haigusi, mis mõjutavad südant ja veresooni (artereid, kapillaare või veene). Kardiovaskulaarhaiguste põhjused on mitmesugused, aga kõige tavalisemad on ateroskleroos ja hüpertensioon. Vananemisega kaasnevad mitmed füsioloogilised ja morfoloogilised muutused, mis suurendavad kardiovaskulaarhaiguste riski ka tervetel, ilma nähtavate sümptomiteta indiviididel. Kardiovaskulaarsed haigused on peamine surmapõhjus kogu maailmas, kuigi alates 1970.-datest aastatest on kardiovaskulaarse suremuse määr langenud kõrge sissetulekuga riikides. Madala ja keskmise sissetulekuga riikides on aga suremus südame- ja veresoonkonnahaigustesse oluliselt kasvanud. Vaatamata sellele, et kardiovaskulaarsed haigused mõjutavad tavaliselt eakaid indiviide, algab ateroskleroosi väljakujunemine juba varases eas. Seetõttu on esmane haiguse ennetamine vajalik juba varases nooruses. Klassifikatsioon Kardiovaskulaarsete haiguste hulka kuuluvad järgmised haigused: 1
treeningu korral (II tüüp) Riskiteguriteks on vaimuhaigus, alkoholism, ravimite kasutamine Sportlased, tuletõrjujad, immuunkomprimeeritud ja väga vanad inimesed kuuluvad riskirühma Kehatemperatuuri vastused Kuumarabandusest tingitud kollapsi ajal varieerub hüpertermia tõsidus eri indiviidide vahel. Kehatüvetemperatuurid jäävad vahemikku 41-47 kraadi Kollapsi põhjuseks peetakse erinevaid füsioloogilisi kahjustusi, nagu kardiovaskulaarse funktsiooni kahjustumine, retseptiga ravimite kasutamine, põletikuline seisund, aga ka limiteeritud juurdepääs õhukonditsioneeridele Kuumarabanduse patogenees Tuleb hinnata süsteemseid ja rakulisi vastuseid kuumarabandusele Need vastused hõlmavad termoregulatsiooni, akuutse faasi vastust ja kuumasokivalkude poolset vastust Termoregulatsioon Kehatemperatuuri hoidmist 37 kraadi juures, sõltumata keskkonnast juurdetulevast soojusest, nimetatakse
tähendab neuromuskulaarse koordinatsiooni paranemist ja efektiivsust, mis teatud liigutuslike tegevuste korral tähendab paremat sooritust. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega.Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende töötavate lihaste, sidemete ja kõõluste elastsust, mis tagab ohutuma ja efektiivsema soorituse, eriti nende harjutuste ja tegevuste korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.See tähendab seda, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudmistega hapniku ja vere järele. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks füüsiliseks tegevuseks.Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb.
õenduse õpetool KARDIOLOOGIA JA ÕENDUSABI JUHTUMIUURING Iseseisev töö õppeaines Sisehaige õendus Tallinn 2018 SISUKORD KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM.............................................................................3 AKADEEMILINE ÕENDUSPLAAN...................................................................................6 PATSIENTI ÕPETAMINE NOKTUURIAGA TOIMETULEKUL....................................10 KARDIOVASKULAARSE RISKI VÄHENDAMINE.......................................................11 PATSIENDI KEHAMASSIINDEKSI (KMI) MÄÄRAMINE............................................12 RAVIMITE MANUSTAMISE TEHNIKAD.......................................................................14 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................15 2 KARDIOLOOGILISE HAIGE JUHTUM
ka liiga lühike. Soojenduse peaks kestma 10-30 minutit, oleneb kui intensiivne treening tuleb. 3 2. Soojendusharjutuse eesmärgid Treeningud peaksid algama soojendusharjutustega, et vähendada vigastuste riski. Soojendusharjutuste eesmärgid Tõsta kehatemperatuuri külmad lihased, kõõlused ja sidemed on vigastustele vastuvõtlikumad, kui soojad Lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine Kordinatsiooni parandamine Kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks Vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes vajad soojenduseks miinimum kümme minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. 4 3. Miks on soojendus tähtis? Tõstab kehatemperatuuri. Soojenduse tulemusena tekkiv kehatemperatuuri tõus vähendab nii lihaste kui ka sidemete ja
vastu pidada. Kasutavad suhkruid energia saamiseks. · Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiud rasva põletav lihas. Aeglaselt kokkutõmbuv lihaskiu liik kasutab energia saamiseks rasva ja hapnikku. Selline lihaskiud tõmbub kokku aeglaselt, kuid suudab seevastu kaua teovõimeline püsida. Vastupidavust nõudvate tegevuste juures on aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud hädavajalikud. Need suudavad väsimusele vastu panna ja on peamised, mida keha kasutab kardiovaskulaarse treeningu ajal. Siiski ei saa seda sorti lihaskiudu suurendada. Kui üldse, muutub lihase suurus nende treenimisest vähe. Pikamaajooksjatel ja -jalgratturitel, maratonijooksjatel ja teiste vastupidavust nõudvate spordialadega tegelejatel kipuvad aeglased lihaskiud teistest rohkem arenema, seepärast on nad üldjuhul kõhnad ja soonilised. Aeglaselt kokkutõmbuvad lihaskiud kasutavad kütuseks rasva, lõhustades seda Krebsi tsükli käigus. Krebsi tsükli puhul muudab organism rasva energiaks
Hüpotermia risk suureneb, kui patsiendil esinevad allolevast loetelust vähemalt kaks tunnust 1. ASA II kuni V (kõrgem ASA – suurem risk) 2. Operatsioonieelne t°on alla 36.0°C ( ja preoperatiivne soojendamine ei ole võimalik kiire vahelesekkumise tõttu) 3. Patsiendile planeeritakse teha kombineeritud regionaal – ja üldanesteesiat 4. Patsiendile planeeritakse teha suure mahuga operatsioon 5. Väga kõhnad patsiendid 6. Patsient on suure kardiovaskulaarse riskiga Kui patsiendi kehatemperatuur on alla 36.0°C : •Patsiendi soojendamine peab olema alustatud osakonnas vähemalt 1 tund enne operatsiooni •Patsiendi soojendamine peab olema teostatud kogu operatsiooni jooksul Intraoperatiivne soojendamine 1. Patsiendi temperatuur peab olema mõõdetud enne anesteesia induktsiooni ja seejärel iga 30 minuti tagant. 2. Anesteesia induktsioon ei tohi alustada varem, kui patsiendi kehatemperatuur on 36.0°C soojenenud 3
2 Närviimpulsside kiirem ülekanne tähendab neuromuskulaarse koordinatsiooni paranemist ja efektiivsust, mis teatud liigutuste korral tähendab paremat sooritust. Täidab lihased, sidemed ja kõõlused verega. Suurem vere hulk töötavates lihastes, kõõlustes ja sidemetes suurendab nende elastsust, mis tagab ohutuma ja tõhusama soorituse, eriti sellise tegevuse korral, kus esineb palju lihaste, sidemete ja kõõluste venitusmomenti. Valmistab kardiovaskulaarse süsteemi ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. See tähendab, et soojendus kindlustab selle, et südamele ja veresoontele antakse aega keha suurenenud nõudega hapniku ja vere järele, kohaneda. Valmistab lihased ette järgnevaks intensiivsemaks tegevuseks. Soojendus on kui vahelüli puhkeoleku ja intensiivse treeningu vahel ja arvatakse, et väldib lihaste liigset kurnatust ja tühja tunnet, mis pingelise treeninguga reeglina kaasneb. 3 Kuidas soojendust õigesti teha?
Nad pärsivad arahhidoonhappest ensüüm tsüklooksügenaasi (COX) kaudu prostaglandiinide (PG) produktsiooni. 3. Kuidas saaks NSAIDide/paratsetamooli poolt tekitatud kõrvaltoimeid vähendada? Manustada ravimit terapeutilistes annustes. Ravimeid ei tohiks tarbida koos alkoholiga. * Riskirühma kuuluvate patsientidele MSPVR kasutamist hoolikalt kaaluda – eelnev neerukahjustus, raske südamepuudulikkus, dehüdratsioon, üle 65.aastased (koksiibe ei või). * Suure kardiovaskulaarse riskiga haigetel eelistada paratsetamoooli analgeesiaks ja ibuprofeeni reumaatiliste haiguste raviks – teised ravimid mõjutavad hüübimist. * ASH kardioprotektiivses annuses kasutatavad haiged peaksid võtma ASH 2h enne MSPVRi võtmist. * GI-trakti haavadiga pt tuleks võimalusel MSPVR kasutamist vältida. Kui vaja kasutada, siis koos maolimaskesta kaitsva ravimiga. * Koostoimed teiste ravimitega – kortikosteroidid, hüpertensiooni-ravimid, aspiriin. 4
AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool
hingamine, kehatemperatuuri tõus omakorda parandab närvisüsteemi talitlust. Kehatemperatuuri tõus 38-40 kraadini tagab ka kollageenkiudude elastsuse japlastilisuse suurenemise ning valmistab sellega ette tugiliigutusaparaadi järgnevakslihastööks. Samas tuleb meeles pidada, et liigese kõhre ainevahetuse paraneminekestab kauem kui lihassüsteemi. 2) lihaste jäikuse vähendamine ja liikumisulatuse suurendamine 3) kordinatsiooni parandamine 4) kardiovaskulaarse süsteemi ettevalmistus füüsiliseks koormuseks ja sellest tulenevaks kiiremaks südametööks 5) vaimne keskendumine treeninguks Tavalistes tingimustes on vaja soojenduseks 10-15 minutit. Külma ilmaga tavapärasest kestvusest mõned minutid rohkem, sest kehatemperatuur ei tõuse jahedas nii kiiresti. Soojendus peab olema optimaalse pikkusega , eriti kui spordiga tegelejal on erinevaid vigastusi või ülekoormushaigusi. Soojenduse liigid
kolesteroolivajadus on ~1 gramm. Organismis kokku on ~140 g kolesterooli, eriti palju on närvikoes ja neerupealsete koorolluses. Kolesterooli süntees toimub maksas (80 %), peensooles (10 %) ja nahas (5 %). HDL hoiavad ära liigse kolesterooli kogunemise rakkudesse, transpordivad ta maksa või peensoolde. LDL tungivad rakkudesse, viivad kolesterooli rakku. 60-70% kolesteroolist on LDL ja 25-35% HDL fraktsioonis. Erinevatel lipoproteiinide fraktsioonidel on erinev funktsioon ning seos kardiovaskulaarse riskiga. Kui LDLi peamiseks funktsiooniks on kolesterooli transport kudedesse, siis HDLil on selleks tagasitransport maksa. LDLi sidumine makrofaagide poolt arteri seinas on oluline samm ateroskleroosi patogeneesis. Ka normaalse S-Chol kontsentratsiooni puhul ei pruugi HDL- ja LDL- kolesterooli suhe olla normaalne. Parimaks südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riski näitajaks loetaksegi suhet kolesterool/HDL kolesterool, mis võib viidata riskile ka normaalse üldkolesterooli taseme
NOAA okeanoloog kinnitas, et Saatana Kolmnurgas toimuvad Golfi hoovuse tõttu väga äkilised temperatuuri kõikumised ja vee temperatuuri erinevused võivad põhjustada muutusi infraheli intensiivuses, seda kas siis tugevdades või vähendades. Infrasoonne helilaine võib liikuda tuhandeid miile ja tabada oma ohvrit vaikses vees. Kui laine on piisavalt gigantne , võib laeva meeskond hukkuda koheselt. Surma põhjustab südame seiskumine või kardiovaskulaarse süsteemi purunemine . Kaasnevas paanikas, võib laevameeskond isegi laeva maha jätta . Azhazha väitis, et laeva mast ja kere hakkavad vibreerima infraheli tõttu , lõhestades laeva ja murdes selle tükkideks. Azhazha teooria avalikustati Vene ajakirjas Teadus ja Elu (Science and Life) ja seda teooriat toetas ka vene teadlane I . Boyetin. Prantsusmaal teostatud testid toetasid teooriat, et infraheli võib kahjustada laevu ning Dr
ohtu. Ettevaatlikult kasutada rasedatel, suhkruhaigetel ja vanemaealistel patsientidel. Kasutatakse kahel pôhinäidustusel: koos tiasiididega hüpokaleemia ärahoidmiseks ja hüperaldosteronismi ravis * Spironolaktoon See preparaat on hormoon aldosterooni antagonist (aldosterooni ülesanne on säilitada organismis vett ja Na). Kasutatakse hüpertoonia ravil, kui tiasiide ei saa kasutada, näit. diabeedihaigel. Ka astsiidi korral, kui see on seotud maksatsirroosi vi kardiovaskulaarse puudulikkusega. Kombineeritakse teiste diureetikumidega. Mju algab aeglaselt, 2..5 päeval. Manustatakse 2..3 korda päevas p/o 1..2 tabletti korraga. Segavaks asjaoluks on seedekulgla häired, suguhormoonide tasakaalu nihe östrogeenide kasuks. Raseduse ajal kasutada ei tohi. * Triamtereen Ei ole seotud hormoon aldosterooniga. Mju algab paari tunni jooksul ja kestab 12..24 tundi. Manustatakse p/o tablettidena peale hommiku- ja htusööki.
Usladuslik vahekord Pikaaegne tegevus 10. TIA. Insult. Riskifaktorid Insult akuutselt tekkinud lokaalsete neuroloogiliste ärajäämanähtude või üldsümptomitega kulgev sündroom, mis kestab üle 24 tunni ja millel on tõenäoliselt vaskulaarne põhjus. TIA transitoorne isheemiline atakk. Neuroloogiline defitsiit taandub täielikult ööpäeva jooksul. Riskifaktorid: · Peaaju anatoomilised iseärasused · Ateroskleroos · Vaskuliidid · Kardiovaskulaarse süsteemi haigused · Vere koostise muutused · Diabeet, suitsetamine, alkoholism, rasvumine, väheliikuv eluviis, perekondlik eelsoodumus 11. Epileptiliste hoogude üldine liigitus manifestatsiooni alusel · Partsiaalsed hood o Lihtsad partsiaalsed hood teadvus pole häiritud o Komplekssed partsiaalsed hood o Partsiaalsed hood, mis arenevad generaliseerituks · Generaliseerunud hood - teadvusehäirega o Absansid
Hüperregeneratsioon on kui haav täitub sidekoega, tekib liigliha, haav paraneb ja täitub mitmekihilise lameepiteeliga. 20. Millised tegurid mõjutavad regeneratsiooni? Regeneratsiooni mõjutavad vanus, toitumus, elundi verevoolus, vereloome olukord, kudede bioloogiline taastumisvõime, innervatsioon, lisategurite olemasolu organismis (põletik). 21. Mis tagavad normaalse vereringe? Normaalse vereringe tagavad kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund ja vereringe normaalne regulatsioon. 22. Mis on hüpereemia? Hüpereemia e liigveresus on vere hulga suurenemine elundis või koes. 23. Millised on hüpereemia põhjused? Põhjusteks on suurenenud arteriaalne juurdevool või takistatud vere äravool veenide kaudu. 24. Mis ja milline on venoosne hüpereemia? Venoosne hüpereemia puhul on tegemist vere äravoolu takistusega. Venoosne hüpereemia on sageli krooniline protsess
meenutab see pigem kerget muljumist. Rullimist tehakse rohkem õlal ja puusal, kuid sageli kasutatakse ka selja suuremate lihaste lõdvestamiseks. Võtet võib silitamise ja hõõrumisega kombineerides kasutada ka soojendava tehnikana. (Cassar, 2004) 5. Massaazi mõju Massaazi mõjusid kirjeldavad ülevaatlikud uuringud erinevalt, osad jagavad need lihtsalt mehaanilisteks ja füsioloogilisteks, teised lisavad sinna juurde humoraalse, psühholoogilise ja ka kardiovaskulaarse süsteemi alajaotused. Sellise jaotuse järgi võib nentida, et mehaaniline 7 toime põhjustab lihast lõdvestumist, humoraalne vähendab kortisooli hulka organismis, reflektoorne ja psühholoogiline mõjuvad rahustavalt. Kuid väga raske on tõmmata piiri selle vahele, nagu oleks saavutatud tulemus just nimelt ühe teatud süsteemi mõjutamise tagajärg. (Moyer, 2004; Field, 1998)
3. Potentsiaalne oht hüpovoleemia ning postoperatiivse shoki tekkeks. Haige vererõhu väärtusi võrreldakse preoperatiivsete näitudega. Vererõhu langus võib tingitud anesteesiast, medikatsioonist, asendivahetusest, verekaotusest, hingamise muutustest. Haigel jälgitakse vererõhku, pulssi, naha värvust, hingamissagedust ja haava olukorda. Tahhükardia ja vererõhu langus on ähvardavad sümptoomid, mis viitavad shoki või verekaotuse tekkele. Kardiovaskulaarse seisundi hindamisel jälgitakse ka haige diureesi, turseid ja kehatemperatuuri. Madalate vererõhuväärtuste korral suurendatakse hapniku andmist, lastakse patsiendil sügavalt hingata, tehakse lihtsamaid harjutusi jäsemetele, vesteldakse temaga. 4. Potentsiaalne oht kesknärvisüsteemi kahjustustele seoses operatiivse vahelesegamise ja anesteesiaga Teadvuse seisundit kontrollitakse haigega vesteldes ja temaga kontakti saades.
aja tegevus nagu ,,Astangu Ramm’’. Minu arvates on sellise projekti tegemine ning sellega liitumine ja sellest osa võtmine ülimalt oluline. Füüsilist tegevust soovitatakse kõigile, et puude teket ennetada. Vähese füüsilise aktiivsuse ja potentsiaalselt puuet tekitavate haiguste vahel on leitud tugevaid seoseid. Uuritud on nii regulaarse füüsilise liikumise kui ka istuva eluviisi mõju vanemaealiste liikumisraskustega inimeste kardiovaskulaarse riski vahel. Neil, kes tegelevad füüsiliste tegevustega pikemaajaliselt, on madalam risk saada osteoporoosi tõttu tekkinud luumurdusid. Füüsiliselt aktiivne eluviis tekitab energiat, parandab heaolutunnet, elukvaliteeti ning kognitiivseid funktsioone ja on ka seotud dementsuse ning kognitiivsete võimete languse riski vähenemisega. Progresseeruvates tingimustes (nt sklerosis multipleksi puhul) võib füüsiline aktiivsus mõjutada haiguse liikumist teise faasi.
Kliimamuutused, stratosfääri osooni lagunemine, bioloogilise patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja heaolu (wellness) o kohesiooni- ja kuuluvustunne, võrdsus, üldine ligipääs madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, parandada ravitulemust. tervishoiuteenustele, demokraatlikud traditsioonid kogukonna/ühiskonna kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama Tervisedenduse eetika - • Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise heaolu 4. Strategies – tegevusplaan peab olema suunatud samaaegselt glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad mitmetele heaolu allikatele, tunnustele ja tasanditele
tööaeg (min), max kiirus/tõusunurk, kiirus/tõusunurk aeroobsel lävel , kiirus/ tõusunurk anaeroobsel lävel, VO2 max (ml/min(kg), MET-id, PWC170 Koormustesti teostatakse: · Südame-veresoonkonna varjatud patoloogiate avastamine. · Koormusastma sümptomite provotseerimiseks · Kehalise töövõime hindamiseks · Taastumisprotsesside kiiruse hindamiseks Koormustestide eemärgiks on uurida kardiovaskulaarse süsteemi adaptatsioonivõimet kehalise koormuse suhtes. 1 Kardiopulmonaarne koormustest uuritakse lisaks südame tööle ka hapniku tarbimise võimet. Spordimeditsiiniline terviseuuring: · Eluohtlike haiguste diagnoosimine ja ravi organiseerimine · Sportimist limiteerivate haiguste ja vigastuste väljaselgitamine · Ületreeningu ennetamine
Muutuste järgi elektrokardiogrammi sakkide kujus ja nende vahelistes ajaintervallides on võimalik iseloomustada südame erutusjuhtesüsteemi ning müokardi seisundit. Registreeritavad pinged on kõige enam mõne millivoldi suurused. 11. Veresoonkond. Veresoonte jaotus funktsiooni järgi. Vererõhk ja selle regulatsioon. Vererõhu mõõtmine. Veresooned, s.o. arterid, kapillaarid ja veenid moodustavad koos südamega kardiovaskulaarse süsteemi. See kujutab enesest transpordisüsteemi, mis pumba (südame) abil hoiab transpordivahendit (verd) pidevalt ringlemas elastsetest torudest (veresoontes) koosnevas suletud süsteemis. Selle süsteemi tähtsaim ülesanne on varustada organismi kõiki elavaid rakke nende normaalseks funktsioneerimiseks vajalike ainetega, samuti ära transportida rakkude 8 ainevahetusjääke
võib aidata hoida organismi alistumast haigusele, või kui haigus/ ebaõnn on juhtunud, võib aidata kaasa kiirele taastumisele. • Psühholoogiline heaolu võib olla tervist kaitsev. • Hedooniline heaolu näitas vaid üht seost biomarkeritega: HDL oli seotud positiivse afektiga, mõõdetud MASQ abil, mis hindab õnne ja elu naudingut. • Kõrge eudaimooniline heaolu vananevatel naistel seostus: madalama igapäevase sülje kortisooli, põletikku tekitavate tsütokiinide, kardiovaskulaarse riski taseme ja kestvama REM unega; madalama glükosüleeritud hemoglobiini taseme ning väiksema talje-puusa ümbermõõdu suhte ja kogu/HDL- kolesterooli suhtega, samuti kaalusid nad vähem. • Kõrge autonoomiaga naistel oli noradrenaliini tasemed kõrgemad. Hedooniline ja eudaimooniline heaolu- sarnasus ja erinevus, seos tervisega. Hedonism ‘lõbu, nauding’ • Elukäsitus ja eetikaprintsiip, mille järgi inimese elu peamine eesmärk ning
NEI (neuroendokriin- immuunsüsteemi reaktsioon) Mittespetsiifilised kaitsereaktioonid: vallanduvad kõikide etioloogiliste faktorite toimel. Mittespetsiifiline neurohumoraalne kaitse - kompensatoorne reaktsioon on kaitseks mitmesuguste tugevate etioloogiliste faktorite (stressorite) kahjustava toime vastu ja on suunatud organismi homöostaasi säilitamisele. Spetsiifilised - Vallanduvad konkreetse etioloogilise faktori toimel nt. hüpoksia puhul - kohanemine vahendatud põhiliselt vere-, kardiovaskulaarse- ja hingamissüsteemi kaudu Stress on organismi reaktsioon ärritavatele sündmustele, mis rikuvad organismi tasakaalu mis panevad proovile organismi toimetuleku või ületavad organismi toimetuleku võime. Adaptatsioon on organismi kohanemine muutunud elutingimustega (homöostaasi säilitamine). Resistentsus on organismi vastupanuvõime toimivate faktorite suhtes. Füsioloogilised alati eksisteerivad adekvaatsed kaitsemehhanismid, mis tagavad
skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Hüpnoos . Retikulaarformatsioon juhtekiudude, neuronite ja tuumade süsteem ajutüves. 1) säilitavad ajukoore aktiivsust 2) korduvate auditoorsete ja visuaalsete stiimulite filtreerimine 3) unetsüklite regulatsioon 4) skeletilihaste koordineeritud aktiivsuse regulatsioon 5) kardiovaskulaarse ja respitoorse süsteemi autonoomne regulatsioon 6) düsfunktsioon: teadvuse hägunemine, kooma/hüpervigiilsus Aisting ja taju. Tajumisega seotud ajukoore piirkonnad Tajumine on tunnetusprotsess, mille kägisu füüsilised ärritajad (valgus, heli, temp jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Aisting üksikomaduse peegeldus teadvuses. Taju objekti terviklik peegeldus teadvuses. Piirkonnad:
moonutatud ja eksitav. Kuna rindkerevalu eluohtlikke põhjusi esineb iseäranis karidovaskulaarses vormis, on anamneesis kardiovaskulaarsete riskifaktorite kindlakstegemisel eriti tähtis roll: positiivne perekondlik anamnees – kas vanematel või õdedel-vendadel on olnud südameinfarkti?, diabeet, hüpertoonia, hüperlipideemia, nikotiini tarbimine. Sõltumata valu iseloomust kehtib reegel, et rindkerevalu kardiovaskulaarse põhjuse tõenäosus tõuseb seda enam, mida suuremad on patsiendi riskifaktorid. Hüperlipideemia – rasvaine rohkus veres. Sihipärane süsteemne läbivaatus Rindkerevalu sümptomiga patsientide puhul tuleb kõigepealt kontrollida elutähtsate funktsioonide toimimist. Siia alla kuuluvad vererõhu mõõtmine ning südame löögisageduse ja orienteeruva hingamissageduse kindlaksmääramine. Kas patsiendil esineb lisaks vegetatiivseid
annaabi.ee 
