INIMESE ELUKAAR JA SELLE PERIOODID INIMESEÕPETUS 1 Mõisted Arenemine on muutuste järjestus, mis kulgeb organismi elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani. Arenevad mõtlemine, hoiakud, huvid, jne. Eostumisest surmani. Areng ehk evolutsioon. Taandareng ehk involutsioon. Miski areneb ja kujuneb välja, muutub täiuslikumaks; samal ajal aga miski muu taandareneb, hävib. 2 Mõisted Kasvamine on keha välismõõtmete ning elundite füüsiline suurenemine. Pikkus, kaal, mõõtmed. Eostumisest täiskasvanueani. 3 Elukaar see on inimese elukäik sünnist surmani 1. IMIKUIGA 2. MAIMIKUIGA 3. KOOLIEELIKUIGA 4. KAINIKUIGA 5. MÜRSIKUIGA 6. NOORUKIIGA 7. VARANE KÜPSUSIGA 8. HILINE KÜPSUSIGA 9. ELATANUIGA 10.VANURIIGA 4 ...
Egiptuse kuningad ja jumalad, igavikulisuse taotlus Vana-Egiptuse kunstis. Läbi inimkonna ajaloo on religiloon ja millessegi uskumine olnud alati tähtsal kohal. Nii oli ka vanade egiptlaste jaoks oli kõige tähtsamal kohal nende elus religioon ja usk surmajärgsesse ellu. Läbi religiliooni ja usu on inimesel kergem kohaneda ja toime tulla igapäevaste väljakutsetega elus, see on nagu tugisammas, mis toetab inimest maisel eluteel. Religioon aitab lahti seletada ja mõtestada tervet elukaart või miks ka mitte eluringi, kui uskuda reinkarnatsiooni. Tollel ajal kujunesid nö surnute linnad, mis koosnesid mitmetest hauaehitistest ehk mastabadest, mis olid peamiselt vaaraodele rajatud. Nagu meie mõistes surnuaiad, kuid sadu kordi mastaapsemad. Kunagi polnud ükski püramiid niisama üksinda kuskile ehitatud, vaid seal juures oli palju mitmeid püramiide ning suurte ja tähtsate vaaraode omade ümber oli enamasti mitmeid pisemaid püramiide, natuke vähem tähtsate tegelaste omi
Ebakindlad seotusmustrid aitavad kaasa neurootilise isiksuse kujunemisele, sest tingivad lapse psühholoogiliselt ebaterve arengukäigu. Seega võib kvaliteetset seotussuhet pidada väga oluliseks teguriks lapse edasisel arengul ning kiindumuse kujunemist kõige olulisemaks väikelapseeas toimuvaks sotsiaalse arengu vormiks. VEEL SOTSIAALSE ARENGU OLULISUSEST Arvestades asjaolu, et sotsiaalne areng puudutab ja mõjutab kogu elukaart, on sotsiaalse arengu olulisust rõhutanud teisedki uurijad. Piaget tõi esile kaaslastega suhtlemise, selle sotsiaalse poole ja olulisuse. Ta rääkis sellest, kuidas umbes 2-7 a vanustel lastel on raske mõista, et teistel inimestel on oma mõtted ning kuidas selles eas laps ei suuda veel sotsiaalsest kogemusest eeskuju võtta, vaid järgib eelkõige isiklikku kogemust. Seetõttu on mängud siis isiklikud ja sümboolsed.
Arengupsühholooga. Refereaat 10 lehekülge sisu. Populaarteadluslik allikas ei sobi, peab olema teaduskirjandus. Raamatukogus käimine vajalik - teaduspõhised, vähemalt konkureerivat allikat. Arenguppsühholoogia tegeleb vanusega seotutud käitumisluke ja kogemuslike muutuste teaduslike seletamisega. Teadus on ümbritseva reaalsuse tunnetamise ja mõtestamise eriline viis, mida iseloomustab teatud loogiline süsteem ja põhinemine reaalsusele. Arengupsühholoogia ülesanded: * kirjeldamine - uuritavate nähtuste, probleemide, olukordade jne taseme, ulatuse ja struktuuri uurimine. Küsimused: "Kas", "kuipalju" * seletamine - uuritava nähtuse või probleemi olemuse, põhjuste ja võimalike tagajärgede analüüs. Põhiline uurimisvahend on erinevate sotsiaalsete nähtuste ja probleemide vaheliste seoste analüüs ja vastasmõjude leidmine. Küsimused: "miks", "kuidas". * prognoosimine - teadusliku uurimise kõige kõrgem tase. Räägib võimalikest arengu...
Arvas, et areng toimub läbi järjestikkuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ning loogilise mõtlemise omamiseni. Oletas, et liikumine läbi erinevate arengustraadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadud tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud lapse sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Arengumehhanismid, mis ei ole piiratud lapse arenguga vaid iseloomustvad kogu elukaart. Üks mõiste on assimilatsioon - sarnastumine, keskkonna mõju organismile. Assimilatsioon viib edasi akommodatsioon ehk kohastumine. Tegemist on paindliku muutumisega, esmalt sarnastud (?) ja siis kohastud. J.B. Watson (1878 - 1957). Tema esindab keskkonnateoreetilist lähenemist (sellest keskkond vs bioloogia süsteemist). Tema mõjutaja oli Locke (vt. edasi või tagasi), kelle vaade oli see, et inimkäitumist võib seletada
rahvalauludeks. LÜÜRILISED RUNOD Elamise karmid tingimused Kalevalamõõduline lüürika tulvab välja karjala naise maailmast. Tundub, et mehed on naiste lüürilistesse lauludesse suhtunud ükskõikselt või koguni halvustavalt. Naised sattusid agraarse vaesuse kultuuris rohkem raskustesse. Talunaise elukeskkond moodustus perest, talust ja seda ümbritsevast külaühiskonnast. Naisel puudus maa pärimise õigus, peres oli tugev patriarhaalsus. Naiste lüürilised laulud peegeldasid nende elukaart. Suhted pere, naabritega. Jahmatavalt otsekohesed, avameelsed. Käsitletakse ka negatiivseid kogemusi ja hingeseisundeid. Unelm emast Soome rahvaluule on tagasihoidlik positiivsete tunnete- armastuse, helluse ja kiindumuse väljendamises. Seetõttu ehk tunduvadki Lõuna-Karjalaste naiste emaainelised runod peaaegu kirglikult. Ema jumaldamine, täiskasvanud tütre emaigatsuse jõulisus. Emalaulud selgitavad meile, miks ema on kujutatud sooja suvena karjala naise külmas elus- ta on võrdluseks
sõlmida sõprussuhteid ja romantilisi suhteid (pannakse paika 1. astmes) 7. Generatiivsus või stagnatsioon keskiga tardumine või edasiarenemjne, eesmärkide saavutamine 8. Ego terviklikkus või ahastus - hiline täiskasvanuiga rahulolu või pettumus kõige tehtu, saavutatu (elu) suhtes Astmege taga on sotsiaalne struktuur Plusspool - Eriksoni teooria käsitleb kogu elukaart Puudujäägid - ei ütle mitte midagi arengu põhjuste kohta, mõisted on ebatãpsed ning on vaid kirjeldav ülevaade, mis keskendub kultuurile ja põhineb meestel Alfred Adler (1870-1937): Leiab, et ego on olulisim ja rohkem on nähtavag teadvust kui peidetud alateadvust Lõi 1911 individuaalpsühholoogia koolkonna Ei nõustu Freudi Idi ületähtsustamisega Üks esimesi, kes sõnastas lapsepõlve olulisuse lapse varased suhted
aga jätkub teistele ka) Kriitika: Aktiivsuse teooria: aktiivsus ja sotsiaalsus ei taga õnne, hõivamatuse teooria: kas tõesti peaks õnne nimel eraklik olema, kas käitumismustri muutmine pole raske ja probleeme tekitav (käitumismustreid ei muudeta, sest identiteet ja identiteedi muutus on raske) Elukaare käsitlused • Näiteid teoreetilistest lähenemistest Charlotte Bühler (1893 - 1974) – elukaare käsitluste algataja, arvab, et peame inimese arengut nägema kui elukaart, üks kasvab välja teisest ja on ise omaenda elu aktiivne kujundaja. Temast algas elukaarena vaatamine (enne oli läbilõikeline). Tõi uue lähenemise elu arengule – olevikus olles tuleb näha minevikku ja tulevikku Erik H.Erikson (1902-1994) Sigmund Freud (1856-1939) Elukaare etapid D.Levinsoni järgi
stressi ja läbipõlemist. 6. TASAKAALUTEOORIA kui ,,tasakaal" on häiritud kuidas saada seda tagasi. Tegevusest loobumine viib pessimismini. 7. KIHISTUMISTEOORIA ühiskond jagatakse vanuse ja majandusliku seisundi järgi: 1. jõukus 2. vaesus Sündivuse järgi perioodideks 20 aasta kaupa. Sellega jälgitakse ea elukaart põlvkonna uurimusi ja kantakse üle järgmisse põlvkonda. VANURITE TERVISHOIU JA PÕETAMISE PROBLEEMID Viimastel aastatel on märgata vanurite hulga nii absoluutset, kui ka suhtelist suurenemist. See tendents jätkub ja toob selgelt esile vanurite tervishoiu põetuse tähtsuse. Eriti käib see kõige eakamate vanurigruppide kohta, kes haigestuvad noorematest kergemini, ka on nende hulk võrreldes nooremate vanusegruppidega suhteliselt enam suurenenud. Samas
Iga inimene läbib kõigile ühised elukaare etapid. Charlotte Buhleri sulest ilmus 1986 aastal tema elutööna raamat “The course of human life”. Inimese arengut mõjutavad füüsilised/bioloogilised, psüühilised ja sotsiaalsed faktorid. Elukaart on uurinud ka C.G.Jung, R.L.Gould, G.Vaillant. Tänapäeval on arusaamine sellest, et inimene on läbi kogu oma elu kasvav ja arenev olend just erinevates eluetappides lahendamist vajavate ülesannete/ väljakutse tõttu. 68 Lapseootamise aeg Lapse sünd on suur muutus pere elus. Normaalse arengukriisina toob
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
