Unikaalseks teebki see, et ise tehtud asi on ainulaadne jatehtud täpselt iga persoonile individuaalselt. Idee suureks plussiks on see , et tavaliselt kui ostad midagi sa ei tea kuidas seda tehti ja kust on tulnud , smauti mis materjalides, nüüd aga klient teab seda. Plussiks on ka see , et me jälgime moetrende ja kui inimene ei tea mida ta täpselt tahab, aitame valida midagi moodsat , ilusat ja mis sobiks talle. Tarbijateks võivad olla erivanuses ja erisoost inimesed. Näiteks koolitüdruk või vanem naine, samuti ka noormees , kes soovib teha oma kallimale naissoo esinajale kingituse , või ise endale osta midagi (kaup ei ole ainult naistele vaid ka meestele) . Samuti võivad teha tellimusi teised firmad ja kaup võib siis olla ka teiste poodide letides. Ja kuna praegu on saanud populaarseks epood, on ka interneti koduleht , kus saab näha valmistooteid ja tellida . Kaup tuleb postiga teie lähemasse
Mis on Õnn? Õnn on oma olemuselt väga lai mõiste. Teda võib vaadelda erinevate nurkade kaua ja ta avaldub kõikidele inimestele erinevalt. Täpselt nii kuidas keg õnne näeb ja kes mida õnneks peab. Õnn avaldub erinevalt ka erivanuses inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Mida see siis võiks tähendada. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju ja häid sõpru. Kooli lõpetamisega on ka paljud õnnelikud, sest siis ei pea enam koolis käima ja üks elu raskemaid etappe on läbi
Mis on õnn? Igaüks meist tahab olla õnnelik! Omada suurt autot, palju sõpru, suurte numbritega pangakontot. Kuid mis on tegelik õnn ja mis on täiusliku õnne valem? Õnn on väga lai mõiste ning sellel pole kindlat tähendust. Seda seepärast, et õnn on igaühe jaoks erineva tähendusega. Selle mõtestavad lahti eri moel nii erivanuses inimestele, kui ka erineva iseloomuga inimestele. Iga noor soovib olla õnnelik. Koolipäeval, kui saadakse hea hinne, ollakse önnelik ja siis on ka vanemad selle üle õnnelikud. Alguses õpitakse ikka ju vanematele, mitte iseendale. Saavutused spordis, muusikas muudavad inimesi õnnelikumaks. Osad on siis õnnelikud, kui neil on palju häid sõpru. Kui tuleb aeg alustada elu kellegagi koos, tahame me köik, et see saaks olema õnnelik
temperamendi eripära ja siia kuuluvad emotsionaalsed ja tahtelised omadused. 5. Võimed Üksikvõimed- võimed, mida enam väiksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lühimälu maht, taju kiirus jne Üldvõimed- avalduvad mitmel alal ja koosnevad võimed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mõtlemine, ruumiline kujundusvõime jne. Erivõimed- võimed, mis avalduvad kindlal alal ja teistele hakkavad märgatavaks muutuma erivanuses. Esimene erivõime tuleb nähtavale 3-5 aastaselt ja see on muusika. 4-7a- joonistamine Algklassides keeleline Puberteet(10-...) füüsilised matemaatilised 16-..... kirjanduslikud võimed. Intelligentsus - on astmelise struktuuriga üldvõimete kogum, mis määrab ära vaimse tegevuse taseme ja selle kvaliteedi. Intelligentusst mõõdetakse intelligentsuse testiga ja tulemus määratakse iQ punktides. 6. Intellektihäired.
See loob lapses vaimse turvatunde ja ta on avatud õppimisele. 2. Laps vajab ka aega ja vabadust, et iseseisvalt midagi algatada ja teha. Lapsel on aega nii vabamänguks kui ka ühismängudeks. 3. Laps vajab ka aega ja ruumi füüsiliseks vabaks liikumiseks, mis eeldab ruumi ja näiteks ehitisi või rajatisi õuealal. 4. Laps vajab võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Selleks on eriti oluline, et rühmas oleksid erivanuses lapsed. Väga arendab sotsiaalseis oskusi vaba mäng grupis. 5. Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki. 6. On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine
Waldorfpedagoogikas on tähtsal kohal lapsekesksus, milles üheltpoolt püütakse tugevdada lapse enda tegelikku olemust ja sisemist hingejõudu ja teiselt poolt püütakse kohandada keskkond lapse vajadusi silmaspidades. Laps vajab aega, rahu, kindlat päevarütmi, vabadust iseseisvalt tegutsemiseks, ruumi füüsiliseks liikumiseks ja võimalusi sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Sotsiaalseid oskusi saab Waldorfpedagoogika kohaselt arendada kõige paremini rühmas, kus on erivanuses lapsed. Noorematel lastel on eeskujuks vanemad ning 2 vanemad saavad tunda end tublide ja kasulikena abistades nooremaid. Tugevalt pannakse rõhku laste ühismängudele, vabamängudele ning lavastus- ja rollimängudele. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Koos lastega kavandatakse aastaaegade pidusid, et lapsed
on vajalik sobivate rajatiste ja ehitiste olemasolu õueala ja ka rühmas. · Tingimused õigete sotsiaalsete oskuste kujunemiseks. Seda saab toetata läbi esimeste punktide ja ka sellega, et laste arv rühmas oleks optimaalne, mis tagab, et pedagoog ei pea kõigi lastega kiirustades ja möödaminnes suhtlema, vaid emotsionaalsemalt, luues rühmas perekondliku õhkkonna. Soovituslik oleks ka see, et rühmas oleks erivanuses lapsi, kus siis nooremad saaksid vanematelt õppida ning vanemad lapsed saavad kogeda, mida tähendab olla suurem ja vanem. Kuna tänapäeval on üha enam üksiklapsi, kes ei saa kodus mingit laadi kogemusi loomulikus suhtlemises nooremate ja vanemate õdede-vendadega, siis nendele pakub erivanuseliste lasteaiagrupi ,,suurpere" olulist harjutusala ja selle kõrgpunkt seisneb ka kord vanema lapsena nooremate eest hoolitseda ja nende eest vastutada
· Näljased · Endassetõmbunud (kogelus) · Õudusunenäod, seletamatud hirmud · Ei räägi, mis viga Kiusajad · Vanematel konfliktid, probleemid · Vanemad ise olnud samas rollis · Vanemlik käitumine küsitav · Ei suhtu mõistvalt teiste probleemidesse · Hüperaktiivsed, destruktiivsed · Õpiraskused · Ei näe ega saa aru, et tegemist on probleemiga · Ei suuda ennast panna teiste olukorda Arengu hindamine Arengu hindamine erivanuses Esimeseks arengu näitajaks Apgari hinne Nooremad lapsed · Üldisem, enam mitteverbaalne · Riskistaatuse väljaselgitamine Vanemad lapsed · Hindamine spetsiifilisem, enam verbaalne · Probleemsed valdkonnad Hindamismeetodid · Vaatlus · Juhtumianalüüs (case studies jt.) · Intervjuu · Eksperiment · Testid Arengutestid, intelligentsustestid, eritestid Vaatlus · Näiteid ajaloost kaasajani · Kõige käepärasem meetod · Info erinevatest valdkondadest
.... .................................................................................................................................... .................................................................................................................................... 33 KÜSITLUS · KÜSITLE KOLME ERIVANUSES INIMEST. (NÄITEKS: EMA või ISA, VANAEMA või VANAISA, TUTTAVAT TÄDI või ONU, NAABRIT) 1. MILLIST LEIBA TAVALISELT OSTAD? :......................................................................................................................................... .......................................................................................................................................... ......................................................................................
Me ei saa ühtki teadmist valmiskujul, teadmised arenevad ja muutuvad Eelistas: madalamad protsessid - evolutsiooni käigus arenenud kõrgemad protsessid - instrumentaalsed protsessid; luuakse lihtsaid seoseid, et raskemad jääksid paremini meelde Lähima arengu tsoon (1978) - kasutab seda tsooni, kuhu laps on jõudnud ja hakkab looma uut tsooni. Õppimise ja juhendamise mõju on kõige suurem/olulisem Eakaaslaste abi - võiks olla erivanuses laste suhtlemine suur abi laste arengus See, kuidas me aitame, on seotud sellega, kuidas toimub õppimine. Iga aitamine ei anna tulemust ega ole stimuleeriv Tuleb vaadata, et õppija vajadused vastaksid abistamise suurusega (näide: nelja aastased lapsed pidid tegema ülesande, millega nad nagunii hakkama ei saa - emad pidid lapsi juhendama, andma spetsiifilisi käsklusi ja otseselt juhendama - ükski ei sobi üksikult, vaid
sperma-, DNA-uuring ja nakkushaiguste analüüsid ning vajaduse korral rasedus test. Psüühika osas on lisaks seksuaalset väärkohtlemist käsitlevale uurimisele nõutav ka hoolikas lastepsühhiaatriline hindamine. Seksuaalse väärkohtlemise ohvriks langemine toob kaasa psüühikahäire riski, mistõttu on oluline psühholoogiline ja lastepsühhiaatriline individuaalne uurimine. Hinnangut andev isik peab hästi tundma laste ja noorukite normaalse arengu käiku ning selle varieerumist, erivanuses erinevaid häireid. Last intervjueerides kasutatakse struktrueeritud küsitlust. Uurimismeetoditena võib kasutada ka vaba mängimist, vaba joonistamist, suunatud joonistamist ja mõnel erikorral anatoomilisi nukke. Psühholoogiliste testidega tehakse kindlaks lapse arengutase, emotsionaalne seisund, reaalsustaju ja viited kogetud traumadele, tema võime interaktiivseks suhteks ja arusaamine endast ja oma seksuaalsusest. Tuleb uurida ka lapse või nooruki vanemaid ja perekonda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
