Tõlge©Maarika Pukk 2002 Urie Bronfenbrenner (2002) Developmental Ecology Through Space end Time: A Future Perspective. Teosest.EXAMINING LIVES IN CONTEXT Perspectives on the Ecology of Human Development. American Psychological Association. Washington, DC. lk 619-647 Arenguökoloogia läbi ruumi ja aja tulevikuperspektiivi. Urie Bronfenbrenner. Koostööd sellele köitele on pigem aruanne käimasolevast uurimusest kui tagasivaatavad ülevaated tehtust. Lastes ennast oma kolleegidest juhtida, olen ma selles peatükis hiljutise teoreetilise ja empiirilise töö kokkuvõtliku kordamise kergema ja ohutuma tee asemel valminud riskantsema suuna, pakkudes veel katsetamata teoreetilise ja opratsioonimudeleid vähem tuttava maastiku uurimiseks (Bronfenbrenner, 1992 b, 1993 a, 1993 b, 1994, Bronfenbrenner ja Ceci, 1994). Valik
Urie Bronfenbrenner 1917-2005 Urie Bronfenbenner oli Vene-Ameerika psühholoog, kes pidas tähtsaks arengu ökoloogia uurimist ning pakkus välja ühe mõjuka arengukästiluse Ta rõhutab vajadust uurida "arengut kontekstis" ehk arengu ökoloogiat. "Ökoloogia" tähendab keskkonnatingimusi, mida inimene või organism kogeb või millega on otseselt või kaudselt ühendatud. Bronfenbrenner kujutleb seda ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees oleva süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. Mikrosüsteem on esmane keskkond (kodu, lasteaed, kool, mängu-ja koolikaaslased), milles laps või noor areneb, saab kogemusi ning loob isikliku reaalsuse. Kodu füüsiline vorm ja sisustus (nagu ka kooliklassi vorm ja sisustus) moodustab lapse tegemistele ja kogemustele teatava raamistiku.
Seega pole lapse arendamine mitte ainult huvitav, vaid ka tulemusrikas. Võgotski kriisiteooria etapid: 0-2 kuud - Sünnikriis 2 kuud- 1 aasta - Stabiliseerumine 1. eluaasta - Kriis seoses käima hakkamisega 1-3 Varajane lapsepõlv. Stabiilne 3. eluaasta - Eneseteadvuse (mina) läbimurre 3-6 (7) - Stabiliseerumine 6 (7). aasta - Kooliea alguse kriis 7-12 - Noorem kooliiga. Stabiilne 9-13 - Murdeea kriis 13-17 - Stabiliseerumine 17. eluaasta - Noorukiea kriis Urie Bronfenbrenner Urie Bronfenbrenner peab väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand kodu, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand lasteaed/kool, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus
Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Oli Vene- Ameerika psühholoog. Pidas väga tähtsaks arengu ökoloogia uurimist. Kujutas ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevat süsteemi kogumit ning kui interaktsiooni inimese isiksuse, protsesside, konteksti ja aja vahel. 1. Mikrotasand e KODU, lapsevanemad, vanavanemad, õed-vennad jne. Laps (eriti varases eas ) on sellest tasandist väga mõjutatud. Tema elukeskkonna loovad tema eest hoolitsejad. 2. Mesotasand e LASTEAED/KOOL, eakaaslased, õpetajad. Selles tasandis areneb suurel määral koostöö ja suhtlemisoskus. Suur roll selle tasandi kujundamisel (kui mitte ain...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Koolieelse lasteasutuse õpetaja eriala LÕ-1-E-P-gr1 Siret Padar VÕGOTSKI, PIAGE' JA BRONFENBRENNERI TEOORIAD Mäng on lapse elu sisu ja talle kõige loomulikum viis end väljendada. Oskus mängida näitab kõige paremini lapse arengutaset. Mängu kaudu hakkab laps maailma mõistma ja omandab uut ning kinnistab õpitut. Mängides õpib laps suhtlema eakaaslastega, omandab sotsiaalseid kogemusi ja käitumisreegleid. Mängimisel on mitmekülgne mõju lapse füüsilisele ning psüühilisele arengule. Mäng on läbi aastate olnud nähtus, mis on pälvinud pedagoogide, psühholoogide ja filosoofide tähelepanu. On püütud selgitada mängu olemust ja eesmärke ning toodud välja mängu iseloomustavaid jooni. On loodud erinevaid mänguteooriaid, mis käsitlevad mängu mõnevõrra...
Lapse areng sotsiaalses keskkonnas – meediakasvatuse osa 1. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga, kus defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas: Kuidas vaadelda selle süsteemi taustal meedia mõjutusi ja meediakasvatuse võimalusi või rolli – lähtudes ainest „Lapse areng sotsiaalses keskkonnas “ kui tervikust? (1p) Meedia on seotud kõigi nelja süsteemiga- mikrosüsteem, makrosüsteem, eksosüsteem ja mesosüsteem
KONTEKSTUALISM(kk, kultuuri mõjud) Lapsed näevad,mõtlevad teisiti. Kaaslastega suhtlemine oluline. . kritiika: L ei saa tk keelest aru, katsed polnud huvitavad lastele. VÕGOTSKI(keel-mõtlemise areng) keskkond = isik pidev interaktsioon Kriisietapid- stabiilsus vs kriis BRONFENBRENNER(ökoloogiline arengumudel) Arengut mõõte koos kk. Erinevad süsteemid. Igas oma reeglid, rollid. 0-2k sünnikriis = 2-1a stabiilsus MIKRO- esmane kk pere,kool,eakaaslased, naabrid
mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine tase – konventsionaalne (III aste – „Hea poisi“ moraalsus; IV aste – autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine). Kolmas tase – postkonventsionaalne (V aste –
Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad inimese arengut ja rolli ühiskonnas. Need neli süsteemi on mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem. Inimese areng on protsess, kus laps esimesena õpib tundma enda lähedasi inimesi (perekonnaliikmeid) ning oma kodu, seejärel lasteaia keskkonda ning alles pärast seda ühiskonda laiemalt. Mikrosüsteem on lapse lähim ümbrus
kehtestada. Kui see ei õnnestu vaimselt, kasutatakse teisi vahendeid agressioonini välja, kus vastast tahtliku haavamise või alandamisega alistuma sunnitakse. Käitumishäiretest tulenevate probleemide korral on riskipere taustaga õpilase puhul vale temperamendi mõistega mängimine Eero Kalervo Paloheimo arvates liiga lihtne ja ohtlik. Tähelepanuta jäävad siis nii õpilase kui õpetaja toimetulematuse tegelikud põhjused. Bronfenbrenner (1979) juhib tähelepanu sellele, et kodukeskkonna kvaliteet ja elusündmused võivad oluliselt mõjutada õpilase enesekindlust ja oskuste puudulikkus, kohanemisraskused, umbusklikkus, kiindumus- ja käitumishäire jms. Õpilane, kes käitub halvasti on ebakindel. Tema halva käitumise taga võib peituda varjatud põhjusi nagu hirm, küüdimatus, põnevus, kättemaks, võimu-, lähedus- või tähelepanuvajadus (Paloheimo 2008).
Süsteemsed lähenemised · Eristatakse potentsiaal ning realiseeritud võime · Renzulli-Mönksi andekusemudel (Mönks, 2003) andekuse avaldumiseks on oluline lisaks kõrgele intelligentsusele ja/või erivõimetele ka loovus ning ülesandele pühendumine, motivatsioon andekuse avaldamisele avaldab mõju kasvukeskkond (kool, vanemad, kaaslased) · Lisaks ka kultuurikeskkond laiemalt (mis on soositud, suhtumine andekatesse) · Üldiselt: Võgotski, Bronfenbrenner jt .... · Võimaldab eristada alasooritajad Süsteemne lähenemine · Lähikeskkonnad · Suhtlemine · Kuulud-nähtu interpreteerimine vastavalt enda arengu tasemele · Isiksuse-keskkonna sobivus Keerukad kattumised · ADHD-raskused aja planeerimise või iseseisva töötamisega, probleemid sõprade leidmisega, madal enesehinnang, pinged, motivatsioonipuudus. Mõtlematus, kiired tujumuutused, rahmeldamine · Autistlikud jooned - väga kitsas erihuvi,
Kolm tsooni 1. Vaba Liikumise tsoon ( VLT) lapsel vabadus valida on piiratud mingisuguste kitsendustega ; hetke tegevus ja hilisem mõtlemisstruktuur; hiljem teab kuidas ise teha; VLT muutub, ei ole permanentne 2. Soositud tegevuste tsoon (STT) on toetav. Objektid, mida lastele soovitatakse, see ei kohusta last. Kuid üldjuhul lapsed jälgivad vanemate soovitusi. 3. Lähima arengu tsoon (LAT) ( Laenatud Võgotskilt) Urie Bronfenbrenner (1917 2005) - Ühendab nii sotsiaal kui arengupsühholoogia - Hõlmab rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut Ökoloogilise arengu mudel 1979): Indiviid on keskkonna looja kui ka produkt. Vaadelda tuleb loojat koos keskkonnaga. Arengut vaadeldakse ainult koos keskkonnaga. 1) Mikrosüsteem esmane keskkond, milles inimene areneb. Saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Vanemate taust mõjutab, samuti nende tervislik seisud jms.
selle krija kätte tulevikus, nt aasta pärast. Sotsiaalökoloogiline perspektiiv, Bronfenbrenneri ökoloogiline süsteemiteooria Ökoloogiline perspektiiv (ökoloogiline süsteemiteooria) lähtub põhimõttest, et keskkond on terviklik ja koosneb erinevatest süsteemidest, mis on omavahel seotud (süsteem, taust, konstekst, keskkond) Olulised on interaktsioonid süsteemide vahel ja süsteemide sees Bronfenbrenner liigitab erinevad keskkonnastruktuurid: Mikrosüsteemideks (areen) Mesosüsteemideks (vahepealsed süsteemid ei ole nii tugevad ega lähedal kui mikro, aga mõjutavad last) Eksosüsteemideks (süsteemid, milles lapsed ise ei osale) Makrosüsteemiks (kõik eelenvad mahutuvad makrosüsteemi sisse) Mikrosüsteem: vahetult kogetud kontekst, see indiviidi kõige lähemalt ümbritsev füüsilistest ja psühholoogilistest asjaoludest koosnev keskkond, millega
Kokkuvõte - muutused kognitiivsetes protsessides (hoiakud, kujutlused, taju uskumused, suhtumised ja nii edasi) põhjustavad muutusi. Probleemse käitumise põhjuseks on moonutused kognitiivsetes protsessides. Ökosüsteemne lähenemine Ajaliselt on ökosüsteemne lähenemine sarnane biheiviorismile. Probleeme ei seletata ühepoolse lähenemisega vaid põhimärksõnaks on interaktsioon (ala)süsteemide vahel. Teoreetiline alus Bronfenbrenner: ta seletas teoreetiliselt, kuidas indiviid areneb. On vastastikkuses mõjus teiste süsteemidega, tema järgi on indiviid seal keskel. Mikrosüsteemid: perekond, lähedased sõbrad. Mesosüsteem: interaktsioon inimeste, süsteemide vahel. Välis süsteem: naabrid, perekonna sõbrad. Makrosüsteem: erinevad väärtused ja hoiakud. Ajaline dimensioon: kus kõik keskkonna tingimused on esindatud. Ökoloogiline süsteem Perekond kui süsteem Ökoloogiline süsteemiteooria:
Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud hetkel ja ka hilisem mõtlemise struktuur. Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. · Soositud Tegevuse Tsoon- toetav. Objektid mida lapsele soovitatakse. Need ei kohusta last aga üldiselt vanemate soosinguid hakkavad lapsed ka ise jälgima. · Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida
Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. Soositud Tegevuse Tsoon- toetav; lazps tegutseb teatavate tegevuste piires (rangemalt piiritletud) ja teab, mida saab teha ning mida miite. Lähima Arengu Tsoon (Võgotski) Kõik tsoonid on omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni. Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoska nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut. Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest. Süsteemid väiksemast (sisemisest) suuremaks (välimiseks):
13.-17.eluaastat - stabiilne 17.eluaastast alates põrkuvad ideaalid ja reaalsus Jaan Valsiner (1951-...) On uurinud palju kultuure ja nende erinevuseid Vaba Liikumise Tsoon - lapse valikud on piiratud mingi kitsendustega; hiljem on ta need omandanud ja tekib teadmine, mida ja kuidas tohib teha - kontekst muutub. Soositud Tegevuste Tsoon - toetav; ei sisalda kohustust, kuid vanemate soove jälgitakse Lähima Arengu Tsoon Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Mikrosüsteem esmane keskkond (pere,kodu); arenemine ja kogemuste saamine; esimese reaalsuse saamine; arusaam oma rollist on mikrosüsteemist Mesosüsteem Indiviid võib osaleda teistes mikrosüsteemides, kuid pole selleks kohustatud; näide: vanemad käivad tööl ja mõju on ka lapsele; tekib rohkem kui üks mikrosüsteem ja tuleb ka uus roll (inimene on haavatav ja ebakindel) - rolli ja
The current status of etiological theories in physican identification and treatment of family violence: intrafamilial child maltreatment. L. Lutzker (Ed.), Lessons from five communities. Academic Medicine, Handbook of child abuse research and treatment. New 72 (1), 19-24. York: Plnum Press, 3-30. Cooper, S. J. (2000). Uued strateegiad vabadele lastele. Laste Bronfenbrenner, U. (1979). The Ecology of Human Development: väärkohtlemise preventsioon põhikoolidele. Koolitaja Experiments by Nature and Design. Cambridge, Mass.: käsiraamat. Tartu Laste Tugikeskus, 5-55. Harvard University Press. Cummings, E. M. (1997). Maritai conflict, abuse, and adversity in Brown, K., & Herbert, M. (1997). Preventing family violence
annaabi.ee 
