Arengupsühholoogia loengukonspekt (17)

J. M. Baldwin - 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja.
1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja „Geneetiline loogika “. See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale . Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid .
Assimilatsioon - sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile.
Akommodatsioon - kohastumine . Räägime paindlikust muutumisest.
Arnold Gesell 1880-1961- Stanley Hall’i õpilane. Gesell ei jaganud õpetaja vaadet ontogeneesi ja fülogeneesi vahel. Ta uskus et areng on primaarselt juhitud geneetiliste protsesside poolt.
Küpsemisteooria- bioloogiliste mehhanismide kompleksi, mis suunavad arengut, nimetatakse küpsemiseks.
Ajaliselt piiratud bioloogilise arengu protsessid on erinevate võimete ilmnemiseks eriti olulised nähtused. Teda huvitas motoorika ja taju areng- seda pidas ta normaalsete tingimuste juures möödapääsmatuks ja automaatseks. Tema innovatsioonid metodoloogias aitasid oluliselt arendada uurimistööd.
1914-1927

• Rajati alus arengupsühholoogia empiirilisele baasile (me oleme seda uurinud, meil on olemas standardiseeritud meetodid, on olemas valim ja grupid ja saame öelda mida need metoodikate abil leitud vastused tähendavad- elust enesest).
  
• Arenes välja etoloogia (Darwin, Lorenz , Tinberger) ja sotsiobioloogia
  

Arengupsühholoogia oli ikka veel mõjutatud rekapitulatsiooni teooriast??

• I.Pavlov- füsioloog. Õppimisteooriad
  
• Tähelepanu koondamine õppimise seaduspärasustele.
  
• Biheiviorismi tekkele viisid selle ajal tehtud tööd
  

J. B. Watson - 1878-1957- keskkonnateoreerilist lähenemist (keskkond vs bioloogia ). Mõjutatud Locke ’i poolt ( filosoof - inimkäitumist võib seletada kogemuste ja õppimise terminites. Teadvuses ei ole midagi enne olla, kui ei ole kogemust.).
1909- inimkäitumise põhjuseks on tingimine ja õppimisprotsess. Ta uskus bioloogiasse vähe. Ütles, et võib kujundada tervest imikust ükskõik kelle. Ta uskus ka, et inimese vasaku või paremakäelisus on tingitud varasest õppimisest mitte geneetikast. Kas hirm loomade eest on kaasa sündinud või mitte?
1913- Psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu ei saa kasutada introspektsiooni andmeid, mis kõnelevad teadusest. Teiseks: inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest.
Lisaks:

• Teene : muutis psühholoogia eesmärki, mis siiani oli valdavalt kirjeldav. Rõhuasetuse muutis ta ennustamisele ja kontrollimisele.
  
• Ükski võime ega isikuomadus pole kaasa süsndinud.
  
• Arenevat last peeti hästi vormitavaks ja vastuvõtlikuks.
  
• Vaated peegeldasid optimismi, teisalt äärmuslikku usku inimese plastilisusesse.
  

Küpsemisteooria- juhtiv jõud bioloogia. Enne ei saa õpetada, kui ole küpsemisaeg, mis on oskuse jaoks vajalik, käes. Kogemuse omandamiseks on vaja küpseda.
Õppimis (biheiviorismi) teooria- harjumuse tekitamist (potile võimalikult vara), treenimine, kordamine.
B. F. Skinner - 1904 -1990- Operantne käitumine e käitumist mõjutab tagajärg.
Tingimiste mehhanism (reinforcement), sarvustus- saab eristada erinevaid tingimisi . Kui annan positiivse kinnituse , siis tahetav käitumine peaks suurenema. Kui ma annan negatiivse kinnituse, siis kaa käitumise suurenemine.
Kinnitus võib olla positiivne ja negatiivne. Kui on kinnitus, siis käitumise tagajärg suureneb. Midagi halba võetakse ära, et oleks hea.
Biheiviorismi kohta: arengupsühholoogia tekkepõhjusteks olid:

• Ei piisanud enam üldpsühholoogia seaduspärasustest arengupsühholoogiliste efektide või seaduspärasuste seletamiseks.
  
• Psüühika arengu uurimisel tuli ka sisse evolutsiooni idee.
  
• Hakati rõhutama tunnetuslikku tähtsust.
  
• Praktilised vajadused psühhopatoloogias, meditsiinis ja lasteasutustes.
  

Oli kujunenud valmidus ja võimalus teatavate koolkondade rakendamiseks. Arengupsühholoogia oli saanud alguse.
L. Võgotski-, C.L. Morgan, J.Piaget, J.B.Watson, H. Werrer.
Arenguteooriad

• Aitavad organiseerida fakte ja interpreteerida fakte. Fakt iseenesest ei tähenda midagi.
  
• Respekteerivad üldist teadmist. Igal ühel neist on üldine ja isiklik teadmine.
  

Isiklik teadmine vs üldine teadmine- mida ühiskond arvab ja mida mina ise arvan.

• Põhimõtteliselt kontrollitavad. Enamik psühhoanalüütilisi teooriaid on halvasti kontrollitavad. Psühhoanalüütilised teooriad tegelevad nii teadustamata kui ka teadustatud protsessidega.
  
• Teooria peab olema vähem keerukam kui inimene ise, ehk teooria jätab alati mingid asjad seletamata, sest inimene ei saa luua teist nii keerulist süsteemi, kui ta ise.
  
• On üldistavad, st et teooria seletab inimese olemuse neid omadusi, mis on üldiselt enamusel.
  

On olemas teadmisi, väljaütlemisi, mis on filosoofia aga võib muutuda ka teadmiseks.
Varased arengukäsitlused.
Preformatsiooniteooria (17-18 saj)
Antony van Leeuwenhork (1632- 1723 ), Nicolas Hartsoeker (1656-1725)
Metafüüsiline arenguteooria , kus oletati et elusolend on valmis sugurakus. Peale viljastumist toimub ainult kvantitatiivne areng ( suuremaks ja laiemaks). Teooria oli valitsev kuni Baer avastas munaraku.
John Locke (1632-1704)- filosoof , materialistliku sensualismi esindaja. Meedik
1671 alustas ja 1690 aastal lõpetas „Essee inimmõistusest“. Arvamus ja analüüs inimmõistusest, selle võimetest, piiridest ja selle sünnitistest. Üks peamiseid kriitika objekte Locke’il oli see, et tollel ajal peeti inimese kaasasündinud ideid peamiseks teadmisallikaks. Teadmisteks on aistingud ja reflektsioonid. Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteetide teooriad.
Ta jagas mateeria omadused kahte liiki:

Objektiivsed ehk matemaatilised .

Mitteobjektiivsed nt värvus, lõhn, temperatuur – ei saa katsuda .
Ülistas oma ideid ja tsiteeris vastaseid haruharva. Säärane kirjutusviis tegi tema ideede ümberlükkamise keeruliseks. Info maailmast saadakse aistingute kaudu ( meelte kaudu). Tunnetusteooria põhitees – mõistuses ei ole midagi mida varem ei ole olnud meeltes. Meeleline kogemus on kõikide teadmiste allikas.
Tabula rasa idee- vastsündinu mõistus on valge paberileht , millele keskkond ja kogemused kirjutavad lapse elu.

• Assotsiatsioonid e seoste tekkimine. Koer hammustab - ohtlik- ei lähe torkima. Paljud tunded ja mõtted arenevad läbi assotsiatsioonide.
  

Assotsiatsioone on võimalik luua. Küünlavalgus võib seostuda paljude asjadega: jõulud, romantika, elektrit ei ole..

• Kordamine- palju inimese käitumises tuleneb kordamisest. Kordamine viib harjumiseni. Nt hambapesu
  
• Jäljendamine- laps õpib jäljendades ja muutub keskkonnaga samalaadseks.
  
• Tasu ja karistus - õppimisest tasu ja karistamise kaudu. Inimesed on kergesti haaratavad sellistesse tegevustesse, mis toovad kasu.
  

Ta uskus, et need 4 printsiipi töötavad koos.
Ta rõhutas, enesekontrolli ja enesedistsipliini ( eelduseks on see, et organism on terve), reeglitega peaks olema ettevaatlik, lapsele reegleid seada ei tohiks. Lapse õpetamiseks on tal 2 soovitust:

• Vaja kasutada mudeleid ja eeskuju- läbi selle õpetada.
  
• Suuliste korralduste asemel teha praktilisi harjutusi. Tegevus + teadmised.
  

• Laste kognitiivne võimekus piiratud- see on tolle aja kohta väga põhjapanev näide. Ta räägib et nende mõtlemine on teistsugune kui täiskasvanutel.
  
• Sünnipärane uudishimu
  

Locke räägib ka sellest, et laste temperament on vanusest olenev. Locke välistab, et on kaasa sündinud. Matemaatikat on vaja individuaalse karakteri tekkeks ja arenguks. Matemaatika tähendus oli teine kui tänapäeval.
Täielikult füüsilise karistamise vastu- tänu sellele võib tekkida vastumeelsuse või tahtmatuseni. Locke ideedest on tänapäeval tuntud lause: „Keha ja mõistus peavad arenema harmooniliselt koos“. Õppimisprintsiipidest on saanud õppimisteooriate nurgakivid.
Jean- Jacques Rousseau ( 1712 -1778) – isa oli kellasepp (ka tantsuõpetaja), ema suri sünnitusel. Isa süüdistas ema surmas last. Maksuametnik, preester , muusik .. kusagil polnud pikalt. Võttis varakult vastu seisukoha, et looduse ees on kõik inimesed võrdsed. Nativistlik vaade. Inimesed sünnivad sünnipäraselt headena. Rõhutab seda, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastanduvad. Inimese areng toimib kaasasündinud protsessidest. Inimühiskond rikub last. Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatud, ehk laps peab nii palju kui võimalik saama ise areneda. Lastel on oma viis näha ja tunda, lastele ei tohi peale suruda täiskasvanute teadmisi nt seks, vägivald.
Kognitiivne ja emotsionaalse arengu tase pole sealmaal, et ette kujundada ja sellest tuleb moondunud arusaam. Lapse mõistus tuleb hoida nii kaua laisana välise mõjutusena nii kaua, kui võimalik. Laps areneb ise. Treenida tuleb lapse keha. Hinnangud tuleks eemale hoida.
1762- „Emile ehk kasvatusest “- kasvatusest. Ilukirjanduslik vorm pedagoogilistest kasvatustest. Ideaalsest kasvatusest kooskõlas loodusega. Samuti kehalise karistuse vastu, ütleb ka et inimese ette seatavad raskused tuleb tal endal ületada. Samuti on ta päheõppimise vastu. Lastel on asjadest aru saada vaja sõsteemselt, sisuni jõuda.
Arengustaadiumid:

• Imikustaadium 0-2 eluaastat - laps kogeb meeldivat ja ebameeldivat. Läbi meelte.
  
• Varane lapsepõlv 2-12 eluaastat- laps hakkab ise kõnelema, kõndima, saab eluliset hakkama, enda eest hoolitsetud. Laps hakkab taipama põhjuseid.
  
• Hiline lapsepõlv 12-15 eluaastat- suudab lahendada probleeme (ka filosoofilisi mõttearendusi) kuid pole omandanud täiuslikkust teoreetiliseks mõtlemiseks.
  
• Noorus 15 eluaastast-
  

Igal arenguastmel on oma täiuslikkus.
Rousseau lõi lapsekeskse lähenemise arengupsühholoogias.
Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri.
PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA
Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika.
Sigmund Freud 1856 -1939 KONTEKST oluline
Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini.
Rääkis kolmest tungist:

• Seksuaaltung
  
• Surmahimu
  
• Eluinstinkt (eluhimu)
  

Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria . Ta jaotab isiksuse struktuurideks:

• ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa). Irratsionaalsete alateadvuslike impulssidega mis on oma olemuselt füsioloogilised. Eluinstinkt. Surmatung. „Miski sundis mind seda tegema.“
  
• EGO- mina- teadvustatud osa. Inimene on teadlik, identifitseerib selle, tegutsemine reaalsuse printsiibil, reguleerib kohanemist.
  
• SUPER EGO- super mina- internaliseeritud väärtused kui isiku kohtumõistja. Mis on internaliseeritud väärtused- keelud, käsud, normid, põhimõtted, väärtused.. Ülimoraalne.
  

Kui ego üritab olla moraalne ja superego on ülimoraalne, siis ID on amoraalne . Kõik see, mis on moraalitu . Instinktid.
S. Freud psühhoseksuaalsed arenguastmed - seotud faasidega. Faasid on kirjeldatud sellega, missuguse keha erogeense stsooniga seondub sel arenguetapil suurim nauding .

oraalne- sünd kuni 1 eluaasta - rahuldus suu kaudu- rinna imemine, pöidla imemine..

anaalne faas- 1-3 eluaasta- rahulduse saamise prototüübiks on defekatsioon

falliline faas- 3-6 eluaasta- alguses mõtlemad mõlemist soost lapsed, et neil on fallus (peenis) ja sel ajal ilmnevad oidipuse kompleks (poistel) ja tütarlastel elektra kompleks (peenisekadedus).

Latentne faas- 6-14 eluaasta-seksuaalsete ihade mahasurumine.

Genitaalne faas- 14-20 eluaasta- adekvaatne seksuaalsus. Peab olema eneseseksuaalsuse tunnistamine välja arenenud. See võib kesta ka kõrge eani.
Freud eeldab, et sekssuaalne energia e libido on fikseerunud teatud faasis, mis tingib teatud iseloomu. Kui on fikseerunud oraalsesse faasi, siis seda inimest iseloomustavad sõltuvuse vajadused. Anaalses agressiivsus kas ülekontrolli või alakontrolli viisil. Fallilise puhul on probleeme seksuaalse identiteediga.
Erik Homburger Erikson (1902-1994). Isast ei tea midagi, ema abiellus lastearstiga. Eriksonile ei meeldinud õppida, talle meeldis reisida. Kohtus Anna Freudiga (Sigmund Freudi tütrega). Harvardi ülikooli professor omandaMATA kõrgharidust.
Psühhosotsiaalne arenguteoorie (ego-analüütiline).
Erikson arvab, et sotsiaalne ümbrus on olulisem kui seksuaaljõud (arenguseisukohalt). Inimene on ühiskonna produkt . Kõige olulisem EGO. Inimene on olemuselt ratsionaalne , mõtted ja tunded on ego poolt kontrollitud. Kõige rohkem meeldib rääkida Egost. Areng toimub astmete kaupa. Igal etapil on sotsiaalne konflikt. Siis saab edasi kui on lahendatud . Ühtegi konflikti või kriisi pole võimalik täielikult lahendada. Elu muutub vanuse kasvades järjest keerulisemaks, on vaja et inimene oleks kriisi lahendanud piisavalt selleks, et ta oleks lahendustega varustatud tulemaks toime nõuetega mida järgmine aste eeldab. Räägib personaalse identiteedi kujunemisest. Protsess sõltub arengu konfliktide samaaegsest integreerimisest nii individuaalses kui ka sotsiaalses plaanis. Indiviidid hindavad ennast lähtuvalt sellest, kuidas nad arvavad teisi ennast hindavat võrdluses enda ja nende jaoks oluliste eeskujudega.
Tähtsaim isiksuse komponent ego, inimene peab selleks, et kohaneda ja toime tulla, tajuma maailma reaalsust.
Psühhosotsiaalne arenguteooria. (astmete kokkuvõte)

Usaldus või usaldamatus (sünd kuni 1,5a)- usalduse kriisiga (konflikti lahenemisega). Suhted on sellel perioodil emaga kõige intensiivsemad. Seotus emaga. Kohanemismehhanismiks on omandamine ja andmine.
Füüsilised (füsioloogilised) tarbed ja psühholoogilised tarbed peavad olema rahuldatud. Usaldussuhted maailmaga on ÜLDISELT positiivsed. On võimalik luua tsükliliselt (heaolu langed ja tõuseb). Omandab teatud teadmise, et maailm on kas tore ja hea või negatiivne.
Ebameeldivad suhted võivad viia usaldamatuse arengule.

Autonoomsus või häbi ja kahtlus (1,5 a- 3 aastat)- intensiivne suhe ema JA isaga. Peaks arenema sõltumatus ja autonoomia , kui lapsi julgustatakse otsima ja vabadust. Ta hakkab liikuma (võime iseennast kontrollida ja suunata). Hakkavad ise sööma, riietuma . Kui tekib liigne piiratuse tunne ja liigne kaitstus, siis see suurendab häbi. Samuti iseendaga seotud kahtluste ja õnnetuse tunde teket.
Häbi tuleneb sotsiaalsest survest . Teised ütlevad, et nii peab aga kas ikka peab nii, kui laps pole aru saanud kuidas peab? Kui lapsevanemad liiga vähe kontrolli kehtestavad (laps ei tea piiri), muutub laps liiga nõudlikuks ja kontrollivaks. MINA areng. Erikson rõhutab, et arengu üks oluline jõud peaks olema enesekontroll . Laps peab õppima kontrollima oma käitumist (aga mitte lõplikult välja arenema). Võimutarbeväljendus (mina- kui kaugele, kuidas, kuidas teised minu peale vaatavad ..).

Initsiatiiv või süü (3-6 eluaasta)- ema, isa, õed, vennad. 4 aastaselt hakkab laps aru saama teistest. Nad hindavad oma võimeid üle ja seetõttu on vanus tundlik. Nad tahavad katsetada ja proovida ja õnnestumise soov on suur. Initsiatiiv ja süütunne on peamised konfliktid lapse püüdluse vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel, mis tuleneb sellise käitumise mitte soovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad iseseisvuspüüetele positiivselt, on kriis läbitud positiivselt. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS.
Laps peab õppima soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega.

Usinus või alaväärsus (6-12 a)- vanemad, õpetaja, kool, eakaaslased, õed-vennad. Lapse puhul juhtivaks jõuks sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sots.kui ka füüsil.kompententsi nõudvates valdkondades viib usinuseni ja teiselt poolt alaväärsuseni.
Selles vanuses tahavad lapsed palju võistelda, ennast proovile panna. Tähtsaks saab VÄÄRIKUS ja väärikustunne.

Identiteed või rollisegadus ( noorukiiga 12-20u)- eakaaslased. Nooruk hakkab välja pakkuma ideaale. üleminek lapsest täiskasvanuks. Tuleneb rolliähmasus, identiteediküsimus. Tekivad ka esmased enesemääratlused, mis on omased täiskasvanutele. Erikson räägib ka sellest, et see MINA areneb jälle. Füüsiline pool areneb jälle. Oma identiteeti saab korrastada (astuda ühelt rongilt teisele). Võib tekkida pettumine vanemates. Maksimalism, perfektsionalism. Nooruk ei oska leida oma kohta maailmas. Ülesehitatud maailm vajab ümberkorrastamist. Samas soovib ta ennast kellegagi samastada (vanematest hakkab distantseeruma), iga valik lülitab eelmise välja.

Intiimsus või isolatsioon (varane täiskasvanuiga u 18-30)- juhtivad suhted sõpradega ja romantilised . Kõige intensiivsemad sõprus- ja armastussuhete loomised. Peaks suutma hoida suhteid- positiivne lahend . Egoistlikku suhet on vaja, et tajuda ja mitte ära kaotada enda piire .

Generatiivsus või stagnatsioon ( keskiga u 30-60)- eneseteostus , soov kellegi eest hoolitseda. Suhted olulised töökohas ja perekonnas.

Ego terviklikkus või ahastus (hiline täiskasvanuiga)- suhted inimkonna ja lähedastega ja ta ütleb, et nüüd formeerub isiksuse individuaalsuse kvaliteet.
Iga tasemega käivad kaasa ülesanded. Ülesannete puhul ta rõhutab, et kahe lahendi vahel tuleb õppida leida tasakaal (tuleb kogeda mõlemit). Kui areneks välja LIIGNE usaldus, poleks võimalik ühiskonnas eksisteerida. Ta rõhutab ka, et igal tasemel on optimaalne aeg- liiga kiiresti pole mõtet tõugata ühelt etapilt teisele ega pidurdada . Kui tase on positiivselt lahendatud, siis on inimene psühholoogiliselt tugev.
Erikson ei ütle midagi arengu põhjuste kohta. Töö on kirjeldav ülevaade arengust. Mõisted ebatäpsed ja kirjeldab enam mehe, kui naise arengut. Hoolimata kriitikast on see üks arvestavamaid teooriaid nende väheste hulgas, mis inimese elukäiku kirjeldavad .
Alfred Adler (1870-1937)
1911- lõi oma koolkonna: individuaal psühholoogia.
Freudil oli teadvus vee peal, siis Adler tähistab teadvuse ja alateadvuse vahekorda puul. Teadvus on Adleri puhul suurema osaga kui alateadvus. Teadvus on see, mis jääb peale ja alateadvus on väiksemamahuline.
Esimene, kes hakkab rääkima alaväärsustundest, mis kujuneb lapsepõlves. Täiskasvanud pole seda alaväärsuse tunnest, mis on lapsepõlves tekkinud, võimelised ületama. Adler ütleb ka, et varases lapseeas tekib meil kõigil alaväärsustunne. See on normaalne (me näeme koguaeg , et keegi on meist osavam, targem , täiuslikum...). Olulised on varased suhted vanematega. Selleks, et sellest üle saada, kujuneb lapsel võimutahe. See võimutahe suunab sellele, et ta saaks olla teistest üle. Arendab läbi selle välja oma oskused.
Negatiivne lahend- domineerimine ja agressiivsus, mis jäävad ka täiskasvnueas.
Positiivne lahend- tunnetab ühtsust teistega .
Samuti räägib ta teleoloogiast (ei seostu alaväärsusega)- eesmärgipüüdlus. Adler ütleb, et eesmärk tuleneb nõrgast kohast, mida püütakse ületada. Inimesed püüavad kompenseerida nii enda reaalseid kui tajutud puudusi, arendades seeläbi uusi oskuseid ja kompetentsust. Inimese käitumist motiveerivad teatud eesmärgid.
Sünnijärjekord- Adler oli see, kes hakkas rääkima sünnijärjekorrast ja olulisusest inimese arenemises. Ta räägib, et esimene laps on neurootik (närviline) eelkõige seetõttu, et tähelepanu läheb teisele lapsele. Samas on nad akadeemiliselt kõige võimekamad. Teise lapse kohta ütleb, et teda iseloomustab läbilöögivõime ja edukuse ja karjäärisiht. Viimane laps on probleemne, sest ta on õppinud eelnevatelt lastelt käitumismudeleid ja tal on pidev soov neid ületada. Esimene laps võib olla akadeemiliselt võimekas aga viimane võib elus kõige kaugemale jõuda.
Margaret Mahler ( 1897 -1985)
Põhihuviks lapse normaalne areng. Laps on sündides psüühiliselt eikeegi. Tal on suur hulk valmidusi, suur hulk ajusse kodeeritud teadmisi aga tal pole sündides valmis MINA. Ei ole seda isiksuse osa, mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. Lapse psühholoogilist MINA kujundavad lapse ja hoidja vahelised vastastikuse mõjutamise suhted. See kestab 3-6 esimest eluaastat.
Arengu etapid: (1968, täiendamine 1975)

• normaalne autism (sünd-2elukuu)- enesesulgus. Laps on hoidjaga suheldes ükskõikne ja endasse tõmbunud. See ei tähenda, et ta elaks omaenda suletud maailmas. Vastupidi- ta jälgib, saab meelelisi aistinguid (nt kuuleb , näeb, tunneb) ja on võimeline sooritama varem arvatust palju keerukamaid toiminguid. Ta ei saa aru, mida kuuldu või nähtu tähendab.
  

• Normaalne sümbioos (2-5 elukuu )- sümbiooliline järk. Kiindumust ilmutab kuid samal tundub talle, et ta on hoidjaga üks. See on seotud lapse minatunde puudumisega. Kujuneb lapse esmane kiindumus teisesse inimesesse ja see on ühiskonna liikmeks kasvamise ja hilisemate inimsuhete lähtekoht.
  

Ta ütleb, et lapsele jääb meelde sellest ajast tema ise, hoidja kui hooldaja ja ka hooldus . Ta räägib ka, et hooldamist tuleb ajastada õieti. Lapse eest hoolitseda siis, kui ta annab märku selle vajadusest. Pettumused , mis selles vanuses tekivad, põhjustavad psüühilisi häireid. Hälbeid läbi selle, et alguses on tal vaja kiinduda ja kui ta selle sümbioosi on saavutanud, suudab ta eralduda. Ta ütleb, et vajaduste rahuldamise liiga pikk ooteaeg põhjustab juba poole aastasel lapsel agressiivset käitumist.
Sage ülehooldamine (vajadust polegi aga juba rahuldatakse, mida arvatavasti võiks rahuldada) tekitab passiivse ja pikaajalise sõltuvuse hoidjast. Lapsel on nutuks alati põhjust. Lapsel hakkab tekkima kehast ja selle piiridest kujutlus . See paneb lapse MINAle elamusliku aluse.
Mingisuguse sümbioosi jätku on võimalik veel kirjeldada II eluaasta lõpuni. Seda just mõtlemise ja tunnetustasandi kokkupuute kogemusel . Laps kujutleb, et tema on hoidjaga üks ja et tema saab hoidjat mõjutada.
Hüüdes ema kohese saabumisega jääb tal mulje et ta saab vanema käitumist mõjutada. Seda kõikvõimsuse tunnet vaja et eneseväärikus võiks kujuneda. See kõikvõimsuse tunne hakkab taanduma siis, kui ta saab aru, et ta ei ole üks hooldajaga.

• Eraldumine ja individuatsioon
  

Eristumine e diferentseerimine (saab alguse 4-5 elukuu)- esimesed katsed ennast sümbiootilisest sulamist eristada. Tekib see, et imik hakkab võrdlema ema teiste inimestega. Psühholoogiline sünd (MINA looma hakkamine).

Harjutamine (saab alguse 7-10 elukuu)- aktiivse liikumise õppimine, tekib autonoomia tunne, ta saab ennast iseseisvalt emast eraldada kehaliselt.

Lähenemine (saab alguse 16-19 elukuu)- nüüd laps tajub selgemine oma eraldiolekut emast, seetõttu tekib tugev eraldatuse ärevus ja algab tervikliku mina kujunemine ja soo-identsuse kujunemine.

Emotsionaalse objekti konstantsus ja individuaalsus (algus u 30 elukuud)- püsivn individuaalsustunne ja mina-konseptsioon. Emotsionaalne objekt konstantsuse teke- ema (see, et pole näha, ei tähenda et pole olemas). Vanemate nõudmisi internaliseerides tekib superego- vahetud normid omastatakse ja pannakse teadvustamata osasse , mis kontrollib meie tegevust.
Erik Fromm (1900-1980)
Humanistlik psühhuanalüüs. Tema teooria on sotsio-psühhoanalüütiline teooria. Arvestab inimese sotsiaalset olemust ühiskonda ja kultuuri. Ühelt poolt tahab inimene olla vaba aga teiselt poolt seotud. Sünni hetkel saab inimene kaasa küsimuse, kuidas leida ühtsust iseenese , kaasinimeste ja loodusega. Õige lahend on täielikult sündida. Arendada oma tunnetust ja mõistust ning armastusvõimet sellise piirini , kus ületatakse egotsentriline piiratus ja saavutatakse uus ühinemine maailmaga. Eraldatuse tunne loob kannatatuse, ahistatuse ja häbi. Fromm eristab kahte sorti vabadust- Vabadus millestki ja vabadus millekski. Ta rõhutab, et inimesel on raske toime tulla ilma sotsiaalsete sidemeteta. Inimene peab oskama iseennast armastada . Paraku on tänapäeva inimene orienteeritud välismaailma ja käitub nende ootustele vastavalt.
BIHEIVIORISM Tingitud ja tingimata refleksid.
Pavlov ehk klassikalise tingimise isa- seose tekkimine stiimulite vahel- tingimatu stiimul saab võrdväärseks tingitud stiimulitega. Kui X hakkab mõjuma Yga, siis hakkab X esile kutsuma reaktsioone, mille esialgu kutsus esile Y. Korduvesitamine on vajalik.
Operantne tingimine- õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust.
Käitumise vormimine - käitumise tingimine- Skinner i puhul oli positiivne, negatiivne kinnitus, karistus;
Watson
1900 astus Chicago ülikooli, kõige rohkem viskas ta katseisikuks olemist. Või kui pidi introspektsiooni tegema. Ta valis loomapsühholoogia eriala. Ta uuris rotte.
1903 kaitses ta doktorikraadi. Ta oli kõige noorem PHP kraadi saaja- oli tõusev täht. Doktorikraad oli valgete rottide psüühilisest arengust. Ta kirjutab, et sel perioodil oli ta valmis vastu võtma ka Freudi teooriat. Ta polnud ülepingest võimeline enam magama. Ta pidi ette võtma pikki jalgsi matku.
1903 abiellus salaja ja alles 1904 nad tunnistasid seda.
Avaldas oma teooria, et inimese käitumise põhjuseks on tingimine ja õppeprotsessid aastal 1909.
1913 aastal kirjutab Watson, et inimese käitumine ei erine kvalitatiivselt loomade käitumisest. Ta ütleb ka, et psühholoogia peab olema lõpuni objektiivne, mistõttu introspektsiooni andmeid kasutada ei saa. Psühholoogia eesmärgiks sai ennustamine ja kontrollimine.
1919 saavad Watsoni peamisteks katseisikutest imikud. Nad ei ole võimelised verbaalseid vastuseid andma. Ta uurib nende kaasasündinud emotsionaalseid reaktsioone.

Hirm

Viha

Armastus
Kõik muud ja hilisemad reaktsioonid on neist kolmest tingitud. Mis neid siis tinginud on? Assotsiatsioonid (seosed), tingitud reaktsioonidest. Keskkonna teoreetik . Ta arvas et vastavalt stiimulile kujunevad reaktsioonid. Biheiviorism on suunatud enesekehtestamisele. Uuritakse tegelikult käitumise produkti tulemuslikust- puhtalt huvitab käitumise akt, mitte tunded. Hirm on õpitav.
B. F. Skinner(1904-1990)
Ta pakkus välja sotsiaalse õppimise teooria. Uskus, et käitumine on mõjutatud eelkõige väliste teguritega. Oluline on, milline on käitumise tagajärg (kas kinnitus või karistus).
Operantne käitumine on see, et käitumist mõjutab tagajärg.
Ta rääkis sellest, et on olemas skeemid kuidas anda kinnitust ja sarvustust. enda kõige olulisemas panuses.

• Ajavahe sarvustus- antakse iga kindla fikseeritud ajaintervalli tagant. Nt magamaminemisel kiitus (muinasjuttude lugemine..), jõulud, kooli lõpus vahvad üritused, palk...
  
• Suhte sarvustus- iga mingisuguse konkreetse tegevusega või seosega seotud sarvustus. Nt Thorndike leidis, et rotte on võimalik panna käituma nii, et nad saavad aru mitu korda nad peavad klahvi vajutama , et saada maiustada (nt 192 korda).
  
• Juhusarvustus- sarvustuste ajavahe pidevalt muutub (ei tea millal oodata). Nt kasiino
  

Ta ütleb, et inimene on algselt neutraalne . Kogemused teevad inimese kas heaks või halvaks. Esimesena ütles, et tingitud refleksid ei suuda seletada, kuidas kujunevad elu jooksul omandatud käitumise vormid. Nt kõne. Ta toob juurde ka selle, et lisaks väliskeskkonnamõjudele reageerimisele, avaldab organism ise mõju ja opereerib teda ümbritseva keskkonnaga.
Kognitiivne
Beage on välja pakkunud kognitiivse arengu kompositsiooni. Beage isa oli ajaloo professor aga ema vaimne tervis oli kehv . Beage huvitus loodusest. Ta on tuginenud Baldwini teooriale ja kirjutab tema 3 kõige mõjukamat raamatut oma kirjaniku karjääri jooksul, mis tuginevad tema 3 lapse vaatlusele. Ta vaatleb mõtlemist ja kõnelemist.

„Intelligentsuse lätted lastele“- 1936- kirjeldab inteligentsuse progresseeruvat arengut imiku poolt korratavate tegevuste kaudu.

„Reaalsuse konstrueerimine lapse poolt“- 1937- kuidas tekivad arengu käigus ruumi, aja, füüsiliste objektide ja põhjuslikkuse mõisted.

„Mäng, unenäod ja jäljendamine lapseeas“- fantaasia ja sümbolismi teke väikelapse eas.
Ta rääkis intellektist. Intellektil on tema arvates olemas sisu ja skeem.
Skeem- teatud tüüpi mõiste, kategooria või strateegia, mis seostab erinevaid kuid sarnaseid üksteisele järgnevaid tegevusi.
Funktsioonid- kuidas skeeme omavahel suhestatakse (töödeldakse). Samuti on intellektil ka laiemaid funkstioone kui on skeemidega seotud funktsioonid.
On olemas ka skeemides ja funktsioonide puhul võimalik rääkida kõrgematasemelised skeemid. Funktsioonides võime ka teostada operatsioone. Operatsioon on kõrgema taseme skeem. Operatsioonid võimaldavad manipuleerida ideedega vastavalt reeglitele. Kõrgematasemelistel skeemidel igale operatsioonile vastab teine operatsioon, mis võimaldab esimese tegevuse tühistada.
SEE EI OLE ENAM SKEEM, see on funktsioon!!!
Mis on adaptatsioon ? Kohanemine.
Assimilatsioon- väliste keskkonna elementide integreerimist kognitiivsesse struktuuri. (rinna imemine, mäng). Kuidas muuta keskkonda enda huvitde järgi.
Akommodatsioon- kognitiivse struktuuri muutmine keskkonna elementidele kohasemaks. Nt matkimine. Vaatab kuidas teised ees ja teeb siis järgi.
Areng toimub kahe protsessi, assimilatsiooni ja akommodatsiooni abil. Piaget ütleb, et alguses on neid kahte eristada keerukas, eristamine käib teise eluaasta alguses.
1970 – Piaget: lapsed läbivad oma arengus 4st erinevast staadiumist koosneva seeria kindlas järjekorras, mis on kõigil ühesugune. Ta püsis seisukohal, et need astmed ei erine mitte ainult igal astmel omandatud informatsiooni kvantideedil vaid samuti teadmise ja mõistmise kvaliteedil.
Piaget seisukoht oli interaktsionistlik. laps omandab asjakohase kogemuse.
Piaget ütleb, et staadiumid on reaalselt eristatavad, kindla arengulise järgnevusega. võimalik on suur varieruuvus. staadiumid on hierarhilised. kõrgema arengutaseme staadiumid sisaldavad elemente madalamatest staadiumitelt. Hilisemad tasemed on täiuslikumad, sest haaravad rohkem elemente ja elementidevahelised seosed on tugevamad.
Kognitiivse arengu staadiumid :
on ettevalmistuseks järgnevatele staadiumitele.
Staadiumi esimene aste:
Sensomotoorne – 0-2 eluaastat – kõik kogemused saab laps vahetult meelte abil. Sellel perioodil avastavad füüsilist keskkonda. Laps sõltub ümbrusest ja sellest mida ta tajub. Sensomootrse astme esialgses osas on lapse kopententsus kujundeid, keelt ja teisi sümbolite arusaamisel suhteliselt väike lapsel. järelikult pole laps teadvustatud inimestest, kes on alati kohal. Piaget ütleb, et (oma katsetel tuginedes) ei tee lapsed katset otsida mänguasja.
Etoloogilise teooria neli peamist ideed.

• Liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine
  
• Evolutsiooniline vaatenurk
  
• Õppimise eelsoodumus
  
• Etoloogiline metodoloogia - Etoloogia laiendab arusaamu, millest koosneb arengu seletus. Nii näiteks saab lapse käitumist paremini mõista, kui kaasata oma nägemusse suurem raamistik . Näiteks laiem sotsiaalne kontekst ja võib kaasata ka pikema ajaskaala. See hõlmab näiteks liikide ajalugu. Organism on koos oma geneetiliste, füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumuslike aspektidega osa süsteemist, mis sisaldab ka keskkonda koos selle füüsiliste interpersonaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Seetõttu tuleb uurida kõiki neid tasemeid, et lõpptulemusena mõista tervet organismkeskkonnasüsteemi. Seega on etoloogilised printsiibid potentsiaalselt ühendav jõud arengupsühholoogiasse. Etoloogid keskenduvad käitumise kohanemisele. Seetõttu kasutatakse kohanemise ideed pigem kultuurilise kohanemise mõttes. Etoloogia teoreetiline panus on ka see, et uuritakse organismi läbi kogu elu.
  

Metodoloogiline panus- loomulikus keskkonnas vaatluse kasutamine. Etoloogilist vaatlust saab kombineerida ka küsitlusega just inimeste puhul.
Mida uut tõi etoloogia? Tõi sisse kiindumusteooria- uus uurimisvaldkond. See astus vastu õppimise teooria.
Nõrkused-
Teoreetilised piirangud on:

• etoloogia kirjeldab rohkem, kui seletab
  
• kuidas käitumine funktsioneerib ellujäämisvahendina? See teema pole piisavalt tõestust leidnud.
  

Metodoloogiline piirang:

• eetilisi uuringuid inimesega teha ei saa. Loomulik vaatlus - võib tekitada juriidilisi probleeme.
  
• Loomulik vaatlus on keeruline ja töörohke, vajab palju aega ja pingutust.
  
• Vaatleja võib muuta inimese käitumist.
  
• Kontseptuaalsed probleemid käitumisvoolu jagamisel ühikuteks.
  
• Kui me vaatleme , siis ei pruugi meile huvipakkuv sündmus selles käitumises sisalduda. Huvipakkuv tingimus võib olla seotud näiteks stressisituatsiooniga mida ei pruugigi tekkida.
  

Loomulik vaatlus on laste ja imikute puhul eriti sobilik. Täiskasvanute puhul võib vaatleja fenomen mõjutada väga oluliselt tulemust, mida käitumisest saame.
Vaata boulbi kiindumusteooriat
KONTEKSTUALISM- Rõhutatakse ümbritsevat keskkonda. Mis on oluline? Oluline on see, mis tuleb väljaspoolt.
Lev Võgotski (1896-1934)- sündis Venemaal, juba 15aastaselt kutsuti teda väikeseks professoriks. Hariduse sai ta Moskva ülikoolis. Psühholoogias alustas ta süsteemset tööd 1924. Psühholoogia Mozart.
Ta eristas kahte tüüpi psüühilisi protsesse:

• madalamad (loomulikud)- arenenud evolutsiooni käigus ja on inimestel kõrgemate loomadega ühised.
  
• Kõrgemad- psüühilised protsessid on arenenud inimkonna kujunemise käigus ja on spetsiifiliselt inimlikud.
  

Ta toob näite, kuidas inimesed asju meelde jätavad (loomad seda ei suuda)- nad tekitavad assotsiatsiooni.. Või seovad taskuräti sõlme (loomad seda teha ei suuda).
Ta arvab, et keskkond ja laps mõjutavad teineteist vastakuti. Organismi ei saa keskkonnast eraldi vaadelda. Ka kultuuriajalugu mõjutab meid. Konkreetne kultuur on oma ajaloo produkt ja keskkonna kujundaja, mis vormib laste käitumist ning ühtlasi ka kultuuri tulevikku.
Lähima arengu tsoon- Võgotski keskne idee, mida ta ise enim kirjeldas. Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline saavutama üksinda ja mida täiskasvanute või eakaaslaste grupi abil.

• Esimene ja aktuaalne väljakujunenud tase on see, millal ta on võimeline iseseisvalt töötama.
  
• Potentsiaalne tase, millel ta vajab õpetamist.
  

Lähima arengu tsoon on see, kus laps väiksemagi juhendamisega omandab uued teadmised. Ta ütleb, et alati peab lapsele leidma midagi sellist, mis on lapsele natuke raskem. Õppimine toimub läbi lähima arengu tsooni. Lapsel on sisemine motivatsioon ja huvi teha asju, millega ta päris ise veel hakkama ei saa aga abistamisel tuleb toime. Seega on vaja last suunata alati veidi kõrgemale lapse konkreetsest arengutasemest. Võgotski rõhutab, et last ei tohiks jätta üksi, teda peaks stimuleerima ja abistama. Ta ka rõhutab, et konkreetset last tuleb hästi tunda, sest siis saab planeerida efektiivsemat õpetust.
Kriisietapid inimese arengus-
0-2 elukuud- sünnikriis
2kuud- 1 aasta- stabiliseerumine
1 eluaasta- kriis (seoses kõndima õppimisega)
1-3 eluaasta- varajane lapsepõlv (stabiilsus)
3 eluaasta- eneseteadvuse ehk „mina“ läbimurre
3-6 eluaasta- stabiliseerumine
6-7 eluaasta – kooliea alguse kriis
7-12 eluaasta- noorem kooliiga (stabiilne)
9-13 eluaasta murdeeakriis
13-17 eluaasta- stabiilne
17- nooruki kriis- tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge.
Kriis vaheldub stabiliseerumisega. Põhiline, mida näeb Võgotski.
Hinnang: Lähima arengu tsooni mõistet peavad kriitikud liiga ähmaseks. Nad ütlevad, et keegi täpselt ei tea mis motiveerib last edasi arenema. Samuti peetakse kultuurilise ajaloolise tausta uurimist küllaltki keerukaks. Tugevus- Võgotski toob välja kultuurierinevust. Ta rõhutab, et areng on spetsiifiline erinevates kultuurides. Seotud on see keele erinevast kasutusulatusest ja –võimalustest. Nt eskimod arenevad teisiti kui lõunariikide elanikud. Ta räägib ka erinevate valdkondade (majandus, poliitika, ligvistika???, kunst , ajalugu, sotsioloogia) olulisusest arengu käsitluses.
Jaan Valsiner (1951-)- Võgotskist mõjutatud.
Räägib kolme tsooni konseptsioonist. Toetub Võgotskile.

• Vaba Liikumise Tsoon- lapsel on vabadus valida mingite kitsenduste seast (nt on 50 palli aga lapsele tõstetakse 10 nurka ja lubatakse nende hulgast valida). Samaaegselt lapse tegevuse struktuur keskkonnas antud hetkel ja ka hilisem mõtlemise struktuur. Algselt on kindlad juhised aga hiljem ta teab ise kuidas ja mida tohib ja saab teha.
  
• Soositud Tegevuse Tsoon- toetav . Objektid mida lapsele soovitatakse. Need ei kohusta last aga üldiselt vanemate soosinguid hakkavad lapsed ka ise jälgima.
  
• Lähima Arengu Tsoon (Võgotski)
  

Kõik omavahel seotud. Areng toimub seal, kus saavad kokku kolm tsooni.
Urie Bronfenbrenner (1917-2005)- ökoloogilise arengu mudel (1979). Idee sai ta Venemaa matrjoška nukkudest. Ühe suure nuku sees on veel mitu samasugust väiksemat. Indiviid on nii keskkonnalooja kui ka produkt. Iga süsteem sisaldab endas rolli (mida inimene omab), norme, reegleid, mis võivad mõjutada arengut.
Mikrosüsteem- esmane keskkond (kõige lähemal isikule- pere, kool, eakaaslased..). Ta areneb, saab kogemusi ja loob isikliku reaalsuse. Võib kodu füüsiline keskkond innustada või ka pärssida. Ta peab tähtsaimaks emotsionaalset kliimat. Last mõjutab ka vanemate päritolu, kasvatus, haridus .. Laps saab süsteemi kõige vahetumalt mõjutada. Arusaam oma rollist on mikrosüsteemist aga seotud on see ka makrosüsteemiga. Makrosüsteem- ideoloogia, mis võib mõjutada oma rolli nägemist.
Ta ei räägi ainult psühholoogilistest tingimustest vaid ka füüsilistest.

• Mesosüsteem- lapse ja keskkonna laienenud seosed. On seotud kaks mikrosüsteemi. Üks mikrosüsteem on see, milles ta osaleb ja teine see, milles ta vahetult ei osale. Näiteks milline on õpetaja ja lapse ema-isa suhe. Koolis (mikrosüsteemis) ta osaleb ja kodus (mikrosüsteem) ta osaleb aga kahe mikrosüsteemi suhtes ta ei osale. Mesosüsteem tekib siis, kui laps liigub ühest mikrosüsteemist teise. Läheb lasteaeda, kooli, töö.. Ülemineku ajal on inimene kergelt haavatav. Tegemist on mõjudega nii rollile kui ka ümbritsevale keskkonnale. Sujuv üleminek on seotud tunnetega, mida üleminek kaasa toob- positiivne või negatiivne. Samuti on olulised ka kaaslased ja ülemineku kulgemine .
  
• Eksosüsteem- keskkonnastruktuurid, mis mõjutavad lapse arengut, milles ta ise otseselt ei osale (poliitiline, majanduslik..). Mõjutused toimuvad nende indiviidide kaudu, kellest laps sõltub (vanemad, õpetajad, sotsiaalsete institutsioonide kaudu millega ollakse kontaktis).
  
• Makrosüsteem- laiem sotsiokultuuriline kontekst ja see mõjutab läbi näiteks etniliskultuuriliste, religioossed sotsiaalmajanduslikud tegurid- siia kuuluvad näiteks väärtused, ka ideoloogilised suundumused. Lapseni jõuab see ennekõike läbi vanemate (hoiakud, väärtusmaailmad, kodune ideoloogia). Laps seda ise mõjutada ei saa.
  
• Kronosüsteem- sündmused, mis toimuvad tänu aja edasiminekule. See viitab muutustele kui ka püsivatele asjadele läbi aja seoses konkreetse isikuga . Lahutus - kuidas mõjutab abielulahutus inimest läbi tema edasiste liikumiste ja tegemiste. Isik jääb püsivaks aga roll muutub. Ka keskkonnas tervikuna võib aset leida. Nt sõda, katastroof. Ökoloogiline üleminek leiab aset siis, kui indiviidi positsioon keskkonnas on muutnud rolli, on tekkinud muutus keskkonnas või on tekkinud muutus seoses konkreetse isikuga. Nt ennustatavad üleminekud nagu kooliminek, abiellumine, tööle minek jne.
  

Teooriat tunnustatakse, sest see annab võimaluse ühendada nii sotsiaal- kui ka arengupsühholoogia. Ta hõlmab endas rohkem faktoreid, mis mõjutavad lapse arengut, kui ükski teine teooria.
MORAALI ARENG
Lawrence Kohlberg (1927-1987)- loonud moraalse arengu staadiumite teooria ja kirjeldanud moraalsete arengute staadiumeid. Tugineb Biaget’le. Ta jälgis 75 poissi 12 aasta jooksul. Teooria põhiideeks on see, et oluline pole laste süütunne ja kas ta käitub ausalt vaid oluline on otsustuste moraalne baas.
I TASE- eelkonventsionaalne (kõige madalam). Karituse ja hüvituse terminites.

Aste- orientatisoon sõnakuulelikkusele. Reegleid järgitakse, et vältida karistust. Sõnakuulelikkus enda pärast (muidu saan karistada ).

Aste- orientatsioon hüvitusele. Reeglite järgimine toimub isiku enda huvides. Et saada hüvitust.
II TASE- konventsionaalne.

Aste- „hea poisi “ moraalsus . Huvi on teiste lugupidamise säilitamise vastu. Teeme seda, mida meilt oodatakse, selleks, et meie hea maine või teiste inimeste lugupidamine säiliks.

Aste- autoriteedi ja sotsiaalse korra säilitamine. Õige on see, mida ühiskond peab õigeks.
III TASE- postkonventsionaalne

Aste- kokkulepete , inimindiviidi õiguste ja demokraatlikult vastu võetud seaduste moraalsus. Mis on vastu võetud, tuleb kinni pidada. Vajadusel saab seaduseid ja kokkuleppeid muuta.

Aste- individuaalsete printsiipide ja süüme moraalsus. Kõrgeim tase. Seadused põhinevad universaalsetel eetilistel printsiipidel. Need seadused, mis neid konkreetseid printsiipe ei arvesta, neid ei ole vaja täita.
Universaalne eetiline printsiip tuleb ka religioonist. Nt varastamine.
Valdavalt jäävad inimesed kolmandasse, neljandasse astmesse. Tema teooriaid on kritiseeritud, et kas viies,kuues aste on võimalik saavutada või sinna jõuab liiga vähe inimesi? Kõige suurem kritiseerija on Carol Gilligan , kes on tema õpilane. Ta on feminist .
Carol Gilligan- erinevate sotsialiseerimiskogemuste tõttu eksisteerib põhimõtteline erinevus viiside vahel, kuidas mehed ja naised moraalset käitumist näevad.
1982- naiste sotsialiseerumine - sellel põhinev moraaliareng. See on saanud sama palju kriitikat.
Naistel on 3 astet võrreldes meeste 6ga.

Orientatsioon individuaalsele ellujäämisele- naiste egoismi, eneseaktualiseerimist. Et ainult endal oleks hea. Heitlikud suhted, suur valivus jne..

Headus eneseohverdusena. Naine ohverdab ennast täielikult. Kui naine saab lapse (juba raseduse ajal).

Vägivallatuse moraalsus- naine saab aru, et lisaks endale peab ka teistel hea olema. Ta hakkab ennast aktualiseerima aga pidevalt jälgides teiste inimeste huvisid ja vajadusi. Ta ei lähe üle teiste vajaduste.
Võib juhtuda, et kolmandale astmele ei jõuta. Ta seostab ühe bioloogilise fenomeni, mida meestel lihtsalt polegi.
PRENATAALNE ARENG

• Tehnoloogia on arenenud, mille läbi on rohkem uurima hakatud. Metodoloogia pole siiski veel piisav, et hõlmata seda, mis on lõplik teadmine. Me ei oska siiani paljutki seletada, miks fakt on tekkinud.
  
• Kuni 80ndateni kasutusel olev mudel oli hästi meditsiinikeskne. Sündivale lapsele ei omistatud praktilislt meeleelundite tundlikkust ( laps ei kuule , ei näe), imikutel arvati, et valutundlikkus puudub (protseduure tehti ilma valuvaigistiteta).
  
• Inimeste tervisenäitajad hakkasid halvenema ja hakati uurima, kuidas muuta rasedust turvalisemaks.
  

Milline on järglase saamise tähendus olnud inimesele läbi aegade? Pärandus, bioloogiline tung, abistamise ja toetamise roll (töökäsi feodaalajastul), surematus mis saavutatakse läbi laste, elukutse edasi andmiseks , soov jagada hellust ja soojust...
Müüdid- Laste saamisega seotud jne
Traditsioonid- ristimine , nime pärandamine – toome palju sotsiaalset konteksti, mis määrab sotsiaalse raamistiku
Tabu - vallaslapsed, mida raseduse ajal tohiks teha ja mida mitte.
Lapse sündi on läbi aegade toetanud sotsiaalne raamistik. Protsess kasvamine- akt lapse sünd. Inimese ühe paljunemise tsükli (menstruaaltsükkel) edukus on 25-30%, imetajatel aga 80%.
Seaduspärasused arengus: (PEAB TEADMA!!!)

Tsefalokaudaalne trend- areng toimub (tsefalo (aju)) ülevalt alla. Enne areneb pea (aju) ja hiljem keha.

Proksimodistaalne trend- keskelt väljapoole. Arenevad lapse oskused ennast liigutada.
Enne oskab laps ennast keerata, kui puru sõrme vahele võtta.

Üldiselt spetsiifilisemaks- alguses on üldisemad liigutused (ka areng üldine- tekivad suuremad elundkonnad) ja siis muutub see järjest spetsiifilisemaks.

Diferentseerumine / eristumine- Liigutused (motoorika) hakkab omandama konkreetset ülesannet. Liigutusmustrid eristuvad.

Integreerumine / ühtselt funktsioneeriv tervik- laps hakkab juhtima oma liigutusi läbi psüühika ja ta suudab oma liigutusi kordineerida. Alguses on need refleksid ja lõpuks peaks olema liigutused omavahel integreeritud.
Osad jälgivad bioloogilist poolt, teine pool räägib rohkem motoorikast, kuidas see pool peaks välja nägema.
Seemnerakud- Hollandi mikroskopist Antony van Leeuwenhoek (1632-1723) oli esimene inimene, kes omavalmistatud mikroskoopi kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine . Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine.
Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas „väikest inimest“, küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid.
Munarakk - Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862 . Munarakk on organismi kõige suurem rakk.
1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku.
Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska. Munarakk viljastatakse seemneraku poolt, mille tulemusena tekib üherakuline sügoot, mis kohe hakkab arenema. Üsas on areng väga intensiivne.
Tavaliselt viljastab munaraku 1 seemnerakk . Kui munarakku siseneb rohkem kui 1 seemnerakk, juhtub väga harva.
Viljastumine toimub munaraku ja seemneraku vahel tavaliselt munaJUHA lõpposas (sarvedes), mille järgselt viljastunud munarakk liigub 3-5 päevaga emakaõõnde ning 1-2 päevaga implanteerumis- e. pesastumiskoha (kus ta hakkab kinnituma).
Kui ta on jõudnud emakasse (pesastumiskohta), siis sinna ta jõuab plastotsüsti staadiumis (ta on juba rakukogum). Pesastumine kas emaka ees- või tagaseinas. Protsess kestab 5 päeva.
Prenataalne areng- igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosomi. Sügoot (peale viljastumist) sisaldab 23 paari kromosoome(iga paari üks liige on emalt, teine isalt), mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse.
Sellal, kui mõned geenid vastutavad kõigi inimliigi esindajatele ühiste süsteemide- südame, vereringesüsteemi, aju, kopsude jms. Arengu eest, kontrollivad teised geenid tunnuseid, mis muudavad iga indiviidi unikaalseks n näo kuju, kasv, silmade värv ja muu. Ka lapse sugu on määratud geenide kombinatsiooniga.
Sugurakkude kromosonaalsed omadused
Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom).
Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y).
Kui kaks sugurakku saavad kokku, siis arvuks on kokku 44 ja lisaks XX või XY sugukromosoom. Mehel on võimalus määrata sugu aga samas me ei tea, mille põhjal teeb munarakk oma valiku. XX- tüdruk, XY-poiss. (Katseklaasi põhja jäävad XY ja peale XX).
Sünnitustähtaja määramine- raseduse pikkus 280 päeva alates viimasest menstruatsiooni esimesest päevast, seega 40 nädalat. Elunädalaid on 38, rasedusnädalaid 40.
On teada, et:

• Poisslapsi sünnib veidi rohkem, kui tütarlapsi
  
• Tütarlaste sündide arv tõuseb koos vanemate vanuse tõusuga
  
• Poisslapsi sünnib rohkem sõdade ajal ja pärast sõda, tütarlaste sündide arv on suurem pärast looduskatastroofe.
  
• Tütarlapse sünni võimalus suureneb sünnituse arvuga- esimestel sünnitustel sünnib sagedamini poisse .
  
• Poisslapsi on rohkem paaridel, kes on sagedamini vahekorras.
  

Üsasisese arengu staadiumid:

• Germinaalstaadium- viljastumisest kümnenda päevani
  
• Embrüonaalne staadium- 10. Päev- 8.rasedusnädal
  
• Looteline staadium- 9. Rasedusnädal- 38.rasedusnädal.
  

Lootevesi on sama maitsega, kui rinnapiim . 11. Rasedusnädal ta neelab juba vett. Imemahakkamine ongi seotud sellega, et lõhn ja maitse on samad. 5.nädalast hakkab loode tundma valu.
12.rasedusnädal- organsüsteemid on välja arenema. Keha hakkab küpsema ja süsteemid arendavad tööd. Naise soovil enam aborti teha ei saa. Platsenta kaitse on praktiliselt olematu.
Kahjustab suitsetamine, halb toitumine, alkohol - ei ole ohutut doosi, kohvi südame vereringele, negatiivsed mõtted (tekitavad hormoone- kilpnäärme kahjustus), liigne vibratsioon , olmemürgid, ravimid- aga kasu peab ületama kahjumid, viirusinfektsioonid (punetised), mikroobidega seotud haigestumised, protseduurid ( hambaravi ja diagnostika, röntgen), narkootikumid .
16. rasedusnädal- lapse liigutused muutuvad üha keerukamaks, ta õpib haarama , imema, grimasse tegema.
20. rasedusnädal- veresooned kumavad läbi ja nahk on hästi läbipaistev
24. rasedusnädal- laps kuuleb (väliskeskkonnast tulevaid helisid ) ja tajub valgust, tasakaal on välja arenenud, tunneb puudutust ja reageerib erinevatele lõhnadele. Hakkavad tööle ka maitsenäärmed.
32. rasedusnädal- ajukoor on nii küps et arvatakse välja arenenud ka teadvus.
Arvatakse, et inimese võimetele pannakse alus juba enne tema sündi- ajal mil laps emakas areneb.
Virginia Apgar - 1953 aastal lõi hindamissüsteemi.
Hinnatakse: südame löögisagedust, hingamist, naha värvus, lihastoonus , vastus ärritusele. Hinnatakse esimesel ja 5 eluminutil. Kui seisund kehv, siis veel 10 minutit ja 15 minutit...
Rahuldav- 7-10
Näitab füsioloogilistel näitajate tulemusi.
Brazletoni skaala: vastsündinu maharahustamise kergus, ärrituvus ning teised temperamendile iseloomulikud jooned.
Kaasasündinud reflekside abil hinnatakse lapse närvisüsteemi seisundit :

• Ärkvelolekus on lapse käed-jalad painutatud
  
• Kui püüda last tõmmata kätest hoides seliliasendist istuvasse, tundub pea raske ega tule hästi üles
  
• Kui tõsta last, samal ajal teda kõhu alt hoides, jääb ta kindlasse asendisse
  
• Haarderefleks: katsutakse sõrmega lapse peopesa või jalatalda ja laps püüab sellest haarata
  
• Puudutades sõrmega lapse suunurka, keerab laps pea samasse suunda ja püüab imema hakata- vajalik lapse sööma hakkamiseks. – refleks ei kao.
  
• Sammurefleks: kui hoida laps kaenla alt nii, et jalatallad toetuvad maha siis ta teeb samme (see peab kolmandaks elukuuks ära kaduma)
  
• Asetades lapse alusele kõhuli, võtab ta roomamisasendi, talla alt loetades püüab ta veidi edasi liikuda .
  

Osa reflekse, mida sünni järel saab kontrollida, kaob esimeste elukuude jooksul (sammurefleks). Alguses on refleksid vajalikud selleks, et kohaneda, hiljem peab ta oma tegevust juba tahtlikult kontrollima.
Geneetilised haigused.
Väiksemate kõrvalekalletega, mis on vaevumärgatavad või kergesti korrigeeritavad, sünnib umbes 4-5%. Tõsisemad sünnidefektidega, mis põhjustavad pikaajalisi haiguseid või puuet ning avaldavad mõju kogu lapse edasisele elule, sünnib 2-3% lastest (ka kromosoomid seal sees).
Kromosoomihaiguste esinemissagedus sõltub ema vanusest. Kromosonaalseid haiguseid on elussündidest 0,5%.
Trisoomia 21- daun (lisakromosoom on 21.paaris)- esineb vaimne ja füüsilise arengu puue.
Trisoomia 18- Edwards’i sündroom- 1/3000 elusünnile. Kõige sagedasem surnult sündinud laste väärareng. Hulgiväärarengud.
Trisoomia 13- Patau sündroom- 1/5000 elusünnile. Kõige sagedasem aborti esile kutsuv väärareng. Kui sünnivad, siis elavad kusagil kuuenda elukuuni.
PERINATAALNE ARENG- 22. Rasedusnädalat kuni seitsmenda elupäevani.
Esmased ülesanded sünnijärgsed:

• Toitumise muutus- suukaudne, toiduks rinnapiim
  
• Hingamise muutus- kopsud peavad hakkama toime tulema
  
• Seedeeritus- seedesüsteem peab hakkama tööle (areneb alles kolmandaks elukuuks)
  
• Temperatuuri regulatsioon
  
• Erinevused stimulatsioonis- valgus, õhk, puudutused
  

Wolff ( 1959 , 1966) eristas 6 vastsündinu (käitumist) seisundit:
Sügav uni, kerge uni, unisusseisund, passiivne ärkvelolek, aktiivne ärkvelolek, nutmine.
Eneseregulatsiooni saavutamine- kõige olulisem ülesanne.
Temperamendi aspektid, milles beebid erinevad üksteisest:

• Emotsionaalsus- kui kergelt on võimalik vastsündinud mingi stiimuliga ergutada emotsionaalsele väljendusele ja kui tugev see väljendus on.
  
• Aktiivsustase- energia hulk, mille laps normaalses päevategevuses kulutab ning kiirus, kui kiiresti see hulk energiat kulutatakse.
  
• Sotsiaalsus- beebi eelistus viibida koos teiste inimestega ja kuivõrd on suhtlemine lapse jaoks väärtuslik „tasu“.
  

Neuroloogiline areng: sündides on lapse aju 25% täiskasvanu aju suurusest , esimese eluaasta lõpus 50% ning teise eluaasta lõpus 75%.
Vastsündinu meeleline tundlikkus

• Nägemine- näeb 20-30 sentimeetrit (ja seal kõige teravamalt), meeldib silmitseda inimese nägu ja huvi näo vastu on kaasasündinud. On tehtud katse vastsündinud laste eelistuste kohta (4 erinevat pilti, 40 täiskasvanut). Keskmine vanus 9 minutit. Kus oli inimese nägu õieti, oli laste huvi suurem.
  

Kontrastsed värvid (kõige pilkupüüdvam must-valge), umbes neljandal elukuul oskab laps tajuda vahemaad , mis jääb silmade ja eseme vahele (ruumiline taju). Samuti oskab tajuda sügavust.
Arvatakse, et 2-3 nädalaselt suudab laps sündida vanemate näod võõrastest.
Laps tajub feromoone ja ema tajub lapse feromoone.

• Kuulmine- 24. Rasedusnädalal kuuleb ta väljaspoolt tulevaid helisid. Inimese hääl meeldib vastsündinule kõige rohkem. Rütmimaagia (ema süda) jääb alateadvusesse. Meeldib, kui arvestatakse, et kuulmiselund on tundlik- pidev taustamüra halb.
  
• Lõhnatundlikkus- eelistused lõhnade tajumisel (oma ema rinnapiima lõhn), ka emadel on lõhnatundlikkus väga tugev.
  
• Puutetundlikkus - nahk on ligi 5 korda õhem kui täiskasvanul, tundlik puudutustele, rõhule, temperatuuri muutustele.
  
• Maitsetundlikkus- oma ema rinnapiim, ka magus.
  

Motoorne ja kognitiivne areng esimesel eluaastal

• Õpib kasutama oma keha
  

Kooskõlastada lihaste tööd ( roomamine , käimine), õpib käega esemeid haarama, suhtelisi mõõtmeid, kaugust-lähedust mõõtma.
Peenmotoorne tegevus kirjeldab seda, kuidas areneb lapse oskus kasutada oma kätt ja sõrmi. Toimub järkjärgult- alguses hoiab käes suuri esemeid, hiljem väiksemad. Tasapidi toimub refleksi esilekutsuv haistingu ja sellega kaasneva motoorse reaktsiooni vahelise seose teadvustumine, ja umbes teisel elukuul hakkab laps järkjärgult omandama oskust tahtlikult oma liigutusi juhtima. Siis peab ta hakkama liigutusi koordineerima õppima. Meeleelundite, keha ja liigutuste omavahelise kooskõlastamise etapp kestab umbes neljanda -viienda elukuuni. Õppimisele on eelduseks küpsemine.
Kognitiivse arengu puhul kirjeldatakse kõne arengut, mälu, mõtlemisvõimet, oskust kohaneda erinevate situatsioonidega ning võimet lahendada probleemsituatsioone (leida ese rätiku alt). Aistingute omavaheline seostumine (kuuleb ema häält- näeb, tunneb ema lõhna- peab keerama ). Objektipüsivus- 9 elukuul. Hakkab tekkima põhjus-tagajärg-seos- 4-5 elukuu. Kaheksandal kuul oskab kooskõlastada erinevaid toiminguid, et jõuda eesmärgini (paneb klotsid ämbrisse ja võtab välja). 12elukuul hakkab tähelepanu keskenduma toimingutelt eesmärgini- huvitab see, kuidas iga hinna seest saada klots sisse. Kui klots on ämbris, on ta rahul.
Kõne areng-
Õppimisteooriad- kinnituse mudel. Laps räägib seda, mida on kinnitatud, ka jäljendamine (mudelõpe). Lapsed räägivad hooldajatest erinevalt.
Nativistlik teooria- inimesed on bioloogiliselt programmeeritud keelt omandama.
Kõige kehtivam on interatsionalistlik- keele areng on seotud bioloogiliste ja keskkondlike tegurite koosmõjuna.
Keele omadused- loov, struktrueeritud, tähenduslik, viitav (keel viitab ja kirjeldab reaalse maailma asju ja sündmusi), interpersonaalne ehk kommunikatiivne (sisaldab rohkem kui ühe inimese mõtteid samal ajal).
Eellingvistiline periood- lõpeb esimese tähendusliku sõna väljaütlemisega. 8-10 nädalat peale sündi hakkavad lapsel häälikud moodustuma. Alguses juhuslikud ( koogamine ). 3-4 elukuu- lalin (arvatakse, et sellest saab kõne alguse)- laps kasutab täishäälikuid või täis ja kaashäälikutest moodustatud silpe. Selles vanuses hakkab lapsele meeldima kõne ja suu jälgimine. Vaatlusest selgub , et laps hakkab suua järgi tegema sarnaseid liigutusi. Tal tekib huvi suu liikumise vastu. 6kuu eelistab laps kuulata kui kõneleda. Mängib kõne valjusega. 8elukuu- oskab lisada lalinale keele liikumist, et muuta heli. Intonatsioon ja miimika lisandumine. Selle ajani ei ole vanemate rääkimisest kõnearengule mõju (emotsioonidele küll).
Esimese arusaadava sõna ütleb laps alles 2 eluaasta alguses (11-12 elukuud).
Fraasi periood- kasutab üksikuid sõnu. 18 elukuud- 50 sõna. 2aastane- 200 sõna- 3 aastane- 1000 sõna. Üldnimed, spetsiaalsed nimed (emme, issi), tegevussõnad, piiritlevad sõnad (siia, taha ette..), sotsiaalsed sõnad (tere, headaega), funktsionaalsed . Ta õpib ka sõna tähendusi . Ala laiendamine (sõna kasutatakse liiga kitsalt- konkreetne auto on auto), tähenduse leidmine, laps leiab et sõna tähendus on laiem ja toimub ülelaiendamine (kõik asjad on autod), omandab konkreetse sõna tähenduse.
KIINDUMUS
K. Lorenz- vaatlused linnupoegadega
H. Harlow (1958)- katse ahvipojaga- mida ahvipudel eelistab. Pehme kunstema- süüa ei saa. Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab , seda armastatakse?
John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga.
Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu.
M. Klaus ja J.Kennell (1975)- jälgisid, kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Erinevad puudutusrütmid, kuidas ja mida silitavad. Emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi ja „kõik kes seal juures on, on ülevas meeleolus“.
1976- hüpotees, mille kohaselt on seotussuhete kujunemises kriitiline periood vahetult peale lapse sündi. Kõige sensitiivsem aeg on 2-3 tundi peale sündi (selle hüpoteesi koha pealt).
Alus suhtele pannakse esimesel eluaastal.
Kiindumus:

• Arengu
  
• Isiku
  
• Suhete psühholoogia
  

Imiku suhtest emaga kujuneb välja see konstruktsioon , kuidas ta edaspidi oma eakaaslastega suhtleb.
Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mida areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumus=seotus.
Kiindumuse kujunemine on kõige olulisem väikelapseeas toimuv sotsiaalse arengu vorm.
Suhe emaga annab lapsele esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maailm temasse suhtub ning kuidas peaks tema maailmaga suhtlema . Ema on maailma. Sealt kujunevad ootused.
MILLAL SAAB ALGUSE KIINDUMUSSUHTE KUJUNEMINE?

• Ainult ema saab anda lapsele seda mida ta vajab (vastastikune meeleline tundlikkus)
  
• Esimeste eluaastate jooksul kujuneb välja lapse baasturvalisus (ema ja isa tundlikkus, vastuvõtlikkus, vajaduste rahuldamine: kiirus+ piisavus ).
  

Kiindumussuhte kujunemist mõjutavad tegurid

• Soovimatu rasedus ja ema suutmatus kohaneda lapseootusega
  
• Pikaajaline või korduv haiglas viibimine lapse esimese kolme eluaasta jooksul
  
• Vanemate ebarealistlikud ootused lapsele
  
• Vahelduvad lapsehoidjad.
  

LAPSED ARENDAVAD OOTUSED OMA HOOLDAJATE KÄTTESAADAVUSEST
Olen väärtuslik (hooldaja on lapse kogu maailm)- kui mind maailm armastab , olen väärtuslik
Olen väärtusetu- teised on hoolimatud ja äratõukavad. Kui arvan, et teised on hoolimatud ja ise olen ka väärtusetu, siis pean kuidagi välja arendada toimetulekuväärtused, et stressiga toime tulla.

• Minimiseerin oma vajadusi (nutan vähe, olen leplik—tähelepanu minu ebamugavusele ja hooldaja kättesaadavusele langeb). --- ligipääs tunnetele langeb.
  
• Maksimiseerin (hästi nõudlik ja ei kontrolli üldse impulsse)--- negatiivne representatsioon oma hooldajast ja endast (psühhopatoloogia).
  

Miks on beebile vaja puudutust? Ta on harjunud (rasedus) saama puudutust.
Endorfiin ( opioid ), mis tekitab õnnetunnet, vähendab valu.
Beeta-endorfiin- HALB. Tekib ainevahetuse tulemusena. Alguses on lapse areng ülikiire. Kõige enam on vaja organismi arenguks vaja valke. Lapsed vajavad puudutust, sest sisemine pinge on suur, neil on eluliselt vaja puudutust ( nad nühivad).
Boulby räägib, et kui on turvaline suhe, siis on laps uudishimulik ja tal on sisemine motivatsioon, lisamotivatsioon pole vajalik. Nad on edukamad nii akadeemiliselt kui ka emotsionaalselt.
Soovitused:

• Peaks hoolitsema peale lapse sündi ise lapse eest
  
• Vajadustele kohe vastama
  
• Pakkuma kehalist kontakti
  
• Naine peab ennast usaldama
  
• Toida last rinnaga
  
• Ole lapse läheduses ja kehalise läheduse pakkumine
  
• Maga koos beebiga ühes toas.
  

TÄHELEPANU
Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine objektile , millel on isiksusele püsiv või situatiivne tähendus. Tahtmatu , tahteline ja tahtelisjärgne tähelepanu.
Tahtmatu- orienteerumisrefleksile. Ei pea pingutama, ei pea juhtima. Ta lihtsalt on aga ma tahtlikult ei suuna. Väikelapsel on ka alguses tahtmatu tähelepanu.
Mäng- 1aasta- 14min, 2-aasta- 21 min, 3-aasta- 27min, 4-asta- 50min, 5-aasta- 83 min, 6-aasta- 96min
Tahteline- seotud inimese teadlike kavatsustega ja eeldab tahtepingutust . Aktiivse ja keerulise struktuuriga vahendatud protsessiga mis on seotud eneseregulatsiooniga. On arendatav. Tekib 4,5 aastastel lastel.
Tahtelisjärgne- tahtepingutus komponent tegevuse käigus kaob ja tegevus muutub isemotiveeruvaks. Objekt on teadlikult ja kavatsuslikult valitud.
Tähelepanu köidavad: janu, nälg, valu (bioloogilised komponendid), liikumine, värvid, tavapärasest erinev...

• 4-5 aastased otsivad visuaalset infot juhuslikult
  
• 6-7 aastased alustavad süsteemikindla info otsinguga
  

• Imikuiga (12kuu lõpp)- tahtmatu tähelepanu, valiv ja eelistab tundmatuid tuttavatele (ainuke erand ema).
  
• Väikelapseiga (kuni 3 lõpp)- tahteline tähelepanu ikka puudub , tähelepanu maht ja püsivus on väike- iga uus ärritaja tõmbab tähelepanu. Lõhnad, helid, liikuvad esemed.
  
• 4-5 tekib tahteline tähelepanu
  
• 5-6 (7)- püsivus oluliselt kasvab aga jaotada on äärmiselt raske. Ümberlülitamine ka raske. Vahetada kehaasendit, sest tegemist on tahtelise tähelepanuga. tähelepanu individuaalsed iseärasused, mis sõltuvad temperamendist ja kasvatusest. Juhtiv tähelepanuvorm on tahtmatu kuid tahtlik tähelepanu on olemas piiratud ajas (ta väsitab).
  
• Noorukiiga- kujuneb lõplikult välja individuaalne tähelepanu stiil. Tekib vajadus tähelepanu kui tahtelise psüühilise tegevuse arenemise järgi. Õpitakse tähelepanu teadlikult kontsentreerima.
  

MÄLU
E. Tulving - elusorganismi võime omandada ja säilitada kasulikke oskusi, teadmisi ja harjumusi.
Lühiajaline mälu­- tajutud materjal püsib lühikest aega, mõnest sekundist poole minutini.
Pikaajalina mälu- peale ajalise kestvuse iseloomustab ka suur maht.
Miller 1920- mälu maagiline arv. 9-10 ühikut ehk 7+-2

• Imikuiga- tahtmatu mälu, taastumise (meeldetuletamise) periood 8-9kuusel laspsel 2-3 nädalat
  
• Väikelaps- tahtmatu mälu
  
• Koolieelik - hakkab arenema sõnalis-loogiline mälu. Kkujundimälu võib väga hea olla.
  
• Kooliiga (8-9)- tahteline omandamine peaks juhtivaks vormiks muutuma . Oht mehhaanilise mälu ületähtsustamine (päheõppimine algklassides).
  
• Murdeiga (11,12- 15,16)-tahab aru saada ja tahab vähem mehaanilist mälu kasutada. Samas on see hiilgeaeg päheõppimiseks.
  

Õppimisstrateegiad, mis on kasutaja teadliku kontrolli all ( organiseerimine - vastuvõetud info korrastamine; harjutamine- info kordamine pärast selle esitamist - 5-10 ea; kujutlus- võtmesõnad). Inimesed erinevad oma võime poolest mõista keerulisi ideid, õppida kogemustest, mõtelda üldistes kategooriates ja jõuda kiiresti probleemide lahendusten- võimed kognitiivsel tasandil on erinevad
INTELLIGENTSUS
Võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet, taibata sündmuste põhjuseliseid seoseid

Liikuv- võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga. Võime tulla toime uute situatsiooniude ja probleemidega. Sõltub kiirusest, neuroloogilistest ja füsioloogilistest protsessidest, muutused hakkavad ilmnema juba varajases täiskasvanueas.

kristalliseeruv – konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogunemise põhjal. Strateegiad, mis on omandatud voolava intelligentsuse kasutamise kaudu. Sõltuv formaalsest haridusest ja igapäevasest elukultuurist.
NOORUKIIGA
Noorukiikka võib sisse lugeda ka murdeea. . see on seotud psühholoogiliste, sotsioloogilised ja bioloogiliste muutustega . Murdeea bioloogilised muutused algavad 2 aastat enne kui sekundaarsed muutused ilmnevad. 8-9 eluaasta on eelpuberteet.

• Suurenenud tundlikkus lõhnadele, mõningased muutused kehakujus (pikkus, laius).
  

Bioloogilised muutused toob esile hormonaalne muutus- suguhormoonid. Tüdrukutel naissuguhormoonid ehk östrogeenid, poisslastel meessuguhormoonid ehk androgeenid aga mõlemad hormoonid on mõlemil olemas, vastavalt üks juhtiv.

• 10-11...14-15 on võimalik kirjeldada sekundaarsete sugutunnuste ilmnemist . Poistel pikkus, tüdrukutel rinnad , intiimpiirkonnas karvad .
  

Neuroloogiliselt- müelinisatsioon närvirakukest ümbritseb müeliin kest – aitab edasi kanda impulsse, seega rohkem õppida ja salvestada . Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele(=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng.
Sotsiaalsed muutused- vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb
Sotsiaalpsühholoogiline- riskivalmidus - minuga seda küll ei juhtu, unikaalsus , lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt). Ühelt poolt otsitakse unikaalsust aga teiselt poolt tahetakse ka kuuluda (eristumine ja sulamine).
Otsene efekt- puberteedi bioloogiline alus loob ebastabiilse ja tormilise isiku väljendusvormid.
Kaudse efekti seadus/teooria- puberteediga seonduvad ilmingud eelkõige psühholoogilised ja sotsiaalsed muutused käitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad).
Greydanus:

• Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata paremini tundma õppida), leiab aset enda võrdlemine eakaaslastega, soorolli täienemine ja arenemine ja seksuaalsusega seotud ettekujutlused on romantilised ja fantaasiarikkad.
  
• Keskmine noorukiiga (14-18e.a)- suureneb sõltumatuse vajadus ja kaaslaste mõju. Kujuneb ettekujutus endast täiskasvanuna ja tekivad romantilised,seksuaalsed kogemused. Suhteid iseloomustab järjestikune monogamo- 1 korraga, palju järjest.
  
• Hiline noorukiiga (18-21)- enda koha leidmine täiskasvanuna, loogilise ja abstraktse mõtlemise areng, kasvab pidevalt võime aruteludeks ja kujunevad välja täiskasvanulikud seksuaalsuhted.
  
• Varane täiskasvanuiga (20...40-45)- uuritud kõige vähem kõikidest teistest. Füüsilised muutused, mis toimuvad, on aeglased, vähem ilmsed. Pikaldasemalt toimivad . Sotsiaalsed muutused nii lahknevad, et keeruline on neid kategoriseerida.
  

Bioloogiline- 18-25- inimeste jõud füüsiliselt kõige suurem. Refleksid on kõige kiiremad. Reproduktiivsed võimed kõige kõrgemal tasemel, haigestumus kõige madalam. 25-... hakkavad aset leidma kvantitatiivsed muutused. Keha toimimine efektiivsuse osas langeb (refleksid), vastupanuvõime haigustele langeb, reproduktiivsus hakkab langema . Peamine muutus reproduktiivsete (järglased) võimetega seotud. Meestel mitte, just naistel. Meestel vananemise protsessid sujuvamad.
Psühholoogilised raskused omistatakse mitte füüsilisse taandarengusse vaid sotsiaalse keskkonna poolt nooruslikkuse liialdatasu standarditele mitte vastavusele.
D.Levison- 1986- täiskasvanu arengu mudel- neljakümne mehe peamiste elusündmuste uurimisel (kõigepealt mehed, hiljem naised). – peale üleminekuperioodi (u20a) on varase täiskasvanuea astmed seotud oma perekonna seast lahkumise ja täiskasvanute maailma astumisega- peab hakkama tegema valikuid. (17-22ea.)
22-28- täiskasvanuikka astumine - vaja teha valikud tööalaselt, leida elukaaslane , luua täiskasvanule omane väärtusmaailm, kujuneb välja elustiil. Tormiline aeg.
28-33- elustruktuuri muutused. Kas valikud sobivad või ei. Võib ka olla tormiline
33-40- maharahunemine- leitakse koht, elu stabiliseerub, täiskasvanulik rollikäitumine (tuleb rakendada erinevaid rolle ja vastata erinevatele ootustele)
40-45- tormiline aeg- hakatakse elu küsimärgi alla panema . Tähenduste otsimine. Mõistetakse, et elu on lõplik ja kogedes füüsilise vananemise märke, mõistetakse et karjäär ei progresseeru edaspidi märgatavalt.
45-50- inimesed muutuvad teisi ja nende elusid arvestavamaks, muretsevad vähem selliste probleemide pärast, mis neid varem häirisid. Selles vanuses võidakse hakata end nimetama vanaks , enamasti püütakse välja arendada elutarkuse tunnet.
Naised- nad läbivad küll samad astmed aga erinevus on 22-28 ja 28-33 astmes , sest naistel on suurem vastuolu emaduse ja tööalase karjääri osas. Nad lläbivad neid astmeid keerukamalt. Naised kogevad suuremat konflikti oma väärtusmaailma ja rollide kujundamisel.
VANADUS 65-...
Bioloogiline- kõige ilmsem on silmaga nähtav- nahk kortsus , juuksed heledamaks, hambumus, lülisammas võib kõverduda, meelte teravus (nägemine, kuulmine, maitsetundlikkus- hapu ja kibe püsivad kauem suus aga magus ja soolane kaovad), reaktsiooniaeg aeglustub, füüsiline vastupidavus langeb. Vastuvõtlikkus haigustele suureneb, füüsilise koormuse jägne taastumine aeglasem. Samas ollakse vähemtundlik valule.

• Geneetilise etteprogrammeerituse teooria- inimrakkude reprodutseerimisel on sisse ehitatud ajalimiit. Peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema . Mõned rakud on geneetiliselt ette programmeeritud kehale kahjuliseks muutuma. Peale teatud aja möödumist põhjustavad keha sisemise bioloogia enesehävituse.
  
• Kandmis ja kulutamise teooria: põhineb arvamusel, et keha mehhaanilised funktsioonid lõpetavad efektiivse töötamise. Ning jääkained, mis energiatootmise kõrvalproduktidena kogunevad, põhjustavad rakkude taastootmisel vigu. Neid on nii palju, et uute tootmisel tulevad vead sisse. Keha kulub ära.
  

Keegi ei tea, mis on õige miks kõik vananevad, miks ei ole seda võimalik peatada
Psühholoogiline ja sotsiaalne pool – intelligentsuse teema (voolav intl langeb)hakkab langema varajases tkvn; kristalliseerunud intl säilib, kui see on seotud vanuri elustiiliga. Lihtsalt IQ testiga ei saa midagi väita. Lühimälu võimekus taandareneb harva, kõige tüüpilismead muutused on pikaajalises mälus. (ei saagi öelda et mälu võimekus kõigil langeb, selle üle suur disskussioon. Kas on haiguslik või vanusega seotud) 5-10 prot neoronite kadu 70ndks , pärast seda väga kiiresti
Sots – kaks teooriat: I hõivamatuse teooria Iiaktiivsuse teooria
I hõivamatutuse – vananemine kui samm-sammuline eemaletõmbumine maailmas, selle füüsilisel psühholoogilisel ja sotsiaalsel tasandil, F aktiivsus langeb. P kese nihuk teistel endale, Sotsiaalseid suhteid jääb vähemaks. Väheneb ühiskonanas osalemine. See ongi vajalik, et ennast ettevalmistada suremiseks. Keset pidu on nõme surra, on vaja tempo enne maha võtta. Kriitika – miks peaks inimene pöörduma oma varasematest käitumismustrites ära, vanur võib jääda aktiivseks
II aktiivsuse teooria – kõige edukamad vananejad on need, kes säilitavad oma huvid ja aktiivsused , mis olid neil keskeas . Vanur peaks vastupanema igasugusele taandarengule teiste inimestega suhete hulgas ja liigis . Peaks jääma arvuline kooslus ja sisu kirevus. Kriitika – see, et vanur on aktiivne , ei karanteeri tema rahulolu.
Vastuolud kahe teooria vahel. Individuaalsed iseärasused tagavad rahulolu. Oluline, miks nad nii teevad.
Elukaareuurimusi
c. bühler(1893-1974) elukaareuurimuse algataja . Inimene on oma põhiolemuselt tegutsev, eesmärkidele ja eneseteadvuseele püüdlev. Ta võib olla tema ise vaid muutudes või olles valmis muutusteks,kui sisemised või välimisde ülesandedseda nõuavad
I 0-15 ei suuda indiviid oma tegevust kuigi palju individuaalselt suunata
II 15-25 on inimene kogev , otsiv, iseseisev
II25- 45(50) indiviid sihikindel, prevaleerub eesmärgikindel tegevus
IV 50 – 65(70) indiviid on iseenda ja minekviku tegevuste suhtes kriitiline
V 65-... eesmärkide täienemin, võib esineva kibestumust
Erikson (!!) olme läbi vaadanud, kolm mõjujõudu : bioloogilised mojud ja jõud ehk pärilikkus, keskkond ja kultuur ehk õppimisega seotu, individuaalsus ehk MINA
Levinson (1920-1994) enne võetud
Elukaare idee lähtekohad: inimese areng jätkub kogu eluaja, ka täisea ja küpsuse elujärkudes tekib inimeses uuednuvaid võimeid ja jõude. Iga inimese elu moodustab ainulaadse individuaalse terviku. Suurtest erinevustest hoolimata võib elukaarelt leida arengu üldisi seaduspärasusi. Indiviidi arengu sündmusi võib, sõltumata selelst, millistesse elujärkusesse need kuuluvad, kõige paremini mõista kui neid vaadelda seoses mainitud arengu üldiste seaduspärasustega.
Inimese arengut periodiseerivad erinevad elukaareuurijad erinevalt !!!!
Lapsekasvatusstiilid
D. Baumrind ( 1971 , 1991) kuidas last püsivalt kasvatada.
- autoritaarne: kõrged ootused lapsele, madal soojus , madal toetus avastamistegevuseks, karmid reeglid, eksimine väga halb, tulemus vähe võimalusi otsuseid teha, võivad olla head hinded ehk võimalik akadeemiline edukud, kui reaalselt sisemist motivatsioon pole, võib olla puudulik oskus riskisituatsioonides käituda,sots suhtete probl, noorukieas igatseb kampasid sest vajab, et tetda kamandatakse, intelligentsete vanemate lapsed
- lubav , mittekeelav: madald ootused, kõrge soojus, luba avastamistegevuse suhtes, piirid väga raskesti lapse jaoks tajutavad ,pere kontrollib laps madal suhtlemisoskus , sest on saanud kõik mis tahab, ei oska läbi rääkida, võivad muutuda agressiivseks (ronisõit, näts vastu otsaesist)
- lubav, mittehooliv: madalad ootused, madal soojus, madal kontroll, ükskõiksus avastamistegevuse suhtes, piirid pidevalt muutuvad, laps käitub katse eksituse meetodil ta ei tea, mis tema teole järgneb; pole piisavalt motivatsioon ireeglitele alluda, otusused ja teod on ettearvamatud, kehvad suhtlemisoskused , kehv akadeemilne võimekus, (öösel hilja saabub – miks sa kolistad mitte kust sa ni hilja tuled)
- autoriteetne : kõrged ootused, kõrge soojus, mõistlik kontroll, toetav lapsele ohutu avastamistegevuste suhtes; head suhtlemisoskused, oskus otsuseid langetdada, oskus riske hinnata, head akadeemilised tulemused, motiiv on õppida ise ja endale
Kiindumus
M. Ainsworth (1913-1999) 1960ndatel tuli välja.
Iga episood on 1 minut, valimis 1aastased lapsed, osalejad ema ja laps ja tkv võõras.
I ema ja laps on võõras ruumis
II ruumi siseneb võõras, ema lahkub
III ema tagasi , võõras lahkub
IV ema lahkub, võõras tagasi
Võõras lahkub, ema tagasi
1.Uuritakse avastamsitegevust, kuidas erinevates episoodides käitub 2. Reaktsioon ema lahkumisele 3. Ärevus võõraga koos olles 4. Mida laps teeb, kui ema naaseb
Reaktsioonis lähtuvalt jaotatakse lapsed:
turvaline kiindumus (lapsed uurivad ruumi iseseisvalt, kuid tulevad aeg-ajalt ema juurde tagasi. Kui ema lahkub, lapsed distressis, ema naastes lähevad ema juurde. Hirm kaob kui ema tuleb tagasi)
vältiv tõrjuv kiindumusstiil (uurib keskkonda, kuid vähem eelnevast . See ei sõltu sellest, kes temaga on. Ema lahkudes ei nuta, ema naastes näib laps teda vältivat. Võõrast ei kohelda emast oluliselt erinevalt. Väljakujunemata emotsioonide regulatsioon, kujuneb kui lapse vajadustele ei ole vastatud piisavalt kiiresti.)
ärev ambivalente(näitavad üles äravaust enne ema minekut. On väha huvitatud ümbrusest, pidevalt hoiavad ema lähedale, valvavad,et neid maha ei jäätaks. Distress. Ema naasmisel on ülimalt distressis, mis väljendub ka ntks ambivalentses käitumises, vastuolulises käitumises. Kujuneda, kui ema kord hellitab liiga siis jälle ei reageeri, ebareeglipärane signaalidele vastamine.
Kiindumusstrateegiad kujunevad terveks eluks.