neelus. Võib olla kelle roojaga tervistumiseni. ka tekitaja satub Pisikukandja. udarapõletikuga mulda, lehm veekogusse või lihale. Nakkuse Piimaproduktid, Toiduained kus Liha ja Fekaal- oraalne. ülekandeteed kondiitritooted bakterid on kalatoodetega, (kreemid). massiliselt seentega, paljunenud. aedviljade. Konservides areneb vegetatiivne vorm,
plaaniline vaksineerimine võimalik vaksineerida kahelaineline palavik kõhulahtisuse esinemine haigusega kaasneb lööve jäsemete painutuspiirkonnas. 11. Leia järgmistele haigustele iseloomulikud õiged faktid (kõik võib olla õige) A-hepatiit B-hepatiit Vaksineeritakse plaaniliselt Levik vereproduktiga Võib lisanduda D-hepatiit Tekib maksa kahjustus Fekaal-oraalne nakkus Fekaal-oraalne nakkus Inkubatsiooniper 2 näd-2 kuud Vaksineeritakse plaaniliselt Raviperioodis alkoholikeeld Ravi antibiootikumidega Sage prekantseroos Nakkusallikas närilised 12. Leia järgmistele haigustele 3 iseloomulikku õiget väidet Salmonelloos Shigelloos
Lastehalvatus ehk poliomüoliit Autorid: Tunnused: Tekitajaks on entroviiruste hulka kuuluv poliomüoliidi viirus Nakatumine toimub fekaal-oraalselt või respiratoorselt. Peiteperiood on tavaliselt 10-20 päeva Tegu on RNA viirusega Tekib immuunsus Poliomüeliidile ei ole spetsiifilist ravi, haigestumist välditakse vaktsineerimisega Sümptomid: 90% nakatunutest sümptomeid ei esine Kergematel juhtudel: pea-, kurgu-, kõhuvalu ja palavik ( sarnanevad meningiidi sümptomitele) Raskematel juhtudel: 1% juhtumitest kahjustab viirus närvisüsteemi, tekitades lihasnõrkust ja lõtva halvatust
Poliomüeliit Mis on poliomüeliit? Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tunnused Enamikel inimestel ei ole üldse haigusnähtusid. Mõnedel inimestel võivad aga tekkida sellised nähud nagu palavik, peavalu, oksendamine, kõhukinnisus, kaelakangestus ja jäsemete valu. Vaid väikesel osal poliomüeliiti nakatunutest tekib halvatus. Levikuviisid Inimeselt inimesele või fekaal-oraalsel teel, pesemata käte kaudu. Nakkusohtlikud on saastunud esemed, käed, vesi ja toiduained. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu. Peiteperiood Peiteaeg keskmiselt 11 päeva, kuni 23-35 päeva. Viimane inimene haigestus Eestis lastehalvatusse 1961. Ennetamine Kätepesu Organismi vastupanuvõime tõstmine Tasakaalustatud dieet Organismis peab olema piisavalt kaltsiumi, joodi ja B-vitamiine. Vaktsineerimine (plaaniline, Vaktsineerimine tehakse 3; 4,5 ja 6 kuu, 2 aasta ja
Düsenteeria Düsenteeria.. q ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhunlahtisusega. q Düsenteeriat kutsuvad esile viis erinevat sigellabakterit. Eri piirkondades on ülekaalus eri bakterid. q Kõigile neile bakteritele on iseloomulik suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. q Inkubatsiooniperiood on 1-7 päeva Nakatumine q Fekaal-oraalsel teel - kus inimene puutub kokku nakkusallika väljaheidetega. q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning
Kollatõbi Mida kujutavad endast hepatiitidid ning kuidas nad levivad? Kollatõbi ehk hepatiit on maksapõletik. Haigust põhjustavad erinevad hepatiidiviirused A, B, C, D ja E. Hepatiidid erinevad oma raskuse, kulu ja kontrollmehhanismide poolest. A-hepatiit on healoomulise kuluga haigus, mis levib fekaal-oraalsel teel. Nakatutakse eelkõige reisil sooja kliimaga riikidesse, saastunud vees toore toidu pesemisel või sellest jää valmistamisel. B- ja C-hepatiit levivad sugulisel teel ja viirusega saastunud verega. B-hepatiidi poolt on infitseeritud kolmandik maakera elanikest. Tänapäeva maailmas arvatakse olevat 350 miljonit kroonilist B-hepatiidi viiruse kandjat, igal aastal sureb 500 000 inimest B-hepatiidiga seotud haigustesse (äge ja krooniline B-hepatiit, maksatsirroos, maksavähk).
helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: · fekaal-oraalselt ümarussid · vaheperemehe organismi kaudu paelussid - perkutaanselt: · kontaktnakkus Schisostoma, Amylostoma · vektoritega (verdimevate putukatega) Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid:
helmintiaasid - on parasiitusside e. helmintide poolt põhjustatud haigused - rahvusvahelises klassifikatsioonis RHK-10: B65-B83 Epidemioloogia: - leidub kogu maailmas (infitseeritud 1/5 rahvastikust) - inimesel 250 liiki helminte - helmint võib parasiteerida ühel või mitmel liigil - nakkusallikaks inimesele peetakse lõpp-peremeest, s.t. organismi, kelles toimub sugulise paljunemise faas, teised peremehed on vaheperemehed Nakatumisteed: - oraalselt: fekaal-oraalselt – ümarussid vaheperemehe organismi kaudu – paelussid - perkutaanselt: kontaktnakkus – Schisostoma, Amylostoma vektoritega (verdimevate putukatega) – Filaria - ülekandefaktoreid on väga palju: toiduained, vesi, pinnasega määrdunud käed, verdimevad putukad - ei levi ühelt inimeselt teisele (eranditeks Enterobius, Strongyloides, Hymenolepis) - ei paljune inimorganismis (eranditeks Echinococcus, Strongyloides) Arengustaadiumid:
KOOLERA Koolera (Cholera) on äge kõhulahtisust põhjustav nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid. Ajalugu John Snow formuleeris hüpoteesi koolera põhjustajast ja edasikandumisest Ta vaatles haigusjuhtusid ja tegi oma vaatlusest loogilisi järeldusi Tekkepõhjused ja mehhanismid Nakatutakse joogivee või toiduks ettenähtud mereandide (austrid, kalad) kaudu Tekkepõhjused ja mehhanismid
SKT-Aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste väärtus rahalises väljenduses. Ja peegeldab riigi majanduses toodetud tulu ilma väliskaubanduseta. Majandusharud-metsamajandus,mäetööstus, kalandus, põllumajandus. Primaarenergia-Energia, mida toodetakse otse ilma teisteks energialiikideks muundamata. Alternatiivenergia-Energia, mille kasut. Eeldab uusi tehnoloogilisi lahendusi. Mahepõllundus-ilma väetisdeta taimede kasvatamine, looduslikud väetised nagu fekaal. 1.Eesti majandusgeograafiline asend on mere ääres, võimalik teha koostööd nii põhja riikidega kui ka Venemaaga. 2. Eesti majandusgeograafilise asendi pos. küljed on: avatus merele, arenenud naaberriigid, tasane pinnamood, põlevkivi, mereline parasvööde. Neg. küljed on: meri pole jäävaba, tooraineid on vähe, jahe kliima, vähe päikest, pole energiarikkaid jõgesid. 3. Majanduse arengut mõjutavad tegurid on: tööjõud, loodusolud,
KUMU: „Ilmne paratamatus“ Olen alati nautinud KUMUs käimist ning täpselt nii ka seekord. Selle aasta 28. aprillil külastasime klassiga seal samas haridusprogrammi „Maailma seletamine“ raames Denes Farkase näitust „Ilmne paratamatus“ (Ingl. K „Evident in Advance“). D. Farkas on Ungari päritolu Eestis elav ja töötav kunstnik, ning selle näitusega esindati Eestit ka Veneetsia 55. kunstibiennaalil. Näitus „Ilmne paratamatus“ on enim inspireeritud Bruce Duffy raamatust „The World As I Found It“ ning see koosnes mitmest osast: näitus, kino, kool, raamatukogu, ateljee ja kartoteek. Meile oli kaasa määratud ka giid, mille üle olen väga õnnelik, sest näituse mõtted vajasid arusaamiseks veidi seletamist ning need olid väga filosoofilised. Kuna Farkas tahtis oma karjääri algul saada arhitektiks, siis oli näitusel väga palju mõjutusi just arhitektuurist ning tavapärast kunsti, mida iga tavainimene mõistab kunsti all, seal ei olnud. N...
on mikroorganismi võime põhjustada haigust 11.) Oportunistlikud mikroobid on normaalsesse mikrofloorasse kuuluv mikroob, kes on võimeline tekitama infektsiooni soodsas elukeskkonnas nt: vähenenud resistentsuse korral 12.) Nakkuse otsene levik tähendab seda, et mikroobid levivad ühelt organismilt teisele. ( otsese kontakti abil, kas naha või limaskestadel) 13.) Nakkuse kaudne levik tähendab seda, et mikroobid levivad saastunud objekti abil 14.)Nakkuse levik fekaal-oraalsel teel tähendab seda, et nakkus levib rooja ja vahel ka oksega. Nakkumine toimub kauselt 15.)Nakkuse levik vee kaudu tähendab seda, et haigusetekitajad on sattunud vette 16.) Nakkuse levik õhu kaudu tähendab seda, et nakkus levib sülje abil läbi õhu 17.) Escherichia coli kui vee kvaliteedi näitaja E. Coli- laadsed bakterid ja enterokoksid suudavad lühikest aega vastupidada ka väliskeskkonnas sh. vees, mistõttu on nende leidumine heaks indikaatoriks võimaliku fekaalse
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja (eriti ohtlikud bakterikandjad on toidukäitlejad) inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Küllalt sageli levivad haigusetekitajad rist-saastumise teel, mil toores looma- või linnuliha puutub töötlemise käigus kokku valmistoiduga, näiteks salatiga, puu- ja köögiviljadega. Haigusetekitajad levivad inimeselt- inimesele fekaal-oraalsel teel. Clostridium Perfringens Clostridium perfringens- On varraste kujuline,anaeroobne ja Gram- positiivne bakter. Ta on laialt levinud keskkonda. Enamikul juhtudel, tegelik põhjus mürgistuse C. perfringens on temperatuuri kuritarvitamine valmistoidul. Väike hulk organisme on sageli pärast keetmist. Toidumürgitus enamasti tekib siis, kui toidu (enamasti liha) on ette valmistada ja hoida soojas mitu tundi enne serveerimist. Liha, lihatooted,
ole täheldatud. Kui toidumürgistus on esinenud, siis on see alati seotud haigustekitajaid sisaldava toidu tarbimisega. Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel · Riis · Vürtsid · Maisijahu Kriitilised punktid: · Toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid-mitmeid tunde · Toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: · Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures · Talub 10-15% keedusoola · 30-60% suhkrut · Kasvu pidurdab sorbiinhape · Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga
Difteeria ravimiseks kasutatakse penitsilliini, erütromütsiini ning antitoksilist seerumit. DÜSENTEERIA Düsenteeria ehk verine kõhutõbi on nakkushaigus, mis esinem eelkõige väikestel lastel. Düsenteeria kõrgaeg jääb augusti ja oktoobri piiresse. Too haigus kulgeb eelkõige jämesoole limaskesta kahjustuse ja kõhulahtisusega. Düsenteeria bakteritele on iseloomulik eriliselt suur vastupidavus väliskeskkonnale ning äärmiselt suur infektsioossus. Nakatumine toimub fekaal- oraalsel teel: inimene puutub kokku nakkushallika väljaheitega ning hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee
Toiduainete mikrobioloogia Referaatide põhjal esitatud küsimused ja vastused 1. Mis on raskemad haigused, mida Salmonella esindajad tekitavad? Tüfoidne palavik ehk kõhutüüfus ja paratüüfus 2. Miks peavad Salmonella esindajad olema vastupidavad madalale pH-le? Nakatumine toimub fekaal-oraalset teed pidi ja bakterid peavad läbima mao 3. Millisel temperatuuril on Listeria monocytogenes võimeline kasvama ja miks see ohtlik on? Võimeline kasvama temperatuuridel -4- 50 kraadi. Ohtlik, kuna ta on vastupidav nii külmutamisele (ka külmas hoidmisele ei sure -20 kraadises keskkonnas), soojendamisele kui kuivatamisele. 4. Millised on L. monocytogenese 2 tähtsamat virulentsusfaktorit ja mis on nende ülesanded? 1. Fosfolipaas C- Lõhustab rakumembraani fosfolipiide
Viirust võib isoleerida ja kasvatada rakukultuuris. Võib teha ka hemmaadsorptsioonitesti. FAT test, PCR, ELISA, IFA. RNA-viirused Picornaviridae - ümbriseta Picornaviridae -> Perekond – Aphthovirus -> Liik - suu- ja sõrataudi viirus -> Suu- ja sõrataud Enamik pikornaviiruseid on spetsiifilised ühele peremeesliigile, kuid üksikutel viirustel on laiem peremeesliikide ring. Pikornaviiruste levik toimub horisontaalselt (aerogeenselt, fekaal-oraalselt). Viiruse ülekanne artropoodidega on lõplikult selgitamata (entsefalomüokardiidiviirust on isoleeritud kolmelt sääse ja kahelt puugi liigilt). Suu- ja sõrataud on väga kontagioosne, ägedalt kulgev sõraliste viirushaigus. Viirusel on mitu liiki: A, O, C on ülemaailmsed; Aasia-1 Aasias; SAT-1, SAT-2, SAT-3 Lõuna-Ameerikas. Levik: viirus püsib kaua loomsetes produktides (nt lümfoifkoes). Viirus levib horisontaalselt –
Viirus on Põhjustaja: Caliciviridae ümbriseta Lagovirus Küülikute hemorraagilise haiguse viirus Üheahelaline RNA Paljuneb raku tüstoplasmas Haigust iseloomustavad hemorraagiad kopsudes ja maksas. Levib: fekaal-oraalselt, pärast paranemist eritavad loomad viirust väliskeskkonda uriini ja roojaga kuni 4 nädalat. Otsene kontakt Kaudne kontakt-objekt Eksperimentaalne transmissioon- peroraalne, nasaalne, subkutaalne, intramuskulaarne, intravenoosne Haigestumus kõrge, 90% haigestunud küülikutest sureb. Ainult imikküülikud võivad ellu jääda, kuna maternaarsete antikehadega saadud
valmistatud) lihakonservid, suitsuliha, seene-, kala-, herne-, oa- ja juurviljakonservid. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. 4.6.Escherichia coli Nakkuse allikad: · Toorpiim, toorjuust · Toores veiseliha, ebapiisavalt kuumutatud · Juurvilja toorsalatid · Kala kulinaartooted · Esineb inimese soole mikroflooras · Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel Kairi Ütsik Mikrobioloogilisi toidumürgitusi tekitavad bakterid ja hallitused Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Vältimine: · Üldine hügieen · Kasutada puhat joogivett · Piima pastöriseerimine · Liha termiline töötlemine 5.Mikrobioloogilisi mürgitusi põhjustavad hallitused
Kõige enam on viirust veres. Eriti on see levinud narkomaanidel ühiste süstalde kasutamisega. Seksuaalsel või teistel viisidel nakatumised on ka võimalikud, kuid võrreldes B- hepatiidiga on need nakatumisriskid väiksemad. D-hepatiidi tekitajaks on deltaviirus, mis kuulub nn satelliitide hulka ja vajab paljunemiseks B-hepatiidi viiruse olemasolu. Levib see vere ja sekreetide kaudu. E- ja F-hepatiidid levivad nagu A-hepatiitki fekaal-oraalsel teel. Kuidas ennetada hepatiiti nakatumist? Tähtis on täita hügieenireegleid ja tarbida kvaliteetset toitu ning vett. A-hepatiiti nakatumise vältimiseks on oluline täita nii isiklike kui ka üldisi hügieeninõudeid. See tähendab, et tuleb pesta käsi vee ja seebiga pärast tualetis käimist, enne toiduvalmistamist ja söömist. Kõik puu- ja juurviljad tuleb pesta jooksva vee all. Ülejäänud toitu peaks kuumutama, eriti liha, mune ja mereande.
patsiendil võib tekkida šokk ja haigestumine võib lõppeda surmaga. Letaalsus ulatub kuni 40- 50%-ni. Spetsiifiline ravi ja/või vaktsiin puudub.[5] 12 KOOLERA Äge nakkushaigus, mille tekitajaks on kooleravibrioonid (Vibrio Cholerae). Nad on gramnegatiivsed, komakujulised bakterid, kes vajavad elutegevuseks aeroobset keskkonda. Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel. Koolera esineb eelkõige sooja kliimaga maades, kus sageli tarbitakse puhastamata joogivett ning pesemata toiduaineid.[4] Haigusetekitaja siseneb organismi suu kaudu ning kinnitub seejärel soole mikrohattudele, kus hakkab paljunema ning eritama enterotoksiini, mis viib vee ja elektrolüütide kaole hüpersekretsiooni näol. Haigus algab enamasti kõhulahtisusega. Kõhulahtisusega kaasneb ka oksendamine, iiveldustunne võib puududa. Suur veekadu kutsub esile tugeva janu, kuid
Head vaktsiini veel leitud ei ole. 11. Seedeelundite kahjustusi põhjustavate viirusnakkuste patogenees (rotaviroos) Rotaviirus kinnitub soolehatule, siseneb sinna, läheb tsütoplasmasse, paljuneb ja rakk sureb. Akuutne – äge. Ehk põhjustab peensoole põletikku - enteriiti Kliiniline pilt > oksendamine, kõhulahtisus, palavik – dehüdratatsioon. Levib väljaheidetega. Tekib kiiresti tervistumine ehk patogeen ei jää organismi. Viiruse eritamine roojaga Fekaal-oraalne levik Sage kevadel ja talvel, kui söötmistingimused on halvemad Lehmad võivad olla nakkusallikaks vasikatele 14 viirustüve Limaskesta epiteelrakkudes Peamised muutused tühisooles, kuid ka niudesooles Soole limaskesta kahjustused Soole talitlushäired Väheneb laktaasi kogus -> laktoositalumatus Inkubatsioon 12-24 h
võimatuks nende likvideerimise. Väga sageli kuulub inimesel zoonoosi põhjustav mikroorganism loomade normaalsesse mikrofloorasse. Inimese nakatumine zoonooside tekitajatega võib toimuda väga erineval viisil. Alljärgnevalt on toodud vaid mõningad näited olulisemate nakatumisviiside kohta. • otsene kontakt loomadega või nende eritistega ja osistega: katk, erüsipeloid, vesikulaarne stomatiit, streptotrihhioos, leptospiroos, brutselloos, ornitoos, Pasteurella multocida jt; • fekaal-oraalne: strongüloidiaas, giardiaas, amöbiaas, toksoplasmoos, krüptosporidioos, Cam- pylobacter fetus, Campylobacter jejuni, Yersinia enterocolitica, salmonelloosid jt; • inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid,
(zoonoosid brutselloos, tulareemia, katk, toksoplasmoos, marutõbi) 3.Haiged inimesed (asümptoomsed) 4.Terved mikroobikandjad (S.typhi) Infektsiooni levik inimeselt inimesele Respiratoorsete sekreetide ja süljega - herpesviirused, respiratoorsed viirused, paljud bakterid. Vere- ja tema produktide ülekannetel - HIV, CMV, HepB. Genitaalsekreetidega - Sugulisel teel levivad haigused (STD) Naha kontaktide kaudu - GABHS infektsioon, HPV, Opportunistlikud hospitaalinfektsioonid Fekaal-oraalselt - salmonelloos, shigelloos, koolera Vektorite abil - malaaria, puukentsefaliit, borrellioos, zoonoosid Transplatsentaarselt - HIV, HepB, CMV Infektsioonhaiguse patogeneesi astmed 1. Mikroobi kohtumine peremeesorganismiga 2.Kinnitumine peremeesorganismi rakkudele 2.Invasioon (lokaalne ja generaliseerunud levik organismis) 3.Kudede ja rakkude kahjustamine 4.Organismi kaitsemehhanismide vältimine 5.Eraldumine makroorganismist
1. Võime kinnituda e. adhereeruda peremehe epiteelrakkudele või neid katvale limale 2. Kolonisatsioon e. püsimine ja paljunemine organismi sekreetides 3. Sisekeskkonda tungimine e. invasiooni võime 4. Antifagotsütootiline toime 5. Organismile kahjulike ensüümide ja toksiinide eritus 6. Antibiootikumresistentsuse kujunemine Infektsiooni levik: 1. Otsene kontakt 2. Piisknakkuse teel 3. Tolmuosistega 4. Vee ja toiduga ehk fekaal-oraalne nakkus 5. Putukate (lülijalgsed) ja loomadega Infektsiooni piiramine 1. Reservuaari elimineerimine 2. Ülekandetee blokeerimine 3. Vaktsineerimine 4. Tervete karantiin ja haigete isolatsioon Infektsioonhaiguste klassifikatsioon · Kulu raskus (Kerge, keskmine, raske) · Kulu iseloom (Ägedad, alaägedad, kroonilised) · Atüüpilised, tüüpilised · Haigustekitaja levik (Lokaalsed, koldelised, generaliseerunud)
Ennetamine: õiged konserveerimise temperatuurid> pH, temp, aeg, soolsus, nitritid, aw. Cl. perfringens allikad/ levikuteed, ennetamise võimalused-muld, inimese ja looma seedetrakt, reovesi>köögivili, toores liha, toidu käitleja. Suures koguses serveeritavas ja soojalt säilitatavas söögis, nn kohvikupisik. Ennetamine: kiire jahutamine, korralik soojendamine. Noroviirused: allikad/ levikuteed, ennetamise võimalused Inimese soolestik. Salatid, jäävesi, mereannid. Fekaal- oraalsaastumine, vee või toidu saastumise kaudu Ennetamine: kuumtöötlemine, isiklik hügieen, ristassatumise vältimine, sanitatsioon. Ristsaastumine, mõiste, näiteid, nn tehnoloogilised ristid. Võimalused vältimiseks Ristsaastumine-otsene või kaudne saastavate mikroobide kandumine ühelt keskkonnalt teisele. Samuti erinevate allergeenide, toormeliikide ebasoovitav edasikandumine Näiteid- tooraine ja valmis toode ühes külmikus
õige temperatuurireziimi jälgimine toidu valmistamisel ja säilitamisel; üldhügieeninõuete täitmine. BACILLUS CERIUS SOOLTE PÕLETIK Haigusnähud: · Äge kõhuvalu ja kõhulahtisus, mis muutub veriseks, · Võib esineda oksendamist. · Palavik on väike Kriitilised toiduained: Toorpiim, toorjuust Toores veiseliha, mis on ebapiisavalt kuumutatud Juurvilja toorsalatid Kala kulinaartooted Esineb inimese soole mikroflooras Nakatumine toimub fekaal-oraalsel teel AGA KA: riis vürtsid maisijahu Kriitilised punktid: toit on "ohtlikus tsoonis" mitmeid tunde toit on aeglaselt mahajahutatud ja uuesti ülessoojendatud Temperatuuri ja pH toime: Vastupidav madalatel temperatuuridel ja kasvab ka 3ºC - 5ºC juures; Talub 10 15% keedusoola 30 60% suhkrut Kasvu pidurdab sorbiinhape; Hävib 105ºC - 125ºC 10 - 13 minutiga; Hävib rasvarikkas toidus 121ºC juures 17 - 30 minutiga.
seisund. Tekitajaks sagedamini viirused- rota-, adeno-, astroviirus. Ägeda kõhulahtisuse korral on oluline osa vedeliku tasakaalu taastamisel ja säilitamisel. Rotaviirus algab kõrge palaviku ja oksendamisega. Esimestel haiguspäevadel lisandub vesine roe. Suure vedelikukao tõttu dehüdratsiooni oht. Sagedamini 6 -24 kuu vanustel lastel. Astroviirus põhjustab nii imikutel, lastel aga vahel ka täiskasvanutel gastroenteriiti. Nakkus levib fekaal-oraalsel teel. Põhilisteks haiguse sümptomiteks on oksendamine ja vesine kõhulahtisus. Nakatunul võib esineda ka peavalu, palavik ja kõhuvalud.Sümptomid tekivad tavaliselt 1-2 päeva peale nakkumist ning kestavad 3 päeva. Adenoviirus. Kõige enam põhjustavad adenoviirused hingamisteede infektsioone.Viiruse inkubatsiooniaeg 5-14, hingamisteede infektsioonide korral keskmiselt kuus ööpäeva. Levinum kliiniline sündroom on äge ülemiste
Hooldustöötaja aitab patsiendil dusi all käia. Hooldustöötaja aitab patsiendil võtta analüüsi. Hooldustöötaja toetab patsienti. Hooldustöötaja aitab patsienti pesta. Hooldustöötaja aitab patsiendil ennast kuivatada. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided seljast võtta. Hooldustöötaja peseb patsiendi pead. Hooldustöötaja aitab patsiendil riided selga panna. H 6. Väljaheide roe, iste, kaka, ekskrement, fekaal. Uriin piss, kusi. Õpetaja peaks selgitama nende terminite erinevusi, nt sõna ,,piss" on kõnekeelne ja kasutatakse patsiendiga vestluses. Sõna ,,uriin" on erialatermin, mida kasutatakse rohkem õpikutes, juhendites jm ametlikus dokumentatsioonis. Samuti sõna ,,kaka" on kõnekeelne ja ülejäänud on ametlikud erialaterminid. H 7. A. Kuseelundkonna haiguste puhul esineb valulik urineerimine ja seda eriti urineerimise lõpus. Võib esineda ka piinav urineerimissoov
. Ureaasne aktiivsus eristab neid kampülobakteritest. Neid on isoleeritud imetajate ja lindude seedetraktist. Helicobacter pylori kuulus varem perekonda Campylobacter (C. pylori). Inimesel põhjustab mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandeid. Umbes 80% maohaavandi või maovähiga haigel avastatakse biopsiapreparaatides H. pylori. Umbes 50% täsikasvanutest kannab teda. Eestis on H. pylori esinemissagedus ca 80%. Koduloomadel võib ka esineda. Võib ilmselt üle kanduda ka toidu ja veega (fekaal-oraaltee) ja levida inimeselt inimesele otsekontaktiga. Väliskeskkonnas moodustab püsivaid inertseid kokoidseid vorme. Kui H. pylori koloniseerib mao limaskesta, siis tekib krooniline põletik. Ureaasiga kaitseb end maohappe eest. Lipopolüsahhariidid indutseerivad põletiku tekke. Bakter toodab ka mitut tsütotoksiini: fosfolipaasid kahjustavad mao limaskesta epiteelirakke, tsütotoksiinid indutseerivad ka rohkete vakuoolide tekke rakkudes (vakuoliseeriv toksiin)
Bakterid mõmm :) 05/06 Salmonella Üldist. G- fakultatiivselt anaeroobsed pulkbakterid, fermenteerivad, oksüdaas-. Välismembraan muudab kuivamisele vastuvõtlikuks. LPS somaatilisest O-polüsahhariidist, tuuma polüsahhariidist, lipiid A-st. Üle 2500 O serotüübi. Epidemioloogia. • Enamik infektsioone kontamineeritud toidu söömisel (linnuliha, munad, piimatooted). Lastel otsene fekaal-oraalne levik. • S. typhi ja S. paratyphi on ainult inimpatogeensed, teisi reservuaare pole, levivad inimeselt inimsele. Pikaajaline asümptomaatiline kandlus on sage. • Riskipopulatsiooni kuuluvad korralikult küpsetamata linnuliha ja munade sööjad, mao alahappesusega patsiendid, immuunkompromiteeritud (eriti AIDS) • Infektsioonid üle maailma, eriti aasta soojadel kuudel. Virulentsus. Enterobacteriaceae üldiselt: • Endotoksiin • Kihn
tehnoseisundi ning varustuse kontrollimine (Roadworthiness test); 76) tühimass on koormata sõiduki kere, haakeseadme (veduki korral) või kabiiniga runga või haakeseadmeta runga (kui valmistaja ei ole seda lõpuni ehitanud) mass, mis sisaldab: jahutusvedelikku, õlisid, kütust 90% kütusepaagi mahust, 100% kõigi teiste vedelike, v.a kasutatud (fekaal) veed, tööriistade, varuratta ja juhi (75 kg) massi. Bussidel sisaldab tühimass sõidukorras sõidukil meeskonna liikmete massi (75 kg igaüks), kui neile on ette nähtud istekoht sõidukis (Mass of the vehicle in running order); 77) tüübitunnustamine on protseduur, millega otsustatakse esitatud dokumentide alusel, kas sõiduk, sõiduki osad või varustus vastavad Eestis kehtivatele nõuetele;
Ennetamine Kiirabiteenistuses on patsientidega tegeledes vältimatult vaja rakendada ohutusmeetmeid, et nakatumist ära hoida. Samas tuleks siinkohal rõhutada, et tavaline inimestevaheline kokkupuude ei ole mingil moel ohtlik. 2) Hepatiit Tänaseks on teada 8 erinevat hepatiidiviirust, mida nimetatakse tähestikuliselt: A-hepatiidist kuni G-hepatiidini. Kiirabiteenistuses on personali ja patsientide jaoks olulised kolm hepatiiditüüpi. A-hepatiit See viirus levib fekaal-oraalselt (st roojas leiduvate pisikutega, mis uuesti seedekulglasse satuvad). 90% juhtudel kulgeb nakkus varjatult, ilmneda võivad ainult isupuudus, palavik, üldine haige olemise tunne ning lihas- ja liigesevalud. Haiguse ägeda kulgemise korral pole välistatud ka kollatõbi ja surutisvalu paremal pool kõhus. A-hepatiit ei ole krooniline haigus, seda saab alati välja ravida ja organismil tekib sellele eluaegne immuunsus.
annaabi.ee 
