Arengupsühholoogia (0)

Arengupsühholoogia
04.02.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele.
Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär).
Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist.
Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin , filosoofia, pedagoogika, ajalugu.
Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi:

Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk )

Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused

Kasvamine
Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm
Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest
Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev
Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab).
Arengu alatüübid:

• füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)
  
• motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine - kõndimine -hüppamine-keksimine)
  
• kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu
  
• sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega)
  

Arengu periodiseerimine : autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse.
Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks:

küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel

õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat)
Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära.
Areng on protsessi keskne . Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline .
Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes.
Pikkus, kehaehitus , hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus , neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt.
Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus .
Arengu järjepidevus /perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng.
Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud.
Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides , ei saa olla hea ega halb imik .
Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust
Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees
Arengupsühholoogia ülesanne:

• kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur)
  
• seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
  
• ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused.
  

Uurimismeetodid : vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune.

vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse ( sisevaatlus - saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti mõtestada) võimalus. Positiivsed küljed - on odav, saab katset korrata (laboratoorne), paindlik.
Mõtlemiseks: Mida arengupsühholoogia uurib? Millised võiksid olla kitsaskohad? Milliseid järeldusi on võimalik teha?
Kui me tahame teha järeldusi, siis peame mõtlema, kuidas me meetodeid loome ja kasutame:

sisemine raamistik

indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet)

individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud

individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp
Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation.
Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi
Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad
Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa
Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus , siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks

• Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused
  
• Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere)
  

Kitsaskoht: subjektiivsus , kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks.
Ajalugu
Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga.
Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla.
Antiikajal hakati kontrollima/ uurima perekonna planeerimist.
Laste suremus oli kõrge (1/3) - lapse surma järgselt polnud tseremooniat.
Puudus mõiste lapsepõlv.
Lapsepõlve kategooria sündis tänu meditsiinile 19.sajandil. Hakkas looma teadmus, et on vaja rääkida arengust läbi elukaare .
Lapsepõlve seletus muutub ajas aga jääb, et see on sotsiaalne konstrukt.
On olemas bioloogiline alus aga sellele pole antud tähendust. Teadus võtab võrdsena nii imikut kui ka täiskasvanud inimest.
Kujunemislugu :

• algusaastad 1859 -1914
  
• Charles Darwin - kirjutab oma poja arengust, avaldub 1897 ,(eriline mängulust, väljendusvõime) - tekitas palju diskussioone. Arengu all tuleb mõista pidevat muutumist ajas (kohanemisvõime); teadusliku uurimismeetodi täpsus (otsis tugipunkti)
  
• K.E. von Baer - bioloogia alased tööd, progresseeruvad aspektid, areng toimub lihtsamalt keerulisemale, üldiselt spetsiifilisema poole (käeliigutused beebidel )
  
• E. Haeckel - illustreeris arengu: inimene oma arengus on sarnane teiste liikidega (kala, lind), arenguetapid embrüos on sarnased, põhines Darwini teoorial
  

Võltsis jooniseid ja see oli üks põhjuseks, miks pandi kahtluse alla ta teooria.
Rekapitulatsiooni ehk biogeneetiline - on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi  alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.

• Ontogenees
  
• Fülogenees
  
• G.S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu
  
• S.J.Gould
  
• A. Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks , mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele
  
• J.Piaget
  

1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine
W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring
A.Binet: Binet`- Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi . Rõhutati täpsust
J.M. Baldwin - geneetiline loogika , hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud. Lapse areng on seotud nii keskkonna kui ka bioloogiaga.
Arenguteooriad
aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei tähenda midagi.
On põhimõtteliselt kontrollitavad . Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad.
on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel.
Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil)

• Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine
  
• Nicolaas Hartsoeker
  
• On olemas alge
  

John Locke - (tabula rasa ) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust . Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks.
Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev:

• assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide
  
• kordamine - harjumuse teke
  
• jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks
  
• tasu ja karistus
  

Biheivorism on seotud J.Locke`ga
11.02.
Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.
Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi.
Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse.
John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline. Lihtne end kontrollida, kui inimene on terve:

• enesekontroll
  
• enesedistsipliin
  
• Reeglid - Reegleid saab õpetada nii, et lastakse inimesel eksida - kui pole eksimusi, ei osata uusi suundi valida (nt lapsed peavad turvaliselt eksima, et teha vahet heal ja halval).
  
• laste kognitiivne võimekus piiratud - oluline tema jaoks
  
• sünnipärane uudishimu - kui elus edasiviiv jõud - seda saab pidurdada teiste poolt.
  

Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid:

• Läbi eeskujude ja mudelite, mitte kehtestamise
  
• Suuliste korralduste asemel tuleb teha praktilise harjutusi
  

Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal.
Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali.
Tema arvab , et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse)
Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur ; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse.

• Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia.
  
• Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad - lapsed on sünnipäraselt head.
  
• Lastel oma viis näha ja tunda - lapsed ei mõtle nii nagu täiskasvanud, sest nad kogevad maailma teisiti; lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi (nt surm, seksuaalvahekord - ei saa otseselt aru asjadest, kuid seonduvad selle info olemasolevaga ja hakkavad asju valesti tõlgendama).
  

Arengustaadiumid:

imikustaadium - 0.-2./3. eluaastat - vahetute meelte abil kogeb maailma - tunnetusprotsesside , aistingite, kompimise treenimine/emotsioonide areng - habras keha ja meel - tuleks arendada keha ja liigutusi

varane lapsepõlv - 2/3.-12.eluaastat - kõne, motoorne, füüsiline areng (hüppamine, jooksmine) - lapsed saavad ise hakkama ja hakkavad nägema seoseid ning põhjuseid asjade vahel; õpib ära keha arendamise; meelte treening

hiline lapsepõlv - 12.-15/16.eluaastat - tegemist on intellekti treeninguga, püüab luua teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada)

noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine)
Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale.
Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule).
PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA
Sigmund Freud (1856-1939)
Struktuurne isiksuseteooria :

• ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused ( söök )
  
• EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas
  
• SUPER EGO ( üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne
  

S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes ; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel.

• Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu
  
• Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus , suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida
  
• Falliline faas - 3.-5. eluaasta ; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted
  
• Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha
  
• Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine
  

Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud.
Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest.
(Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust).
Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994) - Epigeneetiline lähenemine
Psühhosotsiaalne arenguteooria , 1968
Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine
Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt
Inimene on ratsionaalne
Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte:
Aste Ligikaudne iga

Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani

autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat

• Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse lapsi( rõõm , et saadakse ise hakkama ja see kaob keelates negatiivse emotsiooni alla)
  

initsiatiiv või süü 3-6 aastat

• Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini
  

usinus või alaväärsus 6-12 aastat

• Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus
  

identiteet või rollisegadus noorukiiga

• Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks
  

intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu

• Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada intiimsus, lähedus ; negatiivne oleks olla isolatsioonis ja mitte katsetada romantilisi suhteid; uued tasandid sõprussuhetes ja keskkonna muutus ( huvialad , töö)
  

generatiivsus või stagnatsioon keskiga: umbes 40-50 aastat

• Rahulolu, mitte rahulolu olemasoleva eluga; taandumine või soov edasi liikuda; ei esitata endale uusi väljakutseid, irdumine suhetest
  

ego terviklikkus või ahastus hiline täiskasvanu: umbes 60 aastast algab

• Identiteet on küps - saadakse aru, mis rolli on elus mängitud; negatiivne on tunda ahastust - ei olda eelneva eluga rahul; oluliseks muutuvad peale lähedaste ka teised - terve inimkond ; elutarkuse kõrgeim tase on saavutatud
  

Lahendus võib olla positiivse või negatiivse sisuga. Oluline kriiside välja toomine - aitab indentiteedil küpseda ja areneda.
Selleks, et usaldama hakata, tuleb kogeda ka kannatusi ja pettumist.
Igal tasemel on oma optimaalne aeg - vanused on individuaalsed ja vale oleks kellegi arengut kiirustada või aeglustada.
Inimene areneb terve elu jooksul.
Kõige olulisem isik on lapse jaoks ema; armastus on olemas - psühholoogilised vajadused on rahuldatud ja üldised positiivsed tunded on rahuldatud.
Hoolitsemine võib viia negatiivsete tunneteni (probleemne aste), siis pole laps valmis läbima järgmist astet (nt laps karjub ja ema ei tee välja - negatiivse sisuga tunne).
Kriitika teooriale-

• kirjeldav ülevaade;
  
• arengupõhjuseid pole välja toodud;
  
• mõisted ebatäpsed;
  
• kritiseeritakse, et naised ja mehed sotsialiseeruvad erinevalt - pole erinevusi välja toodud.
  

Alfred Adler (1870-1937) - Bioloogia, meditsiini alane taust; Tugev motivatsiooniteooria arendaja
Põhineb suuresti Aristotelese tööle.
Rõhutab sotsiaalset komponenti inimese arengus.
On normaalne, et inimesed tunnetavad, et nad pole perfektsed - sellest üle saamiseks tekib meil võimu tahe ; soov välja kujundada oma oskusi - tekib ühtsustunne.
Domineerimine, agressiivsus kujunevad välja siis kui oma perfektsuse püüdlused pole tulemustega.
Eesmärk tuleb nõrgast kohast, mida me tahame ületada.
Psühhopatoloogia ei näita, et inimene on haige, vaid seda, et inimene on kaotanud julguse.
Vahel me tajume valesti oma puudusi - võivad olla reaalsed/ ebareaalsed .
Adleri sõnul on viimane laps perekonnas kõige probleemsem, sest tal on liiga palju käitumismustreid ette antud eeskujude põhjal.

• 1911 - individuaalpsühholoogia koolkond
  
• Lapse ( varased ) suhted oma vanematega
  

Margaret Mahler (1897-1985) - ema oli tema vastu külm ja tema õe lastega olid tal soojad tunded.
On loonud lapse eraldumise ja individualiseerimise teooria; uurib lapse normaalset arengut.
Kirjeldab lapse mängulist ja armastavat maailma.
Isad suudavad paremini mängukirge luua mängides lapsega; emad ei suuda tihti neid emotsioone endale luua.
Arengu etapid:

• Normaalne autism sünd-2.elukuu
  

( hilisemates teostes toob selle etapi kahtluse alla)

• Enesesulgemise etapp; laps elab oma maailmas, kuid jälgib ümbritsevat; oma hoidja vastu on ükskõikne; laps ei suuda sünteesida kõiki asju; näeb, kuuleb - kuid ei taha aru saada
  

• Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu
  

• Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse ; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6. eluaastal ; toimub arusaam oma kehast; kujutlus oma kehast paneb mina-pildile aluse; laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2. eluaasta lõpuni
  

• Eraldumine ja individuatsioon 5.-9.elukuul saab alguse
  

• Nutt , kui keegi võõras neid puudutab (võõristumine); ema hakatakse teiste isikutega võrdlema ja ema kui tugipunkt (armastusobjekt)
  

• Eristumine 5./9.elukuul saab alguse
  

• Laps saab aru, et ta pole ema osa, vaid on iseseisev inimene. Laps suudab hoidjast eemale minna; roomamine ja kõndimine
  

• Harjutamine 5./9.elukuu-1,5.eluaasta
  

• aktiivne liikumine; kehaline eemaldumine oluline punkt, et saada aru iseendast ja oma liigutustest; autonoomia tunne hakkab suurenema
  

• Lähenemine 1,5.eluaasta-3.eluaasta
  

• Füüsiline võimekus ja liikumisvabadus on seotud ka liikumisvajadusega; terviklik mina kujund; tekib ärevus; oluline, milleseks ja kuidas laps areneb ( keeleline ); ema temperament mõjutab lapse arengut
  

• Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus 3.eluaasta
  

• Püsiv mina-tunne ja individuaalsus kontseptsioon ; tekib super-ego
  

Kriitika: Laps sünteesib kohe informatsiooni; lapsed tajuvad sünnist saati end subjektiivselt (saavad sünnist saati aru, et nad on inimesed, mitte kellegi osa); laps ei nuta põhjuseta, vaid see annab märku, et lapsel on mingi vajadus.
Biheiviorism - on mõõdetav
Biheiviorismi eelkäijad:
Klassikaline tingimine - tingitud stiimul + tingimatu stiimul = reaktsioon
( Koera katse - treeniti koera ja kui käis vile, teadis koer, et saab süüa)
John Broadus Watson (1879-1957)
Inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsessid.
Klassikaline tingimine - õpetada kartma stiimulit, mida tavaliselt ei kardeta. Tulemus: saame õpetada käitumist.
Põhines Lock`i peal.
Eitas pärilikkust - suurem mõju keskkonnal; saame keskkonna ja õppimise teel teha tervest inimesest ükskõik kelle.
Parim materjal, keda uurida, on imikud .
Viha, hirm, armastus - emotsioonid tekivad stiimulite abil.
Töötab käitumuslik jälgimine
Töötas ka reklaami valdkonnas - oli edukas; tõi sisse reklaami klassikalise (emotsionaalse) tingimise ja kuulsate inimeste näod
18.02.
Klassikaline tingimine:

• Tugev heli - tingimatu stiimul
  
• hirmu tekitab heli - tingimatu reaktsioon
  
• valge rott - tingitud stiimul
  
• hirm valge roti vastu - tingitud reaktsioon
  

Et organism õpiks ära seoseid
( signaal on enne sündmust selles katses)
Stiimul - emotsioon: 2-10sekundit
Suur ajukoores toimub pikem mõtlemine - pikem tee emotsioonini
Lühem tee - ei analüüsita ega mõelda ümbrusele, tunnetele ja juhtuvale
Bioloogiline seletus - tingitud annab märku, et varsti tuleb tingimatu stiimul. Kui seos on olemas, siis tekib reaktsioon.
Burrhus Frederic Skinner ( 1904 -1990)

• Sotsiaalse õppimise teooria
  
• Operantne teooria
  
• Sarrustuse skeemid
  

Inimesed käituvad katse eksituse teel - tõuseb see tegevus, mille ootus/tagasiside on positiivne
Me käitume, et opereerida oma tagajärgi
Tema meelest ei anna tingitud ja tingimata refleksid piisavalt materjali, et käitumist põhjalikult uurida
Inimese olemus on neutraalne ja kogemused on need, mis inimest vormivad
Sarrustuse skeemid:
OPERANTNE ÕPPIMINE
Stiimul Reaktsioon Kinnitus

• Ajavahe sarrustus - tagasiside kindla aja tagant; täpne teadmine, millal saadakse kinnitus
  
• Suhte sarrustus - Kinnitus aja tagant
  
• Juhuslik sarrustus - ei teata, millal tagasisidet saadakse; kõige lihtsam viis inimese käitumise muutmiseks; inimene algselt neutraalne (muutub oluliseks siis, kui esmased kinnitused on seotud järgmistega - nt raha saamine ja asjade ostmine selle eest)
  

Esmased kinnitused: füsioloogilised; ei seostu varasema kogemusega
Kinnituse negatiivne (ebameeldiv jääb ära ja on hea olla tänu enda käitumisele - nt peavalu korral tableti võtmine) ja positiivne (nt lapsele meeldib liftiga sõita - tasu saamine millegi hea eest) pool
Keskkond on kinnitaja
Karistus -
Frusteeriv talumatus - oodatakse tasu aga seda ei tule ja seetõttu käitumise sageduse tõenäosus väheneb (nt töötasu on suurem, sest on tehtud ületunde)
Biheiviorism - kokkuvõte:
Mis on inimpsüühikas uurimisobjektiks? Meid huvitab kõige rohkem õppimine ja selle ennustatavus ja muutmine
Milline on S-R (stiimulite reaktsioon) tähendus? Psüühiliste reaktsioonide sisu vastavalt stiimulitele
Milline on mõju teadusele ja rakenduslikule valdkonnale? Tõi teadusele ennustamist, kontrollimist, efektiivsuse uurimise. Rakenduslikus valdkonnas huvitab meid teraapiad, ravid ( foobiad , psühhoosid jne)

• Kogemuste varieeruvust ei arvestata katsete juures; tundeid ei arvestata - fakt: mida ta teeb?; efektiivsusel on põhirõhk; kujuneb pragmaatilisel filosoofial - saame suunata endale sobivas suunas; individualismile rõhub - vaadeldakse ainult üksikisikut
  
• Matemaatika, kvantitatiivsed uurimused, efektiivsuse uurimine
  
• Ei võta arvesse: evolutsioonilisi mõttelaade, kogemuseelset varieeruvust
  

Kognitiivne koolkond
Jean Piaget (1896-1980)

• Kognitiivse arengu teooria (1970)
  
• Intellekt :
  

Sisu
Skeem/struktuur - esimene skeem on refleks ; kehapõhine¸ Kognitiivne struktuur - kuidas me maailma tajume ja kuidas me sellega ümber käime
Operatsioonid (kõrgema taseme skeemid) - vaimsete reputatsioonide käsitlemine; ideedega manipuleerimine
Funktsioonid
Organisatsioon
Adaptsioon
Assimilatsioon - keskkondlike elementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri; vajalik, et aru saada eelnevatest skeemidest
Akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkondlikele elementidele kohasemaks; näide: matkimine - ei oska käituda teatud olukorras ja siis käitutakse teiste inimeste järgi

• 11.aastasena avaldas esimese teadusliku artikli
  
• Kirjutas kolm teost - jälgis oma kolme last arenedes
  

I raamat - mõtlemine ja kõne
II raamat - reaalsus ja konstruktsioonid - ruumi, aja ja füüsiliste objektide seosed
III raamat - mäng, unenäod ja jäljendamine - fantaasia ja sümbolism
Staadiumi põhisus
Neli astet erinevad nii kvantitaviise kui kvalitatiivse arengu poolest
Räägib küpsusest - areng ühest teise on seotust küpsusega (arenemisega)
Piaget`i kognitiivse arengu astmed :
Algselt avastatakse lapse füüsilist keskkonda ( nt mänguasjad) - kui laps pilgu ära keerab, siis seda objekti enam tema jaoks ei ole
Objekti olemasolu ja jäävus ei sõltu selle motoorsest ja sensoorsest suhtest
Lastel puudub sümbolikeel (kujundid puuduvad; lingvistiline areng on minimaalne)
Teatud vanuses lapsed ei ole kurvad kui oluline asi ära kaob, hilisemas eas on
Reaalselt eristatavad astmed, vanus on varieeruv
Hierarhiline - kõrgemad tasemed sisaldavad endas ka madalama astme tasemeid, kuid madalama astme vajadused on keerukamad ja sisaldavad rohkem komponente
I aste sünd-2.aastat

• sündmuste tegemised korduvad (nt visatakse asju maha ja see teeb lapsele rõõmu)
  
• arenguilming, et korrata meeldivaid tegevusi
  
• eksistents on lapse tegevuses tahtmatu ; lõppeb aste siis kui tekib objekti püsivus - laps mõistab, et objektid ei kao kuhugile kui neid hetkel ei näe
  

Piaget`i loogika: Tegelikult laps ei otsi mänguasja, mis lina all on, vaid seda, mis võib olla teise lina all - äkki on parem mänguasi kui teise all
Tänapäeva loogika: laps saab paremini aru kui arvatakse - seostatakse sellega, et laps ei suuda kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi
Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps
(Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi)
II aste umbes 2.-7.eluaasta

• põhiline õppimisaeg
  
• meeldib jäljedada täiskasvanuid
  
• algus viitab sellele kui lapsed hakkavad kasutama sümboleid
  
• raske näha sündmuste põhjuseid tagasi vaadates - ei suudeta arutleda mineviku ja oleviku üle
  
• ei suudeta asju kirjeldada (nt kuidas lasteaias läks)
  
• sümbolid ja märgid, mida laps kasutab oma tegevustes, on läbielatu tulemus
  
• intuitiivne mõtlemine ja vahetu arusaam
  
• Lapsed hakkavad kasutama ego-tsentristlikku mõtlemist - nii nagu arvan/mõtlen mina, arvavad /mõtlevad ka teised -
  

selle vastu aitab diskussioon kellegagi, et laps näeks ka teiste arvamusi

• Preoperatsionaalne mõtlemine - koguse jäävus (ei osata kujundeid hinnata ega loogiliselt mõelda)
  

III aste umbes 7.-11.eluaastat

• Lapsed suudavad liita, lahutada, korrutada jne
  
• On välja kujunenud loogiline mõtlemine - miks mille tagajärjel juhtub
  
• Enesekesksus langeb; suudetakse mõelda ka teiste tunnetele, vajadustele
  
• Tekib tahtmine püstitada hüpoteese (selle taseme lõpus)
  
• Last peaks selles perioodis võimalikult palju kuulama ja toetama, andma talle võimaluse rääkida
  

IV aste umbes 11.-täisealiseni aastad

• Oskus püstitada hüpoteese ja neid ka katsetada
  
• Abstraktne, loogiline mõtlemine - tekib treenimise teel
  
• Last arendab välja olukorrad, kust ta peab rakendama oma teadmisi ja oskuseid
  
• Idealistlik mõtlemine
  

Lapse mõtlemise iseärasused:

• egotsentrism - laps kirjeldab maailma läbi oma silmade
  
• naiivne realism - võimekus eristada välismaailma oma psüühikast; laps kaldub nägema psühholoogilisi sündmusi nii nagu neil oleks bioloogiline eksistents (keel, kõne) - unenägu näevad ka kõik teised lapse arvates
  

(laps räägib mängumõmmiga, et ta ei kardaks, kuid tegelikult on see tema enda tunne, mille ta kannab ole objektile )

• animism - eluta objektile antakse eluline tähendus; elutatel asjadel on samuti tunded, vajadused laste arvates; keskkonna, eripära, vanuse jne spitsiifiline; füüsilised objektid
  
• artifitsialism - arvamus, et keegi on asjad valmis teinud; mängib olulist rolli egotsentriline assimilatsioon ja selle areng
  

Toob sisse laste õpiaktiivsuse, kaaslastega suhtlemise - teadmisi ei saa hinnata vaid testi abil
Piaget`i abile on arenenud suuresti kognitiivne psühholoogia
Kriitika: Intellektuaalseid võimeid ta imikutel ja lastel alahindas - on olemas algelised ideed objektide, arvude ja ka teiste inimeste psüühika peale ja nad kasutavad seda kogemuste organiseerimiseks.
Kas lapsed peavad oluliseks seda, mis neilt küsitakse? Nad ei pööra sellele tähelepanu, sest see pole nende jaoks huvitav
Kas keeleline pool ei takista lastel teistele selgeks teha, mida nad tahavad? Laps püüab küsida, kuid tihti ei mõisteta nende soove
Lapsed tahavad aru saada, mida neilt tahetakse, vaid mitte ei süvene ülesandele
Neurobioloogia areng annab meile võimaluse ümber pöörata palju teooriad
ETOLOOGIA - uurib käitumise bioloogisi aluseid; võrreldakse palju loomi ja inimesi
On oluline uurida loomulikku keskkonda
Tunneb huvi bioloogiliste ja evolutsiooniliste sarnasuste vastu
17.-18.sajand
Teadusharuna saame rääkida K.Z. Lorenz `st ja N.Tinbergenist.
K. von Frisch - uuris loomade meeleelundeid
J. Bowlby - suur osa on spontaansel tegutsemisel
Etoloogilise teooria peamised ideed:
K. Lorenz - põhiidee õppimisega ja selle eelsoodumusega
Instiktid on loodud selleks, et ellu jääda (õppimine läheb sinna alla)

• Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine (näiteks linnu laul, inimeste refleksid - haaramine , imemine) - tekivad füüsilise küpsemise ajal
  

meil on kaasasündinud käitumismustrid

• Evolutsiooniline vaatenurk - need omadused, mis soodustavad ellujäämist, antakse edasi
  
• Õppimise eelsoodumus - sensitiivne periood ehk kriitiline periood, kus ollakse bioloogiliselt valmis uue oskuse omandamiseks (ollakse eriti tundlik)
  

Kiindumussuhte loomuline

• Etoloogiline metodoloogia - kasutatakse loomulikku vaatlust organismi elukeskkonnas; tuuakse sisse laboratoorsed katsed, protsessid; näide: liigiomast käitumist ei saa vaadelda loomaaias , vaid seal, kus on tema õige elukeskkond; laboratoorne uurimus - kuidas välja selekteerida kaasasündinud ja omandatud oskused - depilatsiooni katsed ehk jäetakse midagi ära ja siis vaadeldakse looma käitumist; kohanemiskäitumine ja ellujäämine - kohanemine olulisem kui ellujäämine
  

Inimesed õpivad kogemustest.
Kvantitatiivne (efektiivsuse tase tõuseb ja leitakse uusi viise, kuidas tähelepanu saada) ja kvalitatiivne kui midagi täidetakse erineva käitumisega - nt kiindumus; nutt, naer, füüsiline kontakt - mõlemad on olemas.
Genotüüp ja keskkond toimivad koos aga on oluline, et iga asi toimuks õigel ajal ja sobiks meie situatsiooniga - pidevalt on ühte põimunud .
Tugevused: etoloogia rõhutab loomulikke keskkondasid ja et uurimisi ei saa teha teises keskkonnas; ei saa võtta läbilõiget, vaid peame vaatama indiviidi eel-ja järellugu ; kui midagi uurida, tuleb uurida laiemas kontekstis kõike sellega seonduvat; ühiskonna ja kultuuriga harjumine - kohanemise isikute jaoks kergemaks tegemine; toetub evolutsiooniteooriale - peab tähele panema eelfaktoreid.
Vanemad mõjutavad lapsi ja lapsed vanemaid, kuid ka sellel on eellugu, mida peaks uurima.
Nõrkused: rohkem seletatakse kui kasutatakse teadust; oleks vaja empiirikat rohkem; küsimus, et kas saadakse võrrelda inimest loomadega - näiteks sarnased hüpoteesid ; eetikat ei saa vaadelda, sest keskkonna mõju võib olla liigselt suure osalusmääraga; keerukas uurida motivatsiooni.
25.02.
KONTEKSTUALISM
Lev Võgotski - sotsiokultuuriline arenguteooria
Kirjandust ja kultuuriajalugu on õppinud; õpetas psühholoogiat ja puutus kokku kognitiivse puudega lastega.
Uskus, et me kasutame tööriistu selleks, et areneda (näiteks keel)
Tingitud käitumine - meie vajadused ja eesmärgid on tihedalt seotud käitumisega, mis omakorda on seotud keskkonnaga (kliima, elukoht, kontuurid ja sotsiaalsed komponendid).
Culture
Development
Social interactors Language
Me omame sotsiaalseid protsesse.
On sise-ja väliskõne
Et oma kognitiivseid võimeid arendada, tuleb kasutada sisekõne ( vaikselt omaette rääkimine )
Laps võib kasutada palju sõnu funktsionaalsel moel ja tähendus tuleb juurde alles hilisemates etappides - kasutamine aitab lastel end arendada (abivahendid: keel, sõrmed, märgid)
Me ei saa ühtki teadmist valmiskujul, teadmised arenevad ja muutuvad
Eelistas:

• madalamad protsessid - evolutsiooni käigus arenenud
  
• kõrgemad protsessid - instrumentaalsed protsessid; luuakse lihtsaid seoseid, et raskemad jääksid paremini meelde
  

Lähima arengu tsoon (1978) - kasutab seda tsooni, kuhu laps on jõudnud ja hakkab looma uut tsooni. Õppimise ja juhendamise mõju on kõige suurem/olulisem
Eakaaslaste abi - võiks olla erivanuses laste suhtlemine suur abi laste arengus
See, kuidas me aitame, on seotud sellega, kuidas toimub õppimine. Iga aitamine ei anna tulemust ega ole stimuleeriv
Tuleb vaadata, et õppija vajadused vastaksid abistamise suurusega (näide: nelja aastased lapsed pidid tegema ülesande, millega nad nagunii hakkama ei saa - emad pidid lapsi juhendama, andma spetsiifilisi käsklusi ja otseselt juhendama - ükski ei sobi üksikult, vaid kolmene komplekt aitab lapsel ülesandega edukalt hakkama saada ja samas arendab ka last teatud määral; emad, kes vahetasid strateegiaid , nende lapsed omandasid kõige kiiremini uusi oskuseid)
Tuleb lapse huvi säilitada - motivatsioon ; ülesanne peab olema konkreetselt ja lihtsalt lahti seletatud; ette näitamine peab olema lihtne, siis on sellel tulemust; tuua välja mingeid aspekte , mis aitaksid last ülesande täitmisel (näide: pane paber lauale); lapse frustreeritusele tuleb pöörata tähelepanu, tuleb toetada last, et tal jätkuks motivatsiooni
Kriisietapid inimese arengus:
0.-2.eluaastat - sünnikriis
1.-3.eluaasta - stabiilsus
3.eluaasta - kriis; mina-areng
3.-6/7.eluaastat - stabiilsus
6/7.eluaastat - kriis; kooliminekuga seonduv kriis
7.-12.eluaastat - stabiilne
9.-13.eluaastat - murdekriis
13.-17.eluaastat - stabiilne
17.eluaastast alates põrkuvad ideaalid ja reaalsus
Jaan Valsiner (1951-...)
On uurinud palju kultuure ja nende erinevuseid

• Vaba Liikumise Tsoon - lapse valikud on piiratud mingi kitsendustega; hiljem on ta need omandanud ja tekib teadmine, mida ja kuidas tohib teha - kontekst muutub.
  
• Soositud Tegevuste Tsoon - toetav ; ei sisalda kohustust, kuid vanemate soove jälgitakse
  
• Lähima Arengu Tsoon
  

Urie Bronfenbrenner (1917-2005)
Mikrosüsteem

• esmane keskkond (pere,kodu); arenemine ja kogemuste saamine; esimese reaalsuse saamine; arusaam oma rollist on mikrosüsteemist
  

Mesosüsteem

• Indiviid võib osaleda teistes mikrosüsteemides, kuid pole selleks kohustatud; näide: vanemad käivad tööl ja mõju on ka lapsele; tekib rohkem kui üks mikrosüsteem ja tuleb ka uus roll (inimene on haavatav ja ebakindel) - rolli ja keskkonna muutub
  
• Näide: Tööle või lasteaeda minek
  

Eksosüsteem

• Keskkonna struktuur, mis mõjutab lapse arengut ilma, et laps ise selles osaleks; mõjutab lapse tegevust
  

Makrosüsteem

• Ajaloolised sündmused, väärtused, hoiakud
  

Kronosüsteem

• Püsivad ja muutuvad sündmused; toob ajakulu sisse - uute süsteemide tulekuga ei kao vanad süsteemid
  

Areng on vaadeldav ainult koos keskkonnaga
MORAALI ARENG
Lawrence Kohlberg (1927-1987)
Olulisim on õiglus
Uuris ainult poisse
Gruppides olid enamjaolt poisid ja suurem osa naisi lõpetas koolitusel käimise ja arvatavasti seetõttu, et tema teooria ei sobinud naistele ja nemad nägid asju teisiti
Teda huvitas, millega poisid põhjendasid on käitumist; oluline ei ole laste süütunne, vaid see, millele tugineb moraalne baas
Eesmärgiks vaadelda moraali arengut ja selle kulgemist ajas
Poisid pidid kirjeldama erinevaid situatsioone ja enda käitumist nendes juhtumites ning mille pärast nad just käituksid nii
Moraalse arengu staadiumid
I TASE - eelkonventsionaalne karistus või tasu
1.aste - orientatsioon sõnakuulelikkusele
2.aste - orientatsioon hüvitusele
II TASE - konventsionaalne
3.aste - "hea poisi " moraalsus
4.aste - autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine
III TASE - postkonventsionaalne
5.aste - kokkulepete, inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus; neid tuleb vajadusel muuta
6.aste - individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus - hüpoteetiline aste, sest ta ei saanud kunagi piisavalt suurt valimit kokku, et seda tõestada
Tasemetes üksteisest üle hüpata ei saa, toimub liikumine ühest tasemest teise
Moraalne areng toimub läbi kognitiivsete konfliktide
Moraalsele arengule aitab kaasa ka arutelud , kultuuriline taust, peres olevad suhted ja haridus
Carol Gilligan (1936-...)
Erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad
Moraalsed dilemmad: naistel harmoonia ja suhted; meestel vastandlikud õigused
naistel olulised suhted; meestel põhimõtted
Filosoofiline: naistel sisemaailma otsimine; meestel ratsionaalne
Mehed on probleemi kesksed ja naised on sellised, kes suudavad probleemi laiemalt mõista
Tema uuris naiste moraalset käitumist:

• Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele - moraalsed kaalutlused tekivad ainult siis kui enesega on mingi konflikt
  

Egoismilt - vastutavale (suhted teistega ja mina laienemine; mõeldakse ja märgatakse ka teisi)
Tulemuseks dilemma: Peaks vs tohiks

• Headus eneseohverdusena (üldjuhul siis, kui naised saavad emaks ) - tavaline tase
  

Olulised on sotsiaalsed normid
Tuntakse muret, et kellelegi võidakse haiget teha; tahetakse olla hea, aus
Tahekase heakskiitu saada

• Vägivallast hoidumise moraal
  

Toimub teadmine, et teised on olulised aga mina ka - paljud ei jõua siia tasemeni
Inimese arengu käsitlus läbi elukaare
Ontogenees:
Sünnieelne ( prenataalne ) - XX (naine) ja XY (mees)
Sünnijärgne (postnataalne)
Mida vanemad on lapsevanemad ja peale looduskatastroofe sünnib rohkem tüdrukuid ja peale sõda rohkem poisse.
Seaduspärasused arengus:
Tsefalokaudaalne trend: peast -alla areng
Proksimodistaalne trend: seest - välja poole areng
Üldiselt spetsiifilisemaks
Diferentseerumine - eristumine
Integreerumine - ühtne funktsioneeriv tervik
1875.aastal demostreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku
Munarakk viljastatakse seemneraku poolt - üherakuline sügoot, mis kohe arenema hakkab aga suurus ei muutu
On 46 kromosoomi
Gestatsiooniaeg - raseduse pikkus
Üsasisese arengu staadiumid:
germinaalstaadium
embrüonaalne staadium
looteline staadium
Prenataalne areng ja kahjustavad tegurid: enamus väärarengud ja loote ära kukkumised tekivad enne 12.rasedusnädalat, mille tingib raseda stress
Ravimid , haigused ( punetised - sensoorsed probleemid), kiiritus, traumad , keskkonna saastatus , alkohol , suitsetamine , emotsioonid ja stress, narkootikumid
Kaasasündinud ehk kongentaalsed relfeksid: osad refleksid peavad kaduma peale 3.-4.elukuud

• seotud lapse ellujäämisega
  
• tahteliste liigutuste eelkäijad
  
• võimalik hinnata kesknärvisüsteemi seisundit
  

Perinataalne areng:
on aeg 22.rasedusnädalast kuni seitsmenda elupäevani.
Esmased ülesanded: toitumise muutus, hingamise muutus, seedeeritus, temperatuuri regulatsioon ja erinevused stimulatsioonis
naisel on sel ajal
03.03
Neuroloogiline areng:
Vastsündinu aju 300g
esimese eluaasta lõpuks u 900g
kolmandaks eluaastaks aju omandanud 90% oma potensiaalist. Täiskasvanu aju kaalub ligikaudu 1300g
1/3 geenidest on seotud just aju arenguga
70% ajumahust areneb peale sündi - ei saa olla kindlad, mis selle protsendi sees on
Närvirakkude vahelisi ühendusteid tekib elujooksul juurde - ühendusteede moodustamine esimestel elukuudel ja aastatel põhineb aistingute kogemustel (sensoorsed - nägemine, kuulmine , kompimine ) - sünnieelselt on laps juba stimuleeritud keskkonnale
Ajukoores toimub aju peamine kasvamine
Rakud loovad omavahel ühendusteid
Esimesed ühendusteed luuakse nende rakkudega, mis tunnevad emotsioone, tundeid
Hävitatakse need ühendusteed, mida ajul vaja pole
Kõne ja keele areng lõppeb ära 6.-7.eluuastatel
Aju areng ja kiindumussuhe
Vastsündinu meeleline tundlikkus:

• Nägemine - enne sündi juba imikud tajuvad valgust; sündides nähtakse 20-30cm - ligemalt, kaugemalt vaatamine ebameeldiv; lapsed eristavad 2-3nädala vanustena oma vanemate näod teistest nägudest; huvi inimeste nägude vastu on kaasa sündinud - sümmeetria ja korrapära
  

Must-valged toonid meeldivad imikutele ; värve hakatakse uurima 3.-4.nädalal

• Kuulmine - kuuldakse juba üsasiseselt; ema sisekeskkonnast tulevaid hääli kuuleb loode kõige varem; 24.-26.rasedusnädalal hakkavad imikud kõhus väliskeskkonna hääli kuulma; meeldivam on imikute jaoks naiste kõrge hääl (ka ema hääl)
  

Rütm - ainus ja esimene heli, mis on meil enne ja peale sündi; ka rääkides on inimestel rütm (kõne kiirus)

• Lõhnatundlikkus - loode tunneb lõhna; lootevesi maitseb samamoodi nagu ema rinnapiim ja selle põhjuseks on see, et imik hakkaks rinnast sööma - tuttav maitse; eristamine - lapsed eristavad teistest oma ema ja emad teistest lastest oma last
  

Seos emotsioonide loomisega - mingi lõhn meenutab midagi
Meestel on permanentne lõhnataju , kuid naistel käib see üles-alla olenevalt hormoonide tasemest

• Puutetundlikkus - tunderetseptorid on arenenud alates 7.ndast rasedusnädalast; vastsündinud lapse nahk on 5 korda õhem kui täiskasvanu nahk; tundlik õhurõhule, temperatuurile
  

1986nda aastani usuti teaduslikus maailmas, et laps ei tunne esimesed 15 kuud valu

• Maitsetundlikkus - hea maitsemeel juba imikutel ja nad eelistavad magusat
  

Motoorne ja kognitiivne areng
Reflekside väljatöötamine on esimeseks etapiks, järgmiseks sümmeetriliste liigutuste tegemised, tahtelised liigutused ja viimane etapp on automotiseerunud liigutused
Esimesel eluaastal õpib laps kasutama oma keha. Õpib kooskõlastama lihaste tööd roomamiseks ja käimiseks, käega esemeid haarama ning nende suhtelisi mõõtmeid ning kaugust, lähendust hindama
Motoorne areng - peast alla poole ja seest välja poole - kõndimine tuleb kõige hiljem; ennem tuleb terve käe/keha pööramine ning hiljem lisandub peenmotoorika (näiteks söömine; käe liigutamine selleks, et midagi kätte võtta)
Motoorne areng on seotud kognitiivse arenguga - mida rohkem laps saab end liigutada, seda kiirem ja parem on lapse areng
Parem on anda lapsele liikumisvabadust ja võimalust saada erinevatest situatsioonidest kogemusi - avastamine, enda tegevuse valimine
Motivatsioon ja kiitmine on arengu taga - soodustamine erinevate tegevuste katsetamiseks
Tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemine - turvaline ja huvitav areng
Kognitiivne areng - mõtlemine, kõne, mälu ja kohanemine on olulised oskused selle arengu etapi omandamisel
Imikuiga . Seotussuhe
Võib nimetada ka kiindumusteooriaks ja ka seotuseteooriaks
K. Lorenz (1935)
Vermumine - väikese aja jooksul õppimine ja ülesande selgeks saamine (linnud, lambad ) - hakatakse hoidma selle isiku lähedale, kelle juures on turvaline ja keda usaldatakse
visuaalne stiimul - oluline pole mitte see ema hääl, mida enne sündi kuuldi; oluliseks muutub esimene isik, keda peale sündi nähakse; eesmärgiks on ellujäämis instinkt
H. Harlow (1958)
Study of Love - vaatles ahvipoegi - tulemuseks oli, et ahvike läks olukorras, kus ta kartis , pehme ja turvalise ema juurde, mitte selle juurde, kes andis süüa, kuid oli külm ja ebameeldivast materjalist
Sel ajal arvati, et armastus käib läbi kõhu ehk toidu aga Harlow tahtis tõestada, et see on eksik arvamus - suutis tõestada vastupidist
Kiindumiskäitumine tekib stressisituatsioonis
uurimiskäitumine tekib läbi kiindumissuhte - tekib julgus uurida ja vaadelda hirmu tekitavat olendit, asja
Pole vaja kehalist armastust; ei tohi lapsi ära hellitada; kõik vajalik tuleb ümbritsevast keskkonnast - nende ahvipoegade käitumine polnud nii usaldav
Alguses said ta katsed palju kriitikat, kuid ta suutis tõestada, et oluline on emotsionaalne side, mitte ainult söömine
18 tundi veetis ahvipoeg pehme ja meeldiva emaga ning 2 tundi (söömisaeg) veetis ta külmast materjalist valmistatud emaga
Füüsiline kontakt, mida laps ja ema tunnetavad, on arenguks ülioluline. Kehaline kontakt võib tulla nii emalt kui isalt
Suhtlemisoskusega on seotud varajane eluetapp - emotsionaalne side tekib meeldiva isikuga , kes oskab imikuga käituda,mitte sellega, kes täidab ta mingeid vajadusi (toitmine, pesemine)
On olemas teatud kriitiline periood, millal on kindlasti vaja lapsel saada lähedust - võimalikult kiiresti peale sündi on vaja laps anda asendusperele kui on tehtud selline otsus
Inspireeris J. Bowlby`t - luuakse side kellegagi, kes aitab ellu jääda - evolutsiooniline situatsioon
J. Bowlby - Ei tohiks hellitada ja armastust välja näidata - Bowlby vanemate käitumine
Kiindumusteooria - tugines arengupsühholoogiale, etoloogiale, psühhoanalüütiline suunitlus
Teda huvitas ühine printsiip, mille abil lähedussuhet seda kujundatakse - tegemist on sensitiivse perioodiga (1-3eluaastat), mil tuleks luua ema-lapse suhe
Ema lapse sideme loomisel on ainuolulisem seotussuhe emaga, sest neil on sensitiivne tunne (meeleline tundlikkus), mille abil emad oskavad laste vajadustest aru saada
Tingimata ei pea olema seotussuhe vastastikune
Emotsionaalne ja sotsiaalne areng - selle pealt läheb edasi õppimisvõime; mustrid võivad muutuda aga jäävad sarnaseks (suhe võib muutuda siis kui juhtub midagi, millega polnud arvestatud - lapsevanem sureb , kaotab töö jm.)
Kui on tekkinud probleemsed seotussuhted, siis võivad tekkida ärevushäired
Näide: Muutuv muster seotussuhtes- enne murdeiga ema kaotanud laps võib kannatada keskeas depressiooni all (suurem tõenäosus)
Bowlby esimene ametlik kirjutis seotuseteooria kohta ilmus kolmes osas
Seotuseteooria (1969)
Sügav ja tundeline suhe
Turvaline seotussuhe paneb aluse tervele elule - valmis rohkem väljakutsetele vastama, avastama maailma
Loob seesmise internaalse töömudeli - Pidev, püsiv korrapärane stimulatsioon - ettekujutlus maailmast ja endast, selle alusel tõlgendatakse maailma (hakatakse maailma mõistma)
Maailm ei muutu, vaid muutuvad maailma käsitlused
Stressi olukorras peaks hiljemalt avalduma kiindumussuhe
Üldiselt on lapsel emotsionaalsem side emaga, kuid kui ema end ära blokeerib ega lase last endale emotsionaalselt lähedale, siis võib kiindumussuhe olla tugevam isa ja lapse vahel
Tänu Bowlby ja Harlow`i tööle hakkasid haiglad muutma oma tööd - ema ja laps tohtisid olla peale sünnitust kohe koos ja neid ei viidud erinevatesse ruumidesse - isad tohtisid tulla haiglasse, nende roll suurenes
Sünnijärgse suhte loomine muutus tähtsamaks
Ei ole märgatud inimeste puhul nii kiiret sensitiivset perioodi nagu teistel liikidel aga on kindlaks tehtud, et mida kauem on olnud ema ja laps lahus üksteisest, seda keerulisem on emal suhet moodustada
Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel
Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm
Kiindumussuhete peale luuakse teised oskused ja teadmised - julgus katsetada, proovida ja motivatsiooni olemasolu
Ema (ema kui kaistja ja armastuse jagaja ) ja lapse vaheline side läheb üle aja ja ruumi (sama ka isaga - isa kui ergutaja, julgustaja)
kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema - kujunevad ootused
Bowlby sõnul kujunevadki kiindumussuhete peale sõprussuhted ja romantilised suhted
Lapsed, kes ühe aastaselt tunnevad kindlad suhet - on nad lasteaiaeas hoolivamad ja seltsivanad, teismelisena nad leiavad rohkem lähedasi sõpru ja oskavad luua lähedasi sõprussuhteid paremini ning noorukieas kannatavad vähem stressi ja depressiooni all
Aju areng on suurel määral seotud ka emotsinaalsete kiindumussuhetega - terve aju (emotsioonide reguleerimine, ellujäämise efekt, kognitiivsed võimed paremad) ja uinuv aju (arenemata jääb kõne, lõhnataju kõige tugevam ja sellega uuritakse maailma, emotsioone ei suudeta edastada ega sõnastada, rahustamine kõneldes ei toimi)
Ka stress toodab teatud hormoone
Kortisooli tase tõuseb siis kui lastel on liiga vähe und - samuti tekitab stressi - erutustase on kõrge ja seda ei osata maha võtta
Mäng
Ema ja lapse ( seotus )suhe
Sotsiaalne ja emotsionaalne heaolu
terviklik areng
Vastupanuvõime , kohanemisvõime ja paindlikkus
Võõra situatsioon -katse
Mary Ainsworth
Katse: Ema, laps ja täiskasvanud võõras

• Turvaline kiindumussuhe - Mida teeb laps siis kui ema (kui lähedane isik) läheb ära ning mida ta teeb siis kui ema tuleb tagasi? - laps läheb koguaeg selle isiku juurde, kes oma ta kiindumusobjekt (ema) ja kui ema toast lahkub , siis laps hakkab nutma; Kui ema tuppa tagasi tuleb, siis laps tahab kehalist lähedust, sest see on turvaline kiindumussuhe; laps suudab emotsioone suunata
  
• Vältiv või tõrjuv kiindumussuhe - kui ema lahkub, siis laps nutma ei hakka ja kui ema tuleb tagasi, siis laps ignoreerib vanemat; füüsiline aktiivsus on väga madal; emotsioonide regulatsioon on puudulik
  
• Ärev kiindumussuhe - lapsevanem ja laps on ärevad; koguaeg jälgitakse teiste käitumist; ema tagasi tulles võib laps ta juurde minna, kuid ta ei otsi lähedust, vaid näiteks lööb ema; pidev klammerdumine, et mind kui last maha ei jäetaks ja haiget ei tehtaks
  

Need lapsed, kes on ärevad ja pidevalt kardavad üksinda jääda (hirmutunne), nende areng saab kannatada; nad kontrollivad oma emotsioone, mitte ei uudista uut ruumi.
Usaldavad lapsed ei pea oma emotsioone jälgima ega kartma, et lähedane kaob kõrvalt ning neil on suurem võimalus end arendada ja toas ringi uudistada
Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest
Olen väärtuslik Olen väärtusetu
Teised on armastavad olevused teised on hoolimatud, ära tõukavad
peab arendama välja alternatiivsed strateegiad, et stressiga toime tulla
minimiseerivad maksimiseerivad
oma ebamugavusele ja hooldaja kättesaadavusele ei kontrolli
negatiivne
langeb ligipääs oma tunnetele representatsioon oma hooldajast ja endast
Puudutust mitte ainult ei naudita, vaid lausa vajatakse normaalseks arenguks
Kriitika ja kokkuvõte:

• kiindumusteooria ei ole võtnud keele ja kultuuri aspekti - ei räägita koosmõjust
  
• ei olda kindel, et 26 imikut on piisav, et luua selle peale teoorialt; äkki on lapsed võõra täiskvanuga varem tutvunud; ei ole usutud selle õigust
  
• liiga vähe uuringuid - kas hüpoteesid on tõepärased ja hästi koostatud
  
• Põhielemendid on ümber lükkamatud
  
• Palju rakendatakse seda teooriat töös
  
• Inernaliseeritud maailma mudel!!
  

TÄHELEPANU
toetub kiindumussuhtele
Tähelepanu on seisund ja samas tunnetus ja regulatsiooni protsess
Tähelepanu ülesandeks on teha valik oluliste stiimulite osas ja suunata tajuprotsesse vastavalt sellele valikule
Esmasuse printsiip - efektiivsem on see osa, kuhu esimesena tähelepanu juhitakse
Sõltuvalt tahteliste protsesside osast tähelepanus räägitakse tahtmatust ja tahtelisest tähelepanust
Tahtmatu tähelepanu:

• Tähelepanu tugevus ja ootused, mida sa sellelt välisaärritajalt ootad
  
• Ühe ja sama ärritaja korduval tekkimisel tähelepanu hääbub (näide: reklaamid )
  
• Tegevus peaks vahetuma umbes 12-15minuti järel, et laps suudaks tahtmatut tähelepanu hoida
  
• Näide: tuttav auto tõmbab tähelepanu
  

Tahteline tähelepanu:

• Tugev enese regulatsioon
  
• Kujuneb läbi õpetuse ja kasvatuse
  
• Kõnelis-sõnaline protsess
  
• Arendatakse läbi rutiinse käitumise (matemaatika ülesanne)
  

Tähelepanu omadused:

• valivus- valitakse seda, mis on hetkel oluline
  
• kindel maht - palju üheaegselt suudetakse objekte tajuda; Sarnane mälumahuga 7+/-2
  
• Püsivus - tahtmatu on püsimatum;
  
• Jaotuvus - suudetakse sooritada mitut erinevat ülesannet samal ajal
  
• Ümberlülitumine - signaalide püüdmine samal ajal mitmest kohast
  

Tähelepanu mõjutavad tegurid:

• Pärast lõunal on näha tähelepanu langust
  
• Parim tähelepanu aeg 8.00-12.00; langeb 12.00-15.00; tõuseb taas 15.00-22.00
  
• Keerulisi ülesandeid on parem teha õhtuti
  
• Müra , temperatuur, emotsioonid, tervisega seotud tegurid, narkootilised ained, magamatus - mõjutavad tähelepanu
  
• Tõstab tugevasti tähelepanu: testosteroon ja adrenaliin
  

Tähelepanu köidavad:

• Intensiivsed signaalid
  
• bioloogilised elutähtsad signaalid (näiteks valu)
  
• ootamatud signaalid
  
• korduvad/korrapärased signaalid (näiteks kella tiksumine)
  

Muutused valivas tähelepanus - kuivõrd suudab laps eristada olulist elaolulisust - tihti ei suuda lapsed teha neil vahet; neil on raske iseseisvalt ülesandeid läbida
Lapsed kasutavad juhuslikult mingit meetodit, et ülesanne saaks lahendatud . Täiskasvanud juba teavad, millise meetodiga saaks ülesanne kiiremini lahendatud

• Imik - tahtmatu tähelepanu; meeldivad tuntud objektid ja liigutused
  
• Väikelaps - puudub tahteline tähelepanu; maht ja püsivus on väike; helid, lõhnad ja liikuvad esemed
  
• eelkooliiga - tähelepanu jaotamine väga raske ja ümberlülitamine samuti raske; püsivus kasvab ja suudetakse tähelepanu hoida
  
• noorem kooliiga - tahtmatu tähelepanu on rohkem; vahelduvus; tähelepanu maht ja püsivus väike
  
• noorukiiga - Tahtliku tähelepanu arendamine; õpitakse mehhaniliselt oma tähelepanu juhtima; jaotuvus, ümberlülitavus, püsivus ja maht on välja kujunenud ja suudetakse enda emotsioone blokeerida, et hoida tähelepanu
  

10.03.
The Marsmallow Test - kaua inimesed (lapsed) suudavad teatud asjale (katses vahukommile) vastu panna

Kognitiivne päritolu - aistingud tunded; rõhub sellele, mis on eesmärk

Limbiline süsteem - "kuum süsteem"; impulsiivne ja emotsionaalne käitumine; vähe on selles süsteemis meeldetulekut eesmärgist
Tähelepanu on võimalik tahte protsessidega arendada
Juba nelja aastased suudavad oma tähelepanu juhtida
Tähelepanu juhtimise mehhanismid : on tegemist väga keerulise konstruktiga; parem sotsiaalsus ja parem stressitaluvus neil, kes suudavad vahukommi söömist edasi lükata ja oodata veidi
Tähelepanu ja temperament?
Temperament:

• sünnib kaasa
  
• käitumiste muster, mis avaldub juba noores eas
  
• erinev aktiivsustase
  
• emotsionaalsus - rõõmsameelsemad/kurvad
  
• enda kontrollimine
  

Tähelepanu:

• Kõik ei avaldu iseenesest, vaid selles peab olema mingi faktor, millal ja miks midagi avaldub
  

MÄLU
Mälu on elusa organismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi

• Lühiajaline mälu - püsib materjal lühikest aega (mõni sekund kuni 30.sekundit); 9-10 ühikut mälumaht
  
• Pikaajaline mälu - piiramatu mälumaht; ajaline kestvus pole kindlaks määratud - on individuaalne
  
• Protseduuriline mälu - avaldub käitumistes; tehakse midagi, et saavutada erinevaid eesmärke; muutub automaatseks; vajab harjutamist (näide: jalgrattaga sõitmine, kirjutamine)
  
• Semantiline mälu - teadmised (näide: mis kell hakkab kool; mis aastal L.Meri sündis jne.)
  

Igasuguse õppimisega kaasneb ka unustamine. Unistamine on tavaliselt pikaaegne protsess - mida rohkem aega õppimisest möödub seda enam unustatakse (Ebbinghaus 1885)
Esimese paari tunni jooksul unustatakse 50% materjalidest semantilises mälus
Materjal kihistub siis kõige paremini, kui on erinevaid kauste ja kontekste materjalide kohta (mitte pole kõik materjal üheskoos puntras) - niimoodi tekitatakse rohkem mooduseid, kuidas õpitut meenutada
Kordusmoment aitab näha seoseid - teadmiste sidumine
Vahel me kasutame motiveeritud unustamist - ei ole absoluutne
Unustamist saab käsitleda nii,et see on oskamatus meelde jätta. Ühel ajahetkel inimene ei suuda midagi meenutada, teisel ajahetkel ja teises situatsioonis suudab
Kui ma teatud oskuseid ei praktiseeri pidevalt, siis me võime need ära unustada - protseduuriline mälu hoiab kauem oskusi meeles kui semantiline mälu
Unustamine käib teatud tehnikatega, et inimesed saaksid traumadest üle
Mäluprotsessi koostisosad:

• Meeldejätmine ehk omandamine salvestamine
  
• Meelespidamine ehk säilitamine mäletamine
  
• Meeldetuletamine ehk reprodutseerimine meeldetuletamine
  
• Taastundmine ehk äratundmine
  

Kui luua sarnane kontekst, siis on võimalik meeldetuletamist soodustada
Igasuguse omandamise juures mängib rolli materjali asend. Materjali algus ja lõpp omandatakse paremini kui keskmine osa - emotsiooni põhine
Mälu on seotud emotsioonidega ja see on ka põhjus, miks teksti keskosa jääb halvemini meelde kui algus ja lõpp
Kognitiivne mälu aitab inimestel paremini informatsiooni omandada kui inimene ei ole väsinud ja ta on positiivne
Metafooride kasutamist õpetatakse sellepärast, et meil tekiksid seosed ja et meil tekiks emotsioon (inimene aktiveeruks)
86% on aju aktiivsus kui kasutatakse metafoore - mitte metafooride kasutamisel mälu teeb vähem tööd
Mälu niinimetatud maagilise arvu tõi välja G.A.Miller
201619961986197620
Me saame jätta meelde kängitud numbreid (näiteks aastaarvud)

• Imik - tahtmatu mälu; 8.-9.kuusel lapsel on meeldejätmise aeg 2-3 nädalat
  
• Väikelaps - tahtmatu mälu; teadlikku meeldejätmist pole; sõnamälu ja keeletundlikkus - teab sõnade tähendust
  
• Eelkooliiga - väga hea kujundimälu; sõnalis-loogiline mälu hea; juhtiv on tahtmatu mälu
  
• Noorem kooliiga - tahteline omandamine muutub juhtivaks vormiks; areneb välja ka mehhaaniline mälu; on ka kujundimälu ja sõnalis-loogiline mälu
  
• Noorukiiga - tahteline mälu; treenitakse asjade meeldejätmist ja on enda soov (motivatsioon) asjadest aru saada
  

Metamälu - teadmine iseenda mälu kohta (näide: tean millist strateegiat pean kasutama, et teatud asja kiiremini selgeks saada) kiirem infotöötlus; areneb üldistamisvõime ja ajaplaneerimine; seoste loomise oskus
On leitud, et 5.-10.eluaasta vahel, hakkavad lapsed kordama , et informatsioon paremini kinnistuks
Mäng ja kognitiivne areng

Piaget (1962)

• sensomotoorne, sümboliline ja reeglitega mäng
  
• uusi struktuure ei looda ja see pole väljakutse uute teadmiste saamiseks; oluline mänguline pool
  

Rousseau

• peame lapsele andma võimalikult palju kogemusi
  
• see, et laps loeb raamatuid, ei tähenda, et ta info on omandanud
  

Võgotski (1976)

• mäng loob mõtlemise
  
• lapsed mitte ainult ei praktiseeri asju, mida nad oskavad, vaid nad loovad ka uute arengute tsoone
  
• juba see, et laps kujutab ette end midagi tegemas, see on juba ettevalmistus uueks teadmiseks, kogemuseks
  
• laps peab õppima mängu läbi lahutama objektid, tegevused, mõtted ja ka tunded
  
• rõõm, nauding
  

Erikson

• Mäng õpetab reaalsusega toimetulekut
  
• autosfääride mängu tase - mäng iseendaga
  
• mikrosfäär - mäng teistega ja mänguasjadega
  
• makrosfäär - mäng eakaaslastega
  

Freud

• Mäng on ennekõike soove täitev vahend
  
• Super-Egole väljakutse ja reguleerimine: mängus saab teha asju, mida elus muidu teha ei saa (näiteks: agressioon)
  
• Annab võimaluse tunda end olukorra peremehena (tunneb reaalsust - EGO tugevneb)
  

Mida enam aeg edasi läheb, seda enam muutub olulisemaks mängu mõte, mitte mängu tegevus/sisu
Mäng annab võimaluse olla vaba nii ajas kui ruumis
Sotsialiseerumine või siis individualiseerumine:

Garwey (1977)- mäng on ennekõike selleks vajalik, et ennast tundma õppida ja end osata paigutada keskkonda

Fromberg (1990) - mängus integreeritakse inimkogemusi
Et iseendast teadlik olla, on vaja inimesi ja erinevaid suhteid
Kui meil kõne areneb, siis me sotsialiseerume läbi erinevate võimaluste - suudame paremini arendada oma tundeid, kõne ja eneseväljendust
Kui suhteid pole teiste inimestega, siis otsmikusagara poolel ei saa oma eesmärke seada ja nendeni jõuda
Mäng on vanem kui kultuur

• Mängu motiiv - tegevus
  
• Mängu eesmärk - evolutsiooniline (kohanemis) käitumine, et kuidas elus hakkama saada; mõnuprintsiibi teke
  
• Mäng ja areng - hea meele ja naudingu aspekt tuleb mängus välja, mis aitab kaasa arengule; otsest arengut näha pole; mängu põhiidee on oskus jääda ellu; arendab enesekontrolli
  

W. Wischel - Enesekontrolli meisterlikkuse omandamine probleemide lahendamise kaudu
Mäng, sotsiaalsus ja emotsioonid (Piaget & Erikson)

Sensomotoorne mäng 0.-2.eluaastat

• Lapse esimene mäng on iseendaga ja oma kehaga (näiteks käte ja jalgade avastamine)
  

Sümboliline mäng umbes teine eluaasta

• ühed tegevused muutuvad teistega nii, et tal oleks mängus reaalseid objekte (kivi=raha; oks= mõõk )
  
• tegevuse kordamine, mida ta on näinud
  
• koosmängu pole
  
• lapsed loovad ise endale keskkonna, kus nad mängivad (näiteks kujutavad ette, et toas on kosk, puud ja koopad)
  

• suudab oma emotsioone ja tundeid ohjeldada
  
• lapsed on selles eas üksteisele mänguasjad - puudub sotsiaalsus (võivad üksteisele haiget teha)
  
• suudavad ilusti mängida täiskasvanuga
  

Süžeeline mäng

• tuleb juurde matkimist - rollimängu oskus, tahe ja soov
  
• tähtsam on täiskasvanu mäng lapsega - ei tohi eeldada, et laps on valmis omaette mängima (eesmärgipõhine käitumine on see kui vanemad käsivad liivakastis lapsel mängida, kuigi laps alles uurib ümbritsevat ning seetõttu ei saa laps tunda mõnu hetkeolukorrast)
  
• lahtimõtestab oma rolle ja 4.-5.aastane hakkab juba teiste omaealistega mängima
  

Loovmäng

• 6.-7.aastased mängivad juba loovmänge päris hästi
  
• vanemad ei tohi tigedaks saada kui laps saab agressiivseks mängu käigus, sest ta mängib teatud karakterit
  
• näiteks lauamängud
  
• Liikumismängud õpetavad emotsioonide reguleerimist. Pole seotud universaalsusega - poisse ja tüdrukuid hinnatakse erinevalt
  
• Poistel on olulisem võistlemine - eesmärk ja sellele keskendumine . Seda tingib testosteroon kehas
  

Rollimängud

• Eelkoolieas hakkab lastel tulema sotsiaalne tundlikkus - kes, millist rolli endale tahab ja kõik ei saa ühte rolli mängida
  
• Sooline identiteet pannakse samuti eelkoolieas paika
  
• Hakkab enesehinnangu naiivne vorm kujunema - hakatakse ennast asjade järgi hindama - lapsed saavad küll aru, et asjad pole olulised, kuid selles arenguetapis jääb see tahaplaanile (eeskujudeks vanemad)
  

Reeglitega mängud

• jäigad reeglid on sellised, mida ei saa muuta
  
• Tähelepanu oskuste ja mälu areng
  
• analüüsioskus
  
• 5.-8.eluaastal hakkavad lapsed kaebama - sotsiaalsete normide omandamine - proovitakse teha teadmiste kontrolli
  

Kognitiivne areng on seotud mänguga
Mängud õpetavad ka lapsi tülitsema
Keel ja kõne
Keelele iseloomulikud tunnused:

• Kreatiivne
  
• Struktureeritus
  
• Mõtestatus
  
• Referentsus - viitav süsteem
  
• Interpersonaalsus - suhtlemise vahend
  

Keele komponendid:

• Foneemid - väiksem tähenduslik ühik, mille poolest üks ühik erineb teisest
  
• Morfeemid - väiksem ühik, mis kannab tähendust (nt raud - tee)
  
• Süntaks - tähenduslikud fraasid ja laused
  
• Fraas - intonatsiooniline tervik
  
• Lause - koosneb fraasidest
  
• Pragmaatika - keele kasutamine
  

Lastel, kes veel ise ei räägi, neil pole oluline sisu tähendus, vaid hoopis häälikud ja aksent. Võõra keele rääkija on lapse jaoks võõras ja ta ei võta teda nii kiiresti omaks kui ta emakeele rääkijat ( emakeel on tuttav - meeldivamad helid)
Keele omandamise periood:

Eellingvistiline periood

• kordusperiood on oluline
  
• kolmas/neljas elukuu hakkab kujunema lapsel kõne (umbes 70 häälikut oskab)
  
• 6ndal kuul hakkab laps rohkem kuulama kui räägib ise
  
• motoorne tajumine - paneb käe suule, et tunda liigutusi
  

Fraasiperiood

• 10.-18. elukuul võiks olla selles perioodis ning ta võiks kasutada sõnu
  
• sõnavara kasutamine - saab rohkem aru kui oskab kasutada
  

• sõna omandamine - avastamine, et sõna sisu on laiem kui algselt oli arvatud (alguses on ainult üks tädi - laiendatud etapis on kõik tädid)
  
• grammatika on vigane , kuid on omandanud grammatika reeglid
  
• oluline, et lapsega räägitakse grammatiliselt õigesti, mitte laste pudikeeles
  

Lihtsate lausete periood

• 2.eluaasta teises pooles - siis kui lapsed oskavad rääkida
  
• laps valib oma sõnavara valides , kellega ta suhtleb
  

Kaks-keelsete perede lapsed: Omandavad keeled kiiremini; võib aeglustuda grammatika õppimine (ema peab rääkima oma emakeelt )
Õppimisteooria ja õppimine:

Õppimisteooria (B.Skinner)

• Operantne tingimine - see mida me kinnitame, see ka kinnitub
  

Nativistlik lähenemine (N.Chomsky)

• Meil on kaasasündinud keeleorgan (ajus) - vahendab teadmisi
  
• See keskus, kuhu info suundub, aktiveerub teatud hetkel - peab olema sobiv keskkond
  
• Lenneberg - keel on kõige alus
  

Interaktsionalistlik lähenemine
Broca piirkond - kui seal on mingi viga, siis inimene ei saa kõnelda
Wernicke piirkond - inimene ei saa aru teistes ja seetõttu ka teiste emotsioonidest
Tihti saavad insuldi tagajärjel need ajupiirkonnad kannatada
Keel ja mõtlemine:
Edward Sapir (1884-1939)

• Keel omandatakse kindlas keskkonnas - mõtled nii nagu keel lubab - lingvistilise relatiivsuse hüpotees
  

Bejamin Whorfi (1897-1941)
Keele seos mõtlemise ning teadmiste ja kogemuste omandamisega
Biheiviorism ja õppimisteooriad :
Albert Bandura - Sotsiaalse õppimise teooria:

• kasvas välja biheiviorismi punktidest
  
• õppimine tasustamine eest - positiivne/negatiivne kogemus
  
• teiste kogemuste pealt õppimine - motoorse korteksi läheduses on ajuneuronid, mis selle tingib
  
• uuriti ja vaadeldi laste agressiivsust - BoBo nukk on ärritaja (nukku koheldakse hästi ja halvasti ning see kantakse erinevatel viisidel lastele ette - reaalselt, multifilmina, must-valgelt)
  

Nähtut ei jäljendata kohe, vaid siis kui tekib sobiv olukord
Käitumine tekib ka siis kui ei ole kinnitust
Kriitika: arvatakse, et selle tegemine laboris ei näita seda, et seda tehakse ka väljaspool laborit; pole kindel, et samad tulemused on korratavad; kui BoBo oleks elus, kas siis temaga kui mingis suhtes oleva isikuga käituks ta samamoodi; eetika
Tegemist on korratava katsega
Sotsiaal-kognitiivne teooria, 1980
17.02
Enesetõhusus
Bandura, A. (1997). Self-efficacy: the exercise of control. New York : W.H. Freeman.
Kui usud , et saad hakkama, siis saad ka hakkama – kui ei, siis isegi potentsiaali olemasoluga ei saa. Reguleerib ise, suuresti enesetõhususe määravad ära vanemad (esimene kasvukeskkond ).
Hea enesetõhusus:
Huvitatud pigem tegevusest kui tagajärjest – suunatud keskendumisele tegevusele
Pühendunumad, taastuvad paremini tagasilöökidest, võtavad jõukohaseid ülesandeid, hea eneseregulatsioon (emotsionaalne regulatsioon – mitte mõelda lõhnale vaid kujule ja geomeetrilisele aspektile kommil – tähelepanu suunamine mujale, stressinäitajad)
Baumrind – stabiilne vanemlikkus, püsiv käitumisviis
Autoritaarne: ootus kõrge, soojus madal, kontroll kõrge, toetus avastusteks madal. Edukad koolis, aga õpivad vanemate jaoks, peale keskkooli murduvad. Ei motiveeri end ise. Probleemid sots. Suhetega , harjunud olema kuulekad, öeldakse ette, kus, millal, kui palju. Tahavad kellelegi kuuletuda, otsivad ellu juhte, kipuvad kampadesse minema. Tarkade vanemate lapsed, kes tahavad, et lapsed oleks edukad ja saavutaks neil saavutamata jäänud asju. Kuna vähe katsetanud, siis riskisituatsioonides otsuste langetamisega raskusi, tuleks leida positiivne autoriteet (treener)
Lubav /ükskõikne – ootused madalad, soojus madal, kontroll madal, toetus avastusteks ükskõikne. Laps käitub katse-eksituse meetodil, piirangutest on vanematel suva (ah, mine ikka siis), ostetud armastus – seeläbi emotsionaalne heakskiit ilma tegelemiseta. Rutiini kehtestamine on ainus viis hakkamasaamise õpetamiseks, ei saa aru tegu-tagajärg seosest. Suhtlemisoskusega keeruline, aga võivad olla head manipulaatorid, ei oska alluda reeglitele.
Lubav/ hooliv – madal ootus, kõrge soojus, lubav avastamistegevuse suhtes, kontroll madal, kui laps piire ei taju, siis hakkab ise kontrollima, kui kaugele võib minna, suhtlemisoskused vajavad vaeva, sest kehvad läbirääkimisoskused, on saanud seda, mis tahab, ei talu pinget läbirääkimistel, pigem lõpetavad suhte, verbaalne agressiivsus kui ei saa tahetut. Kodust väljas olevad olukorrad on hirmsad, sest talle seatakse piirid ja ta peab nendega leppima
Autoriteetne – ootused kõrged (usun, et saab hakkama), soojus kõrge, mõistlik kontroll, avastamistegevusel toetus (toetatakse lapse algatusi), autoriteetselt kasvatuselt kasvab välja isemotiveeriv laps, kellel on kõrge enesetõhus tänu harjutamisele ja katsetamisele, suudavad end kehtestada, reguleerida, oskavad riske hinnata
Kui antakse võimalus eksida, siis enesetõhusus paraneb
Mõjutavad: Sotsiaalmajanduslik olukord määrab väga suurel määral kasutatava stiili, vanemate enda oskused oma eluga hakkama saada, lapse iseloom, arengu kiirus, kuidas lapsevanem on planeerinud lapse sotsialiseerimise, millised keskkonnad ja mis vanuses. Mida kiiremini ja püsivamalt autoriteetset kasutada, seda parem enesetõhusus lapsel.
Semiootiliselt vahendatud õppimine
Lev Võgotski (1896-1934) – teooriad, läbi keele mõtlemise kujundamine, sisekõned, väliskõned
Jerome Seymour Bruner (sünd.1915) – kaugem eesmärk see, et õpetada inimene iseseisvaks (oskab probleemidega hakkama saada, alternatiive leida), tõi õppimise peamisteks tunnusjoonteks uudishimu, mis põhineb õppimise eelsoodumusel, õpitavatel asjadel peab olema süsteem, struktuur (mitte ristlõige , läbilõige), mis loob mõistetavuse. Kui palju karistatakse – kiitus peaks olema eelistatud, kuidas kiitmist ja karistamist suhestuda – tugevuse väljatoomine toob edu. Ei ole piirilist astmestikku (nagu Piaget), ehitame kõik üles kogemuse pagasile, mõnikord vaja kogemusi integreerida, ei õpi midagi uut vaid kasutame olemasolevat – kognitiivne teema selleks, et kehalist arengut toetada. Pead looma kogemuse ja õpid läbi kogemuse läbi uute tehnikate. Ilma kogemuseta õpetada pole mõistlik.
Kognitiivne teooria
Konstruktivism
John Dewey ( 1895 -1952) – vaja integreeritud kogemust, vb palju teadmisi, aga tuleb sisse tuua tegevusi, tuleb õpetada lahendama probleeme, tuleks tekitada teadmatuse tunne (ma ei tea), motiveerimise koht (võiksid saada teada), hüpoteesi raamistamine ja sealt alternatiivide leidmine. Ei tohiks anda ühte mudelit, nii käib. Teadmised seostuvad edasi järgmiste asjadega.
Klassikaline, instrumentaalne, sotsiaalne, kognitiivne, kontekstualist (võgotski), konstruktivism
Murdeiga
• Murdeiga - üleminek lapseeast täiskasvanuikka.
Areng füüsiliselt, füsioloogiline (sooline küpsemine), sotsialiseerumine.
• Murdeea vanuseline piiritlemine.
• Murdeiga ja kultuur. – traditsionaalkultuurides pole revolutsiooni (läbivad katsed)
Murdeea algatab hüpotalamus (üks vanemaid aju piirkondi), mis aktiveerib telje (2. aastat enne nähtavaid muutusi – aistingute tundlikkus), hüpotalamo-hüpofüsaar-adrenokortikaal- telg = suguhormoonide vabastamine ( östrogeenid , androgeenid), stressitelg (adrenaliin, kortisool )
Mõlemal sool mõlemad hormoonid, karvakasv androgeenidel, kehakuju muutus östrogeenidel
Kehalised muutused

• Kasv (östrogeenide poolt juhitud – sp naised kasvuspurt enne), kasvuspurt ebaühtlane , tüdrukutel 9 cm aastas, poistel 10 cm aastas, lülisammas kasvab aeglasemalt ja rühiprobleemid tekivad siis
  
• Kehakuju – rasvarakud salvestavad östrogeeni
  
• Suguelundid - küpsevad
  
• Nahk – rasuerituse süsteem korraldatakse ümber, nahal muutused: higistamine , akne
  
• Juuksed - rasusemad
  
• Higinäärmed
  
• Karvakasv – sekundaarsed sugutunnused
  
• Hääl – poistel häälemurre , tüdrukutel muutub hääl sügavamaks
  
• Meelte tundlikkus – kuulmine, puudutused ,
  
• Füüsiline vastupidavus – südame-veresoonkonnale pinge, sest süda ei jõua järele, meestel füüsiline vastupidavus suureneb
  

Testosteroonitase meestel puberteedieas tõuseb kõrgele ja langeb vaikselt vanusega, naistel östrodiool tõuseb puberteedieas ja püsib samal tasemel kuni pre- menopaus , menopausil läheb väga ebastabiilseks ja langeb peale seda kiirelt
Testosteroon ja östrogeen osalevad aju arengus
Muutused mõtlemises – mälu ja tähelepanu tasemel testosteroon
Areng tsentraalselt perifeersele – keha ja aju
Müeliin tekib juhteteede ümber, erutusjuhtesüsteemid täienevad ja närviimpulsid liiguvad kiiremini ja efektiisemalt, suuraju müelisatsioon puberteedieast algab kestab kuni 20. Eluaastani umbes. Liigub aju vanematest osadest uuteni, õpime üha paremini oma käitumist kontrollima, planeerima. Esmased käitumismustrid allutatakse märksa keerukamatele süsteemidele. Käitumist ja tähelepanu koordineerivates ajupiirkondades toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek.
Muutused mõtlemises – artiklid:
Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri , aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem vigade märkamise ajuosi, näevad pigem üldpilti, ülesandele fokuseeritus väiksem, iseenda tegevuse monitoorimine keeruline (täiskasvanul aktiveeruvad automaatselt). Teismeliste lavaefekt – puudub teine perspektiiv , arvab, et peabki koguaeg esinema , arvestamata sellega, et kõik teised arvavad ka nii. Ettekujutus hüpoteetilistest variantidest, mida teised näevad, mis sõltuvad tema enda arvamusest enda suhtes. Tõuseb em. labiilsus, kui suhteid rohkem vanemate tüdrukutega tüdrukutel, siis algab puberteet varem, keskkonna faktor oluline.

• Riskialdis
  
• Egotsentriline
  
• Ei suuda oma käitumise analüüsi tõhusalt aktiveerida
  
• Võimeline abstraktselt mõtlema
  
• Laiendab enda õigusi ja kitsendab teiste omi – identiteedi arenguks vajalik. Eriksoni 13-16 eluaasta inimsuhete kriis, 16-19 identiteet
  

Müelinisatsioon – paksenevad juhteteed , kiirenevad ülekanded
Juhteteede juurdeteke – uute kogemustega tekib (pigem väikelastel), teismelistel vaja neid kiiremini kasutada ja müeliniseeruvad.
Padmanabhan A., Luna , B. (2013). Developmental imaging genetics: Linking Dopamine function to adolescent behavior . Brain Cogn. 89; 27-38.
Ordaz, S.J., Foran, W., Velanova, K., Luna, B. (2013). Longitudinal growth curves of brain function underlying inhibitory control through adolescence, J.Neurosci. 46,18109-24.
Simmonds , D.J., Hallquist, M.N., Asato M., Luna, B. (2014). Developmental stages and sex differences of white matter and behavioral development through adolescence: a longitudinal diffusion tensor imaging (DTI) study. Neuroimage. 15;92:356-68.
Sotsiaalsus
Kuidas reguleerida nii, et miski ära ei jääks ? Tihti vanemad distantseerivad end noorte elust mitte noored vanematest (pole valmis veel eralduma aga vanemad arvavad, et on)

• Suhted vanematega. – mõistab, et vanemad pole ideaalsed, otsitakse iidoleid,
  
• Suhted eakaaslastega. – otsitakse suhteid, palju pettumusi ja valu, olulised, nende järgi püütakse end määratleda, enda sots. olemust, iga valik lülitab teise välja (üks seltskond korraga), must-valge arusaam, püüdlus identifitseerida end läbi grupi, et hiljem saada aru, kuhu sobitun
  
• Identiteet. – 16-19 identiteedikriis, ei saa aru, kuhu kuulun, kes olen. Kriisi tulemusel eemaldutakse ühiskonnast, ei saada aru, kes ollakse ja liitutakse igasuguste rühmitustega või tarvitatakse aineid (sõltuvus – tahavad eemalduda, lõhustuda), et end leida, mis on mu eesmärgid – keskkonna muutus aitab. Võib ka tekida agressiivsus – olen pigem paha kui mittekeegi. Võib tekida ka fanatism e identiteedi üleküllus – arvamus, et minu käitumine on ainuõige siin maailmas (tugineb nooruki egotsentrismile), väga selge must-valge mõtlemine, identiteet kohandub ja muutub, aga kui kommi ei saa, siis ei tahagi üldse jne.
  
• Romantilised suhted – väga olulised, kui teatud perioodis kogemust ei tekki, siis hiljem raske hallata, egoismist juhitud suhted, küpset suhet noorukitel raske luua (täiskasvanud valivad selle, kellega oleks huvitav ja areneks ise ka edasi – noorukid katsetavad, seotud lühiajalise eneseleidmise eesmärgiga), 13-16 esimesed katsetused rom. suhetes,
  

Noorukieas tuleb treenida keha, sest see tagab hea tervise ülejäänud eluks.
Täiskasvanuiga. Vanadus .
Täiskasvanuiga
• Biopsühhosotsiaalne mudel - Vaim, keha ning käitumine võib olla taandatav ja seletatav rakkude tasandil, biokeemilisel või närvisüsteemi tasandil. (ajus muutused imikueast täiskasvanuks saamiseni – lisanduvad ühendusteed)
• Periodiseerimine – murdepunkte pole!
• Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – ei teki bioloogias vaid kognitiivsete ja sotsiaalsete võimete osas, meeleline tundlikus langeb (nägemine, lõhn, kuulmine)
Alates 25 väheneb keha efektiivsus, algab taandareng , androgeenid meestel langevad pidevalt, naistel östrogeeni langus kiire pärast menopausi , vanusega langeb meeste spermakvaliteet – reproduktiivsus erinevalt naistele ei lange, lähedale ei näe hästi (läätse muutus), refleksid ja tähelepanu langevad, lihasjõud langeb, painduvus lageb , unevõlga raskem taluda, energia taastumine võtab kaua aega, magamata öid raskem tagasi teha, kuulmisteravus langeb.
Androgeenide puhul 10% langus terviseseisundina tunda
Sotsiaalne tasand

• Normatiivsus - see, kui öeldakse, mida tuleb heaks ja halvaks, positiivseks ja negatiivseks, kasulikuks või kasutuks hinnata.
  

• Eluga rahulolu uurimus – U kujuline, puberteediiga raskeim
  

„Keskea kriis on olukord, lui inimene mõtleb asjad enda jaoks hullemaks kui need tegelikult on.“ - reaalselt kriisi pole, langeb vastupidavus, vanadus tuleb aga eluga rahulolu tõuseb: märksõnadeks kindlustunne, oskus elada olemas, majanduslik stabiilsus saavutatud. Võetakse vastu ka uusi väljakutseid, laiendatakse võimeid – lapsed suured, majanduslikult polnud enne võimalik. Suhteid osatakse oskuslikumalt reguleerida ja neist rõõmu tunda – pole eesmärgipärased ainult.

• Teoreetilised ja metodoloogilised kitsaskohad – biases, arvatakse, et on mingi keskeakriis, saadakse tulemus, mida tahakse, küsitavaused metodoloogiliselt nõrgaks kohaks (longituudid näitavad, et keskeakriisi pole – keskkondlik artefakt)
  

Galambos, N.L., Fang, S., Krahn, H.J., Johnson, M.D., Lachman. M.E. (2015). Up, not down: The age curve in happiness from early adulthood to midlife in two longitudinal studies . Developmental Psychology, 51 (11): 1665.
Vanadus (alates 60-65 ish kuni 90, kus algab kiire taandareng))
• Biopsühhosotsiaalne mudel – bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne muutus
• Vananemise teooriad

• Geneetilise etteprogrammeerituse teooria – inimrakkude reprodutseerimisse on sisse ehitatud kell, kui aeg saab täis, siis rakud ei ole võimelised jagunema ja mõned rakud on programmeeritud keha hävitama (bioloogiline enesehävitus)
  
• Kandmise ja kulutamise teooria – kulume ära nagu masin, keha on ära kasutatud ja energia tootmise kõrvalproduktid ei lahku kehast
  

Muutused seotud meeleorganitega (sensoorsed võimed langevad), muutused nahas ( kortsud , elastsus kaob), luustikus (lülisammas ja küür), kõik langeb! Kognitiivne, koordinatsioon, reaktsioonikiirus
Intellektuaalsus: hakab voolav intelligentsus langema, sest KNSis toimuvad muutused(uute situatsioonide ja nõudmistega hakkamasaamine), kristalliseerunud (õpitud) intelligentsus ei lange, lühimälu võimekus langeb harva, sõltub mälu kasutamisest – vajab stimulatsiooni ja väljakutseid, pikaajalises mälus rohkem muutusi. Sotsiaalselt: hõivamatuse teooria, raskusi sotsiaalsusega just nagu surmaks ettevalmistumine (kõik suhted lõpevad surmaga, tähelepanu nihkub iseendale), aktiivse hõivatuse teooria – vanaks jäämine ei tähenda, et peaks isoleerima end suhetest vaid võiks jätkata tegevusi, mis täiskasvanueas olid omased (tähelepanu endal aga jätkub teistele ka)
Kriitika: Aktiivsuse teooria: aktiivsus ja sotsiaalsus ei taga õnne, hõivamatuse teooria: kas tõesti peaks õnne nimel eraklik olema, kas käitumismustri muutmine pole raske ja probleeme tekitav (käitumismustreid ei muudeta, sest identiteet ja identiteedi muutus on raske)
Elukaare käsitlused
• Näiteid teoreetilistest lähenemistest
Charlotte Bühler (1893 - 1974) – elukaare käsitluste algataja , arvab, et peame inimese arengut nägema kui elukaart , üks kasvab välja teisest ja on ise omaenda elu aktiivne kujundaja. Temast algas elukaarena vaatamine (enne oli läbilõikeline). Tõi uue lähenemise elu arengule – olevikus olles tuleb näha minevikku ja tulevikku
Erik H.Erikson (1902-1994)
Sigmund Freud (1856-1939)
Elukaare etapid D.Levinsoni järgi