Praimimine alavälise infotöötlus. Afekti praimimine Must nägu ilus "ilusa" valents? Valge nägu kole "koleda" valents? Otsuse praimimine Ankurdamine on eelaktiveeritud arvu mõju arvulistele hinnangutele ja otsustele. Ankurdamine kui (osaliselt) praimimisfenomen: mis kuupäeval sa sündisid? Kas maksaksid oma sünnikuupäeva jagu eurosid selle pileti hinna eest? Kui palju oleksid nõus selle eest maksma? Raamistamine mõiste tasandil Raamistamise teooria (ing k framing). Selle teooria point on, et ajakirjanduslikud tekstid kajastavad reeglina vaid üht osa olemasolevast informatsioonist infost on tehtud valik, mis on pandud mingisse "raami". Raamistamine tähendab, et lugu on üles ehitatud teatud probleemipüstituse ümber ning seejuures näidatakse, kes või mis on probleemi tekitanud ja üldujuhul pakutakse välja ka mingi lahendus
Kui tead mõnda inseneri siis võrdled temale vastavate omaduste järgi 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3 osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada? Palju lihtsam on meenutada sõnu mis algavad R tähega, kui neid kus R täht on kuskil mujal nagu näiteks 3 7. Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Millest raamistamise efekt tuleneb? Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud · USA võitleb Aasia haigusega, kardetakse, et tapab 600 inimest. 2 alternatiivset programmi. Kumba eelistada? · I grupp: A: 200 inimest jääb ellu; B: 33,33% tõenäosus, et 600 jääb ellu, 66,66% et mitte keegi ei jää ellu · II grupp: A: 400 sureb; B: 33,33% et keegi ei sure, 66,66% et 600 sureb · Valiku raamistamine: Asenda kaotused võitudega
Autor pole kõneleja ütlusega nõus: tunnistas, väitis, möönis Kõneleja mittesõnaline tegevus: naeris, noogutas, ahmis õhku, raputas pead Annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale: irooniliselt, põlglikult, üleolevalt Annavad edasi ebameeldivaid emotsioone: kurjategija, terrorist Võivad tekitada kaastunnet: vang, vabadusvõitleja Tema süüdimõistmist: pettur, varas Positiivseis tundeid: suurim, parim 18. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik Määratletakse probleemid; diagnoositakse põhjused; antakse moraalsed hinnangud; soovitatakse abinõusid 19. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) Võib anda lisateavet, vaatepunkte; loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid; tõstab uudise usaldusväärsust 20. Reklaam (ÕPIK) Eesmärk: teavitab inimst kaupadest ja teenustest ning nende kättsaamis võimalustest;
· kõneleja on midagi halvasti teinud (tunnistas, möönis) · autor pole kõneleja ütlusega nõus (väitis, nentis) · kõneleja mittesõnaline tegevus (naeris, kehitas õlgu) · annavad edasi autoripoolse hinnangu kõnelejale (irooniliselt, põlglikult) · annavad edasi ebameeldivaid emotsioone (kurjategija, terrorist) · võivad tekitada kaastunnet (vang, vabadusvõitleja) · ülivõrded (suurim, parim) 19. Uudise raamistamine(TERA) Fakte on palju ja nende hulgast tuleb teha valik · Määratletakse probleemid · diagnoositakse põhjused · antakse moraalsed hinnangud · soovitatakse abinõusid 20. PILDILINE MÕJUTAMINE (TERA) · Võib anda lisateavet, vaatepunkt · loovad tähendusi, kaasavad ka meie tundeid · tõstab uudise usaldusväärsust 21. Reklaam firmade organisatsiooide ja üksikisikute tellitud tasuline mitteisiklik
Miks? Insener, sest põhineb teadmistel, arvestab pisidetaile. Kunstnikuid ei iseloomusta konservatiivsus. 6. Kui katses osalejatelt küsiti, kas inglise keeles on rohkem sõnu, milles R-täht on esimesel kohal või sõnu, milles R on kolmandal kohal, vastas 2/3 osalejatest valesti, et rohkem on R-tähega algavaid sõnu. Kuidas seda tulemust seletada? Keerulisem on meenutada sõnu, kus r on kolmandal kohal kui neid sõnu, mis algab r tähega. 7. Mis on raamistamine? Kuidas mõjutab probleemi raamistamine valikute tegemist? Kus kasutatakse raamistamise efekti teadlikult enda huvides? Raamistus - valikuotsuste sõnastamise või valikuvariantide kirjeldamise viis. Näiliselt kõrvalised raamistuse elemendid võivad otsuseid mõjutada, sest muudavad võrdluse tausta. Näiteks kui antakse inimesele valida, kas päästetaks 200 inimest 600-st vs 600-st inimesest sureks 400
tuginevad sageduse hindamisele (frequency estimates) Tüüpvead · Kalduvus ignoreerida baassagedusi ja sündmuste esinemise tõenäosust, järeldada meeldetulevate detailide alusel · Kui sarnane on sündmus prototüüp-sündmusega (sündmuse tüüpiline esindaja), · Kui sarnane on sündmus minu kogemusest teadaolevate sündmustega · Hinnatakse sündmuste tõenäosust selle alusel, kui kergesti analoogilised sündmused meenuvad Raamistamine (framing) · Järeldusi mõjutab see, kuidas probleem raamistatud Mõtlev aju · Laialt määratletuna on mõtlemine kogu ajutegevuse tulemus.Siiski ilmnenud ka lokalisatsioon: · Mõeldes visuaalselt esitatud materjalidele aktiveerub peamiselt kuklasagar · Tegeledes keeleliste ülesannetega rakendatakse keelekeskusi (Broca ja Wernicke alad) · Prefrontaalse ajukoore tähtsus Kognitsioonid ja teadvus (consciousness)
). Kõneaine tekitamine protsess, kus eri teemadele antav suhteline tähelepanu uudiste kajastamisel mõjutab teemade aktuaalsuse ja olulisuse pingerida avalikus arutelus. Lisaks võivad esineda mõjud avalikule poliitikale. Kultuurimallide levikult eristatakse otsesest stiimuli reaktsiooni laadsest mõjuprotsessist eelkõige selle järkjärgulise ja kumulativse olemuse põhjal. Esiteks sisaldab see teadasaamit ja teiseks oludest ja kogemusest , samuti referentgrupist. Raamistamine see termin kirjeldab uudiste vaatevinkli, tõlgendusraamistliku ja käsitlusviisi mõju publikule, uudiste kajastuse ja sündmuste kirjelduse konteksti kujunemist. Sellele lähedane protsess on pinna ettevalmistamine või kruntimine. Gerbneri järgi vastutab televisioon laiaulatusliku kultuurimallide levitamise ja kultuurivahenduse valitud vaatenurka ühiskonnale peaegu kõigis eluvaldkondades. Noelle Neumanni vaikusespiraali idee - kontseptsioon ,
ametikohad H ühendab enda kätte taas nii parteijuhi kui ka valitsusjuhi ametikohad. Isikukultuse kriitika ja selle piirid · Isikukultuse mõiste kasutuselevõtmise põhjused · Kremli võimuladviku suhtumine J. Stalini kriitikasse · Isikukultuse kriitika ärakasutamine N. Hrustsovi poolt. · N. Hrustsovi ,,salajane kõne" NLKP XX kongressil (veebruar 1956) · 30.06.1956 NLKP KK otsus isikukultusest -> isikukultuse kriitika raamistamine Isikukultuse sisuline analüüs oleks tähendanud seda, et nad oleksid pidanud ka ise peeglisse vaatama. Tollastes oludes arvati, et on võimalik seda isikukultuse küsimust ühiskonnas püstitada ka sel moel, et sellest ise kasu saada, aga ise sellest puutumata jäädes. Need, kes selle isikukultuse küsimuse tõstatasid, need kindlasti ei olnud nii rumalad et ei oleks aru saanud, et isikukultuse mõistmine on tegelikult poolik. Ta ei iseloomusta seda reziimi tervikuna, mis Stalini ajal oli
4. mai Postimehe lugemise järel võib välja tuua, et enamus lugusid ongi lühiajalise mõjuga ja pälvivad tähelepanu vaid ajalehe ilmumise päeval. SMS-laenu uudistel võiks olla pikaajaline mõju, kuid aeg on näidanud, et nii see pole. Ühest kõrvast sisse ja teisest välja, nagu rahvas ütleb. Ettekavatsetud lühiajalise mõju peamisteks avaldusvormideks on propaganda, meediakampaania, uudimälu, kõneaine kujundamine ja raamistamine. Propagandat 4. mai Postimehes ei olnud. Kõneaine kujundamist seoses majanduse ja omavalitsuste tegevusega oli aga küll. Abilinnapea pistisekahtlused võib siinkohal raamistamise alla paigutada. 9.1. Mõju põhitegurid · Kanali maine ja usaldusväärsus · Autori tuntus ja usaldusväärsus · Autori personaalne köitvus · Teema psühholoogiline lähedus · Teemade aktuaalsus ja olulisus ühiskonnas · Esituse personaalsus ja konfliktsus
erineb teistest tüüpidest konsensuslikkuse poolest Avaliku arvamuse kujunemine ® Arutelu üksikisikute vahel (perekonnas) ® Arutelu keskmises rühmas ® Kitsam avalikkus: arutelu laieneb ühiskonna teatud sektorisse ® Laiem avalikkus: hõlmatakse kõiki olulisi ühiskonnakihte Avaliku arvamuse kujunemist mõjutavad tegurid 1 n Teemaseade (agenda püstitus) kes ning millisel hetkel teema tõstatab n Raamistamine millises valguses, millises kontekstis konkreetsest teemast räägitakse n Alateadlik assotsieerimine (praimimine) milliseid teemasid, sündmusi, isikuid omavahel assotsieeritakse n Pluralistlik teadmatus vähemuse seisukohta peetakse ekslikult enamuse arvamuseks n Ekslik üksmeel isik eeldab, et esindab enamusega sarnast seisukohta n Peegeltaju teatav rühm eeldab, et ka kõik teised esindavad nende seisukohta
aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, ,,maskide" kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud ,,käsikiri". Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: "peegelpildimina", "referentgrupp", "kaheastmeline kommunikatsioon".
aga vaatab meid salaja. Või teine näide: Inglise kuninganna Victoria jäi vahest oma tõllas tukkuma, äratati enne rahvamassi juurde jõudmist. Kui ta sõitis lossipargis, oli antud korraldus, et keegi ei tohi teda vaadata. Teatrimetafoorid: lava & lavatagune, „maskide” kasutamine igapäevases interaktsioonis (varajane Goffman). Keegi ei taha paljastada mängu, kõik on nõus. Kätteõpitud „käsikiri”. Valvurid (gatekeepers). Tõlgendamine/raamistamine (frame). Rollide, muljete kontrolli jm olulisus eriti suur kaubanduslikes situatsioonides, nt uuringud stjuuardessidest (Hochschild 1983), Disney poest (Kraft 1994). Inimese seotus oma rolliga võib olla erinev. Nt teenindajad 13. Kuidas mõjutavad rühmad meie käitumist? Palun kirjeldage vähemalt kahte näidet kasutades kahte järgnevast kolmest mõistest: “peegelpildimina”, “referentgrupp”, “kaheastmeline kommunikatsioon”.
selleks, et kehalist arengut toetada. Pead looma kogemuse ja õpid läbi kogemuse läbi uute tehnikate. Ilma kogemuseta õpetada pole mõistlik. Kognitiivne teooria Konstruktivism John Dewey (1895-1952) – vaja integreeritud kogemust, vb palju teadmisi, aga tuleb sisse tuua tegevusi, tuleb õpetada lahendama probleeme, tuleks tekitada teadmatuse tunne (ma ei tea), motiveerimise koht (võiksid saada teada), hüpoteesi raamistamine ja sealt alternatiivide leidmine. Ei tohiks anda ühte mudelit, nii käib. Teadmised seostuvad edasi järgmiste asjadega. Klassikaline, instrumentaalne, sotsiaalne, kognitiivne, kontekstualist (võgotski), konstruktivism Murdeiga • Murdeiga - üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Areng füüsiliselt, füsioloogiline (sooline küpsemine), sotsialiseerumine. • Murdeea vanuseline piiritlemine. • Murdeiga ja kultuur. – traditsionaalkultuurides pole revolutsiooni (läbivad katsed)
annaabi.ee 
