Eripedagoogika AÜ II kursus Käitumisprobleemide tekkepõhjustest bioloogiliste ja keskkondlike tegurite vastasmõjust Käitumisprobleemid on ilmselt üks enimlevinumaid probleeme, millega puutuvad kokku nii lapsevanemad, õpetajad kui ka lapsed ise. Teatud arenguetappidel on see väikelaste ja noorte hulgas üsna tavaline nähtus ja pigem peaks kahtlusi tekitama laps, kes kunagi ei jonni või nooruk, kes mitte grammigi mässumeelsust üles ei näita. Millal siis käitumisest saab probleem ja kas selle probleemi taga on "halvad" geenid, konflikt ümbritseva keskkonnaga või mõlemad?
Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta. Ära karda küsida, kui pole oma tegevuses päris kindel. Ära karju, vaid säilita normaalne hääletoon. Ära räägi temaga ülevalt alla
erinev eri maades". Reeglina on kolme tüüpi reaktsiooni, kui küsida IQ-st: ühtele see meeldib (reeglina neile, kellel on kõrge IQ või kes usub, et saaks head tulemust), teised suhtuvad ükskõiksusega (keskmise tulemuse saavutajad) ja kolmandad, kes arvavad, et see on aja raiskamine (jah, õigesti nende IQ oli madal). James Flynn kirjutas: ,,intelligentsuse tulemused ühest põlvkonnast teisse näitavad, et IQ on kõrgelt tundlik keskkondlike faktorite suhtes, k.a. kultuuriliste faktorite suhtes nagu õppimise strateegiad või probleemide lahendamise viisid, mis said alguse koolist, kodust või mujalt". Noorest east peale suhtumine võib muuta meie edukuse taset kindel tunne, et Sa saad olla veel parem ja edukam, soodustab muutusi. Peab üritama kombineerida isiklikku efektiivsust/enesekindlust motivatsiooniga õppida, mis alandab intelligentsuse skoori tähtsust ja soodustab õppimist õppimise jaoks
KESTVATE VÄÄRTUSTE TEST: kas otsus on kooskõlas pikaajaliste väärtushinnangutega? UNIVERSAALSUSE TEST: kas oleme nõus, et meie otsusest saaks norm, mida võiks ka meie enda suhtes rakendada? PÄEVAVALGUSE TEST: kas tunneme end hästi, kui meie otsuse detailid saaksid igaühele (kolleegid, pere, avalikkus) teatav Ettevõtte sotsiaalne vastutus on mõiste, mis iseloomustab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike mõjude arvestamist äritegevuses (kasumi kõrval). · Sotsiaalne vastutus on ettevõtte eesmärgipärane, järjepidev ja vabatahtlik, seaduse nõudmistest kaugemale ulatuv panus ühiskonna huvide täideviimiseks.
Ta oleks pidanud palkama oma ala professionaalid, kes oleks viinud jäätmed ohutult ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse. Tsernobõli tuumakatastroof 25. aprilli öösel 1986 lõhkes üks neljast Tsernobõli reaktorist, mida märkasid esimesena jälgimisjaamad Rootsis. Miks Rootsis küsite te? Selle plahvatuse mõjuvälja Euroopale nädal hiljem näete alljärgnevalt pildilt ja siit ka vastus. Tsernobõli sotsiaalsete, keskkondlike ja finantsiliste tagajärgedega ning nende kirjeldamisega tegeletakse tänaseni. Plahvatuses vabanes 100 korda rohkem radiatsiooni kui Nagasakis ja Hiroshimas lõhkenud tuumarelvas. Enamus radioaktiivsest tolmust langes Valgevenesse, Ukrainasse ja Venemaale. Üle 350 000 inimese viidi lähimatest aladest minema, üle 5.5 miljoni inimese elab endiselt tugevasti mõjutatud aladel. Kontaminatsioon tseesiumi ja strontsiumiga on üks põhilisi muresid - nad salvestuvad mulda
3. Infoühiskond ° tegevusalad infotöötlemine ja edastamine (teenindus), transport. ° tootmisüksus uurimis või teenindus üksus. ° töö iseloom vaimne töö. ° ressursid informatsioon. ° tegevuspiirkond kogu maailm. ° töötavad oma ala spetsialistid. III Globaliseerumine. (Globaliseerumine maailma eri osade vastastikuse seotuse suurenemine majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste ja keskkondlike protsesside läbi) Maailm on muutunud väiksemaks ja globaalseks külaks. Põhjused: 1) transpordi ja info kiire areng. 2) rahvusvaheliste firmade ja/või organisatsioonide teke. 3) piirangute vähenemine. Tehnoloogilised muutused on majanduskasvu ja arengu mootoriks (biotehnoloogia, mokroelektroonika, uued energiaallikas, digitaalne infosüsteem, transpordi kiire areng ja kauba odavnemine jne..) Uus rahvusvaheline tööjaotus
" (Ken Collins) EL ja keskkonnapoliitika - Subsidaarsuse põhimõte - Euroopa Liit peaks aktiviseerima oma tegevust ainult siis, kui tal on võimalik teha midagi paremini kui liikmesriigid. - Säästev areng - põhineb nn. Brundtlandi komisjoni definitsioonil, mis on kombinatsioon ökoloogilistest, majanduslikest ja sotsiaalsetest kaalutlustest. - Partnerluse põhimõte - "säästva arengu toetajad" peavad looma dialoogi ja tegema koostööd keskkondlike lahenduste otsimisel. EL ja keskkonnapoliitika EK (koordinaator DG Environment) keskkonnapoliitika jaguneb järgmiselt: Üldpoliitika - Olulisimad direktiivid on direktiiv keskkonnamõju hindamisest (KMH ja KSH) ja direktiiv keskkonnainformatsiooni kättesaadavuse kohta. Ühtlasi kuuluvad üldpoliitika valdkonda ka teised horisontaalsed küsimusi, nagu keskkonnaalane juhtimine, auditi skeem (EMAS), mahepõllumajanduse märgistuse kasutamine, saastemaksu reform,
reaktsioonide vaatlemise ja modelleerimise tähtsusele. Bandura väidab, et õppimine oleks palju raskem ja töömahukam, kui inimestel oleks võimalus loota ainuüksi iseendale, teada saamaks, mida on tarvis teha. Õnneks enamus inimkäitumisi on õpitavad läbi vaatlemise ja jäljendamise- jälgides teisi saame me aru, kuidas teatud käitumismustreid kasutada. Sotsiaalse õppimise teooria seletab inimkäitumist kognitiivsete, käitumuslike ja keskkondlike mõjude pideva vastastiku toimena. Vaatlusliku õppimise põhikomponentideks on: 1. tähelepanu ning vaatlejale iseloomulikud jooned; 2. meeldejätmise võime (säilitamine); 3. reproduktsioon; 4. motivatsioon. Kuna hõlmatud on nii tähelepanu, mälu kui ka motivatsioon, sobitub sotsiaalse õppimise teooria nii kognitiivsesse kui ka käitumuslikku raamistikku. Käsitlusala Sotsiaalse õppimise teooriat on laialdaselt kasutatud mõistmaks agressiooni ja psüühilisi häireid,
1. Mõisted: Puudekäsitlus, inimene kui tervik holistlik, humanistlik inimpilt. Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalused oma elu muuta ja parandada. (meditsiiniline, kutsealane, sotsiaalne, pedagoogiline).
üksikute laste, seas teismeeas kasvama (võrreldes varase lapsepõlvega), lubab oletada, et keskkonnariskidel on siin oma osa. Kuna see tõuson täheldatav lapsendatud laste seas tervikuna, võib juhtuda, et individuaalseid keskkonnamõjutusi kiputakse alahindama (lk 74-76) Valikuline paigutus Lapsendatud laste uuringute kriitikud rõhutavad eriti võimalust, et laste valikuline paigutamine (kasuperedesse) toob vältimatult kaasa geneetiliste ja keskkondlike riskide segunemise. Selles seoses sisaldab valik võimalust, et soodsamad kodud valitakse soodsamate eeldustega lastele. See võib mängida rolli mõnede omaduste puhul, kuid mitte tõsiste psühhopatoloogiliste häirete puhul (sest kasuvanemad valitakse enamasti psühhopatoloogiliste kalduvusteta). Igal juhul, kuna algusest peale on olnud selge, et lapsendatud laste mudel sõltub tugevalt valikulise paihutusr võimalusest, on geneetikud
Haigestumine on ebasoodsa bioloogilise reaktsiooni tagajärg, mis on seotud muutuste või häiretega mitmesugustes füsioloogilistes, sh immuun- ja endokriinsüsteemides. Siit tulnevalt viletasam tervis sotsiaal-majanduslikult kehvemal järjel olevatel gruppidel on nende füsioloogiliste ja bioloogiliste muutuste tulemus, mis kujunevad välja psühho- sotsiaalsetel ja käitumuslikel mõjutustel (Brunner, 1997). Viimased omakorda on aga sotsiaalsete, füüsiliste, majanduslike ning keskkondlike mõjutuste tulemus. Need tegurid ongi selleks põhjuseks, millest tervise sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus pärineb. Meetmed sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks tervises Sotsiaalmajanduslike tervisetegurite raamistikust tulenevad ühtlasi meetmed, mis aitaksid parandada nende gruppide tervislikku seisundit, kellede tervisemõjurid on kõige tervisthävitavamad. Raamisktik demonstreerib, millisel tasandil ja millist
dimensioonide omavahelisest suhtest (majandus/keskkond/sotsiaalne heaolu): - „Triple Bottom Line“(Elkington, 1994, 1997) – majandusliku kasvu soodustamine, tagades sotsiaalse kaasatuse ja keskkonnamõjude minimiseerimise - „Three Pillars“ – majanduse, sotsiaalse heaolu ja keskkonna integreeritus - „Matrjoška“ mudel (O’Riordan et al 2001) – keskmes majanduslik kapital kui arengumootor, piiritletud keskkondlike ja sotsiaalsete kaalutluste poolt Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus - Linna sotsiaalne jätkusuutlikkus Mida tähendab? - Keskkonnale-orienteeritud lähenemine: keskendub sotsiaalsete tingimuste määratlemisele, mis on vajalikud keskkondliku jätkusuutlikkuse saavutamiseks (milliseid norme, väärtusi, struktuure oleks vaja muuta?) - Inimkeskne lähenemine: fookuses inimeste heaolu parandamine ja ressursside võrdsem jaotus, sotsiaalse tõrjutuse vähendamine 6.
1) sisemised ja välised muutused on inimese elu jooksul ootuspärased, 2) ressursid nende muutustega toimetulekuks on olemas ning 3) muutustega hakkamasaamine väärib investeeringuid ja pühendumist. 15. Tervisedenduse olemus ja seos heaoluga. Tervise edendamine – protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise ja seda määravate tegurite üle ning parandada seeläbi oma tervist. Käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu. Inimese tervise käitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele ,õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule. Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust ??? 16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustes 17
Koolitõrke funktsionaalne seletus (Kearney) · Põhjused, miks lapsed koolist puuduvad: · Negatiivsete situatsioonide ja olukordade vältimine · Sotsiaalsete situatsioonide ja suhtlemise vältimine · Vajadus vanemate tähelepanu järele · Kooliväline orienteeritus ( popitegemine) Abistamine · Sõltuvalt põhjusest (funktsioonist) abistamise viisid erinevad Depressioon · Sümptom: kurvameelsus, seotud ka keskkondlike teguritega · Sündroom: tunnete ja käitumisviiside klaster · Häire: tunnete ja käitumisviiside klaster, mis esineb pikka aega Arvudes · 5-7% 4.-8.klasside õpilastest mõnel ajahetkel (Stark, 1990) · 20% to 50% murdeealistest depressiivsed sümptomid, st mitte (Hankin, 2006) · See riskirühm hiliemale depressioonile (Cuijpers, de Graff, & van Forsselaer, 2004) · Nooremates klassides vähem, lasteaias väga vähe · Algklassides poisse-tüdrukuid võrdselt,
Tervise teaduspõhised kontseptsioonid Kõige lähedasemalt on tervisega seotud kaks suurt teadusvaldkonda: psuhholoogia ja sotsioloogia, kuid olulised on ka keskkonna-, poliitika-, majandusja paljud teised teadused. Viimastel aastatel on tähelepanu keskmesse tõusnud just kogukonnateadused. Nimetatud teaduste kokkupuutealal nähakse tervist kui bio-psuhho-sotsiaalset kontseptsiooni ning tervist selgitatakse kui indiviidi bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete, keskkondlike, poliitiliste jm aspektide omavaheliste mõjude tulemusi (Sarafi no, 1990). Erinevad teadused kirjeldavad tervist erinevate tegurite mõjuga indiviidi suhtumistesse, uskumustesse, vaartushinnangutesse ja kaitumisse ning keskenduvad uuringutes valdavalt haiguste pohjuslikele teguritele, mitte niivõrd tervisele (Rootman ja Raeburn, 1994). Tervise majanduspoliitiline kontseptsioon Majanduspoliitiline käsitlus tervisest rõhutab indiviidi vastutust tervise eest ning alahindab
Tervise edendamine on ideoloogia, mis tõstab tervise ja heaolu teiste väärtuste seas esile ning tähtsustab üksikindiviidi, kogukonna ja ühiskonna vajadust saavutada kontroll tervistmääravate tegurite üle, mis võimaldab parandada seeläbi oma tervist. Eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puueteennetamise) tähenduses. • Käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu. • Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule. • Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursis olek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust. 16. Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga.
Ultradiaansed -tsükli pikkus alla ööpäeva Ööpäevaste rütmide tunnused : 1. Säilivad ka konstantsetes tingimustes ligi 24h perioodiga – „vabajooksu “ periood 2. Temperatuurikompensatsioon – erinevalt paljudest bio protsessidest ei sõltu tsükkel kehatemperatuurist 3. Teatud keskkonnatingimustes – vb bio fn tsüklilisus muutuda 4. Ööpäevaseid rütme reguleerivad 24h perioodiga keskkonnatsüklid Ööpäevarütmid on endogeensed, püsivad ilma keskkondlike vihjeteta. Rütme moduleeritakse väliste ajastusvihjete alusel, mis adapteerib rütmi keskkonnale – peamiseks valgus, aga ka müratase, söögiajad, KK t, kehaline aktiivsus. Kuna ööpäevarütmid on endogeensed, vajavad rütmiandjat e sisemist kella (SCN). Une käitumuslikud kriteemiumid : vähenenud motoorne aktiivsus, vähenenud vastus stimulatsioonile, stereotüüpsed kehaasendid (pikali, silmad kinni), suhteliselt lihtne pööratavus (eraldab koomast, talveunest).
võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Toetusi määratakse ja makstakse Eesti alalisele elanikule või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale isikule lisakulutusi põhjustava keskmise, raske või sügava puude korral. Toetuse liike on mitmeid, kuid alati tuleb toetuse taotlemisel esitada: 1. toetuse taotlus; 2. taotleja pass või ID-kaart.
saastatusega, teised keskkonnaparameetrid, nagu rekreatiivsed, kultuurilised-, visuaalsed- ja sotsiaalsed suhted on jäänud tagaplaanile 33. 34. Torremolinose harta: tõi sisse ruumilise planeerimise termini. Esmakordselt sätestati tervikliku linnaruumi mõiste kaasaegse planeerimise jaoks. Kogemus, et laiema territooriumi planeerimine pole võimalik ilma sotsiaalsete, majanduslike, keskkondlike ja kultuuriliste aspektide tasakaalustatud käsitlusena. Planeerimine eeldas eri eluvaldkondade arengu prognooside sünteesi. 35. Ajalooline linn baseerub vormilt lihtsal kuid sisult mitmekesisel struktuuril, kus muudatused vastavalt muutunud vajadustele on võimalikud. Arhitektuur üldised lahendused. Funktsionaalne linn funktsionaalne eraldamine, spetsialiseerumine ja diferentseerumine. Arhitektuur spetsiifilised lahendused.
(loengumaterjalid). Antud teooria kinnitab väärkohtlemist õpitud käitumisena, see tõestab, et probleemsetest peredest tulevad probleemsed lapsed, kuna väärkohtlemine on üks suurimaid põhjuseid, miks käituvad lapsed vääriti. Teise teooriana võib esile tuua keskkonnateooria, mis rõhutab sotsiaalsete tingimuste ja väärtuste domineerivat rolli väärkohtlemise põhjustamisel või soosimisel (Daro, 1995). Keskkondlike tegurite seletus ühendab endas nii sotsioloogilist, keskkonnastressi kui ka kultuurilist lähenemist, mis oma sisult osaliselt kattuvad. Sotsioloogiline teooria näeb probleemi lapse ja vanema, samuti perekonna ja sotsiaalse konteksti vahelises interaktsioonis (Freeman, 1979). Elu stressirohketes oludes, nagu vaesuses, tööpuuduses, sotsiaalses isolatsioonis, ebanormaalsetes elamistingimustes ja vägivaldses keskkonnas soosib vanemate jõhkrat ja ebaadekvaatset käitumist oma laste suhtes
inimese tegutsema. 7 Psüühika arengust Arengu tingimused bioloogilised olulised on meeleorganid, millega väliskeskkonnast infot saada. Närvisüsteem, täidesaatvad organid võimaldavad tegutseda. Keskkondlikud tegurid füüsiline keskkond, sotsiaalne keskkond- inimsuhted, sh kultuuriline Kuidas täpselt keskkonnast toimuvad muutused mõjutavad psüühikat? Pärilike ja keskkondlike tegurite koostoime. Aju orgaaniline küpsemine Morfogeneesi määravad ära geenid. Aju seesmised osad küpsevad varem, määravad füüsilised funktsioonid nt.hingamine, annavad alused elementaarseteks alustaladeks. Motivatsioon ja emotsioonid. Ajukoor küpseb hiljem ja on mõjutatud keskkonna poolt fülogeneeriliselt noorem. Rakud moodustuvad aju süvastruktuurides, migreeruvad ajukoorde, sinna kus nad lõpuks olema peavad. Sünnihetkeks on ajukoore närvirakud olemas
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid
1 FRIEDMANI PEREHINDAMISMUDEL (PIKEM VORM) Järgnevad juhised kujutavad endast nende hindamisküsimuste/valdkondade edasiarendamist, mis eelnevate peatükkide lõpul ilmnesid, alates identifitseerivate ja keskkondlike andmete hindamisest, jätkates struktuuriliste ja funktsionaalsete dimensioonide hindamisega ning tehes lõppjärelduse perekonna stressi ja toimetuleku hindamisega. Friedmani perehindamismudel koosneb 6 põhikategooriast : 1. Identifitseerivad andmed. 2. Arengustaadium ja ajalugu. 3. Keskkondlikud andmed. 4. Perekonna struktuur. 5. Perekonna funktsioonid. 6. Perekonna stress ja toimetulek. Iga kategooria sisaldab arvukalt alakategooriaid. Perehooldusega tegelevad õed peaksid
Töövormideks on hinnangute andmine, uurimine, nõustamine, ennetavad tegevused ja koolitused. Töötatakse õpetajate, õpilaste ja lapsevanematega. o Nõustamispsühholoogia - Psühholoogid annavad psühholoogilist abi, aidates inimestel pingeid leevendada ja kriise ning probleeme lahendada ning seeläbi parandada elukvaliteeti. o Tervisepsühholoogia - Psühholoogid uurivad psüühiliste, sotsiaalsete ja keskkondlike tegurite mõju inimeste tervisele ja füüsiliste haiguste mõju inimese psüühikale ja propageerivad tervistedendavat käitumist jne. PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID I Kirjeldavad uurimused 1. Vaatlus (abiks filmimine, pildistamine) 2. Küsitlused (vestlused, ankeedid) 3. Juhtumi analüüs 4. Testid II Korrelatiivsed uurimused ... võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos
päevaga. Kui normaalses olekus naharakud irduvad, siis psoriaasi puhul nad kuhjuvad ja põhjustavad psoriaasile iseloomulike haiguskollete tekke. Teada on, et psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetilistele eelsoodumusele ka keskkonnafaktorid. Sarnaselt teistele komplekshaigustele ei määra psoriaasi avaldumist ära aga mitte üks geen, vaid paljude geenide koosmõju ja interaktsioon keskkondlike faktoritega. 10 Haigus avaldub roosakate või lillakaspunaste, teravalt piirdunud, ümbritsevast nahast kõrgemate laikudena, mis on kaetud hõbevalge ketendusega, millest ka nimetus soomussammaspool. Sõltuvalt laikude suurusest (1mm-st kuni mitmekümne cm-ni), on haigusel palju erinevate nimedega vorme: punktikujuline, tilgakujuline, mündikujuline, naastuline psoriaas jne. Lööve võib paikneda kõikides kehapiirkondades, kuid tavalisemateks
Hea tervis määrab oluliselt inimese elukvaliteedi ning loob aluse isiksuse iga äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune oma tervist.• käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, külgseks arenguks. koostoime väga keerukas ja seda on hinnata raske. Enim tuntud tervist keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu.• Inimese - Üksikisiku jaoks oleneb tervis tema keerukatest seostest ühiskonna, kahjustavad keskkonnamõjud on seotud välisõhu saastatusega, vee halva tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja elukeskkonna, ümbruskonna ja iseendaga. kvaliteediga ja ebapiisavate sanitaaroludega
erinevus (kas kiirem, intensiivsem jne) Genoomisisesed nähtused: - Heteroos – geneetiline mix, vanemate genoomi segunemine järglesel - Pleiotroopsus – üks geen mõjutab samaaegselt erinevaid tunnuseid 8. Geenide ja keskkonna (G x E) koosmõju peresuhetes (passiivne, aktiivne, evokatiivne) - GE koosmõju – korrelatsioon indiviidi geneetiliselt mõjutatud käitumise ja teatud keskkondlike gaktoritega kokkuputuumise - Passiivne – bioloogilises perekonnas sest vanemad ja lapsed jagavad samu geene ja keskkonda (nt vanema pärilik omadus olla soe ja kasvatusstiil sama – laps kasvab selline) - Aktiivne – indiviid valib aktiivselt keskkonda mis sobib enim tema pärilike omadustega (teismeline otsib aktiivselt endaga sarnaseid sõpru) - Evokatiivne – geneetiliselt päritud omadused tekitavad teistes inimestes mingi reaktsiooni
makrosüsteemide tähenduses), lapse sotsiaalset arengut mõjutavad toimesüsteemid. Bronfenbrenneri bioökoloogiline mudel annab kõikehaarava kirjelduse arengut (sh sotsiaalset arengut) mõjutavatest faktoritest. Isik on mudeli keskmeks ja eesliide bio osutab geneetilistele e pärilikele mõjudele nagu sugu, tervis ja kehaehitus. „Ökoloogiline“ mudeli nimetuses osutab asjaolule, et isiksuse kujunemist mõjutavad terved keskkondlike süsteemide kompleksid (perekond, eakaaslased, massikommunikatsioon, kool, kogukond, kultuur), mille liikmeks isik on. Mikrosüsteem hõlmab inimesi ja tegevusi lapse kõige vahetumas keskkonnas (pere, naabruskond ja kool). Mesosüsteem kujutab endast vastastikuses toimes olevaid mikrosüsteemi komponente. Eksosüsteem kujutab ühiskondlikke mõjusid, milleks on näiteks vanemate töö ja selle
Laiemas tähenduses on sotsiaalne vastutus mis tahes eetiline piirang kasumi püüdlemisel; kitsamalt on see ettevõtte võetud kohustus edendada sotsiaalseid hüvesid, sõltumata kasumitaotlusest. _____ Moraalne vastutus- seada esikohale ühiskonna vajadused. Meedia saab tänapäeval kätte väga palju infot ja andmeid ja seetõttu oleks hea, kui nad vastutaksid selle info mõistliku kasutamise eest. sotsiaalne vastutus on mõiste, mis iseloomustab majanduslike, sotsiaalsete ja keskkondlike mõjude arvestamist äritegevuses. Sotsiaalne vastutus on ettevõtte eesmärgipärane, järjepidev ja vabatahtlik, seaduse nõudmistest kaugemale ulatuv panus ühiskonna huvide täideviimiseks. The social responsibility concept urges the media to define the standards of ›proper conduct‹ in order to serve the ›common good Responsibility- vastutus- missuguste ühiskonnale oluliste funktsioonide täitmist me eeldame ajakirjanduselt. Milline peaks olema ajakirjanduse roll ja funktsioon
Kakskeelsuse puhul võib minna kauem aega, enne kui ta hakkab aru saama sõnade tähendustest (eellingvistiline periood pikeneb, kuid ülejäänud kiireneb). Keele õppimiseks on erinevaid teooriaid: 1) Kinnitusteooria see väljend, mida kinnitatakse, see jääb ka meelde 2) Nativistlik seletus/teooria lapsel on bioloogiliselt programmeeritud keele omandamise võime (laps kuuleb keelt ja täidab selle reeglitega. 3) Interaktsionalism keele arengule mõjub keskkondlike ja bioloogiliste arengute kombinatsioon. N. Chomsky 1959 räägib, et analüüsimisel tehakse oluline viga meie uurime keelt väljundipõhiselt, tulemus on esimene eesmärk. Tegelikult tuleks tähelepanu aga pöörata keele abstraktsetele reeglitele, mille abil lihtsate lausete perioodil lauseid hakatakse moodustama. Keeleõpet tuleks analüüsida nii: Mida me õpetasime --- mis on tulem, mida õpiti. Tulem sõltub sellisel juhul kasutatavast programmist
Üksikorganismi areng munarakust kuni loomuliku surmani. Seda mõistetakse siin bioloogilise arenguna. Fülogenees - liigi areng. Ontogeneesis on neli järku: 1) embrüogenees - looteline areng. 2) juveniilne arengutase - lootejärgne areng sünnist suguküpsuseni (hmm?) 3) täiskasvanud, paljunemisvõimelise organismi aste 4) seniilne ehk raukusjärk - kestab paljunemisvõime kadunemisest kuni surmani Ontogenees on bioloogiline, vastandina on sotsiaalne areng. Sotsiaalne areng - keskkondlike mõjude poolt määratletud areng. Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) Järgmine teema
· Naasmine stressieelsete tegevuste juurde · Enda ja teiste olukorrast mõjutatud inimeste heaolu · Eneseväärikuse püsimine · Strateegia subjektiivne tõhusus Kohanemise võimalikud näitajad: · Psühholoogiline heaolu/heaolutaseme muutus · Hakkama saamine sotsiaalses elus · Kehaline tervis Kohanemisvõime indiviid suudab hinnata olukordi ja omaenda ressursse ja toimida vastavalt neile nii, et psühholoogiline heaolu säilib või taastub. Keskkondlike faktorite võimalikud seosed stressiga toimetulekul · Asustuse tihedus · Saastus · Müra. Müraga seostub ka hirmutunne. · Mitmekülgne surve. Seotud ka sotsiaalse poolega. Stressiga toimetulek ja isiksus. Evokatiivne - Esinevate isikuomadustega inimesed kutsuvad esile erinevaid situatsiooni. Nt kui ei meeldi ekstravertsed, ei kutsu neid enda seltskonda. Proaktiivne ilmneb siis, kui inimesed valivd või loovad ise endale olukordi.
tegurite üle. • eesmärgiks on tugevdada indiviidide ja kogu rahvastiku tervist selle positiivses, kõikehõlmava heaolu (mitte üksnes haiguste ja puuete ennetamise) tähenduses (Blair et al Child Public Health, 2004). • on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise ja seda määravate tegurite üle ning parandada seeläbi oma tervist. • käsitleb tervist laiemalt - majanduslike, sotsiaalsete, keskkondlike ja käitumuslike tervisemõjurite kaudu. • Inimese tervisekäitumisel on tõendatud mõju haigestumusele ja suremusele, õpi- ja töövõimele, aga ka elukvaliteedile ja heaolule. • Oma terviseseisundi ja patsiendiõigustega kursisolek võimaldab isikut enam kaasata raviprotsessi ja parandada ravitulemust. Terviseendenduse eetika - Tervisedendaja peab olema tõenduspõhise tervisesõnumi kandjaks ja selle eest vastutama, sest valed valikud võivad kahjustada suuri inimrühmi
kitsendusi. Eelpool kirjeldatud heaolu vähendamise plaan ei saa suure tõenäosusega poliitika ja riikide tasandil teoks aga juba seepärast, et ebapopulaarset sõnumit kandvad poliitikud ei osutuks oma ideede elluviimiseks lihtsalt valituks. Üks võimalus oleks ka suuremahuline ja järsk investeering roheliste tehnoloogiate arengusse ja n-ö rohelisse turundusse. 60.Globaalprobleemide ajamõõde. Globaalprobleemide, eriti keskkondlike puhul, on oluline mõista, et suurem osa neist on ajas süvenevad (puhta vee vähenemine, kõrbestumine, elurikkuse vähenemine vs invasiivsete liikide laiem levik) või siis stabiilselt jäävad (nt tuumajäätmete problemaatika). Viimane on seotud ka suutmatusega ette aimata sadade või tuhandete aastate pärast eksisteerivat olukorda: see, mis meie jaoks tundub praegu loogiline või hästi lahendatud, ei pruugi olla samamoodi enam tuleviku ühiskonnas, kes mõtestab asju teisiti. 61
tunnistada. Kui test on kvaliteetne, siis tõenäoliselt annab see Sulle ka vastuse, mis Sinu enda arvamust toetab. Seda juba seetõttu, et enamasti on testid sellised, kus tulemus kujuneb Sinu enda subjektiivse hinnangu põhjal enda käitumisele. 126. Mis moodustavad isiksuse? Isiksuse moodustavad käitumise, mõtlemise ja tunnetuse niisugused aspektid, mille poolest inimesed üksteisest erinevad, mis iseloomustavad eri inimesi erisugusel määral. Isiksus kujuneb pärilike eelduste ja keskkondlike tegurite koosmõjul. 127. Mida tähendab mõiste isiksuseomadused? Mõned inimesed on väga aktiivsed, teised väga sõbralikud ja kolmandad enesekindlad. Kui selline käitumine esineb sagedasti ja paljudes olukordades, nimetatakse seda isiksuseomaduseks. 128. Mis on Costa ja McCrae teooria 5 dimensiooni? Teooria viis dimensiooni on järgmised: 1.Neurootilisus- kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone (hirm, kurbus, süü, viha jms).
12elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on ämbris, on ta rahul. Kõne areng- Õppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps räägib seda, mida on kinnitatud, ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt. Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama. Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna. Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal). Eellingvistiline periood- lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. 8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma. Alguses juhuslikud (koogamine)
ehk miks ja kuidas on intelligentsus üldse oluline · elukäigu mõttes oluliseim g ehk üldvõimekus (3) mõista, millest inimeste võimete erinevused tulenevad Vaimse võimekuse testide rakendamise valdkonnad · kooliküpsuse hindamine · karjäärinõustamine · sisseastumiskatsed · personalivalik · kliiniline psühholoogia, vaimse alaarengu diagnostika ... Rohkelt segadust määratlemisel Inimesed erinevad oma võime poolest: · mõista keerulisi ideid · kohaneda kiirelt keskkondlike muutustega · õppida kogemusest · mõtelda üldistes kategooriates · jõuda kiiresti probleemide lahenduseni Vaimne võimekus peegeldab suhtelist soorituse taset vaimset pingutust nõudvates tegevustes, mis nõuavad kas taiplikkust, mälu või arutlemisoskust, arusaamist ja reageerimist => individuaalsed erinevused · Kõigil inimestel on intelligentsus oluline on küsida, et kas, kuidas, miks ning milliste tagajärgedega on mõnel inimesel seda rohkem kui teisel.
- Söömisele järneb enesehalvustamine, masendus ja süütunne C. Liigsöömishood põhjustavad tugevat ärritust ja stressi D. Liigsöömishood esinevad vähemalt ühel päeval nädalas 3 kuu jooksul E. Liigsöömishood ei ole seotud ebakohaste kompensatoorsete käitumistega nagu BN puhul Toitumishäire imiku või lapseeas - Toidust keeldumine - Valikuline söömine - Funktsionaalne düsfaagia Teke Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet, isiksuslikud Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised Geneetilised riskifaktorid - Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest - Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu
· võtavad teda võrdsena, välistavad üleoleva positsiooni (oled alles laps, mis sina ka tead), ei kasuta juhust teda hukka mõista; · mõtlevad lapsega kaasa, arendavad tema ideid edasi, on valmis temaga koos riskima; · hoiavad alal optimismi, püüavad igast olukorrast leida midagi väärtuslikku, toetavad last segaduse või ebakindluse korral. Seega eeldab loovuse ilmnemine mitmete individuaalsete ja keskkondlike tegurite kokkulangemist. Loovatel indiviididel peavad olema ka vastavad teadmised, intellektuaalsed võimed, teatud isiksuseomadused ja motivatsioon. On leitud, et loomingulised inimesed võtavad üles selliseid teemasid, mida teised alahindavad või on jätnud tähelepanuta. Nad arendavad selle tähenduslikuks ja oluliseks. Kui idee tähtsus on teistele selgeks tehtud, läheb loov inimene järgmiste valdkondade/ideede juurde, et hakata neid arendama. Loovuse mõõtmine
Jean Piaget (1896-1980) Kognitiivse arengu teooria (1970) Intellekt: Sisu Skeem/struktuur - esimene skeem on refleks; kehapõhine¸ Kognitiivne struktuur - kuidas me maailma tajume ja kuidas me sellega ümber käime Operatsioonid (kõrgema taseme skeemid) - vaimsete reputatsioonide käsitlemine; ideedega manipuleerimine Funktsioonid Organisatsioon Adaptsioon Assimilatsioon - keskkondlike elementide integreerimine kognitiivsesse struktuuri; vajalik, et aru saada eelnevatest skeemidest Akommodatsioon - kognitiivse struktuuri muutmine keskkondlikele elementidele kohasemaks; näide: matkimine - ei oska käituda teatud olukorras ja siis käitutakse teiste inimeste järgi 11.aastasena avaldas esimese teadusliku artikli Kirjutas kolm teost - jälgis oma kolme last arenedes I raamat - mõtlemine ja kõne
Gei on tänapäeval homoseksuaali sünonüüm, s.t seda kasutatakse nii naiste kui ka meeste kohta. Samas on sõnal ka kitsam tähendus meeshomoseksuaal. 1.3 Homoseksuaalsuse võimalikud põhjused Leidub mitmeid teooriaid erinevate seksuaalsete orientatsioonide põhjuste kohta. Ameerika Lastearstide Akadeemia (The American Academy of Pediatrics) on öelnud, et seksuaalne orientatsioon ei ole tõenäoliselt mõjutatav vaid ühest tegurist, vaid on geneetiliste, hormonaalsete ja keskkondlike tegurite koosmõjul arenev (Frankowski 2004). On läbi viidud palju uuringuid võimalikest geneetilistest, hormonaalsetest, arengulistest, sotsiaalsetest ja kultuurilistest mõjudest seksuaalsele orientatsioonile, kuid ei ole leitud midagi, mis lubaks teadlastel anda ühest vastust (American Psychological Association 2008). Täiskasvanu seksuaalse orientatsiooni tuumast olulise osa moodustavad külgetõmbed ilmnevad
tähelepanu keskkonnas ja paljudes ühiskonnaelu valdkondades (näiteks informatsioonis, 7 kommunikatsioonis ja hariduses) esinevatele puudustele, mis takistavad puuetega inimestel võrdsetel tingimustel osaleda. (ICIDH, WHO, 1980) Kui lähtuda Eesti Vabariigi seadusandlusest, siis leiame terve rea erinevaid mõisteid. Puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel (Riigi Teataja I 2007, 71, 437 - jõust. 01.10.2008). Lisaks eeltoodule on puuet defineeritud kui füüsilist või vaimset kahjustust, mis oluliselt piirab ühte või rohkemat inimese peamistest elutegevustest (näiteks enese eest hoolitsemine, kõndimine, nägemine, kuulmine, rääkimine, hingamine, õppimine, töötamine) (Bailey jt 1995:37). Lisaks sellele võivad puuded olla ajutised või püsivad;
Psüühika arengu tingimused - Bioloogilised (pärilikud) tegurid o Meeleorganid, mille kaudu keskkonnast tulevat vastu võtta o Närvisüsteem info töötluse aluseks o Täidesaatvad organid käed, jalad, kõneaparaat - Keskkondlikud tegurid (õpetamine kuulub siia alla) o Füüsiline keskkond asjad mis meid ümbritsevad o Sotsiaalne keskkond inimsuhted (sh kultuuriline so info mida vahetatakse) NB! Pärilike ja keskkondlike tegurite interaktsioon on oluline! Aju orgaaniline küpsemine Mis täpsemalt bioloogilisel tasandil ajuga arengu käigus juhtub. - Morfogeneesi määravad geenid Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 6 - Fülogeneetiliselt vanemad ajuosad (aju seesmised osad) küpsevad varem, need määravad meie füüsilised funktsioonid, nt hingamine. Psüühika osas puudutab see emotsioone ja motivatsiooni.
Asutuse staatus riigitulundusasutusena tähendab, et ühest küljest peab asutus metsaraie ja puidumüügi kaudu riigile tulu teenima. Teiselt poolt on RMK-l ülesandeid, mis ei tooda otseselt tulu, kuid on siiski kasulikud kõigile Eesti elanikele: riigimetsade haldamine, keskkonnasäästlik toimimine metsatöödel ja puhkevõimaluste loomine. RMK ülesandeks on majandada riigimetsa vastutustundlikult ning tagada tasakaal asutusele usaldatud varade ja väärtuste haldamise keskkondlike, majanduslike ja sotsiaalsete vaatepunktide vahel. RMK eesmärk on majandada iga metsatükki nii, et saavutataks selle parim võimalik väärtus. Peamine RMK strateegilise planeerimise dokument on 4-aastast tegevusperioodi hõlmav arengukava, mida korrigeeritakse iga kahe aasta järel, et järgmise nelja aasta arengueesmärgid ja ülesanded oleksid jätkuvalt ajakohased. Arengukava annab ülevaate eelmise perioodi eesmärkide täitmisest, tutvustab RMK
EUROOPA LINNAPARGID ALATES 20. SAJANDI KESKPAIGAST Teise Maailmasõja järgses Euroopas järgitakse parkide loomisel valdavalt Volksparki tüüpi. Üldiselt valitseb pargiehituses aga põhjendatud madalseis, mis oli tingitud majanduslike ressursside vähesusest ning elamu- ja linnaehitusele rõhu asetamisest. Elavnemine toimub alles 1960. a-tel seda on peetud ka teatavaks reaktsiooniks Volksparki valitsevale seisule. Samaaegne on huvi kerkimine keskkondlike probleemide vastu saastamine, "rohelised", ökoloogiline mõtteviis ja majandamine ning land art'i teke (kuula viimast loengut). Valitsevaks on neoromantiline suund tõstetakse esile linnaparkide kujunduslikku ja formaalset kvaliteeti. Hea selle tendentsi näitena on esile toodud André Malraux parki Nanterre'is, tiheda hoonestusega linnas Pariisi lähistel (projekt - maastikuarhitekt Jacques Sgard). Kujunduses on
annaabi.ee 
