Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri.
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida
Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid. · Kooliiga mängukaaslasteks need, kes on sama arvamusega. Seaduste ja reeglite järgimine. Reeglite ületähtsustamine. u.10 aatast saavad aru, et reegelid saab muuta. Mängude sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju liikumismänge, võistlus ja domineerimine. Mänguasjadele aina vähem tähelepanu. Mängu hakkab vähemaks jääma, tuleb õppimine, huviringid.
beebipehmus on kadunud ning laps seisab sirgemalt, sest seljalihased on tugevamad. Liigutuste koordineerimine ja valitsemine on juba otseselt seotud lapse tahte arenguga. Peenmotoorika kiire areng võimaldab lapsel raamatulehti pöörata, pilti värvida... Samas võib tal aga olla rasksusi oma liigutuste valitsemisega: äkiliselt seisma jäämine võib olla raske ning tihti võib ette tulla kokkupõrkeid asjade või teiste inimestega. (Tankler, M. 28) Eelkooliiga Neljanda ja seitsmenda eluaasta vahel kasvab laps ikka veel jõudsalt. Lapse keha muutub saledamaks ja normaalse lihaste arengu puhul muutub kehahoiak üha sirgemaks. Eriti kasvavad jalad, samuti ka musklid, sest laps on hästi aktiivne ja liikuv. Viiendaks eluaastaks kujuneb välja ka eelistatud käsi- selgub kas laps on parema- või vasakukäeline. Liigutused muutuvad aja möödudes üha stereotüüpsemaks ning ka automaatseteks. (Tankler, M. 29) Noorem kooliiga
ning terapeutide abi. Hariduse ja kasvatuse ülesanneteks on toetada last püüdluses end individuaalse minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema
Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest
(nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on
- palju valdkondlikke v spetsiifilisi enesehinnanguid Eri tüüpi enesehinnangud mood hierarhilise struktuuri. Üldine Mina kui tervik – Eneseh. Spetsiifiline Mina kui õppija Mina … Eristatav on üldine enseh ja palju valdkondlikke enesehinnanguid. Akadeemiline eneseh.(lugemine, mata, teised ained) Sotsiaalne eneseh.(suhted vanemat. Suhted eakaasl.) Füüs eneseh.(füs välimus, f võimed) Üks või mitu enesehinnangut? Arenguline perspektiiv Eelkooliiga – 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents Varajane kainikuiga – 3: akad, füs, sots Hiline kainikuiga – üldine enesehinnang Kuidas eneseh tekib? Sündmus Enesehinnangu allikas kogemus või sotsiaalne võrdlus tulmus mada, kõrge võimalused eneseh tõsta – eneseparandamine, kaitse stressi ja ähvarduse vastu(sõbrunen nendega kel madalad hinded) Eneseh – in füs, sots ja psühho mina, mida ta on saanud oma
Kasvamine- pikkuse, kaalu jm füüsiliste tunnuste suurenemine. Sensitiivne periood-periood kus mingi võime areneb väga kiiresti Kriitiline periood- teatud keskkonnafaktoril on teatud võimele mõju ainult kindlal perioodil Optimaalne periood- periood, kus areng toimub kõige paremini ja kergemini. Nt 3-a eneseteenindamisoskuste arenemine(söömine). Arenguperioodid · Sünnieelne periood · Vastsündinu(1 kuu), imik(0-1a) · Varane lapseiga e eelkooliiga(2-7a) · Keskmine lapseiga e noorem kooliiga(7-12a) · Murdeiga e vanem kooliiga(12-18a) · Varane täiskasvanuiga(18-30ndad) · Keskmine täiskasvanuiga(50-50ndada · Hilinetäiskasvanuiga(60-...) Arengukriis-periood arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad- toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga.
Samamoodi, kristlikele traditsioonidele toetudes, juhatame me aastaajad lauluga sisse, mis muudab nad lastele emotsionaalselt tunnetatavamaks. Ka kuulame me jõulumuinasjuttu ikka ja jälle läbi laulude ja nii laseme ta järjest sügavamale enda sisse. Või laulame me viljakoristamise laule ja valmistame ennast nendega ette lõikuspühaks ning sügis saab nii endale oma, erilise kõla. Ja kui me viljapeksu ajal laulame, saab meie tegevus laulu rütmi. EELKOOLIIGA ON MÄÄRAVA TÄHTSUSEGA MUSIKAALSUSE ARENGUKS. Muusika on seotud emotsioonidega. Sellepärast on tähtis lastega lauldes omada õiget meeleolu, häälestudes sellele, et oma häälega tundeid edasi anda. Kui mind üks laul kütkestab ja ma teda meelsasti laulan, kandub see säde edasi ka lastesse. Minu rõõm ühest laulust äratab ka lastes vaimustuse. Kui meile üks meloodia meeldib, üks rütm meid haarab, laulame ja liigtame ennast meeleldi kaasa. Lastega on see sama moodi
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest
Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida. Iga laps peab saama kogeda õnnestumise tunnet. See kasvatab lapses julgust ka üksi esineda. Lisaks mõttele juurde, et eriti tähelepanelik peaks õpetaja olema kui tegevus on seotud mõne uue asja õppimise või proovimisega! Kui lapsel esimene kord ei õnnestu ning sellele järgneb negatiivne tagasiside õpetaja poolt, pole põhjust loota, et laps tahab veel proovida või tunneb tegevusest rõõmu. Eelkooliiga on just emotsionaalse intelligentsuse arenemisel niivõrd tähtis iga, tunnustamine ja kiitmine, eneseusu arendamine ei ole vajalikud omadused lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel. Kasutatud allikad Muldma, M. (2010). Muusikaline mõtlemine. http://www.oppekava.ee/index.php/Muusikaline_m%C3%B5tlemine Pullerits, M. (2010). Muusikaõpetus. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele.
kavatseb teha. Eelkooliea algul ei suuda laps sooritada keerukat toimingut sõnalise instruktsiooni alusel, kuigi ta mõistab kõnet. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. Tegevuse areng Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Mäng ei ole lapse ainus tegevus eelkoolieas - ta joonistab, konstrueerib, meisterdab jne. Laps annab joonises edasi mitte üksnes oma mulje esemest, vaid ka oma teadmise temast. Ta jätab kõrvale need detailid, mis on tema arvates ebaolulised
Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks
Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. ,,Räägi vaiksemalt" jne.)
*impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv.
Kasvatada kultuurset käitumist- see tähendab kasvatada lastes kõigepealt teadlikku distsipliini, tähelepanelikku suhtumist inimestesse, tööarmastust, korralikkust, teeskluseta viisakust, kõnekultuursust, välis- ja seesmist enesevalitsemist. Just need harjumused, mis on omandatud juba lapsepõlves, on eriti püsivad. Nad mõjutavad inimese iseloomu kujunemist, tema vaimsete, kehaliste ja kõlbeliste omaduste arendamist. Kultuursete harjumuste kasvatamiseks on eriti soodne aeg-eelkooliiga, kuna lapsed on selles eas eriti vastuvõtlikud. Laste tuleb kasvatada austust vanemate inimeste vastu ja abivalmidust, olenemata sellest, kas lapsed neid tunnevad. Last tuleb harjutada iseseisvusele. Lapsi tuleb õpetada puhtust pidama. Lastes peab kujunema hoolikas suhtumine mitte üksnes oma riietusse, vaid kõikidesse asjadesse. Last tuleb õpetada korda pidama nii ruumis kui ka väljas. Täiskasvanu märkused olgu ikka jaatavas vormis (näit. „Räägi vaiksemalt“ jne.)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu
Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel aastatel äärmiselt raske tasa teha
Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest
ei suuda vaikselt ning rahulikult mängida, on pidevalt nn hoos teeb asju kiiresti ja pealiskaudselt, räägib vahetpidamata, vastab enne, kui küsimus on lõpetatud, ei suuda oma järjekorda oodata, nt mängudes, koolis jne, räägib teistele vahele, ei tee neid märkamagi. Põhjused Eelnev kesknärvisüsteemi kahjustus Pärilik eelsoodumus Valed toitumisharjumused Sotsiaalsed põhjused Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet
- Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu
tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1
Samuti on mõõdetud eri elukutsete esindajate vaimset võimekust ning leitud, et see on erinev. Vaimne võimekus määrab inimese elukvaliteedi. Vaimsel võimekusel on turuväärtus, kuivõrd just haridus ja töökoht sellest sõltuvad. C.Capron ja M.Duyme uurisid lapsi erinevatest sotsiaalsetest gruppidest, erinevates perekondadest ning kõrgema ja madalama IQ-ga vanemate lapsi ning leidsid, et IQ punktide vahe võis lastel ulatuda 11-12 punktini. Viimasel ajal on tähtsustatud eelkooliiga ja lasteasutuse osa lapse arengus. Selge on asjaolu, et lasteasutuses võib laste intelligentsustase tõusta, kuid vaieldakse selle üle, mis asjaoludel ja millises mahus see toimub. Üks olulisi tegureid on lasteasutuse õppekava, kuid peale selle on ka teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud.
Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad endas peale psüühikaseisundite ka teadvusolukordi. Inimese hingeline areng, mis on samaaegselt ka teadvuse areng, toimub reeglipäraselt üldiste arengurütmide järgi. Need rütmid on niisama kindlalt piiritletud, nagu näiteks käimaõppimise, hammastevahetuse või murdeea alguse perioodid. Steiner-pedagoogiline arenguõpetus liigendab lapsepõlve ja nooruse kolmeks põhiperioodiks, millest igaüks kestab umbes seitse aastat: 1. Eelkooliiga - kuni 7.a. 2. Põhikooliiga - 7.a. kuni murdeea kulminatsioonini u. 14.a. 3. Noorusiga - 14.a. kuni täisea künniseni u. 21.a. Iga 7-aastane periood jaguneb omakorda lühemateks perioodideks ja neist igaüks veel kord. Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused. Muutub viis, kuidas laps tajub maailma: tegelikkus, mis ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel
Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted. See, mida mina mõtlen,- ema ei teagi. 3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi. Kui enne kooliiga on oluline interaktsioon, siis koolieas eelkõige kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni). SUHTLEMINE JA SELLE OSAD Mis on efektiivne suhtlemine? ...mille tagajärjel saavutatakse parem arusaamine ...mis toob rõõmu ja pakub naudingut ...mis mõjutab hoiakuid Klassi suhtlemise funktsioonid. 5) õppimisega seonduv 6) administreerimine 7) distsiplineerimine
Episoodiline vahehoidla: erinevatest allikatest tuleva info hoidmiseks ja sidumiseks. Känkimine (tükkideks sidumine) mahu näitaja, staatiline sidumine, dünaamiline sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad.
arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine Baasmotoorika oskused mõjutavad elukvaliteeti, sellel põhjusel on eelkooliiga vastutav periood 11. ISELOOMUSTA TUNNI LÕPUOSA1.Viia harjutuste ja liikumismänguga ergutatud lapse organism põhiliikumis-oskuste omandamiseks. rahulikum füsioloogilise seisundini; 2. anda tunnist tagasiside ning kiita lapsi. 19
rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine · probleemide lahendamine · optimism ja pessimism · motivatsioon · koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev
3.eluaasta lõpp ja 4.eluaasta algul hakkavas sisse tulema liikumismängusd. Hakkab kujunema süzee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on saavutanud teatud stabiilsuse. Selleks, et saaksin kedagi teist teeselda, peab olema mina paigas. Rollimäng aitab mõista ja sotsiaalseid ja funktsionaalseid täiskasvanute rolle. Samuti arendatakse sellega ka sooidentsust (tüdrukud tahavad etendada neid rolle, mis on omased tüdrukutele ja poisid neid, mis on poistele) Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud. Matkitakse täiskasvaute rolle. Areneb tahteline käitumine. Kellel on tahteline areng rohkem arenenud, suudavad mängida loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem ,,asjadega", neil on ka õpiülesanded raskemad. Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal.
Lapse enese kõne hakkab toimima tegevuse planeerimisel. Seejuures laps räägib valjusti. Siiski on oma toimingu kõneline regulatsioon veel väga ebatäiuslik. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. TEGEVUSE ARENG. Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Kui maimiku mäng koosneb 2-3 toimingust (peseb ja riietab nukku), siis nüüd kujunevad nn loogilised ahelad: leiab aset toimiku üldistumine ja eral- dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu
positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil” ning „julgustada last ennast väljendama” (§ 35); „tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus.
aktiivselt ka sõnavara, kõne hakkab muutuma mõtestatumaks ja mõtlemine verbaliseeruma. lapsotsib koostöövõimalusi täiskavanuga(osutav funktsioon, abi otsimine). Koostöö nõuab dialoogi, see omakorda nõuab ütluse grammatilist vormistamist. Seega,esemeline tegevus ja sellega seotud tegevuslik-situatiivne suhtlemine põhjustavad selles vanuses lapse kõne semantilise ja formaalse külje äärmiselt aktiivse arengu. Etapi lõpuks on tavaarenguga laps omandanud keele baasüksused. Eelkooliiga: 3,0-7,0 a. Juhtivaks tegevuseks mäng- esemeline mäng, rollimäng, reeglimäng. Uued suhtlemisvormid täiskasvanuga on situatsiooniväline-tunnetuslik ja situatsiooniväline-isikuline. Teiste lastega suhtlemisel praktilis-emotsionaalne ja tegevuslik-situatiivne, etapi lõpus ka situatsiooniväline-tegevuslik. Keskne on kõne reguleeriva-planeeriva funktsiooni areng. Etapi lõpul algab sisekõne kujunemine. peamine näitaja sel etapil on sidusa kontekstikõne kujunemine. Sidusa teksti loomet
• veres on suurenenud kortisooli ja katehoolamiinide tase. tekke põhjused: 1) treeningukoormuse liialt kiire suurendamine 2) treeningujärgne vähene puhkus 3) liialt kõrge intensiivsus vastupidavusaladel 4) liialt suur intervalltreeningu maht 5) pärast vigastust või haigust liialt kiire treeningutega alustamine 6) ebaõige treeninguskeem 7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni. 2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb. Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis vahelduvus ja treeningu lõbusus. 3) Varajane puberteet (11-14a) – Keha kasvab kiiresti (pikkus) -> proportsioonid nihkuvad
kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu
ei suuda lapsed teha neil vahet; neil on raske iseseisvalt ülesandeid läbida Lapsed kasutavad juhuslikult mingit meetodit, et ülesanne saaks lahendatud. Täiskasvanud juba teavad, millise meetodiga saaks ülesanne kiiremini lahendatud Imik - tahtmatu tähelepanu; meeldivad tuntud objektid ja liigutused Väikelaps - puudub tahteline tähelepanu; maht ja püsivus on väike; helid, lõhnad ja liikuvad esemed eelkooliiga - tähelepanu jaotamine väga raske ja ümberlülitamine samuti raske; püsivus kasvab ja suudetakse tähelepanu hoida noorem kooliiga - tahtmatu tähelepanu on rohkem; vahelduvus; tähelepanu maht ja püsivus väike noorukiiga - Tahtliku tähelepanu arendamine; õpitakse mehhaniliselt oma tähelepanu juhtima; jaotuvus, ümberlülitavus, püsivus ja maht on välja kujunenud ja suudetakse enda emotsioone blokeerida, et hoida tähelepanu
- Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega - Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut - Poistel suurem risk arenguhäire tekkeks sest neil on 2 erinevat kromosoomi - Emakasisene keskkond bioloogiliselt väga aktiivne - Kuulmine 18. rasedusnädalaks - Nägemine 20ndaks
Ühise tähelepanu kujundamine . Lapse arusaam tähistamisest, ta juba oskab suunata suhtlemist täiskasvanutega. 3)Kõne areng. Zestid on samasuguste tähendustega lapsele, nagu sõnad, st et zestidel on sümboolne tähendus. *Ühe sõna staadiume holofraas algab kui laps saab aru,et sõnaga võib palju rohkem edasi anda, kui zestidega. Laps saab grammatikast aru, aga keskendub sellele, et anda sümbolist tähendust. *Kahe sõna stadium e telegraafkeel. Eelkooliiga. 1)Kõne areng: võimaldab lapsel suunata teiste inimeste käitumist vastavalt oma vajadustele/soovidele. Informatsiooni omandamise vahend. Seos kognitiivse arenguga omandab loogilise mõtlemise. 2)Kontroll ja piiride seadmine. Kõne kontrolliv funktsioon. Nt Ma olen julge. Lause kus on EI olemas ei tööta. 3)Vestlus. 4) Tunnete väljendamine. Kainik (noorema kooliea laps). Kõne areng ümbruskonnaga suhtlemiseks vajalik sõnavara ja
·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga ·Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele ·Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval.
Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid Psühholoogilised probleemid P > T Emotsionaalsed probleemid T > P T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega P häirete esinemine 10. ja 20. eluaasta vahel järkjärgult vaibub (v.a depressioon) Vanus ja arenguhäired Kriitilised vanused: 6-7-a, 9-10-a, 14-15-a Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus. - Eelkooliiga (3-6) sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu, seksuaalsuse kogemine, poistel võib olla ka grupiviisilise masturbeerimise kogemus. Uuringute kohaselt sel hiljem lapse seksuaalsusele negatiivset mõju ei avalda. Arstimägud. Sugu pannakse paika väliste suguorganite järgi. Vanem saab õpetada, missugustes kohtades on kohane alasti olla ja millistes mitte.
tegevus muutub isemotiveerivaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Lapse jaoks kõige huvitavama mängu kestvus (domineerib tahtmatut tähelepanu): 1aasta - 14min 2-aasta- 21 min 3-aasta- 27min 4 aasta- 50min 5-aasta- 83 min 6-aasta- 96min Tähelepanu: Imik tahtmatu tähelepanu, eelistab tuntud objekte Väikelaps tahteline tähelepanu puudub, tahtmatu tähelepanu maht väike; köidavad lõhnad, helid, liikumine Eelkooliiga hakkab tekkima tahteline tähelepanu (4/5 eluaasta); on raske tähelepanu jaotada, mitme asjaga korraga tegeleda Noorem kooliiga hakkad ilmnema individuaalsed iseärasused, ühelt poolt seotud kasvatusega; tähelepanu püsivus on väike, on vaja tegevustele vaheldust; tahtlik tähelepanu väsitab , on parem, kui inimene saab kehalist muutust Noorukiiga kujuneb välja individuaalne tähelepanu; hakkab arendama
Määrab ju kasvukeskkond suures osas sellegi, kas andekas laps ka täiskasvanuna on valitud alal edukas. Andekus on nagu protsess, mis nõuab huvi, tahet ja motivatsiooni mitte üksnes lapselt endalt, vaid ka teda ümbritsevalt keskkonnalt. Lapse jaoks on oluline võimaluse andmine, sest see on eduka tegevuse eelduseks. Otseselt kooliealiste laste andekuse probleemiga on meil intensiivselt hakatud tegelema 1993. aastal professor I. Undi poolt loodud uurimisgrupis ,,Andekas laps". Eelkooliiga on põhjust pidada kriitiliseks perioodiks, sest selles eas laste arengutempo on kiire ja ühtlasi on ta ka vastuvõtlik kõigele pakutabale. Seega kerkib just eelkoolieas probleem, kuidas lapse individuaalseid võimeid märgata, neid identifitseerida ning andeid arendada (Vikat 2002: 27). Andeka lapse põhiliseks mootoriks on huvi ta teeb sellepärast, et teha on tore. Mida loovam on lapse, seda rohkem teeb ta tegemise enda pärast ja seda vähem kiitasaamise ja kasu pärast
Ülesanded lähevad järjest keerukamaks. www.raventest.net/matrices-test Tegemist on testiga ning selles on palju ülesandeid, palju ülesandeid annab adekvaatsema tulemuse inimese mitteverbaalse võimekuse kohta. Selles testis juhendatakse alguses ära ning pärast enam EI aidata. Seega lähima arengu tsooni siit enam kätte ei saa. Ülesanded töötavad erinevates kultuurides, kuni tsk-ni välja. RAVEni-testilaadseid ülesandeid on välja mõeldud ka pisematele (eelkooliiga). KAUFMAN-ABC test Paljudest erinevatest ül koosnev testikomplekt, mis võimaldab hinata lapse võimeid ja inimestel on kahte tüüpi infotöölusvõimeid: järjestukuse ja samaaegsuse infotöötluse võimekus. Verbaalse infot töötlus on enamasti järjestikune. Aga nt Raveni test on samaaegne, sest on visuaalne. Hinnatakse selles testis aga saavutusi (õpitud oskused, teadmised). Päris laiahaardeline test on. Suures ulatuses on ülesanded samad. Test on kohandatud adapteeritud
Anonüümsus kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus mis raskendab indiviidi identifitseerimist. Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni esinemist. Deindividualisatsioon ohvrilt võetakse tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga. Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah, 2.ea füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne. Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4- 5% kellel jääb. Peab õppima, just varajases lapseeas. 2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale.
Enesehinnang on üldine ensetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust........? Rosenbergi enesehinnangu skaala. Üldine enesehinnang. (Palun lugege iga väidet tähelepanelikult ja märkige skaalal (1-5), kuivõrd õigeks te seda enda puhul peate (1- mitte kunagi; 5- peab paika). (Need on ümberpööratud skaala küsimused). A Üks või mitu enesehinnangut? R Eelkooliiga 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents (?) E Varajane kainikuiga 3: akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline enesehinnang. N Hiline kainikuiga: üldine enesehinnang. G Tasandiline enesehinnang: Üldine rahulolu, vaimne tervis tagab üldine enesehinnang Seotud käitumise ja edukusega akadeemiline enesehinnang teatud vallas sotsiaalne enesehinnang
annaabi.ee 
