1. Millised on psühholoogia koolkonnad ja nende peamised seisukohad? * bioloogiline--käitumise aluseks bioloogiline funktsioneerimine; käit lammutatav elgseteks bioloogilisteks komponentideks; rõhuasetus isikul *psühhodünaamiline- käitumist tingivad seesmised teadvustamata psüühilised jõud e. instinktid.kultuuri ja isiksusepsühholoogiline süsteem, mis uurib unenägusid,usku,kunsti,kirjandust jne. Freudi järgi inimesel kaks instinkti: elu- ja surmainstinkt. *käitumuslik-seesmised psüühilised protsessid on kontrollimatud. *analüütiline psühholoogia-Jung. Määravaks saab mitteseksuaalne elujõud. Liikumapanevaks jõuks on allasurutud isikliku elu sündmused ja pärilik liigiomane alateadvus.kollektiivne alateadvus e mõjud, mis saime esivanematelt( usk, armastus) *kongnitiivne-rajaneb eksperimentaalpsühholoogial.õpetus sellest, kuidas inimene võtab vastu, töötleb,muundab,säilitab ja kasutab informatsiooni. * gestaltpsühholoogia-lähtub ideest, et ...
II- potensiaal, vajab õpetamist *Huvi ilmumine, küpsemine, sensitiivne periood, KOHLBERG(moraalne areng) -M kultuuri einevused, arengu spetsiifilus I eelkonventsionaalne 1.sõnakuulekus, ei taha saada karistada JAAN VALSINER 2.et saaks hüvitust VLT vaba liikumise tsoon pidevalt muutuv, L ette antud II konventsiaalne kindlad juhised, reeglid; hiljem juba teab kuidas, millal, mida teha; vabadus valida kitsendustega 3."hea poiss"-sotsiaalsete reeglitele allumine
Kognitiivne koolkond. Piaget – intellekt (sisu, skeem/struktuur, operatsioonid, funktsioonid); lapse mõtlemise iseärasused (egotsentrism, naiivne realism, animism, artifitsialism). Etoloogia. Etoloogilise teooria neli peamist ideed: - Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine. - Evolutsiooniline vaatenurk. - Õppimise eelsoodumus. - Etoloogiline metodoloogia. Kontekstualism. Võgotski – kriisietapid inimese arengus, lähima arengu tsoon. Jaan Valsiner – vaba liikumise tsoon, soositud tegevuste tsoon, lähima arengu tsoon. Urie Bronfenbrenner – ökoloogilise arengu mudel; eraldas järgnevad süsteemid: mikrosüsteem, mesosüsteem, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem. Moraali areng. Kohlberg – moraalse arengu staadiumid. Esimene tase – eelkonventsionaalne (I aste – orientatsioon sõnakuulelikkusele, II aste – orientatsioon hüvitusele). Teine
arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika???, kunst, ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu käsitluses. Jaan Valsiner (1951-)- Võgotskist mõjutatud. Räägib kolme tsooni konseptsioonist. Toetub Võgotskile. · Vaba Liikumise Tsoon- lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50 palli aga lapsele tõstetakse 10 nurka ja lubatakse nende hulgast valida). Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud hetkel ja ka hilisem mõtlemise struktuur. Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha. · Soositud Tegevuse Tsoon- toetav
Enamusgrupid · Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja ja minoriteedid. Soogrupid, vanusegrupid, rahvusgrupid. suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Grupikonfliktid ja nende ületamine. Grupi mõju, Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused massipsühhoos. ruumikäitumises. · Tekst: Zeldin, T. lk 149-179 · Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Suhtlemine Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine · Sotsiaalpsühholoogia selektiivne huvi suhtlemise vastu. · Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja Suhtlemiskanalid ja suhtlemisskeemid. Verbaalne ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud mitteverbaalne suhtlemine. Miimika ja pantomiimika. agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid
võimete uurimust. Torki ideed ja töö tulemused (nt. migratsiooni mõju populatsiooni vaimsetele võimetele) olid uuenduslikud ja pakuvad huvi veel ka tänapäeval. 20. saj. II pool. Nõukogude okupatsiooni ajal Eesti psühhloogide sidemed välismaailmaga praktiliselt katkesid. Seevastu jõudsid mitmed väliseestlased, nt. Theodor Künnapas, Endel Tulving, Jaak Panksepp ja Jaan Valsiner oma uuringutega maailma tipptasemele. Suureks saavutuseks nõuk. perioodil võib pidada psühholoogia õpetamise rahuldava taseme säilimist Eesti kõrgkoolides. Osa psühholooge sai hariduse Moskvas ja Leningradis. 1968 alustati TÜ-s psühholoogia kui eriala õpetamist. Rühm aktiivsemaid psühholooge hakkas oma töid avaldama ka rahvusv. väljaannetes. Selle tulemusel kujunes p-st Eesti sotsiaalteaduste rahvusv. kõige tuntum ja mõjukam valdkond. Andmebaasi PsycINFO põhjal on Eesti
tasemed(naistel, seostub emaks saamisega). S. J. Gould J. Valsiner Wolff Kübler-Ross M. Klaus & J. Kennel 1941-2002 1951-.... 1959, 1966 1969 1975, 1976 1977 seadis kahtluse alla Uurib kultuuri teemat. Eristas 6 vastsündinud Kategoriseerisid esimesena tee, mis Arendasid edasi Bowlby töid.
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Põhikooli mitme aine õpetaja õppekava Kristi Pikk Sotsiaalpedagoogika vajalikkuse kujunemine ühiskonnas/kogukonnas/koolis. essee Juhendaja: Helen Toming Tartu 2017 Suured ühiskondlikud muutused, suutmatus ennast väljendada ühiskonnale sobivate normide kohaselt ning näha oma tegude tagajärgi süvendavad sotsiaalprobleeme – nii normatiivsuse tasandil kui materiaalseltki ning meie tänapäevases kiirelt arenevas ühiskonnas mängivad aina enam rolli inimeste sotsiaalsed oskused. Sotsiaalsete oskuste õpetamine saab alguse juba väga varakult kodus ning jätkub väga pikka aega veel koolis. Nii nagu koduski, et lapse areng oleks st...
· Organiseeris Tartu Ülikooli juurde psühholoogia laboratooriumi · Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt
Sotsiaalne kompetentsus kujutab endast võimet suhelda ning olla teistega vastastikustes seostes kasulikul, abivalmil ja toetaval viisil (Lindgren ja Suter, 1994). Rääkides sotsiaalsest kontekstist lapse arengus ei saa mööda Võgotski sotsiaalkultuurilisest teooriast ja sotsiaalse õppimise teooriast. 3 Võgotski sotsiaalkultuuriline teooria (Veer ja Valsiner, 1991; Kozulin, 2003) sai alguse 1920. 30. aastatel. Võgotski arvates mõjutab keskkond otseselt lapse arengut. Kahtlemata kõik ühiskonnas toimuv mõjutab last: seadused, vanemate staatus ja oskused, aeg ja ühiskonna sotsiaalmajanduslik olukord. Nagu täiskasvanud, nii ka lapsed on kinnistatud sotsiaalsesse konteksti. Seega saab lapse käitumist ja arengut mõista, kui teada tema kasvukeskkonda ja sotsiaalset konteksti. Keskkond mõjutab last erinevas vanuses
- 7-8 a stabiliseerumine - 9-13a murdeea kriis - 13-17a stabiliseerumine - 17a noorukiea kriis (tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge) KRIITIKA - LAT on ähmane, ei seleta lapse edasist arengut - Kultuurilis-ajaloolis tausta uurimine, seoses arenguga keeruline. TUGEVUS - Toodud sisse kultuur ja kultuurilised erinevused - Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuriti, rääkides keele erinevast kasutusest ja võimalustest Jaan Valsiner (1951 -) Indiviid on seotud ajaloolise arengu konspektiga On madalamad psüühilised protsessid ja kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud inimkonna käidus ja on spetsiifiliselt inimlikud, inimestele omased. Sümbolite tähendus läbi lingvistilise (keele)interpretatsiooni. Arendas edasi Võgotski ideid.( ehk oli Võgotskist mõjutatud) Kolm tsooni 1. Vaba Liikumise tsoon ( VLT) lapsel vabadus valida on piiratud mingisuguste
(mõõtmistulemused peavad olema stabiilsed ja korduvkasutatavalt saavutatavad) ja standardiseeritud (peavad olema normid). 4 lähenemist · Indiviidi sisene raamistik (sisevaatlus, üksikjuhtum, test, hinnangskaala) · Individuaalne raamistik (2 inimest/gruppi Nt mehed vs naised) · Individuaalökoloogiline raamistik arvesse tuleb KK · Individuaalsotsioökoloogiline raamistik arvesse tuleb KK ja teised inimesed Jaan Valsiner tuntuim indiviuaalsotsioökoloogia raamistikuga tegeleja. Suhtumine lastesse läbi aegade Seotud ühiskonna arenguga! Ürgühiskonnas hävitati teised (viimasena sündinud), kui juba laps oli olemas. Suurem lootus oli ellu jääda poistel (suur kadu). Mitmikud hävitati. Suurte sõjaretkede eel tapeti, kuna see näitas hoolimist. Indiaanlased matsid lapsed elusalt (ohver oli tähtis sel ajastul). Austraalias tapeti esmasündinu (keedetija söödi ära - üleloomulikkus, jõud)
Valim peaks teenima mitmeid eesmärke: *) kvantitatiivne *) kvalitatiivne Raamistikud: 1) indiviidi sisse suunatud. Introspektsioon. Piiranguks on vanus. On võimalik ainult ontogeneesi kõrgematel astmetel. 2) indiviidide vahemine - kahe inimese või grupi võrdlus. 3) individuaal-ökoloogiline - lisandub keskkond. 4) individuaal-sotsioökoloogiline - võetakse arvesse nii keskkond kui ka kõik teised inimesed kes seal asetsevad ehk siis kultuurline keskkond. Looja on Valsiner. AP põhimeetud on vaatlus. See jaguneb välisvaatluseks ja sisevaatluseks. Välisvaatlus jaguneb: loomulik ja laboratoorne. Sisevaatlus samuti: loomulik ja kunstlik. Loomulik vaatlus - ei muuda tingimusi kus katseisikud tegutsevad. Esimene süsteemne välisvaatluse andmestik - Darwin. Laboratoorne vaatlus - uurija muudab katseisikute tegutsemise tingimusi ja registreerib sellele muutusele kaasneva tegevuse või psüühika adaptatsiooniprotsessi parameetrid.
tasakaalukuse ja enesekontrolliga, viitamine kognitiivteaduse arvutuslike mudelite ühekülgsusele orgaaniliste protsesside evolutsioonilise olemuse valguses, tibude ja üliõpilaste reaktsioonide uurimine vastusena erinevat laadi muusikalisele stimulatsioonile, melatoniini kasulik mõju emotsionaalsele stabiilsusele jne. Jaan valsiner Raamatute kirjutamise ja toimetamise tsempion. Tal on rahvusvahelise leviga kirjastustes publitseeritud kümneid raamatuid. Valsner tegeleb arengupsühholoogiaga ning on kultuurilise ja sotsiogeneetilise isiksuse arengu koseptsiooni propageerija. TRÜ psühholoogia osakonnas, õppis individuaalprogrammi järgi üldpsühholoogiat ja eriline huvi tekkis lapsepsühholoogia ja nägude emotsionaalsete väljenduste küsimuste vastu. Üha
Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika, kunst, ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu käsitluses. Jaan Valsiner (1951-...) - Võgotskist mõjutatud Toetudes Võgotskile, räägib kolme tsooni konseptsioonist: Vaba Liikumise Tsoon- laps ei tea täpselt, mida peab veel tegema takatsetab; lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50 palli aga lapsele tõstetakse 10 nurka ja lubatakse nende hulgast valida) seeläbi õpib laps sobivat käitumist, saab tagasisidet käitumise kohta ning õpib sellest. Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud
pöörata tähelepanu, tuleb toetada last, et tal jätkuks motivatsiooni Kriisietapid inimese arengus: 0.-2.eluaastat - sünnikriis 1.-3.eluaasta - stabiilsus 3.eluaasta - kriis; mina-areng 3.-6/7.eluaastat - stabiilsus 6/7.eluaastat - kriis; kooliminekuga seonduv kriis 7.-12.eluaastat - stabiilne 9.-13.eluaastat - murdekriis 13.-17.eluaastat - stabiilne 17.eluaastast alates põrkuvad ideaalid ja reaalsus Jaan Valsiner (1951-...) On uurinud palju kultuure ja nende erinevuseid Vaba Liikumise Tsoon - lapse valikud on piiratud mingi kitsendustega; hiljem on ta need omandanud ja tekib teadmine, mida ja kuidas tohib teha - kontekst muutub. Soositud Tegevuste Tsoon - toetav; ei sisalda kohustust, kuid vanemate soove jälgitakse Lähima Arengu Tsoon Urie Bronfenbrenner (1917-2005) Mikrosüsteem esmane keskkond (pere,kodu); arenemine ja kogemuste saamine; esimese
Keelest ja meelest. Taevapõdra rahvaste meelest, ehk juttu boreaalsest hoiakust. Ilmunud Tartu : Ilmamaa. Matsumoto, David, & Juang, Linda 2004. Culture and psychology: People around the world (3rd ed.). Wadsworth. Shweder, Richard A. 1991. Thinking through cultures : expeditions in cultural psychology. Harvard University Press. Tulviste, Peeter 1978. Mõtlemise muutumine ajaloos : loenguid mõtlemise ajaloolisest psühholoogiast. Tartu : Tartu Riiklik Ülikool. van der Veer, René, Valsiner, Jaan 1994. The Vygotsky reader. Oxford : Blackwell, 1994 Vygotsky, Lev 1975. Thought and language. MIT Press, 1975.
Suhete arengurajad: tutvus, meeldivus, lähedus. Rollijaotus suhetes. Armastuse teooriad, armastuse liigid. Suhete püsimise ja purunemise faktorid. Suhtlemismängud. • Tekstid: Berne, E. – kolm suhtlemismängu omal valikul. Fromm, E – Armastuse kunst Inimsuhete ruumiline mõõde • Ruumi roll inimsuhetes. Personaalne ruum ja suhtlemisdistantsid. Personaliseeritud keskkond. Privaatsus ja avatus. Kultuurierinevused ruumikäitumises. • Tekst: Valsiner,J., Heidmets, lk 33-37(1); lk 89-95 (2) Agressiivsus ja prosotsiaalne käitumine • Koostöö ja konkurents ühiskonnas. Frustratsioon ja agressiivsus. Õpitud agressiivsus, institutsionaliseeritud agressiivsus. Altruismi motiivid ja mõjurid. Viktimiseerimine. Agressiivsuse maandamine ja prosotsiaalsuse tootmine. • Tekst: Zeldin, T. lk 318 – 367 Sotsiaalne mõju • Juuresolekuefekt. Konformism, järeleandlikkus ja allumine. Veenmistehnikad
Varajased emotsionaalsed suhted jätavad jälje koguks eluks. Kogu pere sotsialiseerib üksteist vastastikku. Paraku on nii, et vanemate haridustase mõjutab lapse kasvatusviise. Sõltub, kuidas nad lapsi kohtlevad, milline on kodu, mis last ümbritseb, lasteaed ja kool MÕJUTAB OLULISELT LAPSE KASVAMIST. Haritumad vanemad räägivad ja suhtlevad lastega rohkem, mis on äärmiselt oluline lapse arengu juures. Arengupsühholoogia Eestis: Jaan Valsiner tohutult kirjutanud raamatuid (teoreetilisi käsitlusi); Peeter Tulviste (kultuuripsühholoogia); Tiia Tulviste (kultuuripsühholoogi); Pirko Tõugu (kuidas suheldes kodus, õpivad lapsed selgeks selle, kuidas endast rääkida ja endast mõtleda enesekäsitluse areng) Luule Mizera; Aune Valk; Eve Kikas, Aaro Toomela, Triin Liin koolipsühholoogid Tallinnas.
Uued ül-te lahendamise viisid. Bioloogilised, indiviidikesksed arenguteooriad Jean Piaget Sigmund Freud Uus Piaget`lased, infotöötluslik, konstrutkivism Psühhodünaamiline lähenemine, Erik Erikson, Alfred Adler Sotsiaalsed, arengu (õppimise) teooriad õppimiskesksed Edward Thorndike John B. Watson Albert Bandura Arenguteooriad, mis rõhutavad bioloogilise ja sotsiaalse koosmõju Lev Võgotski Jerome Bruner Katherine Nelson Jaan Valsiner Jean Piaget` loodud kognitiivse arengu teooria. Piaget uuris ja kirjeldas peamiselt laste mõtlemise arengut. Ta leidis, et laps üritab aktiivset maailma tunnetada ja mõtestada. Tunnetamise abil toimub kohanemine keskkonnaga, kohanemise arenguga kaasneb ka intelligentsuse areng. Piaget´ kognitiivse arengu teooria järgi kohaneb inimene keskkonnaga tunnetamise abil. Kohanemisvõime areneb assimilatsiooni (keskkonnast endale sobiva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
