sisenõrenäärmete hormoonide kaudu. Kõrvalkilpnääre parathormoon Kilpnääre türoksiin Hormooni mõju Nääre Hormoon Ööpäevase rütmi reguleerimine käbikeha Melatoniin Ergutab südame tegevust Neerupealis Adrenaliin Naiste sootunnuste areng Munasari Östrogeen, progesteroon Veresuhkru kasutamine Neerupealis adrenaliin lihasrakkudes Glükoosi muutumine glükogeeniks Kõhunääre insuliin hiigelkasv Ajuripats Kasvuhormoon
Neerupealiste ehitus ja talitlus Neerupealis ehk suprarenaalnääre (ladina keeles Glandula suprarenalis või Glandula adrenalis) on paljudel imetajatel, lindudel, roomajatel ja kahepaiksetel neerude juures (inimestel neeru ülaotsas) paiknev paariline sisenõristusnääre, mis eritab verre teiste elundite talitlust mõjutavaid hormoone. Neerupealised hoolitsevad kehas oluliste stressi- ja suguhormoonide tootmise eest. Neerupealistel võib eristada koort ja säsi. Neerupealiste koores toodetakse palju
superficialis- pindmine Lamina- leste, plaad Retina- võrkkest ventralis- kõhtmine Lingua- keel Palpebra- silmalaug acromion- õlanukk Mandibula- alalõualuu Plica- kurd, volt articulatio- liiges Maxilla- ülalõug Commissura- nide brachium- õlavars Orbita- silmakoobas Glandula suprarenalis- canalis- kanal, toru Raphe (kr.), es- õmblus neerupealis cingulum- vööde Scapula- abaluu clavicula- rangluu Spina- oga, hari coccyx- õndraluu Vena- veen costa- roie Vertebra- lüli dens- hammas Patella- põlvekeder fissura- mulk Sutura- õmblus 1
Funktsioon: · Sooned ahendab kõikjal, ei ahenda töötavates ja pideval töötavates elundites (süda, kopsud, neerud), südame pärgarterid ja töötavate skeletilihaste sooned lainevad. · Silelihased lõõgastab siselihaseid (vähendab toonust ja peristaltikat), stimuleerib sfinktereid, karvapüstitajaid, m dilatator pupillaet. · Näärmed vähendab sekreedi hulka või pärsib näärmete tegevust (erandiks on higinäärmed ja neerupealis) Peapk harud lülituvad ümber 1. kaelaganglionis 1. N caroticus internusplexus caroticus internusganglion pterygopalatinum, ganglion ciliare 2. Nn carotici externiplexus caroticusganglion oticum, ganglion submandibulare 3. N jugularis9 ja 10 kraniaalnärvile 4. N vertebralisplexus vertebralis Muude harude ümberlülitused: · ganglion coeliacuses - hepar, gaster, lien, duodenum
pea-jaseljaaju vahel ning tagab lihase toonuse e pingeseis. Sünaps- närvirakkusevaheline ühendus.mille kaudu erutus liigub ühelt närvirakult teisele. 1)Elektriline sünaps- laeng kandub edasi. 2)Keemiline sünaps- teist rakku ärritatakse ülekandeaine abil. Hüpotalamus- Mõõdab ja hindab vere koostist(O2,CO2,veresuhkur, Hb, soola sisaldus, temperatuur). Sisenõrenäärmed: 1)Munandid- (testosteroon)- sihtorgan: paljud elundid, seemnerakkude teke,mehe sekundaar sugutunnuste arenemine. 2)Neerupealis(säsi)- (Aldesteroon, adrenaliin)-paljud organid, füüsilise vastupidavuse suurenemine koormuse ja stressi ajal. 3)Munasarjad(Östrgeen),menstruaal tsükkel, emaka ja piimanäärmete funktsiooni säilitamine. Naiste sekundaarsete sugutunnuste arenemine. 4)Kõhunääre(insuliin) –maks, lihased, rasvkude, tõhustab glükoosi liikumise vereringest rakkudesse, eriti rasva-ja lihasrakkudesse. 5)Kilpnääre- (türoksiin ja trijoodtüroniin)- kõik rakud, ainevahetuse üldine kiirenemine
mida juhib närvisüsteem. Kesknärvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Piirdenärvisüsteem: närvid.(REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA JUHIB NÄRVISÜSTEEM) Humoraalne regulatsioon Organismi protsesside regulatsioonimehhanism, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid on keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust.(ajuripats, kilpnääre, käbikeha, tüümus, neerupealis, pankreas, munasari, munand) (REGULATSIOONIMEHHANISM, MIDA VIIVAD LÄBI HORMOONID) 10. Milliseid hormoone toodavad järgmised sisenõrenäärmed? Ajuripats kasvuhormoon Kilpnääre hormoonid, mis mõjutavad erutusprotsesse ja ainevahetuse kiirust Kõhunääre insuliin(glükoosi tung rakkudesse, maksa ja mao süsivesikute tagavara) Neerupealised adrenaliin(nt hirm/ehmatus või positiivne emotsioon)
endokriinnäärmed (glandulae endocrinae): - näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse verre, - toodavad teatud bioaktiivseid aineid – hormoone,- klassikaliselt loetakse endokriinnäärmete hulka: Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis), Käbikeha e. epifüüs (corpus pineale),Kilpnääre (glandula thyroidea), Kõrvalkilpnäärmed (glandulae parathyroideae), Harkelund e. tüümus (thymus), Kõhunäärme saarekesed (insulae pancreaticae), Neerupealis (glandula suprarenalis), Sugunäärmed – munand (testis) meestel või - munasari (ovarium) naistel. Hüpofüüs e. ajuripats (hypophysis): NB! Tähtsam endokriinnääre – juhib teiste tööd! - on ovaalse kujuga, 0,7 g raskune, asub koljupõhimiku keskel hüpofüüsiaugus, varre abil seotud vaheaju alaosa – hüpotaalamusega; - koosneb kahest osast: adenohüpofüüs – eesmine osa (ka eessagar), näärmekoest;
Organite ehitusprintsiip · Ehitusprintsiibi alusel võib histoloogias organeid jagada kahte rühma · Esimese rühma moodustavad kompaktsed organid ja teise rühma torujad ehk õõnesorganid Kompaktsed organid · Näärmelised organid - näärmed ja näärmetaolised organid. · Siia gruppi kuuluvad - suured süljenäärmed, maks, pankreas, neerud, piimanääre, prostata, testis, bulbouretraalnääre, kopsud, endokriinorganid (epi- ja hüpofüüs, neerupealis, kilpnääre jt.) Kompaktsete organite ehitus · Kompaktsed organid on ümbritsetud sidekoelise kapsliga e. kihnuga (capsula) · Kapslist lähtuvad organi sisemusse põrgad e. trabeekulid (trabeculae). Kui organisisese sarra osad jaotavad organi enam-vähem isoleeritud ruumideks, siis nimetatakse neid vaheseinteks e. septideks (septa) Nääre Lümfisõlm Põrn Neer
tagasiside gonaadidest (steroidid ja peptiidid) LH toimib peamiselt teeka-rakkudele, soodustades androgeeni produktsiooni, mis aromatiseerumise käigus muutub östrogeeniks;soodustab corpus luteumi moodustumist ja progesterooni produktsiooni FSH on oluline mõju granuloosarakkudele ja LH/CG retseptorite väljakujunemisele; stimuleerib follikulite moodustumist ja östradiooli produktsiooni PRL retseptoreid on paljudes organites (rinnanääre, maks, gonaadid, neerud, kopsud, neerupealis, lümf, aju jne. Kontratseptsioonid: · Hormoonspiraal · Rasestumisvastased hormoontabletid · Rasestumisvastased hormoonplaastrid Kuidas rasestusmisvastased tabletid toimivad? Rasestumisvastased tabletid takistavad rasestumist mitmete tegurite koostoimel. Olulisemad on ovulatsiooni pärssimine, emaka limaskesta paksenemise pidurdamine ning emakakaela lima tihkemaks muutmine. Kuidas see juhtub?
arengut? Mudelloomad: pisikesed ja läbipaistvad ussikesed; äädikakärbsed 23. Iseloomusta inimese sisenõrenäärmete tööd ja asukohta. Toodavad hormoone, mis väljutatakse vereringesse. Hüpotalamus reguleerib ajuripatsi hormoonieritust Hüpofüüs ehk ajuripats kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Käbikeha melatoniin Kilpnääre türoksiin, trijoodtüroniin Kõrvalkilpnäärmed parathormoon Neerupealis adrenaliin, aldosteroon, kortisool Kõhunääre e pankreas insuliin, glükagoon Munandid testosteroon Munasarjad östrogeen, progesteroon 24. Mille poolest erineb negatiivne ja positiivne tagasiside? Too näiteid. Negatiivne tagasiside saadakse signaalid organismis halbade kõrvalekallete kohta, nt kehatemperatuuri regulatsioon, organismi veetase (kehatemp liiga kõrge
laguprodukte ● aitavad säilitada vere osmootset rõhku ● eritavad vastavalt vajaudsele aluselist- happelist fosforhappe soolasid ● eritavad mürkaineid. Mis kinnitub neerude ülemisele poolusele? Neerupealis ehk suprarenaalnääre Mis elundid kuuluvad kuseelundite Neerud, kusejuha, kusepõis, kusiti süsteemi? Neer ladina k. Ren Neerud (lad.k) renes kusejuha (lad.k) ureter kusepõis (lad.k) vesica urinaria kusiti (lad.k) urethra Kus asuvad neerud? Neerud paiknevad nimmekiirkonnas lõhuelme taguses
(antispermaalsete antikehade testimiseks) Hüpoosmootiline test Diagnostiline "swim up" Uuringute plaan - II visiit Ülevaade ja interpretatsioon: hormonaalsetest uuringutest - vajadusel lisaks hormoonuuringuid (hüpotaalamus, hüpofüüs, ovaariumid, neerupealis ja kilpnääre) basaalne temperatuur 6 of 12 10/6/2006 10:46 PM Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html spermogramm PCT (postcoitaalne test - hinnatakse spermatosoidide liikumist emakakaela limas
vaheaju Käbikeha (vaheajus) Hüpofüüs (kiiluluu türgi sadula augus) Kilpnääre Harkelund Neerupealis Kõhunääre neer Munasari( naisel) Munand( mehel) 50.Närvisüsteemi jagunemine ja ülesanded: Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja
ravisoovitusi. 5. Organismi kaitsemehhanismid ja immuunsus. Organismi kaitsemehhanismid – esmased (nahk, ripsmed)fagotsüütide ehk õgirakkude süsteem fagotsütoos Immuunsus organismi võime tõrjuda haigustekitajaid, nende mürke või muud antigeeni omadustega võõrainet, osaleb organismi sisekeskonna säilitamises, koosneb – harknääre, punene luuüdi, põrn, lümfisülmed 6. Sisenõrenäärmed ja hormonaalne süsteem (hüpofüüs, neerupealis, kõhunääre). Hormonaalsüsteem ehk endokriinsüsteem koos närvisüsteemiga moodustavad keha kontrolli- ja koordinatsioonisüsteemid. - Sissenõrenäärmed – produtseerivad ja eitavad verre hormone - Hüpofüüs vastutab kasvuhormooni tootmise eest - Neerupealne toodab adrenaliini - Kõhunääre toodab insuliini 7. Närvisüsteemi jaotus ja põhielemendid (neuron, närv, juhtetee; hall- ja valgeaine roll närvitegevuses; mõisted: sensoorne, motoorne, vegetatiivne).
rikkaliku verevarustuse. Kilpnäärme joodi sisaldavad hormoonid (türoksiinm trijooditüroniin, kaltsitoniin) avaldavad mõju ainevahetusele ja närvisüsteemis erutusele. Asukoht on kaela eespinnal kilpkõhre ja esimeste trahhea kõhrede kohal. Harkelund – Harkelundil on oluline osa organismi kaitsereaktsioonides. Hormonaalsel teel stimuleerib ta lümfotsüütide arengut ja antikehade moodustamist. Asukoht on eesmises keskseinandis rinnaku taga. Neerupealis – Asukoht on neerde ülaosa peal. Glükokortikoidid reguleerivad süsivesikute ainevahetust, mineralokortikoidid naatriumi ja kaaliumi ainevahetust. Neerupealiste koor produtseerib ka suguhormoone, eelkõige meessuguhormoone. Säsi rakud toodavad adrenaliini. Kõhunäärme sisesekretoorsed saared – Asukoht on kõikides näärme osades. Neil on olemas alfa- ja beetarakud. Alfarakud toodavad hormoon glükagooni, beetarakud insuliini. Osalevad mõlemad süsivesikute ainevahetuses.
mitmesutustes talitlustes. Sisesekretsioonisüsteemi kuuluvad: ● ajuripats hüpofüüs HYPOPHYSIS ● käbikeha epifüüs CORPUS PINEALE ● kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA ● kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYROIDEAE ● harkelund tüümus THYMUS ● Langerhansi saarekesed kõhunäärmes ● neerupealis GLANDULA SUPRARENALIS ● sugunäärmed NEERUD RENES Hormoonid: RENIIN -aktiveerib ANGIOTENSIINI ja käivitab RAASi ERÜTROPOIETIIN -erütrotsüütide tekke intensiivistumine luuüdis 3 HÜPOTAALAMUS-HÜPOFÜSAARNE SÜSTEEM:
Hormiinde toimemehhanismid: Regulatsioon Aine hulk veres mõjutab hormooni, närvisüsteemi toimet Teiste hormoonide reguleeriv toime 3. SSN süsteemi kuuluvad: Hüpofüüs HYPOPHYSIS Epifüüs CORPUS PINEALE Kilpnääre GLANDULA THYREOIDEA Kõrvalkilpnäärmed GLANDULAE PARATHYREOIDEAE Tüümus THYMUS Langerhansi saarekesed kõhunäärmes Neerupealis GLANDULAE SUPRARENALIS Sugunäärmed 4. Hüpofüüs HYPOPHYSIS On ühenduses hüpotaalamusega, nõristab umbes 10 hormooni, mõned reguleerivad KNS'i. Hüpotaalamuses toodekase kahte tüüpi hormoone: 1) Oksütotsiin suguhormoon 2) Antidiureetiline hormoon Vähendab uriini teket Näärmel eristatakse eessagarat, vaheosa ja tagasagat. 5. Epifüüs HYPOPHYSIS Funktsioon Pidurdab gonadotropiinide produktsiooni 6
2. piklik aju A b) reguleerib ainevahetust, temperatuuri, sigimist ja eritamist 3. keskaju D c) reguleerib lihaste koostööd ja täpsust, hoiab tasakaalutunnet 4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest 43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast! 1. kilpnääre B a) insuliin 2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2)
2. piklik aju A b) reguleerib ainevahetust, temperatuuri, sigimist ja eritamist 3. keskaju D c) reguleerib lihaste koostööd ja täpsust, hoiab tasakaalutunnet 4. vaheaju B d) vastutab lihaste toonuse ehk pingeseisundi eest 43. Vii kokku sobivad paarid! Kirjuta 1.tulba kõrvale sobiv täht 2.tulbast! 1. kilpnääre B a) insuliin 2. neerupealis E b) türoksiin 3. kõhunääre A c) melatoniin 4) käbinääre C d)kasvuhormoon 5) munasari F e)adrenaliin 6. ajuripats D f) östrogeen 7. kõhunääre H g) parathormoon 8. kõrvalkilpnääre G h) glükagoon 44. Võrdle tingitud ja tingimatul refleksil? (2)
Humoraalne reguleerimissüsteem verre eritatakse suhteliselt lihtsaid molekule: peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. 9 Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. Meel Elundid Näidisliigid, erandid Nägemine Silmad Neliksilm, koopakalad on
südamelööke) 4. hingamiselundid (laiendab bronhe) 5. magu (pärsib soolte motoorikat ja sekretsiooni) 6. erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja NS slaid 118; anat lk 226 joonis 161 maks (muudab glükogeeni glükoosiks) 7. neerupealis (tõstab adrenaliini ja noradrenaliini taset) 8. toime nendele! kuseelundid (lõõgastab kusepõit) 9. suguelundid (stimuleerib ejakulatsiooni) 77. mis toime on parasümpaatilisel närvisüsteemil 1. silma pupillilaiendaja lihas (ahendab pupille) 2. süljenäärmed (suurendab sülje eritust) 3. süda (aeglustab erinevatele elunditele?, nimeta 6 erinevat elundit ja südamelööke) 4. hingamiselundid (ahendab bronhe) 5
esimeste trahhea kõhrede kohal) Harkelund (eesmises kaksikseinandis rinnaku taga neerupealis (neerude ülaosa peal) kõhunäärme sisesekretoorsed näärmed (kõhuõõnes mao taga) munasari (väikevaagnas emakalaisideme tagaküljel)
* Hormoonid- 1)Mõjuvad väga väikestes kogustes. 2)Mõjuvad kindlatele rakkudele. 3)Liiguvad verega. 4)Mõjuvad aeglasemalt/ pikema ajaliselt. * Humoraalne regulatsioon- Organismi mõjutamine hormoonide kaudu SISENÕRENÄÄRMED ÕPIK LEHEKÜLG 115! Munasarjad- östrogeen, progesteroon Kõhunäärme sisesekretoorsed saared- insuliin, glükagoon Kilpnääre- türoksiin Hüpofüüs ehk ajuripats- Kasvuhormoon, lutropiin, follitropiin, prolaktiin Neerupealis- adremaliin Munandid- Testosteroon Hüpotaalamus- reguleerib ajuripatsi kaudu kogu sisenõresüsteemi. TAGASISIDEREGULATSIOON Tekkinud muutust püütakse kõrvaldada. Sellist kõrvalekalde likvideerimise tagasisideregulatsiooni nimetatakse negatiivseks tagasisideks. Mäningaid protsesse (nt sünnitus, oksendamine) reguleeritakse ka positiivse tagasiside mehhanismi (võimendatakse kõrvalekallet) abil. Regenereerumine- vigastatud rakkude, kudede või organite tagasikasvatamine.
Hormoone toodetakse sisenõrenäärmetes ( e endokriinnäärmetes), kust hormoonid otse vereringesse väljutatakse. Sisenõrenäärmed Hüpotalamus- mõõdab vere koostist ja temp. Ja reguleerib ajuripatsi hormooni eritust Hüpofüüs e ajuripats- ( jaguneb kaheks- ees ja tagasagaraks) Eessagar - reguleerib teiste sisenõrenäärmete tööd ja kasvuhormooni ning opiaate( valu tundlikust) Tagasagar- osa kesknärvisüsteemist, vastutab Neerupealis- adrenaliin( füüsiline vastupidavus koormuse ja stressi ajal) Käbikeha Kilpnääre- ainevahetus, norm asv areng Kõrvalkilpnäärmed Kõhunääre- (insuliin- glükoosi liikumine vereringesse) Munasarjad- menstruatsioonitsükkel, rasedus Munandid- suguhormoonid Rasv- ja vesilahustuvad hormoonid Steroidhormoonid Rasv lahustuvad Suudavad läbida membraane Akriveerivad geene Testosteroon, östrogeen Pepiidhormoonid
kimpudest e. fastsiikulitest (fasciculi). Sidekude võib ollla ka sagarike vahel (nt. maksas), nim. Interlobulaarseks sidekoeks. Kapsel koos põrkadega moodustab strooma. Parenhüüm on organi talitlust kandvate elementide kogum, see paikneb orgainisisese sarra siseruumides. Põrna puhul on selle nimi pulp. Parenhüüm + strooma = kompaktne organ. Osadel on selgelt eristatav väljaspoolne koor(cortex) ja seespoolne säsi(medulla). Neer, neerupealis, lümfisülm, munasari, tüümuse sagarik. Aju puhul on need valgeaine ja hallaine(substantia alba et grisea). Hallaine sisaldab närvirakke, valgeaine moodustub närvikiududest. Torujad organid Torujates organites paiknevad ehituslikud elemendid kontsentriliselt ümber valedniku. Seedetrakt, hingamisteed, kuse ja suguteed, vere ja lümfisooned. Neil on 2 alatüüpi: välismaailmaga ühenduvad torujad organid, iseloomikuliks on 3 kesta: limaskest, lihaskest, serooskest
(indool, skatool, fenoolid) ja mis maksas kahjutuks tehakse. Neerude kaudu eemaldatakse kehast ka arstimitena sinna viidud ained. Neerud on ühtlasi paigaks, kus mõnesid aineid (ammoniaaki, hipuurhapet jt.) sünteesitakse ja siis väljutatakse. Peale neerude kuuluvad kuseelundite koostisse ka need teed, mille kaudu uriin eemaldatakse: neerukarikad, neeruvaagen, kusejuha, kusepõis ja kusiti. Neerude ülemisele poolusele (otsale) kinnitub neerupealis ehk suprarenaalnääre. See on sisesekretoorne nääre, mis ainult topograafiliselt on neerudega ühenduses, funktsionaalselt aga ei ole neil kuseelunditega midagi ühist. http://www.faqs.org/health/images/uchr_02_img0199.jpg Tartu Tervishoiu Kõrgkool 1 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid Kuseelundite süsteemi kuuluvad järgmised elundid:
olulised paljude loomaliikide suhtlemisel, kuid toimivad ka inimeste vahel Sisesekretsiooninäärmed e endokriinnäärmed näärmed, milledel puudub viimajuha, seega toodetud sekreet eritatakse koevedelikku (verre), toodavad teatud bioaktiivseid aineid (hormoone): · hüpofüüs e ajuripats · käbikeha e epifüüs · kilpnääre · kõrvalkilpnääre · harkelund e tüümus · neerupealis · sugunäärmed munand või munasari Hüpofüüs e ajuripats Tähtsaim endokriinnääre juhib teiste tööd. On ovaalse kujuga, 0,7 g raskune. Koosneb kahest osast: · adenohüpofüüs saab portaalsoonte kaudu hüpotaalamusest releasing-hormoone, mis reguleerivad suuremat osa tema tööst. Selle hormoonid: somatotroopne e kasvuhormoon reguleerib kasvu, luustiku ja lihaste arengut,
(poulatsioon). Elundkonnad: (1) katteelundkond (nahk, juuksed, karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid), (2) luustik ehk skelett (luud, liigesed), (3) lihastik, (4) närvisüsteem (peaaju, seljaaju, närvid), (5) sisenõristus ehk endokriinsüsteem (hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e. munandid), (6) vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem (süda, veresoonkond), (7) lümfisüsteem (lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid), (8) hingamissüsteem (nina, neel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud), (9) seedesüsteem (primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool; sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis,
(pankreas) GLÜKAGOON Tõstab vere glükoositaset, kiirendades maksas glükogeeni muutumist glükoosiks KILPNÄÄRE KALTSITONIIN Langetab Ca sisaldust veres ja viib selle luudesse. TÜROKSIIN Stimuleerib kasvamist, kiirendab ainevahetust KÕRVALKILPNÄÄRE PARATHORMOON Mõjutab vere kaltsiumisisaldust. NEERUPEALIS ADRENALIIN Ahendab veresooni, kiirendab südame tööd. Suurendab glükoosi sisaldust veres valmistab organismi stressiseisundiks AJURIPATS (hüpofüüs) KASVUHORMOON Kiirendab või aeglustab kasvu SUGUNÄÄRMED ÖSTROGEEN Sugutunnuste ilmnemine TESTOSTEROON SIGIMISELUNDKOND: vajalik järglaste saamiseks, liigi säilimiseks
Torujad organid on kihilise ehitusega-kestad koosnevad kihtidest. Eristatakse kolme kesta-limaskest, lihaskest ja adventitsiaalkest. Näärmelised organid on väljast kaetud sidekoelise kihnu ehk kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad ehk septid. Vaheseintest hargneb sidekoelinevõrgustik ehk strooma. Strooma võrgusilmades paiknevad parenhüüni rakud, mis on igal organil erinevad. Näärmelised organid on näiteks lümfisõlm, neer, neerupealis ja munasari. 8.Luustiku funktsioonid Toetab ja kaitseb siseorganeid, kaltsiumi ja fosfaatide reservuaar, vereloomeorgan(toodab luuüdi), lihaste kinnituskohaks ning osteokaltsiinide tootmine(osteoblastid) 9.Luukoe keemiline koostis 25%vett ja 75%kuivmassi, millest 30%moodustab orgaaniline aine(kollageen) ja ca60-70% anorgaaniline aine, mis peale tuhatamist jääb alles luutuhana. 10.Milline on kaltsiumi ja fosfaadi tasakaal? Kaltsiumi funktsioonid?
Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Sekundaarsed organid: hambad, süljenäärmed, keel, maks, sapipõis, kõhunääre 10. Erituselundkond: neerud, kusepõis, kusejuha, kusiti 11. Suguelundkond:
Kapslist lähtuva organi sisemusse põrgad ehk trabeekulid (trabeculae). Kapsel koos põrkade või septidega moodustab organi strooma. Strooma all paikneb parenhüüm, ehk organi talitlust kandvad elemendid. Sidekude jaotab organi parenhüümi alaosadeks, mida näärmetes nim sagarikeks (lobuli) ja lihastes, närvides, kõõlustes kimpudeks (fasciculi). Sagarikevahele jääb sagarikevaheline sidekude. Sageli saab veel eristada koort (cortex) ja säsi (medulla) (neerul, lümfisõlmel, neerupealis, munasari, tüümus ning ka pea ja seljaaju). 29. Tsirkulatsiooniorganite jaotus ja üldine iseloomustus. Südame-veresoonte süsteem, siia kuuluvad süda, veresooned ja lümfisooned. Kindlustavad organismi varustamist verega, toitainetega ning bioaktiivsete ainetega, gaasidega. Veresooned on kinnised torukeste süsteemid, mille fn on kudede ja organite varustamine verega. Südamest viivad verd eemale arterid (hapnikurikas) ja toovad sisse veenid (hapnikuvaene) – v. a kopsuveresooned
f. peptiide, aminohappeid, steroide, mis reguleerivad füsioloogilisi reaktsioone. g. Sisesekretsiooninäärmed: · hüpotaalamus hüpofüüsi aktiivsuse reguleerimine; · hüpofüüs ehk ajuripats (kasvuhormoon, gonadotropiin) kasvu- ja sugutsükli h. regulatsioon; · kilpnääre (türoksiin, trijoodtüroniin) kasvu reguleerimine; · neerupealis (adrenaliin, kortisool, stressireaktsioonid) ioonide tasakaal; · pankreas (insuliin); · pineaalelund (melatoniin) ööpäeva ja sesoonsed rütmid; · munasari ja testis (suguhormoonid); · stanniuse kehakesed (hüpokaltsiin) kaltsiumi tasakaal. 11 KALAKASVATUSE ERIALA i. j
sigmoideum), millel on soolekinnisti ja mis on vabalt liikuv. Ta laskub väikesesse vaagnasse ja läheb seal üle pärasoolde (rektum), mis asub ristluu esiküljel. Pärasool lõpeb pärakuga (anus). Suurrasvik (omentum majus) katab peensoolt eestpoolt. Soolekinnisti – kõhukelme voldid, kuhu kinnitub soolestik ja mille kaudu kulgevad veresooned Fleksuur – kõverus Elundite paiknemine retroperitoneaalses ruumis Retroperitoneaalses ruumis asuvad parem ja vasak neer (ren), parem ja vasak neerupealis (glandula suprarenalis), kõhuaort (aorta abdominalis), alumine õõnesveen (vena cava inferior). Neerupealised paiknevad neerude peal paremal ja vasakul. Neerudest väljub nende sisemisel (mediaalsel) küljel neeruvaagen (pelvis renalis), mis läheb üle kusejuhaks (ureter). Kusejuhad suubuvad väikesesse vaagnasse, kus nad tagant paremalt ja vasakult sisenevad kusepõide. 511 Elundite paiknemine väikeses vaagnas Kusepõis asub häbemeluu liiduse taga
annaabi.ee 
