VÄHENDAMISE MEETODID Referaat SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES................4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused........................................................................................
Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
TURVALINE KESKKOND Jelizaveta Kalinina Õ14-2 LAPSEIGA Peab kaitsma: Õnnetuste eest Nakkuste eest Kuumuse/külma eest Õnnetused kodus NOORUKIIGA Keskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Oma võimete ülehindamine TÄISKASVANUIGA Töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimine Liikmese ohtude vältimine VANURIIGA Kukkumised Liiklusõnnestuste ohvrid Sõltuvad abivahenditest Sõltuvad inimestest BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilise tervise seisund Vastuvõtlikkus nakkustele Geneetilised omadused Meelteteravus PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Intellektikahjustusega inimesed Isiksus ja temperament Stress Suhtumine turvalisusse (kodus, tööl, reisimisel) SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Kultuurilised (turvalisuse mõiste) Sotsiaalne klass (õnnetusrisk) Religioon Sotsiaalsed rahutused KESKKONNATEGURID Saastu...
MEHE VILJAKUST MÕJUTAVAD ELUKUTSED 1. ÕPETAJAD, ÕPPEJÕUD JT ÕPETAMISEGA SEOTUD MEHED Stress: hormonaalse tasakaalu häired Pidev kiirustamine Töö ka puhkeajal Kriiditolm 2. SÕDURID Stress Halvad elutingimused Mürgised gaasid, toksiinid mutatsioonid spermatosoidide ehituses Vigastused JALGRATTURID Pikk sadulas istumine: Ülekuumenemine Väheneb spermatosoidide hulk Surve, hõõrdumine veresoonte ja närvide kahjustused Kukkumised, vigastused PÕLLUHARIJAD Kemikaalid Mutatsioonid spermide ehituses Kasvajad Spermide arvu vähenemine BÖRSIMAAKLERID, FINANTSANALÜÜTIKUD Stress Pidev kiirustamine Ebakorrapärane WCs käimine Puudulik toitumine KAUGSÕIDUAUTOJUHID Vereringehäired Ülekuumenemine Ebakorrapärane WCs käimine Stress Ebaregulaarne magamisaeg Pidev valveolekuseisund Juhusuhted haigused ITALAL TÖÖTAVAD MEHED Pikk paigalistumine Ülekuumenemine
Kutseharidusega seotud tööõnnetused Heli Tammerand TE1 Tervishoiu Kõrgkool 2014 Sissejuhatus Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal Tööõnnetuse liigid Kerged Rasked Surmaga lõppevad Statistika Tööõnnetuste arv Eestis 100 000 inimese kohta 1995 aastal registreeriti 300 2000 aastal 425 2005 aastal 565 2008 aastal 620 2009 aastal 490 tööõnnetust Kergemad vigastused Raskemad vigastused Luumurrud Käe, jala ja sõrmede Sisselõiked kaotus Põletused Kukkumised, mille Naha marrastused tagajärjed ilmnevad hiljem KERGEMAD VIGASTUSED RASKEMAD VIGASTUSED Kokkuvõte Kõiki tööõnnetusi on võima...
RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
Eakad tarvitavad rohkesti ravimeid.Haigused ja häired lisanduvad ea tõusuga ja nii ka ravimite hulk.Ravimeid ja nõuandeid koguneb erinevatelt arstidelt ja lõpuks on tegemist suure ravimhulgaga, mida vanur ei oska enam õigesti kasutada. Retseptiga väljakirjutavatest ravimitest kasutavad eakad kõige enam vereringeelundite ravimeid.Järgnevad kesknärvisüsteemi ravimid ja analgeetikumid.Küsimüügis on tavalisemad analgeetikumid,vitamiinid,mikroelementide preparaadid,lahtistid ja köharohud.Eaka puhul keskseiks probleemiks on mitme ravimi samaaegne kasutamine, langenud taluvus ja mäluhäired. Eakate ravimisel on konkreetseks riskiks ravimi üledoseerimine, mis on tingitud eliminatsioonimehhanismide nõrgenemisest ühelt poolt ainevahetuses ja teisalt neerude talitluses.Eliminatsiooni aeglustumine tähendab raviaine sisalduse ja farmakoloogilise mõju suurenemist.Kesknärvisüsteemi ravimid ja alkohol mõjuvad vanuritel intensiivsemalt. Väga pajlud...
04/23/17 1 Töökeskkond Ümbrus, milles inimene töötab Füüsikalised ohutegurid Keemilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid Füsioloogilis-psühholoogilised ohutegurid 04/23/17 2 Füüsikalised ohutegurid: Temperatuur Valgustatus Müra Vibratsioon Kiirgused Õhuga seotud Elektrivool Magnetväljad Üle-ja alarõhk Purunemised Kukkumised Masinad ja mehhanismid Kokkupuuted pindadega 04/23/17 3 Keemilised ohutegurid: Lämbumisoht Tule- ja plahvatusoht Toksilisus Lokaalne toime 04/23/17 4 Bioloogilised ohutegurid: Bakterid Viirused Seened Endoparasiidid 04/23/17 5 Füsioloogilised ohutegurid: Staatiline ülekoormus sundasend Dünaamiline ülekoormus 04/23/17 6
aastast 1997. · Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Contra looming · "Ohoh!" (1995) · "Kesmasolin" (1996) · "Tarczan" (1998) · "Ei ole mina su raadio" (1998) ·"Naine on mees" (1999) · "Contrarünnak" (2004) · "Poiste aabits" (2010) · "Okseoksjon" (2011) · "Urvaplaaster" (2012) Vedrumehike jah korvpall on ohtlik mäng kuid ei karda mina murda luid sest mul on luud elastikud kõik kukkumised vastikud ma lõpule viin naeruga teen vettehüppeid aeruga ja benjihüppeid sooritan perfektselt ilma nöörita Meeldib, kuna selles luuletuses on kasutatud paarisriimi. Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu
TÖÖKESKONNA RISKIANALÜÜS Kodutöö Riskianalüüs Riskianalüüsi teostatakse kõikide kutsealade ja/või töökohtade lõikes, et välja selgitada töökeskkonna ohutegurid ja nende mõju tervisele. Riski suurus on hinnatud skaalas 0 4. 0- olematu risk Ei tekita võimalusi tervisekahjustusteks 1 aktsepteeritav risk Erilisi abinõusid pole vaja rakendada. Tingimus ei ole optimaalne, või on mõõtmata, võimalikud tervisehäired individuaalsest eripärast tingituna jms. Soovitav otsida alternatiiv lahendusi, mis ei põhjusta lisa kulutusi. Olukorda tuleb jälgida riskide kontrollimiseks. 2 teatud risk, tuleb kõrvaldada Ohutegur on arvestatav ja võib põhjustada tervisekahjustusi. Tuleb kasutusele võtta meetmeid olemasolevate ohtude kõrvaldamiseks, vähendamiseks, soovitatav kasutada isikukaitsevahendeid. Töötajad kuuluvad perioodilisele tervisekontrollile. 3 tõsine risk, peab kõrvaldama Tegevust töökohal ei tohi alustada enne kui ri...
ühesugused ning seetõttu polekski siin midagi huvitavat ning kõik oleks teada ja tuntud. Inimeste erinevused on need, mis teevadki neid huvitavaks. Näiteks on inimesi, kes on head atleedid, mõni on aga superhea kunstnik, osad inimesed on väga head laulmises ning on inimesi kes oskab nende laulude kirjutamises oma oskuseid näitavad. Seemakohaseks näiteks oleks väga hea panna ka mind, kuna ka mina ise olen unikaalne. Mulle meeldivad väga ekstreemsused nagu kõrgused, kukkumised ning ka sügavused, mis mõnele inimesele on vaid oma aja raiskamine või mõttetu risk. Samas meeldib mulle ka muusikat kuulata ning ka ise seda teha ja laulda. Kui arvestada et mulle meeldivad ekstreemsed olukorrad, arvatakse, et mulle meeldivad ka ekstreemne muusika, kuid see on väga vale. Mulle meeldib laulda rahulikke laule nii eesti keeles kui ka võõrkeeltes. Sellised tegevused on omavahel vägagi vastuolus, kuid see, et mõlemad mulle meeldivad, teebki mind unikaalseks
HINDAMISINSTRUMENT KODUTEENUSTE MÄÄRAMISEKS 1. KLIENDI ÜLDANDMED Mees, naine T vanus -85 Puue (raskusaste; kehtivus) puudub 2. ELUKORRALDUS Elukoht (linn, asula): Tallinn Kellega koos klient elab: : Üksinda Üksinda, abikaasaga, elukaaslasega, lapse või lastega, muude sugulastega, muu (täpsusta)_____________________________________________________ Lähedaste kontaktandmed Kes, seos avaldajaga Elukoht 1 Poeg Tallinn 2 Poja tütar Tallinn 3 Kasulapsed lahkunud Viljandi elukaaslase omad 4 Kes ja kui tihti vaatamas käivad, milles abistavad: Vaatamas käiakse siis, kui vaja, muidu helistatakse kui meeles on. Enamjaolt helistab T ise. MAJANDUSLIK TOIM...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool ÕENDUSLUGU Tallinn SITUATSIOONI KIRJELDUS (anamneesi kirjeldus tuginedes Gordini ”Terviseseisundi hindamise skeemile”). 57 aastane meespatsient, 178 cm pikk, 69 kg kaaluv, sattunud erakorralise kirurgia osakonda seoses vasaku jala amputatsiooniga. Patsiendil nekroosi tõttu amputeeritud vasak jalg säärest. Patseint peale amputatsiooni jala peale 2x kukkunud ja haava tulnud õmmelda. . Peale amputatsiooni haavaservad põletikulised, haavast tuleb eritist. Köndi alumine serv tsüanootiline. Vereõhk 136/80, keha temperatuur 36,5 kraadi. Veresuhkur 7,8. Patsiendil kaasuvana diabeet. Patsient suitsetab paki päevas. Patsient rahuldavas seisundis, mäluhäired ajas –kohas, isikus orienteeritud. Nahk puhas. Regulaarselt tarvitab insuliini. Suhtlisaldis ja meeldib nalja te...
sümptoomid, mis väga tõsiselt mõjutavad eakate inimeste elukvaliteeti, toimetulekut ja suremust. Eriti sageli esineb geriaatrilistest sündroomitest vanaea haprus. Vanaea haprus on kliiniline sündroom, mis põhjustab nõrkust, väsimust, jõuetust, psühhomotoorset aeglust, kehalise aktiivsuse vähenemist ning kehakaalu langust, väga tihti minimaalne stress võib põhjustada funktsionaalset kahjustust. Vanaea haprusega võivad kaasneda ka sellised riskid nagu deliirium, kukkumised, depressioon, aeglustunud paranemine, haiglaravi vajadus, elukvaliteedi halvenemine, suurenenud suremus. Kõige sagedamini esineb hapruse risk naistel, inimestel, kes elavad üksinda ja väikeses linnas või külas, inimestel, kes rohkem teeb füüsilist tööd mitte ajuga, eakatel inimestel vanuses +65 ja iga 5 eluaastaga haprus muutub hullemaks. Haprus võib olla esmane, mis ei ole seotud haigustega ja teisene, mis on seotud mingi haigusega
· Tervislik eluviis (Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud) · Tervishoiusüsteemi areng (Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus) Valdkonna põhiprobleemid: · Tervisealane ebavõrdsus. Tervisenäitajad on seotud soo, haridustaseme, rahvuse, sissetuleku ja elukohaga. · Vigastushaigestumus ja -suremus suurem EL-i keskmisest. Eriti enesetapud, kukkumised ja väikelaste vigastused. · Vaimse tervise teenuste süsteem killustatud, ei ole piisavalt kättesaadavad ega pruugi vastata inimeste vajadustele. · Ülekaaluliste ja rasvunute osakaal suureneb nii täiskasvanute kui ka laste seas. Täiskasvanuid 2015. aastal 52% rahvastikust. · Murettekitavalt väike kehaline aktiivsus lastel. Täiskasvanutel väike kehaline aktiivsus eriti vanemaealiste ja majanduslikult kehvades oludes elavate hulgas.
Selliseid töid ei tohiks kindlasti kedagi sundida tegema. Kõrguses töötamine peaks siiski olema igaühe vaba valik. Jätkuvalt on kõrgusest kukkumine üks peamisi surmaga lõppevate tööõnnetuste põhjuseid, eriti ehitustööstuses, kus igal aastal tuleb kogu Euroopa kohta 1300 surmajuhtumit. Sellistel õnnetustel on tõsised inimlikud, finantsilised ja majanduslikud tagajärjed, millega nagu ka õnnetuste põhjustatud inimkaotustega ei ole võimalik leppida. Kukkumised põhjustavad surma ja mitmesuguseid tõsiseid vigastusi, alates liikumisvõime täielikust kaotusest (tetrapleegia) ning lõpetades liikumisvõime osalise kaotuse ja invaliidsuse erinevate vormidega. Sellised vigastused piiravad töötajate võimalusi tööellu tagasi pöörduda ning põhjustavad sissetulekute olulist vähenemist. Taolised õnnetused võivad kahjustada ka kõnealuse sektori avalikku mainet, mistõttu on raske noori tööle värvata ja vanemaid töötajaid tööl hoida.4
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
Peale läbi viidud hindamise ja juhtumianalüüsi, selgitatakse välja eesmärgid ja koostatakse koos kliendiga sekkumisplaani. MARIA KESKKONNAKAART Keskkonnakaardi abil näeme Maria perekonna ja keskkonna suhte mudeli. Sugulased. Külastavad pidevalt, elavad eraldi Kiriku õpetaja Füüsiline tervis nõrk. Kukkumised, liikumisprobleemid. Maria 84 a. Minevik. Väga Naabrid, keda võimalik seltskondlik, tahab suhelda kaasata eakaaslastega
tööohutusplaani polnud talle tutvustatud. Seega ei olnud töötaja teadlik, millistes kohtades töötades on kukkumisvastaste isikukaitsevahendite kasutamine kohustuslik. Töötaja ei pidanud fassaadiava lõikamistööde ajal isikukaitsvahendite (turvaköis või rakmed) kasutamist vajalikuks, kuna töö toimus lodza põrandal seistes ja kolmest küljest seintega kaitstud alal. Kõrguses töötamisel kukkumiseks võib piisata ka ainult ühest piirestamata küljest ja kõrgelt kukkumised on tihti väga tõsiste tagajärgedega. Näiteks ühe päeva jooksul tegid 22 tööinspektorit kokku 91 kontrolli ja ligi pooltel juhtudest peatati töö, kuna töötajad ei kasutanud isikukaitsevahendeid. Kiivri kandmine on kohustuslik kõikjal ehitusplatsil, kus on oht peavigastusteks. Tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutatakse valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist
See toimus kõrghooajal ja tema asendaja leidmine võttis aega. Kahju oli kokku 11 830 eurot. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju. Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina?
4 Rühivead Rühihäiretest saab eristada kaasasündinuid ja elu jooksul omandatuid. Suurema osa moodustavad elu jooksul omandatud rühihäired. Rühivigu soodustavad halvad harjumused: · Pidev istumine liiga madala laua taga; · Pidev istumine liiga kõrge laua taga, kus õlavööde on tõstetud; · Traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · Ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine (neidudel); · Jalgade probleemid või valed jalanõud (liiga kõrge kontsaga kingad); · Nägemishäired; · Istumine kõrgel toolil, kust jalad ei ulatu maha ja jäävad rippuma; · Eriti kahjulik on koolimööbel, mis ei vasta õpilase kasvule; · Istumine, jalg tuhara all. Koolikoti kandmine ühel õlal
Keskkonnakaart aitas meid paremini näha Alice vajadusi ning olemasolevaid ja puuduvaid ressursse. Keskkonnakaardi koostamine on lihtne ja tulemus on informatiivne. Sugulased. Elavad kaugel. Info puudub David. Käib Füüsiline tervis. Nõrk. külastama Kukkumised. s 1 kord Pr Tamm. Soovib Alice hooldekodu paigutamist Alice 88 a. Minevik. Alice oli raamatukoguhoidja Teised naabrid. Püüavad läheneda SHO. Esmane
ebasoodsaid aroome tunda.Suhtelise õhuniiskuse korral lõhnataju suureneb. 1.2. Psühhosotsiaalsed Need sõltuvad läbisaamisest teisete kolleegidega ja vajadusel ka klientidega. Oluline on, kas töötaja on enda meelest piisavalt tasustatud, kas ta tunneb oma tööd prestiizikana ja millised on tema isiklikud ambitsioonid. 2. TÖÖÕNNETUSTE ENNETAMINE HOTELLI-, RESTORANI- JA TOITLUSTUSSEKTORIS 2.1 Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. 16-aastane tüdruk töötas kiirtoitlustuskohas ning küpsetas fritteris friikartuleid. Ta libises
Haridus-ja teadusministeerium VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Giidieriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja:Aivar Kalnapenkis Väimela 2008 Deklaratsioon Olen koostanud diplomitöö iseseisvalt. Kinnitan, et antud töö koostamisel olen kõikide teiste autorite seisukohtadele, probleemipüstitustele, kogutud arvandmetele jmt viidanud. Autor K. Kapp ............................................................ /allkiri ja kuupäev/ Töö vastab kehtivatele nõuetele. Juhendaja A.Kalnapenkis ............................................................ ...
emotsionaalsed reaktsioone. (Soots 1999: 1) Kõige sagedamini kukuvad eakad inimsed kodus. Umbes kolmandik kodus elavatest eakatest inimestest kukub vähemalt üks kord igal aastal. Tõustes voodist või minnes voodisse, tõustes toolilt või istudes toolile, toas kõndidel, libastudes märjal põrandal (vannitoas, tualettis jne). Kukkumine on eakatele tõsine oht luumurd tekkib 4%-l, muu tõsine vigastus 11%-l. Peale otseste vigastuste on kukkumised seotud niisuguste tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tagajargedega, nahu liikuvuse vähenemine kukkumishirmu tõttu, iseseisva toimetuleku vähenemine, depressioon, sotsiaalne isolatsioon. Kukkumisrisk suureneb märgavald kui koos esinevad mitu riskitegurit. Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas 100%.
Õendusalase e- kursuse baasmaterjal elamistoimingute kohta Autor: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti keele õppejõud Kalev Salumets ELAMISTOIMING Konspekti põhi Turvalise keskkonna säilitamine (TKS) Moto. Ela ise ja lase teistel ka elada (Kõnekäänd) Mõiste Inimeste igapäevased toimingud on tihedalt seotud turvalise keskkonna säilitamisega erinevates elukeskkonna sfäärides Eesmärk Elada ise ja säilitada elamisvõimalikkus oma järglastele. Ülesanne: Selgita lahti tegurite mõisted lähtuvalt järgmisest mudelist Elamistoimingu mudel -bioloogilised tegurid -psühholoogilised tegurid -sotsio-kultuurilised tegurid -keskkonnategurid -poliitilis-majanduslikud tegurid BIOLOOGILISED TEGURID TKSi säilitamiseks on väga oluline kõigi viie meele: kuulmise, nägemise, haistmise, kompimise, maitsmise teravus. Mis juhtub inimesega, kui tal on mingi meel...
t��keskkond on �mbrus,milles inimene t��tab.ohutegur on igasugune tegur,mis v�ib p�hjustada kahju t��taja tervisele(t���nnetus v tervisekahjustus) v�i ettev�tte varale.t��keskkonna ohutust reguleerib t��keskkonna tingimusi,sekgitada v�lja v�imalikud ohud ja hinnata nende p�hjustatud risk. t��tajateke m�juvad ohutegurid. suurk��gi keskkonna ohutegurid. f��silised ohutegurid keemilised ohutegurid.---kemikaalid ja neid sisalduvad materjalid bioloogilised ohutegurid.---bakterid,seened,hallitus,muud bioloogilised ained mis v�ivad tekitada alergiat,m�rgitused. ps�hholoogilised ohutegurid.---monotoone t��,v�ga halb t��korraldus.pikaajaline t��tamine �ksi. f�sioloogilised ohutegurid.raske f��siline t��,�het��biliste t��,�levisimist p�hjustavad sundasendid. Eririietus ja isikuskaitsevahendid. kaitsekindad.---1 kordse kasutuse kindad(latex, mitmekordsed, puuvillased kindad, terastraadist kindad) et toodet kaitsta. Kaitseprillid.---kaitseb...
MUUTLIKKUS I MÕISTED 1. Downi sündroom-kõige sagedasem genoonmutatsioon.tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest.mutatsioon on toimunud vanema sugurakkude arengus. 2. geenifond-nim liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogumit. 3. geenmutatsioon-on väikesed muutused DNA struktuuris. Tekivad tavaliselt replikatsioonil-DNA kahekordistumine 4. geneetiline muutlikkus-on organismide genotüüpide erinevus. Jaguneb mutatsiooniliseks,-ja kombinatiivseks muutlikkuseks. 5. generatiivne mutatsioon-kui mutatsioonid tekivad hulkrakse organismi sugurakkudes ja kanduvad edasi järgmistele põlvkondadele. 6. genoommutatsioon-toimuvad homoloogiliste kromosoomide kordsuse muutused. 7. indutseeritud mutatsioon-on kuntslikult esilekutsutud. 8. kaksikute meetod-abil saab uurida modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumist. 9. kantserogeen-tergurid,mis kutsuvad esile vähktõve teket. 10. k...
Jakob Westholmi Gümnaasium Meelelahutus Vana - Roomas Referaat Jaana Junolainen 11a Tallinn 2009 Sissejuhatus Vabariigiaegses Roomas 5.-1. saj eKr olid meelelahutus, vaatemängud ja võistlused kodanike jaoks väga tähtsal kohal. Töö tegemine oli vabade ja jõukate roomlaste jaoks alandav ning sellega tegelesid ainult orjad, võõramaalased ning vaesemad kodanikud. Rooma keisrid pakkusid rahva lõbustamiseks areenidel väga suurejoonelisi meelelahutusi. Suured inimhulgad tulid kokku, et vaadata näitemängu, sõjavankrite võidukihutamisi või veelgi julmemaid vaatemänge - gladiaatorite surmavõitlusi. Mõnikord lasti metsloomadel surmamõistetud ja relvastamata kurjategijaid pealtvaatajate lustiks lihtsalt lõhki rebida. ...
· Difteeria · Siberi katk · Herpes · Hepatiit · Rõuged · Allergia 4.Elekter Elektrikoht ja sellest tulenevalt elektrisoki võimalus esineb kõikjal, kus töötatakse elektritööriistadega elektrivõrkudega. Riski suurendavad märg riietus, niiske keskkond ja higistamine. 4.1. Elektrilöögi tagajärjed: · Surmav elektrilöök · Elektrisokk elektrivool läheb läbi keha · Põletused · Kukkumised 4.2. Elektrilisteks ohuteguriteks võivad olla: · Halvad elektrijuhtmed · Seadmete katmata elektrilised osad · Kõrgepingeliinid · Halva isolatsiooniga elektrijuhtmed · Maandamata elektriseadmed ja süsteemid · Ülekoormatud elektrivõrgud 4.3. Ennetusmeetmed: · Väldi niiskeid ja märgasid töötingimusi · Väldi kõrgepingeliine · Kasuta sobivaid juhtmeid ja ühendusi 5.Müra 6.Vibratsioon 7
palju takistusi, millest tuleb üle hüpata. Tuleb harjutada ka üle tõkete hüppamist ning sammuhüppeid (jalalt jalale, ühel jalal, mäkke hüpped). Hüpata võiks ka üle kõrgushüppelati või -kummi otsehüpetega ja käärhüpetega. Heaks harjutuseks on ka korvirõngasse hüpped kergelt kaarelt ning hüpitsaga hüplemised. Lati ületamise ja painduvusharjutusi saab harjutada järgmiselt: paigalt kõrgushüpe, selg ees üle lati, kõrgushüppematile kukkumised, salto taha, sild. Jüri Tarmak Jüri Tarmak on sündinud 21. juulil 1946. aastal Tallinnas. Jüri tegeles lapsena paljude spordialadega, kuid tema kehalised võimed olid keskpärased. Pikaks kasvas ta alles keskkooli lõpuklassis. Kergejõustikuga hakkas ta tegelema 11-aastaselt. Ta harjutas Viktor Vaiksaare juhendamisel kõrgushüpet. Kooli lõpetades tuli ta tulemusega 2,00 Eesti NSV meistriks. Tarmak oli astronoomiahuviline ning läks Leningradi ülikooli astronoomiat õppima
inimene.ee/? disease=s&sisu=disease&did=796&idr=BWXDavmjfzhvzz7ab8b3Szg838a). Kokkuvõtteks Iga tööandja kohustus on tagada oma töötajatele ohutu ja tervislik töökoht. See on igati otstarbekas- kui vigastuse kaotuse tõttu kaotada väärtuslik töötaja, on see ärile halb ning samas on ka asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine väga kulukas. Mis on sagedasemad õnnetuse põhjustajad ning kuidas saab ennetada tööõnnetusi toitlustussektoris: 1. Libastumised, komistamised ja kukkumised. Kõige sagedam tööõnnetus toitlustussektoris, õnnetuse põhjuseks on sageli vee, õlide või toidujäätmetega libedaks muutunud pinnad. (Ennetamiseks, kasuta alati asjakohaseid jalanõusid; tee liikumisalal nõuetekohaseid hooldustöid) 2. Lõikevahendid ja noad. Enamasti saadakse neid kas puhastamisel või nendega töötamisel. ( Ennetamiseks, tuleks kindlasti valida töö jaoks sobiv nuga, noad peavad
Samas on naistel raskusi parema ja vasaku käe eristamisega, kuna nad kasutavad korraga kahte ajupoolt. Tüdrukutel on poistega võrreldes kaks kuni viis korda enam hirme ja kartusi (hirm üksi kojujäämise ees, hirm vanemaid kaotada, hirm pimeduse ees jne). Alla aastase lapse 4 hirm on igasugune võõras müra, tugev hääl, võõrad kujutised, kukkumised ja valu. Teise kuni viienda eluaastani on hirmuks üksindus, pime ruum, jutud kurjadest koletistest ja röövlitest, äkilised liikumised ja väljailmumised. Mida vanemaks tüdrukud kasvavad, seda enam hakkavad nad kartma haigusi, vanemate surma, õnnetusi, tulekahjusid, suuri koeri, kõrgust, pimedust, vanadust, võimekusi hakkamasaamisel, kohusetunnet, mittemõistmist. Tüdrukutel tekib eelkõige kartus väljanägemise ees ja nad tahavad igas olukorras näha välja ideaalsed
Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale. Vabastav mõju, millegi või kellegi üle naerdes naerame ka iseenda, oma kartuste ja pingete üle. Eristatakse situatsiooni- (olukorrast tingitud, jalaga tagumikku naljad, kukkumised, 4 möödarääkimised), sõna- (keelekasutuse kaudu tekkiv nali, L.Tungal, H.Käo, A. Kivirähk) ja karakterikoomikat(tegelaskuju eripärast lähtuv, erijoonte teravdamine, niivne robot Rops Kaburi Rops, aktiivne pioneer Agu Sihvka J.Rannapi agu Sihvka annab aru). Pildikoomika võib esineda iseseisvalt (karikatuur) või toetada tekstis olevat koomikat (E.Valter). Eri vanuses lastele sobivad eri tüüpi koomikad. A
kogu sihtkoha vaatamisväärsusi. Uus-Meremaa tsiviil-lennunduse ühing peab statistikat lennuõnnetuste üle, kuid ei too eraldi välja turiste. 1985. aastast on teatatud kokku 1604 lennuõnnetusest, millest 10 osutusid saatuslikuks õnnetustes kaotas oma elu 311 inimest. Page'i ja Meyeri uuring näitas, et 1986-1993 aastatel toimunud 5-s lennuõnnetuses on surma saanud 27 turisti. Peamised seiklusturismi tegevused, mis on toonud kaasa surmaga lõppevaid õnnetusi on kõikvõimalikud kukkumised ja kokkupõrked suusatamisel ja lumelaua sõidul, veespordialadest kärestikujõgedel parvetamine, kanuusõit, sukeldumine ja kalastamine ning loomadega seotud tegevustest ratsutamine ja rodeo. Hoolimata avalike andmete puudusest, on selge, et Uus-Meremaa turismitööstusele on seiklusturismiga seotud õnnetused suureks probleemiks. Uus-Meremaa ei saa lubada sellest probleemist mööda vaatamist ja selle eiramist, kuna see võib osutuda turismitööstusele saatuslikuks.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TÕ11 Marika Rohilaid DEMENTSETE EAKATE JA NENDE OMASTEGA KAASNEVAD PROBLEEMID ÜLDHAIGLA ÕENDUSABI OSAKONNAS Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Juhendaja: I. Nool Tallinn 2015 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.PROBLEEMID DEMENTSETE EAKATEGA..................................................................4 1.1 Haigusest tulenevad käitumishäired.............................................................................4 1.2 Haigusega kaasnevad isiksuse muutused........................................................................
Võrumaa Kutsehariduskeskus TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal.............................................4 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus......................................8 Kokkuvõte.................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegle...
a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa
konsulteerima oma arstiga, kes patsiendi vajadusel reumatoloogi juurde suunab. Osteoporoosi ennetuses on oluline ka kehaline koormus. Treening aitab noorukieas saavutada kõrgemat luu tipmassi. Füüsilise tegevuse käigus saavad luud signaali, et nad peavad olema tugevad. Noortel aitab kehaline treening ehitada võimalikult tugevaid luid. Täiskasvanueas aitab füüsiline aktiivsus säilitada luukude. Vanemaealistel aitab kehaline treening vähendada luukadu ja ennetada kukkumisi. Kukkumised on luumurru riskifaktoriks! Nendel inimestel, kellel on juba luumurd olnud parandab treening lihasjõudu ja lihasfunktsiooni ning elukvaliteeti. Füüsiline treening peab olema regulaarne, enamasti piisab, kui treenitakse 3-4 korda nädalas, 30-40 minutit korraga. Osteoporoosi ennetuseks peetakse parimateks järgmisi spordialasid: kõnd/kepikõnd, sörkjooks, treppidest käimine, tennis, võrkpall, aeroobika, tai chi, tantsimine, jõusaalitreening.
Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused. Mailis Taim MTTp-13 14.10.2013 Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina?
a1862 - Esimene elektrist tingitud surmajuhtum a1879 Esimene elektrist tingitud surmajuhtum Baltikumis (Riias, lõbuaias) a1882 Elektritooli konstrueerimine a1882 Esimesed elektriohutuse eeskirjad a1890-1900 Esimese kaitseabinõu kasutamine (maandamine) a1920-1930 - Potentsiaaliühtlustuse ja rikkevoolukaitse kasutamine Elektrivigastused võib jagada nelja suurde gruppi: a Surmaga lõppenud õnnetusjuhtum (electrocution) a Elektrisokk a Põletused a Kukkumised, mis toimusid kokkupuute tõttu elektriga. Elektrivoolu kahjustav füsioloogiline toime a Elektrolüüs tekib kehas, kui inimest läbib alalisvool. Elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades tekivad raskesti paranevad haavandid a Põletused sõltuvad kehas hajunud võimsusest ja võimsutihedusest, enamasti elektrivoolu sisenemise ja väljumise kohtades a Lihaste krambid tahtele allumatud lihaste kokkutõmbed, voolu suurenedes ei saa
Istumisel oleks eha kasutada jalatugesid. 10. biloogilised ohutegurid Ohutegurid jagatase nelja ohurühma, 1) kerge haigestumine – allergia, soole parasiidid, hallitusseened 2) haigestumine – nakkusoht eriti suur ei ole, on olemas ennetus ja ravivahendid, salmonella, gripp, 3) raskemad haigused – kas ennetus voi ravivahendid, tuberkuloos, herpes. Hiv, marutaud 4) puukentsefaliit – 11. töötajate liikumsiteed – libisemsied kukkumised, luumurrud, venitused, 1/3 tööonnetustest. Ohutud liikumisteed tuleb märgistada. Tootmistsehhides ja ladudes tuleks märgistada ohtutud liikumsiteed kas kollaste voi valgete joontega. 12. Elektrioht Elektrilöök, isolatsiooni põlemine, katkised lülitid ja pistikupesad, juhtmed põrandal, staatiline elekter. TÖÖKESKKOND 13. PÕLENG JA PLAHVATUS Elektrilühised, tolm on kergesti süttiv, tuletõrje statistika ütleb, et kõige rohkem põlema lähevad
Linda Rõuk ,,Kuidas kõneleb teie laps" Kõne on kõrgema närvisüsteemi üks avaldusvorme ning tekkeaja poolest kõige hilisem ja kõige tundlikum avaldumisvorm. Eriti tundlik on kõne oma intensiivsemal arenguperioodil ehk varajases lapseeas. Inimese häälikuline kõne hakkab arenema sündimisest alates. Kunagi pole liiga vara alustada kõne kasvatamist teadlikult, väär on pidada seda ainult kooli ülesandeks. Valede harjumuste süvenemisel muutuvad esialgu süütuna näivad kõnevead edasijõudmise pidurdajaiks õppetöös. Eriti on see maksev algklasside õpilase kohta. Keskmistes klassides on ka lihtsaimat viga juba raske parandada ja lõpuks võivad kõnevead avaldada negatiivset mõju inimese kogu psüühikale. Vigase kõne võivad põhjustada ka kõneorganite ehk suu ja nina mitmesugused defektid. Ilma liialdamata oleneb niisuguse lapse kogu elu nii õigeaegsest arstiabist kui ka järgnevast logopeedilisest tööst. Kõne arenemise perioodil on kõneviga arengu ...
Vigastused on oluline rahvatervise probleem. (Lai, Köhler, Rooväli jt 2009;9)Vigastused on oluline rahvatervise probleem. Haapsalu Neuroloogikuses Rehabilitatsioonikeskuses raviti 2004-2008 aastatel 225 traumatilist seljaaju kahjususe juhtumit, millest 123 olid uued. Nendest inimestest 81% 3 olid meessoost ja 19% naissoost. Peamiseks skahjustuse põhjusteks olid sõidukite õnnestused (35%), järgnesid kukkumised (31%), vettehüpe (15%), teadmata põhjused (9%) ja kuulihaava põhjustatud vigastused (3%), muud juhtumid 7%. (Eelmäe jt 2010) Ellujääjate arv pärast traumaatilist seljaaju kahjustust on põhjustanud seljaaju kahjustuse sageduse suurenemist tänu meditsiini arengule viimase 20 aasta jooksul. Hinnanguliselt on see 280-st miljonist kasvanud 900 miljoni inimeseni. (Biering- Sorensen jt 2006; 541) 3. UURIMISTÖÖ TEOREETILISED LÄHTEKOHAD
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
tarbimist, ning neid võib ainete tarbimine omakorda süvendada. Eakatega seotud riskid Eakatele võib sotsiaalseid probleeme tekitada lähedase kaotus, sotsiaalne eraldatus, sotsiaalse toetuse puudumine ja rahaprobleemid. Psühholoogiliste probleemide hulka kuuluvad masendus, üksindus, ärevus, mäluhäired, tunnetushäired, dementsus ja segasus. Füüsilised probleemid võivad olla näiteks vähene liikuvus, kukkumised, puudulik hügieen ning üldiselt halb tervis. Eakatega seotud riskid Vananedes suureneb valulike haiguste risk ning ülekaalukas enamik eakatest väidab olevat tundnud lähiminevikus valu. Seetõttu võib välja kujuneda või jätkuda ainete (sh alkoholi) kuritarvitamine, kui nende lühiajalise valuvaigistava toime tõttu otsitakse nendest abi valuga toimetulekuks näiteks mõnikord on valuvaigistav toime kanepi
Vale rüht sunnib ka liikumisele rohkem energiat kulutama. Rohkem kui 80% alaselja ja kaela probleemidest on põhjustatud pikka aega kestnud lihaste pingest ja valulikkusest. Halb rüht võib põhjustada ka liigesehaigusi, näiteks kroonilist luu-liigesepõletikku. Muutused ei teki kohe, aga tõenäosus haigestuda suureneb iga aastaga. Halva rühi tekkepõhjusteks võivad olla: · traumad, vigastused, kukkumised, mis tingivad valuvaba, kuid üldjuhul väära kehaasendiga harjumise; · vale harjumusliku istumise, seismise ja magamise asendid; · halvasti kohandatud töökoht, sundasendid · jalgade probleemid või valed jalanõud liiga kõrge kontsaga kingad · ekstreemne ülekaal, samuti liiga pikk kasv või oma keha varjamine · nägemishäired · emotsionaalsed probleemid · tööstress Sageli väljenduvad halva rühi taga mitmed eelnimetatud vaevused üheaegselt.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.......................................
soovitud muutuste esilekutsumisel. Hindamine tähendab kliendi ja tema keskkonna analüüsimist eri valdkondades ja ajas. Hindamine on aluseks järgmisele etapile ehk juhtumi plaanimisele. (Payne, 2000, lk 11) Alice puhul tuleks teha kindlasti läbi kiiresti hindamine, 4 Laura-Roberta Ründva sest ta ei ela heades elutingimustes ning vanadusest on tekkinud sagedased kukkumised, mis on tingitud ilmselt tasakaaluhäiretest, mis vanadusega kaasneb. Selle juhtumi puhul saab kasutada mitmeid teooriaid. Kõige olulisemaks peaksin süsteemiteooriat ja kommunikatsiooniteooriat sotsiaaltöös. Süsteemiteooriat on väga hea antud juhtumi puhul kasutada sellepärast, et süsteemiteoorias püüab sotsiaaltöötaja aru saada, millised elemendid kliendi ja keskkonna vahelises interaktsioonis tekitavad probleeme. Eesmärgiks on aidata inimestel realiseerida
kaloppi, ristsammu jne. Siis võetakse ringi ja tehakse neid harjutusi mida ringiliikudes teha ei saa. Tavaliselt alustatakse harjutustega kõrgemalt ja minnakse siis madalamale. Esimesena on pearingid, siis tulevad õlaringid, käeringid, küünarvarreringid, randmeringid, keharingid, siis tulevad puusaringid, siis tulevad jalaringid, siis tulevad põlveringid, siis tulevad päkkaringid, siis tulevad kukkumistehnikad näiteks Yoko-Ukemi, Ushiro-Ukemi ja teised kukkumised. Edasi tuleb selline harjutus nimega Ronald. Selles harjutuses põhimõtteliselt kiigutakse sillaasendist. Siis tuleb vasak käsi ja parem jalg, kus peab parem jalg puudutama vasakut kätt ja vastupidi. Siis tuleb spagaat, mille eesmärgiks on venitada jalalihaseid. Liikumisel ja keha pööramisel on ka oma tehnikad (Ayumi-Ashi – liikumine normaalsete sammudega, mööduvad jalad, Tsugi-Ashi – liikumine üks jalg ees, järgnevad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
