Arengupsühholoogia eksamiks kordamine (0)

Arengupsühholoogia
Kuldvillak:  Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne  Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: 
lalisemine  Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm  Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt  Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria  Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole
siin ja praegu  See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse  Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: 
autoritaarne kasvatusstiil  Need on sotsiaalsete reeglite tüübid: moraalsed, konventsionaalsed, 
personaalsed, prudentsiaalsed  Seda demonstreeris Pavlovi katse koertega: klassikaline tingimine  Selle alla kuuluvad empaatia, abistamine ja heateod: prosotsiaalne 
käitumine  Nii nimetatakse seda, kui lapsed mängivad kõrvuti, kuid mitte koos: 
paralleelne mängimine  Need on neli Piageti kognitiivse arengu staadiumit: Sensomotoorne, 
operatsioonide-eelne, konkreetsete operatsioonide ja formaalsete 
operatsioonide staadium  Need on tunnetusprotsessid: tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine  See on elutule objektile elusolendi omaduste omistamine: animism  Tema lõi mõiste "lähima arengu tsoon": Võgotski  See on suutmatus mõista, et teistel on oma arusaamad, tunded, mõtted: 
egotsentrism  Nii nimetatakse mõtlemise kohandamist vastavalt uutele kogemustele või 
teadmistele: akommodatsioon  Hiline täisiga ehk vanadus hakkab sellest vanusest: 65+  Inimese füüsilised võimed on haripunktis selles vanusevahemikus: 18-30 
eluaasta vahel  See on Eriksoni teooria järgi hilises täiseas lahendamist vajav kriis: 
produktiivsus vs stagnatsioon  Need on Schaie kognitiivse arengu staadiumid: Omandamine, 
saavutamine, sotsiaalne vastutamine, täidesaatev funktsioon, 
reintegratsioon  See intelligentsuse vorm hakkab täiskasvanueas langema: voolav 
intelligentsus  Need on surmaga leppimise staadiumid: Eitus, viha, tingimine, 
depressioon, omaksvõtt  Need neli õppejõudu pidasid teile selles aines loenguid: Tiia Tulviste, Astra 
Schults, Mairi Männamaa, Kaia Kastepõld-Tõrs  Sellega tegeleb arengupsühholoogia: Vanusega seotud erinevused 
käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja 
autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: 
reliaablus ja valiidsus


 Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth
b. Lähima arengu tsoon - Võgotski
c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg
d. Väära uskumuse test - Wellman
e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind
f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid  nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest 
b. Formaalsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt  abstraktsetest propositsioonidest c. Konkreetsete operatsioonide periood – Suudab mõelda loogiliselt  konkreetsetest objektidest d. Preoperatsionaalne periood –  Klassifitseerib objekte ühe tunnuse alusel 3. Palun ühenda termin definitsiooniga a. Lähima arengu tsoon – Saavutuste ulatus, milleni laps üksi ei küündi,  kuid milleni ta suudab jõuda abistamise või juhendamise kaudu b. Kohandamine – Piaget’ teoorias areneva lapse skeemida muutmise  protsess, mis põhineb tema ja keskkonna vastastikusel toimel  c. Harjutamismeetod – Kui imik on mõne korra stiimuliga kokku puutunud  harjub ta sellega ega pööra sellele enam tähelepanu d. Assimilatsioon – Piaget’ teoorias areneva lapse keskkonna  tõlgendamise protsess oma juba olemasolevate skeemide abil 4. Ühenda idee selle pooldaja nimega a. Egotsentriline kõne - Võgotski
b. Kõne omandab kommunikatiivse funktsiooni arengu käigus - Piaget
c. Keel ja mõtlemine mõjutavad vastastiku teineteist - Võgotski
d. Keel on kommunikatiivne algusest peale - Võgotski
e. Lapseea egotsentrism – Piaget 5. Piaget’ poolt välja töötatud arvu jäävuse ülesande puhul peetakse üheks  valede vastuste põhjuseks sama küsimuse esitamist kaks korda järjest. Seda 
takistust on püütud ületada „ulaka karu“ lisamisega katseprotseduuri.  6. Kui vanalt hakkab imik peidetud mänguasja otsima? – Kaheksakuuselt
7. Kui vanad lapsed peavad osaliselt kaetud eseme nähtavaid osi teineteisega  seotuks? – Neljakuused 8. Formaalsete operatsioonide perioodis asetleidvaid muutusi on  seletatud –Võimalikkusest mõtlemise võime kasvuga; Tõhusamate 
mõtlemisstrateegiate omandamisega; Mälumahu suurenemisega 9. Miks ei ole imikul tahtelist kontrolli peidetud eseme järele sirutamise ja selle haaramise üle?
Sest tal on raskusi tegevuse ja mälu omavahelise koordineerimisega 10.Coxi arvates on Piaget’ kolme mäe ülesannet võimalik lihtsustada –  Asendades mäed objektiga, millel on selgelt eristatav ees- ja tagakülg Enesetest – Sotsiaalne areng


1. Palun ühenda kiindumuse kategooria nimetus ja lapse käitumise  kirjeldus a. Vältiv-ärev – On eemalolevad, ignoreerivad ema
b. Tõrjuv-ärev – Ei uudista uut keskkonda ema juuresolekul, on väga  ärevad, kui ema lahkub  c. Turvaline – Uudistavad ema juuresolekul ümbrust, on ema lahkumisest  häiritud d. Kaootiline – On segaduses, käituvad ema suhtes ambivalentselt,  puudub oskus stressiga toime tulla 2. Temperamenti määratletakse kui iseloomulikku emotsioonide ja  käitumise mustrit. Palun vii vastavusse nimetused ja kirjeldused a. „Rasked“ beebid – Kergesti ärrituvad ja uute olukordade suhtes  pelglikud b. „Kerged“ beebid – Mängulised ja kohanevad uute olukordadega kiiresti
c. Rahulikud või aeglased beebid – Väheaktiivsed ja mõõdukate  reaktsioonidega 3. Ühenda mõiste selle sisuga a. Moraalireeglite teadmine – Moraalne mõistmine
b. Moraalireeglite kasutamine mõtlemisoperatsioonides – Moraalne  järeldamine  c. Teadlikkus halvast ja heast – Moraalne mõistmine 
d. Moraalireeglite järgimine – Moraalne käitumine
e. Võime mõelda moraalsetest kogemustest – Moraalne järeldamine 4. Sotsiaalseid reegleid on neli tüüpi. Palun vii omavahel vastavusse  reegli tüübi nimetus ja sisu a. Kokkulepped ühistegevuste ladusamaks toimimiseks – Konventsioonid 
b. Reeglid, mis keelavad inimesel iseennast kahjustada – Prudentsiaalsed  reeglid  c. Universaalsed printsiibid õige ja vale käitumise üle otsustamiseks –  Moraalireeglid d. Teistepoolsed ettekirjutisi peetakse kohatuteks – Personaalsed reeglid
e. Isiklikud reeglid, millele vastavalt kujundatakse oma käitumine –  Personaalsed reeglid f. Kehtivad hoolimata autoriteedi arvamusest – Moraalireeglid ja  prudentsiaalsed reeglid  g. Kui autoriteet algatab muutmise, võetakse kasutusse uus reegel –  Konventsioonid 5. Võgotski seletas sümbolilist mängu kui – Rekvisiidi identiteedi ajutist  asendamist sümboliseeritava objekti identiteedi aspektidega 6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna  sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas 
inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude 
tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; 
Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8. Sooline identiteet on – Seotud soorolli tõlgendamisega
9. Piaget kasutas moraalse arengu uurimiseks poolstruktureeritud  intervjuu meetodit, mis sõltub – Lapse verbaalsest väljendusvõimest


10. Dunn uuris kaheaastaste laste moraalset mõistmist ja leidis, et –  Lapsed võivad olla häiritud sellest, kui normide kohaselt ei käituta; On 
teadlikud reeglitest ja nende järgimise nõudest. SOTSIAALNE ARENG Piaget’ järgsed seisukohad
 Margaret Donaldson: Lapsi tuleks testida ülesannetega, mille sõnastus on 
lapsele igapäevaelust tuttav   Hughesi katse lapseea egotsentrismist: 3,5aastased lahendavad 90% 
kordadest ülesande õigesti   Cox: erinevate perspektiivi määramise ülesannete erinev raskusaste, nt kas 
objekti esi- ja tagakülg on selgesti tuvastatavad  Vaimuteooria  o Arusaam teise inimese kavatsusest: 6kuused imikud mõistavad teise  inimese käitumist lähtuvalt tegevuse eesmärgist, mitte tegevusest 
iseeneses (Woodward, 1998)  o Arusaam teise inimese eelistustest: 18kuused lapsed teevad  näoväljenduste põhjal järeldusi teise inimese toidueelistuste kohta ning 
pakuvad teisele toitu vastavalt teise mitte enda eelistusele o 3aastane mõistab, et inimese tegevus ei sõltu ainult nähtavast ja  soovidest, vaid ka sellest, mida inimene usub (Wellman & Bartsch, 
1998)  o Nelja ja poole aastased lapsed saavad aru, et kõik ei jaga samu  uskumusi ning et uskumused võivad olla väärad (Wellman jt, 2000; 
2001)  o Väikelapse kompetents on piiratud: Ei oska analüüsida, milline meel  millist infot töötleb Väidab, et on alati teadnud asja, mida just kuulis  Vastsündinud on lühinägelikud (fookuskaugus u 30 cm)  o Eristavad eredust 
o Eristavad värve 
o Suudavad silmadega jälgida liikuvat stiimulit (Aslin, 1987; Bronstein,  1985) Sotsiaalse arengu eeldused vastsündinul  Nägemismeel Fantz (1963): vastsündinud eelistavad vaadata näosarnast 
mustrit  Jäljendamine Meltzoff ja Moore (1977): imikud imiteerivad keele näitamist, 
suu avamist ja huulte prunditamist Sotsiaalne naeratus 
 u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane   Sotsiaalne vastasmõju sh sotsiaalse kinnituse otsimine ehk juhised tundmatus
olukorras reageerimiseks (Campos et al., 2000) Lahutusoleku rahutus
 Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega   6-8 kuu vanuselt hakkab laps nutma, kui näeb ema lahkumas ehk protesteerib
lahus olemise vastu Harry Harlow (1905-1981) Kiindumuse aluseks on psühholoogiline turvatunne
 Katse: kaks asendusema John Bowlby seotusteooria


 Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus  o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti 
o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist 
o Ema hääle ja lõhna eelistamine 
o Naeratamine (rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk) 
o Põhjuseks hirm tundmatu ees 
o Hirm, mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod  Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainsworth ja Bell (1970)   Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse vahelise kiindumussuhte kvaliteedi 
mõõtmiseks   Jälgitakse väikelapse reaktsiooni  o võõras keskkonnas 
o võõrale inimesele ema juuresolekul 
o võõraga üksi olles 
o emaga uuesti kokku saades Neli kiindumuse kategooriat  Turvaline kiindumus  o aastane laps uudistab ema juuresolekul ümbrust 
o reageerib võõra ilmumisele positiivselt 
o ema lahkumisel on laps häiritud (ei reageeri ägedalt) 
o taaskohtumisel otsib emaga lähedust, jätkab mängu, pooleli jäänud  tegevust  o 60% uurimuses osalenud lastest  Vältiv-ärev kiindumus  o ei otsi lähedust emaga 
o last ei häiri võõraga üksi jäämine 
o 15% uurimuses osalenud lastest  Tõrjuv-ärev kiindumus  o hoidub ema lähedusse ja on ärev 
o laps on väga häiritud, kui ema lahkub ega luba võõral end lohutada 
o taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada 
o 10% uurimuses osalenud lastest  Kaootiline kiindumus  o laps paistab olevat segaduses 
o puudub organiseeritud viis stressiga toimetulekuks 
o 15% katses osalenud lastest Turvalise kiindumuse olulisus  On näidatud, et need lapsed, kes olid aastaselt turvaliselt seotud, olid kolme-
poole-aastaselt lasteaaias teiste seas populaarsed ja hästi kohanenud 
(Waters, Wippman ja Sroufe, 1979)   Samas võib oluline olla mitte seotuse tüüp iseeneses, vaid asjaolu, et laps ise 
on rõõmsameelse ja rahuliku loomuga (Kagan, 1984)


Kasvatusstiilid (Baumrind, 1971)  Soojus ja seotus (üks pool vastuvõtlikkusest)   Autonoomia tagamine (teine pool vastuvõtlikkusest)   Kontrollivus ja nõudlikkus  => autoriteetne, autoritaarne, kõikelubav, hooletusse jättev Varane lahutamine esmasest hooldajast või kiindumuse puudumine
 John Bowlby  o ema ja lapse varase kiindumussuhte häirimine toob tagajärjena kaasa  selle, et inimene on oma hilisemas elus emotsionaalselt ebakindel  o Sotsiaalsus, järjekindlus, saavutused Sotsialiseerimine  Sotsialiseerimine ehk ühiskonnale omaste mõtlemis- ja käitumismustrite 
omandamine  o Kuidas panna inimesi vältima ebasoovitavaid käitumisi, kui teisi  läheduses pole? Moraalsus vs kuulekus; internalisatsioon   Sotsiaalsed reeglid: juhised, kuidas erinevates olukordades (mitte)käituda   Sotsiaalsete reeglite tüübid (Turiel ja Nucci; Smetana)  o Moraalireeglid 
o Konventsionaalsed reeglid 
o Prudentsiaalsed reeglid 
o Personaalsed reeglid Lawrence Kohlberg: moraalne mõtlemine  1. Eelkonventsionaalne arutlus tagajärgedest  o 1.1 karistuse vältimisest või hüve/tasu saamisest lähtumine 
o 1.2 tegija vajadustest lähtumine   2. Konventsionaalne arutlus tegija kavatsustest  o 2.1 sotsiaalsetest suhetest, teiste inimeste arvamusest lähtumine 
o 2.2 konventsioonidest ja kohustustest lähtumine   3. Postkonventsionaalne arutlus moraalsetest otsustest  o 3.1 ühiskonnas kokkulepitud väärtustest lähtumine 
o 3.2 ideaalidest, südametunnistusest ja üldistest moraaliprintsiipidest  lähtumines Piaget: arusaam mängureeglitest  reegliteta mäng   muutumatute ja väliselt antud reeglitega mäng 


 vastastikusel kokkuleppel muudetavate või ise loodavate reeglitega mäng Mäng  Mildred Parten (1932):  o Üksimäng – sh pealt vaatamine ja tegevusetus (aga mitte sihitu  uitamine ega korduvad motoorsed tegevused)  o Paralleelne mäng – lapsed mängivad kõrvuti sarnaste leludega 
o Sidusmäng – lapsed tegutsevad eraldi, kuid vahetavad mänguasju ja  kommenteerivad teineteise tegevust  o Koosmäng – mängul on ühine eesmärk nt kujuteldava stsenaariumi  läbimäng, sh sotsiodramaatiline mäng ja müramismängud   Hilisemad staadiumid ei vaheta varasemaid välja, vaid eksisteerivad nendega 
kõrvuti (Rubin, Bukowski, & Parker, 2006) ning lapsed liiguvad vabamängu 
ajal ühelt teisele ja vastupidi (Robinson et al., 2003)   Muutub mängu sisu, mitte vorm (Pan, 1994; Rubin, Watson, Jambor, 1978) Sõprus  Varases lapseeas: ühe kaaslase eelistamine, tema suhtes positiivsete 
emotsioonide väljendamine, tema jäljendamine ja temaga koostöö tegemine   Koolieelikuna: sõbra “kasutegur”   Algklassides: ühised huvid, lähedus, lojaalsus   Murdeea eel: üksteise eest hoolitsemine, üksteise aitamine, tunnete jagamine Sõpruse tähtsus  ühine tegevus annab võimaluse sotsiaalsete oskuste harjutamiseks   mõtete ja tunnete tõlgendamine ja jagamine annab võimaluse saada aru teise
vaimuelust   hilisem sotsiaalne edukus   hilisem enese väärtustamine   hilisem väiksem tõenäosus depressiooniks Tõrjutud lapsed  ei meeldi kaaslastele ja neid ei austata   üksildased   võimalikud põhjused:  o kiindumusseisund, 
o vanemate kasvatusstiil, 
o lapse temperament, 
o küpsemise varasus   kohanemisraskuste suurenenud risk   hilisema antisotsiaalse käitumise suurenenud risk   agressiivne-tõrjututel hilisema ärevuse ja depressiooni suurenenud risk   endassetõmbunud-tõrjututel Prosotsiaalne käitumine  Empaatia ehk otsene emotsionaalne vastus teise inimese emotsioonidele 
(juba ühepäevastel imikutel)   Teod empaatilise distressi korral ehk abistav käitumine  o abistad või vaatad mujale; kas abi on adekvaatne? 


 Heateod ehk positiivsed moraalsed teod  o Eneseohverdamine 
o Altruism on tõenäolisem siis, kui enda vajadus sotsiaalse heakskiidu  järele on rahuldatud Kvaliteetne lastehoid  erialase ettevalmistusega töötajad   töötajad on lapse vajaduste suhtes vastuvõtlikud   üks täiskasvanu tegeleb korraga kuni kuue lapsega   toetab tähelepanuvõime arengut   soodustab seltsivust   aitab kaasa sotsiaalsele ja emotsionaalsele arengule Peamised mõisted  Jäljendamine vastsündinutel -  Ühine tähelepanu -  Vermimine -  Kiindumine (definitsioon, teooriad, eksperimendid) -  Võõra olukorra meetod -  Neli kiindumuse kategooriat -  Varane sotsiaalne deprivatsioon –  Sotsialiseerimine -  Sotsiaalsete reeglite tüübid -  Kasvatusstiilid -  Moraalse mõtlemise staadiumid -  Mäng, arenguetapid, reeglid --  Sooline identiteet -  Sõprus, tõrjutus -  Prosotsiaalne käitumine- KOGNITIIVNE ARENG  Kognitiivne areng viitab muutustele mõtlemises, mälus, tähelepanus, 
õppimises, suhtumises, motivatsioonis ja emotsioonides Kognitiivse arengu bioloogilised alused  Inimese aju areng võimaldab nii õppimist kui õpetamist   Aju areng määrab, mida, kui palju ja kui kiiresti suudetakse omandada   Fakte täiskasvanud inimese ajust:  o Kaal ~ 1,4 kg 
o Neuronite arv 10^11 
o Ühenduste arv neuronite vahel 10^15  Ajurakkude vaheliste ühenduste hulk muutub terve elu jooksul   Enamik rakke kujuneb välja esimese 3 raseduskuu jooksul   Esimesel eluaastal tekib rakkude vahele väga palju ühendusi   Järgnevate aastate jooksul ühenduste hulk muutub sõltuvalt keskkonnast, 
arenguetapist Oskuste omandamises esineb kriitilisi ja tundlikke perioode


 Tundliku perioodi möödumise järel ei pruugi oskuse täiuslik omandamine olla 
enam võimalik  Murdeealise ajus toimub eesaju koore aktiivsuse tõus ja kõiki piirkondi 
hõlmavate ühenduste tiheduse kasv  Eesaju koor areneb välja kõige hiljem - on seostatud nii kognitiivsete 
funktsioonide juhtimise kui ka emotsioonide, tähelepanu ja käitumise 
kontrolliga  Murdeeas toimuvad muutused otsustamise ja probleemilahenduse süsteemis, 
infotöötluse mahus ning kiiruses ja andmete struktuuris ning hulgas Terve elu kestvad muutused kognitiivses võimekuses  Elu jooksul igapäevaselt aktiivselt kasutusel olevates ajupiirkondades on 
aktivatsioon suurem, ka võib neuronite vahelisi ühendusi olla rohkem   kui vaja täita pidevalt teatud tüüpi ülesandeid, siis seoste hulk kasvab:  o N: Arvutimängud, taksojuhtimine, viiulimäng   ! Kord omandatud oskust tuleb püsivalt harjutada, muidu ajus seosed jälle 
kaovad. Kognitiivse arengu teooriad Kuidas teadmised arenevad?   Ajalooliselt vanim - James Marc Baldwini (1861-1934) lapse teadmiste 
progressiivse arengu teooriale   Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria   Lev Semjonovitš Võgotsky (1896-1934) sümboliliselt vahendatud kognitiivsete
protsesside arengu teooria   Informatsiooni-töötluslikud teooriad Jean Piaget (1896-1980) teadmiste omandamise arengustaadiumite teooria   Teadmine tekib tegija tegutsemisel objektidega   Kogu arengu alguseks on imiku manipuleerimine esemetega, edasi hakatakse 
manipuleerima ka abstraktsete objektidega (omadused)   formaalne mõtlemine seisneb konkreetse mõtlemise 
dekontekstualiseerumises.  Kognitiivse arengu jaoks on bioloogilised eeldused ja keskkondlikud 
tingimused vajalikud ent ebapiisavad. Keskne konstrukt on tasakaalu otsmine.  Tasakaalu otsimine – inimene üritab vältida vastuolulisust ning seetõttu 
kaldub tasakaalu otsimisele.   Tasakaalu puudumine:  o Ebastabiilsus kui sama tegevus on seotud erinevate tulemustega 
o Kompenseeritavuse puudumine – kui vastupidised tegevused ei tühista  üksteist  o Poolik järeldus kui tegevuste koordineerimine ei ole paratamatu  Teadmiste otsingus mängib olulist rolli assimilatsioon – tegevuse käigus 
kohatud objektidele kooskõlalise tähenduse otsimine.   Otsingu tulemuseks on teadmiste organiseerituse tase e. skeem, mis olemas 
teatud määral igal arengutasemel. 


 Samas võib eksisteerivaid teadmisi ümber lükata akommodatsiooni käigus –
olemasoleva skeemi muutmine erinevate teadmiste/kogemuste vahel 
valitsevate vastuolude tõttu Piaget’ kognitiivse arengu mudel   Areng läbib erinevaid staadiume, teadmiste arengus on kolm erinevat 
teadmise taset   Hilisemad staadiumid järgnevad varasematele vastavad paremini reaalsuse 
nõudmistele   Iga staadiumiga seotud vanuselised piirid on keskmised ning võivad erinevate
laste ja kultuuride vahel suuresti varieeruda.   Staadiumide järjekord on muutumatu   I-III staadium on universaalsed, IV aga omane vaid täiskasvanute teatud liiki 
mõtlemisele arenenud tööstusühiskondades Sensomotoorne staadium 
 Imikueas (0-2 a.) Praktilise intelligentsuse staadium mille lõpuks 
konstrueeritakse ettekujutus tegelikest objektidest   Üleminek edukat tegutsemiselt mõistmisele   Lapseeas (2.-12.a) toimub esindava (representational) mõtlemise areng  Operatsioonide-eelne e. preorperatsionaalne staadium   (2.-7. a.) Laps pole veel omandanud päris loogilist mõtlemist.  Konkreetsete operatsioonide staadium   (7.-12.a.) Tegutsemine reaalsete objektidega.   Laps suudab mõelda loogiliselt „konkreetsetest“ probleemidest „siin ja 
praegu“.   Üleminek objektide esindamiselt formaalsele mõistmisele  Formaalsete operatsioonide staadium  (puberteediiga)  konstrueeritakse abstraktseid objekte mis ei piirdu ainult reaalse maailmaga Sensomotoorne staadium   Varases arengus „õpetab käsi silma.“ Meelte andmed on esialgu lahus ning 
hakkavad koordineeritult tööle alles lapse enda tegevuse kaudu.   Algselt ei ole imikute taju maailmast info hankimiseks adekvaatne   Imik ei ole võimeline objekti ajas ja ruumis säilitama. Kuni 18. elukuuni ei saa 
laps aru, et objektide ilmumine ja kadumine on seotud nende liikumisega 
ruumis – objektil puudub jäävus, ainelisus ja identiteet.   A mitte B test Sensomotoorse staadiumi fenomenide seletusi kaasajal   Imikud tajuvad objektide suuruse ja kuju jäävust, tahkust ja püsivust varases 
eas   Bower (1971): ei kehti väide „mis silmist, see meelest“.   Baillargeoni (1991): lapsed eristavad nähtamatust ja haihtumist Võibolla ei ole
imikute raskused peidetud asjade otsimisel seotud tajuga vaid hoopis:   Motoorsete oskuste arenguga – raskused haaramisel 


 Mäluga – imiku võime asju meeles pidada on piiratud   Piaget’ teooriast võib paika pidada väide, et IV alastaadiumis on oluline just 
võime koordineerida kahte järjestikust tegevuste jada kui vahendeid 
lõppeesmärgi saavutamiseks Operatsioonide-eelne staadium (2,5- 6 a.)   Süstemaatilise loogilise mõtlemise omandamine – ülesandeks on mõtlemise 
organiseerimine vaimsete operatsioonide süsteemiks.   Mõtlemist eristavaks jooneks on võime keskenduda korraga vaid probleemi 
ühele silmatorkavale omadusele.   Domineerib see, kuidas asjad vahetult näivad olevat   Sellise mõtlemise näiteks on nii jäävusprobleemide lahendamisel tekkivad 
tüüpvead kui ka raskused klassi lülitamise probleemis. Jäävuse mõistmine   Jäävuse mõiste – arusaam, et aine põhiomadused jäävad samaks, 
vaatamata pinnapealsetele muutustele aine välises kujus. Nt. Mahu jäävus, 
arvu jäävus, massi jäävus.   Eelkooliealine laps ei suuda arvestada korraga mitut dimensiooni – 
võrreldakse osi osadega mitte aga osi tervikuga   Samuti ei suuda arvestada pööratavus  Lapseea egotsentrism - maailma nägemine vaid iseenda positsioonilt, 
võimetus teha vahet iseenda ja teiste võimalikel vaatepunktidel   Nt: kolme mäe katse   Egotsentriline on ka laste keel – olemuselt pigem monoloog kui dialoog. 
Puudub selge kommunikatiivne funktsioon. Animism   Animism – elu omistamine elututele objektidele.   Selline mõtlemine on lastele iseloomulik kuni ~10. eluaastani.   Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, 
millest and aru saavad.   Lapsed on võimetud eristama näivust ja tegelikkust.   Eelkooliealised lapsed usuvad, et tegevus on elu kriteeriumiks ning seetõttu 
omistatakse kavatsusi kõigele, mis liigub   Olulisemaks tunnuseks peavad Piaget’ arvates lapsed näivalt iseeneslikku 
liikumist Operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval   Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste 
raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid 
sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste 
jaoks tähendus.   ! Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb 
ja millist vastust ta ootab  Jäävusprobleemidest  o Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem  kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse 
käigus erinevalt   Egotsenrilisusest 


o Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga 
o Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega  saavad ka väiksemad lapsed hakkama.  o Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad  vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis 
liikumisega kaasnevatest muutustest.  o Egotsentrilisest keelest - Võgotski arvates on keel kommunikatiivne  algusest peale. Keel ja mõtlemine arenevad samaaegselt, ning 
mõjutavad üksteist, et ühinedes luua inimesele ainuomane mõtlemise 
vorm – sisemine kõne e. verbaalne mõtlemine.  Näivus ja tegelikkus e. animismismist  o Enne 4. eluaastat lähtuvad lapsed peaasjalikult isiklikust kogemusest,  ning peavad seda reaalseks. 4. aastased aga on võimelised juba 
eristama näivust ja reaalsust:  o Flavelli (1983) kivi moodi värvitud käsn 
o DeVriesi (1969) kass, kelle pandi ette koera mask 
o Carey (1985) näidanud, et 4 aastased lapsed animismi omistamisel  ebajärjekindlad. Lastel puudub väljakujunenud mõiste elusatest 
asjadest, mis elututest objektidest eristuvad – neil on olemas intuitiivne
teooria bioloogiast, mis tugineb kogemusele aga puudub piisav 
bioloogiline teadmine.  o Inagaki (1990) kuldkala-kasvatajad vs kalata lapsed 
o Siegal (1991) katse piimaklaasiga 
o Seega – animism võib tuleneda elusolendite mõistmiseks  iseenda analoogia põhjal loodud täiesti usaldusväärse 
strateegia laiendamisest elututele asjadele Konkreetsete operatsioonide staadium   Toimub üleminek tajuandmete usaldamiselt loogika usaldamisele – selle 
tulemusena ei põhjusta jäävusprobleemide lahendamine enam raskusi   Laps suudab loogiliselt arutelda ning operatsioone pöörata   Tunnuseks on see, et otsuseid põhjendatakse loogiliselt. Siiski ollakse 
raskustes ülesannetega, kus korraga vaja keskenduda kahe objekti 
omadustele   Mõtlemine jääb piiratuks, sest laps vajab mõtlemise toetamiseks konkreetset 
objekti – ei suudeta käsitleda puhtalt hüpoteetilisi probleeme.   Omandatakse järgmised loogilised operatsioonid – järjestamine (ajalise/ 
ruumilise paiknevussuhte mõistmine), klassifitseerimine (objektide 
paigutamine hierarhilistesse klassidesse), nummerdamine (ühendatakse 
klassifitseerimise ja järjestamise oskused) Järjestamine   A on pikem kui B ja B on pikem kui C. Milline pulk on kõige pikem?   Kui laps suudab selliseid ülesandeid lahendada, on ta mõistnud transitiivse 
järeldamise reegleid. Samas piirdub järeldamisvõime vaid konkreetse 
objektidega   Bryant ja Trabasso (1971) – värviliste pulkadega katse   Russell (1978) lihtsamaid järjestamise ülesandeid võivad lapsed lahendada ka 
lihtsalt kujutluspiltide abil 


 Bryant ja Koptynskya (1976) kirjude pulkadega aukude sügavuse mõõtmine   Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete 
mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid   Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide 
kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti 
hüpoteetiliste situatsioonide üle.   Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele 
rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud 
ülesannete puhul.   Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele
omadusele Formaalsed operatsioonid tänapäeval   Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele 
omane   Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt 
mitte kvalitatiivselt   Ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist 
nõudvaid ülesandeid, kui ülesandest on kõrvaldatud mitmetimõistetavus. Lev Võgotski (1896-1934)   sotsio-kultuuriline käsitlus kirjeldab kuidas sotsiaalsed vahendid väljenduvad 
indiviidi psüühikas   Loomulik areng on seotud bioloogilise arenguga ning reaktsioonidega 
keskkondlikele tingimustele   Kultuuriline areng on seotud sümboliste ja/või kunstlike stiimulite 
omandamisega.   Kultuuriline vahendatus ei asenda bioloogilisi protsesse – need kaks 
arenguliini on paralleelsed, arenevad paralleelselt kogu elu. Lähima arengu tsoon (Zone of Proximal Development)   on metafoor erinevuse kohta, mis iseloomustab indiviidi sooritust ja 
juhendamisel saavutatavat sooritust   Erinevus selle vahel, mida laps on võimeline probleemide lahendamisel 
saavutama üksinda ning mida täiskasvanute või eakaaslaste abiga.   Lapse teadmised arenevad keerukamate lahenduste suunas täiskasvanu 
juhendamise kogemuse kaudu   Mängus võtab laps sageli üle sotsiaalsed rollid, mida tal igapäevaelus veel ei 
ole – mängimise kaudu õpib rolle mõistma.  Arengu mõistmise võtmeks tuleb mõista, et sotsiaalset suhtlemist 
vahendavad semiootilised süsteemid, millest kõige olulisem on keel   Kuidas laps omandab kognitiivsete protsesside arengus inimestevaheliseks 
suhtlemiseks kasutavad märgisüsteemid?   Märgisüsteemid on: keel, mnemotehnilised võtted, loendamise võtted, 
algebra sümbolid, kunst, kirjutamine, skeemid, diagrammid, kaardid, joonised 
ja muud kokkulepitud märgid  Arengu allikaks ei ole ei laps ise, ega ka kultuurilised vahendid vaid lapse ja 
vahendite kasutamise vaheline interaktsioon. 


 Kultuuriliste vahendajate kasutuselevõtt ei muuda tegutsemist kergemaks 
vaid toob kaasa kvalitatiivselt uue tegutsemisviisi   Nt. keelatud värvide mäng   Lapsed võivad näiliselt kasutada küll samu mõisteid kui täiskasvanud, ent 
tegelikult toimub sageli mõiste areng   Nt. kategoriseerimise ülesanne  Kõik funktsioonid ilmnevad lapse kognitiivses arengus kaks korda – esmalt 
kasutatakse neid vaid inimestevahelisel suhtluse ja alles seejärel 
internaliseeritakse indiviidisiseseks   Laste probleemilahendusoskused ei arene mitte füüsilises keskkonnas 
tegutsedes vaid sotsiaalsetes protsessides osalemise läbi. Egotsentrilisel kõnel planeeriv ja reguleeriv funktsioon  Egotsentriline kõne on tuletatud sotsiaalsest kõnest ning muutub järk-järgult 
sisekõneks   Võime oma käitumist verbaalselt reguleerida märgib siirdumist varasest 
lapseea staadiumist keskmisesse lapseikka.   Luria (1959) ülesanne – pigista palli, kui näed rohelist tuld, ära pigista palli, 
kui näed punast tuld.  o Eelkooliealised lapsed satuvad instruktsioonist segadusse ja pigistavad  palli ükskõik millist tuld nähes, kooliealised lapsed järgivad 
instruktsiooni. Kaasaegsed sotsio-kultuurilised käsitlused   Kultuurinormid mõjutavad laste igapäevaelu ja seeläbi ka nende võimalusi 
õppimiseks.   Õppimisvõime aluseks on imiku oskus kasutada kordamööda suhtlemist ja 
jagatud tähelepanu. Ka on oluliseks osutunud laste võime mitte lihtsalt 
käitumist imiteerida vaid mõista kavatsuse seost käitumisega (Tomasello)   ! Mida sarnasemad on inimeste arusaamad maailmast ja sellest, kuidas asjad 
käivad, seda edukam on suhtluse käigus toimuv infovahetus. Mis siis ikkagi kognitiivse arengu käigus muutub?  Taju areng saavutab täiskasvanutega võrdse taseme üsna kiirelt ja lapsed 
suudavad juba varakult taju abil oma tegevust juhtida  Taju täidab peamiselt kolme ülesannet:  o Märkamine – panna tähele seda, mis on oluline 
o Identifitseerimine – tajutava ära tundmine 
o Lokaliseerimine – tajutava objekti/sündmuse kauguse  hindamine/asukoha määramine Sünnist alates on taju suunamiseks 
olemas:   Tahtmatu tähelepanu, mille mehhanism orienteerumisrefleks sunnib 
tähelepanu koondama ja   Tahtlik tähelepanu, mille abil otsitakse huvitavat informatsiooni  Taju ja tegevus on omavahel tihedalt seotud – taju suunab tegevust ning 
tegevus omakorda loob uusi võimalusi tajumiseks   Tähelepanu tõttu valitakse kogu infost ainult osa, mida töödelda ning muu 
lükatakse kõrvale.   Teise kooliastme alguseks on laste tahtlik tähelepanu hästi arenenud, ent 
raske on veel ebaolulise info mahasurumine ning tähelepanu koondamine, 


sest tahtlik ja tahtmatu tähelepanu toimivad sageli korraga – tahtlikult 
saab töötlema hakata seda, mida eelnevalt on tahtmatult märgatud ning 
pigem märkame me asju, mis meie ootuste ja huvidega sobivad.  o Näide: Mitu korda vahetavad valged palli?   Igas vanuses inimesed ei märka ega säilita informatsiooni, mis on vastuolus 
nende teadmiste või uskumustega ning ootuste mõjul võidakse isegi tajuinfot 
moonutada  o Näide: Kumb kukub kiiremini?  Kirjaoskuse omandamine avaldab ajule (ja tajule) kustumatut mõju  Tähestiku õppimine võimaldab mõista, et sõnu märkivaid helisid on võimalik 
võtta algühikuteks ja neid uudselt kombineerida Aju tasandil eristub matemaatilisest mõtlemisest oskus mõista sümboleid ja 
tajuda hulki   Kiirusagarat seostatud numbreid ja nende tähendust sisaldavate teadmiste 
kujunemisega   Vasaku poolkera piirkonnad seotud hulga suuruse mõistmisega, hulka märkiva
sõna teadmisega ja sümboli mõistmisega   Parem poolkera seotud hulga umbmäärase määramisega   Probleeme arvutamises võib põhjustada  o Raskus numbrireas loendamisel 
o Vähene võime kujutada objekte ette arvuruumis Mälu ühikud  kujundid, mõisted, kategooriad, stsenaariumid ja skeemid on indiviidi 
organiseeritud tähenduslikud konstruktsioonid   Mälu arengus on olulised järgmised kolm protsessi:  o Kodeerimisel saab meelde jätta nii detailset infot kui üldisemat  muljet. Lapsed jätavad meelde ennekõike just detaile ja vähem üldist 
olukorra kokkuvõtet, mistõttu on ootuspärane, et nad unustavad 
rohkem  o Säilitamise kohta on leitud, et alla 6-aastased lapsed on peale  uuritavat sündmust ja enne meenutamist toimuva poolt oluliselt 
mõjutatavamad kui vanemad lapsed.  o Ammutamise puhul suudavad juba eelkoolilapsed lahtiste küsimuste  peale meenutada täpset ja olulist informatsiooni, ent seda meenub 
vähe. Spetsiifilisi detaile puudutavate küsimustega tuleb oluliselt 
rohkem infot välja ning kui tegemist ei ole suunava küsimusega, aitab 
nendele vastamine mälujälgi kinnistada.   ! Abitegevustega on võimalik mälestusi nii toetada kui ka rikkuda  Mälu arengut on seostatud muutustega neljas valdkonnas:  o Muutunud baasprotsessid ja töötlusvõime 
o Muutunud strateegiad 
o Muutunud metakognitsioon 
o Kasvav valdkonnaspetsiifiline teadmine  Baasprotsessid on sageli kasutatavad, kiiresti sooritatavad mälutegevused –
nt seostamine, üldistamine, ära tundmine ja meenutamine; neile tuginevad 
kõik ülejäänud kognitiivsed protsessid   Õppimise aluseks on kaasasündinud võime luua seoseid e. assotsiatsioone 


 Ära tundmine, mis väljendub harjumises (habituatsioon) ja selle kaos on 
samuti sünni hetkest olemas, ent see oskus areneb edasi kuni kooliea 
alguseni.   Meenutamine, sh imiteerimine on oluliselt seotud uute käitumisviiside 
õppimisega, märgatav areng juba esimesel eluaastal.   Üldistamine võimaldab juba 3-kuustel avastada seoseid oma tegevuse ja 
tagajärje vahel, ent selles vanuses sõltub üldistamine tugevasti korduste ajast
ning tingimustest   Lisaks muutuvad  o Pidurdusvõime – edukas sooritus eeldab ka ebaoluliste protsesside  pidurdamist. Piaget’ leiud viitavad, et areng kestab kuni murdeeani  o Töötlusvõimsus – on selge, et vanemad lapsed suudavad suuremat  hulka samaaegselt töömälus hoida kui nooremad, ent pole selge, kas 
see paremus tingitud taustateadmistest või baasvõimekuse muutusest.  o Töötluskiirus – vanusega paraneb nii võime vahetut infot töödelda kui  ka mälus olevat infot töödelda. Töötluskiirus suureneb kiiremini 
lapseeas, ent jätkub kuni hilise murdeeani välja. On leitud viiteid, et 
kiiruse kasv on lisaks paremate strateegiate kasutusele võtule seotud 
ka üldise füüsilise küpsemisega. Strateegiad   on kognitiivsed või käitumuslikud tegevused, mida kontrollitakse tahtlikult 
ning rakendatakse mälu efektiivsuse tõstmiseks   Oskus strateegiaid kasutada paraneb ajaga:  o nooremad lapsed rigiidsemad 
o arenedes laiendatakse nii kasutusvaldkonda kui ka strateegia  variatsioonide hulka.  o strateegia kasutus sõltub ka kogemusest 
o Juba enne 2-aastaseks saamist kasutavad lapsed lihtsamaid  strateegiaid objektide asukohtade meelde jätmiseks  o Kooliealised lapsed kasutavad info meelde jätmiseks kordamist rohkem  kui nooremad  o Organiseerimine – areneb samas tempos kordamisega: 5-6 sed  teevad seda vähe, 9-10sed palju. Kui vanemad lapsed kord on 
organiseerimise kasulikkust mõistnud, rakendavad seda sageli, 
nooremad aga ei pruugi üldistada.  o Tähelepanu suunamine – 4. ja 8.nda eluaasta vahel areneb  strateegiana, mille kohaselt tuleb õppimiseks suunata tähelepanu ainult
olulisele Metakgontisioon   e. oskus oma teadmiste kujunemisega arvestada areneb kuni teismeeani   Nii koolilastel kui ka täiskasvanutel on eksplitsiitseid tedvustatud faktiteadmisi
ja implitsiitseid alateadlikke protseduurilisi teadmisi mõtlemisest ja mälust, sh 
arusaam ülesannete, strateegiate ja inimeste erinevusest.   Enamik neist teadmistest on omandatud 5. ja 10. eluaasta vahel   Näiteks:  o Juba 2-aastased suudavad rakendada reegleid lausungite  konstrueerimiseks ning mõne aja pärast neid reegleid sõnastada. 


o Samas keelduvad paljud 5- aastased tunnistamast, et nad midagi ära  on unustanud ning peavad oma mälu piiramatuks, umbes pooled 1. 
klassi lastest teavad, et äratundmine on lihtsam kui vaba meenutus 
ning kõik 5ndikud teavad nii seda kui ka fakti, et teksti mõte jääb 
paremini meelde kui konkreetne sõnastus. Mida rohkem teame, seda paremini õpime ja rohkem jääb meelde   Valdkonnaspetsiifilise teadmise mõju on nii suur, et teemat tundvad lapsed 
suudavad enam meelde jätta kui valdkonnas algajad täiskasvanud   Valdkonnaspetsiifiline teadmine võimaldab paremini meelde jätta olulist ning 
avastada vigu isegi võrreldes kõrgema IQga mitteeskpertidega, ent kõrge IQ 
loob eeldused kiiremini eksperdiks saada.   Juba 3-aastased suudavad endale tüüpiliste tegevuste kohta luua 
stsenaariume, mis aitavad juhtida tähelepanu antud olukorras olulistele 
detailidele ning tagab, et kõik olulised detailid saaksid mällu salvestatud.   Temaatilise teadmise aktivatsioon aitab aktiveerida ka seotud või lähedast 
informatsiooni, mis teeb selle meenutamise lihtsamaks:  o Näiteks:   meenuta k-tähega loomi, seejärel meenuta a-tähega loomi Vs   meenuta k-tähega loomi, seejärel meenuta riikide nimesid Mõtlemise areng  muutuvad mõtlemise elemendid, paraneb probleemilahendusoskus ning 
loogiline järeldamine   Mõistete kujunemisel kategoriseeritakse objekte sama mõiste alla kuuluvaks 
mingite ühiste tunnuste alusel.   Tavamõiste korral lähtutakse asjade välistest, nähtavatest ühisomadustest 
ning mõiste seotusest teiste mõistega pole lapsed tavaliselt teadlikud.   Teadustmõisted esitatakse mõistete süsteemis, neid on võimalik seletada 
teiste mõistete kaudu.  o Minu õel on kaks venda. Mitu venda ja õde on tema vendadel?   Imik kujundab oma mõisted eelkõige taju ja kogemuse alusel ning esimese 
viie eluaasta jooksul omandavad lapsed nii hulga mõisteid   Just sündmuste mälu on aluseks hiljem arenevale semantilisele mälule, kus 
sisalduvad mõisted e. teadmised objektidest ja nähtustest.   Tegelikult ei lõpe mõistete omandamine mitte kunagi ning ka täiskasvanud 
omandavad uusi mõisteid, organiseerides ja kategoriseerides oma 
olemasolevaid teadmisi üha uuesti.  Lapse jaoks võib probleemi olla raske kas seetõttu, et ta ei tea, millised on 
ülesande olulised punktid ja millised ebaolulised või seetõttu, et ta peab 
samaaegselt arvestama mitme faktoriga.   Probleemilahendusoskuse uuringud on näidanud:  o Uuem ja parem strateegia ei asenda täielikult varasemaid, enamasti  eksisteerivad eri lahendusviisid kõrvuti veel pikka aega  o Mitmeid lahendusi samale probleemile suudavad pakkuda igas vanuses  inimesed Uute strateegiate kasutuselevõttu ajendab ebaedu sama 
sageli kui edu Loogiline mõtlemine


 Loogilise mõtlemise kasutamist soodustab infotöötluslikku koormust 
vähendavate strateegiate õpetamine  Deduktiivne probleem:  o Kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid
o Tobor on poogipop
o Kas Tobor kannab saapaid?  Induktiivne probleem.  o Tobor on poogipop. 
o Tobor kannab siniseid saapaid 
o Kas kõik poogipopid kannavad siniseid saapaid?  Loogilise järeldamise oskust mõjutab:  o Järeldamise baasloogika mõistmine 
o Alternatiivsete strateegiate vahel valimine 
o Piiratud informatsioonitöötlus   Eelkoolieas areneb oskus teha vahet induktiivsel ja deduktiivsel järeldamisel, 
ning suureneb arusaam järelduste tõekindlusest Infotehnoloogia ja kognitiivne areng   B. Sparrow: Nutivahendid kui supermäluga sõbrad, kellele tuleb osata vaid 
õigeid küsimusi esitada   Arvutimängud nõuavad rohkem visuaalset ja vähem verbaalset 
informatsioonitöötlust:  o Soodustavad ruumi tajumisega seotud oskuste kujunemist (mentaalne  rotatsioon, 2-dimensiooniliste objektide kujutlemine 3-
dimensionilistena, mentaalsed kaardid)  o Soodustavad ikoonilise/analoogse esituse kujunemist – oskus mõista &  kasutada pilte, sümboleid, jooniseid  o Paraneb (visuaalse) tähelepanu jagamise oskus 
o Mitte-verbaalse IQ kasv Motivatsioon ja kognitiivne areng   Oskuste kasutamise edukus sõltub suuresti just usust enda võimekusse e. 
enesetõhususest   Madal enesetõhusus mingis valdkonnas põhjustab keeruliste ülesannete 
vältimist, madalate eesmärkide püstitamist ning vähest pühendumist nendele 
eesmärkidele.   Kõrge enesetõhusus soodustab saavutusi – keerulised ülesanded on 
väljakutseteks, mida on võimalik ületada pühendumise abil.   Õpilaste akadeemiline edukus sõltub nii nende endi enesetõhususest kui ka 
nende õpetajate usust oma õpetamisvõimesse ARENGUPROBLEEMID JA -HÄIRED Mis on norm?   subjektiivne norm   ideaal, täiuslikkus   kultuuriline lähenemine 


 statistiline lähenemine   teoreetiline   kliiniline norm Normaalne areng vs häire   Hinnatakse emotsionaalset, sotsiaalset ja intellektuaalset funktsioneerimist   Arenguhäired kui  o tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust 
o nooremale eale iseloomulik käitumine 
o ootuspärane, aga problemaatiline käitumine   Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus   Arvestada võimalikke mõjutegureid  o keskkond ja kontekst 
o komorbiidsus Lapse – ja täiskasvanuea häired 
 Oluliselt erinevad, prognoos ja põhjused erinevad   Täiskasvanuea häirete hindamisel ei oma vanus olulist rolli    Arengut iseloomustavad järsud muutused ja enamikel lastel ilmneb 
mõningaid psühholoogilisi probleeme   Lapsed reeglina ei otsi ise abi - sõltuvad täiskasvanutest Riskifaktorid   Tingimused ja olukorrad, mis tõstavad psühhopatoloogia tekkimist  o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud 
o lapse ja keskkonna tasandil   Mõjud kombineeritud !!!   Võivad mõjutada igaüht, kuid eri viisil ja määral   Mõjuvad teatud juhtudel suurema tõenäosusega  o HAAVATAVUS Lapse arengu riskifaktorid   Pärilikkus   Sünnieelsed ja –järgsed kahjustused   Haigused   Temperament   Võimed ja enesehinnang   Atributsioonid Downi sündroom   levimus 1:800 -8,32:10000   vanemate vanus riskiteguriks   aeglasem areng  o kognitiivne, keel, sotsiaalne areng   mahajäämus motoorikas   toimetulekuraskused igapäevases elus   füüsilised anomaaliad, südamehaigused, hüpotoonia  o lühem eluiga Klinefelteri sündroom 


 lisakromosoom XXY (ema vanus riskiteguriks)   levimus 1:500-1:1000   sotsiaalsed ja käitumisprobleemid  o ärevus, impulsiivsus, agressiivsus, kohanemisraskused,  enesessetõmbumine, häbelikkus   kognitiivsed probleemid (EF defitsiit)  o tähelepanu 
o kõne-keeleprobleemid kuni 85% 
o õpiraskused (lugemine, kirjutamine)   peenmotoorika  o koordinatsioon, kiirus, tugevus   haiguste risk  o sigimatus, rinnavähk, skisofreenia Alkohoolne fetopaatia (FAS)   FAS ema alkoholi liigtarbimise tagajärjel  o 6 standardühikut alkoholi   levimus 1-2:1000 elussünni kohta   käitumisprobleemid   kognitiivne defitsiit, õpiraskused, VAM  o tähelepanu, mälu, EF, verbaalsed võimed   motoorikaprobleemid   anomaaliad  o düsmorfne nägu, väike pea, lihas-luustiku arengu peetus   probleemid hilisemas eas   ainetetarvitamine, seaduserikkumine, koolist väljalangemine Enneaegsed   Sündinud enne 36GN  o < 32GN, < 29GN 
o < 2500g väike, < 1500 väga väike < 1000 üliväike sünnikaal   0,8-1% elussündidest <1500g, 3% kõigist  Arengu ennustajaks ajukahjustuse olemasolu, kodune keskkond   Mitmed riskitegurid (bioloogiline, sotsiaalne)   Arenguprobleemid 40-50% Enneaegsete arenguprobleemid   Lapsed kasvavad probleemi sisse   Tulemus mõjutatud varasest terviseseisundist   Kognitiivsed võimed, motoorika ja keel/kõne  o tähelepanu, visuomotoorsed võimed   õpiraskused  o klassikordajad, HEV   käitumisprobleemid   sotsiaalsed suhted   kaugmõjude kohta vastakaid tulemusi  o käitumisprobleemid, riskivalmidus 


o lähedussuhted, stress 
o haridustee lühem Fenüülketonuuria   levimus 1:15 000   häiritud fenüülanaliini ainevahetus   kahjustused kognitiivses arengus (EFd)   käitumisprobleemid (sh ADHD), VAM, õpiraskused, keeleprobleemid   mikrotsefaalia   dieetravi korral on kognitiivsed kahjustused välditavad, ADHD enam 
kontrollitud Lapse arengut mõjutavad faktorid   Riskifaktorid  o Pereprotsessid: kaotused, lahutused, väärkohtlemine vanemlik hool 
o Vanemad: vaimne tervis, ainete tarvitamine, haridus 
o Pere struktuur: üksikvanem, stress, ülerahvastatus, vaesus 
o Eakaaslased: tõrjutus, hoolimatus 
o Kool: õpetajad, kooli ressursid 
o Ühiskond 
o Sotsiaalsed Keskkond  Kaitsefaktorid  o Isiklikud: sugu, IQ, temperament, sotsiaalsus, tajutud kontroll, EH,  toimetuleku- ja kiindumise stiilid  o Pere: vanem-laps suhted, vanemlik stiil, pere ühtsus, rutiinid, toetus,  ressursid  o Välised: sõprus, õpetaja toetus, kooli ressursid, organiseeritud  tegevused, kogukonna ühtsus Laste väärkohtlemine   Raputatud lapse sündroom (RLS/SBS)  o Eestis 40,5:100 000  <1a, mujal 27:100 000 <1a
o Oht suurem kui P, <1a, rahutu, EV, mitmik, noor ema ja mittestabiilne  pere o 75 % kahjustused erinevas ulatuses ja kombinatsioonis
o Surm; halvatus; epilepsia; VAM, kog. Häired; psüühikahäired;  pimedaksjäämine; käitumisprobleemid Institutsioonis kasvamine   Ceausescu (Rumeenia) 1966 poliitika The Bucharest Early Intervention Project  Arengu mõjutajad  o hoolitsuse tase, isolatsioon, arengu jälgimise tase   Sotsiaalsete ja käitumisprobleemide risk  o seotus, kiindumus, IQ ja EF, käitumis-, tähelepanuprobleeemid, autism,  kasvupeetus   Kasupered vs institutsioonis kasvavad lapsed  o 136 last (0,5-2,5a: hindamised 9, 18, 30, 52k, 8a, 12 a) Institutsioonikeskkonna kaugmõjud 


 mõjud pöördumatud   kognitiivne kasv kui kasuperes enne 2a  o ajastus! 
o erinevused gruppides EFs   kesised sotsiaalsed oskused   psüühikahäireid enam  o depressioon, ärevus Kaitsefaktorid   Faktorid, mis võimaldavad säilitada, soodustada arengut  o bioloogilised, psühholoogilised, käitumuslikud 
o lapse, keskkonna tasandil   Mõjud kombineeritud, toimivad eri tasanditel   Võivad alandada võimaliku riski mõju Häirete esinemissagedus   Suur varieeruvus uuringuti  o 7-14% USA lastest/ noorukitest on mõned arenguhäired (Knopf, 1984) 
o 14-20% lastest arengu -, emotsionaalsed - ja käitumishäired, neist  tõsiseid 8-10% (Sattler, 1995)  o 20% noorukitest kergemad või tõsisemad psühhiaatrilised probleemid,  noorematel 14-26% (Rutter, 1979)  o pervasiivseid AH 116:10000 (Baird, 2006) (4-6:10000, Wright, 1976)   20-30% lastest probleemsed (Liivamägi, 1996/1999)  o 1700 last (5 vanuserühma, 2-18a) 
o vanemad > õpilased > õpetajad Häirete epidemioloogia   Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid   Psühholoogilised probleemid P > T   Emotsionaalsed probleemid T > P   T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus  vanusega   P häirete esinemine 10. ja 20. eluaasta vahel järkjärgult vaibub (v.a 
depressioon) Vanus ja arenguhäired   Kriitilised vanused: 6-7-a, 9-10-a, 14-15-a   Vastsündinu ja imikuiga – raske eristada somaatilistest   Väikelapsed – seotud kommunikatsiooniga   Eelkooliiga – emotsioonid, arenguhäired   Koolilapsed – käitumine ja õpivilumus, emotsioonid   Noorukid – emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused 


 Poiste probleemid on seotud noorema eaga   Tüdrukutel enam murdeeas, sarnasemad täiskasvanu häiretele   Poisid: autism, käitumishäired, ADHD, tikid, suitsiid, enurees, enkoprees, 
spetsiifilised arenguhäired   Tüdrukud: spetsiifilised foobiad, enurees, enesevigastamine, depressioon, 
anoreksia, buliimia Häirete prognoos   Ettekujutus normist   Lapseea häired ei ennusta alati häireid hilisemas eas  o antisotsiaalne käitumine (50% ja täiskasvanueas) 
o ADHD ka täiskasvanueas 
o depressioon   Ravimata häired on püsivad   Sõltuvus sekkumisest ja ravist  o häirespetsiifilised sekkumised 
o erinevate teraapiate efektiivusus 
o vahel vaja ravida pigem vanemaid ADHD sümptomite, probleemide areng Taksonoomia. Häirete klassifikatsioon   Milleks üldse klassifikatsioon?  o info mingi kindla probleemi tüübi kohta 
o epidemioloogilise info koondamine 
o ühine keel uurijatele ja klinitsistidele   International Classification of Diseases RHK – 10 (ICD 10, 1993)   Diagnostic and Statistical Manual of Mental Disorders DSM – IV 
(1992), DSM-V (2013)


Lapse- ja noorukiea häirete klassifikatsioon   RHK-10s laste ja noorukitega seotud diagnostilised kategooriad  o psüühilise arengu spetsiifilised häired 
o lapseeas alanud käitumis- ja tundeelu häired 
o teistes blokkides esinevad häired, mida diagnoositakse suvalises  vanuses  o NOS (täpsustamata) Kõne- ja keele spetsiifilised arenguhäired   Varases eas keelesüsteemi omandamise probleemid või pidurdunud areng  o 5-12a kuni 33%, P>T (3:1) 
o 28% kerge, 39% keskmine ja 12% tõsine   Diagnostilised probleemid:  o raske eristada normi variatsioonidest; sageli veel kirjutamis-, lugemis-  ja häälduspuue, suhtlemisraskused eakaaslastega, tundeelu- ja 
käitumishäired  o raske eristada üldisest arengu pidurdumisest või VAMist 
o raske eristada kurtuse, neuroloogiliste või ajustruktuuride anomaaliaga  kaasaskäivatest seisunditest Ekspressiivse kõne häire   Kahjustus aktiivses kõnes   Selge erinevus vanusnormidest  o sõnavara, mõisted, lausete struktuur ja pikkus 
o agrammatism, kõne voolavus ja loogika   Kõnemõistmine ~ normis   MV kommunikatsiooni kompenseeriv roll   Lisaks suhtlemis- ja käitumisprobleemid, emotsionaalsed häired, tähelepanu 
ja keskendumisraskused   7-8-% koolieelikutest P>T, 5:1 Retseptiivse kõne häire   Kahjustus passiivses kõnes   Selge erinevus vanusnormidest  o nimi, sõna-objekt seosed, korraldused, grammatilised konstruktsioonid   Piiratud arusaamine žestidest ja intonatsioonist   Välistatud pervasiivne arenguhäire   Kaasuvaks  o ekspressiivse kõne häire (hääldusvead), 
o suhtlemisprobleemid (kartlikkus, häbelikkus) 
o kohanemisprobleemid (isolatsioon) 
o emotsionaalsed häired (tundlikkus) 
o käitumisprobleemid 
o tähelepanu ja keskendumisraskused, huvide piiratus


Pervasiivsed arenguhäired   Autism, Aspergeri sündroom   Omane  o sotsiaalse retsiprooksuse häire 
o kommunikatsiooni häire 
o käitumise ja huvide piiratus 
o kaasuvad häired   Algus 30-36 elukuul   Kliiniline pilt sõltub soost, vanusest ja IQ tasemest  o pole identseid juhtumeid   Levimus 0,7-116:10 000, P>T (3:1)   Erinevad tekkepõhjuste teooriad Õpivilumuste spetsiifilised häired   Lapsed, kellel raskusi RÕK omandamisega Kognitiivsed probleemid 
(bioloogiline düsfunktsioon, keskkondlikud võimendajad)   P>T, 6-10% lastest   Lisaprobleeme, komorbiidsed häired (ADHD, käitumishäire)   Eristatakse  o lugemishäire (düsleksia) 
o kirjutamishäire (düsgraafia) 
o arvutamisvilumuste häire (düskalkuulia) Spetsiifiline õigekirjahäire   Spetsiifiline ja ilmne oluline õigekirja arengu häirumine (vanus/IQ, klass)   Välistatud teised probleemid  o spetsiifilised lugemishäired, arenguline ebaküpsus,  nägemis/kuulmispuue, neuroloogiline kahjustus, õpetamatus   Võivad kaasneda  o foneemi- ja häälikuanalüüsi raskused 
o kehv käekiri   Levimus 3-4%, P>T   Eraldiseisvana haruldane, tavaliselt esinevad kirjutamis/lugemisraskused koos Spetsiifiline lugemishäire   Spetsiifiline ja ilmne lugemisvilumuse arengu häirumine  o häiritud loetu mõtte tabamine, arusaamine sõnade tähendust,  lugemistehnika   Varases eas kõne-keeleprobleemid   Levimus 3:100-6:100, koolilaste seas 3-15%, P>T   Sageli kaasnevad  o kirjutamisraskused 
o emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired   Üldine õpiedukus langenud Spetsiifiline arvutamisvilumuse häire   Iseloomulikud kahjustused arvutamisvilumuses   Sageli kaasnevad häired 


o emotsionaalsel tasandil 
o käitumises ja suhtlemisel   Levimus 6% kooliõpilastest  o ÕR seas 8% - 27% 
o koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Käitumis- ja tundeelu häired   Erinevatel põhjustel tekkinud käitumise ja/või tundeelu häirete avaldused   Hüperkineetilised häired   Käitumishäired   Lapseeale iseloomulikud tundeeluhäired   Motoorsed ja/või vokaalsed tikid   Lapse või nooruki muutunud käitumis- ja tundeelu häired Hüperkineetilised ja tähelepanu aktiivsushäired   Täheldatav enne 7. eluaastat   Problemaatiline käitumine vähemalt 2 KK-s  o tähelepanematus, impulsiivsus, üliärrituvus 
o kohanemis- ja unehäired 
o kohmakus 
o õpi- ja suhtlemisraskused, halb frustratsioonitaluvus jne.   Esinemissagedus 1-20% lastest, P>T (10:1),   Komorbiidsus (mis primaarne?), alatüübid   Erinevad seletused tekkepõhjustest Käitumishäired   Normist hälbiv käitumine   Agressiivsus, asjade lõhkumine, valetamine, varastamine, seaduserikkumised   Esinemissagedus 1,5-5,4% (10%)  o psüühikahäiretest kuni 30-50% (15-25%)   P>T, linn > maa, koolilastest 4-11%   Algus enne 10 eluaastat   Komorbiidsus ADHD, õpiraskused, depressioon, sõltuvus- ja ärevushäired, 
isiksusehäired Tundeelu häired   Täiskasvanu tundeelu häiretest eristatakse, kuna:  o Nende kahe häire vahel puudub otsene seos 
o Lapse tundeelu häired pigem normi liialdus kui kvalitatiivne anomaalia 
o Lapse häirete aluseks ei ole samad mehhanismid 
o Raske liigitada täiskasvanutele omaste kategooriate alla Hirmud ja foobiad   Erinevused vanuseti, T >P   Aluseks sündmus, hinnang   Individuaalsed erinevused   Mõjutused ühiskonnast   Enamus hiljem kaovad või asenduvad   Intensiivsed, ebatavalised ja fikseerunud mingile objektile 


o  foobiad (diagnostiline) jt probleemid   2,4% lastest, enam koolifoobia (1,7-7,6% lastest, T=P) Koolist puudumine   Koolist keeldumine/vältimine/-foobia jne.   Seletused erinevad   1,7 – 5%, P>T   Hilisemaid patoloogiaid enam  o psühhiaatrilised haigused, vältiv käitumine, töötus, suhete probleemid  jne.   Riskifaktorid (laps, pere)   Põhjalik hindamine – käitumine, pere, laps ise jne. Kiusamine   5% 5-11-a; 23-28% kogenud/kartnud   Jõud (võim)  hirm  o füüsiline või sellega ähvardamine 
o narrimine, mõnitamine 
o väljapressimine, eiramine   Soodustavaks stress, pere distress, klassi suurus …   Varased ohumärgid  o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) 
o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused  Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal   Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks 
saades)  Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja 
vooruvahetus (vt Grete)   Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi 
kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib 
laps püüda matkida äsjakuuldud häälikuid ja silpe ning lalin muutub aina 
sarnasemaks emakeelele   Üksiksõna tähenduse kujunemine (NB! kontekstile tuginemine ja sotsiaalsed 
vihjed; baastaseme sõnade omandamine)   Laps mõistab mitmete sõnade ja fraaside tähendust (u 20-30) enne, kui ise 
esimese sõna ütleb Sõnavara areng  Teisel-kolmandal eluaastal soodustab kõne arengut siin ja praegu näha 
olevast rääkimine 


 1. sõna u 10kuuselt (kasutab parasjagu kohal olevate objektide või tegevuste 
kohta) (vt Grete); mida rohkem on lapse sõnavaras sõnu, seda vähem laps 
laliseb; avatud silpe ja teatud häälikuid on lihtsam hääldada   1aastaseks saades on sõnavaras u 7 sõna nii poistel kui ka tüdrukutel (teavad,
et sõnaga saab tähistada sedagi, mida parasjagu ei näe) (samal ajal saab laps
aru u 50 sõna või fraasi tähendusest)   Ühesõnaliste lausungite periood, kusjuures esimeste sõnade tähendus erineb 
täiskasvanute omast (laiem või kitsam; ei kattu üldse)  Soolised erinevused sõnavara suuruses alates 1,5aastaseks saamisest (u 50 
sõna, millele järgneb sõnavara kiire suurenemine, mil laps võib õppida u 9 
sõna päevas)   Kuni 3aastane laps õpib u 3 sõna päevas   Lasteaiaealine laps u 5-8 sõna päevas;   5. aastaseks saades u 10000 sõna   Koolieas õpime 10-15 sõna päevas;   täiskasvanuks saades u 65000 sõna Grammatika areng  Teise eluaasta teises pooles kahe-kolme-sõnalised lausungid ja lapsed 
räägivad spontaanselt objektidest ja sündmustest, mida parasjagu näha pole; 
jäljendavad teistelt kuuldut, eriti lause viimast sõna; küsivad lihtsamaid 
küsimusi (kes, kus)   Telegrammstiil   3aastaseks saanuna kasutavad lapsed juba liitlauseid (ja, et, kui) ja esitavad 
mitmekesisemaid küsimusi (millal, kuidas, miks)  3-5aastaselt esineb grammatikareeglite üleüldistamist ehk ebareeglipäraste 
sõnade reeglipärast kasutamist; võib esineda arenguline kogelus: millestki 
kaootiline jutustamine asendub kronoloogilise narratiiviga   Viiendaks sünnipäevaks peaks lapse kõne nii häälduse kui lauseehituse 
poolest olema üpris sarnane täiskasvanute kõnega   Kõne arengut lasteaiaeas soodustab dekontekstualiseeritud kõne Keele omandamiseks on vajalik suhtlemine  Ühine tähelepanu; üks-ühele suhtlemine; mäng koos täiskasvanuga mitte 
otsene õpetamine (NB! kuidas korrigeeritakse väärvormide kasutamist)  o Rääkimine parasjagu siinsamas toimuvast 
o Uus objekt või sündmus + uus sõna   Kokkupuute sagedus; tegevuse kõnega saatmine; lihtsad, korrektsed laused  o Kordamine on meelde jäämise võti 
o Sõna eristamine kõnevoolust; vaikne keskkond; hoidjakeel;  vooruvahetus  Baastaseme sõnad ja tervikobjekti nimetused   Keele struktuur kui uute sõnade õppimise abivahend   Ebareeglipäraste sõnade reeglipärane käänamine/pööramine   Rääkimine minevikust ehk läbielatud kogemustest, tulevikust ehk peatsetest 
sündmustest, ettekujutustest Emakeele omandamise tundlik ja kriitiline periood ning kõne arengut mõjutavad 
tegurid  Kuni 3aastaseks (5aastaseks) saamiseni 


 Kuni murdeea alguseni   Enne 5aastaseks saamist on kõne arengus suured individuaalsed erinevused 
(kusjuures 2- 3aastaselt mõõdetud kõne arengutase ennustab hilisemat 
õpiedukust)   Lapse temperament, lapse kognitiivne stiil (refereeriv või ekspressiivne); 
vanemate jutukus; vanemate sotsiaalmajanduslik staatus (jutukus, sõnavara), 
suhtlemisele orienteeritud stiil vs direktiivne kõne; kultuurierinevused 
jutukuses ja suhtlemisstiilis; lasteaia mõju lapse kõne arengule sõltub sellest 
kui palju aega laps lasteaias veedab ja kui palju võimalusi on lapsel lasteaias 
kuulda endale suunatud kõnet (eriti enne 3ndat sünnipäeva) ARENGULISED ISEÄRASUSED TEISMEEAS Millised märksõnad iseloomustavad teismeiga?  Muutused enda sees ja ümber   Olulised arengulised ülesanded   Suurem risk internaliseeritud (sissepoole) ja eksternaliseeritud (väljapoole) 
probleemide kujunemiseks. Identiteet ja väärtused Identiteet   Eriksoni psühhosotsiaalne teooria  o Isiksus areneb kogu elu. 
o 8 staadiumit, igal staadiumil oma põhiküsimus. Positiivne vs negatiivne  lahendus.  o Pärilikkus määrab ära kriisi tekkimise ning keskkond määrab kuidas see lahendatakse. 5. staadium: identiteet vs rolliähmasus (12-18a)  Ülesandeks saavutada selge minapilt.  o Oma koha leidmine ühiskonnas. 
o Erinevate rollide tervikuks sidumine.   Valikute tegemine, kuid seejuures ka katsetamine-otsimine.   Tugev keskkonna mõju.  Positiivne lahendus: minapildi selgus  o Suunamine, toetamine 
o Valikuvabadus   Negatiivne lahendus: rolliähmasus, ühiskonnast eemaldumine  o Keskkond piirab, pealesurutud rollid 
o Negatiivne identiteet 
o Identiteedi puudumine, ühiskonnast eemaldumine Kognitiivne areng ja arusaam endast   Piageti teooria: u. 11+ vanuses formaalsete operatsioonide staadium 


o Abstraktne ja loogiline mõtlemine 
o Metamõtlemine – võime mõttekäiku jälgida, kontrollida, sellest rääkida   Enda mõtestamine erinevatest perspektiividest   Rohkemate tahkude väljatoomine   Suutlikkus erinevaid rolle siduda Enesehinnang   Hoiak enda suhtes  o Üldine 
o Spetsiifiline (nt akadeemiline)  Teismeeas on minapildis järjest tugevam hinnanguline ja võrdlev aspekt.  o 6a „Olen tark“ 
o 10a „Olen targem kui minu klassikaaslased“   Informatsiooni töötlemise oskuste paranemine → ideaalse ja tegeliku mina 
võrdlemine.   Kogemused võitmise ja kaotamisega, võrdlemine teistega   Toetus olulistelt inimestelt   Teistepoolne sildistamine Väärtused   Väärtused näitavad, mis on inimesele tema elus oluline.  o Situatsioonide ülesed 
o Suhteliselt püsivad 
o Suunavad inimeste käitumist, nende kohta antavaid hinnanguid 
o Järjestatud oma suhtelise tähtsuse järgi.  Väärtussüsteem kujuneb välja murdeeas (stabiliseerub varases 
täiskasvanueas) – identiteedi oluline komponent  o (Meta)kognitiivsed oskused 
o Autonoomia 
o Arusaam subjektiivsusest


 Formaalsed (nt kool) ja mitteformaalsed (nt vanemad, sõbrad, meedia) 
sotsialiseerijad.   Teismeeas tundlikkus väärtusalaste sõnumite osas. Lapsevanemad ja õpetajad   Mis on hea mulle ja mis lapsele?   Väärtuste paljusus: enesele orienteeritud väärtused aga ka traditsioonilised 
sotsiaalsed väärtused.  Sotsialiseerimine on kahesuunaline protsess  o Vanemad: milliseid väärtusi edasi anda? 
o Teismelised: milliseid väärtusi vastu võtta ja milliseid mitte?   Üksteise väärtuste tajumise õigsus on üsna madal.   Uued kogemused, põnevus, iseseisev tegutsemine või reeglid, turvalisus, 
traditsioonid?   Kuivõrd vanemad muudavad sotsialisatsiooniväärtusi lapse kasvades? Eakaaslased ja meedia   „Eristu ja ole sarnane“   Enesele orienteeritud väärtused  Väärtuste omaks võtmist ennustab  o Väärtuse äratundmine 
o Väärtuse funktsionaalsuse, olulisuse mõistmine   Autonoomia   Soojad suhted  Sisemine kooskõla + kooskõla teiste inimeste väärtustega   Eri kontekstides oluliseks peetavad väärtused on vastuolus?  o Ühe „ploki“ välja valimine 
o Integreerimine
o Kontekstipõhine väärtussüsteem   Vastuolud väärtustes võivad ohustada meie terviklikkuse tunnet.   Immigrantidel väärtused rohkem kontekstipõhised. Miks me väärtustest üldse nii palju räägime?   Seosed psühholoogilise kohanemise, üldise heaoluga (Benish-Weisman et al., 
2019; Tamm, Tulviste, & Tõnissaar, 2019)   Seosed käitumisega  Kas teismelised käituvad vastavalt oma väärtustele? Jah  o Väärtusega kooskõlas olevate käitumisviiside sagenemine ning  vastuolus olevate käitumisviiside vähendamine   Kas teismelised muudavad oma väärtusi vastavalt käitumisele? Jah  o Käitumise soovitud tagajärjed; kognitiivse dissonantsi vähendamine;  väärtuste funktsionaalsuse mõistmine   Arusaam endast, vajadus sisemise järjepidevuse järele → väärtuste ja 
käitumise tugevam seos   Väärtuste kujundamine käitumise kujundamise kaudu.  Alalhoidlikkus → distsipliin 


 Avatus muutustele → õppimine   Eneseupitamine → saavutamine   Eneseületamine → teiste toetamine Juhtumi kontekstis   Eneseotsingud (suhted, eriala)   Erinevate rollide katsetamine   Vastandumise kaudu enda määratlemine   Väärtuste erinevused vanematega Suhted eakaaslastega  Aktsepteeritus ja sotsiaalne staatus väga olulised  o Aitavad toime tulla teismeea muutustega.   Populaarsus kui struktuuri looja.   Populaarsuse nimel võidakse ohverdada sõprussuhted, romantilised suhted, 
käitumisnormide järgimine, akadeemilised saavutused.  Kõrgelt aktsepteeritud  o Prosotsiaalsus, koostöö, teiste perspektiivi tajumine 
o Teiste vajadustega arvestamine   Kõrge sotsiaalse staatusega (populaarsed)  o Prosotsiaalsus, aga vajadusel ka võimukas, manipuleeriv, agressiivne 
o Head sotsiaalsed sidemed, suudab eesmärke saavutada  Seosed populaarsusega  o tugev positsioon, palju sõpru, head suhtlemisoskused, naljasoon; 
o edukus õppimises; 
o arukus; 
o moodsad ja kallid asjad (riided, telefon jms); 
o tüdrukutel kena välimus, poistel füüsiline jõud ja sportlikkus.  Gruppi kuulumine kui kaitse rolliähmasuse vastu.  o Toob kokku sarnased. Kuuluvus- ja turvatunne. 
o Eristab inimesi. Loob suhetes struktuuri. 
o “Annab” identiteedi, aga seab seejuures ka piirangud.   Ühtsus väheneb. Kindel struktuur.   Teismeliste grupid väljastpoolt raskesti mõjutatavad  Tugev eakaaslaste surve   Konformsuse olulisus grupiliikmeks saamisel ja liikmena püsimisel   Liikmesuse kaotus: 1) grupi autoriteedi tõrjumine, vastuhakk; 2) liige ei vasta 
tasemele.  Eakaaslastepoolne surve ja gruppide eksklusiivsus võib ohustada iseseisvat 
otsustusvõimet ja eneseusku.  o Aasta jooksul suurem tõus eneseusus ja plaanides minna ülikooli neil,  kellel polnud sõpru  o „Oht“ suurem kui grupis domineerivad problemaatilised hoiakud   Mõõdukas üksi olemine ja eakaaslastega koos olemine  o Regulaarselt teatud aeg üksi – madalam depressiivsus, kõrgem  sotsiaalne ja akadeemiline kohanemine  o Väga palju üksi või väga palju koos eakaaslastega – sarnased  probleemid


Juhtumi kontekstis   Enesehinnang on paljuski sõltuv teistest inimestest enda ümber. 
Aktsepteeritus, kuuluvustunne väga oluline. Oluline sobituda keskkonda 
(hoiakud, väärtused, käitumine).   Suhete võrgustikus oma koha leidmine ei ole lihtne.   Sõprussuhted stabiilsemad, ei ole enam „oh, sa ka siin, oleme sõbrad“ Suhted vanematega   Kiindumusteooria: tugev emotsionaalne side   Suhted vanematega ka teismeeas kõige olulisemad  Muutused suhtlemise sageduses, sisus, tähenduses   Partnerlussuhe  Osapoolte ootused autoriteetsuse, autonoomia, kohustuste osas ei lange 
kokku.  o Millal peaks vanematepoolne kontroll liikuma üle teismelistele?   Märkimisväärset konfliktide sageduse tõusu ei toimu.  o Konfliktidega kaasnevad tugevamad emotsioonid. Juhtumi kontekstis   Vanemad ei asenda eakaaslasi   Suhe muutub võrdsemaks   Üksteise mitte mõistmine TÄISKASVANUIGA JA VANADUS Arenguperioodid:   20 - 44 varane täisiga ehk noorus   45 - 64 keskmine täisiga ehk keskiga  65 - … hiline täisiga ehk vanadus Levinsoni täisea perioodid:   0-22 täisea-eelne aeg   17-45 varane täisiga  o 17-22 üleminek varasesse täisikka 
o 22-28 täiskasvanute maailma sisenemine 
o 28-33 30-ndate üleminek 
o 33-40 settimisperiood   40-65 keskiga  o 40-45 üleminek keskikka 
o 45-50 50-ndate üleminek 
o 55-60 keskea kulminatsioon   60-85 hiline täisiga  o 60-65 üleminek hilisesse täisikka   Üle 80 hiliseim täisiga Noorem täiskasvanuiga   Noorus (Kenniston) – autonoomsus vs sotsiaalne hõivatus 


 Täiskasvanuks saamise kriteeriumid:  o Nt iseseisvus otsustustes + majanduslik iseseisvus 
o Periood pikk: 18.-34. eluaastad   Füüsilised võimed on haripunktis 18-30 aasta vahel: tehakse ja jõutakse palju  o Lihasjõud: tipp 20.-30.a. vahel, seejärel umbes 10% kadu 30.-60.a.  vahemikus. Enam “kannatavad” selja- ja jalalihased  o Käeline tegevus ilmutab langust alates 30.-ndate teisest poolest Tervis   “Mündi teine pool” on aga sageli esinevad halvad tervisekäitumise 
harjumused (vähene uni, palju töötamine, suitsetamine, joovastavate ainete 
kasutamine; jm tervist mitte säästvad eluviisid) Kognitiivne areng:   Intelligentsus areneb kuni 30-40 aastani   Erivõimete (nt loovuse) kõrgpunkt peale 30- ndaid   Postformaalne mõtlemine  o Piaget: formaalsete operatsioonide staadium 
o Labouvie-Vief – pragmaatiline mõtlemine 
o mitmetasandiline, dünaamiline protsess; sisaldab progressi ja  taandarengut (Kurt Fischer)  o Fischer: abstraktne mõtlemine; printsiibid 
o Dialektiline mõtlemine: eriarvamuste aktsepteerimine 
o Schaie – funktsionaalsus Schaie kognitiivse arengu teooria   Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest   Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks,   sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest,   Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel 
tasanditel  Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus Sotsiaalne areng:   Lähisuhetes põhirõhk seksuaalsusel!   Peamised sotsiaalsed “ülesanded”:  o Partneri leidmine (sotsiaalne surve!) 
o Abiellumine (abielu ja vabaabielu) 
o lapsevanemaks saamine (lapse saamine nihkunud 20-ndate teise  poolde)   Võimalikud selles vanuses ka:  o Lahutus (demokraatia?)   Riskitegurid: abielueelne kooselu, noorelt abiellumine, lastetus, 
kasulapsed, vanemad lahutatud  o üksindus (valik olla üksi – probleem ühiskonnale?) Keskiga. 


 45-65 keskiga  o 55-60 keskea kulminatsioon   Keskea läbimise võimalused:  o pole keskea kriisi (elumuutustega kohanemine) 
o Segadus (kohanemine nõuab pingutust) 
o Pidev kriis (elumuutustega kohanemine on olnud raske läbi erinevate  eluperioodide)  o Keskea kriis (naistel – välimus; sotsiaalsete rollide muutus; meestel –  saavutused; vastavus ühiskonna standarditele) Füüsiline areng keskeas:   Nägemisteravuse langus (40-50)   Kuulmise langus (20-…, kõrgema sagedusega helid; alates 55. a meestel 
enam kui naistel)   Maitse-, valu- ja lõhnatundlikkuse vähenemine.   Reaktsiooni kiirus alaneb 20% 60.a-ks   Füüsis vs kogemused = kompensatsioon   Välised muutused (nahk, juuksed, kehahoiak jms)   Tervis – organismi “nõrgad kohad” hakkavad end ilmutama   Menopaus naistel (naissuguhormoonide tootmise lõppemine organismis toob 
kaasa fertiilsuse kadumise ning muutusega kohanemine mitmesuguseid 
somaatilisi ja emotsionaalseid sümptome). 06.dets.201 9 Arengupsühholoogia Kognitiivne areng   Ilmneb mälu langus – siiski tihe seos eluviisidega!   Intelligentsus stabiilne kuni 50-60   Voolav ja kristalliseerunud intelligentsus  o Voolav: neuroloogilisest arengust sõltuv võime tulla toime uue infoga  (seoste loomine, põhjendamine, üldistamine jne)  o Kristalliseerunud: võime meenutada ja kasutada omandatud infot 
o Keskeas voolav int. langeb ja kristalliseerunud int. tõuseb   Integratiivne mõtlemine Schaie kognitiivse arengu teooria   Omandamine (lapsepõlv, murdeiga) – teadmine iseenesest   Saavutamine (noorem täisiga) – teadmiste abil kompetentseks,   sotsiaalne vastutamine (keskiga) – vastutus teiste eest,   Täidesaatev funktsioon (keskiga, vanadus) – kompleksed suhted erinevatel 
tasanditel   Reintegratsioon (vanadus) – tähenduslikkus Sotsiaalne areng   Erikson: produktiivsus vs stagnatsioon   Abielu – kiindumus suhetes esikohale (vastandina kirele, seksuaalsusele)  o Abielu püsivuse “retsept”: pos suhtumine partnerisse, pühendumus,  jagatud eesmärgid   Vanemlikkuses - "tühja pesa" sündroom.  o Vahel ka “mitte nii väga tühja pesa” sündroom (täiskasvanud lapsed  kodus) 


 Lahutus – sealjuures nn “teise ringi” fenomen   Seotus õdede-vendadega kasvab   Hoolitsemine (tavaliselt naised) oma vanemate eest   Vanemate surm Peck'i täisea konfliktid, neist neli esimest keskeas   Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine   Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel   Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine   Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus  o Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine 
o Keha muutumine vs keha domineerimine Vananemine jaguneb:   Primaarne – pidev, vältimatu protsess   Sekundaarne – elustiili (haigused; harjumused; ainete kuritarvitamine jne) 
mõjul kulgev protsess – enamasti juhitav Vanadus   Hoiakud:  o Kultuuriline stereotüüp – “mida vanem, seda rumalam” 
o “Vanad inimesed on õnnetud ja üksikud”   TEGELIKULT:  o Vananedes kogetakse enam positiivseid emotsioone, samuti on  rahuldustpakkuvaid suhteid keskmiselt enam (nt Carstensen, 1993, 
2000)  o “noored” ja “vanad” vanad   Üldiselt: paljud tänased 70. a-sed käituvad nagu 50.a-sed paar 
kümnendit tagasi.   Lisaks:  o Elatakse vanemaks 
o Vanade hulk populatsioonis kasvab Füüsilised muutused:   Välimuses toimuvad muutused   Reaktsioonikiirus alaneb   füüsiline vastupidavus on nõrgem ja koormuse järgne taastumine on pikem   nägemine väheneb  o Sügavustaju, värvitaju; lugemine raskem;   Kuulmine väheneb  o Kõrgsageduslike helide tundlikkus väheneb – ei kuule, mida teised  räägivad   maitsetundlikkus väheneb  o Soolane, hapu ja mõru 
o Meestel enam, naistel vähem 
o Ravimite tarvitajatel enam  Kompleksed ülesanded raskendatud 


o Nt öösel auto juhtimine hõlmab: dünaamiline nägemine,  valgustundlikkus, lähedale nägemine, infotöötluskiirus, visuaalne 
infotöötlus.   Seksuaalsuhted vähem intensiivsed.  o Probleemid → terviseprobleemid või seksuaalsuse suhtes negatiivsed  hoiakud. Vanadel kroonilised haigused   Kasvajad, südamehaigused, vererõhu probleemid, artriit.   Haiguste esinemine tõuseb selles vanuserühmas:  o 65-75 aastastest: 2-el igast 5-st 
o Peale 75. eluaastat: 3-el 5-st. Kognitiivsed muutused   Aju ja närvisüsteem - neuronite kadu kiireneb, aga siiski...  o Terve vana inimese aju sarnane noore inimese omaga 
o Individuaalsed erinevused (nt haiguste mõju)   Intelligentsus  o Vastuolulised seisukohad seoses küsimusega vaimsete võimete  langusest  o Voolav intelligentsus – uute olukordade lahendamine - halveneb 
o Kristalliseerunud intelligentsus püsib stabiilsena või isegi tõuseb 
o IQ testide (täitmise) probleem! 
o Oluline on kompenseerimise võimekus.   Õpivõime ei kao; pigem seotud hoiakutega vananemisesse Mälu muutused   Mälu kõrgpunkt a`20-ndates, edasi aeglane ja pidev langus   lühiajalises mälus (töömälu)  o Arvujada edaspidi OK, tagurpidi vanusega halveneb   episoodilises mälus (sündmused)  o Vanusega alaneb nn mitte-eristatavate episoodide meenutamine   protseduurilises mälus  o Teadmine, kuidas asju teha, püsib heas seisus 
o Probleem siis, kui ülesanne on keeruline   semantilises mälus  o Probleeme esineb enam verbaalses voolavuses, fakti meenutamises  (kuid mitte sõnavaras)   prospektiivses mälus (tulevikus tehtavate asjade meeles pidamine)  o Langus seotud pigem aja kriteeriumiga (millal), mitte sündmusega  (mida) Sotsiaalsed suhted.   Üksindus?   Hõivamatuse teooria (Cumming & Henry, 1961)   Sotsiaalse murdumise – rekonstruktsiooni teooria (Kuypers & Bengston, 1973) 
– vananemist soodustab negatiivne mina- kontseptsioon, tagasiside teistelt ja 
ühiskonnalt ning toimetulekuoskuste puudus.   Abielu 


 Vanaemadus, -isadus. Peck'i täisea konfliktid vanaduses   Elutarkuse või füüsilise jõu väärtustamine   Uue tasakaalu leidmine sotsialiseerivate ja seksuaalsete suhete vahel   Emotsionaalne paindlikkus vs emotsionaalne vaesestumine   Vaimne paindlikkus vs vaimne rigiidsus   Ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine   Keha muutumine vs keha domineerimine Surmaga kohanemine   Elisabeth Kübler-Ross (1969) surmaga leppimise staadiumid:  o Eitus (see ei juhtu minuga) 
o Viha (see ei tohi minuga juhtuda!) 
o Tingimine (kui saaks veidi veel…) 
o Depressioon (see on ikkagi tõsi) 
o Omaksvõtt (kui nii, siis nii)