5 m). Lastel saab ajuripatsi talitlushäirest tingitud kasvupeetust ravida kasvuhormoonipreparaatidega. Salakaval haigus, mis teatud ajani ei anna endast üldse mitte märku
Nii ei osata sageli tema vastu ka edukalt võidelda ja haigus võib lõppeda surmaga. Vähktõve korral hakkavad organismi keharakud ebanormaalselt paljunema. Nad võivad paljuneda liiga kiiresti, kasvada liiga suureks ja mis peamine, nad ei arene sellisteks nagu normaalsed rakud. Vähirakud ei ole võimelised talitlema normaalselt, seetõttu saabub mingi elutähtsa koe asendumisel vähkkoega surm. Vähkkasvajad jaotatakse healoomulisteks ja pahaloomulisteks. Healoomulised on sellised kasvajad, mis ei anna siirdeid teistesse kehapiirkondadesse. See tähendab, et healoomulisest kasvajast vabanemiseks piisab enamasti tema väljalõikamisest operatsiooni käigus. Pahaloomulise kasvaja rakud võivad vere või lümfiga levida laiali kogu kehasse ja siis on inimest varasest surmast päästa väga raske. Vähipaikmed: Eesnäärmevähk, Emakakaelavähk, kopsuvähk, melanoom, nahavähk, rinnavähk, soolevähk, vereloomekasvaja ja paljud vähkkasvajad. Ennetamine
on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni: taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. Praeguse seisuga oleme GM taimede ohutust uurides liiga selektiivsed ja arvestame liiga vähe tegureid, seega kobame täiesti pimedas selles küsimuses, mida geenmuundatud taimede tarbimine tervisele kaasa võib tuua
Paikses ravis kasutatakse antibiootikumsalvi ning põletikku alandavaid ravimeid. Vahel võib vajalikuks osutuda ka suukaudne antibiootikumikuur või retinoidide (A-vitamiini preparaat) kasutamine. Laienenud veresooni on võimalik ravida erinevate kosmetoloogias kasutatavate ravivõtetega. KAS NAKKAB? Kuna tegemist on kroonilise nahahaigusega, siis see ei nakku. Sünnimärk - Naevi Sünnimärgid ehk neevused on selgepiirilised healoomulised naha või limaskesta kasvajad või väärarendid. Nad on naha pinna kõrgused või kõrgemad siledad või ebaühtlase pinnaga moodustised, mis esinevad juba vastsündinutel, kuid võivad nähtavale tulla elu vältel igasuguses vanuses. Olemasolevad sünnimärgid tavaliselt ei kao kuhugi, küll aga võib tulla neid elu jooksul juurde. Nahal võib esineda mitmesuguses suuruses pruunikaid naha pinna kõrguseid või veidi kõrgemaid pigmentsünnimärke, mis sisaldavad pigment melaniini
Recklingausen; Bourneville'i muguliskleroos; mitmesugused lihaste häired ja närvisüsteemi kahjustus - äge paroksüsmaalne müoplegia; müoplegiitne sündroom koos paroksüsmiga; Unferrichti - Lundborgi epileptiline seisund; ägedad epilepsiahood. Paroksüsmaalne sündroom, mille on põhjustanud teine neuralgiline haigus: närvisüsteemi haigus: traumajärgne häire, kriis või epilepsia; healoomulised ja pahaloomulised kasvajad: paroksüsmaalsed seisundid, mis olid põhjustatud ajukasvajate põhjustatud neuralgilistest või vestibulaarsetest häiretest; vaskulaarsed häired närvisüsteemis: erineva raskusastmega insult; ajukriis; anomaalia veresoonte töös; kesknärvisüsteemi orgaanilised haigused; seotud kesknärvisüsteemi nakkushaigusega: meningiit, entsefaliit ja teised. Siseorganite haigustest põhjustatud paroksüsmaalsed seisundid:
Terminoloogia: Üldnimetus: neoplaasia; tuumor Vähk (cancer): pahaloomuliste e. maliigsete kasvajate üldine nimetus Vähkkasvajate tekkepõhjuseks on onkogeenide ja tumor supressorgeenide kodeeriva ala DNA muutused või epigeneetilised häired. Epigeneetika: seotud geenide ekspressiooni tasemega. Epigeneetilised häired: geenide ekpressiooni taseme muutused, mis ületavad normi piiri. Otseset või kaudselt on epigeneetilised häired seotud DNA muutustega. Kasvajate üldine jaotus: 1. Healoomulised e. Beniigsed - reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom 2. Pahaloomulised e. maliigsed Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom; Healoomuline versus pahaloomuline kasvaja 3 kriteeriumit: 1. Diferentseerumise aste: Healoomulised koosnevad hästidiferentseerunud rakkudest,
..............................................................................11 5. PULSITA ELEKTRILINE AKTIIVSUS (EMD) .............................................12 KASUTATUD KIRJANDUS ......................................................................13 2 SISSEJUHATUS Rütmihäirete all mõistetakse südame ebaotstarbekat või ebareeglipärast löögisagedust. Rütmihäire või olla kiire või aeglane. Suurem osa rütmihäiretest on healoomulised, sümptomiteta või sümptomitega. Terve südame puhul on rütmihäirete prognoos hea ja nad ei vaja tingimata erilist ravi peale põhiuuringute (EKG, laboratoorsed analüüsid). Kui rütmihäire kordub ja temaga kaasnevad tülikad sümptomid, on vaja edasisi uuringuid. Nende abil selgitakse rütmihäirete põhjus ja võimaliku südamehaiguse iseloom. Rütmihäirehooga kaasneb teadvuskaotus nõuab alati edasist selgitust (Mäkijärvi jt 2010).
Pidev ülekoormus sunnib südant algul üksikuid vahelööke tegema, järgneb totaalne rütmi kaos. Üheks sagedasemaks rütmihäireks on ekstrasüstolid e nn vahelöögid. Nad võivad esineda nii lastel kui täiskasvanutel, sagedamini siiski mõne südamehaiguse tõttu vanemas eas. Ekstrasüstolid ilmnevad sageli muus osas normaalse südametegevuse foonil. Eriti nooremas eas võivad (supraventrikulaarsed) lisalöögid esineda ilma olulise põhjuseta ning sel juhul on nad healoomulised ning ei kujuta endast ohtu tervisele. Põhjusteks võivad olla mitmed südamehaigused, vere elektrolüütide tasakaalu häired, liigne suitsetamine, alkoholi või kohvi tarbimine, ärrituvus ning stress. Südame lisalöögid ei põhjusta alati kaebusi, mistõttu need võidakse avastada juhuslikul läbivaatusel. Vahel tunneb inimene vahelööki tugevamana teistest löökidest ning see võib põhjustada ebameeldivat tunnet.
möödapääsmatult maovähi tekkimist, küll aga on tõusnud tõenäosus sellesse haigestuda. 11. AJUKASVAJA Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositakse Eestis igal aastal keskmiselt 90 uut pahaloomulise peaaju- ja kesknärvisüsteemikasvaja juhtu. Kuigi haiguse esinemissagedus tõuseb vanusega, on kogurisk ajukasvaja tekkeks elu jooksul vähem kui 1%. Samas on ajukasvajad ühed lapseea sagedamini esinevad kasvajad (kuni 10 juhtu aastas). Healoomulised ajukasvajad ei sisalda vähirakke. Tavaliselt on võimalik healoomuline kasvaja eemalda: tagasi kasvab ta harva. Healoomulise kasvaja äär või serv on selgelt nähtav. Healoomuliste kasvajate rakud ei tungi ümbritsevatesse kudedesse ega levi keha teistesse osadesse. Samas võivad healoomulised kasvajad avaldada survet aju tundlikele piirkondadele ning põhjustada tõsiseid terviseprobleeme (koljusisese rõhu tõus, ajukompressioon, surve naaberkudedele jms)
selle osakeste energiast, samuti detektori liigist ja konstruktsioonist. 5.Kasutatud kirjandus http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/A16%20Ioniseerivad%20kiirgused.pdf http://www.kliinikum.ee/radioloogia/images/stories/oppetoo/varasemad_loengud_yliopilastele /Simisker_Aadu_FyySIKA_DOSIMEETRIA.pdf 6.Kokkuvõte See on kiirguste mõõtmine ja registreerimine.Kasutatakse meditsiinis ehk kiirititusravis. Kiiritusravi jaguneb kolmeks: pahaloomulised kasvajad, healoomulised protsessid ja mittekasvajalised haigused(nt:rasedus, aneemia,sepsis,organite põletike ja puudulikkuse)
Minu vanaema arvates ei ole, kuna ka tema lapsepõlves pesti hambaid tihti ning käidi pesemas ning saunades, et ennast puhtaks saada. Ühte asja ta on aga pannud tähele, nimelt seda, et tema ajal kasutati väga palju seepi. Tänapäeval kasutatakse aga pesemisel väga palju erinevaid vahendeid. Ta on ka pannud tähele, et tänapäeval käidakse tihedamini pesemas kui vanasti ning tema meelest on see kahjulik kuna, nii me peseme kõik healoomulised bakterid maha kogu aeg. 2) Kuidas on tooted muutunud ning, kas nad on ka paremaks muutunud? Aita arvates on tooteid tänapäeval liiga palju, ning tal isiklikult on raske aru saada, mida tal on vaja ning mida tal pole vaja. Ta ütleb ka, et talle ei meeldi et reklaamitakse nii palju tooteid ning ravimeid, mis on kallid aga mis ei mõju. Ta meenutab, et vanasti oli tooteid ja ravimeid vähe kuid need vähesed ravimid tegid oma tööd hästi
on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laeindamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNA-s, erinevusi, mis on kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt ristamisest kaugel. Osad muudatused on healoomulised, kuid on muutusi, mis hakkavad segama ühte või mitut taime funktsiooni. Selliselt võib juhtuda, et herbitsiidiresistentsuse "omandanud" taim ei suuda enam taluda kuumust, selle toiteväärtus võib muutuda madalamaks, võib tõusta olemasolevate toksiinide tase ja ka tekkida uusi toksiine. See mutageensuse efekt on hästi tuntud, Toidustandardi Ameti uurimus on geeni funktsiooneerimises tuvastanud taolisi häireid, kuid praeguse seisuga oleme GM-taimede
● viiruslik teooria: papiloomiviirus-> emakakaelavähk ● Närvisüsteemi arenguhäired (düsontogenees) ● polüetioloogiline teooria Morfogenees ehk kuidas tekib: ● etioloogilise teguri toimel omandab rakk või rakurühm võime kasvaliseks vohamiseks ● kasvaja alge on mikroskoopiline Kasvajaeelsed protsessid ehk prekantseroosid ● kudede paranemishäired ● healoomulised kasvajad ● suguelundite düshormonaalsed häired Ehitus: ● kuju väga erinev ● mõõtmed varieeruvad ● konsistent sõltub lähtekoest ● mikroskoopiliselt- sisaldab parenhüümi ja stroomat. Kasvajate hea ja pahaloomulisus Atüpism- kõrvalekalle normist. Eristatakse koelist ja rakulist atüpismi. Koeline- kasvaja kude ei moosuta lähtekoele omapäraseid korrapäraseid strukture. Rakuline
Viiruse ohtlikkuse vältimiseks eemaldatakse neist pärilik materjal, mis tagab viiruse paljunemise. 58. Miks on oluline teada organismide genoomide täispikki järjestusi? Aitab mõista kuidas geenide koostöö meie kasvu ja arengut mõjutab. Selle põhjal saab diagnoosida ja ravida haigusi. Kaardistades iga üksiku inimese geenid, saab teada tema geneetilise eelsoodumuse haigestuda ühte või teise haigusesse. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? HEALOOMULISED PAHALOOMULISED Atüpism (kõrvalekalle Atüpism: Nii koeline kui rakuline normist): Koeline atüpism, tugevalt väljendunud atüpism, rakud esinevad küpsed rakud ebaküpsed ehk vähediferentseerunud Kasvamise kiirus: aeglane, Kasvamise kiirus: kiire, palju mitoose
Diagnoosimiseks valikmeetod on KT, UH tundlikkus 35-50%. Raviks perkutaanne, endoskoopiline või kirurgiline drenaaz, antibiootikumid. Ravimata juhtudel kõrge suremus. Pankreases samuti esinevad mutsinoossed tsüstid, mis on potentsiaalselt maliigsed ning nõuavad lisadiagnostikat: intraduktaalne papillaarne mutsinoosne neoplasm (IPMN), mutsinoosne tsüstiline neoplasm, soliidne pseudopapillaarne neoplasm. Esinevad ka seroossed tsüstid (seroosne tsüstadenoom), mis on healoomulised. 24. Krooniline pankreatiit. Kirurgilise ravi näidustused ja ravi printsiibid. Krooniline pankreatiit on kroonilise kuluga põletikuline ja fibroseeruv kõhunäärme haigus. Kõhunäärmes tekivad eksokriinse ja endokriinse koe atroofia, kaltsifikaadid, juhade segmentaarne stenoos ja reaktiivne 18 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov
osa DNAst deleteeritakse, et · Kontrollimatu proliferatsioon, võimaldada erinevate antikehade ja T heterogeensus, inhibeeritud apoptoos rakkude retseptorite tootmine. 11. Mis on healoomulise ja pahaloomulise 5. Millised on tähtsamad transkriptsiooni kasvaja erisusesed? kontrolli mehhanismid mis võimaldavad · Healoomulised: Aeglaselt kasvavad, geenide valikulist aktivatsiooni? kapselduvad, mitteinvasiivsed, ei · Kontroll transkriptsioonifaktoritega, metastaseeru, hästi diferentseerunud mis seostuvad nukleosoomidega ja · Pahaloomulised: kiiresti kasvavad, destabiliseerivad genoomi mittekapselduvad, invasiivsed,
põllumajandushobune, keda saab edukalt kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Tori hobune on elava temperamendiga, healoomuline ja suure veotahtega. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. Eesti raskeveohobune on tugeva konstitutsiooniga hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. Hobused on rahuliku temperamendiga, energilised ja healoomulised. Eesti sporthobuse aretuse eesmärgiks on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune (või ratsaponi), kelle tüüp, kehaehitus, liikumine, iseloom, kehaline ja psüühiline vastupidavus, intelligents, temperament ja tervis on sellised, nagu vajatakse klassikalise ratsaspordi aladel. Trakeeni hobune aretati 19. sajandil Saksamaal Ida-Preisi provintsis tarpanist põlvneva kohaliku hobuse baasil. Hobuse pea on kuiv, sirge profiiliga, selg sirge, liigesed ja kõõlused
gestodeeni. Riskifaktoriteks on suitsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus. Munasarjade ja endomeetriumi kasvaja tekke risk on väiksem. Väga vähestel tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks peale preparaatide kasutamise alustamist. Tekib, sest suureneb tsirkuleeriva angiotensinogeeni hulk. Head mõjud: raseduse vältimine, menstruatsiooni sümptomite vähenemine – ebaregulaarsed menstruatsioonid, vahemäärimised. Väheneb rauavaegusaneemia ja premenstruaalne pinges olek ja healoomulised moodustised rindades ja emakas. Ainult gestageeni sisaldavad pillid: norethisterone, levonorgestrel or ethynodiol. Võetakse igapäevaselt vahet pidamata. Peamiselt muudab emakakaela limaskesta, et spermidele muuta see läbimatuks. Kõrvalmõjud: alternatiiv kombineeritud pillile. Sobiv neile naistele, kellel kombineeritud pill tõstab vererõhku või kellele östrogeen on vastunäidustatud. Siiski on ainult progesterooni sisaldavate preparaatide efektiivsus
Põhjus: suur tüsistuste risk. Geeniteraapia suurimaks probleemiks on geenide toimetamine õigete rakkudeni. Meetod on ka kallis. 58. Miks on oluline teada organismide genoomi täispikki järjestusi? Teades genoomi täispikki järjestusi loodavad teadlased loomade kaudu jõuda inimhaiguste mõistmiseni. Suur osa inimeste ja loomade DNA-st on ühine, loomi kasutatakse inimhaiguste mudelitena. Samuti täiendab see teadmisi evulutsioonist ja bioloogiast. 59. Mille poolest erinevad healoomulised kasvajad pahaloomulistest? Healoomulistel kasvajatel säilub suuresti sarnasus koega, millest nad ürgnevad, kuid pahaloomulistel kasvajatel on sarnasus lähtekoega väike. Pahaloomulises kasvajas on mitoose rohkelt ja ta kasvab kiiresti, seevastu healoomuline kasvaja suureneb aeglaselt, mitoose on vähe,tema rakud ei tungi naaberkudedesse. Pahaloomuline kasvaja võib siirduda algkoldest teistesse kudedese, kuid heamloomuline seda ei tee. 60. Mis on onkogeenid, mis tuumorsuppressorid
inimorganismis) paljunema ja põhjustavad sellega haiguse. Kui pisikud hävitada, inimene terveneb. Pasteuri kaasaegne, erakordselt andekas teadlane Bechamp arvas hoopis teisiti, nimelt, et mikroorganismid (bakterid) pole monomorfsed (eksisteerivad ainult kindlas vormis), vaid pleomorfsed (võimelised muutma oma vormi ja funktsiooni). Bechamp arvas, et pisikud on kõikjal meie ümber ja meie sees, me eksisteerime nendega sõbralikult koos kogu elu. Tema teooria järgi muutuvad näiteks healoomulised bakterid pahaloomulisteks, kui nende keskkond selle tingib inimese immuunsüsteem nõrgeneb, organism ei suuda enam kogunenud mürkide ja jääkainetega toime tulla, siis inimene haigestub. Haigusega püüab organism end mürkidest vabastada. Bakterite ülesandeks saab nüüd surnud või kahjustatud rakkude lagundamine. Seega Bechampi järgi bakterid ei põhjusta haigust, vaid peegeldavad selle keskkonna hetkeolekut, milles nad eksisteerivad. Nagu rotid ei põhjusta
Kui on partnereid rohkem kui üks,siis ei tohi soovitada. ESV-d paigaldab ainult meedik,ise ei saa paigaldada. Emakaväliste raseduste tõus;enne paigaldamist peab 100% veenduma,et ei oleks põletikke,naissuguelundite põletikud. Hormonaalne spiraal: kollaskeha,plastik materjal. Toimeainet tuleb teatud aja tagant. Selle tulemusel muutub limaskest õhukeseks vt minipille. Plussid-rasestusvastane kaitse on ligi 100%,99,9%.Mens. vähese verega või jäävad üldse ära.Ravi eesmärgil kasutatakse-healoomulised kasvajad(rohke verega mens.) Toime-peamiselt paikne. Miinused-esimestel kuudel võib esineda pidev määrimine,peavalu,meeleolu kõikumised, seksuaaliha muutused;akne;naha kuivus.Võib määrimine kesta kuni aasta.Vereeritus läheb väiksemaks aasta jooksul.Meedik paigaldab,peab olema naissuguelundite täielik kontroll-terve. Pärast eemaldamist tasuks oodata,3-6 kuud. Spermitsiidid: bensaalkooniumkloriid pärsib seemnerakkude liikuvuse
lõhn, ensefalopaatia, ei reageeri, kooma Diagnostika: maksahaiguse anamnees, kliinik, ammoniaak, alkaloos Ravi: 1. põhihaiguse ravi 2. sedatiivumid, diureetikumide lõpetamine 3. valgu piiramine 4. sooltrakti puhastamine 5. ammoniaaki moodustavate bakterite pärssimine (AB-ravi) Maksavähk Põhjused: maksatsirroos (80%), hepatiidid (C), androgeenravi, alfatoksiin B1 (seen Aspergillus flavus teraviljadel, maapähklitel) Muud kasvajad: healoomulised (hemangioom) ja pahaloomulised angiosarkoom, hepatoblastoom) Esinemine harva: 5 juhtu/100 000 el., m/n 3:1 Patogenees: solitaarne või infiltreeriv kasv, histoloogiliselt erinev diferentseerumine ja mts-d Kliinik: üldsümptomd, rõhumistunne paremal kõhus, kõhnumine, kõhu suurenemine Diagnoos: 1. anamnees 2. kliinik 3. piltdignostika (USG, CT, MRT) 4. alfa-fetoproteiin (AFP -tuumorAg) jm labor Ravi: solitaarne - resektsioon; mts-d - palliatiivne Maksatuumori KT
Kasvajad: kasvajate klassifitseermise alused, etioloogilised faktorid. Kasvajarakkude iseloomustus. Kanterogenees. Metastaseerumine. Kasvaja: 1) ebanormaalne, funktsionaalselt kasutu rakulis-koeline moodustis 2) tekib rakkude autonoomse vohamise (prolifereerumise) tagajärjel 3) püsib ja võib areneda edasi ka pärast esilekutsuva (initseeriva) faktori toime lõppemist; 4) kasvaja tekke aluseks on geneetilised muutused (mutatsioonid) rakkudes. Kasvajate üldine jaotus: (1) Healoomulised e. beniigsed, reeglina ei muutu pahaloomulisteks. Nimi rakutüübi järgi, millest tekkinud + liide oom, Luukoe rakkudest alguse saanud kasvaja: osteoom. (2) Pahaloomulised e. Maliigsed. Epiteliaalne pahaloomuline kasvaja: kartsinoom; Mesenhümaalne pahaloomuline kasvaja: sarkoom. vähitekke põhjused: keemilised kantserogeenid, füüsikalised faktorid (kiirgus), viirused. üldiselt: - 90% maliigsetest kasvajatest
Väliskuulmekäigu kirurgiline taastamine – Eelduseks normaalne kesk- ja sisekõrva funktsioon • Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud • Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus • Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) – Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) • Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik • Traumad • Kasvajad – Healoomulised: eksostoosid – Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Vastutav õppejõud: Priit Kasenõmm Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused • Kuju anomaaliad
Kõrivähk, klassifikatsioon: -supraglotiline -glotiline haarab häälepealu, kõige sagedasem -subglotiline harv Sümptomid: sageli varane esmassümptom on hääle kähedus. Lisaks kaela massid, düsfaagia, suurenenud eritis neelus, kõrvavalu, köha/veriköha, striidor. Ravi: kordektoomia, osaline või totaalne larüngektoomia, +/- kiiritusravi või kaela radikaalne lümfadenektoomia. Healoomulised kasvajad: lipoom, fibroom, papilloom, hemangioon, lümfangioon, neurinoom võivad arenede kõikidest kudedest.
hääle puhkamine. 28. Kõri hea- ja pahaloomulised kasvajad: klassifikatsioon Kõrivähk, klassifikatsioon: -supraglotiline -glotiline haarab häälepealu, kõige sagedasem -subglotiline harv Sümptomid: sageli varane esmassümptom on hääle kähedus. Lisaks kaela massid, düsfaagia, suurenenud eritis neelus, kõrvavalu, köha/veriköha, striidor. Ravi: kordektoomia, osaline või totaalne larüngektoomia, +/- kiiritusravi või kaela radikaalne lümfadenektoomia. Healoomulised kasvajad: lipoom, fibroom, papilloom, hemangioon, lümfangioon, neurinoom võivad arenede kõikidest kudedest.
- Mütoloogiline - Nt 2 pead vm Loeng VII 1 Inimese DNA viirused Gripiviirused - Gripp A alatüüp H1N1 (inimese ja seagripp) - Pandeemiad nt hispaania gripp, - Gripp A alatüüp H5N1 - linnugripp Papilloomviirused - Kaksikahelalise DNA genoomiga väiksed viirused, liigispetsiiflised. Jagatakse limaskesta ja naha papilloomviirusteks - Healoomulised näsad – sünnimärgid - Emakakaelavähk Hepatiit C (üheahelaline DNA viirus) – levib vere kaudu, maksapõletik, vaktsiin puudub - Viirused – RNA viirused nt retroviirused - RNA maailm – DNA puudub või esineb elutsüklis - Pöördtranskriptsioon – retroviirused, HIV 53.Inimese RNA viirused Retroviirused - Viirus mille geneetiline info säilitatkse RNAs ja mis replitseerub kasutades
– Epiteesia (pildil) – silikoonist protees Väliskuulmekäigu kirurgiline taastamine – Eelduseks normaalne kesk- ja sisekõrva funktsioon Väliskuulmekäigu ahenemine: kaasasündinud, omandatud Võõrkehad, kuulmekäigu vaikummistus Väliskuulmekäigu põletik (otitis externa) Väliskuulmekäigu naha põletik (nakkushaigus) Väliskuulmekäigu furunkel – karvanääpsu põletik Traumad Kasvajad –Healoomulised: eksostoosid –Pahaloomulised: basalioom, lamerakuline vähk Kõrvalesta puudumise (mikrootia, anotia) mittekirurgiline ja kirurgiline ravi. Kõrvalesta rekonstrueerimine inimese enda roietest võetud kõhredega. Kõrvalesta haigused •Kuju anomaaliad Anotia – kõrvalesta puudumine, kaasneb ka väliskuulmekäigu puudumine e. atreesia, raskematel juhtudel ka keskkõrva ja kuulmeluude ahela anomaalia
annaabi.ee 
