teda eristada. Haistingu tajumis-aeg 130 millisekundit. Ärritajaga kohanemine retseptorid kohanevad ärritaja muutumisega. Korvamine olukorda kus inimesel mingi haisting puudub, siis teised haistingud tugevnevad. Sünteesia olukord kus üks haisting kutsub esile teise. Taju püsivus teatud objekti tajub inimene muutumatuna isegi kui objekti ümbrus muutub. Valivus inimene tajub objekti vastavalt oma eelistustele ja emotsioonidele. Mõtestatus inimene tajub selgemini neid objekte millel on tema silmis mingi tähendus ja taju sõltub oluliselt sellest tähendusest. Tunnuste ülekandmine inimene asetab tajutava isiku teatud kategooriasse ja omistav selle isikule selle kategooria omadusi. Samastamine - inimene üritab teise inimese mõtetega samastuda. Empaatia teise inimese tunnete tundmine. Ülekandmine Teisele inimesele kantakse üle oma enda iseloomu jooni
ained,mis muudavad taju ja kutsuvad esile hallutsinatsioone (marihuaana,maksaliin,LSD) Tunnetusprotsessid(kogn.protsessid)-psüh.protsessid,mille käigus luuakse infotöötluse vah. pilt tegelikkusest(aisting,taju,tähelepanu, mälu,mõtlemine,kujutlus,keel) Taju-peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus,suletus,sarnasus ja hea jätk. Omadused-püsivus,valivus ja mõtestatus(olulised on ka kogemused,hoiakud,emtsioonid)/ Isikutaju-teise inimese tajumine, mõistmine,hindamin(mehhanismid-stereotüpiserim,identifitseerim, projitseerim. ja empaatia)/ Ruumitaju-võimaldab hinnata ruumisuhteid, orienteeruda ruumis.Ruumilikust tajutakse sügavustunnuste (binokulaarne nägemine,tausta perspektiiv,kattumine) abil./ Liikumistaju-annab infot objektide liikumise kohta.Peale reaalse liikumise on ka näiv e. strboskoopiline liik ja esilekutsutud e. indutseeritud liik
Piia Maria Nahkur T11 HT ISIKUTAJU Mis on taju? Taju on inimesetundmise alus Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi Taju töötleb meelte kaudu saadud infot Taju omadused on püsivus, valivus, mõtestatus Taju sõltub meie hoiakutest, ootustest Erinevad tajuliigid Tekstitaju Situatsioonitaju Kontaktitaju Mõistmistaju Distantsitaju Rühmataju Mis on isikutaju? Isikutaju on suhtlemiskompetentsuse näitaja Teise inimese tajumine, mõistmine, hindamine Isikutaju on subjektiivne Isikutaju seaduspärasus - oreooliefekt Suur osa tajumisest toimub intuitiivselt Teise inimese tajumine määrab suhtlemisviisi Isikutaju mehhanismid Stereotüpiseerimine (tunnuste ülekandmine)
· Pärit Tartumaalt · Peeti juba keskkooli ajal kirjanikuks. · Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. · Läks edasi teatrisse, lavastajaks, kirjandusalajuhatajaks. · "Hüvasti, kollane kass!" Esimene romaan, hiljem kirjutas ümber. "Võlg" 1964 · Peateema: elu mõtestatus · Skandaalid: 1. Räägitakse otsekoheselt noorte suhetest 2. Noortel on vabameelne suhtumine seksi 3. Kritiseeritakse komsomoli. · Paraleelid Salingeri raamatuga "kuristik rukkis" (1951). "Mõrv hotellis" 1969 "Tühirand" 1972 · "Tühirand"-abielupaar sõidab mere äärde puhkama ning lepivad kokku, et naine veedab puhkuse teise mehega · Minimaalsus, keskendatus psühholoogiale, inimeste siseelu
isegi kui on väga raske ja · Omanda infot ja tuleta seda ebameeldiv. meelde sarnastes tingimustes, · Sa pead oma tööd armastama, nagu seda on vastamise muidu sa ei ole selles edukas. keskkond. · Oluline on töötlussügavus mõtestatus, tähelepanu. KORDAMINE · ,,Kordamine on tarkuse ema" korda osa korraga, hajuta see ajaliselt, sest liigse info korral ununeb alguses õpitu. · Meeldetuletamine on 12-14 tundi peale õppimist kõige edukam, seega korda vaja minev informatsioon enne üle. · Unustamise kiirus kahaneb aja jooksul. Seega ei ole tark õppida tööks eelneval päeval. AnnaAbi.com [Mi.S]
Tahtlik seisund- hüpnoos, meditatsioon. Narkootikumid ja sõltuvus: V: Narkootikum on keemiline aine, mis põhjustab muutusi inimese vaimsetes, füüsilistes ja ka emotsionaalsetes talitlustes. Sõltuvus on tekkinud siis, kui inimene ei suuda enam hoida kontrolli ainete kasutamise üle. Taju ja taju omadused: V: Aistingust erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju omadused: Püsivus, valivus, mõtestatus. Tähelepanu liigid: V: 1) isikutaju 2) ruumitaju 3) liikumistaju 4) ajataju
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele
meeleorganitele, sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1.) Ümbritsevate objektide taju Tajumisel tähtis koht nägemistajul ja silmaliigutustel; Taju tekib silma aktiivsuse
Eesmärk on ümbritsevast maailmast tervikliku pildi või mudeli loomine, et otsustada adekvaatselt esemete ja keskkonna omaduste üle, nt: kuju, suurus, kiirus, paiknemine ruumis, magusus, kõrgus, kuid ka kavatsused, meeleolu, suhtumine, eesmärk jm. Taju terviklikkuse tagavad nt objektide lähedus, suletus, sarnasus ja ,,hea jätk" (nt pidev joon). Taju peamised omadused on: püsivus e konstantsus, valivus e selektiivsus, mõtestatus ja kogemuste, hoiakute, emotsioonide mõju. Taju liigid on: isikutaju (nt empaatia, samastamine), ruumitaju (kolmemõõtmeline pilt, sügavustunne), binokulaarsus (kahe silmaga nägemine) ja liikumistaju (näiv ja esilekutsutud liikumine, ajataju). Esineb ka illusioone ehk eksitaju, kus tegelikkuses eksisteerivaid objekte või nähtusi tajutakse moonutatult. 3. Tähelepanu
·vasakukäelisus ·Sünteetiline-info terviklik töötlus Aisting - tunnetusprotsess, mis annab infot eseme ja nähtuse üksikomaduse kohta. 1. Adaptsioon ehk kohanemine. 2. Kompensatsioon ehk asendamine. 3. Sünesteesia ehk lisa aistingu teke. 4. Kompimine Taju - protsess, mille kaudu meeleorganitelt saadud andmete põhjal luuakse terviklik pilt vahetult mõjuvatest objektidest või nähtustest. Omadused - püsivus, valivus, mõtestatus, kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju. Taju liigid - isikutaju, stereotüpiseerumine, samastamine, kaasaelamine, ülekandmine. Mälu - psüühika nähtus, mis seisneb teadmistel, muljetel, oskustel, meeldejätmises, säilitamises ja taastamises. Põhiprotsessid - meeldejätmine, säilitamine, taastamine ehk reproduktseerimine. Liigid - liikumismälu, emotsionaalne mälu, kujundimälu, sõnalis-loogiline mälu, lühimälu, faktimälu, episoodiline ja protseduuriline mälu.
Suletus tervikuna tajutakse objekte, mis moodustavad suletud kontuuri. Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvuse, suuruse ja paiknemise alusel. Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Tajul eristatakse mitmeid omadusi: * Antropomorfism * Apertseptiivsus * Konstantsus * Liikuvuse eelistamine liikumatusele * Mõtestatus * Taju kulgemine üldiselt üksikule * Tuntuse eelistamine tundmatule * Valivus * Ökonoomsus Tajufenomenidega, mille füsioloogilist substraati (näit. vastavaid retseptoreid) ei ole inimesel tänini avastatud või mille olemasolu ei suudeta tänapäevaste teaduslike meetoditega tõestada, tegeleb parapsühholoogia. Selliseid meelesüsteeme nimetatakse kuuendaks, seitsmendaks jne meeleks. Taju liigid 1. Teatud inimrühma harjumuslike tunnuste ülekandmine ehk stereotüpiseerimine
mõtteluulet. Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Liivi armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus on olulisel kohal kordus ja muusikaline rütm. Tema silmis kehastab armastus ilu ja õnne, ta toob päikese ja peletab mure. On kirjutanud armastuslaule ka emast. Isamaa saatust tunnetas läbi enda elu traagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootus (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
TAJU JA AISTINGUD TAJU Taju on tunnetusprotsess Peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult Töötleb meelte kaudu saadud infot Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk Taju peamised omadused Püsivus - inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud Valivus - objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus Mõtestatus - inimene tajub selgemini neid objekte ja nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendus Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid- apertseptsioon Taju liigid Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, empaatia, projitseerimine Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt
ÄRRITAJA SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID. DALTONISM OSALINE VÄRVIPIMEDUS; INIMENE EI SUUDA ERISTADA PUNAST JA ROHELIST VÄRVUST NING NEED NÄIVAD TALLE ÜHTVIISI HALLIKAD. KANAPIMEDUS INIMENE NÄEB HÄMARAS JA PIMEDAS ÄÄRMISELT HALVASTI; KAASNEB VANANEMISEGA, OSADEL JUBA SÜNDIDES. AKROMAATILISED VÄRVITOONID VÄRVITUD VÄRVID (MUST, VALGE, HALL). KROMAATILISED VÄRVITOONID KÕIK VÄRVID (PUNANE, SININE JNE). ABSOLUUTNE LÄVI KÕIGE SUUREM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. ERISTUSLÄVI KÕIGE VÄIKSEM ERINEVUS ÄRRITAJATE VAHEL. KOMPENSATSIOON ÜHE AISTINGU KORVAMINE TEISEGA. ADAPTATSIOON ÄRRITAJAGA KOHANEMINE. SÜNTEESIA KUJUTLUSE TEKE TEISE MEELEELUNDI ÄRRITAMISEL. TAJU KONSTANTSUS PÜSIVUS; INIMENE TAJUB OBJEKTI MUUTUMATUNA SÕLTUMATA KONTEKSTI MUUTUSEST. ILLUSIOON EKSITAJU; TEGELIKKUSES EKSISTEERIVATE OBJEKTIDE VÕI NÄHTUSTE MOONUTATUD TAJUMINE. HALLUTSINATSIOON HÄIRE; TAJUD MIDAGI, MIDA EI OLE. ULTRAHELI HELI, MIS ON ÜLE 20000HZ. ...
Nendeks liikideks on nägemine, kuulmine ja haistmine. 4. Taju mõiste, omadused, liigid: Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. Omadused: (a) püsivus (tajume järve veekoguna isegi kui ta on jääs või mitte) (b) Valivus (inimnäo puhul suundub meie tähelepanu enam silmadele ja suule) (c) Mõtestatus (inimene tajub selgemini neid objekte või nähtusi, millel on tema silmis mingi tähendusvõi mõte) (d) Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju (meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul tähtsad ka varasemad kogemused) Liigid: Isikutaju (teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist), Ruumitaju (saame ruumilise pildi), Binokulaarne (kahe silmaga
Aisting on tunnetusprotsess, mis annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. Igal aistinguliigil on oma kvaliteedid. Neil on ka mitu seaduspärasust. Aistingud kujunevad üsna kiiresti. Neist erinevalt peegeldab taju meid ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult. Taju töötleb meelte kaudu saadud informatsiooni põhjalikumalt. Taju omadustest mängib minu õppimises suurt rolli mõtestatus, sest ma otsin tihtipeale igasuguseid seoseid ja tähendusi, et asjad paremini selgeks saada. Kuid samuti kasutan ka valivust ehk selektiivsust, pööran tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu kui teistele, sest pea ei ole prügikast. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine mingile objektile. Õppimises on tähtis tähelepanu koondamine, seetähendab, et kogu tähelepanu suunatakse ühele kindlale tegevusele. Tähelepanu liigendub tahtmatuks või tahtlikuks tähelepanuks.
mis veel sama aistingu tekitab Eristuslävi ühe ja sama ärritaja väiksem erinevus, mida inimene märkab 26. Adaptatsioon ärritajaga kohanemine (valguse käest hämarasse tuppa minek: alguses ei näe midagi, hiljem silmad kohanevad) 27. Taju omadused: 1) püsivus e konstantsus (lumi on alati valge) 2) valivus e selektiivsus (mõjutavad elukutse, tervis, vanus, sugu, huvid jne) 3) mõtestatus (mõtlemine, kogemused segavad või raskendavad) 4) avaldavad mõju tundmused e emotsioonid 28. Illusiooni kasutatakse sisekujunduses ruumi üldmulje muutmiseks.
kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Tajumine kui protsess koosneb mitmest osast: seega võtavad sellest üheaegselt osa erinevat liiki närvimehhanismid. Samas võib taju veel klassifitseerida ka tegelikkusse eksisteerimise vormidest lähtuvalt, ehk siis saab selle jaotuse järgi eristada ruumi-, aja- ja liikumistaju. Taju saab käsitleda ka objektina, selle alusel on olemas näiteks vormi-, sündmuse-, tekstuuri- ja värvustaju. Taju tähtsamateks omadusteks on tema mõtestatus, valivus, konstantsus, aperetseptiivsus (see, mis tuleneb eelnevast kogemusest) ja ökoloogiline põhjendatus; lisaks on veel olulised ka taju terviklikkus, struktuursus ja produktiivsus. Taju mõtestatust saab defineerida niimoodi: inimene tajub esemeid sellisena, et sellel esemel on tema jaoks teatud tähendus, mõte või sisu. Mõtestatuse puudumisel taju puhul ei omaks inimene vastavaid teadmisi või kogemusi,
3. Tajuprotsesside omadused, nimeta ja seleta lahti12 punkti * Püsivus – teadmine, et mingi asi on olemas isegi kui me seda ei näe (ntks. teame et on järv, ja isegi kui see on täielikult lume all, teame, et seal on ikka järv) * Valivus – selektiivsus, mõni omadus on automaatne, keskendutakse ainult mingile kindlale osale * Mõtestatus – kogemuste mõju, lugemisvilumus (näiteks oskad sõna kokku panna, olenemate sellest, et ei saa mingist tähest, mis on vahepeal kirjutatud, aru..) 4. Tähelepanu omadused, nimeta, seleta lahti 10 punkti *maht – objektide hulk, mida tähelepanuvõime jõuab haarata mingi aja jooksul (59 objekti)
ÄJ-1-P-E-Tar 1. EEG-elektroentsefalogramm(aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine) 2. Unestaadiumid: Vaine e rahuli(80%) ja kiire e paradoksaalne(20%) 3. Taju omadused: püsivus e konstantsus/valivus e selektiivsus/mõtestatus/kogemuste,hoiakute ja emotsioonide mõju. 4. Tunnetusprotsessid:aisting/taju/tähelepanu/mälu/mõtlemine/keel. 5. Selektiivne tähelepanu-tujuprotsess,kus valitakse välja stiimul,mida tähele panna. 6. Kausaalne atributsioon-sündmuste,iseenda ja teiste käitumiste põhjuste selgitamine. 7. Pikaajaline mälu: semantiline,episoodiline,protseduuri mälu. 8. Omandamise metoodika: kordamine,seoste loomine,subjektiivne korrastus,känkimine,mnemotehnilised võtted. 9
Ühe meeleelundi ärritamisel tekib aisting mõnes teises meeleelundis. TAJU Peegeldab ümbritsevaid objekte ja nähtusi terviklikult ja töötleb põhjalikumalt. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju omadused: a) Püsivus (inimene tajub objekti muutumatuna sõltumata sellest et kontekst on muutunud, nt. järv on järv ka siis, kui see on jääs) b) valivus (pöörame tähelepanu omadustele, mis on olulisemad meie jaoks) c)mõtestatus (tajume paremini objekte või nähtusi, millel on meie jaoks mingi tähendus või mõte, st tuttavaid objekte). d) kogemused, hoiakud, emotsioonid. Taju liigid: a) Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Pole kunagi objektiivne. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, samastamine (üritatakse teise inimese mõistmiseks võtta omaks tema seisukohad ja mõtted), kaasaelamine ehk empaatia (teise inimese
mõjutamise tulemusel (nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel) 7.Taju mõiste ja liigid Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajude liigitus: · nägemistaju · kuulmistaju · kompimistaju · liigutustaju · maitsmistaju · haistmistaju · ajataju · ruumitaju 8.Taju omadused Taju omadused: · taju terviklikkus püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid
(pimedusadaptsioon) Negatiivne adaptsioon aistingu täielik kadumine või oluline tundlikkuse nürinemine kestval või tugeval ärritusel (kontserdilt tulles ei kuule linnulaulu) Kestval kokkupuutel mingit laadi ärritajaga tekib selektiivne adaptsioon selle ärritaja/tunnuse suhtes. Taju on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemsutest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju olulisemad omadused on mõtestatus, valivus, konstantsus, vastuvõtlikkus. Mäluprotsessid on meeldejätmine (uue info kinnistamine varem omandatuga seostades), säilitamine (uue lisamine ja vana taandamine), reprodutseerimine (mälus säilinu taastamine). Tähelepanu liigid: tahtmatu, tahteline, tahtelisjärgne (tahtepingutuse komponent puudub, kuna tegevus ise on muutnud ennast motiveerivaks), sensoorne, ideaalne, motoorne. Omadused: valivus, maht, püsivus, jaotuvus, ümberlülitatavus. Kõikumine e
· Sarnasus ühesuguseid objekte eristatakse teistest tavaliselt värvi, suuruse ja paiknemise alusel. · Hea jätk kui joone kõverus teatud punktis ei muutu (nt ei katke) või muutub vähe, siis tajutakse kujutatut ühtse tervikuna. Samalaadsel põhimõttel toimub looma maskeerumine looduses kaitsevärvusega sulandub loom taustaga ühte. Taju peamised omadused: ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo
Suunataju sügavustaju Taju omadused: Kiirus närvisüsteemis erutuse liikuvuse kiirus, erinevatel in erinev Eristamisvõime milliseid väikseid erinevusi asjade juures märgatakse. Värvuste tajumine. Terviklikkus ja analüütilisus (märgata detaile) võimaldavad mõistlikul viisil Mõtestatus - suunab tajumisel märkama olulisi detaile, mis määravad ära eseme Maht ja jaotuvus võimaldavad tajuda rohkemaid objekte kui ühte. Jaotuvus võimaldab tõlgendada infot erinevatest allikatest. Võime tajuda suhteid ja seoseid mõista kuidas objektid paiknevad üksteise suhtes Tahtlikkus (tahtmatu ja tahtlik) Apertseptsioon taju sõltuvus isiksuse omadustest. Mälu liigid
(nägemine teravneb kuulmisretseptorite mõjutamisel). 5. Taju mõiste ja liigid -> Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess nägemistaju kuulmistaju kompimistaju liigutustaju maitsmistaju haistmistaju ajataju ruumitaju 6. Taju omadused -> · taju terviklikkus - püüdlus tervikliku struktuuri poole · taju konstantsus - taju püsivus sõltumata keskkonna tingimustest · taju mõtestatus - maailma tajumine tähendustes · taju valiv iseloom - sõltuvus inimese vajadustest ja seisundist · taju apertseptsioon - sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus - organsüsteemide aktiivne olek tajus 7. Tahteline ja tahtmatu tähelepanu -> Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerimine mingile objektile, millel on inimese jaoks kas situatiivne või püsiv tähendus. Tahtmatu tähelepanu -> tekib sel juhul, kui inimene ei ole püstitanud eesmärki olla
ühtseks, terviklikuks kogemuseks. Taju põhiomadused · Konstantsus ehk püsivus - see väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest · Selektiivsus ehk valivus - taju iseloom sõltub taju otstarbest, aga ka tajuja isikust. · Mõtestatus - midagi nähes, kuuldes, kompides, nuusutades asuvad lisaks tegevusse ka meie mõtlemine, ja tähenduste teadvustamine. 0 Taju liigid · Isikutaju ehk sotsiaalne taju teiste inimeste tajumine, mõistmine ja hindamine. · Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis, inimene tajub maailma kolmemõõtmeliselt e ruumilise pildina. · Ajataju - annab teavet aja kulgemise kohta
Ajastu probleemide ulatuslikuma ja sügavama käsitluseni esialgu ei jõutud, kuigi seda vajadust tunnetati. Proosa koosnes peamiselt kordustrükkidest või varem ilmunud palade ühendamisest eri kogumikesse. Allakäik jätkus, kuid 1922. aastal ilmus Anton Hansen Tammsaare romaan ,,Kõrboja peremees", mis algatas realistlike romaanide tulva. Kirjaniku esikromaan on suurepärane näide sellest, kuidas kunstiteose üldinimlik mõtestatus annab konkreetse ajastu ja lokaalse olustiku probleemidele püsiva aktuaalsuse ja tähendussisu. Klassikaliselt selge ja jõuline karakterimaaling, inimpsüühika mõistmise sügavus, hingestatud meeleoluline taust, stiili täiuslikkus on selles romaanis ideaalilähedased. Autor otsib teoses Eestile ideaalset peremeest. A. H. Tammsaare jälgib isiksuse kujunemist sotsiaalse keskkonna mõju ning inimese loomuomaduste koostoimes. Ta kirjutab ühes oma artiklitest: ,,Inimesel on kaks
sealjuures toimub eri aistingute ühendamine ja korrastamine tervikuks. 5. Taju omadused ja liigid Püsivus inimene tajub objekti muutumatuna, sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. N: tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. Valvus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele tähtsam. Vajadus võib sõltuda soost, vanusest, huvidest jne. Mõtestatus inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema jaoks mingi tähendus või mõte. N: tundmatu esemega kokkupuutel, üritatakse tabada midagi sarnast mingi tuntud esemega. Apestreptsioon taju sõltuvus tajuva inimese psüühhilist seisundist, emotsioonidest, isiku omadustest, eelnevast kogemusest. Taju liigid: 1. ümbritsevate objektide taju 2. Ruumitaju 3. Liikumistaju 4. Ajataju 1
1.Valivus ehk A) Tajutakse üldjuhul selgemini neid objekte või nähtusi, selektiivsus millel on mingi tähendus või mõte 2.Kogemuste, hoiakute B) Tajutakse objekti muutumatuna sõltumata sellest, et ja emotsioonide mõju kontekst on muutunud 3.Püsivus ehk C)Peale meeleelunditelt saadava info on tajumise puhul konstantsus tähtsad ka varasemad kogemused 4.Mõtestatus D)Objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus 2 1.D 2.C 3.B 4.A9.Vasta küsimustele. (Lisalehele v vihikusse) 1. Kuidas saab reklaamis või müügitöös kasutada taju omadusi inimeste mõjutamiseks? Kirjelda reklaami ja kaubandusettevõtete mõjutamismehhanisme tarbijate ostukäitumise suunamiseks? 2. Too 3-4 näidet, kuidas aitavad teadmised reklaami mõjutusvahenditest sul reklaami mõjule
ta ikkagi auto hoolimata sellest, kas auto on lume alla mattunud või märg, on ta kollane või sinine. Valivus ehk selektiivsus: Kui räägid klassikaaslasega hinnetest ja tema ütleb, et sai hinde „3“ kuid sina said hinde „5“, temale on tema hinne täiesti vastuvõetav, kuid sulle võibolla mitte. Ta ei pööra hinnetele nii palju tähelepanu ning ka sellepärast pole talle hinded nii olulised kui võibolla sulle. Mõtestatus: Kui oled kodus, ning tunned tuttavat söögilõhna siis tead mida ema süüa teeb, sest see lõhn on sulle juba tuttav ning ema on seda juba varem valmistanud. Kuid kui sul on külaline ning tema seda sama lõhna tunneb, ei pruugi ta teada, mis söögi lõhnaga on tegemist, sest talle ei ole see lõhn tuttav. Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju: Kui homme on kontrolltöö matemaatikast ning sa oled endale juba sisendanud, et sa seda teemat ei oska ning saad hinde „2“, siis
Tajuprotsessiks nimetatakse nii teadvustatud kui teadvustamata protsesse tajusüsteemis, mis tagavad tajukujundi tekke. Taju on inimesetundmise aluseks. Inimesetundmine põhineb sotsiaalsel kogemusel ning näitab suhtlemiskompetentsust. See avaldub võimes määratleda inimese põhiomadusi ja teha kindlaks suhtlemispartneri isiksustüüp. 1.1 TAJU PEAMISED OMADUSED ... on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. · Püsivus e konstantsus inimene tajub objekti (või selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Nt tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte. · Valivus e selektiivsus objektide või nähtuste eri omadustel on tajumisel erinev tähtsus. Mõni omadus on inimesele olulisem ja sellele pöörame rohkem tähelepanu. Nt inimnäo puhul
Kui püsimälu vaadelda suure raamatukoguna, siis meenutamist võiks võrrelda tellitud kirjavara paigutamisega raamatukärule. Unustamine Unustamine on lühi-või püsimälus olnu ,,kaotsiminek", suutmatus seda soovi korral meelde tuletada. ( 1.) Mälu kvaliteet Mälu kvaliteeti kujundavad tegurid: · Organismi erksuse aste · Huvi · Tahteomadused( sihikindlus, otsustavus, visadus) · Mälutüüp · Situatsioon · Materjali maht · Materjali mõtestatus · Materjali mõistetavus · Materjali piltlikkus · Materjali seesmine seostatus ( 1.) Info mällujätmist kujundavad tegurid Materjali kordamine Kui sündmus kordub mitu korda, püsib see mälus pikema aja kui juhuslik ühekordne juhtum. (1.) Kodeerimise eripära Midagi on hõlbsam meenutada selles kontekstis, millises seda meelde jätsime. ( 1.) Motivatsioon Huvipakkuivad asju on palju hõlpsam meelde jätta. Materjali mäletamine oleneb huvidest,
ärrituste süsteemipärasel möjumisel retseptoreile. TAJUDE LIIGITUS Analoüsaatori domineerivusele tunnetuses eristatakse: · Nägemistaju · Kuulmistaju · Kompimistaju · Liigutustaju · Maitsmistaju · Haistmistaju Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. TAJU OMADUSED Olulisemateks taju omadusteks,lisaks juba kirjeldatud terviklikkusele,struktuursusele ja produktiivsusele,on taju mõtestatus,valivas,konstantsus,apertseptiivsus jaa ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus lähendab tajutava teadlikustamist,mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja otstarbe mõistmisega.Taju on alati teatud määral üldistus.Ta on tervik,mis saadakse esemete üksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.Tavaliselt on integratiivne taju iseeneslikuna näiv,kiire,momentaanne.
Aistingute seaduspärasused on adaptatsioon ehk ärritajaga kohanemine, kompensatsioon ehk ühe aistinguliigi korvamine teisega ja sünesteesia ehk ühele meeleelundile iseloomuliku aistingu teke teise meeleelundi ärritamisel. Taju peegeldab meid ümbritsevaid esemeid ja nähtusi terviklikult. Tervikliku tajukujundi tekkeks on olulised lähedus, suletus, sarnasus ja hea jätk. Taju peamised omadused on püsivus, valivus ja mõtestatus. Tajumisel on olulised ka kogemused, hoiakud ja emotsioonid. Kogemuste osa tajumises nimetatakse apertseptsiooniks. Isikutaju tähendab teise inimese tajumist, mõistmist ja hindamist. Isikutaju mehhanismid on stereotüpiseerimine, identifitseerimine, projitseerimine ja empaatia. Ruumitaju võimaldab hinnata ruumisuhteid ja orienteeruda ruumis. Ruumilisust tajub inimene sügavustunnuste abil. Need on binokulaarne nägemine, tausta struktuur, lineaarne perspektiiv ja kattumine.
" Semioosi 3 mõõdet (Morris): 1) Semantika tähistab (märk-- ese) 2) Süntaktika kaasab (märk märk) (Käsitleb märgi struktuuri (nii sisestruktuuri kui ka seda, kuidas üksikmärgid moodustavad koondmärke ehk tekste)) 3) Pragmaatika väljendab (märk subjekt) (Kuidas inimene kasutab märke. ! Suhted rääkija -- kuulaja, sõnaline mõjutus jne) · SEMANTIKAS on oluline mõtestatus · SÜNTAKTIKA uurib reeglite järgimist · PRAGMAATIKAS on oluline edukus või ebaedukus suhtlemisel Keel on väljaspool aega ja ruumi!!! (Keel ei saa surnud olla, surnud saab olla üksnes kõne! Saussure) o Üksikmärki pole olemas, märk kuulub alati mingisse süsteemi. o STRUKTURALISMI aluseks on arvamus, et keele struktuur on identne mõtlemise struktuuri ja maailma organiseerumise printsiipidega.
Palju aitas Juhan Liivi Noor-Eesti, kes kogus talle paremaks elamiseks raha ja avaldas tema luuletusi. See innustas Juhan Liivi uuesti kirjanikutööle, kuid oli juba hilja. Juhan Liiv suri 1. dets. 1913. a. kopsutiisikusse, ta maeti Alatskivi kalmistule. Looming Esimesed kirjanduslikud katsed võtsid aset 1880. aastatel. Temalt avaldus nii loodus-, armastus-, isamaa-, kui ka mõtteteemalisi luuletusi. Loodusluulele on iseloomulik tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Armastuslaulud on lühikesed ja tabavad pildistused. Isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, põimuvad ahastus (Eesti ränga mineviku ja sumbunud oleviku pärast) ja lootust (helgemale tulevikule). Mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukas ja isikupärane vaatenurk. Enamasti kä-sitlevad tolle aja probleeme ning elunähtusi. Proosa peateos on jutustus ,,Vari", mille juhtmõte oli luua realistlik vaade mõisniku ja talupoja suhetest.
Liivi looduslüürika kuulub eesti luuleklassikasse. Loodus ei ole tema luules dekoratsioon vaid nähtus iseendas: realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tundis enda seotust sügisega. Sügisilmade vaheldusrikkus sobib iseloomustama ka kirjaniku looduslüürika kaht põhitooni: valgusküllast optimismi ja halli nukrust. Liivi loodusluulele on omane tundeintensiivsus, kujundiline täpsus ja filosoofiline mõtestatus. Loodusluule Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Juba lapsena armastas Liiv üksindust. Tundide kaupa võis ta üksi mängida oja ääres, luusida heinamaal ning metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid
Tegeleb märgi võrdsed, st kõik mida on võimalik öelda ühes keeles, on võimalik märgisüsteem. kasutusega/ Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Jne keeles(tõestamatu seisukoht). Süntaktika uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatus, Sapir- Whorfi. Sapir: Keeled ei erine mitte selle poolest, mida na 3. Gottlob Frege: pragmaatikas edukus või ebaedukus suhtlemisel. selle poolest, mida nad ei saa väljendamata jätta. Ühes keeles esi a) märk, sisu ja tähendus toimib keele enesekaitsevahendina.
· Piiratud taju o Osad aistingute tajud on välja lülitatud · Sensoorne isolatsioon- Piiratud taju äärmuslik näide ehk tähendab seda, et taju on välja lülitatud o Hakati uurima seoses kosmoselendudega Taju omadused · Püsivus o Sõltumata sellest, et miski muutub, jääb asi ikkagi samaks · Valivus o Vaatamata sellele, et sa tunned metsa metsana, järve järvena, sa valid ikka ilusama · Mõtestatus o Peab olema mingi asja kohta mingi tähendus (esimesel silmapilgul kui näed, siis see tähendab sulle midagi) · Hoiakute ja kogemuste mõju o Kui räägitakse midagi kellegi kohta, siis jäädakse seda uskuma (kui ei tunne inimest) o Kui inimene näeb välja rääbakas, siis sa arvadki, et ta ongi selline, kuigi ta võib olla väga tark ja viisakas · Atropomorfsus ehk inimesestamine
TULEMUSEST KUJUTLUS VAJALIKEST x RESSURSSIDEST KUJUTLUS OHTUDEST ja TEOORIA VALDAMINE VÕIMALUSTEST harjumus vilumus Haridusprobleem on sel juhul tegeliku olukorra (olude ja/või situatsiooni) ja vajalikuks peetava olukorra (olude, situatsiooni) suhe (probleemi teravus sõltub vastuolu iseloomust, inimeste suhetest, võidu või kaotuse tõenäosusest jpm). Õppe mõtestatus tuleneb kontekstist väljavaatest saada õppes olles targemaks, võimekamaks ning tänu sellele ka iseseisvamaks, vabamaks, õnnelikumaks. Erakoolis "ostetakse" eeskätt võimalust saada ja jääda vabaks, ISESEISVALT orienteeruda, tunda ja ära tunda, mõelda ja aru saada, mõista ja süsteemiks seostada suutvaks inimeseks. Tegutsemisel heade tulemuste, edu ja rahulolu saavutamise eelduseks on süsteem, mille komponentideks võivad olla SÕBRALIKKUS
Ülekordamine ehk värskendamine süvendab teie teadmisi. (Arden 2009 : 180) Soovitav on korrata valjusti, see aitab teil materjali omandada, paremini mõista ja kõik see tervikuks koguda. ( Arden 2009 : 189 ) ( Arden ( 2009 : 182- 183 ) väidab, et mehaaniline õppimine kujutab endast, üksteisega mitteseotud faktide korrutamis. Tõenäoliselt unustate need faktid, kuna te pole neid liitnud oma teadmistega. Midagi teada tähendab, et te mõistate faktide tähendusi. Kuna informatsiooni mõtestatus määrab selle ära, kui hästi see teile meelde jääb, siis pole mehaaniline õppimine parim meetod. Mida mõtestatum on info seda paremini jääb see teile meelde. Abi on ka sellest, kui tunnete teema vastu huvi. (Arden 2009 : 183 ) Tee märkmeid. Teie märkmed kujutavad endast kogu õppetöö lühendatud konspekti. Tõsta märkmete olulised põhipunktid esile. (Arden 2009 : 185 ) Koostage endale materjali kohta küsimusi. Kui te hakkate teemat mõistma, saavad mõned
tervikuna. Taju omadused: · Püsivus ehk konstantsus- Inimene tajub objekt sõltumata sellest, et kontekst on muutunud (nt. tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte) · Valivus ehk selektiivsus- Mõni omadus on inimesele tähtsam ja sellel pöörame ka rohkem tähelepanu (nt. inimese puhul satub meie tähelepanu rohkem silmadele ja suule) · Mõtestatus- Inimene tajub üldjuhul selgemini neid objekte, millel on tema silmis mingi tähendus või mõte. · Kogemuste, hoiakute ja emotsioonide mõju- Taju liigid: 1. Isikutaju- teise inimese tajumine, mõistmine ja hindamine. Teise inimese tajumine algab füüsiliste tunnuste tähelepanemisest: esmalt inimese kasv, siis silmad, juuksed ning miimika. 2. Ruumitaju- selle kaudu saame maailmast kolmemõõtmelise pildi. 3
Kas ta ise valetas? Tagasi nõrga semantika juurde: Keeles on selliseid sõnu, kus asi on hoopis teine otsene seos referendi ja märgi vahel, seos signifikatsiooniga on ähmane. Tugev semantika e. referentsiaalne semantika - 6. PRAGMAATIKA uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab.
muutumist, keele ja mõtlemise suhteid ning keele ja reaalsete objektide suhteid. o Pragmaatika –Termini võttis kasutusele Charles Morris (1938). o uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, puuduvad konkreetsed reeglid. Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga
inimene ei taju üheaegselt mitte kõiki objekte mida näeb, st ei ole mõtet anda kahte ül samaaegseks täitmiseks, kui on vaja süveneda, et aru saada, siis ei ole võimalik tegeleda samal ajal muuga. Taju omadus on ka taju subjektiivsus (erinevad inimesed omistavad samale objektile samal ajal erinevad tähendused),taju esemelisus (abstraktsele esemele omistatakse tuttava eseme vorm), taju terviklikkus (osa puudumisel konstrueerime ise terviku, täiendame vastavalt kogemusele), taju mõtestatus (omistame esemele tähenduse sõltuvalt oma taustast, kogemusest jne). Erinev on ka inimeste taju tüüp, info vastuvõtmiseks on viis meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine, maitsmine. Üldistades vb öelda, et kõigil on üks juhtiv meel kuid tulemuslikuks õppimiseks on tarvis rakendada kõiki tajukanaleid, sest üks täiendab teist. Arvesta seda koolitustel! (jaotusmaterjalid, näited, rollimängud, slaidid, pildimaterjal.
Tajude liigid: nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-, kompimis- ja liigutustaju. Klassifitseerimise aluseks võib võtta ka tegelikkuse eksisteerimise vormid. Selle aluselt eristatakse näiteks ruumitaju, ajataju ja liikumistaju. Liigitus võib lähtuda ka taju objektist. Ka võib tajumine olla ühtaegu eesmärgipärane, ettekavatsetud, tahte osavõtul toimuv ning teadlikult organiseeritud. Seda tajumisvormi nimetatakse vaatluseks. Taju omadused: mõtestatus, valivus (objekt-foon), konstantsus, apertseptiivsus ja ökoloogiline põhjendatus. Mõtestatus tähendab tajutava teadlikustamist, mis saavutatakse tajus esindatud esemete ja nähtuste tähenduse ja/või otstarbe mõistmisega. Kui tajul puudub mõtestatus, st inimesel puuduvad vastavad teadmised, kogemused, siis ta ei oska paigutada tajutavat talle tuttavate/teadaolevate kategooriate alla, ta ei oska tajutavat seletada ega seda oma tegevuses ära kasutada. Tajutav jääb fooniks ega eraldu
-hingedepäev 2. nov (hingede koju kutsumine) Traditsioonid: - 7 x sööma (sööma koos hingedega) - õlgedel magama ( hinged magavad voodis) küünal aknal (hinged näevad tulla) Loeng 5. 13.11.2011 · Ühtsusprintsiip- Kas inimene on siin maailmas üksinda, siia heidetud? Üksi (vaba, juhuslikkus) Seotus (kui on seotus siis juhuslikkust pole, olemas on sidemed, juhuseid pole, mõtestatus) -613 käsku talmud- käskude ja keeldude järgi elamine ja nende tõlgendamine. brikolaaz · Tasakaaluprintsiip-saab alguse maailmaloomise müütidest. Maailma luuakse täislikuna ja inimese roll on täiuslikust säilitada, taasluua. Riitused- taviriitused, jaanipäev. Igapäevaelu- tegu/tagajärg ohverdusriitused- tasakaalu taastamise riitused
Taju kui esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protses: Taju ei ole lihtne aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Esinduvad nii ärritajad kui ka ärritajate vahelised seosed. See on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Taju liigid: nägemis-, kuulmis-, kompimis-, liigutus-, maitsmis- ja haistmistaju. Taju omadused: 1.mõtestatus 2.valivus 3.konstantsus 4.apertseptiivsus 5.ökoloogiline põhjendatus - eelnevate omaduste oluline roll ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Eeldab, et tajusüsteem oleks võimeline ära tundma ka sündmusi. Objekt ja foon: Objekt on mõjuvad tegurid/objektid, mis on selgemini eristuvad. Foon on tahaplaanile jaav ja ebamäärane taust. Apertseptsioon: taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest Taju konstantsus:
annaabi.ee 
