Arengupsühholoogia (1)

ARENGUPSÜHHOLOOGIA
G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs.
käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes
Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv
Perioodid:

• imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik , väikelaps (0-2. eluaasta ) -
  
• varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta)  
  

• keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)
  
• murdeiga  (12.-19. eluaasta)
  
• varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) 
  
• keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) 
  
• hiline täisiga (pärast 60. eluaastat )
  
• vanuriiga (70+)
  

VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal
Enneaegne vastsündinu: enne 37. nädalat (sünnikaal vähemalt 500 g või nad on sündinud pärast 22. rasedusnädalat): 22.-36. nädala vahel sündinu . 3-17%, Eestis u 6%. Laste vanust korrigeeritakse kahe aastaseks saamiseni. Ema ja lapse suhe pärast sündi- vajavad rohkem suhtlemist(Salapatek& Williams ). Pärast sündi 5 min koos imikuga, eraldamine 6-12 tunniks ja 0,5 tunnine söötmine iga 4 tunni järel + tund pärast sündi koos, iga päev 5 tundi koos. Üldine QI 10p madalam, 40% kooliajaalguses tervise või arenguprobleemid.

• Väike sünnikaal Lasteaias populaarselt ja kohandatud.
  2. Ärev-vältiv - ei otsi emaga lähedust, last ei häiri võõraga üksi jäämine
  3. Ärev- resistentne (1/3 ärevalt seotud) - laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada, taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada, hoidub ema lähedusse ja on ärev
  4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, võib „kangestuda” остолбенеть või teha stereotüüpilisi liigutusi
  
  • Sotsialiseerimine – ühiskonnale omaste mustrite omandamine, kultuurilised väärtused (õigused ja kohustused) sõltuvad ühiskonna tüübist.
    
  • Kasvatusstiilid : 1. autokraatne e autoritaarne – laps on tagasitõmbunud, iseseisvusetu, agressiivne
    
  
  2. autoriteetne -restiprookne(взаимнозаменяемый) – laps on iseseisev, kompetente,vastutustundlik
  3. kõikelubav e ükskõikne e eirav – laps on iseseisvusetu, agressiivne, ebaküps, vastutustundetu
  Mäng kui funktsionaalsete ja sotsiaalsete rollide õppimine, individuaalsete oskuste harjutamine turvaliselt, elutute asjade uurimine . Muudeldab täiskasvanute elustiili, soorollid , käitumisvõimaluste piirid. Sümbolilises mängus pannakse esemed „esindama” teisi asju (antakse vabadus kujutusvõimele).
  Soorollid – u 1,5a hakkavad ilmnema soole sobivaid mustrid , u 3a valivad soole sobivaid mänguasju ja samasoolisi mängukaaslasi. Sooline indentiteet – kas tajume iseennast mehe või naisena, Freud – samasoolise vanemaga , Piaget – teadvustatud intellektuaalsed protsessid, Kohlberg – stereotüübid, imeteerimine, eriline kiindusum samasoolise vanemasse
  Prosotsiaalne käitumine - empaatia (otsene emotsionaalne vastutus teiste inimeste emotsioonidele- esimesest päevast- klassikaline tingimine/kaasasündinud stressreaktsioon; teod empaatilise distressi korral – abistad või vaatad mujale), abistav käitumine , heateod e positiivsed moraalsed teod (eneseohverdamine, altruism).
  Sotsiaalsete reeglite tüübid
  
  • Moraalireeglid – ei saa muuta
    
  • Konventsionaalsed reeglid – ainult ühel gruppil, teatud situatsioonil, kokkuleppeliselt saab ka muuta
    
  • Prudentsiaalsed reeglid – ei tohi ennast kahjustada, endale liiga teha
    
  
  PS Gymn 9 ptMoraalne areng – Kohlberg – morallsed dilemmad – Haige naine vajab ellu jäämiseks ravimit. Mees ei jõua seda osta ja apteeker ei ole nõus järelmaksuga. Mees murrab apteeki sisse ja varastab naise jaoks ravimi. Õigesti tegi?
  
  • 1.staadium: Prekonventsionaalne (tagajärg; tegija vajadused)
    
  • 2. staadium: Konventsionaalne ( kavatsus sotsiaalsete reeglite raamistikus - rõõmustab teisi; sots korra säilitamine, kohustuste täitmine)
    
  • 3. staadium: Postkonventsionaalne (transtsendentsed moraalsed printsiibid - ühiskonnas kokkulepitud väärtused; isiklik südametunnistus)
    
  • Soolised erinevused – soo pole oluline, oluline on see kuidas küsitakse, Gilligan : naised rohkem hindavad head suhted inimeste vahel, kui moraalsed reeglid.
    
  
  Internalisatsioon Freud : enesekaristamine süü- ja ärevustunde kaasabil – selgitamine miks tegu on vale. Minimaalne on piisav: vajalikul määral mõjutamist, et laps hakkaks käituma uuel viisil, aga piisavalt vähe, et ta ei tunneks end sunnituna
  Saavutusmotivatsiooni areng
  Bandura - tajutud võimekuse teooria - tugevad käitumise ennutajad: mõjutavad otsuseid, jõupingutusi ja püsivust, tundeid, tunnetusprotsesside kvaliteeti. Tajutud võimekus kujuneb erinevatest allikatest saadud info põhjal- tegelikud ja kaudsed kogemused, julgustamine страховка, psühholoogiline seisund.
  Deci & Ryan ’i enese-määratluse teooria (self-determination theory) – sisemine vs väline motivatsioon , inimestel on vaja tunda end kompetentsena, autonoomsena, seotuna.
  Akadeemiline enesetaju vs eduootused konkreetse ülesande suhtes. Nii algklassides kui teismeeas väga tihedalt seotud. Kuigi lapsed hindavad oma oskusi erinevates valdkondades mõnevõrra erinevalt, on laste eduootused ja tajutud võimekus üldiselt kõrged kõigis valdkondades. Üheks põhjuseks võib olla see, et lapsed ei erista esimestel kooliaastatel veel hästi pingutust ja võimekust. On leitud, et vanemate uskumused ennustavad laste enda võimekususkumusi sageli paremini kui laste tegelik oskuste tase. Oluline õpetada lapsi väärtustama tegevusi ja ülesandeid, mis ei paku kohest põnevust ega naudingut.
  
  • Meisterlikkusele suunatud strateegiaid kasutades on lapsele iseloomulik aktiivsus ja püsivus ning seda ka raskete ülesannete puhul. Laps keskendub ülesandele, pingutab, otsib aktiivselt erinevaid lahendusviise ja küsib vajadusel abi.
    
  • Vältivate strateegiate puhul seevastu on lapsele õpisituatsioonis iseloomulik passiivsus või abitus. Laps annab raskuste ilmnemisel kergesti alla, lükkab ülesande alustamist edasi, otsib asendustegevusi või sahmerdab niisama ja väldib abi küsimist.
    
  Saavatusärrevus - mõõdukas ärevuse tase võib sooritust parandada.Ärevus halvendab töömälu, mõjutades just töömälu verbaalse info töötlemise blokki.Ärevad võivad sageli jätta mulje, et on lihtsalt tähelepanematud, vähe motiveeritud ja segavad tundi.
  Oluline ka see, millistele põhjustele omistab õpetaja õpilase edu ja ebaedu - edu tuleks omistada lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle - ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele .
  
  • Ülesanded/harjutused peaksid olema kõikide õpilaste jaoks pingutust nõudvad kuid siiski saavutatavad
    
  • Õpilased peaksid saama süstemaatilist tagasisidet oma oskuste paranemise kohta
    
  • Hindamine ja muud liiki tagasiside peaks tuginema eelkõige õpilase jõupingutustel, arengul ja teatud taseme saavutamisel
    
  • Hoiduma peaks avalikust hindamisest ja võrdlustest
    
  Murdeiga
  alustatakse kuritegeliku käitumise, narkootikumide tarvitamise, alkoholi tarvitamise, seksuaalsete suhetega , et uurida oma identiteeti, proovides saada võimalikult palju kõikvõimalikke kogemusi enne täisea rollide ja vastutuse omaksvõttu.
  Füüsiline areng primaarsed ja sekundaarsed sootunnused tüdrukutel varem, esimene menstruatsioon 8. ja 16. eluaasta vahel. Füüsilise arenguga rahulolu poistel suurem kui tüdrukutel; halvim liiga vara küpsevatel tüdrukutel ja liiga hilja küpsevatel poistel (östrogeen ja testesteroon).
  Varasem murdeiga varaseem seksuaalne käitumine, muurdeealise moodi käitumine varem –iseseisev tegutseja , seksuaalne teadlikkus ja huvi, käib kohtamas, tehnoloogia kasutamine, tarbimiskäitumine. Suurem vajadus autonoomia järele, orientatsioon eakaaslastele, keskenduma heteroseksuaalsetele suhetele ,enesele tähelepanu pööramine, eneseteadvus, identiteedi otsimine, tekivad abstraktsed kognitiivsed võimed
  Ebaküpsuse kriteeriumid:
  1. Lapsik käitumine: pudikeel, viriseb, nutab , ei saa üksinda hakkama, suhtleb endast noorematega või enda ema ja isaga, lapse riided jne.
  2. Rumal käitumine: mängib klouni, naerab , tembutab jne.
  3. Õel, teeb teistele liiga, ei suuda oma emotsioone adekvaatselt väljendada, tundeid vaos hoida.
  Pikem murdeiga hilisem tööliminek, majanduslik sõltumatus, saadakse lapsi, iseseisvalt elama
  Täisea kriteeriumid: varem mingid välised elusündmused: abiellumine , kooli lõpetamine, tööleminek jm. Nüüd sisemised individualistlikud omadused, mis tekivad järkjärgult: võimeline oma tegude eest vastutama, iseseisvalt otsuseid tegema, majanduslik iseseisvus .
  Kognitiivne areng Piaget’ formaalsetes operatsioonides mõtlemise periood, Mõtlemisest mõtlemise ehk reflektiivse mõtlemise ehk metamõtlemise võime, Abstraheerimise võime, Kognitiivne areng ei vasta sageli emotsionaalsele arengule.
  Emotsionaalne areng - Ajutised probleemid madala enesehinnangu, ärevuse, depressiivsusega, Oluline eristada kliinilisest depressioonist; depressioonide sagedus suureneb, eriti tüdrukutel. Soolised erinevused ilmnema 13-15 eluaastal , suurenevad kuni 16-19 a. , Offer 1960.-70ndate uurimus: viiendik kogeb väga raske ajana
  Käitumise kontroll – vanemate käitumine, mille eesmärgiks on reguleerida lapse käitumist vastavalt perekonnas kehtivatele ja sotsiaalsetele normidele: teadmised lapse elust + piirangud . Käitumisprobleemid seostusid poistel sellega, kui kontrollivatena isasid tajuti, tüdrukutel aga sellega, kuivõrd aksepteerivatena õpetajaid tajuti.
  Psühholoogiline kontroll – vanemate käitumine, mis ei vasta lapse emotsionaalsetele ja psühholoogilistele vajadustele ja takistab lapse eneseväljendamist ja iseseisvust.
  ARENGUHÄIRED
  Lapseea häired ei ennusta alati häired hilisemas eas ( antisotsiaalne käitumine, ADHD , depressioon ka 50% täiskasvanutest). Ravimata häired on püsivad. Sõltuvus sekkumisest ja ravist . Vahel on vaja ravida pigem vanemaid.
  Komorbiidsus
  SPETSIIFILINE ÕIGEKIRJAHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumi. Välistatud teised probleemid – spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus, nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus. Võivad kaasneda foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused, kehv käekiri. Levimus 3-4%, P>T. Eraldiseisvana haruldane
  SPETSIIFILINE LUGEMISHÄIRE. Iseloomulik spetsiifiline ja ilmne lugemis vilumuse arengu häirumine, häiritud loetu mõtte tabamine, sõnade tähenduse mõistmine, lugemise tehniline külg. Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad – kirjutamisraskused , emotsionaalsed -, kohanemis- ja suhtlemisraskused , käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal).
  SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired – emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest – ÕR seas 8% - 27% – koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused)
  PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom – early infantile autism – kontakti puudumine, endassetõmbumine – rigiidsus , ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju , kõnetus ( ebatavaline kõne), pilkkontakt . Aspergeri sündroom – sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon.
  KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED – Hüperkineetilised häired – Käitumishäired – Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired – Motoorsed ja/või vokaalsed tikid – Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired
  VARASTAMINE väikelapsed (2-4a) varastavad, sest: – kõik kuulub neile – samastumissoov – superego, südametunnistus pole väljaarenenud . vanemad lapsed: – heaolu – osa hälbivast käitumisest ( riskivalmidus ) – pidev hälbiv käitumine (org. kuritegevuse alged )
  VALETAMINE esitatud nõuded on ebaadekvaatsed (sooritushirm) ; teravdatud sotsiaalne taju, viha ; aktiivne kujutlemine (nooremad) .Valetamise tüübid : Antisotsiaalne, Kaitsevaletamine, Prosotsiaalne valetamine. Probleem kui takistab arengut, suhteid, kaasnevad .
  TUNDEELU HÄIRED Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna nende kahe häire vahel puudub otsene seos. Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia . Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid. Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla.
  ENUREES /ENKOPREES - Primaarne (sünnist) ja sekundaarne (peale stresseerivat sündmust) . P seas rohkem; vanus 5-7a . Iseseisev või kaasneb teiste käitumis-ja tundeelu häiretega . Lisaprobleemid ( narrimine , EH, kohanemine jne.)
  LAHUTAMISKARTUS Vanusegrupp 4-9-a . Esinemissagedus 3,5-5,4%, P=T . Diagnostiline kui kartus intensiivne, kaasnevad ärevus, suhtlemisraskused, somaatilised kaebused
  Noorem täiskasvanuiga, keskiga .
  Väga palju sõltub tervisest, eluviisist
  
  • 20-30 varane täisiga e noorem täiskasvanuiga; 40-50 keskmine täisiga; 60- … hiline täisiga e vanadus
    
  • Noorus- autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus. Täiskasvanuks saamise kriteeriumid: Nt iseseisvus otsustustes (psühho sotsiaalne) + majanduslik(isegi kui finantseerivad, ise otsustad kuidas kuulutada) iseseisvus : 18.-34. a.
    
  • Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju. Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a. Enam “kannatavad” selja- ja jalalihased (kõige rohkem osalevad aktiivsuses). Käeline tegevus ilmutab langust alates 30.-ndate teisest poolest . “Mündi teine pool” on aga sageli esinevad halvad tervisekäitumise harjumused ( suitsetamine , joovastavate ainete kasutamine; jm tervist mitte säästvad eluviisid): problem lööb välja alles hiljem
    
  • Postformaalne mõtlemine: Piaget: formaalsete operatsioonide staadium. Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine- kasuprintsiibis. Schaie - funktsionaalsus mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja taandarengut (Kurt Fischer). Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid – nt mõtlen sellest kuidas mõtlen, redeli fenomen – võib liikuda ülemisele ja kõige alulisele ka nt tead, et karud kardavad inimeste häält või et pead liikumata olla, aga kui kohtud karuga sokk on nii suur, et sellest ei mõtle. Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine. Intelligentsus kasvab kuni 30-40 aastani. Loovuse kõrgpunkt peale 30-ndaid.
    
  • SCHAIE: Intellektuaalne areng sõltub sellest, mida inimene peab tähtsaks ja tähenduslikuks oma elus. “mida on mul vaja teada”, “kuidas ma seda kasutan , mida ma tean”, “miks ma peaksin teadma”. Igapäevaelu kogemused mõjutavad.
    
  • Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest
    
  • Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks; otsitakse seda, mida teeks elu täilikkuks; keskendus endasse
    
  • Sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest, (vabatahtlik tegevus); õpin ka teisi
    
  • Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel tasanditel; nt poliitikud juhivad spordikluubid
    
  • Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus; kirjutavad memuaare, tegelevad lapselasteda, et anda edasi traditsioone
    
  • ISIKSUSE ARENG. Normatiivne -kriis mudel - Erikson : intiimsus (kui lead lähedust – parnerit, sõpru) vs isolatsioon . Sündmuste ajastuse mudel - Neugarten: sotsiaalne kell (millal on normaalne midagi teha nt abielluda)* Normatiivsed elusündmused- kooliminek, lapsesaamine, abiellumine. *Idiosünkraatilised elusündmused- meie elu omased , nendele ei valmistu nt ema pole valmis vanaemaks nii noreema saama. NB! Tänapäeval sündmuste “õigeaegsusel” laiemad piirid (nt millal peaks abielluma, ülikooli minema jne)
    
  • SOTSIAALNE ARENG - Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel!
    
  Peamised sotsiaalsed “ülesanded”:Partneri leidmine (sotsiaalne surve!), abiellumine (abielu ja vabaabielu ), lapsevanemaks saamine (lapse saamine nihkunud 20-ndate teise poolde).
  Võimalikud selles vanuses ka: Lahutus (demokraatia?) - riskitegurid : abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, kasulapsed, vanemad lahutatud; üksindus (valik olla üksi – teen seda mida tahan, kuulutan resuurse enda peale - probleem ühiskonnale?) - inimeste hulk, kes pole kunagi abielus olnud, tõuseb (nt 30-34 a naised 6,2% 1970 – 18,7% 1991, meestel vastavalt 9,4% ja 27,3% ).
  
  • KESKIGA 40-65a. Keskeas esineva kriisi võimalused: pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine); segadus (kohanemine nõuab pingutust); pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate eluperioodide) ; keskea kriis (naistel – välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel – saavutused; vastavus ühiskonna standarditele – arvatakse, et pool elu on juba läbi, kas ma teen kõike õigesti?)
    
  • FÜÜSILINE ARENG: Nägemisteravuse langus (40-50). Kuulmise langus (20-…, kõrgema sagedusega helid; alates 55. a meestel enam kui naistel). Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine. Reaktsioonikiirus alaneb 20% 60.a-ks. Füüsis vs kogemused = kompensatsioon. Välised muutused (nahk, juuksed, lõtv kehahoiak jms). Tervis – organismi “nõrgad kohad” hakkavad end ilmutama . Menopaus naistel (naissuguhormoonide tootmise lõppemine organismis toob kaasa fertiilsuse kadumise ning mitmesuguseid somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome, mis on korrigeeritavad hormoon -asendusraviga; abi saab ka psühhoteraapiast).
    
  • Kognitiivne areng: Ilmneb mälu langus – siiski tihe seos eluviisidega! Intelligentsus stabiilne kuni 50-60 . Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus -Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne). Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot. Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb. Integratiivne mõtlemine. (kogemused kompentseeruvad seda , et raske midagi õpida).
    
  • Sotsiaalne ja isiksuse areng: Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon - inimene jõuab rutiini, kõik juba olemas ei tea mida nüüd teha. On vaja leida uus motivatsioon , mille nimel tegutseda. Abielu – kiindumus suhetes esikohale – uus kvaliteet (vastandina kirele, seksuaalsusele) . Abielu püsivuse “ retsept ”: pos suhtumine partnerisse, pühendumus, jagatud eesmärgid ja väärtused. Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom- kui lapsed on läinud, inimestel pole teemat millest rääkida, on vaja pühendada omavahestelitele suhtele - Vahel ka “mitte nii väga tühja pesa” sündroom (täiskasvanud lapsed kodus)- Itaalia, USA- oht ühiskonna tasandil. Lahutus – sealjuures nn “teise ringi” fenomen- ühe eluetappi lõpp, mehed ostivad endale nooremad naisi- automaatselt seda ei ole. Seotus õdede-vendadega kasvab, klassidekokkutekud. Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest. Vanemate surm
    
  • Peck 'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas :
    
  • Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine – väärtustan seda mida ma tean, mitte seda mida ma oskan
    
  • Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel – naised võivad olla sõbrasuhtes meestega mõtlemata sellele, kas ta on atraktiivne , värtustavad muud suhted, mis ei põhine seksuaalsused
    
  • Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine(haigus, frigiidsus ) – kui jään kinni tavadesse, siis on keskiga problemaatilisem .
    
  • Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus. Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine . Keha muutumine vs keha domineerimine
    
  VANADUD 60- .. hiline täisiga 60-65 üleminek, üle 80- hiliseim täisiga
  Hoiakud: Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda lollim” – lapsikus , lihtsus. “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud”- mütt.Frigiidsus.
  Tegelikult: Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 2000). Me ootame nendest teadut käitumist ja kõik teine tundub võõras, aga tegelikult see nii pole.
  Vananemise teooriad: 1. geneetilise etteprogrammeerituse teooriad (110)
  2. rakuline “praht” – vananemisel ei jõua rakk oma elutegevuse jäätmeid kõrvaldada, need hakkavad kuhjudes tööd häirima;
  3.Rakukell - inimrakkudele on sisseehitatud ajalimiit ja peale teatud aega pole nad enam võimelised jagunema
  4.Cross- linkage –molekulid seostuvad teineteisega sellisel moel, et nad pidurdavad elulisi biokeemilisi tsükleid ja loovad häirivaid kooslusi, mis kõik takistab rakkude funktsioneerimist.
  5.Kasvuhormooni vähenemine
  Makrobioloogilised teooriad:
  1.immuunsüsteem – immuunsüsteem kaotab oma võimet ära tunda ja rünnata baktereid ja teisi “sissetungijaid”, nagu nt vähirakke.
  2. Aju – alates puberteedist mõjutab ajuripatsi poolt produtseeritav hormoon keha taandarengut etteprogrammeeritud moel. 3.Kandmise ja kulumise teooria – mehhaaniline kulumine.
  
  • Vabad radikaalid (keemiliselt üliaktiivsed aatomid ja molekulid, mille välimisel elektronkihil asetseb paaritu arv elektrone.)
    
  
  Praktikasee: Primaarne – pidev, vältimatu protsess
  Sekundaarne – haiguste, kuritarvitamise ja mitte tarvitamise mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav ja välditav
  Füüsilised muutusid: füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem , reaktsiooni kiirus alaneb.
  Kognitiivsed muutused: Terve vana inimese aju sarnane noore inimese omaga. Voolav intelligentsus – uute olukordade lahendamine – halveneb. ÕPIVÕIME EI KAO, pigem seotud hoiakutega vananemisesse ja eluviiside, mis rakendatakse selle hoiakute seosega.
  Mälu: kõrgpunkt 20ndates. Alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine . Problemaatiline on meenutamine kuidas teha raskeid asju. Semaantiline – problemaatilisem verbaalses voolavuses, fakti meenutamises. Prospektiivne m: millal? mitte mida?
  Probleemid: Seniilsus - progresseruv vaimsete võimete taandareng , mälukaotus, ajas ja kohas disorienteeritus jms . Dementsus – kognitivsed düsfunkt. Seoses peaajukahjustusega
  Alzheimer: progresseeruv degeneratiivne häire, mis seisneb ajurakkude kärbumises. Sümptomid: mälu halvenemine, isiksuse muutus, unehäired, kehafunktsioonide kontrollimise raskused, isukaotus, depressioon.
  Surm: Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:
  
  • Eitus (see ei juhtu minuga; tavaline 20. aastaste mõtlemises)
    
  • Viha (see ei tohi minuga juhtuda; esineb 30-ndatel ja sealt edasi)
    
  • Tingimine (kui saaks veidi veel; 40-50-ndad)
    
  • Depressioon (see on ikkagi tõsi; 60-ndad)
    
  • Omaksvõtt (kui nii, siis nii; 70-...-ndad)