Adaptiivne radiatsioon- kohastumuslik radiatsioon; ühest eellasgrupist lähtuv uute Homoloogilised elundid- Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis liikide või liigigruppide tekkimine, mis erinevad märgatavalt mingite funktsionaalsete on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. tunnuste poolest. Tuntud näide: Darwini vindid (Osborn 1902). HOX-geenid- kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv Analoogilised elundid- eri päritolu organismide kehakuju või elundite sarnasus ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomid funktsiooni või ka välisehituse poolest, mis on tekkinud konvergentsi tõttu rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise kohastumisele ühesuguse keskkonnaga või sarnase funktsiooni täitmisel. ehitusplaani pea-saba teljel. Binaarne...
Kes suudavad omandada kiiremini teadmisi ja kogemusi ellujäämiseks ning seejärel erinevaid ellujäämiseks vajalikke omadusi paremaks kujundada ja arendada. Seega, need mutatsioonid, mis põlvkonda eelmisest tugevamana ja paremana aitasid elus edasi, antakse edasi ka järgnevale põlvkonnale. Kahjulikud mutatsioonid surevad välja või siis kaovad. Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4. Mis on kohastumuslik probleem (adaptive problem)? Kohastumise käigus sobitutakse keskonda. Kõikvõimalikke iseärasusi arvesse võttes tegutsetakse harjumuspärasel viisil, sellisel, mis toimib ja on jätkusuutlik. Elujõulisemad on need, kes kohastumustele paremini ja kiiremini reageerivad ning need omaks võtavad. . Kohastumuslikke eluviise kohandades pidevalt muutuva keskkonna tõttu toimib areng. Vanemad on omandanud teatud hulga kohastumusi, siis tema järglased tegutsevad esialgu
organismitüüpide kujunemine kohastumisel vähemnõudlikule keskkonnale Olelusvõitlus – organismide paljunemise ja ellujäämise sõltuvus mitmesugustest takistavatest asjaoludest Mimikri – pettekohastumused, sarnastumine mingi teise liigiga (nt kahjutud maod sarnanevad mürkmadudega) 2) Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused – 1.samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, vähemkohastunud organismide suremine) 2.aluseks on geneetiline muutlikkus 3.divergentsus 4.muutuste kohastumuslik iseloom Erinevused – 1.mikroevolutsioon toimub kiiremini 2.mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid 3.mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise 4. makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket 3) Inimese ja inimahvide sarnasused – kehaehitus, füsioloogia, käitumine, sigimine, haigused Erinevused – liikumisviis, kolju (inimesel suurem), kehaluustik (inimesel s-
kaheli viljastumine, viljade kujunemine. Loomadel aktiivse kulgemisvõime kujunemine, närvisüsteemi kujunemine, seljakeeliku areng, kehasisene viljastumine, püsisoojasus, järglaste emakasisene areng. 2) Uuest organiseerituse tasemest lähtuv kohastumus ja levik eri keskkondadesse. (Erinevate taksonite mitmekesistumine). Näiteks: kohastumuslik levik (vette vaalalised ja loivalised, puudele primaadid, pinnasesse närilised, maapinnal sõralised ja kabjalised). Adaptiivne radiatsioon- keskpunktist lähtuv levik 3) Väljasuremine- mingi organismirühma geenifondi lõplik kadu. (NB! Üksikisend ei saa välja surra!) Väljasuremise põhjused: · Loomulik e. fooniline väljasuremine- geenifond ei suuda anda uusi kohastumusi
Seega genotüüp on geenide kogum, mis määrab mikroorganismide geneetilise potensiaali. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse muutlikkus kolmeks: 1Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. (Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral.) 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks. Tegu on reeglina juhuslike
kolmedimensioonilisena maskeraad loom sarnaneb kiskjale ebahuvitava objektiga (oluline faktor suurus) · hoiatusvärvus signaliseerimine toiduks mittesobivusest Liigisisene signaliseerimine sugulise valiku ornamendid, staatuse, suguküpsuse jne signaliseerimine. Termoregulatsioon tume objekt neelab rohkem kiirgust ja seetõttu soojeneb kiiremini. UV kiirguse vastane kaitse melaniin neelab UV kiirgust ja muudab selle soojuseks. Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga: · Mülleri mimikri varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas. Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest. · Bates'i mimikri ka söödavad liigid võidavad sarnasusest hoiatusvärvusega liikidega. Petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämust. Kliimamuutus ja lindude sigimiskäitumine Fenoloogilised nihked hooajalises kliimas on põhiline edukust määrav faktor sigimise ajastamine.
küpsev protsess, millel on oma viivitusaeg, mida psühholoogias nimetatakse LATENTSIAJAKS. Sensoorsete protsesside psühholoogias tähistatakse erinevuste esinadamist ja esiletulekut psüühikas mõistega kontrast. KONTRAST on intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse(või naabruse) vahel. Mida suurem on see erinevus, seda suurem on kontrast. Kontrastiefektid ilmnevad paljude tunnuste puhul, nt heledus-, värvus-, suurus-, arvukuskontrast jm. Kontrastiefekti kohastumuslik olulisus seisneb selles, et aisitngumehhanismide poolt tekitatud ERINEVUSTE SUBJEKTIIVNE VÕIMENDAMINE AITAB TAJUPILDIS SELGEMINI JA MÄRGATAVAMALT ESILE TUUA JUST ESEMETE, OBJEKTIDE JA STSEENIDE INFORMATIIVSED TUNNUSED, st need tunnused, mis objekte muust keskkonnast ja teistest objektidest eristavad ning objektide olemasolu ja asukohta näitavad. 2.2 PERTSEPTIIVSED TUNNETUSPROTSESSID Aistingute abil vastu võetud signaalid kannavad informatsiooni ümbritseva
Alati on kergem midagi vältida, kui seda ravida. Samad lood on ka stressiga. Stressi pole küll raske ravida, kuid omatmoodi jälje jätab ta sulle kogu eluks. Huvitav info · Tee aitab võidelda stressiga. Nagu näitasid uuringud, vähenes teed joovatel inimestel stressihormoonide tase veres kaks korda. University College London spetsialistid kaasasid uuringusse 75 regulaarselt teed joovat noort inimest. KOKKUVÕTE Stress on... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · võib ka olla positiivne. Ajastu üks märksõnu on stress. See on salakaval kaaslane, mille lähedusest annab märku tunne, et oled kaotamas kontrolli oma tööde-tegemiste, vaba aja, suhete, iseenda üle. Püüad seda varjata ning põhjendad rabelemist püüdlikkuse, tööle pühendumise, pere õnne, täiuslikkuse taotluse või muuga
Samuti loevad tüdrukud rohkem horoskoope ja unenägudeseletajaid. Paljud poisid kasutavad söömist pingest vabanemiseks. Tüdrukud tegelevad lemmikloomadega rohkem kui poisid. Lisaks olemasolevale olid toonud õpilased välja närvitsemise, ropendamise, raamatu lugemise, peksmise, rulaga sõitmise, asjade loopimise, kunsti, mineku vanaema juurde, röökimise, kohvi joomise, naermise, mootorrattaga sõitmise, unistamise, karjumise. KOKKUVÕTE Stress on kui... · kohastumuslik nähtus. · seotud ohtlike/kahjulike olukordadega. · seotud negatiivsete tunnetega. · samaaegne bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon. · üldine virge seisund. · võib ka olla positiivne. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Taimi Elenurm, Anti Kidron jt. Eesti Tervisekasvatuse Keskus. Tallinn 1997 2. Kuidas lõdvestuda. Mike George . Huma 2001
Kordamine individuaalsete erinevuste psühholoogia eksamiks! Psühholoogia bakalaureuse programm, 1991: kaks psühholoogiavaldkonda, mis käsitlevad individuaalseid erinevusi – isiksus ja intelligentsus. Vanaaegne nimetus: differentsiaalpsühholoogia. Isiksusepsühholoogia õpikutraditsioon: jagab isiksusepsühholoogia käsitlusteks. See ei seostu kuidagi isiksusepsühholoogia tänapäevase olukorraga, kus enamikul nim. Teooriatest on tühine roll. Tänapäeva isiksusepsühholoogia on empiiriline teadus, õpikutraditsioonis aga on rõhk tõestamata teooriatel. Isiksusepsühholoogia distsipliinid: Kaks ditsipliini – Cronbach: 1) Korrelatiivne psühholoogia – otsib seoseid vaadeldud tunnuste vahel. 2) Eksperim...
Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove) Ekstaas - kõrgenenud meeleolu (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Kehalised vaevused seoses emotsionaalsete häiretega Emotsionaalsete häiretega seotud kehalised vaevused on tegelikult normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine emotsionaalse stressi situatsioonis. Samas puudub ülemääraste tunnete korral vegetatiivsetel muutustel kohastumuslik tähendus ning need hakkavad inimest selgelt häirima suvalise tegevuse sooritamisel. Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/F1/FR/psyhhopatol.htm) Depressiooni korral on sagedased: · anoreksia - isutus; · hüperfaagia - söögiisu suurenemine;
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
NB! üldpsühholoogia III osa sisaldab pilte (lisatakse 20.novembriks) Areng -organismi korrapärane liikumine suurema diferentseerituse ja integreerituse poole, hõlmates vaimse, sotsiaalse ja füüsilise seisundi muutuseid. Areng algab munaraku viljastamise hetkest ja jätkub peale sündi. Arengulised muutused toimuvad läbi inimese eluea. Ontogenees – organismi individuaalne arenemine viljastatud munarakust kuni surmani, fülogenees – organismide ajalooline areng. Arengu käigus toimuvad kvantitatiivsed (hulk, suurus) ja kvalitatiivsed (olemus) muutused. Sotsialiseerumine on protsess, mille vahendusel õpime hoiakuid, norme, motiive ja käitumismudeleid, mida peetakse sobivaks või kohaseks inimestele konkreetses ühiskonnas. Mina-pilt (kogum teadmisi enda kohta) kujuneb läbi interaktsioonide ümbritsevaga (perekond, mängud, rolli võtmine), tagasiside olulistelt teistelt, rolliidenteedi mõju mina-skeemidele. Sotsiaalse võrdluse teooria (soov e...
b) inimene kui mõtestamist püüdlev olend: otsib seletust ka ebatavalistele elamustele, kui tavalised seletused ei sobi, leiab luululised. c) Eksternaliseerimine ja personaliseerimine. d) Kui püüab oma ebatavalisi kogemusi ja mõtteid teistega jagada, teda ei mõisteta, jääb isolatsiooni, kaotab võimaluse oma mõtete tõesust teistega arutledes kontrollida. IV Ärevushäired Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon. Ärevushäire puhul: Ärevus tugev Kestab kaua Piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet Neurootilised, stressiga seotud ja somatoformsed häired Foobsed ärevushäired ehk foobiad Muud ärevushäired Obsessiiv-kompulsiivne häire Rasked stressreaktsioonid ja kohanemishäired Dissotsiatiivsed häired Somatoformsed häired Mud neurootilised häired
kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks
isend. 10. Analoogsed ja homoloogsed organid või morfoloogilised struktuurid: Kui sama organ on evolutsiooni käigus omandanud erisuguseid rolle, siis on tegu homoloogiaga. (rohkem ma välja ei suutnud sealt lugeda, iseenesest see teema on teise loengu, 14-15 slaidide juures..) 11. Mis on bioomid? Bioom e makroökosüsteem: ühe kliima- ja taimkattevööndi ökosüsteemide kogum 12. Raunkiaeri eluvormide süsteemi põhimõte: Raunkiaeri eluvormide süsteem kohastumuslik joon eelkõige see kuidas taimed elavad üle talve. Võttis aluseks pungade paiknemise talvel. 13. Ökoloogiline strateegia ehk elustrateegia on olulisemate kohastumuste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. 14. K, L ja r strateegiad: Elupaikade jagamine lihtsustatult stabiilseks ja ebastabiilseks (Wilsoni & Mcarthuri järgi): K strateegia Stabiilses keskkonnas, kus ressursid on piiratud, populatsioonide tihedused suured, liigisisene ja liikidevaheline
sellepärast, et nii sulavad nad paremini ühte loojuva päikesega ja jäävad vaenlastele märkamatuks. Tõsiteadlased püüavad kontrollimatutest spekulatsioonidest hoiduda. Kui loomade käitumise uurijal tekib idee, et mingi käitumisviis on uuritava looma jaoks millegipoolest kasulik, peab ta püüdma seda ideed tõestada teaduslike meetodite abil. Esmajärjekorras huvitab käitumisökolooge, kas mingi erinevus käitumises on sel viisil käituvaile isenditele tõepoolest kasulik, kohastumuslik ja annab talle eelise teistmoodi käituvate isendite ees. Näiteks võib kajakate uurijat huvitada see, kas ja mil määral aitab kajaklaste kalduvus pesitseda tihedais kolooniais nende ellujäämist ja järglaste arvu suurendada. Alles teises järjekorras huvitab käitumisökolooge, mille suhtes täpsemalt on uuritav käitumine kohastumuslik (kas näiteks toitumisefektiivsuse, isikliku julgeoleku, järglaste parema ellujäämise vms seisukohast).
toidab isane poegi seda meelsamini, mida kauem ta emasega munemisajal koos viibinud on näitaja, mis hästi korreleerub tema osalusega emase järglaste viljastamises (Davies 1994, Hartley 1995). Sugurakkude väljutamise järjekord Liikidel, kel munarakkude viljastamine toimub emasorganismi sisemiselt (imetajad ja linnud), saab isane pealegi järglased hüljata varem kui emane (kohe peale viljastamist). Kaladel esinev välimine viljastamine arvatakse veekeskkonnas olevat kohastumuslik, kuna spermid on kerged ja need võidaks emasest veega välja uhtuda. Seetõttu emane koeb marja enne, kui isane selle viljastab, ja vastavalt saab selle soovi korral varem ka hüljata. Vanemliku hoole tähtsus järglastele liigi elukäiguomaduste tõttu Mõnedes loomarühmades võib vanemhool neile omase elukäigu tõttu olla nii kriitilise tähtsusega, et kaks vanemat koos kasvatavad kahepeale üles mitmeid kordi rohkem järglasi kui üks vanematest seda üksinda jõuaks
lisaks Bachmann, T. ja Maruste, R. (2003). Psühholoogia alused; lk 43 70) · Psüühiline tegevus sõltub kesknärvisüsteemist, mille ülesandeks on tagada kohanemine keskkonnaga läbi adekvaatsete reageeringute ärritajateöe (stiimulid) · Närvitalitlus on ühtlasi aluseks abstraktsetele informatsioonitöötlusprotsessidele · Närvisüsteemi põhiliseks ülesandeks on välisärrituste vastuvõtt ning reaktsioonide kujundamine, lähtudes eesmärgist tagada kohastumuslik vastus, mis on sotsiaalselt aktsepteeritav Psüühika roll somaatilistes reaktsioonides ja NS aktiveerimisel · Kavatsuste, plaanide aktiveeriv mõju läbi retikulaarformatsiooni tegevuse · Tunnetus, emotsioonid, hüpotalamus, hüpofüüs, endokriinsüsteem, hormoonid (hüpofüsaar-endokriinne süsteem) Tajutud stiimulitega kaasnevad emotsioonid, mille tulemusel tekivad nihked somaatilistes ja vegetatiivsetes funktsioonides (kaob tasakaal)
KONTRAST: kontrast – intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel kontrastiefekt – kahe või enama sama modaalsusega ärritaja objektiivne erinevus võimendub subjektiivses aistingus ning see efekt tuleb ilmekalt esile tänu nende ärritajate ajalisele ja või ruumilisele lähedusele simultaankontrast – samaaegsed stiimulid suktsessiivkontrast – efekt tekib ajas (šokolaad on pärast haput jooki magusam) kontrastiefekti kohastumuslik olulisus – erinevuste subjektiivne võimendamine aitab tajupildis selgemini ja märgatavamalt esile tuua just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused mingi ühe ärritajate tunnuse muutudes muutub tundlikkus ka mingi teise tunnuse osas 2.2 Pertseptiivsed tunnetusprotsessid TAJU: taju – esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
enda tugevusest, (2) nende impulsside avaldumist piiravate ja pidurdavate kontrollmehhanismide efektiivsusest. Piirangumehhanismideks on sotsiaalne teadvus koos moraalinormidega, empaatiavõime ja-tunne, hirm karistuse ees, süütunne. Instinktiteooriad seal eristame etoloogilisi ja psühhoanalüütilisi teooriaid. Agressiivsust käsitletakse kaasasündinud instinktina ja isiksuse motivatsioonisüsteemi püsiasukana. Etoloogide arvates on agressiivsusel kohastumuslik väärtus. See tagab liigi kaitsmise ja säilimise ning väljendub territoriaalsuses, piiratud ressursside eest võitlemises, tugevamate isendite geenide edasi andmises. Agressiivsus pole hea ega paha ta lihtsalt on. Instinktiteooria alahindab õppimise suurt osatähtsust. Freudi teoorias on agressiivsuse alged peidus alateadvuses. Adleri õpetusest tulenevalt võib agressiivsus olla võimutungi kaasnähtuseks. Frustratsiooni-agressiooni teooria J.Dollard ja N
19. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus. Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus − mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus − on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda..3Kombinatiivne muutlikkus − muutused genotüübis, kus geneetiline informatsioon on pärit väljaspoolt rakku ehk teistest mikroobidest
- Loomade käitumisomaduste kirjeldustes on leitud midagi sarnast - Püsivad erinevused temperamendiomadustes võivad esineda ka kloonitud populatsioonis - Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist. Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või kui spetsialiseerumine on kasulik - Iguchi uurimus näitab et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus - Isiksuse bioloogilised alused - Päritavus ja selle tõlgendamine - Reduktsionism - Isiksuseomadused loomadel - Reduktsionism – vaade millekohaselt kompleksne nähtus X on täielikult seletatav lihtsama nähtuse Y kaudu - Seletustasandid isiksuse uurimisel - Zuckermann – isiksuseomadused on komplekssed nähtused millel on palju põhjusi (aga kõik need saavad alguse geenidest) - Ekstravertsuse psühhobioloogia
Vastuväiteid kartesiaanlikule dualismile (ja vastuseid). 1. Interaktsiooniprobleem - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 2. Oletatav interaktsioon on vastuolus füüsikaseadustega - Ehk on vaja murrangut füüsikas. 3. Kartesiaanlik mina on ontoloogiliselt veider ning nende postuleerimine ei seleta midagi - Vaim polegi seletuslik postulaat, vaid midagi, mida tunnetab igaüks ise. 4. Ei ole kooskõlas evolutsiooniteooriaga – miks peaks vaimne substants olema kohastumuslik? - Kui vaim on interaktsioonis füüsikalisega, siis võib ta olla kohastumuslik. Samas kõik, mis on evolutsioonis tekkinud, ei peagi olema kohastumuslik. 5. Vaimunähtused sõltuvad ajust ning selle seisukorrast - Aju funktsiooniks on olla vahendaja keha ja vaimu vahel. Parallelism. Veel dualistlikke vaateid keha-vaimu vahekorra /vaimse põhjuslikkuse kohta. Leibnizi parallelism: vaimsed sündmused ning füüsilised sündmused kulgevad paralleelselt (ettemääratud harmoonia)
selle abil tagatakse homöostaas(nt hormoonide vallandumise regulatsioon) Ennetav tagasiside- Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku
liikidest säilivad ka täiseas. EVOLUTSIOONI SUUNAVAD TEGURID mutatsioonid. looduslik valik. geneetiline triiv. Geenivool. päriliku materjali rekombineerumine INIMESE RUDIMENDID: kolmas silmalaug, kõrvalihased, Darwini köbruke, keha osaline karvkate, tarkusehammas, silmahammas, segmenteerunud lihased, umbsoole ussripik, õndraluu. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI SARNASUSED: toimuvad samad protsessid (loodulik valik), aluseks geneetiline muutlikkus, mõlemais on mitmekesistumine, muutuste kohastumuslik iseloom. MIKRO- JA MAKROEVOLUTSIOONI ERINEVUSED: mikroevolutsioon toimub palju kiiremini kui makro; mikros toimub uute alleelide teke tänu mutatsioonidele, makros läbi uute geenide tekke ja olemasolevate geenide aktiivsuse regulatsiooni muutumise. LIIGI TEKE: Liigi tekkimise peamine protsess on erimaine liigiteke: populatsioon või osa sellest sattub geograafilisse isolatsiooni. Isolatsioonis on teistsugused tingimused ja isendid hakkavad nendega kohanema ning populatsioon kohastuma
selle abil tagatakse homöostaas(nt hormoonide vallandumise regulatsioon) Ennetav tagasiside- Ennetavside põhjustab reguleeritavas süsteemis muutused, mis püüavad ära hoida reguleeritava suuruse nihet enne, kui häiring on mõju avaldanud. Niiviisi valmistatakse organismi eelseisvaks tegevuseks ja ümbritsevate tingimuste muutuseks ette ning hoitakse ära reguleeritava suuruse suuremad nihked või viiakse need kiiremini vastavusse organismi vajadustega. · Kohastumuslik kontroll · Esineb närvisüsteemis. Näiteks: Tingitud refleks · Näiteks ka olukord, kus inimene enne külma vette hüppamist hakkab üle keha värisema. Endokriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja verre sekreteeritud signaalmolekul transporditakse märklaudrakuni, kus ta seostub retseptoritega(Näiteks, ACTH sünteesitakse hüpofüüsis ja toimib neerupealistele). ·Parakriinne signalisatsioon:endokriinrakus sünteesitud ja interstitsiaalvedelikku
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga -Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt -Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega -Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas -Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni -Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine -Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine -Eksortsism kurja vaimu välja ajamine PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn elutarkus, elupsühholoogi...
Keha ja vaimu õpetuse meditsiin: Heinroth 1818. Klassikalise psühhosomaatika seitsmik (nt stressist põhj) : maohaavad, soolepõletik, kardiaalne arütmia, astma, kõrgvererõhutõbi, neurotermiidid, hüperpüreodism (kilmnäärmega). Tänapäev al on psühhosomaatikas toodud välja ka sümptomid, nt peavalu, kõhuvalu jms. 20.sajand mehhanistlik mudel. 20.saj lõpp: biopsühhosotsiaalne mudel e tervik. Haigus võib kasvada välja kuskilt psüühikast. Stressi mõiste. Stress kui kohastumuslik nähtus. Kohastumine uute olukordadega. Iseloomustatav vastumeelsuse või negatiivsete tunnete või meeltega. Osa uurimusi näitab, et stress on positiivne.Osa uurijaid rõhutab, et stress on samaaegselt bioloogiline ja psühholoogiline aktivatsioon ja seega me räägime emotsioonist. Stressi on kirjeldatud ka kui üldine virgeseisund,mis on tekkinud stiimulite kõkkupõrkel. Stress kui stiimulit ja reaktsiooni hõlmav protsess; kui spetsiifilist ja mittespetsiifilist reaktsiooni ohule.
· isikliku vastutuse osa määratlemine · konkreetsete näidete ülehindamine · realiseerimata võimaluste alahindamine · sümpaatia/antipaatia · halo-efekt · hierarhia efekt · erinevate rollivõimaluste väärhindamine Hoiak püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiaku kolm komponenti: afektiivne e emotsionaalne, kognitiivne e tunnetuslik, käitumuslik. Funktsioonideks on nt. motivatsioon, kogntiivne, kohastumuslik, kommunikatiivne, ego-kaitse, hüved, tasud, ümbritseva mõtestamine, identiteet. Leon Festinger kognitiivse dissonantsi teooria. - hoiakukomponentide omavahelised suhted (kooskõla/ebakõla) · Hoiakute muutumine/kujunemine - suhtlemine - rollid - käitumine - tunded Konformsus teiste inimeste mõju indiviidile läbi surve, kuid mille korral tunnetatakse käitumist vabatahtlikuna. Tähistab tõekspidamise v käitumiste muutumist olukorras, kus seda
20. Mikroorganismide (modifikatsiooniline, mutatsiooniline ja kombinatiivne) muutlikkus Mikroorganismide muutlikkust seostatakse nende fenotüübi ja genotüübi muutumisega. Tulenevalt muutlikkuse iseloomust ja geneetilise info päritolust jaotatakse mikroobide muutlikkus kolmeks: 1. Modifikatsiooniline muutlikkus - mikroobides tekkinud muutused, mis DNA struktuuris jäävad avaldumata. Muutused leiavad aset ainult fenotüübis. Modifikatsioon kui kohastumuslik muutus keskkonnatingimustele järglastele edasi ei kandu. Nt Staphylococcus aureus produtseerib penitsilliini lõhustavat ensüümi penitsillinaasi ainult penitsilliini olemasolu korral. 2. Mutatsiooniline muutlikkus - on olemuselt bakteriraku DNA koodi muutumine. Väljaspoolt geneetilist informatsiooni rakku juurde ei tooda. Toimuvat protsessi nimetatakse mutageneesiks ja muutunud genotüübiga bakterit, viirust või faagi mutandiks
21.november 2011 Põhilised teooriad agressiivse käitumise seletamise kohta: 1. Etoloogiline teooria: K. Lorenz. Vaatas loomade uuringuid. Ta väidab, et agressiivsus on kaasasündinud instinkt ja spontaane, et ellu jääda. Agressiivsus suurendab võimalust loomadel ellu jääda, populatsiooni suurendada. Vajalik evolitsiooni edasipüsimiseks. On kohastumuslik väärtus seoses liigi kaitsemise ja säilitamisega. Liigi siseselt rituaalne. Ei saa olla veendunud, et on olemas geen, mis agressiivsust mõjutab ega ka uuringutega pole tehtud kindlaks, et see on bioloogiline. Loovuuringud on näidanud, et kui x-kromosoomis on defekt, on rotid äärmiselt agressiivsed. Destosterooni kõrgem tase pole otseselt seotud sellega, et indiviid agresiivselt käitub,
· Kahe dimensiooni (allpool kursiivis) puhul ei olnud vahet 2 erineva 1. julgus vs vältimine 2. aktiivsus vs passiivsus 3. ärevus vs rahulikkus 4. aplus 5. ettevaatlikkus · Looduslik valik peaks eelistama paindlikku, kontekstispetsiifilist käitumist (Wilson 1998). Üldised käitumiserinevused võivad ilmneda, kui käitumine sõltub mingist üldisest füsioloogilisest eripärast või ... · Iguchi jt uurimus näitab, et individuaalsetel erinevustel võib olla kohastumuslik väärtus H. J. Eysencki ekstravertsuseteooria (ARAS ülenev retikulaarne aktivatsioonisüsteem) Ekstravertsus ja positiivne emotsionaalsus Ekstravertsus on seotud msg ajupiirkondade reaktsiooniga positiivsetele stiimulitele (fMRI) Neurootilisus · H.J. Eysencki teooria, et N sõltub limbilise süsteemi aktiveeritavusest, ei ole selget kinnitust leidnud · Mõned uurimused näitavad, et N on seotud tundlikkusega ebameeldivate stiimulite (Canli) või karistuse suhtes (J Grey)
2. Sarnased õppimisprintsiibid. 3. Käitumuslik hindamine. 4. Käitumise kirjeldatavus. 5. Sekkumisstrateegiad. 6. Instrumentaalsed ja interpersonaalsed käitumised on kergemini muudetavad kui kognitsioonid ja afektiivsed kogemused. 7. Kõrvalmõjud. 8. Käitumisteraapia esindab kliiniliste probleemide rakendusteadlikku vaadet. 9. Sekkumine. 10. Käitumuslikud sekkumised ei ole mõeldud insighti loomiseks, vaid käitumise muutmiseks, et tagada kohastumuslik funktsioneerimine. Kasutusvõimalused o Ärevushäired o Depressioon o Seksuaalelu häired o Interpersonaalsed ja abieluprobleemid. o Krooniliste psüühikahäiretega patsiendid o Lapseea psüühilised häired Kriitika 1. Biheivioristid tegelevad individuaalse käitumisega aga nad ignoreerivad individuaalsust. 2. Käitumuslik mudel ei saa kavandada adekvaatselt inimese probleeme komplekssena
o Tugevaid signaale on vaja: Aususe tagamiseks (handicap?) Segiajamise vältimiseks o Suuremad mustrilaigus on hirmutavamad Hoiatusvärvusega putukad peaksid evolveeruma suuremaks kui varjevärvusega Suur keha on hirmuäratavam, kui palju silmatorkavamad (kui varjevärvuse puhul) Seega ei ole suur keha ikkagi nii kasulik · Mimikri kohastumuslik sarnasus teise, kaitstud liigiga o Varjevärvusega tasub olla haruldane, hoiatusvärvusega arvukas o Erinevad söödamatud liigid võidavad sarnasusest (Mülleri mimikri) o Ka söödavad liigid võidavad hoiatusvärvusega sarnasusest liikidega, petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämist (Bates'i mimikri) Parasiidid ja ornamendid U. Karu 22.11.11 · Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed
eneseregulatsioon, turvalisus - Teraapia keskmine faas 3-6 kuud: traumaatilise materjali töötlemine, leinamine, leppimine, lahendused, edasi liikumine - Teraapia hiline faas 6-12 kuud: selfi ja suhete areng uuest perspektiivist lähtudes - Teraapia ei ole sirgjooneline on edasi tagasi liikumist, tagasiliikumise ennetamise plaan Ärevushäired Ärevus - Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon - Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet - Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾) - Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest Eelsoodumused ärevushäire tekkeks Isiksuseomadused: - Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud - Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi
toimub müelisatsioon alles puberteediea lõpupoole, otsmikusagaras hiljem. Sidemete juurdemoodustumine nagunii. Määramatuse talumise seotus kognitiivse osaga. Peegelneuronid – aitavad mõista ka teiste emotsioone, parem sots. toimetulek. Muutused mõtlemises – artiklid: Riskide, impulsiivsete tegevuste otsimise tung tõuseb teismeeas, ei planeeri, aga neurobioloogia pealt tuleb. Läbi riskimise ja elamuste otsimise treenitakse planeerimise ja otsustamise piirkonda, taga kohastumuslik taust. Kasutavad vähem vigade märkamise ajuosi, näevad pigem üldpilti, ülesandele fokuseeritus väiksem, iseenda tegevuse monitoorimine keeruline (täiskasvanul aktiveeruvad automaatselt). Teismeliste lavaefekt – puudub teine perspektiiv, arvab, et peabki koguaeg esinema, arvestamata sellega, et kõik teised arvavad ka nii. Ettekujutus hüpoteetilistest variantidest, mida teised näevad, mis sõltuvad tema enda arvamusest enda suhtes. Tõuseb em
1. Milleks on vaja teaduslikku bioloogilist nomenklatuuri? Nomenklatuur on zooloogide ja muude bioloogide ühine erialane keel (et kõik, sh teadlased üksteisest õigesti aru saaksid). Kõigel, mida/keda me kasutame ja vajame, peab olema nimi, mitte kiretu kood. Arvudest koosnev kood sobib hästi arvutile, mitte meie ajule. 2. Milleks on vaja bioloogilise nomeklatuuri koodekseid? Et reguleerida loomade teaduslike nimetuste vormikohast moodustamist ja kasutamist. 3. Milliseid keeli kasutab teaduslik nomenklatuur? See on küll ladina tähtedega kirjutatud ja ladina grammatika kohane, aga sõnatüvi võib olla ükskõik mis keelest. 4. Kuidas mõista nomenklatuuri universaalsust, unikaalsust ja stabiilsust? Nomenklatuuri kolm põhimõtet on universaalsus, unikaalsus ja stabiilsus. Universaalsuse tagab Õhtumaa keskaja pärand – ladina keel. Unikaalsuse (et igal taksonil oleks üksainus tunnustatud nimi) ja stabiilsuse (et nimed võimalikult vähe muutuksid) e...
Organisimi ekstratsellulaarse vedeliku teatud füüsikaliste ja keemiliste omaduste püsivus- suhteliselt stabiilse sisekeskkonna hoidmine. Sisekeskkonna ideed arendas füüsik Claude BERNARD 19.sajandi keskpaigas: oma uuringute käigus märkas ta, et mitmed füsioloogilised parameetrid on stabiilsed- keha temperatuur, südame löögisagedus, vererõhk. Tema teoorias oli stabiilsusel nii struktuurihoidmise kui kohastumuslik tähtsus. Kirjutas sisekeskkonnast raamatu. HOMÖOSTAASi mõiste võttis kasutusele W.B.Cannon aastal 1929, et kirjeldada stabiilse sisekeskkonna regulatsiooni. Homeo- sarnane, stasis- seisund. Cannoni seisukoht oli see, et füsioloogilised protsessid ,mis tagavad stabiilsuse on nii komplitseeritud ,et on vaja eraldi terminit- homöostaas. Olulisemad homöostaatilised parameetrid (jaotuse tegi Cannon): A) Rakkudele vajalikud ained: -vesi -hapnik
Moraalne areng madal. Moraalseste otsustuste areng . Võim ise tahetakse seda omada Mitteagressiivne vastupidi. Agressiivne käitumine on õpitud!!!!! Teooriad agressiivse käitumise kohta. 1. Etoloogiline teooria (loomade põhjal) Agrssioon on spontaanne kaasasündinud olek et võidelda selle nimel, et ellu jääda, saaki hankida, tejms selle nimel, et perekond, järglaskond jms säiliks. Instinktiteooriaks ka nim kaasasündinud agressiivsus kui kohastumuslik käitumisakt. Tavaliselt loomadel agressioon liikidevaheline. Amüktala uuringud inimahvid eksperiment 60-ndatel aastatel simpasite koloonias. Grupis hierarhilised suhted. Enne üks oli liider, siis amügdala lõigati ära, siis temast sai tõrjutu. Soolised erinevused agressiivses käitumises varajases lapseeas testosterooni sisalduse erinevus. Poistel keskmised agressiivsed reaktsioonid rohkem % kui tüdrukutel.
· Rasva maitse saame reeglina ka liha süües, mis võib olla oluline seletav asjaolu rasvase maitse eelistusele. Nii saab magusa & rasvase maitsete eelistustega ära põhjendada meie tasakaalustatud menüü, kus peab olema nii valke, süsivesikuid kui ka rasvu Toidu valiku õpitud komponent · Toidueelistustel on selgelt kultuuriline ehk õpitud tagapõhi. Kuidas aga erinevad eelistused on kujunenud? Kohastumuslik oleks eelistada seda, mis on kättesaadav · Kui valikut aitavad täpsustada õpitav toidu toitainetesisaldus & mürkide puudumine, on kohastumine täiuslik. Samas tingib toidu kättesaadavuse iga muutus vajaduse uute kohanemiste järele · Soola maitse-eelistust peetakse puhtalt õpituks, mitte kaasa sündinuks. Seejuures õpime me kiiresti soola eelistama soolavaba dieedi negatiivsete tagajärgede varal
inimesed kehaehituse järgi kolmeks: endomorf, mesomorf ja ektomorf. Uuema aja biloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega (ühemunakaksikud). 59 Viimastel aastatel on hakanud kujunema evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David B (1995) arvates on "suurel viisikul" oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud sotsiaalsete nõudmiste struktuuri. Samas ei suuda evolutsiooni psühholoogia esindajad seletada, millest tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Robert McRae ja Paul Costa (1985, 1987) jõudsid faktoranalüüsi kasutades isiksue viiefaktorilise mudelini. Nende arvates tuleneb enamus isiksue
Uuema aja bioloogilised lähenemised isiksusele on seotud eelkõige isiksuse omaduste pärilikkuse uurimisega. Parimad uurimused tehakse seejuures loomulikult ühemunarakulistel kaksikutel, eriti neil kes on eraldi üles kasvanud. Viimastel aastatel on kujunema hakanud evolutsiooniline psühholoogia, mis seostab isiksuse omadused loomuliku valikuga. David Bussi (1991, 1995) arvates on isiksuse omaduste "suurel viisikul" (vt ülalpool) oluline kohastumuslik tähtsus ja see peegeldab hästi meie esivanematele esitatud looduslike ja sotsiaalsete nõudmiste struktuuri. Samas ei suuda evolutsioonilised psühholoogid seletada, millest tulenevad individuaalsed iseärasused isiksuses. Isiksuse uurimise meetodid 1. Isiksuse psühholoogilised küsimustikud (enesehinnangu andmete saamiseks) MMPI (Minnesota Multiphasic Personality Inventory) Cattelli 16 PF küsimustik CPI (California Personality Inventory)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
