Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Arengupsühholoogia loengukonspekt (17)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui laps pole aru saanud kuidas peab ?
  • Mis neid siis tinginud on ?
  • Mis on adaptatsioon ?
  • Mida uut tõi etoloogia ?
  • Kuidas käitumine funktsioneerib ellujäämisvahendina ?
  • Keskkonda. Mis on oluline ?
  • Kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika ?
  • Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade ?
  • Kes toidab, seda armastatakse ?
  • MILLAL SAAB ALGUSE KIINDUMUSSUHTE KUJUNEMINE ?
  • Miks on beebile vaja puudutust ?
 
Säutsu twitteris
J. M. Baldwin - 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja.
1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja „Geneetiline loogika “. See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale . Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid .
Assimilatsioon - sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile.
Akommodatsioon - kohastumine . Räägime paindlikust muutumisest.
Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall’i õpilane. Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt.
Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks.
Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd.
1914-1927
  • Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest).
  • Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz , Tinberger) ja sotsiobioloogia
Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast??
  • I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad
  • Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele.
  • Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd

J. B. Watson - 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia ). Mõjutatud Locke ’i poolt ( filosoof - inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.).
1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte?
1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest.
Lisaks:
  • Teene : muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele.
  • Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud.
  • Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
  • Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse.

Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda.
Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine.
B. F. Skinner - 1904 -1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg.
Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi . Kui annan positiivse kinnituse , siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine.
Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea.
Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid:
  • Ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste efektide või seaduspärasuste seletamiseks.
  • Psüühika arengu uurimisel tuli ka sisse evolutsiooni idee.
  • Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust.
  • Praktilised vajadused psühhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes.
Oli kujunenud valmidus ja võimalus teatavate koolkondade rakendamiseks. Arengupsühholoogia oli saanud alguse.
L. Võgotski-, C.L. Morgan, J.Piaget, J.B.Watson, H. Werrer.
Arenguteooriad
  • Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei tähenda midagi.
  • Respekteerivad üldist teadmist. Igal ühel neist on üldine ja isiklik teadmine.
Isiklik teadmine vs üldine teadmine- mida ühiskond arvab ja mida mina ise arvan.
  • Põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. Psühhoanalüütilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega.
  • Teooria peab olema vähem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise.
  • On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel.
On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks.
Varased arengukäsitlused.
Preformatsiooniteooria (17-18 saj)
Antony van Leeuwenhork (1632- 1723 ), Nicolas Hartsoeker (1656-1725)
Metafüüsiline arenguteooria , kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng ( suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku.
John Locke (1632-1704)- filosoof , materialistliku sensualismi esindaja. Meedik
1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas „Essee inimmõistusest“. Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke’il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad.
Ta jagas mateeria omadused kahte liiki:
  • Objektiivsed ehk matemaatilised .
  • Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur – ei saa katsuda .
    Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu ( meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees – mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas.
    Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht , millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu.
    • Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab - ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide.
    Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole..
    • Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu
    • Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks.
    • Tasu ja karistus - õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu.
    Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos.
    Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini ( eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust:
    • Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada.
    • Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised.
    • Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel.
    • Sünnipärane uudishimu
    Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval.
    Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: „Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos“. Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid.
    Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778) – isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester , muusik .. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud, ehk laps peab nii palju kui võimalik saama ise areneda. Lastel on oma viis näha ja tunda, lastele ei tohi peale suruda täiskasvanute teadmisi nt seks, vägivald.
    Kognitiivne ja emotsionaalse arengu tase pole sealmaal, et ette kujundada ja sellest tuleb moondunud arusaam. Lapse mõistus tuleb hoida nii kaua laisana välise mõjutusena nii kaua, kui võimalik. Laps areneb ise. Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida.
    1762- „Emile ehk kasvatusest “- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, ütleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal ületada. Samuti on ta päheõppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja sõsteemselt, sisuni jõuda.
    Arengustaadiumid:
    • Imikustaadium 0-2 eluaastat - laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte.
    • Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid.
    • Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks.
    • Noorus 15 eluaastast-
    Igal arenguastmel on oma täiuslikkus.
    Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias.
    Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri.
    PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA
    Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika.
    Sigmund Freud 1856 -1939 KONTEKST oluline
    Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini.
    Rääkis kolmest tungist:
    • Seksuaaltung
    • Surmahimu
    • Eluinstinkt (eluhimu)
    Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria . Ta jaotab isiksuse struktuurideks:
    • ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. „Miski sundis mind seda tegema.“
    • EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist.
    • SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne.
    Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne . Kõik see, mis on moraalitu . Instinktid.
    S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed - seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding .
  • oraalne- sünd kuni 1 eluaasta - rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine..
  • anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon
  • falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus).
  • Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine.
  • Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani.
    Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga.
    Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust.
    Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline).
    Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt . Kõige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne , mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kõige rohkem meeldib rääkida Egost. Areng toimub astmete kaupa. Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud . Ühtegi konflikti või kriisi pole võimalik täielikult lahendada. Elu muutub vanuse kasvades järjest keerulisemaks, on vaja et inimene oleks kriisi lahendanud piisavalt selleks, et ta oleks lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega.
    Tähtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust.
    Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte)
  • Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine.
    Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea või negatiivne.
    Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule.
  • Autonoomsus või häbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sõltumatus ja autonoomia , kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (võime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sööma, riietuma . Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab häbi. Samuti iseendaga seotud kahtluste ja õnnetuse tunde teket.
    Häbi tuleneb sotsiaalsest survest . Teised ütlevad, et nii peab aga kas ikka peab nii, kui laps pole aru saanud kuidas peab? Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad (laps ei tea piiri), muutub laps liiga nõudlikuks ja kontrollivaks. MINA areng. Erikson rõhutab, et arengu üks oluline jõud peaks olema enesekontroll . Laps peab õppima kontrollima oma käitumist (aga mitte lõplikult välja arenema). Võimutarbeväljendus (mina- kui kaugele, kuidas, kuidas teised minu peale vaatavad ..).
  • Initsiatiiv või süü (3-6 eluaasta)- ema, isa, õed, vennad. 4 aastaselt hakkab laps aru saama teistest. Nad hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on vanus tundlik. Nad tahavad katsetada ja proovida ja õnnestumise soov on suur. Initsiatiiv ja süütunne on peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspüüetele positiivselt, on kriis läbitud positiivselt. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS.
    Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega.
  • Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

    Vasakule Paremale
    Arengupsühholoogia loengukonspekt #1 Arengupsühholoogia loengukonspekt #2 Arengupsühholoogia loengukonspekt #3 Arengupsühholoogia loengukonspekt #4 Arengupsühholoogia loengukonspekt #5 Arengupsühholoogia loengukonspekt #6 Arengupsühholoogia loengukonspekt #7 Arengupsühholoogia loengukonspekt #8 Arengupsühholoogia loengukonspekt #9 Arengupsühholoogia loengukonspekt #10 Arengupsühholoogia loengukonspekt #11 Arengupsühholoogia loengukonspekt #12 Arengupsühholoogia loengukonspekt #13 Arengupsühholoogia loengukonspekt #14 Arengupsühholoogia loengukonspekt #15
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 747 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 17 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Enxukas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kristiina Uriko loeng

    Märksõnad

    Mõisted

    baldwin, 1903, küpsemisteooria, watson, küpsemisteooria, skinner, võgotski, teadmisteks, tunnetusteooria põhitees, koer hammustab, jäljendamine, lapse õpetamiseks, matemaatikat, locke ideedest, super ego, faasid, oraalne, anaalne faas, genitaalne faas, kohanemismehhanismiks, usaldussuhted maailmaga, egoistlikku suhet, hoolimata kriitikast, negatiivne lahend, positiivne lahend, sünnijärjekord, viimane laps, õige lahend, pavlov, korduvesitamine, käitumise vormimine, biheiviorism, operantne käitumine, ajavahe sarvustus, suhte sarvustus, intellektil, operatsioon, assimilatsioon, akommodatsioon, hilisemad tasemed, sensomotoorne, etoloogiline metodoloogia, kontekstualism, konkreetne kultuur, 2kuud, mikrosüsteem, mesosüsteem, ülemineku ajal, sujuv üleminek, eksosüsteem, makrosüsteem, kronosüsteem, lahutus, positsioon keskkonnas, teooria põhiideeks, i tase, iii tase, vägivallatuse moraalsus, müüdid, tabu, lapse sündi, tsefalokaudaalne trend, üldiselt spetsiifilisemaks, seemnerakud, munarakk, üsas, prenataalne areng, munarakk, seemnerakk, sünnitustähtaja määramine, germinaalstaadium, rasedusnädal, platsenta kaitse, rasedusnädal, rasedusnädal, rasedusnädal, virginia apgar, kromosonaalseid haiguseid, trisoomia 18, trisoomia 13, perinataalne areng, hingamise muutus, eneseregulatsiooni saavutamine, sotsiaalsus, toimub järkjärgult, õppimisele, eesmärgini, nativistlik teooria, keele omadused, eellingvistiline periood, 8elukuu, fraasi periood, 2aastane, lorenz, pehme kunstema, seotuseteooria, kiindumus, kiindumuse kujunemine, olen väärtusetu, tahtmatu, väikelapsel, tahteline, tahtelisjärgne, tulving, lühiajaline mälu, pikaajalina mälu, miller 1920, kristalliseeruv, tüdrukutel naissuguhormoonid, neuroloogiliselt, sotsiaalsed muutused, sotsiaalpsühholoogiline, levison, astumisega, keset pidu, i 0, ii25, ema naasmisel

    Kommentaarid (17)

    Modesty profiilipilt
    Modesty: Materjali on küll 15 lehekülge kuid dokument on äärest-ääreni täis kirjutatud Calibri 9,5-ga. Väga mahukas ja väga kasulik. Aitäh!
    12:09 31-01-2013
    vika1030 profiilipilt
    vika1030: Hea konspekt. Oli suureks abiks. Aitäh.
    09:38 03-07-2015
    VanNuys profiilipilt
    VanNuys: Väga hea konspekt. Tõsiselt mahukas!
    16:36 21-05-2017


    Sarnased materjalid

    29
    docx
    Arengupsühholoogia
    70
    docx
    Arengupsühholoogia
    38
    doc
    Arengupsühholooga
    28
    docx
    Arengupsühholoogia
    68
    docx
    Arengupsühholoogia loeng
    36
    docx
    Arengupsühholoogia konspekt
    524
    doc
    Arengupsühholoogia
    22
    doc
    Arenguspsühholoogia konspekt





    Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
    faili e-mailile TASUTA

    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    või
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun