Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Arengupsühholoogia (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus ?
  • Mida arengupsühholoogia uurib ?
  • Millised võiksid olla kitsaskohad ?
  • Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem ?
  • Mis on inimpsüühikas uurimisobjektiks ?
  • Milline on mõju teadusele ja rakenduslikule valdkonnale ?
  • Mis neilt küsitakse ?
  • Mida nad tahavad ?
  • Mida ta teeb siis kui ema tuleb tagasi ?
  • Kuidas reguleerida nii, et miski ära ei jääks ?
 
Säutsu twitteris
Arengupsühholoogia
04.02.
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.
Püütakse näha arengu kujunemist läbi mõtestamise. Peab olema loogiline süsteem, mis peab põhinema reaalsusele.
Meetodid on need instrumendid, mida me kasutame teooria paika panemiseks (kvalitatiivne/kvantitatiinve). Kui meetod ei sobi, siis pole mõtet edasi tegutseda (nt: koolis tehakse õpetajate ees kooli hindamist ja tulemuseks on, et kool on väga hea = tulemus võib olla väär).
Tööstusrevolutsioonist alates võib rääkida arengupsühholoogia tähtsuse kasvust. Paljud uuringud on sellised, kus ennustatakse inimeste käitumist.
Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin , filosoofia, pedagoogika, ajalugu.
Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi:
  • Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk )
  • Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused
  • Kasvamine
    Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm
    Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest
    Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev
    Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab).
    Arengu alatüübid:
    • füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)
    • motoorne areng (progresseeruv omandamine, roomamine - kõndimine -hüppamine-keksimine)
    • kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu
    • sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega)
    Arengu periodiseerimine : autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse.
    Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks:
  • küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel
  • õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat)
    Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära.
    Areng on protsessi keskne . Mõtlemine on staatiline ja protsess (kuidas me teatud eesmärgini jõuame) on dünaamiline .
    Mis on arenguliste muutuste peamine põhjus? On aistinguid, mis tulevad kehast seest ja ka neid, mis tulevad keskkonnast. Keskkonna ja pärilikkuse dilemma – mõlemad mängivad rolli indiviidi arengulistes muutustes.
    Pikkus, kehaehitus , hääletoon, musikaalsus, häbelikkus, keele omandamise iga, emotsionaalsus, ärevus , neurootilisus (jne.) on need asjad, mis võivad vanematelt lastele edasi kanduda läbi geenide. Füüsilistest omadustest on ka käepigistuse tugevus päritav vanematelt.
    Võetakse interaktsionistlik seisukoht – inimese arengus on oluline nii keskkond kui pärilikkus .
    Arengu järjepidevus /perioodilisus. Kvantitatiivne (pikkus) ja kvalitatiivne (inimese loomuses olevad muutused) areng.
    Kas varasem ja hilisem areng on üksteisega seotud? On seotud.
    Inimese sünnipärane olemus – imiku loomus on neutraalne sündides , ei saa olla hea ega halb imik .
    Aktiivsus/passiivsus – oleneb motivatsioonist, tahtejõust
    Arenguliste muutuste universaalsus – valim ja meetod tuleb valida selle järgi, mis on hüpotees
    Arengupsühholoogia ülesanne:
    • kirjeldada (kas ja kui suur on uuritavate nähtuste probleemide tase ja milline on struktuur)
    • seletada (nähtuse või probleemi olemust seletada, tagajärgede analüüs). Seosed, vastasmõjud (korrelatsioonid)
    • ennustamine (prognoosida, oluline teaduslikud uurimustes, protsessid – jälgimine ja seletamine). Igal asjal on oma põhjus, miks see juhtus, midagi ei juhtu ilma põhjuseta. Oluline süsteemne mõtlemine ja olemasolevad seaduspärasused.

    Uurimismeetodid : vaatlus (vaadeldakse lapsevanemat, sest temalt saab põhilisemat infot); uurija peab jääma neutraalseks ja ei tohiks teha ennatlikke järeldusi; tuleb jääda objekti/subjekti põhiseks – ei tohi unustada, kes on uurimisalune.
  • vaatlus - välis (kõik vanusegrupid, sekkumine - laboratoorne, eksperimendid ja loomulik - vaadeldakse inimese käitumist keskkonnas ilma sekkumiseta)- ja sisevaatluse ( sisevaatlus - saab teha vaid neil, kes on vanemad ja oskavad end lahti mõtestada) võimalus. Positiivsed küljed - on odav, saab katset korrata (laboratoorne), paindlik.
    Mõtlemiseks: Mida arengupsühholoogia uurib? Millised võiksid olla kitsaskohad? Milliseid järeldusi on võimalik teha?
    Kui me tahame teha järeldusi, siis peame mõtlema, kuidas me meetodeid loome ja kasutame:
  • sisemine raamistik
  • indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet)
  • individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud
  • individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp
    Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation.
    Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi
    Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad
    Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa
    Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus , siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed - uuesti kasutades peab andma sama tulemuse; seoseid tunnuste vahel peab saama uurida; võimed, süsteemne protsess, kasutatakse reastamiseks
    • Objektiivtestid - intelligentsustest¸ oskused
    • Projektiivtestid - inimene ei tea, mida mõõdetakse; taju on määratud mälu jälgede poolt (näiteks lapsed joonistavad pere)

    Kitsaskoht: subjektiivsus , kas test ikka mõõdab seda, mida ta mõõtma peaks.
    Ajalugu
    Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga.
    Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla.
    Antiikajal hakati kontrollima/ uurima perekonna planeerimist.
    Laste suremus oli kõrge (1/3) - lapse surma järgselt polnud tseremooniat.
    Puudus mõiste lapsepõlv.
    Lapsepõlve kategooria sündis tänu meditsiinile 19.sajandil. Hakkas looma teadmus, et on vaja rääkida arengust läbi elukaare .
    Lapsepõlve seletus muutub ajas aga jääb, et see on sotsiaalne konstrukt.
    On olemas bioloogiline alus aga sellele pole antud tähendust. Teadus võtab võrdsena nii imikut kui ka täiskasvanud inimest.
    Kujunemislugu :
    • algusaastad 1859 -1914
    • Charles Darwin - kirjutab oma poja arengust, avaldub 1897 ,(eriline mängulust, väljendusvõime) - tekitas palju diskussioone. Arengu all tuleb mõista pidevat muutumist ajas (kohanemisvõime); teadusliku uurimismeetodi täpsus (otsis tugipunkti)
    • K.E. von Baer - bioloogia alased tööd, progresseeruvad aspektid, areng toimub lihtsamalt keerulisemale, üldiselt spetsiifilisema poole (käeliigutused beebidel )
    • E. Haeckel - illustreeris arengu: inimene oma arengus on sarnane teiste liikidega (kala, lind), arenguetapid embrüos on sarnased, põhines Darwini teoorial

    Võltsis jooniseid ja see oli üks põhjuseks, miks pandi kahtluse alla ta teooria.
    Rekapitulatsiooni ehk biogeneetiline - on selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi  alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe.
    • Ontogenees
    • Fülogenees
    • G.S.Hall - sarnasused on bioloogilistes nähtustes; liigi arengut saab näha läbi indiviidi arengu
    • S.J.Gould
    • A. Gesell - Hall`i õpilane; inimese areng ei saa näidata liigi arengut; küpsemisteooria; bioloogiliste mehhanismide kompleks , mis suunab arengud, käitumist; rõhutas rohkem bioloogia põhisusele
    • J.Piaget
    1882.a. arengupsühholoogia kui iseseisva distsipliini tekkimine
    W.Preyer - psühholoogia peab olema täpne, mitte muutuma filosoofiaks; kõne ja keele uuring
    A.Binet: Binet`- Simoni test (1905) - testid peaksid sisaldama palju erineva raskusastmega küsimusi . Rõhutati täpsust
    J.M. Baldwin - geneetiline loogika , hakkas rääkima lapse mõtlemisest, tõi sisse mõisted: assimilatsioon (keskkonna mõju organismile) ja akommodatsioon (peab olema valmis keskkonnaga suhestuma). Lapse areng toimub läbi erinevate astmete, mis on üksteisest eraldatud. Lapse areng on seotud nii keskkonna kui ka bioloogiaga.
    Arenguteooriad
    aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida neid. Fakt iseenesest ei tähenda midagi.
    On põhimõtteliselt kontrollitavad . Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad.
    on üldistavad ehk teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamustel.
    Preformatsiooniteooria: (17.-18.sajandil)
    • Antony van Leeuwenhoek - spermatosoidis on väike inimene, kui inimene on valmis olema spermatosoidis, siis edaspidi toimub ainult kasvamine
    • Nicolaas Hartsoeker
    • On olemas alge
    John Locke - (tabula rasa ) rääkis lapse arengust, enne püüdis ta kirjeldada sündiva lapse olemust ja loovust . Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikaks.
    Keskkondliku lähenemise esindaja - inimese arengut mõjutab kõige enam ümbritsev:
    • assotsatsioonid - tunnet tekitatakse läbi assotsatsioonide
    • kordamine - harjumuse teke
    • jäljendamine - ümbritsevast keskkonnast alateadlikult millegi kaasamine oma edasiseks eluks
    • tasu ja karistus
    Biheivorism on seotud J.Locke`ga
    11.02.
    Epigenees - toimub muutus (areng) nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt.
    Preformism - alge on olemas ja areneb pidevalt edasi.
    Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem? Konstruktide leidmine ja ligipääs on keerukas; ei saada piisavat materjali; kasutatakse teisi isikuid, et hinnata teisi hinnanguid; kantakse üle ideoloogiaid, mida uuritakse.
    John Locke - oli arst (elas 1632-1704). Kehaline võimekus oluline. Lihtne end kontrollida, kui inimene on terve:
    • enesekontroll
    • enesedistsipliin
    • Reeglid - Reegleid saab õpetada nii, et lastakse inimesel eksida - kui pole eksimusi, ei osata uusi suundi valida (nt lapsed peavad turvaliselt eksima, et teha vahet heal ja halval).
    • laste kognitiivne võimekus piiratud - oluline tema jaoks
    • sünnipärane uudishimu - kui elus edasiviiv jõud - seda saab pidurdada teiste poolt.
    Tõi sisse mõttearenduse, et kuidas ikkagi õpitakse - reeglitega peab olema ettevaatlik. Õpetamise viisid:
    Inimene õpib läbi kogemusi, mitte ainult teooria põhjal.
    Kiitus ja tunnustus olulised laste jaoks, karistamine on see olukord kui last ei tunnustata. Eneseusku on võimalik kiitusega suurendada. Vastumeelsel asjade tegemisel pole potensiaali.
    Tema arvab , et inimesel on olemas kõik see, et ennast arendada (peab olema õige kasvatus ja õige suund, kuhu elus liikuda tahetakse)
    Jean- Jacques Rousseau (1712-1778) - ema suri sünnitusel ja isa pidas teda süüdlaseks ning keelas tal teiste lastega mängimise ära. 16 aastaselt oli ta hulkur ; 30.aastaselt abiellus ja majandusliku seisu paranemisega võttis endale kasulapse.
    • Looduse ja inimühiskonna mõjud vastandlikud - lapsekeskne arengufilosoofia.
    • Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad - lapsed on sünnipäraselt head.
    • Lastel oma viis näha ja tunda - lapsed ei mõtle nii nagu täiskasvanud, sest nad kogevad maailma teisiti; lastele ei tohiks peale suruda täiskasvanulikke teadmisi (nt surm, seksuaalvahekord - ei saa otseselt aru asjadest, kuid seonduvad selle info olemasolevaga ja hakkavad asju valesti tõlgendama).

    Arengustaadiumid:
  • imikustaadium - 0.-2./3. eluaastat - vahetute meelte abil kogeb maailma - tunnetusprotsesside , aistingite, kompimise treenimine/emotsioonide areng - habras keha ja meel - tuleks arendada keha ja liigutusi
  • varane lapsepõlv - 2/3.-12.eluaastat - kõne, motoorne, füüsiline areng (hüppamine, jooksmine) - lapsed saavad ise hakkama ja hakkavad nägema seoseid ning põhjuseid asjade vahel; õpib ära keha arendamise; meelte treening
  • hiline lapsepõlv - 12.-15/16.eluaastat - tegemist on intellekti treeninguga, püüab luua teaduslikku mõtlemist; hakkab mõistma tegevuste sisu ja ka kasulikkust (kus teatud tegemist saab rakendada)
  • noorus - 15/16.eluaastat - treenitakse moraalsust (hea ja halva mõistmine)
    Rõhutas kehalist arendamist ja seda, et hinnangut tuleb hoida laste arengust eemale.
    Tuleb arvestada, et suurel määral on keha see, mis on arengu aluseks (emad peaksid rohkem tähelepanu pöörama laste kehalisele arengule).
    PSÜHHODÜNAAMILINE/PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA
    Sigmund Freud (1856-1939)
    Struktuurne isiksuseteooria :
    • ID (tema) - kaasasündinud (tahan praegu ja kohe naudinguid rahuldada); kehalised rahuldused ( söök )
    • EGO (mina) - toimib reaalsuse printsiibil; suudetakse rahuldust edasi lükata (söön kui saan); tekib imikueas
    • SUPER EGO ( üli mina) - moraali kogum (ootused, väärtused - võetakse omaks tavaliselt vanematelt); agressioon vanemate vastu - lapsed ei saa vanemate vastu ja seepärast jääb see hinge ning see on üks super ego osa; peamine emotsioon - süütunne

    S.Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed: kus on naudingu piirkond hetkes ; milles toimub konflikt, et areng hakkab toimuma? Soov naudingu ja teadmine moraali vahel.
    • Oraalne faas - esimene nauding söömine (suukaudne); seotud imemisrefleksiga; eesmärk sõltuvussuhte loomine (usaldus ema ja lapse vahel); faasi läbimine - usaldus nii enda kui teiste vastu
    • Anaalne faas - umbes 18.elukuud-3.eluaastat; naudingu allikas on enesekontroll (nt potil käimine), iseseisvus , suudetakse iseendast lähtuda; faasi läbimine - inimene saab aru kaotusest ja võidust, suudab asju tasakaalus hoida
    • Falliline faas - 3.-5. eluaasta ; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted
    • Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha
    • Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine

    Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud.
    Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest.
    (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust).
    Erik Homburger Erikson ( 1902 -1994) - Epigeneetiline lähenemine
    Psühhosotsiaalne arenguteooria , 1968
    Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine
    Inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalselt
    Inimene on ratsionaalne
    Psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte:
    Aste Ligikaudne iga
  • Usaldus ja usaldamatus sünnist - 1,5 eluaastani
  • autonoomsus või häbi ja kahtlus 1,5-3 aastat
    • Pole juhuslik, mis elus toimub; keskkonnas saab teha ise muudatusi; iseseisvumine ja suudavad ise oma rahuldusi rahulduda; keelatakse lapsi( rõõm , et saadakse ise hakkama ja see kaob keelates negatiivse emotsiooni alla)

  • initsiatiiv või süü 3-6 aastat
    • Juhul kui laps saab eelmisest astmest kaasa positiivsust ja initsiatiivi, siis neil on julgust ja tahet proovida/katsetada - negatiivse sisuga aste toimib vastupidiselt; oluline on lastel lubada teha asju ja julgustada neid - saavad õppetunne ja õpivad paremini

  • usinus või alaväärsus 6-12 aastat
    • Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine; oskus oma soove vastavalt keskkonnale kujundada (mis on sobiv ja mis mitte); suureneb pidevalt kompetentsus hakkama saada - nt suhted; lähevad kooli ja toimub sotsiaalse keskkonna muudatud (kodu-koos) - kuidas kujuneb kompetentsus

  • identiteet või rollisegadus noorukiiga
    • Esmased enesemääratlused ja otsing; füüsilised muutused; omane otsida iidoleid, eeskujusid - tagasiside saamine olulistelt inimestelt ja vajadus end samastada kellegagi; vastandumine vanematega selleks, et saada ise täiskasvanuks

  • intiimsus või isolatsioon varane täiskasvanu
    • Elukaaslase leidmine ja romantiliste suhete praktiseerimine; tuleks saavutada intiimsus, lähedus ; negatiivne oleks olla isolatsioonis ja mitte katsetada romantilisi suhteid; uued tasandid sõprussuhetes ja keskkonna muutus ( huvialad , töö)

  • generatiivsus või stagnatsioon keskiga: umbes 40-50 aastat
    • Rahulolu, mitte rahulolu olemasoleva eluga; taandumine või soov edasi liikuda; ei esitata endale uusi väljakutseid, irdumine suhetest

  • ego terviklikkus või ahastus hiline täiskasvanu: umbes 60 aastast algab
    • Identiteet on küps - saadakse aru, mis rolli on elus mängitud; negatiivne on tunda ahastust - ei olda eelneva eluga rahul; oluliseks muutuvad peale lähedaste ka teised - terve inimkond
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Arengupsühholoogia #1 Arengupsühholoogia #2 Arengupsühholoogia #3 Arengupsühholoogia #4 Arengupsühholoogia #5 Arengupsühholoogia #6 Arengupsühholoogia #7 Arengupsühholoogia #8 Arengupsühholoogia #9 Arengupsühholoogia #10 Arengupsühholoogia #11 Arengupsühholoogia #12 Arengupsühholoogia #13 Arengupsühholoogia #14 Arengupsühholoogia #15 Arengupsühholoogia #16 Arengupsühholoogia #17 Arengupsühholoogia #18 Arengupsühholoogia #19 Arengupsühholoogia #20 Arengupsühholoogia #21 Arengupsühholoogia #22 Arengupsühholoogia #23 Arengupsühholoogia #24 Arengupsühholoogia #25 Arengupsühholoogia #26 Arengupsühholoogia #27 Arengupsühholoogia #28 Arengupsühholoogia #29 Arengupsühholoogia #30 Arengupsühholoogia #31 Arengupsühholoogia #32 Arengupsühholoogia #33 Arengupsühholoogia #34 Arengupsühholoogia #35
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 29 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor beowolf Õppematerjali autor

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    29
    docx
    Arengupsühholoogia
    15
    docx
    Arengupsühholoogia loengukonspekt
    28
    docx
    Arengupsühholoogia
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    38
    doc
    Arengupsühholooga
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    19
    docx
    Arenguteooriad
    74
    docx
    Psühholoogia konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun