Miks nikkel põhjustab allergiat? Allergia on organismi ülitundlikkus mingi teguri, kõige sagedamini kehavõõra aine, eriti võõrvalgu (allergeeni) suhtes. Pärast esmakordset kokkupuudet allergeeniga tekivad organismis antikehad, mis koosnevad globuliinide hulka kuuluvast valgust. Allergeeni ja antikeha korduval kokkupuutumisel vallandubki ülitundlikkusest tingitud allergiline reaktsioon. Sel juhul allergeen ühineb rakkude pinnale kinnitunud antikehadega, rakk kahjustub ja temast väljuvad bioloogiliselt aktiivsed ained häirivad paljude elundite talitlust. Nikkel ja nikliühendid ei põhjusta organismis antikehade tekkimist, kuigi nad võivad nendega reageerida. Antikehade moodustumise saab nikkel esile kutsuda alles pärast seda, kui ta on liitunud
ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud ainete toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Ainet, mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Allegeenid jagunevad päritolu põhjal kaheks: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid ja organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeeni esmakordsel sattumisel organismi tekib seal vastuaine - antikeha (IgE), mis kinnitub nahas ja limaskestades olevatele nuumrakkudele. Sama allergeeni korduval sattumisel organismi vallandub allergiline reaktsioon - toimub allergeeni ühinemine antikehaga nuumraku pinnal, mille tulemusena purustatakse nuumraku kest ning vabanevad bioloogiliselt aktiivsed vahendajaained. Kudesid kahjustades põhjustavadki viimased allergianähtude ilmnemise (lööve, nohu, astmahoog).
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Sümptomid Sümptomiteks on aevastamine, sügelemine, rohke limaeritis ninast ja ninakinnisus. Sageli lisandub silmapõletik koos sügelemise ja pisaravooluga. Mõnikord tekivad ka punnid naha peale
DIAGNOOSIMINE Allergiat aitavad diagnoosida tüüpilised sümptomid. Tavaliselt tehakse põhjalik küsitlus erinevate allergeenidega kokkupuute kohta, et selgitada võimalik põhjustaja. Kõige levinum allergia diagnoosimise viis on nahatestide tegemine. Peene nõelaga kantakse nahale erinevate sagedasemate allergeenide ekstrakte ning jälgitakse reaktsiooni. Võimaliku allergeeni kohale ilmub suurem punetus ning nahaturse. Siiski ei ole alati võimalik testidega allergeeni leida, sel juhul peab proovima erinevate ainete kasutamist (toiduained, ravimid jne) ning samal ajal jälgima allergia teket/kadumist. Vereanalüüsis iseloomustavad allergiat eosinofiilide ning immunglobuliin E kõrgem sisaldus. RAVIVÕIMALUSED Ravi oleneb sümptomite tugevusastmest ning esinemise sagedusest. Ägeda allergilise reaktsiooni tekkel kasutatakse kohest ravi antihistamiinsete ravimitega (tavegyl, dimedrol)
2.õietolm-puude, kõrreliste, õistaimede jne...) Allergeensed ravimid Seerumid, vaktsiinid, antibiootikumid, sulfoonamiidid, valuvaigistid, vit B1) Imikueas dermatoallergoosid Gness Haudumus Soor Piimaraig Atoopiline dermatiit Allergiline dermatiit Kehavälistest faktoritest põhjustatud nahapõletik, tekib siis, kui organismi rakud on ülitundlikud mingi allergeeni suhtes Enam levinud nahanähud on: dermatiit e. nahapõletik (ekseem) ja nõgestõbi e. urtikaaria Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kui kaua? Pidevalt või periooditikui sageli? Mis on põhjused? (õietolm, loomad..) Kas laps jaksab liikuda ? Kas on koduloomi, sulepatju? Kas kodus suitsetatakse? Kas elamus on hallitustõbi? Millest sõltub lööbe lokalisatsioon? Kas elamus on olnud veeavarii?
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. EKSOALLERGEEND JAGUNEVAD OMAKORDA: mittenakkuslikud nakkuslikud
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS HOTELLITEENINDAJA Älis Saadjärv TOIDUALLERGIA Referaat Toitumisõpetuses Pärnu 2010 Lastel esinevad allergilised haigused on sagedamini põhjustatud toiduainetest-allergeenidest. Harvem täheldatakse toiduallergiat täiskasvanutel. Viimast on mõnikord väga raske kindlaks teha, mistõttu toiduainete osatähtsus allergeenidena on kindlasti suurem. Eelsoodumuse korral võivad mitmesugused toiduained, eelkõige toidus leiduv valk, põhjustada allergilise reaktsiooni. Näiteks seedehäirete puhul võib puudulikult lõhustunud valk peensooles imenduda ja põhjustada organismi ülitundlikkust. Organismi sensibiliseerumine võib tekkida üksikute, mitmete või paljude toiduainete suhtes. Sageli esineb toiduallergiaga isikutel kõrgenenud tundlikkus õietolmude, ravimite ja vesikirbupuru (akvaariumi kalade toit) suhtes. Toiduallergia tekib sageli varases lapseeas, enamasti siis, kui laps...
mille tulemusel sarnanevad allergeenid üksteisega. Immuunsüsteem ei reageeri mitte ainult õietolmule, vaid ka mõnes toiduaines, näiteks puuviljades, pähklites või maitseainetes sisalduvatele ainetele. Toiduainete talumatus oleneb sellest, milliste õietolmude vastu on inimene allergiline. Allergiline kontaktdermatiit Allergiline kontaktdermatiit ehk allergiline ekseem ehk allergiline nahapõletik on allergia liik, mille puhul on nahk tundlik mingi allergeeni suhtes. Nahk võib reageerida nii vahetule kokkupuutele allergeeniga kui ka allergeenidele, mis jõuavad organismi näiteks toiduga. Tüüpilisteks kaebusteks on naha sügelus, punetus, lööve või isegi kublad (nõgestõbi). Kontaktallergeenid on kemikaalid, mis on võimelised pärast nahaga kokkupuutumist esile kutsuma allergilist reaktsiooni nahal. Tänapäeval on teada rohkem kui 3500 keemilist ühendit, mis võivad allergilist kontaktdermatiiti põhjustada
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.(1) Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka.
Holland Cladosporium IgE Alternaria Prussakad, 17 41%, allergeensed on sülg, väljaheide, sekreedid, kest Allergia tõsisem Ameerikas Saksa prussakas Blattella germanica Ameerika prussakas Periplaneta americana Tartus astmaga lastel 29%, kellest 83% positiivne NTT (nahatorketest) ka tolmulestale Tallinna täiskasvanud 15,5% Tartu väikelastest 2% Sensibiliseerimine (10.ndast eluaastast tõuseb) allergeeni sisaldusega tolmus on vastavuses Allergeeni hävitamine spetsiaalsed madratsid, külm (-18°C), päike soojus, pesemine 60°C), külmutamine (näiteks sügavkülma panna pehmed mänguasjad), aurutamine Elimineerimine Akaritsiidid: bensüülbensoaat Kvaliteetne tolmuimeja, relatiivne niiskus ruumides 45% SIR (spetsiifiline immuunravi) Desensibilatsioon e. immuunravi Kokkuvõte: Tähtsaim ravivõte allergeeni elimineerimine LOOMAALLERGIA Esimene oli hobuse allergia · Kass
Allergia algab väikestest sümptomitest , ning kasvab suuremaks. Sümptomid olenevad inimesest. Sümptomid Silmade ärritus Vesine nina ja nohu Naha lööve Astma Kuidas vältida? Loomadega mitte kokku puutuda. Allergia rohud ( Zyrtec,Claritin jpm. ) Pesta käsi pärast loomaga tegelemist. Pesta koera vähemalt 1 kord nädalas. Kuidas ravida? Immunoteraapia Ravi koosneb seeriast süstidest, mis sisaldavad väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik. Pärast allergiasüste esineb umbes 8090% patsientidest vähem allergiavaevusi. Eestis ei ole seda kunagi proovitud. Kokkuvõte Allergia on väga raske haigus. Allergia on omamoodi ohtlik. Looma karva allergia on ravimatu haigus Eestis , kuid seda saab kontrolli all hoida rohtudega. Allergik õpib sellega elama. Kasutatud kirjandus http://www.inimene.ee/?sisu=teemakeskus¢ral_id=8&article_id=253&idr=in2xe5
Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse üilitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad,veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Ülitundlikkusreaktsioonid jagunevad kahte rühma: - spetsiifilised reaktsioonid tekivad kindla allergeeni toimel - mittespetsiifilised reaktsioonid tekivad erinevate ärritajate tolmel.
· Organismis tekkinud allergeenid Allergiahaiguste ravi KOOSTAS Allergiat · Patsient peab oma põhjustavad raviplaani kooskõlastama arstiga järgmised · Efektiivsem on allergeenid: põhjuslik ravi · Tolm · Kui allergeeni pole · Loomsed allergeenid võimalik vältida tuleb · Lindude suled kasutada ravimeid · Putukad · Ravi peab määrama arst · Seeneosed · Ravimid on · Bakterid sissevõetavad, · Toiduained sissehingatavad lahused · Keemilised ravimid või pulbrid, ninnapihustatavad, · Kontaktallergia silmatilgutatavad,
Allergia Allergia ehk �litundlikkus,on organismi h�ireseisund,mille korral m�ni iseenesest kahjutu aine (allergeen) kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns�steemi poolt. Antigeenireaktsiooniga kaasnevad haigusn�hud. See on immuuns�steemi teatud liiki �litundlikkus vastava aine suhtes. Inimene, kes on allergiline mingi allergeeni suhtes, on allergik ehk allergiahaige. Allergiliste reaktsioonide vormid: I t��p � anaf�laktiline reaktsioon, atoopia; II t��p � ts�totoksilise reaktsiooni ehk ts�tol��tilise reaktsiooni korral liitub antikeha rakupinnaga ning rakk allub seej�rel T-rakkude ts�tol��tilisele toimele, fagots�toosile v�i komplemendi poolt esilekutsutud raku h�vimisele; III t��p � kompleksivahenduslik reaktsioon;
ALLERGIA Referaat SISSEJUHATUS Allergia - see on organismi harilikust suurem tundlikkus või ülitundlikkus mingi teguri - allergeeni suhtes. Allergeenid on organismile võõrad ained, mis pärinevad väliskeskkonnast (kemikaalid jm.). Antigeen (allergeen) vallandab organismis immuunsusreaktsiooni, hiljem reageerib ta antikehaga ning vallandub aeglane või kiire allergiline reaktsioon. Oma referaadi koostasingi ma teemal allergia. Kirjutan selles pikemalt, mis on üldse allergia, ms seda põhjustab, millised on sümptomid jne. Referaat hõlmab eri
Õnnestunud kosmeetikum peab olema suuteline taastama oma steriilsuse äärmiselt kiiresti.Alates jaanuarist 1997 peavad kõik Euroopa turul ringlevad kosmeetikatooted kandma oma etiketil koostisosade täielikku nimekirja (INCI). See on vajalik selleks, et igaüks võiks vähemalt teoreetiliselt kontrollida, kas tema kreem ikka sisaldab mõnd eriti hinnalist koostisosa, kui ka selleks, et võimaliku allergilise reaktsiooni puhul saaks välja selgitada seda põhjustanud allergeeni. Tänapäevasele intelligentsele tarbijale oleks aga suisa kohustuslik koostisosade nimekirja enne toote ostmist uurida. Probleemseks võib muidugi osutuda fakt, et koostisosad on ära toodud ladina keeles kahjuks oli see siiski ainus moodus, kuidas vältida tõlkimisel ettetulevaid võimalikke arusaamatusi ja eksimusi.Hügieen on eelkõige toiduainete- ja keemiatööstuse paigaldustööde võtmesõnaks. Paigaldamises eeldab see täpset tööplaneerimist,
Kuid lõpuks saabus aeg, kus tehnoloogiline areng hakkas edestama bioloogilist. Parasiitide puudumine on meie immuunsüsteemi muutnud hüperaktiivseks, nii et see on hakanud üle reageerima. Arstid on selgusele jõudnud, et miks keha arvab allergeene kohates, et organismi on tunginud parasiidid. Õnneks annab see võimaluse luua ravimeid, mis piduravad ülearuste antikehade toomist ja peatavad allergilise reaktsiooni, enne kui see alatagi jõuab. Väga põnevaks ostusus aga see, et allergeeni manustades on võimalik immuunsüsteemi õpetada allergiat eirama. Näiteks on olemas imevähe maapähklivalku sisaldav jogurt, mis ravib pähkliallergiat. Lisaks oli artiklis välja toodud viis väga kummalist, samas huvitavat allergiat. Minu jaoks tundus neist kõige veidram veeallergia, mis esineb alla sajal inimesel. See allergia tekitab vee joomisel ville ja nõgestõbe, isegi vihmasadu kutsub allergia esile. Teiseks kummaliseks allergiaks minu arvates on see, et osa
kokkupuutest keemiliste (eriti mürgiste) ainetega ning ei tohiks kasutada kergekäeliselt ravimeid. Ravi Üheks efektiivseimaks on põhjuslik ravi - haigustpõhjustava allergeeniga kontakti vältimine. See on võimalik vaid mõnede allergeenide puhul, nagu näiteks koduloomad, keemilised ained, ravimid, toiduained, nikeldatud esemed. Peaaegu võimatu on aga hoiduda kokkupuutest õietolmudega, elamutolmu lestadega. Kui allergeeni ei ole võimalik kõrvaidada, tuleb kasutada ravimeid. Ravi peab määrama arst, kuid haige peaks teadma ravimite toimet ja ka kõrvaltoimeid. Paljudel sissevõetavatel (antihistamiinse toimega) allergiaravlmitel on unisust põhjustav kõrvaltoime. Haige peab seda teadma ja arvestama, näiteks autoga sõitmisel ja muude tähelepanu nõudvate tegevuste puhul. Allergiaravimeid: 1. Dimedrol 2. Suprastin 3. Tavegyl 4. Pipolfen (http://www.kliinikum.ee/kopsukliinik/kasulik/allergia/allergia.htm)
q Mitmetele ainetele ülitundlikel inimestel on tavaliselt vajalik pidevalt kasutada hüpoallergilisi nahahooldusvahendeid, võimalusel vältida ülitundlikkust põhjustavate ainetega kokkupuudet ning pidevalt kanda kaasas allergiavastaseid ravimeid. q Astma korral on ravi sageli pikaajaline, vahel ka eluaegne Ennetamine q Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine Ja nüüd natuke pilte allergiatest Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level THE END
loomise protsess, haigusest kiire (u 10päeva) jagu saamine. Paus sekundaarne infektsioon – peale nakatumist kiire ja ulatuslik reaktsioon, kestab kaua (u 20 päeva) Allergia: puhtas keskkonnas jääb osa immuunsüsteemi ressurssist kasutamata mis reageerib olematutele vaenlastele nagu organismi sattunud õietolm või loomadelt ja putukatelt pärit valguframendid- allergeenid Sõltuvalt allergeeni kehasse sattumise asukohast tekib lokaalne reaktsiooni nagu nohu, astmahoog kopsudes, naha sügelus ja punetus Osa allergeene jõuavad sisenemiskohast eemalduda kandudes vereringega üle organismi ning siis tekib anafülaktiline šokk Märksõnad (astma, ekseem(naha reaktsioon), sügelus, riniit(nina pidev tilkumine), konjukiviit) 1) Tundlikkuse teke Kontakt allergeeniga – möödub märkamatult ja kestab paar nädalat peale põhjuseks olnud allergeeni
seega peaks imetava ema toit olema mineraali- ja klaasitäit vedelikku. Joogiks parim on puhas vesi. vitamiinirikas. Rasvlahustuvate vitamiinide, A- ja D- Mahlade tarbimisel tuleks jälgida, ega lapsel ei teki vitamiini sisaldus piimas sõltub ema toidust suhteliselt allergilist reaktsiooni (lööve, gaasid). Välistada võiks vähe. Kui aga toit ei sisalda piisavalt B-rühma apelsini mahla kui ühe suurema allergeeni ning samuti vitamiine, võib häiruda lapse närvisüsteemi areng. B- karastusjoogid (sisaldavad palju rühma vitamiine leidub peaaegu kõigis toiduainetes, lisaaineid ning mullid võivad tekitada gaase nii teil kui eriti rohkelt aga lihas, kalas, munades, kaunviljades ja teie lapsel). teraviljasaadustes (nt täisteraleib, mis on kiudaineterikas ja soodustab ka seedimist). C-vitamiin tugevdab eriti · Lehmapiima (kui lapsel ei ole laktoosi talumatust ja
Juust on piimavalgu ja -rasva kontsentreeritud toode. Juustu valmistatakse kõige enam küll lehmapiimast, kuid selleks sobib ka paljude teiste koduloomade piim, näiteks kitse-, lamba- või pühvlipiim. Juustu tootmist võib kirjeldada kui protsessi, mille käigus eemaldatakse piimast vesi, laktoos ja mõned mineraalid, et toota kontsentraat piima rasvast ja valgust. Põhilised juustu komponendid on piim, laap, bakteri kultuurid ning sool. Laap seob piimavalgud ning lõpuks muudab vedela piima pooltahkeks kalgendiks. Kalgendi lõikamisel hakkab eralduma vadak, mis koosneb põhiliselt veest ja laktoosist. Bakterite poolt toodetud hape aitab vadakul kalgendist eralduda ning suuresti mõjutab juustu lõplikku niiskust, maitset ja tekstuuri. Nüüd Hollandi tüüpi juustude tootmisest. Kõigepealt siis valitakse piim - juustu tootmiseks igasugune ei sobi, sellele piimale tehakse erinevad keemilised ja mikrobioloogilised analüüsid Piima ettevalmistamine, pa...
ka rohkesti mälurakke, mis tunnevad ära kui organismi satub jälle leetritekitajaid. Peale Miku haigestumist: Vaktsineerimisel tekkinud mälurakud tunnevad ära leetritekitajad ja tekib kiiresti palju antikehi leetriviiruse vastu. 3.Kaksikud Juuli ja August kannatavad igal kevadel, kui sarapuud õitsevad vesise nohu all. Mis seda põhjustab? Miks? Tegemist on allergilise reaktsiooniga. Tõenäoliseks allergeeniks on sarapuude õietolm. Nende organism on varem selle allergeeni ehk sarapuuõietolmuga kokku puutunud. Juuli ja August puutudes kokku sarapuuõietolmuga, õie tolm põhjustab valgelibledest põletiku esile kutsuva aine histamiini erituse. Histamiin tekitab põletikureaktsiooni, milleks on vesine nohu. 4.Anne jooksis 500m. Miks ta hakkas hingeldama ja miks ta pulsisagedus tõusis? Milline ajuosa regulatsioonis osales? Millele see ajuosa reageeris? Kuna jooksmise ajal vajasid lihasrakud rohkesti energiat. Energia saamiseks on vaja glükoosi ja
organismis välja kaitsekehad - antikehad, mis tagavad organismi vastupanu kahjulikele teguritele. Allergia on see, kui mõnel inimesel on oma loomulik reageerimismehhanism häiritud ja kaitsereaktsioonid kulgevad teisiti, kui tavaliselt. Selle mõjul kujuneb välja ülitundlikkus ehk allergia. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeene on väga palju:
demodeks hakkab aktiivselt paljunema ja kutsub esile kõrvaltoimena vistrikud, punnid. Nahaläige on üks sümptomitest,demodeks armastab naha rasva, mis hakkab rohkem produtseerima, selle tõttu moodustavad rasukorgid nahal, inimene tunneb sügelust laugude ja ripsmete piirkonnas, ning nahale lisanduvad põletikelised protsessid. DERMATIIT Dermatiit on naha pindmise osa põletik, üks kõige tavalisem ja kõige sagedamini esinev nahahaigus. Tekib mõne ärriti või allergeeni sattumisel nahka kohe, mõne tunni pärast või päeva jooksul pärast kontakti. Haigus avaldub ühetaolise nahalööbena, nt punetuse või villikestena. Nt. Perioraalne dermatiit (suuümbruse naha põletik) VITILIIGO Vitiliigo ehk naha laikpigmenditus on autoimmuunse geneesiga haigus, mille puhul autoimmuunreaktsioonide tagajärjel melanotsüüdid hävivad. Need rakud ei tooda enam melaniini ehk pigmenti, nahale ilmuvad ebaregulaarse kujuga heledad või
nakkushaiguse läbipõdemise tulemusena või infitseerumisel haigustekitajaga, ilma et kliinilist haiguspilti välja kujuneks. Kunstlik aktiivne immuunsus – immuunvastus tekib ja antikehad ilmuvad sihipärase tegevuse – vaktsineerimise ehk kaitsepookimise tulemusena. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia on kalduvus ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine ehk allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi ning see on sagenenud viimasel aastakümnel. Atoopilise reaktsiooni puhul tekib limaerituse suurenemine ja veresoonte seinte läbitavuse tõus, millised põhjustavad turse tekke. Hilisreaktrioon ilmneb 6-24h möödudes, kui kudedesse kogunevad põletikurakud, eritades kudesid kahjustavaid mediaatoreid. Hilisreaktsioon
mida toodetakse. IgD hakatakse tootma alles siis, kui B-rakud on luuüdist väljunud ja hakkab tootma perifeerset lümfoidkude. Kui B-rakud on küpsed, siis hakkavad IgE ja IgM koos toimima. IgE-antikehad (0.001%) on seotud ülitundlikkuse ehk allergiaga, seetõttu kasutatakse seda tüüpi antikehade määramist just allergia põhjustajate (allergeenide) väljaselgitamisel. Nimelt tekivad igale allergeenile just talle omased IgE-klassi antikehad, mille kaudu jõutakse allergeeni endani. IgE-antikehi esineb veres ka sooleparasiitide korral. Sünteesitakse plasmarakkudes. Kuigi IgE antikehasid esineb organismis kõige vähem, võib see tekitada ägedaid põletikulisi reaktsioone. Leidub kopsudes, nahas ja limaskestal. Esineb monomeerina, mis koosneb 2 raskest ahelast ja 2 kergest ahelast. Raske ahel sisaldab 4 immunoglobuliini sarnast konstantset domeeni.
rukis) sisalduv gluteen tekitab soolestikus põletikulisi protsesse, mis kahjustavad peensoole epiteelkudet. Teraviljadest sobivad tsöliaakiat põdevatele inimestele ainult kaeratooted, kuid need peavad olema "puhtad", st ei tohi sisaldada teisi teravilju. Kaera kasutamist alustatakse arsti järelevalve all. Fazeri sortimendis ei leidu kahjuks tsöliaakiahaigetele sobivaid tooteid. Teravilja-allergia, nagu ka teiste allergiate puhul, on tegemist mingi allergiat põhjustava aine ehk allergeeni poolt vallandatud organismi kaitsereaktsiooniga. Allergia ehk ülitundlikkuse sümptomiteks võivad olla seedehäired, naha- või hingamisteede ärritus. Teravilja-allergik võib olla ülitundlik ühele või mitmele teraviljale -- näiteks nisule. Fazeri täistera-rukkileibu jm nisu mittesisaldavaid tooteid valmistatakse samadel tootmisliinidel nisutoodetega, seetõttu ei saa me garanteerida toodete sajaprotsendilist puhtust "võõraste" teraviljade osakestest. Kõikide toodete
tegemist tõelise allergilise reaktsiooniga. Tõelist allergiat kosmeetikatoodete komponentidele esineb sagedamini inimestel, kes puutuvad kosmeetiliste ainetega kokku töö tõttu. Allergia tekkimine ühe või teise kosmeetikatoodetes kasutatava aine suhtes ei olene mitte ainult selle aine omadustest vaid ka esinemissagedusest. Veel hiljuti kasutati lanoliini peaaegu kõigis kreemides, seepides jt. toodetes ja see kuulus kümne kõige sagedamini allergiat põhjustava kosmeetilise allergeeni hulka. Nüüd on allergiat lanoliini suhtes tunduvalt vähem, sest tuntumad kosmeetikatootjad seda enam ei kasuta. Kosmeetikaallergiale viitavate haigusnähtude tekkimisel, tuleb loobuda kahtlasest kreemist, seebist või üldse kogu kosmeetikast ja pöörduda arsti poole. Antihistamiinsed ravimid ei ole selle allergia vormi korral alati efektiivsed. Haiguse põhjuste selgitamiseks tehakse spetsiaalsed aplikatsioonitestid, erinevate kosmeetiliste allergeenidega. Proovid kahtlustatava
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem. Dispersioonvärv (ka vesidispersioonvärv, vesiemulsioonvärv, lateksvärv) värvid, mille sideaineks on väikeste piisakeste kujul vees dispergeeritud e hajutatud polümeer (nt polüvinüülatsetaat e PVA, akrülaat, eelnimetatute baasil moodustatud kopolümeer jne). Emulgaator hoiab polümeeri osakesi vees hõljuvatena ning takistab neid üksteise külge k...
õiget keskasendit nii kõndimisel kui istumisel. on lapse väärkohtlemise liik, mille puhul 11. Iseloomustage allergiat Allergia all Pöid – funktsionaalselt täiuslik pöid on hea rühi asetatakse laps psüühilise või füüsilise mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele aluseks. Lülisammas ebamugavuse seisundisse, kuna tema esmased reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni 27. Nõuded mänguväljakute turvalisusele vajadused jäetakse vanemate poolt rahuldamata. suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast 28. Seksuaalsuse kujunemine-kuni 4.aastani- Liigid: Füüsiline; Emotsionaalne; Tervise; tüüpi. Allergia on sagenenud viimasel Vaatab, katsub suguelundeid üksinda, Hariduslik; Järelvalvetus aastakümnel
Lisaks histamiinile vabanevad ka mitmed teised bioloogiliselt aktiivsed ained nagu prostaglandiinid ja leukotrieenid, mis tekitavad lokaalse (paikse) põletikulise reaktsiooni. Allergilise reaktsiooni iseloom sõltub sellest, millises kohas organismis toimub kombinatsiooni antigeen-IgE-nuumrakk teke. Kui see leiab aset näiteks hingamisteedes, on tagajärjeks lima sekretsioon, limaskestade turse, hingamisteede silelihaste kontraktsioon ja hingamise takistus. Nuumrakud võivad allergeeni mõjul minna ka vereringesse, sellisel juhul langeb järsult vererõhk kogu organismis, mistõttu võib tekkida teadvuse kadu, neerupuudulikkus. Bronhide ahenemise tõttu lisandub vereringe puudulikkusele ka hingamispuudulikkus. Viimati kirjeldatud olukord on iseloomulik anafülaktilisele šokile. Anafülaksia on üks allergiliste reaktsioonide vormidest, mis ilmneb eriti tugeval kujul. Ta kujuneb tavaliselt välja organismile mitteomase valgu (võõrvalgu) suhtes. Sageli võivad
korduvalt kokku. Naha ülitundlikkus ehk hüperesteesia- valu tekitab iga vähimgi puudutus, Patsiendid ei talu sageli isegi tekki oma kehal. Pt talub valusana tegevusi, mis normaalselt valusad ei ole või on tajutav valu tunduvalt tugevam kui ärritaja. 3. Mis on allergia - mõiste? Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele immunoloogilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. 4. Mida nimetatakse allergeenideks- mõiste? Allergeeniks nimetatakse tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni. 5. Millised on 4 põhilist allergeenide gruppi? Nimeta. ???? Siseõhus, välisõhus, kutseallergeenid ja toiduallergeenid. Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: eksoallergeenid ja endoallergeenid Eksoallergeenid jagunevad omakorda mittenakkuslikud (tolmulestad, õietolm, toiduained, ravimid jm) ja nakkuslikud (bakterid, viirused, seened) 6
Sagedasemad tekitajad:1. Rinoviirus 2. Koronaviirus 3.Gripiviirused 4.Paragripiviirused 5.RS-viirus 6.AdenoviirusÜHT sümptomid. Ninakinnisus, nohu, köha, kurguvaevused, palavik. Palavikuga kulgevate haiguste puhul treeningud ja võistlemine keelatud. Uuringud: vajadusel vere analüüsid, röntgenuuring. Ravi vastavalt sümptomitele. Nohu põhjused.. Nohu – ninahingamise takistus a. Allergiline nohu-allergeeni väljaselgitamine, võimalusel allergeeni vältimine, allergiavastane ravi b. Äge nohu-üheks sümptomiks ülemiste hingamisteede infektsiooni puhul (peamiselt viirusinfektsioonid), sümptomaatiline ravi. Krooniline nohu. Põhjused:1. Anatoomiliselt deformeerunud ja kitsad ninakäigud – nina vaheseina defekt, limaskesta hüpertroofia 2. Suurenenud adenoidid lastel 3. Suurenenud kurgumandlid Esmaabi ninaverejooksu korral. Vt. tervisekasvatus! kergelt ettepoole kallutatult istuma, ninajuurele ja kuklale külm jne
3. Koertekatk Koertekatk (inglise keeles canine distemper) on väga nakkav ning raske kuluga viirushaigus, mis ründab seedesüsteemi, hingamisteid ning kesknärvisüsteemi. Surma põhjuseks on närvisüsteemikahjustus ja sellest tingitud tüsistused nagu näiteks krambid või halvatus. Koerte katku põhjustab koerte katku viirus, mis olles üheahelaline RNA viirus kuulub Morbilliviiruste sugukonda. (Lempp jt., 2014) Infektsiooni kliiniline pilt on väga varieeruv. Esmane sümptom, kehatemperatuuri tõus, ei ole spetsiifiline. Klassikalisteks nähtudeks on nõre eritus silmast ja ninast, isutus, depressioon, nahamuutused, iiveldus, oksendamine (Lempp jt., 2014). Kuigi haiguse nimetus viitaks, et tabandunud on eelkõige koerad, on antikehi viiruse vastu leitud ka Serengeti rahvuspargi lõvidelt – 85% populatsioonist olid viiruse antikehade kandjad (Roelke-Parker jt., 1996). Lisaks ...
Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 12. Riikliku vaktsineerimiskalendri vaktsiinid Riiklik vaktsineerimine:Tuberkuloos, B-viirushepatiit, Difteeria, Teetanus, Läkaköha, Poliomüeliit ehk lastehalvatus, Leetrid, Punetised, Mumps, Hemofilus influenza b-tüüp 13. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 14
Seisneb selles, et füsioloogiline kõrgnenenud tase normaliseeritakse. 61. Milles seisneb halvav ehk paralüüsiv toime? Seisneb selles, et füsioloogiline tase lakkab mingiks ajaks, hiljem võib taastuda. 62. Milles seisneb toniseeriv ehk aktiveeriv toime. Seisneb selles, et füsioloogiline tase on langenud ning seda püütakse normaliseerida. 63. Mis on pärssiv toime? 64. Sensitisatsioon on ... a) haige ülitundlikkus ja kergesti mõjutatavus b) immunoloogilise allergeeni suhtes tundlikkuks muutumine c) kroonilisel ravimi (annus ei muutu) manustamisel esinev toime suurenemine 65. Mida tähendab tahhüfülaksia? a) Ravimi toime kiire kadumine korduval manustamisel b) Allergiline reaktsioon c) Ravimi toime tugevnemine korduval manustamisel d) Sõltuvuse teke Talumuse eriliik on tahhüfülaksia. See on kiiresti, mõne minuti või tunni vältel kujunev ravimi toime nõrgenemine, mis on tingitud mingi vajaliku endogeense
normaalses lokalisatsioonis. Vt. ka lokalisatsioon. adaptatsioonid parasiitidel (ld. adaptatio -- sobitamine, kohandamine; parasiit) -- nugiliste kohastumised. Parasiitide kohastumised oma spetsiifilisele nugieluviisile. On laadilt kas morfoloogilised või füsioloogilised. aeglane allergiline reaktsioon (kr. allos -- teine, muu + ergon -- toime; pr. reaction -- vastutoime) -- hilistüüpi ehk tuberkuliinitüüpi allergiline reaktsioon. Areneb välja alates 5 --6 tunnist pärast allergeeni ja antikeha kontakti peremehe sensibiliseeritud organismis. Sellega kaasnevad proliferatiivsed protsessid retikuloendoteliaalsüsteemis ja sidekoes, mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist
OMA EKSPRESS Intervjuu Tamaraga! Kuidas paintballi mängitakse? Spordihoone esmavaade! Uus e-kool hea/halb? Kapp vs garderoob! Kuidas tervist hoida?! KERLI mis see on? Aprillinaljad Koolitants Müsteerium Jõhvi Gümnaasiumi Spordihoone Meie koolilehe 3 reporterit külastasid 24-dal märtsil koos meie direktorihärraga peatselt valmivat spordihoonet. Vaatepilt osutus päris lahedaks, suur spordihaal, millesse tuleb suur korvpalliväljak, 3 harjutussaali, saunad, jõusaal ja isegi kohvik. Meile tehti hoones väike ringkäik ja saime küsida ka paar küsimust ehitise kohta. Paar fakti: · Spordihoone maksab kinni Jõhvi vald ·...
9. Mis on aktiivne immuunsus? · Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sesseviidud antigeeni suhtes. · Immuunusus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul · Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 10. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 11
Abi on ka toidupäevikust, millesse märgitakse vähemalt ühe nädala jooksul kellaajaliselt üles söödud toit (rinnaga toitmisel nii ema kui lapse oma), allergianähud, nende ulatus ja raskusaste, samal ajal esinenud haigused, tarvitatud ravimid ja tehtud kaitsepookimised.. Allergoloogilised nahatestid viiakse läbi naturaalsete toiduainete või toiduallergeeni ekstraktidega. Testi tegemiseks tilgutatakse käsivarre sisepinnale allergeeni lahust ja tehakse siis õrn torge. Naturaalsete toiduainete puhul torgatakse nõel kõigepealt puu-või juurvilja sisse ning seejärel nahka. Kui allegeenianähud ilmnevad igapäevaelus kiiresti, s.o minutite või tundide jooksul pärast toidu söömist, on küllalt tõenäoline, et tegemist on IgE-antikehade vahendatud reaktsiooniga. Sellisel juhul tekib 15 minutit pärast testi tegemist torkekohale sügelev kubel, mis annab tunnistust positiivsest tulemusest. Nahateste tehakse juba
Allergeen – multideterminant, võimeline ristsiduma sama tüüpi kõrvuti antikehi. Algselt on IgM ja siis toimub tüübi ümebrlülitamine, see määratakse lokaalsete tsütokiinide suhtega, kui on IL-4 esmajoones, siis see määrab selle, aks organism reageerib IgG, IgA, IgE tüüpi. Sünteesitakse IgE tüüpi antikehi, need on plasmas, eluiga lühike. Siis nad leiavad rakud nende spetsiifilised fc retseptorid – basofiilid, mis on kudedes mast rakud, sinna jäävad IgE-d kinni ja ootavad allergeeni, nädalad eluiga. Kiire allergilise reakstiooni käivitavad – allergeeni sidumine ristseoseliselt kahele retseptorile, need peaksid siduma sama antigeenset determinanti, põiekestes on bioaktiivsed ained, mis vabanevad siis. Veres kui antigeen seodnub antikehaga ei tohiks midagi juhtuda. IgE –seotud ülitundlikkus (tüüp I) ehk allergia. Ainult imetajatel Allergeenid – multideterminantsed
Lisaainete allergia Allergiat põhjustavad: o Sorbiin- ja bensoehape (karastusjoogid, puljongid, pudingid, keedised) o Asovärvid on paljudele eluhtlikud. Tüüpilised häired on nohu, hingamisraskused, nõgestõbi. Karastusjoogid, maiustused, jahutooted, vorstid, kokteilkirsid jne. o Sulfitid astmahaigetel hingamishäired o Geneetiliselt muundatud toiduained ei tohi sisaldada allergeenset proteiini ega muud allergeeni. Inhaleeritavad ehk tolmsed allergiad: o Kase õietolmuallergia Õietolmuallergiutest umbes 60% tekivad vaevused värsketest puu-, juur ja köögiviljadest ja maitseainetest. Neile sobimatud toiduained on: Kartul (varajane kartul põhjustab koorides pisaravoolu ja kihelust) Porgand (suvine porgand põhjustab kergemini allergiat. Sobib külmutatult)
isikud ei pääseks ligi patsientide konfidentsiaalsetele terviseandmetele. Samas ei tule tähelepanu pöörata mitte ainult portaalis olevate andmete konfidentsiaalsusele, vaid ka käideldavusele ning terviklusele. Miks on käideldavus oluline? Kujutlege hetkeks olukorda, kus olete patsiendi rollis operatsioonilaual ning teie terviselugu ei ole arstile kättesaadav: kõik eelnevad analüüsid ning uuringud on kadunud ning teile manustatakse operatsiooni käigus näiteks mõnda allergeeni. Seetõttu on väga oluline tagada, et andmed oleks õigeaegselt õigele inimesele kättesaadavad. Kui ei suudeta tagada andmete terviklust, võib juhtuda näiteks nii, et inimesele määratakse alusetult puue või püsiv töövõimetus. Üheski süsteemis ei ole võimalik tagada absoluutset turvet. Tuleb leida turvameetmete kooslus, mis võimaldaks tagada piisaval tasemel turbe. Elektrooniline tervise infosüsteem on kordades
5. Kuidas riniit jaotatakse? I Akuutne riniit -kestab u. 6 nädalat II Krooniline riniit(allergiline/mitteallergiline) 6. Sesoonse ja persisteeriva riniidi peamised põhjused? Sesoonse riniidi peamiseks põhjuseks on õietolm. Persisteeriva riniidi põhjusteks on tolmuletad, hallitus, loomakarvad ja prussakad. 7. Milliseid ravimeid kasutatakse allergilise riniidi ravis? Millistele sümptomitele need ravimid toimivad ja millises ulatuses? *oluline on allergeeni vältimine(õietolm, tolmulestad, loomad)! *suukaudsed/lokaalsed H-1 retsptorite blokaatorid RAVIM Rinorröa Ninasügelus Aevastamine Ninakinnisus Silmasümpto Algus mid SUUKAUDN Keskmine Kõrge Kõrge Madal Madal Kiire E INTRANASA Keskmine Kõrge Kõrge Keskmine ------------ Kiire ALNE
~0,004% seerumi antikehadest; monomeerne (immunoglobuliinidest suurima molekulmassiga); immunoglobuliinidest lühim poolväärtusaeg; allotüüpne variatsioon. Oluline kaitse mitmerakuliste parasiitide infektsioonide korral (IgE antikehade poolt vahendatud tsütotoksilisus) IgE tekkemehhanism atoopia korral. Atoopia – IgE vahendatud allergia. Allergeen satub nahale ja limaskestale ja on fagotsüteeritud makrofaagide poolt. Makrofaagid töötlevad allergeeni ja presenteerivad selle T-helperitele. T-helperid produtseerivad tsütokiine, mis stimuleerivad B- lümfotsüütide proliferatsiooni ja indutseerivad IgE sekretsiooni. Th1 poolt inhibiitorid (IFN-γ, IL-12), lisainhibiitorid: TGF-β, IL-10, IFN-α, PGE2 Th2 poolt indutseerijad (IL-4, IL-13), lisaindutseerijad: IL-6, IL-1, CD23 IgE-retseptorite (FceRI ja FceRII) iseloomustus. FceRI – kõrge afiinsusega, esineb nuumrakkudel, basofiilidel, Langerhansi rakkudel
levikut. 10. Mis on aktiivne immuunsus? Immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes. Immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul. Tehakse siis, kui on piisavalt aega oodata antikehade tekkimist organismis. 11. Iseloomustage allergiat ja selle sagedasemaid tekitajaid Allergia all mõeldakse kalduvust ebatavalisele allergilisele reaktsioonile mingi põhjusliku aine, allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi · Toiduallergia ema toidu allergeenid lähevad rinnapiima, siit toiduallergia juba rinnapiima ajal. Allergiseerivad toiduained: kala, muna, hernes, tomat, kiivi, pähklid, soja, mesi, seller, sokolaad, maasikad, tsitrusviljad. · Lehmapiimaallergia · Allergiline nohu Tavalisemad allergeenid: õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid 12
Nendeks võivad olla toiduained, õietolm, kodutolm, kemikaalid, loomad, ravimid vms. VORMID väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. RAVI/SOOVITUS Arvatakse, et rinnapiima saavatel lastel esineb allergiat vähem. Kui allergia on juba tekkinud, aitab seda ennetada vaid allergeeni tuvastamine ning vältimine. KAS NAKKAB? Allergia ei ole nakkav. Furunkul (koeranael) - Furunculus Rasunäärme, higinäärme või karvajuuretupe bakteriaalsest põletikust tekkiv mädakolle, mille keskele moodustub surnud kudedest tuum ehk mädakork. Põletik haarab ka ümbritsevat nahaalust kude. Furunkul võib esineda mis tahes karvadega kaetud kehaosal,
kontaktdermatiit) · IgE antikehade määramine vereseerumis RAST, ELISA, CLA - Esineb kvalitatiivne seos testi tulemuse ja kliiniliselt olulise allergia vahel: kõrgem tiiter suurem allergia tõenäosus, ei sõltu ravimitest, naha reaktiivsusest, uuritava seisundist. Omab väiksemat tundlikkust ja spetsiifilisust kui nahatestil. Puuduseks on see, et on kallim, seetõttu kasutatakse, kui nahatest pole võimalik või nahatesti tulemus ei rahulda · Provokatsioontest - allergeeni manustatakse sokkorganisse: nahale, silma, ninna, bronhidesse või suu kaudu. Esineb veenvaim tõestus, et antud allergeen vallandab haigusnähte. Samas negatiivne test ei välista täielikult ülitundlikkust ja samuti võib olla valepositiivne platseebo. On kallis, keeruline, aeganõudev, esineb anafülaksia oht. Nahateste ei saa teha allergia ägenemise, oluliselt kahjustatud naha, teatud ravimite kasutamise korral.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
