Depressiooni puhul on laps masendunud ja lootuse kaotanud ega tunne enam rõõmu tema eale omastest tegevustest (Underwood Barnhard 2003: 24). Märkame seda ja aitame lapsi õigeaegselt. Kasutatud kirjandus: 1. Underwood Barnard, M., (2003). Kuidas aidata depressioonis last. New Harbinger Publications (2003). Tallinn: Kirjastus ERSEN 2. Karelson, B. (2017). Depressiooni tunnuste muutused vanuse ja soo lõikes 11-16 aastaste noorukite seas: longituuduuring. Uurimistöö. Tartu Ülikool. 3. Kikas, E. (2010). Emotsionaal-käitumisraskustega õpilased. Raamatus E. Kikas (toim). Õppimine ja õpetamine esimeses ja teises kooliastmes. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium. Lk 153-170. 4. http://www.regionaalhaigla.ee/sites/default/files/documents/lastejanoorukitedepressioo n.pdf (14.11.2017)
Arengupsühholoogia põhiküsimused: 1. Keskkond vs pärilikkus 2. Arengu järjepidevus vs perioodilisus 3. Inimese sünnipärane olemus 4. Aktiivsus vs passiivsus 5. Arenguliste muutuste universaalsus vs individuaalsus Arengupsühholoogia ülesandeks on: kirjeldamine, seletamine ja prognoosimine/ennustamine. Uurimismeetodid: Vaatlus (varjatud, avatud; sisevaatlus ehk introspektsioon ja välisvaaltlus). Läbilõikeuuring ja longituuduuring. Üksikjuhtumi analüüs. Kliiniline intervjuu (kombinatsioon „naturalistlikust“ vaatlusest, eksperimendist ja introspektsioonist). Testid – objektiivtestid ja projektiivtestid. Arengupsühholoogia kujunemislugu: Algusaastad 1859-1914 (Darwin, von Baer, Haeckel). Ontogenees ja fülogenees (põlvnemiskäik – mingi organismide rühma evolutsiooniline päritolu). /Gould, Hall. Peamiste koolkondade kujunemine 1914-1927. Arenguteooriad: - Respekteerivad üldist teadmist.
..................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ.................................................................................................................. 8. SQ.................................................................................................................. 9. Fullertoni longituuduuring............................................................................. 10. Gardneri multiintelligensuse teooria.............................................................. 2 Intelligentsuse mõiste. Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime,
5. Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed uurimismeetodid Sots uuringud jaotatakse kvalit ja kvanit. Kvantit on arvulistele tuginevad ja kvalit sõnade kirjeldamisel. Sageli arvatakse et arvulised meetodid on tõsisemad ja teaduslikumad kuna nende abil näeb matemaatiliste arvude abil seoseid ja tõenäosuseid. Tegelikult valib uurija endale sobiva meetodi kuna küsimuse teada saamiseks võib vaja minna nii arvulist kui ka sõnalist kirjeldust. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) longituuduuring uuritakse üht ja sama gruppi pikema aja jooksul. See uuring nõuab palju raha ja kannatlikkust. Pikk ja keeruline meetod, kasut harva. Küsitlus levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine. Intervjuu kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult
vastust küsimusele, kas mingi tunnus või omadus (kvaliteet) uuritaval esineb või mitte. Sellega üritatakse anda uuritava ammendav kirjeldus lähtuvalt uurimisprobleemist. Kvantitatiivsed uurimismeetodid on teadusliku uurimise meetodid, mis keskenduvad uuritava tunnuste kirjeldamisele läbi mõõtmise, vastates esmajoones küsimusele kui palju mingit nähtust, omadust või tunnust esineb 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, küsitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananlüüs) Vastus: Paneel-ehk longituuduurimused-ühte vastajate gruppi jälgitakse pikema aja vältel ja siis mingi aja pärast jälle. Eeldab pikka meelt.Nt. põhikool-güm.-ülikool-pension Küsitlus-kõige levinum, ankeet mida peab täitma.odav,kiire. Nt. Telefoni küsitlus. Intervjuu- vähem hul inimesi kui tahame teada rohkem inimese sisemaailma kohta,küsimusi saab täpsustada, isiklikumad teemad.15-20 inimest.
2)Kirjeldavad 3)Selgitavad Mille alusel me valime info? Otsese vaatlusega, salvestuste alusel, dokumentide alusel. · Eksperiment valim on uuringu all, katsetingimusi saab varieerida, probleem:ökoloogiline valiidsus (kas tegelikus elus on ka nii?) · Ristlõikeuuring uuring, mis on läbi viidud populatsiooni esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost, eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis, ühel kindlal ajal. · Longituuduuring teatava nähtuse või teatud objekti grupivaatamine ajas. 1)retro 2)Prospektiivne · Korrelatsiooniuring seose leidmine. Vaatame kas temperatuuri seos on seotud enesetundega. · Kliinilised katsed ravimkatsed Tervis kui sümbol Sümbol on vahend millegi käsitlemiseks. Tervist mõjutavad tegurid Elustiil Tervis, kui teatud tase, milleni indiviid või teatud grupp inimesi on võimeline realiseerima oma püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning muutma ja tulema toime
oletatav tulemus teadmine mõjutab käitumist. * üksikjuhtumi uuring. Võib liituda ükskõik millise teise meetodiga. * eksperiment tingimused on uurija otsese kontrolli all. * ristlõikeuuring uuring, mis on läbi viidud populatsiooni esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. * longituuduuring pikaajaline uuring sama valimi peal * korrelatsiooniuuring teatavate muutujate vahelise seose leidmine. Keerukas on vahe tegemine sõltumatute ja sõltuvate muutujate vahel * prospektiivne uuring on mingi hüpotees ja jälgid kuidas see hüpotees käitub. Enamasti on tegemist longituuduuringutega. * retrospektiivne uuring on kasutada olemasolevate uuringute andmed. Teadaolev tulemus on
Näitab, kui suure tõenäosusega saadaks katse kordamisel sama tulemus. Kehtivus e valiidsus – kasutatava meetodi paikapidavus, kehtivus või adekvaatsus. Näitab, missugusel määral mõõdab katse seda, mida ta on plaanitud mõõtma. Ristlõikeline/läbilõikeline uurimus (cross-sectional) – võrdleb erinevas vanuses laste keelelisi tunnuseid, tulemuseks palju infot paljudelt uurimisalustelt. Pikaajaline ehk longituuduuring (longitudinal) – (tavaliselt) väikest valimikogumit uuritakse pika aja jooksul. Tulemuseks sobiv info paarilt või ainult ühelt lapselt. Intervjuu – vähem ettekirjutatud, vestluskõne, meenutab korpusandmeid. Mingil määral struktureeritud, kuid siiski vaba kõne. Kontroll öeldu üle ja suurem ülevaade inimese hoiakutest. Küsimustik – vahend, mida kasutatakse keeleteaduses andmete kogumiseks. Eeliseks on, et
registered studies") publitseerimisnihke vältimiseks: uurijad saadavad ajakirjale uuringuprotokolli (eksperimendi vm meetodi täpse kirjelduse), retsensentide positiivse hinnangu korral garanteeritakse selle uuringu põhjal kirjutatud artikli avaldamine olenemata sellest, kas tulemus on "positiivne" või mitte. "Reproducible research" (andmete, uuringuprotokollide, analüüsimeetodite avaldamine). Uuringutüübid: eksperiment, pseudoeksperiment, läbilõikeuuring (cross-sectional study), longituuduuring, "kultuuri- taseme" andmed (epidemioloogias kutsutakse seda "ökoloogiliseks" uuringuks), tekstianalüüs jne. Isiksuseomaduste mõõtmine: - Sotsiaalne taju (sh enese- ja teistekohased andmed) • - Käitumise vaatlused • Implitsiitsed hoiakud • - Eksperiment • Kognitiivsed ülesanded (sh tähelepanu kontroll või tähelepanu kõrvalejuhtimine, kättesaadavus, praiming, täidesaatev kontroll, vt M.Robinson, 2007). •
Sageli on kvantitatiivseid meetodeid peetud ,,kõvemateks" ja tõsisemaks, teaduslikemaks, kuna need meetodid võimaldavad kirjeldada matemaatiliselt välja arvutatud statistilisi seoseid, tõenäosuseid jne. Tegelikkuses valitakse uurimismeetodid eelkõige lähtuvalt uurija küsimusest, millele ta soovib vastust saada. Sõltuvalt sellest valitakse ka meetod, mida kasutada. 6. Levinumad uurimismeetodid ja nende kasutamine (longituuduuring, kusitlus, intervjuu, vaatlus, eksperiment, sekundaarananluus) Mõned levinumad meetodid: · Paneel- ehk longituuduurimused. Tähendab, et uuritakse üht ja sama vastajate gruppi läbi pikema aja. Sellised uuringud eeldavad palju raha, kannatlikkust (uurija ei tohi ära surra). Keeruline meetod, seetõttu kasutatakse harva. · Küsitlus. Levinuim kvantitatiivne meetod. Kasutatakse, et saada andmeid mingi sotsiaalse grupi kohta
Valiidsus käib ikka testi kohta Psühhomeetrilised mudelid: Reflektiivne- latentne omadus on mõõdetavate tunnuste põhjuseks (nt g) Formatiivne- konstrueeritud skoor, mis on hea induktiivne kokkuvõte. Seal taga ei ole algpõhjust (nt sots-maj staatus, ei ava selle tausta) Võrgustiku mudel- põhjuslike seoste ahelad (Borsboom). Hea kui sümptomid tulenevad mitmetest algpõhjustest Uuringu tüübid eksperiment Pseudoeksperiment Läbilõikeuuring Longituuduuring "kultuuri-taseme" andmed tekstianalüüs jms infoallikad isiksuse kohta Igapäevane käitumine- loomulik käitumine, kogemuse väljavõtte meetod, video/audio salv analüüs Reputatsioon- üldine arvamus, teadaolevad faktid Teiste hinnangud, muljed Enesekohased väited (et inimene oskab enda isiksust täpselt hinnata, infoväärtus, motivatsioon, kausalne mõju käitumisele, praktilisus, enese-esitlus, sotsiaalne soovitavus)
madalamalt hinnati sotsiaalse positsiooniga seotud väärtusi (prestiiž, karjäär). Juba nõukogudeajal kaasnes iga noortepõlvkonna sotsialiseerumisega nende väärtusteadvuse mõõdukas pragmatiseerumine. Keskhariduse omajate uuringud osundavad, et reeglina tõusis orienteeritus näiteks ainelise ja positsiooniga seotud väärtustele ning vähenes mõnevõrra altruistlik suunitlus. • 1983 aasta koolilõpetajate longituuduuring osundab, et põlvkonnasisesed muutused on põlvkondadevahelistest tunduvalt aeglasemad. Eriti suured on põlvkondlikud erinevused sotsiaalse positsiooniga seotud väärtuste osas ning venekeelsete noorte seas. • 1992. noored hindasid märksa madalamalt hariduse üldkultuurilise rolliga seonduvat väärtust (mõista elu ja sündmusi maailmas) ja altruistlikku väärtust (kasulikkus ühiskonnale). • Samaaegselt on nende jaoks olulisemad sotsiaalse positsiooniga seotud väärtused (prestiiž,
huvipakkuvais näitajais. Samas võib olla küsimus ka ökoloogilise valiidsusega. Kas ta käituks tavaolukorras ka nii nagu eksperimendis? Probleem! Ristlõikeuuring/läbilõikeuuring. Uuring, mis on esindusliku valimi peal ja uurib haiguse või muu tervisega seotud karakteristiku seost teiste huvipakkuvate muutujatega, mis eksisteerivad ühes kindlas populatsioonis ühel kindlal ajal. Longituuduuring. Tegemist on teatava nähtuse või objektide grupi vaatlemine ajas, kus eri ajahetkedel kogutud andmed annavad uurijale aimu protsesside olemusest. Korrelatsiooniuuring. Juba kogutud andmete analüüsi meetod ehk leitakse muutujate vahelised seosed. Nt kui on kahed andmed ja sealt väita midagi kolmandat, siis kuidas teada, kumb on sõltuv, kumb sõltumatu. Prospektiivne uuring. Eristatud on riskigrupp ja kontrollgrupp. Neid jälgitakse aja jooksul.
uuringuid. 1) Kurjategijate füüsise uuring füüsilised erisused, kui võrreldakse nende üle- või alaesindatust Nt 1939. a. Hooton, 1940ndad Sheldon somatotüüpide käsitlus. Sheldon leidis, et kurjategijate puhul esineb mesomorfsuse üleesindatud (ka poliitikute seas). Mesomorf kasvult lühike, atleetlik, agressiivne). 2) Suguvõsa uuringud mingites perekondades on kriminaalsus enam levinud kui teistes perekondades. Nt 1960ndate Faringtoi poolt algatatud Cambridge longituuduuring. Kaksikute uuringud. 3) Adopteerimise uuringud suhteliselt kaasaegne meetod ning läbi viidud enamasti Euroopas. Kõige mahukam uuring pärineb Taanist, kus vaadeldi kõiki 1924-1947 aastatel adopteeritud lapsi. 13. Kaksikute ja suguvõsa uuringud (H. Goddard). Teaduslikult paremal tasemel on pärilikkuse ja keskkonnamõjude vahekorda käsitletud kaksikute uuringutes. Niisugused uuringud baseeruvad faktil, et ühemunarakakaksikud, kes on arenenud
1. Introspektsioon, sisevaatlus Mis sa arvad? Kuidas seda kirjeldad? jne. Eeldab verbaalset suhtlust, arutelu 2. Välisvaatlus: a) Sekkumine b) Mittesekkumine kitsaskoht: tuleb juurde vaadeldavate reaktiivsus Läbilõike-/ristlõikeuuring (cross-sectional study) võetakse mingi läbilõige mingist kategooriast ning vaadeldakse seda, saab teada ealised iseärasused Longituuduuring (longitudinal study) Üksikjuhtumi analüüs (case study) -nt elutee uurimine, mingi sündmuse põhiolemuse uurimine Testid lühiajaline uurimine kindlaksmääratud moel reastamise eesmärgiga, tulemus on standard: 1. Objektiivtestid (objective test) 2. Projektiivtestid (projective test) testitav ei tea, mida mõõdetakse, olulised on seosed, mis vastuste vahel tekivad;
1 sisemine raamistik 2 indiviidide vaheline raamistik - suhted (kahe liikme omavahelist suhet) 3 individuaal ökoloogiline raamistik - keskkond on arvesse võetud 4 individuaal sotsioökoloogiline raamistik - perekond, inimgrupp Empiirilise uurimise etapid: observation - induction - duduction - testing - evaluation. Läbilõikeuuring - ajutine uurimismeetod, millega näeb vaid iseärasusi Longituuduuring - kallis meetud; iseärasusi saame näha; neid uuringuid on tehtud vähe; näitab muutuseid ja seoseid arengupsühholoogias paremini; individuaalsed omadused on nähtavad Üksikjuhtumi analüüs - indiviid, üldistada ei saa Testid - standardiseeritud meetod - normid; valiidsed - peavad mõõtma kindlat omadust (tahame mõõta intelligentsus, siis seda ka mõõdetakse, mitte nt väsimust sel juhul); reliaabsed
meetodid. Kontrollime teaduslikke väiteid e hüpoteese. nt abielurikkumise korral abikaasa tapaks rivaali. selgitame välja kas hüpotees peab paika. milliste meetoditega on kõige parem uurida? kordus- paneel ja longituuduurimused. kordusuuringud teatud intervalliga. nt 20 aasta tagant uuritakse ülikooli 3nda aasta tundengeid, kontingent on sama, isikud erinevad.intervall vähemalt 2 aastat. Mille poolest erineb longituuduuring? longituuduuringul ja paneluuringul erinevus kontingendis, samad inimesed, intervall kuni 2 aastat. vt eksamiks- kuidas noorte õigusteadvust uuriti. kohustuslik kirjandus. Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks? 1. eksperiment (test) 2. küsitlus 3. vaatlus 4. dokumentide analüüs Kasutatavaim on küsitlus. ankeetküsitlus ja intervjueerimine. Pos teaduse käsitlus tema poolt väljapakutud lahendus pos, sest tema teooria on reaalne,
11. Õigusliku sotsialiseerumise empiirilisest uurimisest (praktikast tulenev uurimus) Abimaterjalist: Kontrollitakse teaduslikke väiteid ehk hüpoteese. Selgitataks välja, kas hüpotees peab paika. Milliste meetoditega on kõige parem uurida? kordus- paneel ja longituuduurimused. Kordusuuringud teatud intervalliga, nt 20 aasta tagant uuritakse ülikooli 3-nda aasta tundengeid, kontingent on sama, isikud erinevad. Intervall vähemalt 2 aastat. Mille poolest erineb longituuduuring? Longituuduuringul ja paneluuringul erinevus kontingendis, samad inimesed, intervall kuni 2 aastat. NB! vt eksamiks - kuidas noorte õigusteadvust uuriti. kohustuslik kirjandus. Millised on konkreetsed meetodid õigusteadvuse uurimiseks? eksperiment (test) küsitlus vaatlus dokumentide analüüs Kasutatavaim on küsitlus. ankeetküsitlus ja intervjueerimine.
moraalsed hinnangud saavad arenedes uue, komplitseerituma sisu. Inimene loobub vähehaaval peitumast autoriteedi või võrdlusrühmade taha. Kohlbergi teooriatest lähtuvalt on aastakümneid tehtud samasuunalist uurimistööd ning tulemused lubavad väita, et inimese moraalse mõtlemise areng toimub tõepoolest progresseeruvalt heteronoomselt moraalilt autonoomse moraalini. Kahjuks on aga väga vähesed uurimused olnud pikaajalised. Kohlbergi kõige tuntum longituuduuring on 79 Chicago poisi kohta, keda uuriti aastatel 19551975. Lõppraportis esitati andmed 30 isiku kohta vanuses 1030 aastat (testiti iga kolme aasta järel). Ükski uuritav ei langenud moraalse mõtlemise arengu madalamale tasemele, kui varasemad testid näitasid. Osa uuritavatest arenes edasi, osa jäi varem testitud tasemele. Täheldati pidevat edasiminekut lapse- ja noorukieas ning muutumatust täiskasvanuna. Ükski uuritav ei jõudnud moraalse mõtlemise
annaabi.ee 
