Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ26-1 EELKOOLIIGA Referaat Terve lapse õenduses Kohtla-Järve 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Elukaar on inimese terve elukäik ehk elutee sünnist surmani. Igal etapil on oma arengu ülesanded, mis tuleb täita, et jõuda edukalt järgmise etappini. Aga me tahame jutustada põhjalikult eelkoolieast. See algab 4 aastast kuni 6-7 aastani. See on tähtis periood laste elus, sest selles perioodist toimub suur areng. Laps õpib iseseisvalt ja tema suhtlemise oskus ka areneb paremaks
Kuidas jagunevad lapaeea perioodid? Vastsündinuiga: 4 esimest nädalat; Imikuiga: 1.-12. Elukuu; Väikelapseiga: 2.-3. Eluaasta Eelkooliiga: 4.-6. Eluaasta; Kooliiga: 7.-18. Eluaasta; - noorem kooliiga: 7.-10. Eluaasta Keskmine kooliiga ehk puberteediiga 11.-15. Eluaasta; Vanem kooliiga 16.-18. Eluaasta 2.Kuidas jaguneb valu? Äge valu võib tekkida vigastuse või ootamatu haigestumise korral. Krooniline valu on pidevalt tuntav, temaga ei kaasne ägedale valule sarnaseid sümptomeid. Kaasneb sageli krooniliste haigustega. 3.Kuidas valmistatakse last ette protseduurideks? Kirjelda ühte protseduuri.
Lapse anatoomia-füsioloogia Intrauteriinne e. prenataalne periood: Embrüonaalse arengu faas (2kuud) Platsentaarse arengu faas ( 2 kuu- sünnituseni) Ekstrauteriinne periood: Vastsündinu( 1 elukuu) Imikuiga (2kuud-1 aasta) Väikelapseiga (1-3 eluaastat) Eelkooliiga(4-6) Kooliiga (noorem 7-10, keskmine 11-15, vanem 16-18) Südame-veresoonkonna süsteem: Süda ümara kujuga Südame löögisagedus lastel kõrgem, vererõhk madalam kui täiskasvanul Tsirkuleeriva vere maht võrreldes täiskasvanutega lastel suurem Vere ringvool kiirem Verekaotus 50ml=täiskasvanu 1l verekaotusega Vere hapnikusisaldus suurem, kui täiskasvanul Hingamiselundkond: Hingamisteed kitsad ja lühikesed Lühike pisarkanal- infektsioon võib kergelt levida Parem kopsutoru lühem ja laiem- sinna satuvad tihemini infektsioonid Kopsud suured, kuid ebaküpsed Tähtsaim hingamislihas on diafragma Hambad: Piimahambad hakkavad lõikuma 6 elukuul Aastaselt lapsel 8 hammast 2,5 a...
Käitumuslikud esitused, mis ei ole eakohased. - Üldjuhul mängitakse sootraditsioonilisi mänge - Rollimängud- kujutletavate tegelikkuste loomine. Matkimine ja fantaasia. (Ettekujutus mereröövlist). · 1-3a - toimub matkimine (vanemad) - Loovkollektiivsed loovmängud roll. Rollimängud · 3-4a liikumismängud. Süzee, roll, suhe. - Mina-küpsus suudab rollimängu mängida. Sotsiaalseid täiskasvanu rolle, sooidentsus. · Eelkooliiga rollimängud. Täiskasvanute rollide mängimine, tahteline käitumine (loomingulised rollid). Reeglid. · Kooliiga mängukaaslasteks need, kes on sama arvamusega. Seaduste ja reeglite järgimine. Reeglite ületähtsustamine. u.10 aatast saavad aru, et reegelid saab muuta. Mängude sisu tuleb rohkem filmidest ja raamatutest. Palju liikumismänge, võistlus ja domineerimine. Mänguasjadele aina vähem tähelepanu. Mängu hakkab vähemaks jääma, tuleb õppimine, huviringid.
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...
ning terapeutide abi. Hariduse ja kasvatuse ülesanneteks on toetada last püüdluses end individuaalse minana oma olemusliikmetes kinnitada ehk teisiti öeldes inkarneerida. (http://waldorflasteaed.ee/pedagoogika/sisu=lugemist&SubMenu=waldorfpedagoogika_pohijooned) Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7 aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooli-iga 7.14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14.21. eluaasta (vaimse arengu periood). Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused, millega waldorfpedagoogika arvestab. R. Steineri ,,Inimeseõpetuse" seisukohalt vajavad võrdset tähelepanu selge mõtlemine, tasakaalustatud tundeelu, terve tahe.Pedagoog peab tegelema
(nt kõne omandamine on võimalik ajavahemikus 1,5 ea murdeiga). Optimaalne periood periood, kus areng toimub kõige pareini ja kergemini )õppimise ja õpetamise seisukohast). Nt 3a. eneseteenindamisoskuste arenemine (söömine, enda järelt koristamine). Arenguperioodid: · sünnieelne periood · vastsündinud (1 kuu), imik (0-1 a) · varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) · keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12ea) · murdeiga e vanem kooliiga (12-18ea) · varane täiskasvanuiga (18-30-ndad) · keskmine täiskasvanuiga (40-50-ndad) · hiline täiskasvanuiga (60-...) ARENGUKRIISID: Arengukriis perioodi arengus, kus toimub mingi suurem muutus, mis nõuab kohanemist. Arengukriisid on ette ennustatavad toimuvad kõigil enam-vähem samal ajal. Arengukriisid on seotud elusündmustega või füüsilise arenguga
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald personaalseid mälestusi, semantilisi tähendusi j akontrollivad enesekohase info töötlust. Nee don nii objektiivse dkui ka uskumused enda kohta - Tean, milline ma olen! b)hinnanguline osa – mina-konts tundmuslik avaldus, mis väljendab ...
Referaat Juhendaja: Dagmar Narusson Pärnu 2016 SISSEJUHATUS Suurem osa erivajadusi ilmnevad varajases lapsepõlves. Paljude puuete puhul arenevad lapsed mingi ajani normaalselt ja just kindlas vanuses hakkavad tekkima tagasilöögid ja spetsiifilised tunnused, mis annavad märku puude olemasolust. Antud töö eesmärk on uurida ja kirjeldada varajases lapsepõlves kõige sagedasemaid haigusi ning puudeid ja erivajadusi. Väikelapse ning eelkooliiga on aeg, mil inimene hakkab oma keha üle kontrolli omama ning seda keskkonnas kasutama. See on aeg, mil lapsed saavad aru soo erinevustest, õpivad suhtlema ning muutuvad veidi iseseisvamaks oma vanematest. Väikelapse eas toimub lastel kõneareng, mis toob kaasa maailma tunnetamise ning suhtlemise. Äärmiselt olulisel kohal on perekonna toetus, armastus ja aktsepteerimine. Väikelapse iga kuni eelkooli eani on ka aeg, mil lapsed saavad aimu erivajadustest ning erivajadustega inimestest
INTELLIGENTSUS (VAIMSED VÕIMED) Intelligentsusekohta on palju erinevaid teooriaid ja vaatenurki. Intelligentsus kui: · Üldine võimekus · Eriandekus(muusika, kunst, kirjandus jne) · Kohanemisvõime · Edukas toimetulek elus · Teadmiste hulk Def.1: intelligentsus on inimese üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas toime(Wechsler,1975) Def.2: intelligentsus on võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Intelligentsuse mõõtmine: Hindamisel kasutatakse intelligentsuskvoodi mõistet-IQ. Alla 70- vaimne mahajäämus 70-89- madal vaimne võimekus 90-109- keskmine vaimne võimekus 100- keskmine skoor 110-130 - hea vaimne võimekus Üle 130- väga hea vaimne võimekus(andekus). Mida on oluline teada testi tegemisel: · Tulemust võivad mõjut...
KÕIGE ILUSAM INSTRUMENT Ajakiri ,,Erziehungskunst" juuni 2010 KES LASTEAIAS LAULAB, EDENDAB KÕIKI MEELI. Neid inimesi, kes laulavad, imetletakse teiste poolt. Laulmine on vahend, mille kaudu saab emotsioone väljendada. Poppstaarid pidutsevad, ooperidiivad juubeldavad. Paljud lasevad end päev läbi popplauludel saata, aga ise laulda usaldavad vähesed. Peredes lauldakse järjest vähem. Positiivse suhtumise juured lauluhäälde peituvad varases lapsepõlves ja lasteaiaeas. Mis tähtsus on laulmisel lasteaialastele, sellest kirjutavad muusikapedagoog Annette Mangold ja waldorfkasvataja Karin Bierich-Schopmeyer Saksamaalt. Kui lapsed hommikuti lasteaeda saabuvad, kus juba lauldakse, on nad juba koheselt liitunud ühise laulmise ja ühise tegevusega. Kes laulab, sellel töötab kogu keha. Kogu inimene (Person per-sonare: durchklingen läbi kõlama) on kujundatud ja mõjutatud laulust. Laulmise ajal on meie keha in...
sissejuhatus õpikeskkond õpimeetodid hindamine õpilane,tugisüsteem kokkuvõte kastatud materjalid. Meie soov oleks luua haridusasutus, kus peatähelepanu all on laps, kes õpib kogemise ja loomise kaudu ümbrust mõistma ning mille peaeesmärk on kasvatada avatud mõtlemisega inimesi. Õpetuse aluseks on arenguteooria, mille järgi inimese areng kulgeb rütmiliselt üksteisele järgnevate astmetena. Inimese kasvuaeg jaguneb kolmeks oma olemuselt täiesti erinevaks perioodiks: · eelkooliiga kuni 7. aastat (füüsilise arengu periood); · põhikooliiga 7. 14. eluaasta (hingelise arengu periood); · noorusiga 14. 21. eluaasta (vaimse arengu periood) Õpikeskkond. Kool asub looduskaunis kohas, mere ääres, vähese asustusega piirkonnas, lapsi transpordib koolibuss. Õpikeskkonna kujundamisel on lähtutud Steineri pedagoogikast, milles tähtsal kohal on lapsekesksus, mida tuleb mõista nii, et ühest küljest
Nad oskavad laulda, tantsida ja pilli mängida. Iga laps peab saama kogeda õnnestumise tunnet. See kasvatab lapses julgust ka üksi esineda. Lisaks mõttele juurde, et eriti tähelepanelik peaks õpetaja olema kui tegevus on seotud mõne uue asja õppimise või proovimisega! Kui lapsel esimene kord ei õnnestu ning sellele järgneb negatiivne tagasiside õpetaja poolt, pole põhjust loota, et laps tahab veel proovida või tunneb tegevusest rõõmu. Eelkooliiga on just emotsionaalse intelligentsuse arenemisel niivõrd tähtis iga, tunnustamine ja kiitmine, eneseusu arendamine ei ole vajalikud omadused lapsele vaid lasteaias, vaid kuni elu lõpuni ja tihti saavad inimesele määravaks ka tema elukvaliteedi kujunemisel. Kasutatud allikad Muldma, M. (2010). Muusikaline mõtlemine. http://www.oppekava.ee/index.php/Muusikaline_m%C3%B5tlemine Pullerits, M. (2010). Muusikaõpetus. Pedagoogiline praktika lasteaias. Abimaterjal
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele.
Kodus peab olema ka paigas autoriteet. Tänapäeval arvavad kahjuks niimõnedki vanemad, et lasteaia või kooli ülesanne on last kasvatada ja arendada. Enam ei ole ka Inernetisõltuvus võõras probleem, see puudutab peaaegu iga lapsevanemat. Otseloomulikult valmistavad suurt muret lapsevanemale ka haigused, millest viirused on tänapäeval õnneks ennetetavad vaktsiinide abil. Lapse arengu saab jagada mitmeks: imikuiga, väikelapseiga, eelkooliiga, noorem kooliiga, keskmine kooliiga ja vanem kooliiga. Eelkooliea, millele eelnevad ka väikelapse-ja imikuiga, veedab laps üldiselt kodus. Suhtumine, mille ta kodus omandab, saadab teda ka koolis ja ülejäänud elus. Laps õpib selles vanuses kergesti kõike, kui temaga tegeleda ja teda arendada, tunneb ta rõõmu õppimisest. Sama on ka kohustustega, kui tal on juba kodus kohustused ning teda nende täitmiste eest tunnustada, täidab laps oma ülesandeid ka edaspidi. Kindlasti ei tohiks
LAPSE ARENG KOOLIEELSES EAS Sissejuhatus Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592- 1670) välja teesiga, et lapsi peaks õpetama vastavalt nende hingelistele iseärasustele. Järgmisel sajandil lisas prantslane Jean-Jacques Rousseau (1712-1778), et lapsel on psüühilised iseärasused võrreldes täiskasvanuga. Pärast Dietrich Tiedemann'i (1748- 1808) raamatut "Vaatlused lapse hingeliste iseärasuste kohta", oli laps kui laps "avastatud". (Tankler, M. 11-12) Esimene inimene, kes tuleb välja arenguastmete, kui üksteisest kvalitatiivselt erinevate arengufaaside teooriaga, on Arnold Lucius Gesell (1880-1961). Ta väidab, et küpsemine loob lapses teatud arenguvalmiduse ning arenguvalmidus on seotud õppimisega, seega pole mõtet õpetada midagi enneaegselt, sest igale asjale on seatud oma aeg. (Tankler, M. 15) Arenguid on erinevaid, kõige silmnähtavam on füüsiline areng. Lisaks on kognitiivne, kõlbeline, emotsionaalne, ...
*impetigo -- mädavilliline lööve PATSIENDI ÜLEVAATUS: 1. Mõõta temperatuuri 2. Vaadata kurku, suu limaskesta, nohu olemasolu 3. Kuula kopsu! 4. Palpeerida kõhtu 5. Väikelapsed, imikud alati lahti riietada, et võimalikke kõrvalekaldeid avastada! LASTE ARENGUETAPID: vastsündinu sünnimomendist 1. elukuuni imik 1. elukuust 1. eluaastani väikelaps 1. eluaastast 3. eluaastani eelkooliiga 3. eluaastast 6. eluaastani noorem kooliiga - 7. eluaastast 11. eluaastani keskmine kooliiga 12. eluaastast 15. eluaastani noorukiiga vanem kooliiga 16. eluaastast 18. eluaastani Palavik Kraadituna: rektaalselt üle 38,0°C aksillaarselt üle 37,3°C Täpseim on rektaalne kraadimine. Kehatemperatuur üle 41°C on kudedele pärssiv.
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik.................................................................................................................4 2. EVA LOOTSARE PEDAGOOGILISED PÕHIMÕTTED........................................5 3.1 Kultuurse käitumise kasvatamisest......................................................................5 3.2 Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest.................................................6 3.3 Kasvatustööst segarühmalises lasteaias................................................................7 3.4 Laste töö...
Tallinna Ülikool Eva Lootsar (1907-1987) Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 1 1. EVALOOTSARE ELUKÄIK.....................................................................................4 2.1Elulugu..................................................................................................................4 2.2 Töökäik..........................................................................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu
Lapsepõlve jooksul toimub inimese väga kiire füüsiline ja psüühiline areng. Kriitiliselt oluline arenguetapp on varane lapsepõlv. Selle katkestamine, nt ühiskonnast isoleerimine, võib põhjustada raskeid psüühilisi häireid. Lapsepõlv kestab inimelust umbes kümnendiku ja lapse iseloomu põhjal saab oletada, milline saab olema täiskasvanud inimese iseloom. Lapseiga jaotatakse perioodideks: Sünnieelne periood Vastsündinu (1 kuu), imik (0-1 a) Varane lapseiga e eelkooliiga (2-7ea) Keskmine lapseiga e noorem kooliiga (7-12 ea) Murdeiga e vanem kooliiga (12-18 ea) Varajases lapsepõlves toimub inimese kõige suurem areng ja see on ka suurima haavatavuse periood. Teame, et õppimine kestab kogu elu ning et lapsed on väga vastupidavad, kuid samas on ka üsna selge, et varajases lapsepõlves käest lastud võimalusi eriti tervise, keele arengu ning sotsiaalsete suhete vallas on hilisematel aastatel äärmiselt raske tasa teha
ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA Lapsel on hariduslikud erivajadused, juhul kui tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega; tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis. HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps) vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad m...
- Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast 60) - Eakad (65+ või tänapäeval hiljem) Eakad - Nooremad (alla 75) - Keskmised (75-84) vaimne ja füüsiline nõrkus - Vanemad (üle 85) Arengupsühholoogia rakendusvõimalused - Mõjutab laste kasvatamist kodus ja õpetamist koolis vanemate ja õpetajate tõekspidamiste kaudu
Tasakaal seistes on eelduseks kõndimisel ja jooksmisel vaja minevale dünaamilisele tasakaalule. Motoorses arengus ilmnevad ka kultuurilised erinevused ning on põhjust arvata, et sotsiaalne toetus võib imikut kõndima õppimise oluliselt hetkedel aidata. Perioodid · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-8. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) DeCasper & Spence (1986): rasedad naised lugesid 2 korda päevas 6 nädala jooksul enne sündi kõva häälega jutukest. 2-3 päeva pärast sündi imemise ajal ühele grupile lastest
tegevusvalmidust loovad sündmused. Psüühiline häire seevastu on märk inimese jõudu kahandavast probleemist, millest jagusaamiseks ta peab tegema inimsuhteid ja tundemaailma ahendavaid kompromisse. Psüühilise häire puhul on tegemist arengu peatumise või koguni taandumisega varasemale tasemele. ELUKAARE ETAPID: 1. SÜNNIEELNE PERIOOD 2. IMIKU E. TITEIGA 3. VARANE LAPSEIGA (MAIMIK) 1-3 4. EELKOOLIIGA 3-6 5. KESKMINE LAPSEIGA ( KAINIK (7-11) JA MÜRSIK(11-15) 6. TEISMEIGA (murdeiga 13.15-17.18) 7. TÄISKASVANUIGA - 20ndad (18-29. eluaastani noorusiga) - 30ndad ( 29 kuni 44 aastani küps iga) - 40ndad e (kuni 59 a keskiga) - 60 kuni 74 eluaastani eakas iga - 75-89 vanuriiga (raukusiga) - üle 90 eluaasta- pikaealised NB ! Õnnelik on see period, kus inimene oskab hästi kohaneda SÜNNIEELNE PERIOOD RISKIFAKTORID 1
Samuti on mõõdetud eri elukutsete esindajate vaimset võimekust ning leitud, et see on erinev. Vaimne võimekus määrab inimese elukvaliteedi. Vaimsel võimekusel on turuväärtus, kuivõrd just haridus ja töökoht sellest sõltuvad. C.Capron ja M.Duyme uurisid lapsi erinevatest sotsiaalsetest gruppidest, erinevates perekondadest ning kõrgema ja madalama IQ-ga vanemate lapsi ning leidsid, et IQ punktide vahe võis lastel ulatuda 11-12 punktini. Viimasel ajal on tähtsustatud eelkooliiga ja lasteasutuse osa lapse arengus. Selge on asjaolu, et lasteasutuses võib laste intelligentsustase tõusta, kuid vaieldakse selle üle, mis asjaoludel ja millises mahus see toimub. Üks olulisi tegureid on lasteasutuse õppekava, kuid peale selle on ka teisi tähtsaid faktoreid, mis võivad oluliselt mõjutada tööd lastega. Nendeks on lastega tegelejate ametialane kompetentsus, haridus ja eriti töö kvaliteet, mis on kahe eelneva faktoriga tihedalt seotud.
arendamine; maksimaalse füüsilise koormuse tagamine; uute harjutuste õpetamine Baasmotoorika oskused mõjutavad elukvaliteeti, sellel põhjusel on eelkooliiga vastutav periood 11. ISELOOMUSTA TUNNI LÕPUOSA1.Viia harjutuste ja liikumismänguga ergutatud lapse organism põhiliikumis-oskuste omandamiseks. rahulikum füsioloogilise seisundini; 2. anda tunnist tagasiside ning kiita lapsi. 19
rõõmkurbus, vihaarmastus jne. Baasemotsioonid on universaalsed ja sünnipärased. Baasemotsioonide arvu osas on uurijad eriarvamustel. Ka kirjeldavad erinevad autorid samu emotsioone erinevate sõnade abil. Evans toob välja kuus baasemotsiooni: rõõm, 10 mure, viha, hirm, üllatus ja vastikus. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on õpitavad. Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003) · tähelepanelikkus ja enesetunnetus · enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll · empaatia · suhtlemine · probleemide lahendamine · optimism ja pessimism · motivatsioon · koostöövalmidus. Poiste ja tüdrukute emotsionaalne kasvatus on soost ja traditsioonidest lähtuvalt mõnevõrra erinev
Mõtlemise-, tunde- ja tahteelu kujutavad endas peale psüühikaseisundite ka teadvusolukordi. Inimese hingeline areng, mis on samaaegselt ka teadvuse areng, toimub reeglipäraselt üldiste arengurütmide järgi. Need rütmid on niisama kindlalt piiritletud, nagu näiteks käimaõppimise, hammastevahetuse või murdeea alguse perioodid. Steiner-pedagoogiline arenguõpetus liigendab lapsepõlve ja nooruse kolmeks põhiperioodiks, millest igaüks kestab umbes seitse aastat: 1. Eelkooliiga - kuni 7.a. 2. Põhikooliiga - 7.a. kuni murdeea kulminatsioonini u. 14.a. 3. Noorusiga - 14.a. kuni täisea künniseni u. 21.a. Iga 7-aastane periood jaguneb omakorda lühemateks perioodideks ja neist igaüks veel kord. Igal perioodil on laps vastuvõtlik erinevatele asjadele ja temas toimuvad teatud iseloomulikud muutused. Muutub viis, kuidas laps tajub maailma: tegelikkus, mis ümbristeb inimest suhteliselt muutumatuna, ilmneb lapse jaoks erinevatel perioodidel
Ülereguleerimine grammatika reegleid kasutatakse üle, et reeglid käiks kõigi sõnade kohta (nt. ma söösin, luge seda) Lapsel on raske omandada mitme keele struktuuri läheb rohkem aega, aga omandab hästi, kergemini kui täiskasvanu. (Enne puberteeti on kerge omandada keeli, keeled on aktsendita.) Kui laps ütleb `mina' on ta vähemalt 18 kuune. Enne ta ei tea, et teisel inimesel on oma tahe ja omad mõtted. See, mida mina mõtlen,- ema ei teagi. 3. Eelkooliiga. Kõne ja mõtlemise areng 2 eraldi protsessi. Kui enne kooliiga on oluline interaktsioon, siis koolieas eelkõige kommunikatsioon (see, mis puudutab informatsiooni). SUHTLEMINE JA SELLE OSAD Mis on efektiivne suhtlemine? ...mille tagajärjel saavutatakse parem arusaamine ...mis toob rõõmu ja pakub naudingut ...mis mõjutab hoiakuid Klassi suhtlemise funktsioonid. 5) õppimisega seonduv 6) administreerimine 7) distsiplineerimine
Episoodiline vahehoidla: erinevatest allikatest tuleva info hoidmiseks ja sidumiseks. Känkimine (tükkideks sidumine) mahu näitaja, staatiline sidumine, dünaamiline sidumine (keerulisem) Mida suurem info hulk, seda vähem suudetakse meeles pidada. Omaduste sidumine vis. Töömälus: sarnased tunnused (nt värvid) võistlevad tähelepanu pärast, erinevad salvestatakse paralleelselt (nt kuju ja värv) 5. Arengupsühholoogia Arenguetapid: 0-2 imikuiga, infancy 2-7 varane lapseiga, eelkooliiga 7-12 keskmine lapseiga, kooliiga 12-19 murdeiga 20-30ndad varane täiskasvanuiga 40-50ndad keskmine täiskasvanuiga 60ndad hiline täiskasvanuiga, 70+ vanuriiga sotsialisatsioon kultuurikontekstile omane väärtuste, hoiakute, uskumuste omandamine USAs häbelik arg laps tõrjutud ja ei saa hakkama, Aasias on populaarne ja edukas koolis (viimased uurimused näitavad siiski, et ka neil probleeme koolis) Piaget kogn arengu staadiumid ei kehti eriti, kuna lapsed on juba varem pädevamad.
Arengupsühholoogia K. Uriko [email protected] Esmaspäeval M-225 Referaat: ,,Mäng lapse arengus" 11. märtsiks Loeng 1 Arengupsühholoogia mis see on? See on ,,elukaar", psühholoogia liik, mis tegeleb käitumuslike ja kogemuslike muutuste seletustega. Muutused kaasnevad vanusega. Arengupsühholoogia regeleb teadusliku uurimusega (tõestused, uurimismeetodid, korratavus, teooria; mitteteaduslik põhineb elutarkusel). Teadus on meid ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis. Teadusliku lähenemise puhul on tegemist loogilise süsteemiga ja reaalsusele põhinemisega. Teaduse instrumendid on teooria (süsteemne on teooria või uurimishüpoteesi kinnistamiseks). Lõpptulemus oleneb uurimismeetoditest. NB! Kuni ei tõesta, on filosoofia. Teaduslik -Filosoofia Arengupsühholoogia ülesanded Üldine: uurida ja seletada · Kirjeldamine seostub uuritavate nähtuste, probleemide taseme ulatuse, struktuuride tu...
Lapse enese kõne hakkab toimima tegevuse planeerimisel. Seejuures laps räägib valjusti. Siiski on oma toimingu kõneline regulatsioon veel väga ebatäiuslik. Koolieelse perioodi lõpul omandab laps oskuse täita suhteliselt keerukaid täiskasvanu instruktsioone. Oma tegevuse planeerimisel ei pea ta enam käsutama valju kõnet, vaid koostab plaani ja juhib oma toiminguid mõttes. Keerulistel puhkudel käsutab ka kuueaastane veel oma soovide allasurumisel valju kõne abi. TEGEVUSE ARENG. Eelkooliiga peetakse mängu klassikaliseks vanuseks. Eeldused üleminekuks rollimängule tekivad maimikuea lõpus - mängulisi esemeid, mis asendavad reaalseid esemeid, käsutatakse vastavalt nende mängulisele tähendusele - keerustub toimingute organisatsioon. Kui maimiku mäng koosneb 2-3 toimingust (peseb ja riietab nukku), siis nüüd kujunevad nn loogilised ahelad: leiab aset toimiku üldistumine ja eral- dumine esemest, tekib oma toimingute võrdlemine täiskasvanu omadega ja enda
Spordifüsioloogia -Füsioloogia eriharu -Uurib elutalitluslikke protsesse ja nende teostumise mehhanisme kehalise treeningu käigus -Uurib organismis toimuvaid muutusi, mis on tekkinud erinevate spordialadega tegelemise tagajärjel ( muutub organismi morfoloogiline struktuur ja paljude organite ning organsüsteemide funktsioon) -Tekkis eraldi teadusharuna 1930-ndate aastate keskel 1 Kehaliste harjutuste klassifikatsioon. Kehaliste harjutuste klassifitseerimine toimub kindlate põhimõtete alusel, mille tulemusena saadakse järgmised harjutuste grupid: Tööreziimi alusel: dünaamilised;staatilised. Liigutuste struktuuri alusel: tsüklilised; atsüklilised; segatüüpi. Sooritatava töö võimsuse alusel: maksimaalse; submaksimaalse; suure; mõõduka; vahelduva võimsusega. Jaotus töörežiimi alusel: 1. Dünaamilised harjutused Dünaamiline töö põhineb auksotoonilisel lihaskontraktsioonil (muutub nii lihase pinge kui pikkus). Lihase kokkutõmbe tulemusel: pa...
positiivseid elamusi lastekirjanduse ja muude eakohaste tekstide abil” ning „julgustada last ennast väljendama” (§ 35); „tugevdada lapse füüsilist ja vaimset tervist, ergutada psühhomotoorset (tegevuslikku), sotsiaalset (k.a kõlbeline ja emotsionaalne) ja tunnetuslikku arengut” (§ 85); „rikastada laste tundeelu muusikaelamuste kaudu /-/” (§ 77).) Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused. Emotsionaalsed ja sotsiaalsed võimed on (Allmann, 2003: 7-8): • tähelepanelikkus ja enesetunnetus • enesevalitsemine ja emotsionaalne enesekontroll • empaatia • suhtlemine • probleemide lahendamine • optimism ja pessimism • motivatsioon • koostöövalmidus.
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu
Teema: kõne funktsioonid Mis on kolme kõne vormi erinevused funktsioonide ja vahendite osas? Suulise kõne peamiseks funktsiooniks on partnerite vahetu suhtlemine. Kõne on süntaktiliselt vähe hargnenud, oluline on intonatsioon, paralingvistilsed vahendid.Kasutatakse enimkasutatavaid sõnu, esineb sõnakordust ja palju asesõnu. Mõistmist soodustab situatsioon. Sisekõne peamiseks funktsiooniks on oma tegevuse planeerimine ja reguleerimine ning vaimse tegevuse teenindamine. Sisekõne areneb suulise kõne baasil ja on sellega võrreldes veelgi vähem hargnenud. Ei vaja täpset artikuleerimist, toetub ainult kujutlestele sõna hälikkoostisest. Kirjalikku kõnet kasutatakse peamiselt mittevahetuks suhtlemiseks. Mõistmist ei toeta paralingvistilised vahendfid ega situatsioon.Kirjalik kõne on kõige enam hargnenud, kasutatakse keerulisemaid lauseid, kirjavahemärke, sõnavalik on laiem. Mis on suulisele kõnele iseloomulikud tunnused? Suuline kõne on süntak...
kindlaksmääratud aja- ja ruumi piires, vabatahtlikult omaks võetud, siduvate reeglite järgi. Eesmärk on temas eneses, teda saadavad põnevus, rõõmutunne, teadmine, et ta on `teistsugune` `tavalise eluga` võrreldes. Olemus ( Huizinga) Vaba tegevus, pole tegelik elu, iseloomustab lõpetatus, on loov, mängus on kord, pinge, reeglid, sotsiaalne sümboolne. Ajalooline areng??? 2. Mängu määratlusest ja tunnustest. Inimese vaimse arengu kõige tormilisem periood on eelkooliiga. Last iseloomustab suur aktiivsus, mis avaldub pidevas tegutsemistahtes ja iseseisvuspüüdes. Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Parimaks viisiks ümbritseva maailmaga tutvumiseks lapse jaoks ongi mäng. Seega tuleb vanematel ja õpetajatel luua lihtsalt tingimused, et laps saaks mängida. Mängu kaudu omab laps eluks vajalikke teadmisi ja kogemusi kergemini. Mäng on tegelikult lapse jaoks reaalne elu
ei suuda lapsed teha neil vahet; neil on raske iseseisvalt ülesandeid läbida Lapsed kasutavad juhuslikult mingit meetodit, et ülesanne saaks lahendatud. Täiskasvanud juba teavad, millise meetodiga saaks ülesanne kiiremini lahendatud Imik - tahtmatu tähelepanu; meeldivad tuntud objektid ja liigutused Väikelaps - puudub tahteline tähelepanu; maht ja püsivus on väike; helid, lõhnad ja liikuvad esemed eelkooliiga - tähelepanu jaotamine väga raske ja ümberlülitamine samuti raske; püsivus kasvab ja suudetakse tähelepanu hoida noorem kooliiga - tahtmatu tähelepanu on rohkem; vahelduvus; tähelepanu maht ja püsivus väike noorukiiga - Tahtliku tähelepanu arendamine; õpitakse mehhaniliselt oma tähelepanu juhtima; jaotuvus, ümberlülitavus, püsivus ja maht on välja kujunenud ja suudetakse enda emotsioone blokeerida, et hoida tähelepanu
- Lein - Hüljatus - suhtlemisraskused Keskkonnast lähtuvad, sotsiaalsed. - Lein - Enesehinnang - Ainete kuritarvitamine Aju areng algab sünnieelsel ajal ja kumuleerub. Erinevad sümptomid ja isiksusejooned ja ka geenid muutuvad ajas. Majanduslik toimetulek – mida madalam majanduslik toimetulek seda rohkem vaimse tervise häireid Lapse eluetapid - Prenataalne -8. elunädal - Vastsündinu kuni 15 kuud - Väikelaps 1,5 kuud kuni 2,5a - Eelkooliiga 2,5-6 - Keskmine kooliiga 6-12 - Noorukiiga 12-17 Prenataalne - Areng hakkab siin pihta, embrüo muutub looteks, on inimese kujuga. Käib suhtlemine emakasisese suhtlemisega - Kui häireid esineb on nad mitme põhjusega ja mõjutavad tugevalt arengut - Poistel suurem risk arenguhäire tekkeks sest neil on 2 erinevat kromosoomi - Emakasisene keskkond bioloogiliselt väga aktiivne - Kuulmine 18. rasedusnädalaks - Nägemine 20ndaks
PEDA SUHTLEMINE Termin "pedagoogiline suhtlemine" ei tähenda, nagu oleks see mingi eriline suhtlemise liik. Termin "pedagoogiline suhtlemine" tähistab suhtlemise iseärasusi pedagoogi töös. Õpetaja suhtlemisoskused ,,ei maksa midagi" kui õpetajal puudub n. hooliv hoiak õpilas(t)e suhetes ja hoiak õpilasse kui subjekti. Suhtlemine koosneb: Tajust (pertseptsioon) - kuidas teis(t)i tajutakse. Kommunikatsioonist - info vahetus. Interaktsioonist - vastastikune mõjutamine suhtlemise käigus. Suhtlemiskompetentsuse määratlemisel on üheks sagedamini märgitud karakteristikuks kohanemisvõime, mis kujutab endast käitumuslikku paindlikkust: oskust situatsioonile adekvaatselt reageerida ning see tähendab kohanemisvõimet nii füüsilises kui sotsiaalses kontekstis. Suhtlemiskompetentsus eeldab: Teadmisi suhtlemisest, Suhtlemisoskusi, Motiveeritust. Suhtlemisoskused terminina tähistavad tavaliselt teatud komplek...
Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul koogamine 4. kuul lalisemine 9. kuu ehholaalia periood 9. kuu asju nimetama 9-24. kuu ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest e...
Sotsiaal-emotsionaalne areng muutused suhtlemisviisides, suhetes. Huvitutakse ka lapse integreerumisest sotsiaalsesse maailma ning püütakse seletada, kuidas omandab laps perekonnas ja laiemalt ühiskonnas kehtivad väärtused. Kõik need arengud on üksteisega seotud. Arengupsühholoogia jälgib erinevaid arenguperioode: imikuiga - sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2 eluaaastat), varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7.eluaastat) arengupsühholoogias kõige enam uuritud iga. keskmine lapseiga ehk kooliga (7.-12.eluaastat), murdeiiga (12.-19.eluaastat), varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad), keskmine täisiga 40.-50.nda eluaastad), hiline täisiga (pärast 60.eluaastat), vanuriiga (70+) nooremad (alla 75), keskmised (75-84) - füüsiline ja vaimne nõrkus, vanemad (üle 85). Vanurite/eakate uurimine on uus suundumus tänapäeval.
Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid Psühholoogilised probleemid P > T Emotsionaalsed probleemid T > P T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega P häirete esinemine 10. ja 20. eluaasta vahel järkjärgult vaibub (v.a depressioon) Vanus ja arenguhäired Kriitilised vanused: 6-7-a, 9-10-a, 14-15-a Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused Poiste probleemid on seotud noorema eaga Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, spetsiifilised arenguhäired
tegevus muutub isemotiveerivaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud. Lapse jaoks kõige huvitavama mängu kestvus (domineerib tahtmatut tähelepanu): 1aasta - 14min 2-aasta- 21 min 3-aasta- 27min 4 aasta- 50min 5-aasta- 83 min 6-aasta- 96min Tähelepanu: Imik tahtmatu tähelepanu, eelistab tuntud objekte Väikelaps tahteline tähelepanu puudub, tahtmatu tähelepanu maht väike; köidavad lõhnad, helid, liikumine Eelkooliiga hakkab tekkima tahteline tähelepanu (4/5 eluaasta); on raske tähelepanu jaotada, mitme asjaga korraga tegeleda Noorem kooliiga hakkad ilmnema individuaalsed iseärasused, ühelt poolt seotud kasvatusega; tähelepanu püsivus on väike, on vaja tegevustele vaheldust; tahtlik tähelepanu väsitab , on parem, kui inimene saab kehalist muutust Noorukiiga kujuneb välja individuaalne tähelepanu; hakkab arendama
kainikuiga, kui laps seda teinud ei ole). Seksuaalsus on loomulik osa elust, vasta rahulikult küsimustele eakohaselt. Ära kasuta lapsepäraseid termineid, kuid ära infoga liialda. - Maimikuiga (1-2) Laps hakkab eristama sugusid. Katsub oma genitaale, masturbeerib. Seda tuleb võtta kui loomulikku tegevust. Maimikuea lõpuks tekivad ka poiste ja tüdrukute vahelised mängud, kus maadeldakse, kallistatakse ja ollakse kaisus. - Eelkooliiga (3-6) sellest ajast mäletavad paljud täiskasvanud seksuaalse sisuga mänge, üritatakse imiteerida seksuaalvahekorda. Uudishimu, seksuaalsuse kogemine, poistel võib olla ka grupiviisilise masturbeerimise kogemus. Uuringute kohaselt sel hiljem lapse seksuaalsusele negatiivset mõju ei avalda. Arstimägud. Sugu pannakse paika väliste suguorganite järgi. Vanem saab õpetada, missugustes kohtades on kohane alasti olla ja millistes mitte.
sissejuhatus.....................................................................................................................2 1.Andekuse mõiste......................................................................................................... 4 Andeka lapse tunnused...............................................................................................7 1.2 Andekuse diagnoosimine.................................................................................. 11 1.21 Andekuse diagnoosimise meetodite liigid....................................................12 2.Andeka lapse arendamine..........................................................................................15 Haridusliku erivajadusega õpilase õppekorralduse erisused ................................... 15 § 46. Haridusliku erivajadusega õpilane.............................................................. 15 § 47. H...
Erivajaduste indenti: 1. LOENG Õpetaja (aga ka logopeedi, psühholoogi vms võib sellesse haarata kaasa) sageli hindab lapse arengutaset (kas on eakohane, või madalam, kõrgem). ErI ja diagnoosi paneku erinevused: arstid panevad diagnoosi (logopeedid aga panevad kõnepuude diagnoose). ErI-ga peaksid tegelema just õpetajad: mis nad siis teevad? Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate...
Anonüümsus kas agressiivne akt leiab aset või mitte. Mingi nt riietus mis raskendab indiviidi identifitseerimist. Kui on veel pime ka. See suurendab agressiooni esinemist. Deindividualisatsioon ohvrilt võetakse tegevusega või verbaalselt inimlikkust ja isikupära. Agressiivsed aktid leiavad aset olukordades, kus ohver vähetähtis, meie grupile pole sarnane. Võetakse isiksus eripära agressiivselt käitutakse. Arenguline perspektiiv maimik, eelkooliiga. Kas on tõenäoline, et käitub vägivaldselt? Jah, 2.ea füüsiline agressiivne käitumine hakkab langema drastiliselt. Suur enamik lastest kuni 12.ea füüsilist agressiooni peale seda enam ei ilmne. Osadel püsib see arenguliselt kogu elu jooksul, aga neid on vähe. Need käituvad agressiivselt ka peale maimikuiga.4- 5% kellel jääb. Peab õppima, just varajases lapseeas. 2-3 aastane änäitab agressivsustvälja selleks, et mänguasju ja mänguruumi saada endale.
Enesehinnang on üldine ensetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust........? Rosenbergi enesehinnangu skaala. Üldine enesehinnang. (Palun lugege iga väidet tähelepanelikult ja märkige skaalal (1-5), kuivõrd õigeks te seda enda puhul peate (1- mitte kunagi; 5- peab paika). (Need on ümberpööratud skaala küsimused). A Üks või mitu enesehinnangut? R Eelkooliiga 2: sotsiaalne aktsepteerimine ja sotsiaalne kompetents (?) E Varajane kainikuiga 3: akadeemiline, sotsiaalne, füüsiline enesehinnang. N Hiline kainikuiga: üldine enesehinnang. G Tasandiline enesehinnang: Üldine rahulolu, vaimne tervis tagab üldine enesehinnang Seotud käitumise ja edukusega akadeemiline enesehinnang teatud vallas sotsiaalne enesehinnang