Inimese arengu seletamiseks kasutas Bowlby mõningaid psühholoog Harlow' ideid. Nimelt uuris Harlow emaliku hoolitsuse puudumise mõju reesusahvide peal. Harlow' järgi on ema armastus oma järelkasvu vastu ning ahvilapse seotus emaga pikas perspektiivis oluline, sest paneb aluse baasilise usalduse tekkimisele, mis valmistab ahvilast ette sotsiaalsete suhete loomiseks eakaaslastega. Võtnuks eeskujuks Harlow' järelduse, väitis Bowlby, et inimeste esimene seotussuhe sarnaneb reesusahvide omale, kuid põhineb inimese liigispetsiifilisel käitumisel. Kuna inimbeebidel pole klammerdumisvajadus eriti arenenud, kutsuvad nad vanemlikku hoolitsust esile nutmise ja naeratamisega. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu.
orientatsioonidele ja väärtustele ning sotsiaalsetele normide järgimisele. Lapsevanemad toetavad sotsiaalset arengut vähemalt 5 erineval moel 1. armastavate hooldajatena 2. rollimudelitena 1 3. õpetajatena 4. kogemuse pakkujatena 5. lapse enesekontseptsiooni kujundajatena Esimese aasta lõpuks kujuneb välja oluline lähisuhe inimese arengus e. seotussuhe. Seotus on defineeritav kui võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega ning varajase seotussuhte alustaldadeks on just vanemate või esmahooldaja poolt pakutud kindlus ja turvatunne. See varajane seotussuhe on kõige olulisem suhte sisemise töömudeli allikas. See määrab selle, kuiavatud ja usaldav või kartlik ja ettevaatlik on laps uut inimest kohates. Vanemad on oma lastele veel ka identifitseerimise objektiks või mudeliks, erinevate
periood on kiidnumussuhte loomise periood (maksimum viienda eluaastani). Teda huvitas psühhopatoloogia märkas seaduspära. Leidis, et paljuski on meie käitumine seotud esimese seotussuhtega, mille pealt kujunevad automatismid. Leidis, et seotusuhe võib tekkida ka isaga või hooldajaga hooldajate tihe vahetus tekitab olukorra, et inimene ei oska ennast kellegagi siduda. Leidis ka, et kui naistel on teatud vanuses katkenud seotussuhe, on vaimse tervise probleeme keskeas. Seotussuhe ei eelda vastastikkust. Rubin R. uuris seotussuhet meditsiinilisest vaatenurgast. Leiti, et kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumussuhte läbi saab laps esimesed oskused ja teadmised selle kohta, kuidas maaailma temasse suhtub ja kuidas peaks tema maailmaga suhtlema, õpib ootuseid seadma. Aju areng ja kiindumussuhe: Turvaline seotussuhe paneb aluse kiirele kohandumisele.
kontrollitud ja on õppima(etoloogia esimene Operantne tingimine. mitte ainult sööki. Hüpotees- sünnipärane vajadus seotuse kuidas laps käitub, ratsionaalne. Arendab katse). Pojad õpivad Arvab, et inimene see kes rahuldab baasvajadusi, järele ühe kinda isiksusega. kui ema läheb ära ja edasi Freudi teooriat. järgima ühte stiimulit ja algselt neutraalne, selle suhtes tekib seotussuhe, Kiindumusteooria kohta 3 mis siis saab, kui Toob sisse sotsiaalse ja seda eristama- vermimine. kogemused teevad ta vajadus tema järele raamatut- Lapse ja ema vahelise ema tuleb tagasi. kultuurilise aspekti. Ütleb et on heaks vüi halvaks. seotuse iseloom, eraldamisest Kiindumssuhte
Konkreetsed operatsioonid on suunatud konkreetsetele objektidele ja nähtustele, praegusele; laps ei suuda haarata abstraktseid struktuure. Formaalsete operatsioonide tase (12a - ). Lapsele on haaratav ka potentsiaalne võimalikkus, praegune on vaid üks osa tervikust. Mõtlemine on loogiline-deduktiivne. Loengumaterjalid. Laps ja lasteaed,lk.11-15, Lasteaialaps peres,lk.15-19. J. Bowlby tähtsus arengupsühholoogias. Seotussuhe, mõiste sisu, seotussuhte arengu etapid. Mary Ainsworth J. Bowlby uuringute jätkajana. Võõra katse. Seotussuhte liigid (turvaline, ebaturvaline: vältiv, ambivalentne ja ebakindel). Loengumaterjalid. Lasteaialaps peres,lk.9-13. L.Võgotski sotsiaalkultuuriline (kultuurilis-ajalooline) teooria. Laps ja lasteaed,lk.38-39, 41-43. Lasteaialaps peres, lk.8-9. Kogu viimasel teemale veel lisaks: Õppimine ja õpetamine koolieelses eas, lk. 11-13.
Saan uusi teadmisi kasutades olemasolevaid fakte. Piaget` moraali tasemed Moraalieelne 0-4,5 e.a. puudub reeglitest arusaamine; Heteronoomne 5-10, egotsentrilisus, toetumine autoriteetsetele isikutele oma otsuses, teeglite pidamine kõige tähtsam, tagajärjed ikka veel tähtsamad motiividest; Autonoomne moraal 10-... hakatakse välja kujundama moraalseid tõekspidamisi vastavalt iseenda nägemusele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Gilligani teooria - Gilligani kuulsus põhineb peamiselt 1982. aastal ilmunud teosel "In a Different Voice: Psychological Theory and Women's Development", milles ta kritiseerib Lawrence Kohlbergi laste moraalse arengu uuringuid, mille järgi tütarlapsed jõudsid keskmiselt madalamale moraalse
Lasteaialapsed on nõus rohkem asju jagama, koostööd tegema ja on empaatiavõimelised. Lk 108-110 4.2. Seotussuhted Seotussuhte alguse tähistajaks on märk, et imik orienteerub eelistavalt ühe või enama eristatava inimese järgi ning signaliseerib nende suunas. Seotussuhte algus on kusagil 7-9 kuu vanustel imikutel. Oma liikumise seostab ta eelistavalt välja valitud inimesega ja püsib selle isiku läheduses. Lapse ja tema hooldaja vahele tekib usaldussuhe. Tavaliselt on seotussuhe ema ja lapse vahel, kuigi see ei pruugi alati nii olla. Lapsed loovad suhet paremini inimesega, kes temaga mängib ja suhtleb rohkem, kui mõni teine isik. Seotussuhete uurimiseks tegi aastal 1978 Ainsworth katse, mida nimetati „Võõra situatsiooni katseks“. (lk 90-94) Kaksikute uurimused on teinud kindlaks, et seotussuhtel on väga väike mõju geenidega. Ema ja lapse seotussuhe on sõltuv ka lapse sündimise järjekorrast, soost, imiku omadustest. (95-96) 4.3
kiirem ja parem on lapse areng Parem on anda lapsele liikumisvabadust ja võimalust saada erinevatest situatsioonidest kogemusi - avastamine, enda tegevuse valimine Motivatsioon ja kiitmine on arengu taga - soodustamine erinevate tegevuste katsetamiseks Tähelepanu, mälu, kõne, mõtlemine - turvaline ja huvitav areng Kognitiivne areng - mõtlemine, kõne, mälu ja kohanemine on olulised oskused selle arengu etapi omandamisel Imikuiga. Seotussuhe Võib nimetada ka kiindumusteooriaks ja ka seotuseteooriaks K. Lorenz (1935) Vermumine - väikese aja jooksul õppimine ja ülesande selgeks saamine (linnud, lambad) - hakatakse hoidma selle isiku lähedale, kelle juures on turvaline ja keda usaldatakse visuaalne stiimul - oluline pole mitte see ema hääl, mida enne sündi kuuldi; oluliseks muutub esimene isik, keda peale sündi nähakse; eesmärgiks on ellujäämis instinkt H. Harlow (1958)
õpetajate ning lstehoidjate hinnangul Tartu linna näitel, magistritöö, K. Martin, Tartu 2010, lk. 8). Kasvatajal on oluline teadvustada ning ta peab meeles pidama, et kõige esimene suhe on 1 lapsel tema perekonnaga ja vastavalt sellele on ülesehitatud mudilase töömudel. Kodus on ju mudilasel omad kindlad reeglid, millega ta lasteaeda tuleb. Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe määrab, kui ettevaatlik ja kartlik või avatud ja usaldav laps inimesi kohates on. Kuid kodune töömudel ei pruugi lasteaias kohane olla. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et kodus teda ei kuulata ning tema vajadustega ei arvestata. Seega, kui lapsel on rühmas olles pissihäda, siis ei pruugi ta õpetajale midagi öelda ja teeb hoopiski püksi ning seda korduvalt. Või on hoopiski vastupidine juhtum, kus laps on harjunud iga oma nõudmise peale saama
Vaata arengutabelit! Kiindumus VT ETOLOOGIA! H.Harlow (1958) katse ahvipojaga 18 tundi soe, karvane, pehme asendusemaga / 2 tundi terasest ,,külma" asendusemaga). Suhe ei teki sellega, kes annab süüa. Bowlby (1969) - inimlastel on sünnipärane vajadus seotuse järele üühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. J. Bowlby seotuseteooria (1969) Lapse emostionaalne areng turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad kaose psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M. Klaus ja J. Kennell. 1975 nad jälgisid, kuidas emad käitusid vastsündinud lastega. Kas on olemas olulisi kiindumuspunkte? Nad hakkasid vaatama, kuidas ema puututab last ja kuidas laps sellele vastab. Emal on huvi lapse vastu,püüab teda õppima tundma õppida
kasvatuslikud eesmärgid. Lapse suhted täiskasvanuga. Lapse esmased sotsialiseerijad on tema vanemad. Lapsevanemad toetavad laste sotsiaalset arengut vähemalt viiel erineval moel: armastavate hooldajatena, rollimudelitena, õpetajatena,kogemuse pakkujatena ning lapse enesekontseptsiooni kujundajatena. Lapsed omandavad juba väga varakult teda ümbritsevate inimestega kontaktis olles oluliste suhete (kiindumus, sõprus) sisemised töömudelid. Seotussuhe on üks varasemaid ja olulisemaid lähisuhteid inimese arengus ja see kujuneb välja esimese aasta lõpupoole. Varajase seotussuhte alustaladeks on just vanemate või esmase hoidja poolt pakutud turvatunne. Vanemad on lastele ka identifitseerimise objektiks või mudeliks. Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on laps võimeline õppima lihtsalt vaatlemise teel, ilma et ta ise käitumist katsetaks, selle eest kiita või karistada saaks. Vanemad on sageli ühed olulisemad
eriti rütmiliste helide järgi, mis jäävad inimkõne sagedusalasse. Imiteerimine on imiku õppimise oluline aspekt. Emal tekib lapsega side väga kiiresti esimeste tundide või päevade jooksul pärast sündi. Vanemad ja perekonnad Üheksa kuud hiljem eristab imik tuttavaid ja võõraid inimesi ning on loonud arvatatavasti ühe või mitu kiindumussuhet. Lapse ja hooldaja vahel tekib eesmärgikorrigeeritud usaldussuhe. Seotussuhe loodakse isikutega, kes suhtlevad ja mängivad imikuga palju Ainsworth avastas mitu erinevat kiindumussuhte tüüpi - 1. A-tüüp – isloomulikuks taaskohtumise episoodis vältida lähedust emaga või temaga suhtlemist. Lahkumise ajal ei satu imik stressi või tekib stress üksiolemise pärast, mitte ema puudumisest tingituna. 2. B-tüüp – oamane aktiivselt ema ligiduses viibida ning säilitada
VIIES SEMINAR Arengupsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga. Füüsiline areng Sotsiaalne areng Kognitiivne areng Kõlbeline areng Mõisted Aktseleratsioon; Egotsentrism; Objekti jäävuse seadus; Prosotsiaalne käitumine; Retardatsioon; Seotussuhe; Tähelepanu; Altuism ja egoism; Primaarsed- ja Tingituse mobiil; Taju; Moraal; sekundaarsed Vanemluse tüübid- Mälu; Eetika. sootunnused; autoritaarne, autoriteetne, Mõtlemine. Kefalokaudaalne- peast sallivus. jalgadeni; Proksimodistaalne- tüvest
et varaseid seotussuhteid on tavaliselt mitu ja kuigi tugevaim ona sageli ema ja imiku vahel, ei pea see alti nii olema. See võib tekkida ka imiku ja isa või vanema õe-venna vahel. · SEOTUSE TURVALISUS sisuliselt on see standartiseeritud protseduur, millega saab uurida, kui hästi kasutab imik hooldajat kui tugipunkti avastusretkedel ja kuidas hooldaja imikut lohutab peale kerget stressi tekitavat kogemus. · SEOTUSSUHE PÄRAST IMIKUIGA JA SISEMISED TÖÖMUDELID seda kasutatakse tavaliselt 12-24 kuu vanuste imikute uurimises. Uurijad on leidnud, et oluline on mõelda lapse mõistuses oleva suhte sisemistele avaldumistele: arvatakse, et lapsel on seotudsuhtes emaga ja teiste seotussubjektidega sisemine töömudel. · TÄISKASVNU SEOTUSSUHTE INTERVJUU Maini jt järgi ilmnes täiskasvanuseotussuhete intervjuu neli peamist mustrit:
Kõva kunstema- saab süüa. Laps oli koos 18 tundi pehme asendusemaga, 2 tundi külma asendusemaga. Kas ikka on nii, et kes toidab, seda armastatakse? John Bowlby (1969)- inimlastel sünnipärane vajadus seotusele ühe kindla isikuga. Sensitiivne aeg jääb esimese ja kolmanda eluaasta vahele. Hiljem ei suuda laps luua tugevat emotsionaalset sidet ema või teise isikuga. Seotuseteooria- tugineb psühhoanalüütilisele suunale. Räägib lapse emotsionaalsest arengust. Turvaline seotussuhe paneb aluse lapse psühholoogiliselt tervele elukäigule. Ebaindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. M.Klaus ja J.Kennell (1975)- jälgisid, kuidas emad käitusid oma vastsündinud lastega. Erinevad puudutusrütmid, kuidas ja mida silitavad. Emad tunnevad ekstaasi peale lapse sündi ja ,,kõik kes seal juures on, on ülevas meeleolus".
Laste käitumismuster, kui nad on eraldatud lapsevanemast. Mis juhtub siis, kui kiindumusobjekti enam pole? Separatsiooniärevus- ebamugavus lahusoleku ajal. Vastsündinutel kujuneb kiindumus nende suhtes, kes pidevalt ja sobivalt vastavad nende läheduse otsimise signaalidele ja kogevad hirmu, kui peavad olema neist eemal. Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!! separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast: protest meeleheide eemaldumine lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid) paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse
juhtudel, mil riigiasutus täidab talle seadusega pandud ülesandeid (lg 1 ja 2); lapse eksponeerimine viisil, mis seab lapse heaolu või õigused ohtu, on keelatud (lg 3) ja sõnas, trükis või muul viisil mistahes lapse õigusi või heaolu kahjustava teabe levitamine, on keelatud (lg 4). Eksperdid peavad võimalikuks, et kui 3 Siinkohal tõid eksperdid välja, et loetletud isikutel (vanem, lasteasutus) on erinev seotussuhe lapsega ning seaduse tekstis on ebaselge, kas eeldatakse sarnase seotussuhte loomist lapsega. Lastekaitse seaduse eelnõu mõjude analüüs Hinnang lastekaitsesüsteemi korraldusele ja LKS-is sisalduvatele meetmetele 55 meediakanalid ei ole keelust teadlikud, võidakse abivajavaid lapsi avalikult eksponeerida. Siinkohal on
annaabi.ee 
