Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *moraali lugemine- teise inimese õpetamine, kuidas ja mis asju ta peaks tegema *ülekuulamine- hakatakse küsima, kus, mis, kellega, miks olid.... *nõu andmine- lahenduste projekteerimine 3.Teise murede vältimine: *kõrvale põikamine- on teemasid, mida inmesed tahavad vältida
Tagakiusamine Sa võid olla maailma parim inimene, teha kõik asjad kõige õigemini, kõige puhtama südamehoiakuga ja puhtaimate motiividega...kuid alati on keegi, kellele Sina ja see, mida teed, ei meeldi. Alati on keegi, kellel on midagi öelda Sinu ja Su tegemiste kohta! Sellised inimesed armastavad öelda "Ära teistele räägi", või "mina pole rääkinud" vms. Kui mina midagi räägin, et ütle ma kunagi, et ära teistele räägi. Mina räägin enda eest, mina vastutan enda sõnade kui tegude eest, seega on kõik avalik ja ma võtan vastutust selle eest mida ma mõtlen ja ütlen. Kus sellised lood tulevad ? Miks neid lugusid tehakse, kas see on kadedusest või lihtsalt vajadusest ise parem välja paista. arvan, et inimesed kes neid lugusid sepistavad ja levitavad on ise kaelani pasas, kas see võib tulla sellest, et tahetakse mingeid juppe pih...
kooslus. Inimese suhtlusstiil sõltub sellest, kas temas räägib parasjagu Lapsevanem, Täiskasvanu või laps. VANEMLIK TASAND Moraalinõuded Moraalinõudedjaja piirangud piirangud Käsud Käsud Keelud Keeludjuhtnöörid juhtnöörid Õpetamine Õpetamine Organiseerimine Organiseerimine Kiitmine Kiitmine Karistamine Karistamine Lohutamine Lohutamine Hinnangute Hinnanguteandmine andmine Reeglite Reeglitekehtestamine kehtestamine Kuidas kujuneb meis välja vanemlik käitumistasand? Lapseeas hakkame matkima ema-isa ning teisi inimesi. Vanema-seisund lubab meil üle võtta üle reaalse vanemarolli kasvatamisel ja
· lähtutakse jäigast ootusmudelist · psühholoogiline barjäär, eelarvamused teate edastaja, teema suhtes · keevaline reaktsioon mingile võtmeärritajale · omaenda esinemise ettevalmistamine Kommunikatsiooni liigid: · vahetu/vahendatud suhtlus · monoloogiline/dialoogiline · diaadiline/mitmeastmeline · interpersonaalne/intrakommunikatsioon Suhtlemistõkked on jaotatud kaheteistkümneks- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek, kiitmine, kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine, kõrvalepõikamine, loogiline argumenteerimine, rahustamine. Hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil üks või mõlemad vestluspartnerid tegelevad mingi probleemiga. I kategooria on kohtumõistmine, mille alla kuuluvad kritiseerimine, sildistamine, diagnoosi panek ja kiitmine- kõik nad annavad võimaluse teise inimese üle kohut mõista.
Individuaalset arengut ja edusamme Koostööoskust Organisatsiooni eesmärkide saavutamist Organisatsiooni väärtuste kandmist Individuaalset tulemuslikkust Kinnitus teooria Kiitus mõjub motiveerivalt kui: Väärtustatakse tegelikke saavutusi ja jõupingutusi Kiitus on sobiv ja õiglane Kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel objektiivsetel alustel. Kiitust ei jagata liiga sageli või korrapäraselt Kiidetakse isiklikult Kiitmine on siiras Kiitmine on vormilt ja ulatuselt vastavuses Kiitmine arvestab kiidetava eelistustega Kinnitus teooria Mitteformaalne tunnustamine Peab olema seotud organisatsiooni väärtustega. Peab olema seotud vahetu käitumise seigaga. Peab määratlema oodatavat käitumist. Peab olema spontaanne. Peab väljendama isiklikku toetust ja seotust. Peab olema kiirem ja paindlikum kui formaalne tasustamise süsteem, kuid sellega seotud.
Teine variant: viidatakse autoriteetsele isikule või tekstidele, kelle/mille arvamuses ei tohi kahelda. Argumentum ad populum (enamusele viitamine): viitamine enamuse arvamusele, üldistele hoiakutele, eelarvamustele, stereotüüpidele. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et tal on meeldivam ja lihtsam uskuda seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Isikliku hinnangu saavutamine: Hirmutamine, lipitsemine (kiitmine ja meelitamine), kuulajate kasu rõhutamine, kaastunne, lihtrahvalikkus, lõbustamine, mitteverbaalsed hinnangud jne. Järgmiste võtete puhul oodatakse emotsionaalset reaktsiooni, mille puhul inimene leiab, et ta on halb inimene, kui ei usu seda, mida räägitakse, isegi, kui see tõde ei ole: Kaotuspositsiooni peale mängimine: "ma lasen ennast maha, kui sa mind ei usu", "ma tunnen ennast nii halvasti, kui sa mind ei usu", "ma nii tahtsin head, ja nüüd sa ei usugi mind"
Minu kuulamisoskused Kuulamistõkkeid kasutan kõige sagedamini nendega, kes mulle ei meeldi ja tihti ka mõndade tüdrukutega. Kuulamistõkkeid kasutad tüdrukutega "sebimise" teemadel (üritana alati uut vastust tema jutu ajal juba välja mõelda , mõtete lugemine, sõelumine ja takka kiitmine). Inimestega kes mulle ei meeldi kasutan teisi kuulamistõkkeid( Silpide kleepimine, unelemine, nõuandmine, oma õiguse tagaajamine ja teema vahetamine ). Vanemad on küll aru saanud, et kasutan tihti kuulamistõkkeid. Näiteks tihti üritan ma teemat kõrvale juhtida, kui on mingi minu jaoks ebameeldiv teema käsil ja tihti ajan oma õigust taga ning ma kasutan ka samastumist väga tihti, kuna mul on juba praeguse eluaja peale palju juhtunud.
akadeemilist minakäsitlust. Positiivsema minakäsitluse kujunemiseks on vaja: Omistada õpilase edu põhjusi tema võimekusele, oskustele ja töökusele; Omistada ebaedu põhjusi vähesele tööle või valede strateegiate kasutamisele. Tajutud võimekuse kujunemist mõjutavad: Otsene ja kaudne varasem kogemus Julgustamine Psühholoogiline seisund Õpilase tegevust mõjutab ka õpitavasse suhtumine. Lapse kiitmine Kui tihti last kiidetakse? o Eesti emad kiidavad harva: „Pole viga. Polnudki nii halvasti.“ o Ameerika ja rootsi emad väga tihti ja vahel ka siis, kui laps ei tee ülesannet lõpuni: „Hurraa! Haruldaselt tubli! Vapustav!“ Enesemääratluse teooria 3 põhivajadust: Kompetentsus – tajutakse ennast efektiivsena sotsiaalses suhtlemises ja võimelisena saavutama võimetele vastavaid tulemusi
viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesarilt toetust ja kui Caesar ei suutnud aidata kõiki kehvi, siis nuttis ta.") Põhjuseta kiitmine: ("Aga Brutus on ju auväärne mees")("Õilis Brutus/.../") Faktide moonutamine, võltsimine, segiajamine: Tsitaatide väänamine, väärtõlgendamine ("Aga Brutus ütles ometi/.../") Isiku kaudu mõjutamine: Ülendavate ja alandavate siltide külgekleepimine ("/../kuna Brutus on täiesti auväärt ja lugupidamisväärne mees.") Mälestuste heietamine ("Te kõik nägite, kuidas ma Lupercuse pidustustel pakkusin Cesarile /../")
On olemas ka osaline kuulamine ehk pseudokuulamine, kus inimene püüab jätta muljet kuulamisest. Suhtlemine ei ole lihtne. Igapäeva elus tekib suhtlemisel tõrkeid. Inimeste arvamused on erinevad, inimeste käitumisviisid on erinevad. Kõik see võib põhjustada konflikte. Suhtlemistõrgeteks on kritiseerimine, sildistamine, ähvardamine, kamandamine, diagnoosimine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõuandmine ning isegi kiitmine, teatud olukordades. Kritiseerimise käigus inimese tegevusi hinnatakse negatiivselt. Sildistamise puhul saab tuua hea näite: naine roolis, auto kraavis. Kuid kas see on tõsi? Ei ole, see kui osad naised rooli taga on ja autoga kraavi sõidavad, ei tähenda seda, et kõik naised seda teeks. Sama võib öelda, kui sildistatakse blonde kui lolle. See ei ole samuti tõsi. Ähvardamise puhul inimene püüab kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest
vastuseks valmistumine samuti ei töötaks minu puhul kuna ma eriti ei ela tulevikus. Kui ma noorem olin siis mul oli kombeks inimesi sildistada aga mida aeg edasi seda vähem kasutasin, ei ole mina see, kes hakkab teisi sildistama, iga inimese enda asi kuidas käitub ja elab. Sõelumist on kombeks mul kasutatada oma väikese õega suheldes. Nagu juba ennem mainisin siis kasutan endaarust kõiki tõkeid enamvähem sama palju. Võib-olla teistest esile kerkivad natuke rohkem nõuandmine ja takka kiitmine. Ma ei ole eriti hea kuulaja. Ma kuulan aga ei kuule. Vähe on asju, mis minu arust on kuulamist väärt. Ja minu jaoks ei ole väga tähtis, et ka mind kuulataks. Enamuse arust ikkagi olen hea kuulaja, vb. nad lihtsalt vähe minuga suhelnud. Aga vb. ma ikkagi kuulan , kuigi ma tegelikult ei taha kuulata.
Üldinimlike püsiväärtuste teadvustamine on inimväärse ühiskonna arengu alustala, mis algab kõik meist endist. Õpetajana peaksin olema oma õpilastele eeskujuks ning ka neid endeid innustama selleks olema, et nad tahaksid ja julgeksid üksteist aidata ning teineteiselt abi küsida. Nii märkavad noored inimesed, et ka neil on roll kellegi teise elus, mis muudab neid justkui eeskujuks, kelle jälgedes tahavad ka teised sammuda. Kiitmine ja tunnustamine on selle juures üks peamisi märksõnu. Kuid alati ei pruugi kõik minna nii nagu esialgu plaanitud või eeldatud, seepärast tuleks mõne tunni raames arutada erinevate situatsioonide ja dilemmade üle, mis võivad elus ette tulla. See kindlasti annab õpilasele eelteadmised, kuidas mõnes olukorras käituda või millessegi suhtuda, kuid siiski tuleks seejuures rõhutada seda, et alati ei saa kõike ette näha
Tema viimased luuletused olid maailma suhtes kriitilised aga siiski väga lootusrikkad. ...on tema enda... Enesekriitika ja hirmus saatus Mind ärge austage- ei iial, iganes! Uks valus vale mõiste on liikvel aja sees. Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus- ei mind mitte iganes! ("Noor-Eestile") Noorte ja tarkade kiitmine Te austage mehi, kes kasvand valguses, kes teaduses krooni saanud, kes tööl on selguses. ("Noor-Eestile") ...ja tema aja nägu Eesti halb majanduslik olukord Lagunud talumajasid! Oh kui rammetud rajasid! Kadaka-, lepavõsasid! ("Eile nägin ma Eestimaad") Raske ja lõputu venestamisaeg Kui tume veel kauaks ka sinu maa ja raske su koorem kanda,
“Eestit juhivad kommarid [viidates Ansipile]!” (Andres Langemets) ARGUMENTUM AD POPULUM ENAMUSELE APELLEERIMINE Mõjutamine grupi kaudu „Sa kas oled meiega või oled terroristidega.” (George W. Bush) Eelarvamused ja stereotüübid Muslim = terrorist rõhutamine Mõjutamine arvamusliidri kaudu “Jää iseendaks ja austa teiste õigust olla vaba!” (José Mujica, Uruguay president) EMOTSIONAALNE MÕJUTAMINE Hirmutamine, kiitmine, meelitamine “Kui sa sõna ei kuula, siis päkapikud ei tule!” (keskmine Eesti lapsevanem) “…, tule tahvli juurde, ma annan šokolaadi ka.” (Arvo Press) Kuulaja kasu rõhutamine “Me teeme seda kõike teie jaoks.” (McDonald’si kunagine hüüdlause) Kaastundele rõhumine “Annetades 10 eurot kuus vanemliku hooleta lapse heaks, saab laps selle eest 1 kuu koolilõuna.” (SOS Lasteküla) VALETAMINE JA LIHTSUSTAMINE Teabe varjamine
asjade tõelised väärtused. Kas siis kõiki asju saab rahaga ning, kas neil on ka väärtust? Kas siis kõigel on väärtus ja kui ka on, kas siis selle eest peab alati maksma? Igaühel meist on väärtushinnangud ja tegelikult on palju vääruslikke asju meie ümber millest me ei oska lihtsalt lugu pidada või tähele panna, kuid siiski tekitab meis hea tunde või vastupidi. Kõige parem näide ilmselt oleks päiksepaiste või siis meile hästi oluliste kiitmine. Samuti on armastus, mida endiselt raha eest ei saa, kui siis ainult võlts armastust lootes rikkusele.Hinnatu on samamoodi ka looming ja vabadus. Hinna all me mõistame mingi teenuse või kauba rahalist suurust. Teadupärast poest ei saa midagi aitäh eest, alati peab valitud kaupade eest tasuma rahas. On ka erandeid kus väidetakse, et ostad kaks ja saab ühetasuta lisaks, aga ei mõelda eriti sellele,et ilma kampaaniata ostaks ühe. Enamjaolt tahetakse saada
1.2 Isikutaju mehhanismid 1.4 Suhtluhstõkked : · Stereotüpiseerimine · Kohtumõistmine : · Loogiline järeldamine · Analoogiate kasutamine - Kritiseerimine · Projektsioon - Sildistamine · Empaatial põhinev isikutaju - Diagnoosipanek - Kiitmine omakasu eesmärgil · Juhttunnustest lähtumine · Tavatõdedest lähtumine · Lahenduste pakkumine : · Lihtsustamine - Kamandamine 1.1.2 Tajuefektid - Ähvardamine - Moraali lugemine
FUTURISM FUTURISTID Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 12. klass FUTURISM "FUTURUM - TULEVIK" TUNNUSED: - moodsa ühiskonna tormilise arengu kiitmine - vanade kultuuritraditsioonide hülgamine - sõja, tehnika ja dünaamika ülistamine VÄLJENDUS: - manifestid - enesereklaam - kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910
- frustreeriv tasumatus käitumise sagedus väheneb, sest sellele järgneb oodatava tasu ärajäämine Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. "Ma ei tohiks teile seda öelda, aga ..." "aus" klienditeenindaja) Osa teabest jääb edastamata Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine) Vastu olemise asemel ollakse millegi (alternatiivi) poolt (samas kritiseeritakse) Info väheste liigendustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt
probleem oleks kindlaks tehtud. 9) Väitlemine Vastuvaidlemine rääkijale ja tema jutu ,,ümberlükkamine". 10) Oma õiguse tagaajamine Kui kuulates rääkijat üritatakse vaid enda ,,õiget" vastust edasi anda ja ei keskenduta muudele tähelepanu vajavatele aspektidele. 11) Teema vahetamine Teema vahetamine võib tekitada rääkijale mulje, et teda ei kuulata. 6 12) Takka kiitmine Takka kiitmine võib viia rääkija kõrvale algse probleemi või olukorra kirjeldamisest ja rääkimise eesmärk võib muutuda n-ö esinemiseks (Bolton 2006). 7 3 KUULAMISTEHNIKAD 1. Ignoreerimine, barjääri loomine - seisneb sisuliselt mittekuulamises, hinnangu andmises partneri kohta, tema probleemivõi isiksuse mitteväärtustamises, oma probleemidega tegelemises. On sisuliselt kuulamistõkete rakendamine. 2. Küsimine, enamasti täpsustamine.
k. ''Le Figaro'' metsik) · avaldustel teatraalne ja tundeküllane stiil · hülgasid tagamõtte ja muljed maalides väljendada · rahvusvaheline ajakiri ''Poesia'' kunstniku meeleolu täpsust polnud vaja · propageeris vabavärssi ja kunsti universaalsust · värvid vastupidised looduses olevatele · tehnika arengu kiitmine · rühmituse keskseim kuju Henri Matisse · kunsti ülesanne väljendada dünaamikat · värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest · maalikunst pidi loobuma traditsioonilistest motiividest kunstniku meeleolu (rahulik rõõm, tugitooliefekt) + · ajastu dünaamika mitu ajahetke 1s pildis teised värvid lõuendil · teravad ja kriiskavad värvikombinatsioonid
"Mees murtud ninaga". Alguses tõrjuti see ära aga hiljem võeti vastu nime all "Roomlase portree" 1875 reisis Rodin Itaaliasse, kus Michelangelo tööd teda tugevalt mõjutasid. See reis inspireeris teda tegema skulptuuri "Pronksiaeg", see aga põhjustas skandaali, sest kriitikud ei suutnud uskuda et Rodin ei kasutanud selle realistliku skulptuuri tegemisel elus modelli. See vaidlus tõi talle aga rohkem tuntust kui tema kiitmine oleks toonud. 1880. aastal tegi ta pronksist ukse tulevase Dekoratiivsete Kunstide Muuseumile. Kuigi see töö jäi tema surma tõttu lõpetamata andis see baasi Rodin'i kõige mõjukamatele ja võimsamatele töödele. monument "Calais kodanikud" Tema kujud "Ristija Johannes palvetamas","Eve", "Pronksiaeg" ja "Mõtleja" on maailmakuulsad.
Hinda sõnumit (sõna, hääl, kehakeel) Valitse oma tundeid, suhtumisi Kuulamine ei ole Korralduste, nõudmiste esitamine (räägi aeglasemalt) Ähvardamine, hoiatamine (rahunege maha, siis ma kuulan Teid ära) Õpetamine, manipuleerimine (Nii võib, aga nii pole ilus) Kuulamine ei ole Teise eest otsustamine (Proovige teha nii) Moraliseerimine (Mina Teie vanuses seda küll endale lubada ei saanud) Hukkamõistmine (Ma ju hoiatasin, et nii läheb) Kuulamine ei ole Kiitmine (Minu arvates on Teil õigus) Alandamine (Ah, mis jutt see ka on) Oma tõlgenduste peale surumine (Nüüd on mul selge, miks te nii tegite) Kuulamine ei ole Rahustamine, lohutamine (Kõik eksivad) Ülekuulamine (Kumb alustas?) Naljatamine, tähelepanu kõrvale juhtimine (Räägime milleski muust) Teise mõtete lugemine (Mulle tundub, et Te tahate abielu lahutada?)
"No on jobu!" "Täpselt nagu naine..." "Munapea." "Teie, kiivritega tüübid, olete kõik ühesugused." "Sa oled lihtsalt üks järjekordne tundetu isane." · Diagnoosi panek: inimese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiaatri mängimine. "sa oled minu jaoks nagu avatud raamat sa teed seda ainult selleks, et mind ärritada." "Sa pead end minust paremaks ainult seepärast, et oled ülikoolis käinud." · Kiitmine: teisele inimesele, tema tegude või hoiakute positiivse hinnangu andmine. "Sa oled alati nii hea tüdruk. Ma tean, et sa aitad mul täna muru niita." · Kamandamine: teisel millegi teha käskimine, mida sina tahad. "Tee nüüd oma kodutöö ära." · Ähvardamine: püüd kontrollida teist inimest, hoiatades teda negatiivsete tagajärgede eest, mida kavatsetakse rakendada. "Sa teed või muidu..."
turvalisuse vaj., armastusvaj., ühtekuuluvus ( kuskile gruppi kuulumine) vaj., tunnustusvaj., eneseteostusvaj. a) Turvalisusvaj.tähend. me soovime olla kaitstud, turvatunne laseb meil keskenduda õppimisele, tööle, puhkamisele- me ei pea midagi kartma. b) Armastus-ja ühtekuuluvusvaj. iga in.soovib, et temast hoolitakse ja teda armastatakse.Kui mul on raske-on mul alati kellelegi muret kurta. c) Tunnustusvaj. In.vajab toetust oma tegudele ( kiitmine sõnadega, taskuraha tehtud koduse töö eest, hea hinne koolis , aukiri töö eest , preemia jne.) ENESETEOSTUS in. soovib midagi õppida , ära teha elus, kuhugi jõuda, tal on mingi siht, soov ja tahtmine ÕPILASE SÖÖGIKORRAD 1. Minul peaks olema 4-5 söögikorda päevas. 2. Kindlasti pean ma sööma hommikul enne kooli tulekut. 3. Kasvavale lapsele on väga vajalik süüa ka koolilõunat. Miks ? Keha ja aju vajavad kasvamiseks ja õppimiseks energiat. 4
Mõtted esinevad minevikuvormis, Hinnangud on püsivad, üldistunud, absoluutsed. Ärevus - uskumused keskendunud füüsilisele või psühholoogilisele ohule, Mõtted suunatud pigem tulevikku, Hinnangud on selektiivsed, oletuslikud ja spetsiifilised hirmutavale situatsioonile. 18.Mis on oluline lastega töötamisel? Lastevanemate kaasamine, vanemliku stressiga toimetulek, vanemlike oskuste õpetamine Mänguoskuste õpetamine Lapse kiitmine, konkreetsete tasude kasutamine, tasustamise programm Piiride seadmine Probleemse käitumise ignoreerimine Aeg-maha meetod
sõjas sama oluline kui relvastatud jõud. Lisaks kõigele sellele venemaa oli toetanud Ida- Ukraina separatiste, mille tulemusel tekkisid Ukrainas suured ebastabiilsused, sest selles piirkonnas kaevandatakse aktiivsel sött ja see piirkond lisaks suudab panna sõjalist vastupanu Ukraina vastu. Sotsiaal võrgustikus on nemad ka oma suure töö teinud, nimelt räägitakse venemaal oleval trolli ja boti vabrikutest ja kremlibottidest. Nende peamiseks ülesandeks oli propaganda ja venemaa kiitmine internetis, lisaks sellele venemaa oli ka maksnud suurtele sotsiaalmeedia gruppidele ja lehtedele, kus Venemaa käitumist kiideti heaks ja õigeks. Kremlibottide peamiseks ülesandeks oli siiski kommentaarides venemaa ülistamine ja teiste riikide halvustamine, eelkõige Ukraine ja Ameerika. Sellest ajast mäletan, kuidas Venemaavastasedgruppid internetis hakkasid järsult kiitma Venemaa tegevust Ukrainas ja
Vabastav st ei saa omada, armukadedus puudub ning tulemusena tekib täielik vabadus ja õnn. Inimene kes armastab on graatsiline ja elegantne ning see kes ei usalda oma armastatud inimest, pidevalt kontrollib ja armukadetseb, ei suuda lihtsalt oma ego maha suruda ja seda ei saa nimetada armastuseks. Teiseks. Armastus ei ole kahe poolne ego rahuldamine. Milleks kogu see "teater" meelitamine kiitmine? oma egode upitamine? A: Sa oled nii ilus, kõige ilusam maailmas! B: Ei sina oled, sa oled kõige võimsam sind ei anna võrreldagi Aleksander Suurega! A: Mis sa nüüd, Kleopatra pole keegi sinu kõrval. See ei ole ju mingi armastus lihtsalt üksteise egode rahuldamine. See on lihtsalt illusioon.. miks ei või lihtsalt öelda "Ma armastan sind." selles peitubki kogu selle armastus ilu ja
· enesekindlus · "ennastohverdav" stiil · ekspertsus · veetlus · argumentatsioon · poolt ja vastu argumendid V Manipuleerimine 5.1 Manipuleerimise viiside aluseks on: · mina-kontseptsioon ("jalg-lävepakul" tehnika) · relatiivsed moraalsed normid · deindividualiseerimine · identiteet ja grupp (kujuteldava grupi surve) · väärtused (kiitmine, karistamine) · vajaduste rahuldamine 5.2 Manipuleerimise kaks globaalset strateegiat suurte gruppide juhtimisel Eesmärk: a) illusoorse valikuvabaduse loomine b) inimese ebaadekvaatsuse suurendamine · Määramatuse suurendamine (tulemuseks - näit. abitus, ärevus) Vastandliku informatsiooni esitamine Suhtelisuse rõhutamine väärtustes, normides Väliste põhjuste rõhutamine · Määramatuse vähendamine (tulemuseks näit
puuduvad, on ainult erinevad arvamused. Poolesaja aasta jooksul elas Eesti üle kolm okupatsiooni: Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Kui vaadelda Eestit 1944-1991.a Nõukogude okupatsiooni ajal siis ei olnud tol ajal meie olukord kiita, sest pandi toime väga palju erinevaid kuritegusid, mida ei saaks küll vabaduseks nimetada. Sel ajal oli üheks kõige olulisemaks partei kiitmine, kui sellest keeldusti läks inimesel endal jalge all tuliseks, sest vale ei oleks väita et kõikjal olid nuhid. Pidi olema oma riigile lojaalne. Kõige jaoks oli vaja luba saada. Need, kes ei olnud valitseva korraga viidi Tallinnas Pagari tänavale ülekuulamisele, kus nad ka natukese aja pärast jälle vabaks said. Väga suurelt paistsid silma punkarid enda mässumeelsusega, nende üheks lemmikumaks kohaks oligi Pagari tänav ja sinna nad transporditi nn sidrunitega
3. Mängida hasartmänge. 4. Käituda vägivaldselt. 5. Rikkuda töörahu, takistada kaasõpilaste ja õpetajate tööd. 6. Kasutada ebasündsaid ja solvavaid väljendeid. 7. Rikkuda avalikku korda mistahes viisil (purjuspäi viibimine koolis või mujal avalikus kohas, suitsetamine tänaval ja mujal avalikus kohas, lärmamine, ropendamine, sõimlemine jne). ÕPILASTE TUNNUSTAMINE, MÕJUTAMINE §3. Tunnustamine kiitmine (suuline või kirjalik) tänamine (suuline või kirjalik) tänukiri tänupäevale kutsumine mälestusese preemiaekskursioon kiituskiri kooli lõpetamisel (väga hea õppimise eest, heade tulemuste eest erialaõppes) §3. Mõjutamine suuline märkus märkus e-päevikus vestlemine/nõustamine lapsevanemate informeerimine (alla 18-aastaste õpilaste puhul) märgukirjad lapsevanemale (alla 18-aastaste õpilaste puhul)
Itaalia köögi puhul tuleb silmas pidada kolme põhiasja: 1) itaallane ei tee kunagi süüa niisama, vaid naudib kokakunsti tervikuna, 2) itaalia toid valmib armastusega ehk sa pead armastama seda, mida sa teed, 3) toit peab olema esteetilise välimusega ning iga kasutatav komponent peab olema tuntav ja nähtav. Mitmekäigulised söögikorrad on seal igapäevane. Itaallastel on suur saialembus- saia süüakse iga toidu kõrvale. Söögilauavestluse juurde kuulub esimese asjana toidu ja koka kiitmine, see on söömaasumise lahutamatu osa, mille ignoreerimist tõlgendatakse lausa solvanguna. Tuleb ka meeles pidada, et kui külaliselt küsitakse kas ta soovib toitu juurde võtta, siis tuleks keelduda. Sest tegelikult see ei tähenda pakkumist, vaid on pigem viisakusfraas. Itaallasi ärritab ka toidu jagamine, mis on nende jaoks ebaviisakas. Ning spagettide söömisel nad nuga ega ketsupit ei kasuta. Mulle endale see raamat väga meeldis. Väga huvitav ja teistmoodi kultuur ja kombed
• Vastastikkus • Kohustumine ja järjekindlus • Sotsiaalne tõendus • Meeldivus • Autoriteetsus • Nappus Mõjustamisvõtteid (Bachmann, 1994) Tutvusefekt (nt hea tuttav ütleb, et X asi töötab efektiivsemalt (aga võõrast eksperti X töökojast ei usu)) Subjektiivse tõe reegel (sõnumit jäädakse uskuma, nt. “ma ei tohiks teile seda öelda, aga …” – “aus” klienditeenindaja) Meelitamine, kiitmine, väärtuslikuna näitamine (nt saavutustele, isikuomadustele viitamine) Vastu olemise asemel ollakse millegi (alternatiivi) poolt (samas kritiseeritakse) Info väheste liigendaustega (psühholoogiliselt on vastuvõetavam lihtne tekst, must-valged lahendused tekitavad vähem pinget, mis kaasneb keerulise teksti töötlemisega) Hoiakute loomine sõnavara abil (nt valitakse stiil, mis sobib sihtgrupiga; slängi kasutamine jne) Osa teabest jääb edastamata
Eestis on Parlamendi juht spiiker. Euroopa Parlamendi juhiks president. Parlamendi ülesanded: 1)võtta vastu Euroopa Parlamendi eelarve, 2)teostab järelvalvet Euroopa Komisjoni tegevuse üle, 3)õigus vastu võtta õigusakte. EL Nõukogu e Ministrite Nõukogu: seal kogunevad kõik 28 liikmedsriigi valitsust, teemapõhiselt. Iga EL liikmesriik saab olla eesistuja riigiks pool aastat (2018 Eesti kord). Ministrite Nõukogu ülesanded: *õigusaktide vastu võtmine, *eelarve heaks kiitmine, *rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine, *julgeolekupoliitika kujundamine, *politsei ja sisejulgeolekualase koostöö kooskõlastamine. Kohtuvad vastavalt vajadusele. Välisministrid kohtuvad korra kuus. Eestil 4 häält, aga näiteks Saksamaal 29 häält. Euroopa Liidu Ülemkogusse kogunevad riigipeaministrid ja presidendid, kes kohtuvad 4 korda aastas. Seal pannakse kokku edasine plaan majanduses jne. Ülemnõukogu otsused on kõige tähtsamad, mõjuvõimsamad.
Kuidas kultuuri mõjutas? EESTI KULTUUR (plussid ja miinused) + kirjakeele kaasajastamine + tippintelligentsi areng (teadlased) + teaduse areng (Tartu Ülikool) + haridussüsteemis ühtlustus koolipõhimõte + kõrgharidus (kuulsamad näod) L. Kuussepp, T.Lippmaa + kirjandus: Siuru, Arbujad, + kujutav kunst(kubism) + muusika + teatrid + sport Tsensuur Loomevabaduse piiramine Mõõdetundetu süsteemi kiitmine Intelligents tõmbus tagasi Kõrghariduse ülepopulatsioon Liigne tsentraliseerimine EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920.a - Esimene katse saada Rahvaste Liitu. Vastu olid ameeriklased, Venemaa pooldajad. Poolt olid Itaalia, Uruguay, Paraguay. 1921.a Võeti meid Rahvaste Liitu. Leiti, et tuleb luua Venemaa ette buffertsoon. Eesti hakkas sõpru/liitlasi otsima. Suurim soov oli luua Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome)
Kommunikatsioon Dekodeerimine- sõnaliste ja mittesõnaliste signaalide lahtimõtestamine eesmärgiga tabada neisse kätketud tähendust. 5 verbaalse kommunikatsiooni oskust Kaks on seotud kodeerimisega: kõnelemine ja kirjutamine. Kaks seotud dekodeerimisega: kuulamine ja lugemine. Dekodeerimine ja kodeerimine- >loogiline mõtlemine ja arutlus oskus. Suhtlemistõkked *Kohtumõistmine- kritiseerimine, sildistamine, diagnoosimin, kiitmine *Lahenduste pakkumine- kamandamine, ähvardamine, moraali lugemine, ülekuulamine, nõu andmine *Teise murede vältimine- teema vahetamine, loogika kasutamine, rahustamine Kuulamine Kuulamisoskused: 1. tähelepanu väljendamise oskused 2. Jälgimisoskused 3. peegeldamisoskused Isikutaju - Inimese ja tema kujutise tajumine teise isiku poolt *Sotsiaalne pertseptsioon- isikutaju ja inimesetundmise nähtused ja protsessid kokku
Vastuvaidlemise hulka kuulub ka allahindamine. 10. Oma õiguse tagaajamine. Te ei talu kriitikat ja nõuandeid, teid ei tohi parandada. te olete eksimatu. Ning kuna te ei pea oma vigu vigadeks, teete te neid aina edasi. 11. Teema vahetamine. Jutu pöörate uuele teemale siis, kui vana tekitab teis tüdimust või ebamugavust, teine viis teemat vahetada on kõik naljaks pöörata, mida partner ka ei ütleks, teie loobite teravmeelsusi ja keeldute tema jutusse süvenemast. 12. Takka kiitmine. Kuulate poole kõrvaga, kuid südamega te teise jutu juures ei ole, te lihtsaalt kiidate kõigele takka, mis teine ütleb. Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja sailitamisel hadavajalik.Hea kuulaja tombab teisi ligi, sobrad usaldavad talle oma saladusi ja tooalane edugi on kiire tulema. mittekuulata oskajad on tuutud kaaslased.Need,kes ei oska kuulata ei saa aru, miks tal ei ole kaaslasi, nad vahetavad riideid, opivad vaimukusi, kiid ei opi kuulamist
vannub oma abikaasale ikkagi pisarsilmil surematut armastust. Oma südamliku ülestunnistusega jättis võimuahne naine mulle raamatut lugedes isegi mulje, et ta mõtles seda tõsiselt. Kujutelma Saalepite õnnelikust abielust purustas aga Lilli hilisem ülestunnistus kõigest halvast, mida ta eales Leole teinud oli- kõik need kinnimakstud suurustavad arvustused ajalehtedes, lavale visatud lillekimbud peale kontserti, klaköörid ja lakkamatu mehe kiitmine. Kusagilt aegade hämarusest meenub tsitaat :"Kui armastad, siis ei valeta". Raamatut lugedes oleksin nii väga tahtnud Lillile öelda, et mõelgu, milliseid tagajärgi tema salatsemine hiljem tuua võib. Kuidas peaks Leo kogu oma maailma kokkuvarisemisele reageerima? Lihtsalt naeratades selja pöörama ja minema jalutama, sisendades endale, et juhtunu oli kõigest unenägu? Varjude eest ei saa ju lõputult põgeneda mingi aeg saavad nad oma ohvri niikuinii
) Nõuandmine Inimene ei saa oma juttu lõpetadagi, kui ta katkestatakse ja hakatakse nõu andma. ) Väitlemine Osal inimestel on komme kõigele vastu vaielda, siia alla lähevad ka mürgised ja iroonilised ütlemised vestluspartneri aadressil. 0) Teema vahetamine Pööratakse jutt uuele teemale siis, kui vana on ebamugav, valus või muul moel soovimatu. Mida ka partner ei ütleks, keeldute temasse süvenemast. ) Takka kiitmine Tahate olla kena inimene, kes pakub vestluskaaslasele tuge. Tahate teistele meeldida, ainus väljapääs on kõigega nõus olla. Selle asemel, et öeldusse süüvida, kiidate te kõigele kaasa. KOKKUVÕTTE Mina arvan, et inimesed tihti ei saa arugi mida nad kuulamise juures valesti teevad, kui lugeda kuulamistõkkeid, siis ka mina ise saan aru mida ma vahel olen valesti teinud. Tihti on nii, et inimesed segavad teiste jutule vahele või hakkavad oma
peal. Minu puhul on tavaline ütlus lapsele ,,kui sa kohe oma tuba ära ei korista siis ei näe sa multikaid" või siis ,,õpi kohe ära" , ,,tee ruttu, mis sa jokutad" . Olen üpris veendunud, et see kamandamine pärineb minu enda lapsepõlvest, sest minu ema on siiani jäärapäine kamandaja. Loomulikult tahaks sellest tõkkest vabaneda. Samuti olen ma kindlaks teinud, et käsutamine ei vii kuhugi. Kui räägin rahulikult või pakun välja Sõpradega on kasutusel pigem rahustamine ja kiitmine ,,ei ole midagi hullu, sa saad hakkama uues töökohas" või siis ,,sul on õigus nagu alati ja ära üldse mõtlegi mingile muule variandile". Mind see suhtlemistõke ei sega ning ka minu sõbrad on saanud pigem toetust ja julgust minu ütlemisest. 6. Enamuse ajast kodus lastega veedan Vanema tasandil. Olen nii kontrolliv vanem, kes jagab käske ning loeb moraali ja jagab nõuandeid. Samuti leidub minus ka hoolitsevat vanemat, kes teeb pai ja jagab kallistusi.
Vähemalt mitte täielikult. Me võime ju elus käituda vastavalt normidele, pidada kinni etiketist, kuid enesekindluse annavad meile ikkagi teadmised. Jacobi puhul peaks juht kasutama koolitusvõimalust. Jacob on väga hea, selles mida ta teeb, kuid ta kahtleb endas. Erialaste teadmiste arendamine kui ka muud organisatsiooni tööd soodustavad koolitused suudavad kindlasti Jacobi enesekindlust tõsta. Siingi tuleb suuresti abiks ka tunnustamine ja kiitmine. Motiveerivalt võib mõjuda Jacobile ka oma isikliku kabineti pakkumine ( eelnevalt muidugi uurida kas ta oleks sellest üldse huvitatud), anda talle staatus. Suuremate saavutuste puhul võiks ju ettevõte töötajaid suursugusemalt tunnustada( mõni eriti tähtis projekt). Eneseteostus vajadused Juht peab aitama Jacobil areneda, toetama tema eneseteostus vajadust. Tegelikult siiamaale jõudnuna on Jacobil eelnevad vajaduste tasemed rahuldatud ning eneseteostus vajadus tekib
veel väike. See annab talle rohkem enesekindlust ning julgust. Oluline on lapse motiveerimine, sest see omakorda loob efektiivsema tee lahenduseni. Kui lastekaitsetöötaja ei kasuta motiveerimist või alahindab selle tähtsus, siis laps justkui ei näe väljapääsu ning olukord võib muutuda veel halvemaks. Motiveerimine peab olema pidev ja selle eelduseks on usalduslikud suhted lapsega kui ka mingil määral tema vanematega. Siia alla kuuluvad ka tunnustamine ning kiitmine, mis toovad välja lapse tugevused. Arvan, et konkreetse lapsega ja tema juhtumiga peaks tegelema üks lastekaitsetöötaja, sest see aitab nii ühel kui teisel isikul paremini asjasse kontsentreeruda, loob stabiilsuse ning eelkõige on see lähtumine lapse huvidest. Laste õiguste ja huvide esindajana peab lastekaitsetöötaja aitama kaasa probleemide ennetamisele ja riskide maandamisele oma piirkonnas. Seega on lastekaitsetöötajal justkui järelevalvaja roll
2) Objektiivne mina ehk empiiriline mina see, mida võime enda juures kirjeldada Objektiivne mina kõige selle üldsumma, mida inimene võib nimetada omaks, hõlmates peale tema enda keha ja vaimsete omaduste ka kõike talle kuuluvat rõivaid, maja, perekonda, sõpru jne. need on objektid, millesse või kellesse puutuvat võetakse isiklikult (nt tõlgendatakse teiselt inimeselt kuuldud halvustavat märkust venna kohta rünnakuna enda isiku vastu, nende kiitmine tekitab aga uhkustunnet) Objektiivne mina jaguneb kolmeks: 1) materiaalne mina keha, rõivad, lähedased inimesed, omand 2) sotsiaalne mina see, kelleks antud inimest peetakse (igal inimesel on niipalju sotsiaalseid minasid, kuipalju on rühmi ja ringe, kelle arvamus on talle tähtis). Siia kuulub nii enda sotsiaalsete rollide nõuete omaksvõtmine ja nende rollide täitmine kui ka selle tajumine, kuivõrd edukalt üht või teist rolli täidetakse
Mehilane eelneval väitel,et selline häire võib olla geneetiline või siis keskkonnamjudest tingitud,peaks iga vanem mõtlema,näiteks selle peale,kas suguvõsas on sellist häiret varem esinenud ja selle järgi talitama. Kui lapsele on juba diagnoositud hüperaktiivsus,siis E.Lausvee peab oluliseks vanemate ja lasteaiaõpetajate kannatlikkust,mitteautoritaarseid piire seadev ning lapsele selgeid ja arusaadavaid nõudmisi esitav kasvatus.Tähtis on tunnustamine ja kiitmine,sest see motiveerib last järgmine kord sama tubli olema.Riidlemine ja karjumine ei too oodatuid tulemusi ja pigem mõjuvad tema häirele hoopis halvasti ning süvendavad seda.Mistõttu oleks äärmiselt vajalik juba varases eas avastada lapsel esinev häire,et sellega proffessionaalselt talitama hakata.Kui kujutada ennast olukorda,kus sa teiste lastega eriti läbi ei saa ja näiteks tööõpetuses tööd poolikuks jäävad ja seejärel saab riielda,ei ole see just hea
Suhtlemistõrked on kritiseerimine, mille käigus inimese tegusid ja hoiakuid hinnatakse negatiivselt. Sildistamine, mille puhul inimest alandatakse ja pannakse talle n.ö ,,silt" näiteks nohik, pugeja, memmekas vms. Inimest hakatakse võtma selle inimesena isegi siis, kui ta seda pole, sest teda on sildistatud. Diagnoosimise puhul inimest analüüsitakse või mängitakse tema peal amatöörpsühhiaatrit, mis võib väga ebameeldiv olla. Suhtlemistõrge võib olla isegi kiitmine, kui ei selgitata ära, mille eest kiidetakse. Nõuandmise puhul tuleb ettevaatlik olla, sest teise inimese probleemidele on tegelikult keeruline lahendust ise leida. Seetõttu võib küll nõu anda, aga ei tohi inimest eksitada ja inimene peab ise leidma endale kõige sobivama tee lahenduseni. Äärmiselt negatiivne on kamandamine, käskiv kõneviis nt: ,,Too mulle paberit." Võib mõjuda ebameeldivalt ja teine võib väga vabalt vastata sellele: ,,Too
Selline kasvastusstiil on tõhus seetõttu, et vanemate poolt tehtud nõudmised on mõistlikud ning iseseisvust saadakse täpselt nii palju, kui lapsed suudavad vastutust võtta. See aitab kaasa nende emotsionaalsele küpsemisele ning kõrgema enesehinnangu kujunemisele. Samuti on tõhusus tingitud sellest, et vanemad on eeskujuks hoolimise ja enesekindluse osas. Kui lapsed jäljendavad neid, siis saadakse oskus reguleerida ja mõista oma tundeid. Samuti iseloomustab seda stiili lapse kiitmine, kui too on oma eesmärkide nimel vaeva näinud, pahanduse korral järgneb laitus, mis mõjub väga tõhusalt, kui see tuleb täiskasvanult, kes on hooliv ja usaldusväärne. Lisaks nõustuvad lapsed mõistliku kontrolliga suurema tõenäosusega, seega ei tohiks lapsed selle kasvastusstiili vastu olla. Arvatavasti ongi just autoriteetne kasvastusstiil kõige tõhusamaid, sest autoriteeti käe all kasvab lapsest kohusetundlik ja väärikas inimene, kes teab ja arvestab kõiki norme, käitub
enda kohta, mis annab võimaluse teisele end mõistetavaks teha. Kommunikatsiooni vältimatu kaasnev osa on mõjutamine. Mulle tundub, et kõik inimesed mõjutavad kõiki alati, suuremal või vähemal määral, tahtlikult või tahtmatult. Mõjutada võib nii käitumist kui hoiakuid ning seda eriti tugevalt siis, kui mõjutavaks inimeseks on mõjutatavale meeldiv inimene. Mõjutamisstrateegiaid on erinevaid, näiteks: kauplemine, meelitamine, alandamine, kiitmine, veenmine jne. Oletame, et eelnevalt näitena toodud atraktiivne härrasmees osutus naise jaoks aga pigem ebameeldivaks, sest kujutaks tema jaoks teatud stereotüüpi ning tegi selle näiteks mõne zesti või vähese info najal tuntavaks ka härrasmehele. Nüüd on mehe võimalus mõjutada naist oma arvamust muutma, selleks kasutab ta tõenäoliselt meelitamist, kiitmist või veenmist. Olen nüüd sujuvalt ja lühidalt käinud läbi tee interaktsioone reguleerivate tegurite
· EI · Tegevus, mis ei meeldi · ,,kordategemine" · ,,Aeg maha" Reeglid!: · Kas on mõtet? · Alati enne mittefüüsiline füüsilise korral vanemate nõusolek · Vältida ajalist pikka karistamist · Karistada korrektse käitumise eest selle ilmnemise algjärgus · Võtta ette 1 käitumisviis korraga · Mõelda läbi alternatiivid 2) Tunnustamine e. kiitmine -Soovitava käitumise järel mingihea kogemine. Liigid: · Väline keegi tunnustab mind · Sisemine ise kiidan ennast Reeglid: · Tunnustus peaks olema kohene · Valikuline tunnustatakse seda, kes on midagi uut õppinud · Eelistada tunnustamisel: sõnalist, meeldivat tegevust, esemelist kiitmist ja zetoonide süsteemi. Ohud: · Ületunnustamine · Tegutsemine asja saamise eesmärgil · Meeskonnatöö · Tunnustamine vale asja eest
lahendust. Vahest esineb erinevaid kuulamistõkkeid. See mida mina kasutan, oleneb palju sellest, kellega on vestlus ning millisel teemal. Kui on teema, mis mind ei huvita absoluutselt siis vahetan teemat või unelen. Kui tuttav räägib oma nädalavahetusest siis tihti võib tekkida samastumine, kus ma hakkan rääkima hoopis enda sarnasest seigast ning sõbranna jutt jääbki pooleli. Igapäevaselt on tavaline takka kiitmine,kui kuulan sõprade juttu, kus ma väga ei süvenegi informatsiooni, vaid ainult noogutan innukalt pead, mõtlemata tegelikule olukorrale. Õpetajate puhul mõtlen tihti vastuse peale, ilma et korralikult lõpuni kuulaks. Mõne klassikaaslase juttu ei soovigi lõpuni kuulata, sest tean, et see mind niikuinii väga ei huvita ning toimub sildistamine. Konfliktisituatsioonid on kerged tulema, kui ei kuulata teist inimest lõpuni, ning
· Kokkuvõte Retsensioon Suhtlemise aluseks on selge eneseväljendamine. Varasemas ajaloos väljendati end erinevate zestide ja kehakeelega, ka häälitsedes. Viimasest aga kujuneski ajajooksul välja keel, mida tänapäeval kasutame. Tihti kaasnevad halva keelekasutusega paljud probleemid. Kuid igal välja öeldud sõnal on oma kindel mõju. Positiivsetel sõnadel on palju mõjuvõimu ning nendega saavutatakse suuremat edu. Seda nii suhetes kui ka teistes olukordades. Inimeste kiitmine loob alust usaldusele. Seda efekti võib täheldada nt. Ettevõtetes või laste kasvatamisel. Positiivsetele sõnadele vastukaaluks on halvad sõnad, mis omavad vastupidist mõju. Tihti häälestatakse vastuvõtjad oma negatiivseid emotsioone väljendades ka vastavalt ning saad seega ka ise halva vastukaja. Mõne halva sõnaga võid rikkuda inimese päeva, tuju või isegi tema tahtejõu. Kuid vahel võib ostutuda otse rääkimine positiivseks, kuigi laitmisel on
hetkel oluline, mida rääkija tunneb, mõtleb jne. abistav e. tähelepanelik kuulamine aitab lahendada probleeme mõista, mida tuntakse, otsustada jne. tähelepanu väljendamine ja julgustamine verbaalsete ja mitteverbaalsete vahendite abil. suhtlemistõkked: mõju suhtlemisele negatiivne, sisaldavad riski, blokeerivad vestlust kritiseerimine hoiakute, tegude negatiivne hindamine sildistamine stereotüpiseerimine diagnoosi panek eksperdi mängimine kiitmine varjatud tagamõttega kamandamine käskimine ähvardamine katse kontrollida moraali lugemine õige/vale ülekuulamine küsimuste esitamine nõu andmine vihje teiste alahindamisele kõrvalepõikamine nt. teisele teemae liikumine argumenteerimine emotsioonide ignoreerimine rahustamine võib mõjuda vastupidiselt / võrdlemine mõtete lugemine vastuseks valmistumine sõelumine sildistamine unelemine samastumine nõuandmine väitlemine õigustamine teema vahetamine takkakiitmine
annaabi.ee 
