Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Arengupsühholoogia
Kuldvillak:
 Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne
 Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist:
lalisemine
 Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm
 Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt
 Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria
 Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole
siin ja praegu
 See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse
 Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus:
autoritaarne kasvatusstiil
 Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed,
personaalsed, prudentsiaalsed
 Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine
 Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne
käitumine
 Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos:
paralleelne mängimine
 Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne,
operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete
operatsioonide staadium
 Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine
 See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism

Vasakule Paremale
Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #1 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #2 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #3 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #4 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #5 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #6 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #7 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #8 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #9 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #10 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #11 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #12 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #13 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #14 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #15 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #16 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #17 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #18 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #19 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #20 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #21 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #22 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #23 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #24 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #25 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #26 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #27 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #28 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #29 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #30 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #31 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #32 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #33 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #34 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #35 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #36 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #37 Arengupsühholoogia eksamiks kordamine #38
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 38 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Dinnnu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
28
docx

Arengupsühholoogia kokkuvõte

Lapse kõne ja suhtlemise areng Miks uuritakse? *Teaduslikus uurimistöös. *Kliinilises praktikas. *Lapsepsühholoogi igapäevases töös, kuna kõne arengu tase ennustab lapse edaspidist kõne arengut (eriti hästi just kõneprobleeme ja 2. eluaastal mõõdetuna), kuid ka lapse arengut teistes valdkondades. Kõne arengu perioodid 3. kuu algul ­ koogamine 4. kuul ­ lalisemine 9. kuu ­ ehholaalia periood 9. kuu ­ asju nimetama 9-24. kuu ­ ühesõnaliste lausungite periood 1.5aastaselt 20-50 sõna 24. kuu ­ umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid 30. kuu ­ umbes 500 sõna, kolmesõnalised lausungid 3-4aastastel lastel erandsõnade kasutamisel ülereguleerimine Eesti lapse esimesed sõnad (nimetatud 254 ema poolt) Emme (167) Aitäh (153) nämm-nämm (78) anna (37) issi (33) daa-daa (26) tita (16) kutsu (12) kiisu (12) ai-ai (10) Suured individuaalsed erinevused kuni 3.-4. eluaastani Tüdrukud poistest ekspressiivse keele arengu poolest ees. Tihti neile

Arengupsühholoogia
thumbnail
12
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Arengupsühholoogia Käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Pärilikkuse ja keskkonna osa erinevate psüühiliste protsesside, võimete arengus Mõjutavad vastastikku - Geenidest sõltub tundlikkus keskkonna mõjude suhtes - Varane keskkonna stimulatsioon mõjutab aju arengut - Tundlikkus tuleneb bioloogilistest faktoritest Füüsiline areng - eri kehastruktuuride küpsemine Motoorne areng ­ uute motoorsete vilumuste omandamine Kognitiivne areng - lapse intellektuaalse funktsioneerimise areng Sotsiaal ­ emotsionaalne areng ­ muutused suhtlemisviisides, suhetes Arenguperioodid 2 esimest eluaastat - Imikuiga ­ 1. eluaasta - Väikelaps Varane lapseiga ­ eelkooliiga (2-7) Keskmine lapseiga ­ kooliiga (7-11) Teismeiga (11-19) Varane täisiga (20-30ndad) - Üleminek täisikka (18-29) Keskmine täisiga (40-50ndad) Hiline täisiga (pärast

Arengupsühholoogia
thumbnail
12
doc

Arengupsühholoogia

oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsündinu: Ajaline laps

Arengupsühholoogia
thumbnail
25
docx

Arengupsühholoogia

- seda hääletooni muutust kasutavad spontaalselt 3-4 aastased beebidega rääkides - kui sa räägid beebiga kõrgema häälega, siis ta kuulab sind tähelepanelikumalt ja kauem -> aitab kõne arengule kaasa! - räägime rõhutaustega ja pausidega - > aitab beebidel mõista, mis on tähtis (aitab kõne omandamisele kaasa ja hoiab nende tähelepanu) - kasutame lihtsamaid ja lühemaid lauseid ning sõnu - korrutamine (sama lause kordamine või kordan ühte märksõna või fraasi palju) - näoilmetel laseme rohkem mängida - nb!lapsed tunnetavaid erinevaid foneeme kuni 1 eluaastani ja pärast seda suudavad vahet teha ainult oma emakeele häälikutel -> aju õpib kategoriseerima sarnaseid häälikuid üheks kokku - sõnakasutus: võib lapsele öelda nii käsi ja kätu, ta saab aru ja see ei pidurda ta kõnearengut Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused - 1 kuused hakkavad koogama

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
7
docx

Arengupsühholoogia

ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta)

Psühholoogia
thumbnail
68
docx

Arengupsühholoogia loeng

Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga

Arengupsühholoogia
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia ­ kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika ­ õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale. EV psühholoogia

Eripedagoogika
thumbnail
36
docx

Arengupsühholoogia konspekt

Geneetilises infos pole otseselt kodeeritud organismi lõpptunnuseid, vaid ainult valkude molekulaarstruktuur., s.t. organismi kõik iseärasused on määratud tema valkude struktuursete ja funktsionaalsete omadustega. Kõik arenguprotsessid on taandatavad spetsiifiliste valkude (fermentide) sünteesile organismi eri arenguetappidel ja eri osades. Arengupsühholoogia on oma suundumuste poolest pigem arengubioloogia kui psühholoogia osa. Mõneti ajalooline paradoks, et arengupsühholoogia üldse kuulub psühholoogiaga samasse teadusse, kuna arengupsühholoogia uurimisobjekt- arengu protsess ja selle resultaadid- on see, mille vastu muud psühholoogia harud erilist huvi ei tunne. Põhiterminid. Kasvamine. Areng. Küpsemine. Kasvamine- aluseks igasugusele arengule ning seostub eriti keha välismõõtmete ja elundite füüsilise suurenemisega. Areng- osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes, funktsioonides või käitumises

Üldaine arengupsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun