Õenduse õppetool Õ12(s) TURVALISE KESKKONNA SÄILITAMINE Referaat õenduse alustes Juhendaja: Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.ELAMISTOIMINGU KIRJELDUS....................................................................................4 2.ELAMISTOIMING LÄBI ELUKAARE............................................................................5 2.1.Lapse- ja noorukiiga................................................................................................................5 2.2.Täiskasvanu- ja vanuriiga........................................................................................................5 3.ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID.............................................................7 3.1.Bioloogilised tegurid................
seostatakse seda tulusa teenimisega. ,,Mängimine" termini kasutamise all mõistame inimese ,,mitte töist ,, tegevust. Mängimisel on erinevaid vorme ning nende esmasteks eesmärkideks on nauding ja ajaviide. Mängimise all võime mõista selliseid sõnu nagu näiteks: vaba aeg, lõdvestumine, taastumine, harrastused, füüsilised tegevused, sport, puhkus. Elukaar ja selle seos töötamise ja mängimise elamistoiminguga. Lähtudes elukaare mudelist, siis see aitab meil meeles pidada seda, et meie elu jooksul muutub iga elamistoimingu sooritamise viis ning toimuvad muutused ka töötamise ja mängimise toimingute omavahelises tasakaalus. · Lapsepõlv ja noorukiiga. Väikelapse ja nooremas lapseeas on mängimine primaarne, lapse jaoks on mängimine universaalne tegevus, millest laps loobub ainult siis kui põeb rasket haigust. Lapse jaoks on mängimise juures oluliseks mänguasjade, mänguruumi, mänguaja ja mängukaaslaste
Laaste jaoks on mängimine ka oluline õppimise ja arengu vahend. Näiteks: last ja täiskasvanute hulgas mängimine: (mänguasjad, arvutimängud, youtube, jooga) kõik, kus nad saavad loovalt mõelda või siis joosta ja tunda end vabalt. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 293-294) ELAMISTOIMINGU SEOS ELUKAAREL Elukaare mudelisse lülitamine aitab meeles pidada, et elu jooksul iga elamistoimingu sooritamise viis muutub. See käib ka antud elamistoimingu kohta ning lisaks toimuvad elukaare erinevatel astmetel muutused mängimise ja töötamise toimingute omavahelises tasakaalus. (Roper, Logan, & Tierney, 1999, lk 294) Mängimine lapseeas Mängimine on lapseeas esmane. Mängimine arendab lapse ja nooruki füüsilist, intellektuaaset ja suhtlemisvõimet. Ollakse üksmeelsel seisukohal, et mängimisel on arendav mõju ainult siis, kui last ergutatakse ning varustatakse mänguasjadega. Mängimiseks on vaja mängukaaslasi, õiget keskkonda ning piisavalt aega. Mänge
Mida sügavam uni, seda madalam on aju aktiivsus. Kuigi iga inimese uni koosneb tsükltest, on erinevate inimeste magamisvajadus väga erinev. Magamise tähenduse kohta on kaks põhiteooriat: Uuenemisteooria: Talletamisteooria: SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS SELLE ELAMISTOIMINGU SOORITAMISEL Erinevalt teistest elamistomingutest on inimene magamisel teistest täiesti sõltumatu. Nagu ka paljud teised elamistoimingud, on ka magamine otseselt seotud mudeli elukaare komponendiga. Kuidas? NB! Une vajadus ööpäevas elukaare etappide kaupa 2 MAGAMISE ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID Nii nagu kõiki teisi elamistoiminguid, mõjutavad ka magamist mitmesugused tegurid. Millised? · · · · · BIOLOOGILISED TEGURID Magamist mõjutavad paljud bioloogilised tegurid, nagu näiteks · · · · ·
Sissejuhatus Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Inimese eluperioodid 1. Imikuiga : Esimene periood on imikuiga. See kestab sünnist kuni aastaseks saamiseni. Selle aja jooksul harjub imik maailmaga, kuhu ta sattunud on
ELUKAAR Liana Kukava Õ16 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2015 SISUKORD Sissejuhatus Elukaare perioodid Arengu perioodid Mõjutavad tegurid Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Elukaar ELUKAARE PERIOODID Eripära, põhiprobleemid, arenguülesanded, erinevad vanusepiirid. ARENGU PERIOODID 1. IMIKUIGA (0-1.a) .Kiire areng; .harjumine välismaailmaga; .ümbritseva usaldamine; .inimkeele mõistmine; .usaldamatus; .turvatunde puudumine; .inimkeele mittetundmine. 2. MAIMIKUIGA (1-3.a)
SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................2 1. inimese areng.................................................................................................................3 2. elukaare etapid...............................................................................................................4 2.1. Looteiga ja sünd......................................................................................................4 2.2. Imikuiga..................................................................................................................4 2.3. Maimikuiga......................................................................................................
kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuurimuses püütakse selgitada inimese arengut tervikuna. Elukaareidee lähtekohad on kokkuvõtvalt järgmised: · Inimese areng jätkub kogu eluaja
töökeskkonna ohutegurid füüsikalised, füüsilised Informatsiooni edastamine patsiendi tervisliku Jah Kellele - sugulastele seisundi kohta Küsitles Kuupäev 10 sept. 2010 Nimi Kristina Pretskailo 2.VANURID LÄBI 12 ELAMISTOIMINGU 4 ELAMISTOIMING KIRJELDUS TURVALISE KESKKONNA Turvalise keskkonna säilitamine elukaare lõpuosas võib SÄILITAMINE tähendada sõtuvust teistest inimestest ning abivahenditest ja nõuab teadmiste värskendamist. (Roper jt,1999:70) Rahaline kitsikus võib piirata turvalisust kodus. Vanurite ohutunnet võib kahandada ka meelteteravus. (Roper jt,1999:71) SUHTLEMINE Vanaduses halvenevad kuulmine ja nägemine ning see võib
Turvalise keskkonna Andra Kuhi, Karina Kurtova, Hanna Kuusk, Märten Kuusk, Diana säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!
ERITAMINE Kerli Loopman, Kaisa Kuldranna Õde I, 2.rühm Eritamine on elamistoiming, mida inimesed sooritavad kõrvalekaldumatu regulaarsusega kogu elu Vastsündinu eritamine toimub reflektoorselt Väikelapseiga- oluline on tahtliku kontrolli saavutamine eritamise üle Täiskasvanud ja vanurid-elukaare lõpuosas võib toimuda muutus: - WC-s käimine sageneb - krooniline kõhukinnisus Mõjutavad tegurid: BIOLOOGILISED -Uriin -Roe -Eritamise füüsiline toiming Mõjutavad tegurid PSÜHHOLOOGILISED -inimeste hoiakud ja arusaamad mõjutavad toimingu sooritamise viisi -teatud emotsioonid Mõjutavad tegurid: SOTSIOKULTUURILISED -erinevad nimetused erituse protsessi ja produktide kohta erinevates kultuurides Mõjutavad tegurid: KESKKONNATEGURID - erinevad käimlatetüübid - kätepesemisvõimalused Mõjutavad tegurid: POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD -kõhulahtisusega seotud haiguste vältimiseks vaj...
1. Kukkumise oht – klient väsib kiiremine pikemat vahemaad kõndides. Oma võimeid üle hinnates võib kukkuda, samuti võib esineda ootamatuid komistamisi ja tasakaalu häireid. Selleks, et tagada kliendi turvalisus kasutab ta rulaatorit. Sõltub ka natukene teistest inimestest. Kui klient kukub, siis tal on vaja, et abi oleks kohe olemas. See probleem on vananemisega kaasuvate muutustega mõju ega ei esine haiguslike põhjuseid. 2. Pidamatus – Elukaare lõpus kaotab kusepõis oma toonuse. See on ka põhjuseks, miks kliendil esineb väike pidamatus. Pidamatus seisneb selles, et klient ei jõua õige aegselt tualetti. Sellest tulenevalt kasutab ta hügieenisidemeid. Öösel tuleb ette hetki kui, kus ta ei saa aru kui on vajadus minna tualetti. Sellepärast kasutab klient öösiti pigem püksmähkmeid. Klient oskab ise püksmähkmete vajadust hinnata ja nende kasutamisel tegutseb ta täiesti iseseisvalt. 3
Turvalise keskkonna säilitamine RAMAZAN KUCUR Õ14-2 Sisukord turvalise keskonna säilitamine tabel, turvalise keskond määretlus, lapseiga ja noorukiga, taiskasvanu ja vanuriga, turvalise keskkona säilitamine mõjutavad tegurid, kokkuvõtte. Turvalise keskkonna säilitamine 5 4,5 4 3,5 3 Series 1 2,5 Series 2 Series 3 2 Series 4 1,5 1 0,5 0 Series 3 imikud laps Series 1 täiskasvanud Turvaline keskkond kus inimene tunneb ohutu ja turvalisem, teaduse ja tehnika võidukäigus uued ohud, ebameeldiv lõhnast,ohutust,mürast kaugelja ennast k...
• Lapse vanuse muutudes kehatemperatuuris erilisi kõikumisi ei ole. TÄISKASVANUIGA • Terve inimese normaalne kehatemperatuur on 37°c. • Inimorganism suudab hästi oma kehatemperatuuri hoida. • Kehatemperatuuri tõusuga suureneb kehasoojuse eraldumine, aga languse puhul veresooned ahenevad ja higieritus pidurdub. VANURID • Elukaare lõpuosas kahaneb termoregulatsiooni tõhusus. • Vanurid on vähem aktiivsemad ja halvema toitumusega. • Vanuri ja lapseeas on soojuse ja külma regulatsioon eriti tundlik. ELAMISTOIMINGUT MÕJUTAVAD TEGURID • Bioloogilised • Psühholoogilised • Sotsiokultuursed • Keskkonna • Poliitilis-majanduslikud KOKKUVÕTE • Kehatemperatuur on oluline.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Sirje Kopp Kehatemperatuuri kontrollimine Referaat Juhendaja: Maire Aruots õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2014 1. Kehatemperatuuri kontrollimise elamistoiming. Erinevalt kõigusoojastest loomadest on inimene võimeline säilitama oma temperatuuri püsivana, olenemata ümbritsevast keskkonnas valitsevast kuumusest või külmusest. Enamuse ajast pole inimene teadlik oma kehatemperatuurist, sest see püsib inimese jaoks sobival tasemel. Kehatemperatuuri kontroll on võimalik, sest seda kontrollib nägemiskühmus asuv soojusregulatsioonikeskus, mis tasakaalustab soojuse tootmist ja selle äraandmist. Kehatemperatuuri kontrollimisel on ka oma käitumuslikud aspektid. 1.1.Käitumuslik kontroll. Kui kehatemperatuur langeb...
Lein Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Šokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm,depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga Inimene võib surra igas vanuses ja surm määrab ära indiviidi elukaare pikkuse. Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud: ● üldine suurem jõukus; ● paranenud toiduvalik ja elutingimused; ● meditsiini edusammud; ● parem tervishoid. Surm jaguneb erinevateks vanusegruppideks: 1
Filosoofia ja haridus Mõningad haridusfilosoofia põhiprobleemid: · Hariduse olemus, erinevad hariduskontseptsioonid, nende seos ühiskonnaelu muude valdkondadega · Õppimine kui (tunnetuslik, sotsiaalne jne) protsess, selle seos väärtushinnangutega Erinevad hariduskontseptsioonid Modernistlik hariduskontseptsioon oli üles ehitatud inimese elukaare mudelile (sünd, kasvamine, hariduse omandamine, töötamine, vananemine, surm). Tänapäeva haridusfilosoofia mõistab inimest, kui enesearengu subjekti, kes langetab valikuid elustiili, hariduse jms osas. Arusaama muutus on põhjustatud ühiskonna arengust: 1. Infot on (üli)külluses ja see on kergesti kättesaadav 2. Traditsioonilised õpetamismeetodid on muutunud ebaadekvaatseteks 3. Distsipliinil rajanev teadmine ei ole piisav elus toimetulekuks 4
Lein Leinamine tekib ilmajäämisest.Kuigi kaotusvalu ja kurbus on leinamise puhul üldlevinud,võib esineda ka palju muid reageeringuid.Sokk,uskumatust,viha,eitus,häbi,süütunne,pahaneel,ängistus,hirm,depression ja meeleheide on emotsionaalsed reageeringud,mida leinajad leinamisprotsessis tunda võivad. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga Inimene võib surra igas vanuses ja surm määrab ära indiviidi elukaare pikkuse. Sajand tagasi oli enamuses tööstusriikides eluea prognoositav pikkus 40 aastat, kusjuures naistel oli ta veidi kõrgem kui meestel. Tänapäeval on see kasvanud 80 aastale ja ka praegu elavad naised kauem kui mehed. Eluea pikendamise põhjuseks käesoleva sajandi teisel poolel olid järgmised asjaolud: üldine suurem jõukus; paranenud toiduvalik ja elutingimused; meditsiini edusammud; parem tervishoid.
Tina. Müra. 3. Ohud ja õnnetused. Lastega seotud ohud (köök, trepp,elutuba,söögituba). Vanuritega seotud ohud ( kukkumised). Õppimispuudega inimestega seotud ohud (isiklik vastutus). Tööõnnetused. Õnnetused reisimisel. Nakkused. Epideemiad. Tuleõnnetused. 4. Elanike teadmised ohtudest. Olukordades, kui inimelu pole otseselt ohustatud, on nende toimingute eesmärk vigastuste ja haiguse vältimine või vähemalt minimaliseerimine. · Ohtude ja õnnetuste seos elukaare etappidega NB! Joonistage siia elukaar ja kirjutage lisaks ning kommenteerige suuliselt, kuidas TKS on seotud iga elukaare etapiga. POLIITILIS-MAJANDUSLIKUD TEGURID Need tegurid omavad paljuski individuaalset aspekti, kuid nende toimimine on suurel määral seotud poliitilise ja majandusliku olukorraga riikides. Tooge näiteid! 1. Sõda Sõda on riikide, rahvaste või muude rühmitiste vaheline relvastatud võitlus. 2. Terrorism
Tuuleenergia tootmiseks on vaja rajada tuuleparke. Tuuliku tornikõrgus võib olla 40-100 meetrit, selle otsas on klaaskiust gondel, mis kaitseb tuuliku mehhanisme (tiivikurumm, laagrid, peavõll, käigukast, generaator, jms.). Gondli külge kinnituvad komposiitmaterjalist valmistatud kuni 60- meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus keskkonnareostuseks, mida tänapäeval ringlusse suunata veel ei osata. Tuulikud tekitavad lähikonna elanikele müra- ja valgusreostust ning võivad takistada ka lindude rännet. Samuti seostatakse tuulikutega lindude massilist hukkumist ja suurte tuuleparkide mõju elurikkusele. SUURIMAD TUULEPARGID MAAILMAS Maailma suurim tuulepark on Hiinas asuv Gansu tuulepark üldvõimsusega 6 GW (2012). Aastaks
oleks tühjus, siis veel tehti laste arstid tasuta ja arstide tase tõusis, et välja uurida milles asi, keelati rohkemates kohtades ja rangemalt suitsetamine ja joomine. Noorte haridustaseme tõstmine · Anti suuremad võimaluse saada haridust tasuta ja mitmekülgselt, oli suur risk töötuks jäämiseks, sest vajati ainult kõrgema haridusega inimesi ja ainult selliseid töökohti pakuti. Meestele ja naistele võrdsete võimaluste loomine · Meeste ja naiste erineva elukaare arvestamine (s.h laste sünd ja kasvatamine, naiste pikem eluiga, naiste erinevad tööülesanded -ja iseloom). · Naistele meestega võrdsete võimaluste andmine tööturul. · Naistele meestega samaväärse töö eest sama palga eest. Keskmise eluea tõstmine · Toimiva ja ennetava meditsiini olemasolu. · Ravimite soodne hind ja hea kättesaadavus. · Pidev lastele mõeldud ennetustöö, mis algab perekonnas ja jätkub lasteaedades ja koolides. Immigrantide integreerimine
teenusest rääkida. Plaanis on rääkida teemal, kuidas õigesti riideid hooldada ja pesta ning miks on hea kasutada pesumaja teenuseid. Seejärel toimub järgneval kolmel päeval raadiomäng keemilise puhastuse ja pesumaja teemal, kus võitjal on võimalus võita tasuta pesupesemine. 3. Kliendi elukaar(ed) Elukaar on graafik, mis üldistab ettevõtte klientide käitumise alates hetkest, mil kliendisuhe tekib, kuni hetkeni, mil ta lõpeb. Kõige sagedamini kasutatakse elukaare esitamiseks ajatelge ja sellelt on võimalik välja lugeda esimene tähtis tõsiasi - kui kaua kestab pikim kliendisuhe. Kliendi elukaare jälgimiseks on ettevõttel kasutusele võetud CRM tarkvara, mis näitab millal klient alustas meie teenuse kasutamist ning kui tihti ja kaua ta seda teeb. Antud süsteemiga on võimalik jälgida milliseid lisateenuseid klient veel kasutab ja millal. Lähtuvalt sellest teadmisest, saame kliendile pakkuda paremat teenindust.
ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS 1.1 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA. 1.2 1.3 Euroopa Liidu õigussüsteemi tutvustus algab selgitusega, mille kohaselt õigus „on avalike institutsioonide loodud ja jõustatud eeskirjade süsteem. Õigus on ühiskonna peamine jõud, mis kujundab poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse keskkonna ning on kõige olulisem sotsiaalse rahu tagaja. Seepärast on väga tähtis, et iga kodanik teaks kohaldatavat õigust.“ ( https://e-justice.europa.eu/content_law-2-et.do ) Vajadust tunda kohaldatavat õigust kinnitab asjaolu, et oluliseks märksõnaks on kujunenud nõuetelevastavus. Ükskõik millises valdkonnas tegutsemine eeldab järjest enam vastavas valdkonnas toimivate reeglite täpset tundmist ja täitmist. Kuna olulisemad reeglid on üldjuhul kehtestatud seaduste ning seadusega kooskõlas olevate alamalseisvate õigusaktidega (valituse määrustega, ministrite määrustega jne), siis tähendab eelöeldu seda, et tuleb tunda ja osata t...
Vanas eas tekkivad raskused puhtusepidamise ja riietumisega ( füüsilised piirangud). Väikelapseeas on täielik sõltuvus teisest inimestest Lapseeas iseseisvus pidevalt kasvab Noorukieas saavutatakse täielik iseseisvus See jätkub kogu täiskasvanuea vältel, väljaarvatud inimesed, kellel on füüsiline või õppimispuue või haigus. Elukaare lõpuperioodil võib indiviid muutuda taas teiste abist sõltuvaks. Bioloogilised: nahk ja nahapigmentatsioon, juuksed ja juuksevärv, nahaderivaadid , küüned ja karvad, hambad, füüsilised ohud ja soolised erinevused vananemine Psühholoogilised: isikupära ja emotsioonide peegeldamine nt. depressiooni käes kannatav inimene võib kaotada huvi oma välimuse vastu ja unustada isegi põhiliste hügieeninõuete täitmise. Sotsiokultuursed tegurid:
o demokraatiat pooldavamad o konstruktiivsema tervisekäitumisega o õnnelikumad o tööturul paremini toimetulevad. o Teadmuspõhise ja globaalse majanduse kõrval on olulised hariduse arengute mõjutajad ka rahvastiku vananemine ja pinged massiliseks muutunud hariduse rahastamises Rahvastiku vananemine on haridusse toonud elukestva õppe filosoofia, mille kohaselt peaks inimene õppima IMIKUST VANURINI. Sellega on omakorda kaasnenud hariduses osalemise mõõtmine peaaegu kogu elukaare ulatuses. RAHVUSVAHELISED HARIDUSMÕÕDIKUD o Haridust mõõdavad väga mitmed rahvusvahelised koondindeksid ja pingeread. o Omaette klassi moodustavad suured rahvusvahelised hariduse osapoolte küsitlused, millega mõõdetakse nii õpilaste tegelikku saavutustaset erinevates ainevaldkondades kui ka õpetajate ja õpilaste hoiakuid õppimise ja õpetamise suhtes. EESTI ASEND HARIDUSINDEKSITES o Kui globaalses mastaabis võib olla oluline
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ 16 Maria Sarafannikova TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMING TÄISKASVANUTEL......4 1.1. Töötamise elamistoiming täiskasvanutel....................................4 2.2. Mängimise elamistoiming täiskasvanutel...................................4 3. SÕLTUVUS/SÕLTUMATUS TÖÖTAMISE JA MÄNGIMISE ELAMISTOIMINGUS TÄISKASVANUTEL.................................................5 ARUTELU............................................................................................6 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi eesmärk on anda ülevaade tä...
Erivajadustega inimeste arv on aasta-aastalt kasvanud. (Hanga 2008) Erinevate uuringute andmed kinnitavad, et Eesti ühiskonnas on erivajadustega inimeste sotsiaalne staatus madal, üldine teadlikkus nende olukorrast ja probleemidest kesine. Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest ei tegeleta õigel ajal ja õppimistingimused vajavad parandamist. Puudega inimestel on raskusi haridusele juurdepääsul ja eriala omandamisel. Tavakoolis õppimine loob üldiselt normintellektiga õpilastele edasise hariduse omandamiseks ja tööturul läbilöömiseks paremad eeldused
Ökoloogilised globaalprobleemid Prügi Prügi Inimtegevuse üheks kaasnähtuseks on prügi teke. Prügi ehk jäätmed (ainsuses jääde) on inimtegevuses moodustunud materjalid või esemed, mida nende omanik on kõrvaldanud, kavatseb kõrvaldada või on kohustatud kõrvaldama kasutusest. Jäätmed tekivad toote elukaare kogu ulatuses alustades tooraine hankimisest ja lõpetades toote kasutamise lõpetamisega. Jäätmed võivad osutuda mingis teises kohas kasulikeks, näiteks orgaanilisi olmejäätmeid saab edukalt kasutada kompostimisel aga on ka jäätmeid, mille lagunemine võtab palju aega ja mis saastavad keskkonda ja muutuvad ohtlikuks ümbritsevale loodusele. Probleemid Tarbimise ja tootmise suurenemisega tekivad ka jäätmeprobleemid . Üha enam on kasutusel
dokument. 1. Mis on dokumendi tõestusväärtus? st dokument tõestab funktsioonide, tegevuste või toimingute täitmist või tehingute läbiviimist 2. Mis on dokumendi teabeväärtus? st dokumendis sisalduvad andmed sündmuste, kohtade, isikute jne kohta 3. Nimeta, millisteks osadeks (7-osaline skeem) jaguneb dokumendi elukaar. Loomine, saamine, registreerimine, hoidmine ja kasutamine, eraldamine, hävitamine, üleandmine 4. Millised on dokumendi elukaare 3 etappi aktiivsuse seisukohalt ning mida need sisuliselt tähendavad? Aktiivne – dokumentides sisalduvat teavet kasutatakse aktiivselt asutuse ülesannete täitmisel ja tehingute tõendamisel. Dokumente hoitakse reeglina tööruumides. Väheaktiivne – dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on kahanenud. Dokumente säilitatakse arhiiviruumis. Mitteaktiivne – dokumentides sisalduva teabe kasutamissagedus on väga väike või puudub üldse
aeganõudvamaks. Lisaks puuduvad tihtipeale juhendid kuidas midagi teha. Lisaks on hetkel vähe parameetrilisi tootekatalooge, mis projekteerijate tööd kindlasti tõhustaksid. BIM-i kasutegurid kaaluvad minu arvates suurel määral üle negatiivsed küljed. BIM-i kasutegurid ilmnevad hoone elutsükli faasides, mistõttu võib-olla tundubki esialgu uue tehnoloogia kasutuselevõtt inimestele mõttetuna. Sellest tulenevalt saabki BIMI-i funktsioone kasutada mitmes projekti elukaare etapis, mis kokkuvõtvalt säästab nii aega kui ka raha. Järgnevalt uurin põhjalikumalt BIM-i kasutegureid. Esimeseks ja kõige selgemaks BIM-i eeliseks on visualiseering, see hakkab silma kõige esimesena. Arusaadav projekti kontseptsioon ja detailide selgus. Tänu sellele saab projektist aru ka selline tellija, kes ehitusvaldkonnaga väga ,,sina" peal ei ole. Teiseks muutub tõhusamaks vastuolude kontroll ja vigade tuvastamine läbi mudelite koordineerimise. Seetõttu on
Ja seda mitte sellepärast, et kellelgi teisel on nii parem, aga puhtalt enese tänapäeva ühiskonnas ellujäämise nimel. Neil on see harjumuseks, normaalseks elu osaks. Nende inimeste kõrval on teine pool, kes ei taha või juba põhimõtete pärast ei tule muutustega kaasa, nad on justkui enese mugavusstoonis kinni, mis läheb sujuvalt neile enselegi märkamata üle ebamugavusstooniks. Siinkohal pean silmas just inimesi, kes on jõudnud elukaare keskele, jäänud ühte punkti oma eluga seisma ning elavad justkui paigal, staatiliselt. Samas leian, et strateegias on kirjas väga palju häid ideid ja plaane muutmaks üldhariduskoolide süsteeme. Näiteks tundub minu jaoks väga huvitav ja mõistlik punkt muutunud õpikäsituse juures. Nimelt hindamispõhimõtete muutumine, eriti kujundava hindamise rakendamine. Arvan, et selle mooduse kaudu on võimalik
hõlmamise ning dokumentidena alalhoidmisega 4. Dokumendihaldussüsteem Elektrooniline tarkvara dokumentide haldamine, kontrollimine ja neile juurdepääsu tagamine Dokumendihaldussüsteemid: Amphora, Webdesktop, Postipoiss, Delta (Alfresco põhine arendus), Sharepointi põhised arendused jt 5. Dokumendisüsteem Infosüsteem - dokumentide haldamine, hõlmamine ja neile pideva juurdepääsu tagamine (kogu nende elukaare jooksul) 6. Dokumendiliik Nimetus, mis tähistab ühesuguste tunnustega (otstarve, tähendus, vormistus) dokumente Käsikiri, leping, käskkiri, volitus 7. Dokumendi elukaar (e. -käik) Toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni hävitamise või arhiiviasutusse üleandmiseni 8. Infohaldus Valdkond, mis tegeleb informatsiooni kui organisatsioonilise ressursi analüüsiga. See
Nadezda Matõljova O15-010 Eksamitöö Õendus keskendub hoolitsemisele patsiendieest,mis väljendub tervise edendamis ja säilimises,haiguste ennetamises,tervise taastamises ja vaevuste ja kannatuste leevendamises. (Õe eetika koodeks.29.11.1996) Õde vastutab oma tegevuste eest ja peab oma teadmisi ja oskusi pidevalt täiendama.Tundes isiklikku vastutust õde täitma ainult need kohustused,mille kohta ta omab piisavalt tedmisi ja oskusi ning keelduma kohustustest,mida ei saa ohutult täita teadmiste ja oskuste puudumise tõttu. .(Õe eetika koodeks.29.11.1996) Olulist rolli õendustegevuses on eetika, mis põhineb moraalsel käitumisel. Eetika põhimõtteks on kahju ja kannatuste vältiminehead tegemine ja hoolivus,õendusabi kättesaadavus ja järjepidevus: võrdsus, õiglus, solidaarsus,privaatsus, konfidentsiaalsus, autonoomia, tervisekesksus, t...
o Toetame elektroonilise õpitarkvara ja õppematerjalide väljatöötamist ning kindlustame haridusasutustes E-keskkonna kasutamiseks vajaliku riist- ja tarkvara kättesaadavuse. SOTSIAAL- JA PEREPOLIITIKA SOTSIAALPOLIITIKA ÜLESANDED o Sotsiaalpoliitika ülesandeks on tagada kõigile, nii eakatele, noortele, puuetega või madala palgaga töötajatele inimväärne elu ning arenguvõimalused. o Juba praegu on välja töötatud sotsiaalsüsteem mis toetab inimest kogu tema elukaare vältel. o SDE seavad eesmärgiks tingimusi mis lasevad lastel üles kasvada täisväärtuslikult oma kodus, koolides ja muudes lasteasutustes. Näiteks: o Kolmekordistame lastetoetuse, pere saab kuni lapse 19 aastseks saamiseni umbes 60 eurot kuus. o Võtame vastu uue 21.sajandi vajadustele vastava lastekaitseseaduse. SOTSIAALPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Eakatele tagatakse pensionitõusu ja taastatakse riiklik matusetoetus
Sõna ,,kriis" tuleb kreeka keelest ja tähendab algusest eemaldumist, muutumist, ohtu. Psüühilise kriisi toob esile väline sündmus, mis viib inimese olukorda, kus varasemad kogemused, toimetulekuviisid ja õpitud reaktsioonid ei aita inimesel enam olukorda psüühiliselt valitseda. Kriisil on piiratud kestvus (6-8 nädalat). Kriisid jagunevad arengukriisideks ja traumaatiliseks kriisideks. Arengukriisid on normaalsed elukaare osad, perioodid inimese arengus, kus toimuvad mingid suuremad muutused, mis nõuavad inimeselt kohanemist. Niisugusteks perioodideks on näiteks kooliminek, murdeeiga, tööleminek, abiellumine, lapse sünd jne. Traumaatilise kriisi kutsub esile ootamatu ning äkiline negatiivne elusündmus, mis põhjustab erakorralisi emotsioone ning kannatusi. Vastupidiselt arengukriisidega ei ole inimesel võimalik ennast traumaatiliseks kriisiks ette valmistada. Traumaatilise kriisi võivad esile kutsuda
on võimalik ning aidata tal kontrollida valu ( kui valu esineb), et surija võiks säilitada kontrolli oma elamise kvaliteedi ja lähikeskkonna üle. Et aidata surijal säilitada optimaalset iseseisvust, mis tema olukorras on võimalik ja millele tal on õigus, peavad hoolduse osutajad aitama tal tasakaalustada sõltuvuse ja sõltumatuse astet erinevates elamistoimingutes kuni surmani. (Roper jt 1999) Vanadus ja suremine Vanemad inimesed teavad, et nad lähenevad elukaare lõpule. Sellest annab neile märku elukaaslaste surmad. Enamus vanureid on terved, nad säilitavad oma iseseisvuse ning surevad äkki või pärast lühikest haigust. Neile, kes on haiged ja sõltuvad, võib surm olla teretulnud, kuna vabastab nad valudest ja ebamugavusest. Suremisprotsess võib olla pikk vapralt peetav võitlus põdura ja tõrkuva kehaga oma väärikuse ning enesest lugupidamise säilitamise eest. (Roper jt 1999)
elamuste jaht iga hinna eest ühest küljest ja turvalisuse puudumine, varakult väljakujunenud (väljakujundatud) toimetulematuse stress, isikliku väärtusetuse tunne teisest küljest need on vaieldamatuteks põhjusteks mitmesuguste sõltuvusprobleemide tekkele. Sõltuvusprobleemid on aga peaaegu sajaprotsendiliselt seotud kõikide sotsiaalse tõrjutuse ilmingutega seda nii põhjusena kui tagajärjena, nii otseselt isiku personaalse elukvaliteedi mõjutajana kui tema lähedaste elukaare kujundajatena läbi mitmete põlvkondade. Tekkemehhanismide poolest on anormsete suhete ja käitumise probleemid valdavalt sotsiaalset päritolu ja välditavad õige kasvatusega, mis omakorda toetub õigetele väärtushoiakutele. Toimiva lähikasvatajana peaks end tundma aga iga lapse või noorukiga kokkupuutuv inimene. Ühiskonna kasvatustegelikkuses on määravad kõik erinevatest rollidest tingitud tasandid: Ema
kuhu kuulus lastekodu, ,,vaestekool", ,,saksa kool", ladinakool, pedagoogikum ja õpetajate seminar. Rajas teed pedagoogiliste vahendite kasutamisele ja arengule võitluses materiaalse ja vaimse viletsuse vastu. Jan Amos Comenius (1592-1670) tsehh, kelle ideedes ühendusid usupuhastusliikumise ja humanismi traditsioonid. Nägi inimese kasvamist elukestva protsessina ja visandas sellele vastava koolitussüsteemi, mis kataks kogu inimese elukaare. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) individualistlik pedagoogiline teooria, mis mõjutas sotsiaalsete aspektide esiletõusu pedagoogikas. Teerajaja lapsepsühholoogilistele uurimustele. Mõistis kasvatuse ja ühiskondliku elu, pedagoogika ja poliitika kokkukuuluvust. 19. saj jooksul toimunud tööstusrevolutsiooni käigus , laienes ja mitmekesistus rahvaharidustegevus. Selle raames pöörati tähelepanu sotsiaalsetele aspektidele ning arendati pedagoogilisi programme
·Räime ja kilutooted on piirkonnaspetsiifilised, kuid on üsna sarnased Vahemere toidukultuurile, mis lihtsustab toodete turustamist. ·Mida eristuvam on kalatoode, seda lihtsam on seda turustada. ·Kuid lihtsalt kalatoote letilepanemine ei ole piisav turundustegevus, et tagada toote väljapaistmine üleüldise infomüra taustal. ·Meie endi loodud toode on meile sama hea ja armas kui oma laps. ·Toote degusteerimised, artiklid ja internetiturundus on iga eduka toote elukaare lahutumatud osad. ·Kalatoodete sesoonsust peetakse Euroopa riikides turueeliseks. ·Kalatarbijad on piisavalt haritud, et teada mis kuus on millise kalaliigi hooaeg. Näiteks Soomes on august vähihooaeg. ·Tootjad valmistuvad vähihooajaks aastaringselt, keetes ja külmutades vähke ning 90% vähimüügist toimub augustis. ·Jaekauplustes ei ole tavaliselt eraldi inimest, kes tegeleb ainult kalatoodete grupi sisseostmisega.
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel. Organismi metamudel- piaget(1954); Kohlberg(1981), Erikson (1968) Mehhaanilised mudelid-radikaalne biheivorism(skinner) m -mõõdukas biheivorism(hull) -sotsiaalne ...
Selle ressursi tarbimise hinnangu andmise üheks näitajaks on hoonele kulutatud energia: o ehitamisel, · kasutamisel, · parandamisel või parendamisel, · lammutamisel. Keskkonnale tekitatud kahju näitajaks on kasvuhoonegaaside, eeskätt CO2 emissioon ümbritsevasse keskkonda. Hoone ökoloogilisust ei hinnata ainult ökoloogiliste ehitusmaterjalide kasutamises vaid see saavutatakse hoone kui terviku mõju arvestamisega nii keskkonnale kui inimese tervisele kogu hoone elukaare jooksul alates hoone ehitamisest, kasutamisest, hooldamisest kuni lammutamiseni ja materjalide taaskasutamiseni või jäätmete ladustamiseni. Mida väiksem on mõju keskkonnale, seda ökoloogilisem hoone on seda säästlikum on hoone elukaar elutsükkel. [3] Kokkuvõtteks võib küsida, kas hakkame nüüd olemasolevaid hooneid lammutama ja uusi energiatõhusaid eluhooneid rajama? Siin tuleks vastata eitavalt, sest olemasolevad hooned on
Lõpetanud humanitaargümnaasiumi, õppis Erik aastail 1927-1933 Viinis Anna Freudi käe all psühhoanalüüsi. Seal tutvus ta ka oma tulevase, tantsuõpetajast naise Joan Sersoniga, kellega koos emigreerus Erikson peagi Ameerika Ühendriikidesse. Seal avanes tal võimalus praktiseerida psühhoanalüüsi Bostonis ja teistes linnades, samuti oli ta seal kuulsate ülikoolide õppejõud. Tema esimene raamat ,,Childhood and society'' tegi ta laias maailmas tuntuks. Tundes huvi inimese elukaare vastu, uuris ta paljude kuulsate inimeste biograafiaid. Eriksoni raamat Mahatma Gandhist pälvis 1969. aastal Pulitzeri auhinna. Erik Eriksoni loomeperiood jätkus kõrge vanuseni, ta suri aastal 1994. Erikson on psühhoanalüüsi mõjusamaid kaasajastajaid. Tema isiksuse etepilise arengu teooria annab hinnalisi orientiire inimese arengu kujundamiseks, mistahes laadi haridus- ja kasvatusasutustes, aga ka teadlikuks enesekasvatuseks. Eriksoni peetakse
ebavõrdsuses tervises kasvab püsivalt ja järsult hoolimata sellest, et kogu rahvastiku üldised tervisenäitajad mingil määral paranevad (Kunts et al., 2002). Nimetatud olukord nõuab konkreetseid samme iga tasandi otsustetegijate ja tervisedenduse professionaalide poolt. Ainsateks tulemuslikeks meetmeteks on rahvusvaheliste kogemuste andmetel sotsiaalökoloogilise lähenemise kasutamine haavatavate gruppide kogu elukaare ulatuses ning erinevate tasandite (makro, meso ja mikrotasandi) meetmete samaaegne rakendamine komplekssetes tervisedenduslikes programmides, seades esiplaanile haavatavate gruppide võimestamise ja nende suutlikkuse arendamise, toime tulemaks oma elukorraldusega. Keskendumine kogu rahvastikule ei vähenda sotsiaalset ebavõrdsust tervises, vaid reeglina suurendab seda veelgi.
Suhtumine lastesse läbi aegade - sotsiaalne konstrukt, mis on välja kujunenud koos inimeste arenguga. Lapsed toovad edu kui neid hukata - neid söödi pärast sündi, maeti elavalt liiva alla. Antiikajal hakati kontrollima/uurima perekonna planeerimist. Laste suremus oli kõrge (1/3) - lapse surma järgselt polnud tseremooniat. Puudus mõiste lapsepõlv. Lapsepõlve kategooria sündis tänu meditsiinile 19.sajandil. Hakkas looma teadmus, et on vaja rääkida arengust läbi elukaare. Lapsepõlve seletus muutub ajas aga jääb, et see on sotsiaalne konstrukt. On olemas bioloogiline alus aga sellele pole antud tähendust. Teadus võtab võrdsena nii imikut kui ka täiskasvanud inimest. Kujunemislugu: algusaastad 1859-1914 Charles Darwin - kirjutab oma poja arengust, avaldub 1897,(eriline mängulust, väljendusvõime) - tekitas palju diskussioone. Arengu all tuleb mõista pidevat
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut
......................................... 8 Kokkuvõte .............................................................................................................................. 10 Kasutatud materjal ................................................................................................................ 11 Sissejuhatus Referaat on koostatud seoses kohustusliku aine, areng ja õppimine, ühe ülesandena. Töö eesmärgiks oli koguda materjali ühe vabalt valitud elukaare etapi arengust. Minu referaadi teemaks on ,,Muusika mõju lootele ja imikule". Valisin selle teema sellepärast, et olla varakult teadlik lapse arendamise võimalustest läbi muusika ja kuidas need aitavad last intelligentsemaks muuta. Olen kasutanud mitmeid artikleid erinevatest veebiportaalidest. Referaat käsitleb loote ja lapse varast arengut, mida mõjutab muusika kuulamine, instrumentide mängimine ja mingi tegevuse ajal muusika kuulamine. Loode on võimeline õppima keskkonnast
Iga laps vajab kindlustunnet, teadmist, et tal on alati võimalik pöörduda mõne usaldusväärse täiskasvanu poole. Massimeedia mõju. Agressiivsete telesaadete vaatamine tulemusena hakkavad lapsed vägivalla aktsepteerima. Käitumistaktika agressiivse kliendiga Sotsiaaltöötaja, et mõista oma kliendi ja aidata teda, peab teadma arengupsühholoogia põhimõisted, teooriat ning arengu kujundavaid tegureid. Sotsiaaltöötaja tegeleb inimesega kogu elukaare vältel. Inimese elukaares on kolme liiki sündmusi: -normatiivsed, selgelt eaga liituvad sündmused; -normatiivsed, ühiskonna arenguga seotud sündmused; -mittenormatiivsed, ootamatud, traumaatilised sündmused ( Baltes jt 1980). On väga oluline tunda oma kliendi vajadusi ning leida võimalusi mitte üksnes põhivajaduste rahuldamiseks, vaid ka eelduste loomiseks kasvuvajaduste kujunemiseks. Düsfunktsionaalse käitumise puhul aga tuleks pöörduda rahuldamata
Iga juurde tulnud muudatusega kasvab ka D ehk dimensioonide hulk. Käesolevaks ajaks eristatakse juba 7D BIM mudeleid, mis tähendab, et BIM-i mudelile on lisatud tänaseks juba 7 erinevat dimensiooni. 2D – dimensiooniks on projekti dokumentatsioon 3D – dimensiooniks on ruumilisus 4D – dimensiooniks on aeg, nt ajagraafikud töö korralduse plaanid 5D – dimensiooniks on eelarvestamine 6D – dimensiooniks on hoonete haldus- ja hooldusvõimalused ehk ehitise elukaare juhtimine 7D – dimensiooniks on hanke läbiviimise võimalused, mille hulka kuuluvad töövõtulepingud, ostumüügi lepingud, tootjad ja kehtivad standardid ja normid 7.8. Tarkvara detailsete eelarvete koostamiseks Detailse eelarve koostamine ühele ehitisele on väga aega nõudev protsess, mis hõlmab suures hulgas mahtude kogumist ja analüüsimist. Igasugune tehnoloogia, mis seda protsessi kiirendaks ja muudaks
seksuaalne stsenaarium, tülidega toimetulek. Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest Näidatakse enda kenamana , hoolivamana Perekonnapetus Argipäeva-faas - Võetakse oma ,,igapäevanägu" - Paariline ei näigi enam nõnda eriline Võimuvõitluse faas 13.10.2017 Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Gümnaasiumi õppekava ütleb.. Õpilane: ... väärtustab perekonda, ..mõistab pereliikmere vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel ...mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsus ...põhjendab iseenda vastutust ja rolli peresuhtes ...selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises .
Romantiline faas Tahetakse ollla palju koos Püütakse toimida teise soovide järele või vähemalt enda ettekujute kohaselt teiste soovidest Näidatakse enda kenamana , hoolivamana Perekonnapetus Argipäeva-faas - Võetakse oma „igapäevanägu“ - Paariline ei näigi enam nõnda eriline Võimuvõitluse faas 13.10.2017 Vanemlus elukaare jooksul arenguline perspektiiv Gümnaasiumi õppekava ütleb.. Õpilane: ... väärtustab perekonda, ..mõistab pereliikmere vastutuse osa perekonna väärtuste hoidmisel ja laste arengu toetamisel ...mõistab erinevate elurollide osa karjääri kujunemises ning pere- ja tööelu tasakaalus hoidmise tähtsus ...põhjendab iseenda vastutust ja rolli peresuhtes ...selgitab lapse arengu põhiküsimusi ja lapsevanema rolli lapse kasvatamises .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
