Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhip
See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb, näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab. · Normaalne sümbioos (2-5 elukuu)- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht. Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus. Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused, mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid.
Saavutame enesekontrolli, iseseisvuse, ettevõttlikus ilma liigse süütundeta, lähtume ennekõike iseendast. Suudab tasakaalustada pedantsuse minnalaskmisega. Kui ei läbi korralikult, siis fikseerub täiskasvanueas. Falliline faas Oidipus armastas ema, tappis isa, Elektra armastas isa, tappis ema. Poisslapsed tunnevad kastratsiooniärevust, avastavad oma soolise erinevuse, tüdrukutel peenisekadedus, identifitseerivad naissooga, distanseerivad vastassoost. 3-6 eluaastat. Tekib ka kiindumus vastassoost vanemasse. Laps avaldab armastust (võtan su naiseks), edukas läbimine annab sooidentsuse, toimetulek välismaailma ja sisemiste impulssidega. Tohutu soov konkureerida ja silma paista (kui ei läbi edukalt?) Latentne faas 6-14 eluaastat, seksuaalsete ihade mahasurumine, Genitaalne faas 14-20 adekvaatne seksuaalsus, iseenda seksuaalsuse tunnistamine Faaside vahel liikumine ei tähenda, et eelmine faas on täielikult rahuldatud, aga piisav, et edasi liikuda
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................
Tähtsaim isiksuse komponent "ego". Inimene peab selleks et kohaneda ja toime tulla tajuma maailma reaalsust. Teooria välja antud aastal 1968. Kolmas loeng. Eriksoni psühhosotsiaalse arengu astmete kokkuvõte. Iga aste lõpeb tulemiga, kriisi lahendusega, aga täislahendust ei tule kunagi, ainult piisavalt, et minna järgmisse astmesse. 1. aste - sünnist kuni 1,5 aastani. Usaldus või usaldamatus. Kriis on usaldus või usaldamatus. Kõige intensiivsemad suhted on emaga, seotus, kiindumus. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine. Psühholoogiline seotus on tähtis. Rahuldatud peavad olema füsioloogilised ja psühholoogilised vajadused. Usaldus kujuneb kui lapse suhted maailmaga on üldiselt positiivsed. Ebakindel hoolitsus ja ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule. Erikson räägib usaldusest või usaldamatusest suhtest emaga, mida tuleb lahendada, et minna edasi järgmisele astmele. Omandab - teadmise maailma kohta kas on positiivne või negatiivne
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
o usaldav vs sõltuvussuhe o usaldus enda ja teiste vastu · anaalne faas 1-3 ea o defekatsioon naudingu aluseks o kui selle läbitakse, saavutatakse enesekontroll, ettevõtlikus ilma süütundeta · falliline faas 3-5 ea o huvi genitaalide vastu o poisslapsed tunnevad kastratsiooni hirmu , tüdrukutel on peenisekadedus (oidipuse ja elektra kompleks) o tekib kiindumus vastassoost vanemasse, faasi läbimine annab sooidentiteedi · latentne faas 6-14 ea o toimub seksuaalsete ihade maha surumine o sotsialiseerumine, õige käitumine seal, kus pab · genitaalne faas 14-20 ea o adekvaatne seksuaalsus ise enda seksuaalsuse tajumine *kui liigutakse ühest faasist teise, ei pruugi olla eelmine faas täielikult rahuldatud *igal astmel peab lahendama konflikti naudingu ja piirangu vahel
Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat/ teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab) seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu. omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm s
annaabi.ee 
50 punkti
~ 35 lehte
90 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid