Nimi : Klass : 11.klassi bioloogia II kursus iseseisev töö B 2010/2011 1.Elu omadused rakuline ehitus, keerukas organiseerituse tase, aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, paljunemisvõime, kasvamine ja areng, reageerimine ärritusele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed molekulaarne tase, rakuline tase, kudede tase, organite ehk elundite tase, organsüsteemide ehk elundkondade tase, organismi tase, populatsiooni tase, liigi tase, ökosüsteemi tase, biosfääri tase. 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus Biodiversiteet ehk elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Termin tähistab sageli looduslikku ja tervet bioloogilist süsteemi. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigil...
Evolutsiooniteooriad Kuna kristlik maailmavaade õpetas uksuma autoriteetide ideesi ja ei lubanud kahelda piiblis kirjapandus, siis jäi evolutsiooniline mõtlemine kauaks tahaplaanile. Prantsuse loodusteadlane GEORGES-LOUIS LECLERC DE BUFFON koostas 44-köitelise loodusloo entsüklopeedia ning seadis kahtluse alla piibli väite, et Maa on vaid 6000 aastat vana. Tema arvates arenesid liigid suhteliselt väikesest hulgas eelliikidest, kuid ta ei suutnud esitada piisavaid tõendeid. Rootsi teadlane CARL VON LINNÉ nentis küll liikide omavahelise ristumise võimalust (ta oli seda taimede peal märganud), ent uskus, et liikide muutused on siiski ette määratud ja toimuvad piiratud ulatuses. LAMARKISM JEAN BAPTISTE LAMARCK Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad...
Biogeneetiline reegel selgrootsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng. Algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga, koorumisega või idu moodustumisega seemnes. Fülogenees organismirühma evolutsioonilise arengu tee. Generatiivne areng organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Katteseemnetaimedel arenevad selle käigus õied ja viljad. Idand idanev seeme. Juveniilne staadium lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kattes...
juhivad välja ainevahetuse jääkproduktid- >Moodustub gastrula e. Karikloot, mis koosneb 2 rakukihist e. Lootelehest 6. Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedes? Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha- ja suu epiteelkoele, karvadele, küüntele ja hammaste vaabule. Keskmisest moodustuvad tugi-ja liikumiselundkond, vereringeelundid, eritus-ja sigimiselundkond. Sisemisest moodustuvad hingamis- ja seedimiselundkond 7. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogeneesi alguses läbitakse fülogeneesi etapid. 8. Kirjeldage inimese lootelise arengu hilisemaid etappe. Kolmandal nädalal pärast viljastumist algab enamiku elundite välja kujunemine, süda alustab tööd ja hakkavad ka silmad arenema. Kõik kehaosad arenevad järjest rohkem täiuslikkuse poole ja 40 nädalal peaks laps sündima. Kokkuvõte Ontogenees algab viljastamisega ja lõppeb surmaga.
Kaitse. 3. Millises organis toimub viljastumine / või kus toimub viljastumine Munajuhas 4. Millist toimet omavad progesteroon ja österogeen? Kus need hormoonid tekivad? 5. Skeem, paljunemise jaotus / arengu jaotus. 6. Areng jaotub. Otsene/moondega,täismoondega ja vaegmoondega areng. Näited 7. Mille poolest täismoone esineb vaegmoondest? Muna,röövik,nukk,valmik 8. Biogeneetiline reegel. (skeem vms) Oma lootelise arengu ehk enmbrionaalse arengu käigus lbib organism oma ajaloolise arengu etapid. Kujutatud on kala, linnu ja inimese arengut.
Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon ) o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt! Arengu tüüp Iseloomustus Näited
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng LAMARCKI JA DARWINI EVOLUTSIOONITEOORIAD J. B. Lamarck (prants.) 19. saj. - Väitis, et elu on ise maale tekkinud, mitte jumala loodud - Keerulisemad organismid on lihtsamatest arenenud Keskkonna muutu...
Evolutsioon Nimi Kool Klass Evolutsioon Mis on evolutsioon? Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Elu areng Maal Evolutsiooni tõendid Mis on evolutsioon Evolutsioon on ladina keelne sõna, mis tähendab lahtirullumist. Evolutsioon on pöördumatu ajalooline areng, järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine. Enamasti peetakse evolutsiooni mõiste kasutamisel silmas elu arengut Maal. Võib eristada nelja evolutsioonivormi: Füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni vormid Füüsikaline evolutsioon Füüsikaline evolutsioon on ebapüsvate elementaarosakestest raskemate aatomite, tähetede, planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng. 15 miljardit aastat tagasi tekkis universum. 5 miljardit aastat...
rakkude eristumise, kudede teke teiste kudede tekke jne. Teratogeenid erinevad mõjurid, mis põhjustavad loote väärmuundumisi. a) Bioloogilised: viirused (punetised ja gripp), toksoplasma, süüfilise bakter, hallitusseened,toitainete vaegused. b) Keemilised: olmekemikaalid, kosmeetikavahendid (juukselakk), ravimid (antibiootikumid), narkootilised ained. c) Füüsikalised: põrutused, kitsad riided, vibratsioon, erinevad kiirgused BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. Lootejärgse arengu etapid: I Juveniilne staadium e. noorjärk (kasv, talitluse täiustumine), II Generatiivne staadium e. sigimisvõimeline järk (järglaste tootmine), III Vananemise staadium e. raukumisperiood I Jagunemine 1) Profaas : tuuma membraanid lagundatakse kromosoomid keerduvad kokku tsentrioolid liiguvad poolustele, nende vahele kujunevad kääviniidid
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 4)Fossiilid-saab uurida kivistisi minevikust ja võrrelda nende sarnasusu ja erinevusi tänapäeval samasse taksonisse kuuluvate isenditega 5)Vestiigiumid(rudimendid)-e.maandunud elundid,oma esialgse ül kaotanud elundid,mis teistel sarnase ehitusega või vanem elanud liikidel võivad olla v...
B.Lamarck: ,,Zooloogia filosoofia", elu areneb Maal aeglselt, organismid kohanevad elutingmustega. C.Darvin: ,,Liikide tekkimisest", tõestas faktiliselt, et liikide ajalooline muutumine on toimunud aj toimub seaduspärasuste järgi. Evolutsiooni tõendid: Paleontloogia andmed: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Võrdlusmeetod: mida sarnasem anatoomiline ehitus, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad (homoloogilised elundid, rudimendid, ambrüonaalne areng, biogeneetiline areng, molekulaargeneetiline võrdlus). Biogeograafilised: Austraalia eraldus ühtsest mandrist enne kui tekkisid pärisimetajad. Kultuurtaimede ja koduloomade aretus: looduslikest lähteliikidest on aretatud tõuge ja sorte, mis erinevad tundmatuseni looduslikest eellastest. Pseudogeenid: vanad geenid, mis on tekkinud ammu ja ei tööta, aga on vajalikud teisele liigile. Eluhällid: Soe lomp: molekulid tekkisid rannavööndi veekogudes, toimusid reaktsioonid, 80-110kr
Evolutsioon Maa elu ajalooline areng, biosfääri järkjärguline kujunemine esimeste algeliste oleste juhuslikest kogumeist nüüdisaegsete organismide ja teiste biosüsteemideni.Evolutsiooniteooria evolutsiooni teaduslikult põhjendatud seletus, teooria elu päritolust ja ajaloolisest arenemisest.Palentoloogia- tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile. Organite homoloogsus - Elundite põhiehituse sarnasus( 5 varbalised jäsemed)Rudimendid-Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja ,kuid on vajalikud teistele loomadele.(kolmas silma laug, sabakont, kõrvalihased, karvkate)Biogeneetiline reg: Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise e fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. Loodete sarnasus tõestab seda, et neil on...
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esineb are...
Evolutsioonilised tõendid Kristina Hertmann Evolutsiooni mõiste Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise kaudu nimetatakse elu evolutsiooniks e. bioloogiliseks evolutsiooniks. Kuid evolutsioonilised muutused ei toimu ainult elus looduses, vaid ka eluta looduses. Evolutsiooni põhivormid: Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine Keemiline evolutsioon aatomite ja molekulite areng Bioloogiline evolutsioon - elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Paleontoloogia Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia. Paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Evolutsioonilised tõendid E...
Viljastumisel ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ning taastud kromosoomistik. Esineb kehasisene ja väline. Enamikul selgrootutel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline. Kehasisene esineb enamikul lülijalgsetest ning kõigil roomajatel, lindudel ja imetajatel. Mehe munarakud valmivad pidevalt alates suguküpsuse saabumisest ja võib kesta kõrge vanuseni, naise omad seevastu arenevad tsükliliselt, alates puberteedist kungi keskeani. Ovulatsioonijärgselt on munarakk viljastamisvõimeline umbes 36 tundi, selle lakkamist nimetatakse menopausiks. Munaraku viljastamine toimub munajuhas. Menstrüaaltsükkel on enamasti 28-päevane, esineb ka 21 ja 32 päevaseid. Rasedus kestab tavaliselt 40 nädalat. Platsenta moodustub emaka limaskesta kokkukasvamisel loote kõldkestaga. Küpsed spermid talletatakse mehe munandimanustes. Ontogenees on organismi indviduaalne areng. Imetaja ontogeneesi võib jagada looteliseks ja lootejärgseks arenguks. Inimese ontogen...
Juhuse osa väiksem järglasi saada Üsna juhuslik järglasi saada, ohtlik Sugurakke on vähem Sugurakke on palju Järglasi vähem Järglasi palju Lülijalgsed, roomajad, imetajad, linnud Kalad, kahepaiksed 6. Lootearengu etapid õiges järjekorras. ( Embrüogenees ) *Sügoot *Moorula *Põisloode *Gastrula *histogenees *organogenees 7. Biogeneetiline reegel: Selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. 8. Võrdle orgnismi erituvaid arengu tüüpe. Organismide Areng jaguneb kaheks. MOONDEGA OTSENE *Erineb täiskasvanud organismiga *Sarnaneb kohe täiskasvanuga
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees organismi looteline areng, algab reeglina viljastumisega ja lõpeb sündimisega või vanemorganismist eemaldumisega Lootejärgne areng ehk postembrüogenees, algab sündim...
1. Embrüogenees- lootearegng. (algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnitusmomendiga(elussünnitajatel), koormisega (lindudel) või idu moodustumisega seemnes(taimedel)) 2. Ontogenees- isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittegulisel- vanemorganist eraldumisest surmani. 3. Panteogenees- uue organismi areng viljastumata munarakust. 4. Menopaus- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55aastastel naistel. 5. Bioloogiline surm-organismi (ka inimese) elutähtsate talituste pöördumatu seiskumine. 6. Kliiniline surm- inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame töö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknävisüsteemi talituse pidurdumises. Teema 7. Viljastumine 8. Looteline areng : Platsenta ülesanded- ainevahetuslik, platsentabarjäär, loote varustamine antikehadega, toodab hormoone Millal hakkab tööle süda?-2.kuul M...
9. Viljastumine (Biol roll: taastatakse diploidsus, määratakse sugu). Kehaväline ja kehasisene viljastumine (+näited). 10.Lõigustumine, moorula (kobarloode), blastula/blastotsüst (põisloode). 11.Gastrulatsioon, gastrula (karikloode). Lootelehed (entoderm, mesoderm, ektoderm) ja lootekestad (amnion ehk vesikest, allantois ehk kusekott, koorin ehk kõldkest) ning nende ülesanded. Embrüonaalne induktsioon. Biogeneetiline reegel. 12.Histogenees ja organogenees, st kudede ja organite teke (mida pikemalt siin polegi!). 13.Platsenta, selle moodustumine ning ülesanded ja ainete (toit, O 2; jäägid, CO2) liikumine loote ja ema vahel. Sünnitus. 14.Lootejärgne areng: otsene areng, moondeline areng (sh selgroogsetel), täis- ja vaegmoondeline areng ning näited vastavatest organismirühmadest. (*Taime nn looteline areng lõpeb seemne idanemisega). 15
Raukumine lõppeb Agoonia- kõigile kõrgematele organismidele omadele. Ei reageeri välisärritustele. 4. Kliiniline surm- kestus on 5 minutit. 5. bioloogiline surm- Elustamine on võimatu. Ajukahjustus. Kordamisküsimused 1. Rakkude jagunemine. (interfaas, mitoos, meioos). 2.spermatogenees e spermide areng. 3.ovogenees e munaraku areng. 4.Inimese viljastumine. 5. Menstruaaltsükkel. 6. Loote areng(nädalad, biogeneetiline reegel, sünnitus). 7. Loote järgne areng. Katteseemnetaimede areng Katteseemnetaimed on kõik õistaimed. Katteseemnetaimede areng algab seemne idanemisega. Areng jaotatakse kaheks osaks: 1) vegetatiivne areng juured ja idu. Toimub varuainete baasil. 2) keneratiivne areng- Jaguneb omakorda veel noorjärguks, kasvuperioodiks ja vananemisperioodiks. Noorjärgus arenevad välja juurestik, varred ja lehed. Kasvuperiood on kasv õite moodustumiseni. Keneratiivne
ebasoodsate tingimuste eest. Viljastumise tõenäosus on suurem. 4.Millised on embrüogeneesi etapid? Millised elundkonnad moodustuvad eri lootelehtedest? 1)Lõigustumine-tekib moorula e kobarloode 2)Põisloote teke 3)Karikloote teke 4)Organite teke Välimisest lootelehest moodustuvad närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned ja karvad. Keskmisest lootelehest tugi-, liikumis-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. 5.Milles seisneb biogeneetiline reegel? Selgrootute organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt teeb organism lootelises arengus läbi oma eelajaloolise arengu etappe. 6.Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Too näiteid. Otsene areng- vastsündinu on üldplaanilt sarnane oma vanematega, mõõtmed on väiksemad ning on iseloomulik roomajatele, lindudele, imetajatele. Moondega areng- vastsündinu erineb ehitusplaanilt täiskasvanud organismist, muutub vanemate
Uurib erinevates kivimikihtides säilinud taime-ja loomajäänuseid. Fossiilsed jäänused: kojad, koorikud, skeletid, soomused. 2) Homoloogilised organid-organite põhiehitus on sarnane. Ehitus võib olla sarnane aga ülesanne võib olla erinev. 3) Rudimendid-moondunud elundid ehk taandarenguga. Inimese rudimendid: kolmas silmalaug, silmahambad, kõrvalihased, karvkate, ussiripik ehk pimesool. 4) Biogeneetiline reedel-iga organismi loode kordab oma lootelises arengus oma eellaste lootelist arengut(fülogeneetiline areng). 5) Biogeeniline võrdlus kõikidel elusorganismidel on ühesugused DNA ATP-d , aminohapped ja ensüümid. 6) Biogeograafiline võrdlus pikka aega eraldunud ühest liigist põlvnevad organismid võivad olla erinevad 7) Homoloogia- on bioloogias mõiste, mis tähistab struktuurset sarnasust, vastandudes
Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 4. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 5. Kuidas toimub lootejärgne arenemine?
Sügoot viljastunud viljarakk Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel vanemorganismist eraldumisest surmani. Moorula(kobarloode) sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Blastotsüst imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele. Gastrula(karikloode) enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel). Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe. Lootelehed selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis m...
Meioos Sugurakkude jagunemine neljaks, kromosoomide arv väheneb kaks korda Mitoos Rakkude jagunemine kaheks, kromosoomide arv ei muutu(46). Diploidne - paaris ehk kahekordne kromosoomistik. Folliikul - munarakku ümbritsev ja toitev põieke. Kollakeha - folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud. Polotsüüt viljastumisvõimetu munarakk. Interfaas rakupaljunemise puhkefaas, mil rakk valmistub ette jagunemiseks. Embrüonaalse arengu biogeneetiline reegel järglane meenutab eellast. RAKUJAGUNEMINE Rakud jagunevad mitoosi või meioosi käigus Jagunematud rakud: 1. Lihasrakud 2. Närvirakud 3. Punased verelibled VILJASTUMINE Viljastumise käigus ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja tekib liigile iseloomulik kromosoomistik. Kehaväline viljastumine väga palju sugurakke, millest suur hulk hävib. Nt kalad, kahepaiksed. Kehasisene viljastumine vähe sugurakke, kuna keskkonna eest kaitstud. Nt roomajad, linnud, imetajad.
kõrvalestad on välja arenenud. 24. Rasedusnädalal Pea on võrreldes kehaga veel suur. Hakkavad kasvama juuksed, kulmukarvad ja küüned. Reageerib välisärritustele ja tugev müra ajab ta üles. Enneaegsel sündimisel võib laps ellu jääda. 32. Rasedusnädalal Kõik elundkonnad on välja arenenud. Oma suuruse tõttu ei saa loode enam vabalt ringi kukerpallitada ning võtab normaalasendi (pea allapoole). 40. Rasedusnädalal Normaalne sünnitusaeg. 3. Sõnasta biogeneetiline reegel. Iga loode oma arengu alguses kordab eelas organismide loodete arengut. 4. Loote väärarengute põhjused Paari esimese kuu vältel on embrüo eriti tundlik võimalike kahjustavate teguritesuhtes: mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. Kõik see tuleneb asjaolust, et paari esimese raseduskuuga kujunevad välja kõigi elundkondade algmed. Seega peab last
Ontogenees-iga isendi individuaalne areng. Algab viljastumise hetkel ja lõpeb surmaga. Mittesugulise puhul vanemorganismist eraldumine, lõpeb ikka surmaga. Partenogees-uus organism areneb viljastumata munarakust. Esineb alamatel loomadel(mesilased, lehetäid) kui ka mõnedel taimedel(võilill, kortsleht) Kehaväline viljastumine-suurem hulk toimub vees. Sugurakkude kohtumine toimub vees juhuslikult. Sugurakud hävivad küllalt kiiresti. Vette heidetakse väga palju sugurakke. Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline vilj...
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste vasektoomia,Päevade lugemine, SOS pill, Katkestatud suguühe *Embrüogenees on organismi looteline areng. Protsess algab munaraku viljastumisega ja lõpeb sünnimomendiga. *looteline areng ja kirjeldus Etapid inimesel: moorula e. kobarloode blastotsiit e. põisloode gartreela e. kariloode Eksodermis kujunevad: närvisüsteem meeleelundid nahk küüned, karvad, hammaste ...
ja ülesanded, näiteks selgroogsete jäsemed. 2)Mandunud elundid ehk rudimendid ehk vestiidiumid- oma esialgse ülesande kaotanud elundid, taandarenenud, mis pärinevad meie eellastelt. 3)Analoogilised elundid- erineva päritoluga, kuid sarnast ülesannet täitvad elundid. Näiteks linnu ja liblika tiib; astlad viirpuul ja roosil; elevandi lont ja ahvi käsi. E m b r ü o n a a l s e a r e n g u v õ r d l u s 1)Ernst Haeckeli biogeneetiline reegel. Ontogenees (isendi areng) on fülogeneesi (liigi kujunemine) lühike kordus. M o l e k u l a a r b i o l o o g i a 1)DNA nukleotiidse järjestuse võrdlus eri liikidel 2)Valkude aminohappelise järjestuse võrdlus 3)Pseudogeenid on organismides “vanad” geenid, mis on tekkinud ammu ja nüüd enam ei tööta, aga võivad mõnel teisel liigil vajalikud olla. B i o g e o g r a a f i l i s e d t õ e n d i d- K u l t u u r t a i m e d e j a k o d u l o o m a d e a r e t u s e a n d m e d
Ristiusk:last ei tohi tappa, liiga head-J võib päästa; ontogenees-indiviidi areng/ fülogenees- liigi areng matuseid veel polnud; ,,laps" = väiksesed täiskasvanud 1874- HAECKEL- embrüod liikidel sarnased- looteareng kordab 1545-T.Dhayre- I pediaatria õpik- L teistmoodi lühidalt esivanemate arengut; ontogenees kordab fülogeneesi *HALL BIOGENEETILINE seadus areng toimub vaimselt,psühh 1632-KOMESNKI- emakool- alla 12a abiellumine keelatud, lapsi peab õpetama 1882- ARENGUPSÜHHOLOOGIA ISESEISEV DISTSIPLIIN 16-17saj-tööstusüh: vajadus ühtlustada inim haridust, Preyer- L psüühika UUDISHIMU- sünnipärane
38. Looteline areng e. Embrüogenees. Etapid inimesel: morula e. Kobarloode; blastotsiit e. Põisloode; gartreela e. Kariloode. Eksodermis kujunevad: närvisüsteem, meeleelundid, nahk, küüned, karvad, hammaste vaap. Entodermis kujunevad: seede- ja hingamiselundkond. Mesodermis kujunevad: luud ja lihased, vereringeelundkond, eritus ja sigimiselundkond. BIOGENEETILINE REEGEL: lootelise arengu käigus läbitakse liigi ajaloolise arengu järgud. 41. Eksotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust. Endotermiline reaktsioon on keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. Endotermilise reaktsiooni soojusefekt on positiivne. See tähendab seda, et süsteem saab energiat juurde. Keemilise sideme lagunemine on alati endotermiline protsess. 42. Geneetika üleasnne vererühmadega: Vererühmad POLÜALLEELSUS 1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno...
1. Paljunemine - uute organismide tekkimise protsess, eluslooduse põhiline omadus - iga üksikorganism on paljunemise tulemus 2. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel. Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. 3. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: · Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) · Eoseline paljunemine 4. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, ainuraksed. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt) Taime osadega sibulatega (tulp, sibul, liilia) 5. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (me...
välispinnale Ürgjutt muutub servadelt kokku kasvades närvitoruks, millest hiljem arenevad pea- ja seljaaju Embrüonaalne induktsioon – ühtede rakkude diferentseerumine tingib teiste rakkude diferentseerumise Seaduspärasused embrüonaalses arengus Imetajate embrüo sarnaneb algselt kala lootele, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning lõpuks omandab imetajale omased tunnused Biogeneetiline reegel: ontogeesi alguses (embrüogeneesises) läbitakse evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid Biogeneetilise reegili juures oluline meeldejätta: alati ei läbita kõiki etappe, mõned etapid jäävad vahele Inimese loote areng allub sellele reeglile -alguses on lootel saba ja lõpuspilud -lõpuspilud kaovad, kuid pikk saba teise arengukuu lõpuni -teise arengukuulõpus kujunevad välja jäsemed ja
Need hormoonid takistavad uute munarakkude küpsemist rasedusperioodi lõpuni ja tagavad raseduse normaalse arengu. 4. Mõisted: ovulatsioon küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse otsene areng roomajatel, lindudel, ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega ontogenees isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel paljunemisel biogeneetiline reegel selgroogsete organismide arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe bioloogiline surm organismi elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine kliiniline surm inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südametöö seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluse pidurdumises embrüogenees organismi looteline areng
embrüoplast sisemine rakkude mass, millest areneb inimene; blastotsööl ehk õõs, mis on täidetud vedelikuga; blastoderm ehk kattekoe rakkude kiht. blastotsüstist areneb gastrula kahe rakukihiga: ekto- ja entodermiga, hiljem moodustub mesoderm; gastrula ei ole veel loode (!); kujunevad elundid ja elundkonnad; Idulane ei sarnane inimesega, 3 kuu pärast on ta loode. Biogeneetiline reegel: lootelise arengu algetappidel toimub liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Postembrüogenees Postembrüonaalne areng algab loote väljumisega munakestadest ja emakast. Juveniilne ehk suguküpsuseelne iga; Fertiilne periood ehk suguküpsusjärk looduses enamike organismide elu sellega piirdubki; Seniilne ehk raukusperiood lõpeb surmaga.
Kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku ju moodustus platsenta. Karikloote moodustumine- algselt koosneb embrüoblastist arenev karikloode kahest rakukihist. Neid nim. lootelehtedeks. On eristavad välimine ja sisemine looteleht. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nim ürgjutiks. Ürgjutt kasvab närvitoruks ja hiljem areneb sellest pea- ja seljaaju. Moodustub ka keskmine ürgjutt, ürgjuti ümbruses olevatest rakkudest. 5. Sõnasta biogeneetiline reegel. Ontogeneesi alguses läbitakse liigi evolutsioonilise arengu ehk fülogeneesi etapid. (imetaja embrüo sarnaneb algselt kala lootega, seejärel kahepaikse ja roomaja omaga ning alles lõpuks omandab imetajale omased tunnused. 6. Loote väärarengute põhjused. Mitmed ravimid, alkohol, teised narkootilised ained ja olmemürgid, aga ka raseda haigestumine võivad viia loote ulatuslike väärarenguteni. 7..Lootejärgne arenemine ehk postembrüogenees toimub etappide kaupa
EVOLUTSIOON Georges Cuvier- paleontoloogia rajaja 1) Mida sügavamad on maapõue kihid, seda erinevamad on kivistised. 2) Arvas, et liigid on loodud muutumatutena. Jean-Baptiste de Lamarck- 1. Tervikliku evolutsiooniteooria rajaja 1) Elu korduv isetärkamine 2) Täiustumistung 3) Elu jooksul omandatud muutused päranduvad + - + 1. Tervikliku teooria rajaja -Isetärkamine + liikide muutuvuse, ajaloolise arengu idee -Elujooksul omandatud tunnused päranduvad + organismide astmik -organismide sisemine tung progressile + erinevate liikide suguluse mõiste -tingimata kasulike muutuste teke harjutm mõjul Charles Darwin- 1. Teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria autor Olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest nende muutumise läbi. Muutumise ...
Suguline Mittesuguline Osaleb 2 vanemorganismi Osaleb 1 vanem Mõlema vanema tunnused Järglane vanemaga sarnane Aeglasem paljunemisviis Kiirem paljunemisviis Muutlikkus suurem Pärilik muutlikkus väiksem Osalevad sugurakud - viljastamine Sugurakud puuduvad N:paljasseemnetaimed, linnud, loomad Vegetatiivne ja eoseline: sibul, risoom, mugul Rakutsükkel raku eluring ühest rakujagunemisest teise rakujagunemise lõpuni Interfaas, Mitoos: profaas, metafaas, anafaas, telofaas Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastumisest surmani, kolm etappi: 1)viljastumine-suurakkude tuumade ühinemine, 2)embrüogenees-loote areng, 3)postembrüogenees-lootejärgne areng Mitoos päristuumsete rakkude jagunemisviis, mille käigus moodustuvad sama kromosoomide arvuga geneetiliselt identsed tütarrakud ...
Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e ontogeneesiks. (ei ole alguseks viljastumine, vaid vanemorganismist eraldumine, lõpeb surmaga.) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hä...
Endoterm Enamus hingamiselunditest, mandlid sooltoru, seedenäärmed+ maks - seedeelundid Mesoterm Luustik ja lihastik, nahaalunmised kihid, veresooned, vedeled sidekoed ja kuse- ja suguelundkond+ nende juurde kuuluvad sisenõrenäärmed 15. Mis on embrüonaalne induktsioon? Protsess, kus ühtede rakkude diferentseerumine paneb kõrvalolevad rakud ka diferentseeruma. 16. Sõnastada biogeneetiline reegel. Embrüogeneesi alguses läbitakse liigi ajaloolisearengu e. fülogeneesi etapid. 17. Millised on biogeneetilise reegli tõendid inimese loote arengus? Vähem kui kuu vanusel embrüol on saba ja lõpuspilud- sarnaneb kala lootega. Peatselt lõpused kaovad, kuid saba püsib teise arengukuu lõpuni. 18. Millised tegurid võivad põhjustada lootel väärarenguid (teratogenees)? Põhjuseks on teratogeenid: füüsikalised, keemilised ja bioloogilised
VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3. embrüoloogilised- näitab, et kõrgemate loomade arengus esinevad alamatele omased arengujärgud ning tunnused, mis osal alamatel loomadel säilivad ka täiseas. 4. geneetilised- molekulaarbioloogilised- organismide biokeemiline sarnasus(DNA, valgud, RNA), geneetilise koodi universaalsus, molekulaargeneetiliste protsesside unikaalsus(replikatsioon, translatsioon), nukleotiidjärjestuste sarnasused(võimaldab määrata aega-molekulaarkella printsiip),
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
AIDS - omandatud immuunpuudulikkkuse sündroom ehk viirushaigus, mis kujuneb HIV-iga nakatumise tagajärjel. Viiruse toimel immuunrakud hävivad ja antikehade moodustumine väheneb oluliselt Antigeen-selgroogsete organismi sattunud potentsiaalselt kahjustav kehavõõras aine, mille sissetungimine organismi põhjustab spetsiifiliste, nende vastu suunatud antikehade tekke Antikeha - kaitsevalk ehk neljast ahelast koosnev valk, mis on moodustunud selgroogsesse organismi sattunud võõrainete ehk antigeenide kahjutuks tegemiseks Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Selleks kasutatakse kas valgusenergiat või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat Heterotroof - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil Biogeneetiline reegel - selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, ...
Mõisted Rakutsükkelehk raku jagunemistsükkel on raku elukäik pooldumisest pooldumiseni. Mitoos keharakkude paljunemine, tekib diploidne kromosoomistik Amitoos (ka lihtpooldumine) on otsene raku või rakutuuma jagunemine ilma mitoosile omaste protsessideta. Meioos rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. Nii tekivadsugurakud. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ovogenees munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Spermatogenees on protsess, mille käigus diploidsed tüvirakud spermatogoonid algul jagunevad mitoosi teel, seejärel moodustuvad neist meioosi teel haploidsed spermatiidid, millest küpsevad spermatosoidid. Haploidne kromosoomistik kõik kromosoomid esinevad ühes korduses. kõigis inimese sugurakkudes. Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele iseloomulik kahekordnekromosoomistik , milles k...
või püriidiga · Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest · Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope Võrdlusmeetodid: · Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad Homoloogilised elundid Rudimendid: · Jäänukelund, mida pole enam vaja (Sabakont ehk õndraluu, silmahambad) Embrüonaalse arengu võrdlus: · Biogeneetiline reegel Ontogenees on fülogeneesi lühike korbus (Bioloogiline areng surmani,Organismi rühma ajalooline areng) Molekulaargeneetiline võrdlus: · Mida sarnasem on nukleotiidijärjestus võrreldavate organismide geenides, seda lähemal on nende ühised eesivanemad · Võimaldab määrata ka AEGA, sest et on teada nokleotiidijärjestuse muutumise kiirus · Molekulaarkella printsiip Biogeograafilised tõendid: · Sarnased linnud, aga erinevad nokakuju poolest
) Millist infot annab organismide anatoomia võrdlus? Selgroogsete loomade jäsemed on tegelikult üsna sarnased, kuigi nende funktsioon vöib liigiti erineda. Näiteks on madudel ja vaaladel mölematel märgid jalgade taandarengust. Ka inimesel on vestiigiume, näiteks öndraluu, osaline karvkate, tarkusehambad jne. Ehk tegelikult on väga paljud liigid üksteisega väga sarnased, lihtsalt on toimunud muutused vastavalt kohanemisele. Sõnasta biogeneetiline reegel. Millel see reegel põhineb? Isendi lootelise arengu käigus korduvad liigi ajaloolise ehk fülogeneetilise arengu etapid. Kõikidel selgroogsete loodetel esinevad lõpusepilud ja saba. .Kuidas on seotud kontinentide liikumine, Maa kliima ja evolutsioon? Mandriti vöivad loomad erineda, näiteks kukkurloomi leiab ainult Austraaliast, sest see on eraldi kontinent. Kliima ja ilmastik on kindlasti aidanud kaasa liikide muutumisele, näiteks
1.Selgita evoluts.mõistet-Elu ajalooline areng, liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 2.Nimeta 4 evoluts.vormi ning selgita milles need seisnevad-Füüsikaline evoluts. - aatomite (tähtede, planeetide, galaktika) teke. Keemiline evoluts. - molekulide teke. Tekkisid orgaanilised ja anorgaanilised ained. Bioloogiline evoluts.- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne-inimühiskonna areng, s.o. kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. 3.Kirjeld. millised ting. valits.Maal 4miljrd. aast. tagasi- Sagedased vulkaanipursked, maal puudus mullakiht, maa oli suures osas kaetud madalate soojaveeliste meredega, vulkaanilistest gaasidest moodustus esialgne atmosfäär, atmosfääris puudus vaba hapnik, puudus osoonikiht ning UV- kiirgus jõudis takistamatult Maale. 4.Keemil.evoluts.etapid- Esimesel etapil moodustusid mitmesuguste gaaside vaheliste reaktsioonide tulemuse...
organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4. Biogeneetiline reegel isendi arengu etappidel korduvad liigi ajaloolised arengujärgud N: loote areng inimesel. 5. Molekulaarbioloogiline võrdlus mida sarnasemad on organismid oma ehituselt ja eluviisilt, seda suurem on sarnasus ka molekulaartasemel DNA ja kehavalkude ehituses. II Elu areng Maal Eluvormid Eelised · Esmased heterotroofid said energia
amnion. Gastrula areneb embrüoblastis. Algselt koosneb kahest rakukihist- lootelehed. Eristatavad on välimine looteleht e ektoderm ja sisemine entoderm. Ektodermi rakkudest moodustub embrüo välipinnale vagu- ürgjutt. Selle eesmises otsas on ürgsõlm. Ürgjutt muutub kokku kasvades närvitoruks, millest kujunevad pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub välimise ja sisemise lootelehe vahele ning moodustab kolmanda lootelehe- mesodermi. Milles seisneb biogeneetiline reegel? Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Kirjeldage inimese lootelist arengut. 1 nädal: sügoot lõigustub ja areneb moorula. See kinnitub emakaseinale. Koorioni ja emaka limaskesta kokkukasvamisel moodustub platsenta. Järgnevad plastotsüsti ja gastrula staadiumid. 3 nädal: arenevad närvisüsteemi, vereringe ja skeleti alged, süda alustab tööd. 9 nädal: saba taandareneb. Kujunevad nägu ja silmad, sõrmed, varbad. Võimalik eristada sugu. Elundkonnad arenemisjärgus.
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud paljunevad vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Tütarrakk- rakujagunemisel moodustunud üks uutest rakkudest. Päristuumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes nim. Mitoosiks- koosneb karokineesist ehk rakutuuma jagunemisest ja tsütokineesist. Rakutsükkel koosneb interfaasist j...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
